Trarett - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (150mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TRARETT, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

TRARETT, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

TRARETT 75 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 75 mg trasodoonvesinikkloriidi.

TRARETT 150 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 150 mg trasodoonvesinikkloriidi. INN. Trazodonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

TRARETT 75 mg tabletid

Valge kuni kollakasvalge, kaksikkumer, rombikujuline, mõlemal küljel kahe murdejoonega tablett, pikkusega 12 mm ja laiusega 4 mm. Tableti saab jagada kolmeks võrdseks annuseks.

TRARETT 150 mg tabletid

Valge kuni kollakasvalge, kaksikkumer, rombikujuline, mõlemal küljel kahe murdejoonega tablett, pikkusega 14 mm ja laiusega 6 mm. Tableti saab jagada kolmeks võrdseks annuseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Depressioon kaasuva ärevusega või ilma.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Seda ravimit tohib manustada ainult täiskasvanutele.

Täiskasvanud

75…150 mg ööpäevas manustatuna ühekordse annusena õhtul enne magamaminekut. Ööpäevast annust võib suurendada kuni 300 mg-ni, jagatuna kaheks manustamiskorraks. Hospitaliseeritud patsientidel võib annust suurendada kuni 600 mg-ni ööpäevas, mis tuleb jagada mitmeks manustamiskorraks.

Märkus: 75 mg tablett ei ole asendatav 150 mg tabletiga ega vastupidi.

Eakad ja nõrgestatud organismiga patsiendid

Väga eakatel või nõrgestatud organismiga patsientidel on soovitatav algannust vähendada 100 mg-ni ööpäevas, mis manustatakse jagatuna kaheks annuseks või ühe annusena enne magamaminekut (vt lõik 4.4). Arstide järelevalve all võib annust vastavalt ravimi taluvusele ja toime efektiivsusele järk- järgult suurendada, nagu on kirjeldatud lõigus „Täiskasvanud“. Üldiselt tuleb nendel patsientidel

vältida ühekordseid annuseid üle 100 mg. On ebatõenäoline, et vaja läheb suuremat annust kui 300 mg ööpäevas.

Maksakahjustus

Trasodoon läbib ulatusliku ainevahetuse maksas, vt lõik 5.2, ja teda on seostatud ka hepatotoksilisusega, vt lõigud 4.4 ja 4.8. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik ravimi määramisel maksakahjustusega patsientidele, eelkõige raske maksakahjustusega patsientidel. Vajalikuks võib osutuda maksafunktsiooni perioodiline jälgimine.

Neerukahjustus

Annuse kohandamine ei ole tavaliselt vajalik, kuid ettevaatlik tuleb olla ravimi määramisel raske neerukahjustusega patsientidele (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed ja alla 18-aastased noorukid

Trasodooni ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ebapiisavate ohutusandmete tõttu.

Manustamisviis

Murdejoontega tabletti saab jagada kolmeks võrdseks annuseks, mis võimaldab annuse astmelist suurendamist sõltuvalt haiguse raskusastmest, patsiendi kehakaalust, vanusest ja üldseisundist.

Ravimi ööpäevane annus tuleb manustada ühekordse annusena soovitatavalt õhtul enne magamaminekut või vajadusel jagatuna kaheks manustamiskorraks.

Trarett tuleb tervelt alla neelata, seda ei tohi katki närida. Trarett prolongeeritult vabastavaid tablette võib võtta tühja või täis kõhuga ja ravikuur peab kestma vähemalt üks kuu.

Ravi katkestamise vajadusel tuleb ööpäevast annust aeglaselt vähendada.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Äge müokardiinfarkt.

Alkoholimürgistus ja uinutite üleannustamine.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Lapsed ja alla 18-aastased noorukid

Trasodooni ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseeborühmaga võrreldes rohkem suitsiidikäitumist (enesetapukatsed ja suitsiidimõtted) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastanduvat käitumist ja viha). Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Suitsiid/suitsiidimõtted ja kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtude) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda ravi esimestel nädalatel või kauemgi, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algperioodis suitsiidioht suureneda.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhtumeid või kellel esinevad suitsiidimõtteid enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või suitsiidikatseteks ja neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanud patsientide hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute metaanalüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide seas suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Patsiente, eriti kõrge riskiga patsiente, tuleb hoolikalt jälgida, eriti ravi alguses ja pärast annuse muutmist. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsidaalse käitumise või suitsiidimõtete ja käitumise ebatavalisi muutusi ning nende sümptomite ilmnemisel otsima koheselt meditsiinilist abi.

