Tramadol vitabalans - tablett (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tramadol Vitabalans, 50 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 50 mg tramadoolvesinikkloriidi.

INN. Tramadolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Valge ümar kumer tablett, mille ühel poolel on poolitusjoon. Läbimõõt 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas kuni tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annus tuleb kohandada konkreetse patsiendi valu tugevuse ja tundlikkusega. Üldiselt tuleb valu vaigistamiseks valida väikseim efektiivne annus.

Kui ei ole teisiti määratud, tuleb Tramadol Vitabalansi võtta järgmiselt.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Algannus on 50…100 mg (1…2 tabletti), sõltuvalt valu tugevusest. Edasi võib manustada 50 või 100 mg annuseid (1 või 2 tabletti) 3…4 korda ööpäevas (6…8-tunnise vahega). Ägeda valuga

seisundite korral on vajalik algannus tavaliselt 100 mg (2 tabletti). Kroonilise valuga seisundite korral on soovituslik algannus 50 mg (1 tablett).

Tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

Patsientidele tuleb alati manustada väikseim annus, mis tagab tõhusa kontrolli valu üle. 400 mg ööpäevast koguannust ei tohiks ületada, v.a eriliste kliiniliste näidustuste korral.

Tramadol Vitabalans’i ei tohi mingil juhul manustada kauem kui hädavajalik. Kui haiguse laadi ja raskust arvestades on vajalik pikaajaline valuravi tramadooliga, tuleb ravi hoolikalt ja regulaarselt jälgida (vajadusel ajutiselt katkestada), et teha kindlaks, kas ja mil määral on edasine ravi vajalik.

Lapsed

Tramadol Vitabalans’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 12 aasta vanustel lastel, sest toime ja ohutus selles patsientide rühmas ei ole tõestatud.

Eakad patsiendid

Kuni 75-aastastel patsientidel, kellel ei esine kliinilist neeru- või maksafunktsiooni kahjustust, ei ole tavaliselt annuse kohandamine vajalik. Üle 75-aastastel eakatel patsientidel võib tramadooli eritumine olla aeglustunud. Seetõttu tuleb vajaduse korral annustamisvahemikku patsiendi vajaduste kohaselt pikendada. Suurim soovituslik ööpäevane annus on 300 mg.

Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksakahjustus

Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eritumine aeglustunud. Nendel patsientidel tuleb patsiendi vajaduste kohaselt hoolikalt kaaluda annustamisvahemiku pikendamist.

Vastunäidustused

Tramadol Vitabalans on vastunäidustatud:

−kui esineb ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;

−ägeda alkoholi-, uinutite, valuvaigistite, opioidide või psühhotroopsete ravimite mürgistuse korral;

−patsientidele, kes saavad raviks MAO inhibiitoreid või kes on neid tarvitanud viimase 14 päeva jooksul (vt lõik 4.5);

−patsientidele, kelle epilepsia ei allu adekvaatselt ravile;

−raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) patsientidele;

−raske maksakahjustusega patsientidele;

−narkootiliste ainete võõrutusravi korral.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erilise ettevaatusega tuleb Tramadol Vitabalans’i kasutada opioidsõltuvatel patsientidel, peavigastuste, šoki, ebaselge etioloogiaga teadvushäirete, hingamiskeskuse või -funktsiooni häirete ja koljusisese rõhu suurenemise korral.

Opioidide suhtes tundlikel patsientidel võib seda ravimit kasutada ainult ettevaatusega.

Ettevaatlik tuleb olla respiratoorse depressiooniga patsientidega, või kui manustatakse samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante (vt lõik 4.5), või kui tunduvalt ületatakse soovitatavat annust (vt lõik 4.9), sest sellises olukorras ei saa välistada respiratoorse depressiooni tekkimise võimalust.

Tramadooli saavatel patsientidel on teatatud krampide tekkest isegi soovitatud annuste kasutamisel. Oht võib suureneda, kui ületatakse tramadooli soovitatavat ööpäevast annusepiiri (400 mg) . Lisaks võib tramadool suurendada krambiohtu nendel patsientide, kes manustavad teisi krambiläve alandavaid ravimeid (vt lõik 4.5). Epilepsia või krambivalmidusega patsiente võib tramadooliga ravida ainult mõjuvatel asjaoludel.

Võib tekkida tolerantsus, vaimne ja füüsiline sõltuvus, eriti pärast pikaajalist kasutamist. Ravimite kuritarvitamise või sõltuvuse korral tuleb ravi Tramadol Vitabalans’iga viia läbi ainult lühiajaliselt ja range meditsiinilise järelevalve all.

Kui patsient ei vaja enam ravi tramadooliga, on soovitav vähendada annust järk-järgult, et takistada ärajäämanähtude teket.

Tramadool ei sobi opioididest sõltuvuses olevatele patsientidele asendusraviks. Kuigi see on opioidagonist, ei ole tramadool võimeline pärssima morfiini ärajätusümptomeid.