Vältimaks võimalikku enesetapukatset, eriti ravi alustamisel, tohib trasodooni määrata vaid piiratud koguses.

Järgmiste seisundite korral on soovitatav ettevaatlik annustamine ja patsiendi regulaarne jälgimine:

•Epilepsia, vältida eelkõige annuse järsku suurendamist või vähendamist.

•Patsiendid, kellel on maksa-või neerukahjustus, eelkõige raske.

•Patsiendid, kellel on südamehaigus, nagu stenokardia, erutusjuhtehäired või erineva raskusastmega atrioventrikulaarblokaad, hiljutine müokardiinfarkt.

•Hüpertüreoidism.

•Urineerimishäired, nagu eesnäärme hüpertroofia (kuigi probleemi eeldatavasti ei teki, sest trasodoonil on üksnes mittemärkimisväärne antikolinergiline toime).

•Äge kitsanurga glaukoom, tõusnud silmasiserõhk (kuigi suuri muutusi eeldatavast ei teki, sest trasodoonil on üksnes nõrk antikolinergiline toime).

Kui patsiendil ilmneb ikterus, tuleb trasodoonravi lõpetada.

Antidepressantide manustamine skisofreeniaga või teiste psühhootiliste häiretega patsientidele võib põhjustada psühhootiliste sümptomite võimalikku halvenemist. Paranoilised mõtted võivad võimenduda. Depressiivse faasi ajal võib maniakaal - depressiivsest psühhoosist toimuda üleminek maniakaalsesse faasi. Sellisel juhul tuleb trasodoonravi lõpetada.

Neuroleptikumidega ja teiste serotoninergilise toimega ainetega, nagu teised antidepressandid (nt tritsüklilised antidepressandid, SSRI-d, SNRI-d ja MAO inhibiitorid) koosmanustamisel võib tekkida serotoniinisündroom või maliigne neuroleptiline sündroom. On teateid, et neuroleptikumidega koosmanustamisel tekkinud maliigne neuroleptiline sündroom on lõppenud surmaga, mis on neuroleptikumidel teatud võimalik kõrvaltoime. Täiendavat teavet vt lõigud 4.5 ja 4.8.

Kuna agranulotsütoosi sümptomid võivad kliiniliselt sarnaneda gripilaadsetele sümptomitele, nagu kurguvalu ja palavik, on sellistel juhtudel soovitatav teha vereanalüüs.

Trasodooni saavatel patsientidel on teatatud hüpotensioonist, sealhulgas ortostaatiline hüpotensioon ja minestus. Samaaegne antihüpertensiivne ravi koos trasodooniga võib vajada antihüpertensiivse ravimi annuse vähendamist.

Eakatel patsientidel võivad sagedamini tekkida ortostaatiline hüpotensioon, unisus ja teised trasodooni antikolinergilised toimed. Võimalike aditiivsete toimete riski tõttu tuleb ravimi kasutamist hoolikalt kaaluda teiste psühhotroopsete ja antihüpertensiivsete ravimite samaaegsel kasutamisel või selliste riskifaktorite korral nagu kaasuvad haigused, mis võivad süvendada neid reaktsioone. On soovitatav, et patsient/hooldaja oleks teadlik selliste reaktsioonide tekkevõimalusest ning patsienti jälgitaks hoolikalt nende tekke suhtes pärast ravi alustamist ning enne kui ka pärast annuse suurendamist. Trasodoonravi lõpetamisel, eriti pikaajalise ravi korral, on soovitatav annust järk-järgult vähendada, et vähendada ärajätunähtude esinemist, milledeks on iiveldus, peavalu ja halb enesetunne.

Puuduvad tõendid trasodoonvesinikkloriidi sõltuvusttekitavate omaduste kohta.

Nagu teisi antidepressante, on ka trasodooni väga harva seostatud QT-intervalli pikenemisega. Ettevaatlik tuleb olla trasodooni määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT- intervalli. Trasodooni tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse korral, eriti pikenenud QT-intervalli korral.

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid võivad suureneda trasodooni taset seerumis. Täiendavat teavet vt lõik

Nagu teisi alfa-adrenolüütilise toimega ravimeid, on ka trasodooni väga harva seostatud priapismiga. Selle raviks võib intrakavernoosselt süstida alfa-adrenergilist ainet, nt adrenaliini või metaraminooli. Siiski on teateid trasodooni poolt põhjustatud priapismist, mis on vajanud kirurgilist sekkumist või viinud pöördumatu seksuaalse düsfunktsioonini. Patsientidel, kellel tekib kõrvaltoimena priapism, tuleb trasodoonravi otsekohe lõpetada.

Tabletid sisaldavad sahharoosi. Seetõttu on see ravim vastunäidustatud päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaasi puudulikkusega patsientidele.

Häired uriinianalüüsi tulemustes

Kui ravimi määramiseks uriinis kasutatakse immunoanalüüsi meetodit, võib rist-reaktiivsus trasodooni metaboliidi meta-klorofenüülpiperasiini (m-CPP) ja struktuurilt sarnase metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, ecstasy) vahel põhjustada valepositiivse tulemuse amfetamiinile. Sellistel juhtudel ei ole soovitatav teha otsuseid tulemuste põhjal, mis toetuvad ainult "oletatavasti positiivsele" immunoanalüüsi meetodile, vaid teostada ka kinnitusanalüüs massispektromeetriaga (MS) või teise võimalusena kasutada vedelikkromatograaf-tandemmass- spektromeetriat (LC-MS/MS).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Üldine: Trasodoon võib tugevdada antipsühhootikumide, uinutite, rahustite, ärevusevastaste ravimite ja antihistamiinikumide sedatiivset toimet. Sellistel juhtudel soovitatakse annuse vähendamist.

Suukaudsed kontratseptiivid, fenütoiin, karbamasepiin ja barbituraadid võivad kiirendada antidepressantide metabolismi. Antidepressantide metabolismi inhibeerivad tsimetidiin ja mõned teised antipsühhootikumid.

CYP3A4 inhibiitorid: Ravimi metabolismi in vitro uuringud viitavad võimalikele koostoimetele trasodooni manustamisel koos CYP3A4 tugevatoimeliste inhibiitoritega, nagu erütromütsiin, ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir,indinaviir ja nefasodoon. On tõenäoline, et CYP3A4 inhibiitorid võivad oluliselt suurendada trasodooni plasmakontsentratsiooni. In vivo uuringud tervetel vabatahtlikel on näidanud, et ritonaviiri 200 mg annus suurendas trasodooni plasmakontsentratsiooni rohkme kui kahekordselt, põhjustades iiveldust, minestamist ja hüpotensioon. Trasodooni manustamisel koos tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitoriga tuleks kaaluda trasodooni väiksema annuse kasutamist. Kuid võimalusel tuleb trasodooni ja tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamist vältida.

Karbamasepiin: Koosmanustamisel väheneb trasodooni plasmakontsentratsioon. Samaaegne karbamasepiini 400 mg ööpäevase annuse manustamine viis trasodooni ja tema aktiivse metaboliidi m-klorofenüülpiperasiini plasmakontsentratsiooni vähenemisele vastavalt 76% ja 60% võrra. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida, et teha kindlaks trasodooni annuse suurendamise vajalikkus.

Tritsüklilised antidepressandid: Samaaegset manustamist tuleb koostoimete ohu tõttu vältida. Võimalik on serotoniinisündroomi ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete teke.

Fluoksetiin: Harvadel juhtudel on teatatud suurenenud trasodooni plasmakontsentratsioonist ja kõrvaltoimetest trasodooni koosmanustamisel CYP1A2/2D6 inhibiitori fluoksetiiniga. Selle farmakokineetilise koostoime mehhanism ei ole täielikult teada. Välistada ei saa farmakodünaamilist koostoimet (serotoniini sündroom).

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid: Täheldatud on võimalikke koostoimeid monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega. Kuigi mõned arstid annavad mõlemat ravimit samaaegselt, ei ole

trasodooni ja MAO inhibiitorite manustamine samal ajal ega kahe nädala jooksul pärast kummagi ravimi lõpetamist soovitatav. Samuti ei ole soovitatav MAO inhibiitori manustamine ühe nädala jooksul pärast trasodoonravi lõpetamist.

Fenotiasiinid: Fenotiasiinide, nagu nt kloorpromasiin, flufenasiin, levomepromasiin, perfenasiin, samaaegne kasutamine koos trasodooniga võib põhjustada tõsist ortostaatilist hüpotensiooni.

Anesteetikumid/müorelaksandid: Trasodoonvesinikkloriid võib tugevdada lihaslõõgastite ja lenduvate anesteetikumide toimet. Koosmanustamisel on vajalik ettevaatus.

Alkohol: Trasodoon tugevdab alkoholi sedatiivset toimet. Trasodoonravi ajal tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Levodopa: Antidepressandid võivad kiirendada levodopa ainevahetust.

Muu

Trasodooni samaaegne kasutamine koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli võib suurendada ventrikulaarset arütmiat, sh torsade de pointes’t. Selliste ravimite koosmanustamisel trasodooniga tuleb olla ettevaatlik.

Kuna trasodoon on väga nõrk noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor ja ei muuda türamiini vererõhku alandavat toimet, on guanetidiini-sarnaste ühendite hüpotensiivse toime häirimine ebatõenäoline. Kuid uuringud katseloomadel näitavad, et trasodoon võib inhibeerida klonidiini toimeid. Seetõttu tuleb ka teist tüüpi hüpertensiooniravimite korral arvesse võtta võimalikku toime tugevnemist, kuigi kliinilisi koostoimeid ei ole täheldatud.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad preparaadid võivad suurendada trasodooni kõrvaltoimete esinemissagedust.

On olnud teateid protrombiiniaja muutusest patsientidel, kes saavad samaaegselt trasodooni ja varfariini.

Samaaegne kasutamine koos trasodooniga võib põhjustada digoksiini- või fenütoiinitaseme tõusu seerumis. Neil patsientidel tuleks kaaluda nende ravimite taseme jälgimist seerumis.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Trasodooni saanud rasedatel (<200) ei ilmnenud kahjulikke toimeid raseduse ajal ega loote/vastsündinu tervisele. Praeguseks ei ole muid epidemioloogilisi andmeid. Loomkatsed ei ole näidanud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule raviannuste võtmisel. (vt lõik 5.3).

Ettevaatlik tuleb olla ravimi määramisel rasedatele. Kui trasodooni kasutatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut jälgida võõrutusnähtude esinemise suhtes.

Imetamine

Piiratud andmed näitavad, et trasodoon eritub rinnapiima vähesel määral, kuid aktiivse metaboliidi tase ei ole teada. Puudulike andmete tõttu tuleb teha otsus, kas jätkata/lõpetada rinnaga toitmine või jätkata/katkestada trasodoonravi, võttes arvesse rinnaga toitmise kasu lapsele ja trasodoonravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Trasodoon omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiente tuleb hoiatada mitte juhtida autot või käsitseda masinaid, kuni nad on kindlad, et neid ei mõjuta unisus, uimasus, pearinglus, segasusseisund või nägemishäired.

Kõrvaltoimed

Ravi ajal trasodoonvesinikkloriidiga või vahetult pärast selle lõppu on teatatud suitsiidimõtetest ja suitsidaalsest käitumisest (vt lõik 4.4).

Trasodoonravi ajal on patsientidel teatatud ka järgmisi sümptomeid, milledest mõned esinevad sageli ka ravimata depressiooni korral.

1. Sümptomitega patsientidel tuleb jälgida vedeliku- ja elektrolüütide taset. 2 Vt ka lõik "Hoiatused ja ettevaatusabinõud".
2. Trasodoon on rahustav antidepressant ja tavaliselt kaob ravi esimestel päevadel esinenud unisus ravi jätkamisel.
3. Loomkatsed on näidanud, et trasodooni kardiotoksilisus on väiksem kui tritsüklilistel antidepressantidel ja kliinilised uuringud on näidanud, et inimestel põhjustab trasodoon vähem südame rütmihäireid. Kliinilised uuringud olemasoleva südamehaigusega patsientidega näitavad, et trasodoon võib avaldada arütmogeenset toimet mõnedel patsientidel selles populatsioonis.
4. Maksafunktsiooni häireid, mis võivad olla mõnikord rasked, esineb harva. Selliste toimete ilmnemisel tuleb trasodooni võtmine otsekohe lõpetada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid

Üleannustamisel kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, iiveldus ja oksendamine. Rasketel juhtudel on teatatud koomat, tahhükardiat, hüpotensiooni, hüponatreemiat, krampe ja hingamishäireid. Südame häired on bradükardia, QT-intervalli pikenemine ja torsade de pointes. Sümptomid võivad ilmneda 24 tunni jooksul või kauem pärast üleannustamist. Trasodooni üleannustamine koos teiste antidepressantidega võib põhjustada serotoniini sündroomi.

Üleannustamise ravi

Trasodoonil puudub spetsiifiline antidoot. Aktiivsütt tuleks kaaluda manustada täiskasvanutele, kes on võtnud rohkem kui 1 g trasodooni või lastel, kes on võtnud rohkem kui 150 mg trasodooni 1 tunni jooksul pärast manustamist. Alternatiivselt võib täiskasvanutel teha maoloputuse 1 tunni jooksul pärast eluohtliku annuse sissevõtmist.

Patsienti tuleb jälgida vähemalt 6 tunni jooksul pärast ravimi manustamist (või 12 tundi pikendatud toimeajaga tableti sissevõtmisel). Jälgige BP, pulssi ja Glasgow Coma Scale (GCS). GCS vähenemisel jälgida hapnikusaturatsiooni. Südame jälgimine on asjakohane sümptomitega patsientidel.

Üksikud lühikesed krambid ravi ei vaja. Sagedaste või pikaajaliste krampide raviks manustada intravenoosset diasepaami (0,1-0,3 mg/kg kehakaalu kohta) või lorasepaami (4 mg täiskasvanutele ja 0,05 mg/kg lapsele). Kui need meetmed ei aita krampe leevendada, võib proovida intravenoosset fenütoiini infusiooni. Happe-aluse tasakaalu ja ainevahetushäirete korrigeerimiseks anda hapnikku vastavalt vajadusele.

Hüpotensiooni ja ülemäärase sedatsiooni ravi on sümptomaatiline ja toetav. Raske hüpotensiooni korral võib kaaluda inotroopsete ravimite kasutamist, nagu nt dopamiin või dobutamiin.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptilised ained, antidepressandid.

ATC-kood: N06AX05

Trasodoon on triasolopüridiini derivaat, mis on efektiivne depressiivsete häirete ravis, sh depressioon kaasuva ärevuse ja unehäiretega. Trasodooni toime saabub kiiresti (ligikaudu nädalaga).

Trasodoon on serotoniini tagasihaarde inhibiitor ja 5-HT2 retseptori antagonist, mille aktiveerumine on tavaliselt seotud unetuse, ärevuse, psühhomotoorse agiteerituse ja seksuaalfunktsiooni muutusega.

Trasodoon ei ole vastunäidustatud glaukoomi ja urineerimishäirete korral; ta ei avalda ekstrapüramidaalset toimet ja ei potentseeri adrenergilist ülekannet. Kuna tal puudub antikoliinergiline toime, ei avalda ta tritsüklilistele antidepressantidele iseloomulikku toimet südametegevusele.

Farmakokineetilised omadused

Pärast 75 mg trasodooni retardvormi ühekordset suukaudset manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon (CMAX) ligikaudu 0,7 mikrogrammi/ml maksimaalselt 4 tunni jooksul (TMAX) ja AUC väärtus on ligikaudu 8 mikrogrammi/ml/h. Pärast 150 mg trasodooni retardvormi ühekordset suukaudset manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon (CMAX) ligikaudu 1,2 mikrogrammi/ml maksimaalselt 4 tunni jooksul (TMAX). Poolväärtusaeg on ligikiaudu 12 tundi ja AUC on ligikaudu 18 mikrogrammi/ml/h.

In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomides näitavad, et trasodoon metaboliseerub peamiselt tsütokroom P4503A4 (CYP3A4) vahendusel.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus

1. Suukaudsel manustamisel on trasodooni LD50 hiirtel 610 mg/kg, rottidel 486 mg/kg ja küülikutel 560 mg/kg. Täheldatud nähud olid sedatsioon, salivatsioon, ülalau vaje ja kloonilised krambid.

Toksilisus korduval manustamisel

Subkroonilise toksilisuse uuringud viidi läbi rottidel, küülikutel ja koertel ning kroonilise toksilisuse uuringud rottidel, koertel ja ahvidel. Suu kaudu manustatud ööpäevaste annuste vahemik oli rottidel 15…450 mg/kg, küülikutel 15…100 mg/kg, koertel 3…10 mg/kg ja ahvidel 20…80 mg/kg. Rottidel põhjustas ravi hepatotsüütide ja agranulaarse endoplasmaatilise retiikulumi hüpertroofiat ning sellest tulenevat hepatomegaaliat. See toime tuleneb detoksikatsioonist ja seetõttu ei saa seda pidada patoloogiliseks toimeks. Lisaks avaldasid surmavad annused toimeid, mis ilmnesid juba ägeda toksilisuse uuringutes. Vastav ööpäevane annus, mis ei põhjustanud kõrvaltoimeid (NOEL, No Observed Adverse Effect Level) oli 30 mg/kg. Küülikutel ilmnes ainult kesknärvisüsteemi pärssiv toime vastava NOEL-taseme juures 50 mg/kg ööpäevas. Koertel halvenesid ägeda intoksikatsiooni nähud korduval manustamisel ja vastav NOEL oli 10 mg/kg ööpäevas. Võrreldes koertega olid ahvid resistentsemad ja neil esinesid ainult farmakodünaamilised häired. Vastav NOEL oli 20 mg/kg ööpäevas.

Reproduktsioonitoksilisus

Ööpäevaste annuste kuni 300 mg/kg manustamisel ei täheldatud rottidel toimet fertiilsusele. Teratogeensuse uuringutes rottidel suurenes embrüoletaalne toime alles annuste juures, mis olid toksilised ka emasloomale (300…450 mg/kg ööpäevas). Küülikutel ilmnesid embrüoletaalne toime ja kaasasündinud väärarengute üksikjuhud alles emasloomale toksiliste annuste juures (150…450 mg/kg ööpäevas). Otsese toime puudumist lootele on kinnitanud ka rottidel läbiviidud trasodooni platsentaarpassaaži uuringud: loote kudedes ja amnionivedelikus leidus vaid väheoluline kogus ravimit. Peri- ja postnataalsed uuringud rottidel näitasid vaid poegade vähenenud kaaluiivet ööpäevase annuse 30 mg/kg ületamisel.

Mutageensus

In vitro mutageensustestid (bakterirakkudel, Hiina hamstri V77 rakkudel, hiire lümfoomirakkudel, kromosoomide aberratsiooniga CHO ja CHL/TU rakkudel ja inimese lümfotsüütidel) ja in vivo mutageensustestid (mikronukleuse test hiirtel ja kromosoomi metafaasi analüüs rottidel) ei näidanud mingit mutageenset toimet.

Kartsinogeensus

Hiirtel ja rottidel läbiviidud uuringud ei näidanud mingit võimalikku riski tuumorite tekkeks.

Antigeenide teke

Trasodoon ei põhjusta antigeenide teket.

Kardiotoksilisus

Trasodooni kardiovaskulaarseid toimeid uuriti rottidel, merisigadel, kassidel ja koertel. Ravim ei avaldanud mingit kardiotoksilist toimet, muutusi EKG-s ei täheldatud mittehüpotensiivsete annuste manustamisel.

Hormonaalsed toimed

Intraperitoneaalselt manustatud 20 mg/kg ületavad ühekordsed annused põhjustasid emastel rottidel prolaktiini taseme kerge tõusu. See toime kadus korduval manustamisel koos toiduga.

Ravimsõltuvus

Rottidega läbiviidud kaks uuringut ei näidanud sõltuvust tekitavat toimet.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Pressitav suhkur

Povidoon

Karnaubavaha

Magneesiumstearaat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

TRARETT 75 mg tabletid:

PVC/Al blistrid. Igas blistris on 15 tabletti. Pakendis on 30 tabletti.

TRARETT 150 mg tabletid:

PVC/Al blistrid. Igas blistris on 10 tabletti. Pakendis on 20 või 60 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Lorenzo Pharma OÜ

Koidu 18-19

10136 Tallinn

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

75 mg: 810213

150 mg: 810113

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

03.2013/13.02.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2018