Tramadool ei sobi alla 12-aastaste laste raviks, sest toime ja ohutus selles patsientide rühmas ei ole tõestatud (vt lõik 4.2).

Maksa- ja neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb tramadooli kasutada ettevaatlikult.

CYP2D6 metabolism

Tramadool metaboliseerub maksas ensüümi CYP2D6 vahendusel. Kui patsiendil on selle ensüümi vaegus või täielik puudulikkus, ei pruugi tekkida piisavat valuvaigistavat toimet. CYP2D6 vaegust võib hinnanguliselt esineda kuni 7% europiidset päritolu rahvastikust. Samas kui patsient on ülikiire metaboliseerija, on isegi tavapäraste määratavate annuste kasutamisel risk opioidimürgistusest tingitud kõrvaltoimete tekkeks.

Opioidimürgistuse üldised sümptomid on segasus, unisus, pindmine hingamine, ahenenud pupillid, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja isutus. Rasketel juhtudel võib esineda vereringehäireid ja respiratoorset depressiooni, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harva letaalse lõppega. Ülikiirete metaboliseerijate hinnanguline levimus eri rahvastikurühmades:

Postoperatiivne kasutamine lastel

Kirjanduses on avaldatud juhtusid, kus pärast obstruktiivse uneapnoe raviks tehtud tonsillektoomiat ja/või adenoidektoomiat manustatud tramadool on lastel põhjustanud harva esinevaid, kuid eluohtlikke kõrvaltoimeid. Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla tramadooli manustamisel lastele operatsioonijärgse valu vaigistamiseks ning jälgida patsiente hoolikalt opioidimürgistuse sümptomite, sealhulgas respiratoorse depressiooni suhtes.

Kahjustatud hingamisfunktsiooniga lapsed

Tramadooli ei soovitata kasutada lastel, kelle hingamisfunktsioon võib olla häirunud, sh neuromuskulaarsete häirete, raskete südamehaiguste või hingamisteede haiguste, ülemiste hingamisteede või kopsuinfektsioonide, hulgitraumade või ulatuslike kirurgiliste protseduuride korral. Need tegurid võivad halvendada opioidimürgistuse sümptomeid.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tramadol Vitabalans’i ei tohi kombineerida MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Patsientidel, kes on 14 päeva enne petidiinravi saanud MAO inhibiitoreid, on täheldatud eluohtlikke koostoimeid kesknärvisüsteemile, respiratoorsele ja kardiovaskulaarsele funktsioonile. MAO inhibiitoritega sarnaseid koostoimeid ei saa välistada ka tramadooliga ravi ajal.

Tramadooli koosmanustamine teiste tsentraalselt toimivate depressantidega, sealhulgas alkoholiga, võib tugevdada toimeid kesknärvisüsteemile (vt lõik 4.8).

Siiani on farmakokineetiliste uuringute tulemused näidanud, et samaaegne või eelnev tsimetidiini (ensüümi inhibiitor) manustamine ei põhjusta kliiniliselt olulisi koostoimeid. Samaaegne või eelnev karbamasepiini manustamine (ensüümi indutseerija) võib vähendada valuvaigistavat toimet ja lühendada toime kestust.

Tramadool võib põhjustada krampe ja suurendada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d), serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI-d), tritsükliliste antidepressantide, antipsühhootikumide ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nagu bupropioon, mirtasapiin, tetrahüdrokannabinool) krampe tekitavat toimet.

Tramadooli ja teiste serotonergiliste ravimite, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d), MAO inhibiitorid (vt lõik 4.3), tritsüklilised antidepressandid ja mirtasapiin, samaaegne kasutamine võib põhjustada serotoniini toksilisust. Serotoniini sündroom on tõenäoline, kui täheldatakse mõnda järgmist sümptomit:

−spontaanne kloonus;

−indutseeritav või okulaarne kloonus koos agiteerituse või diaforeesiga;

−treemor ja hüperrefleksia;

−hüpertoonia ja kehatemperatuur > 38 °C ning indutseeritav või okulaarne kloonus. Serotonergiliste ravimite ärajätmine toob tavaliselt kaasa seisundi kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite olemusest ja raskusest.

Ettevaatlik tuleb olla tramadooli ja kumariini derivaatide (nt varfariin) samaaegsel manustamisel, sest mõnel patsiendil on esinenud suurenenud INR koos tugeva veritsusega ja verevalumite tekkega.

Teised ravimid, mis inhibeerivad CYP3A4 ensüümi, nagu ketokonasool, ritonaviir ja erütromütsiin, võivad pärssida tramadooli biotransformatsiooni (N-demetüülimine) ja võimalik, et ka aktiivse O- demetüülitud metaboliidi biotransformatsiooni. Sellise koostoime kliinilist olulisust ei ole uuritud (vt lõik 5.2).

Teised ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6 ensüümi, võivad inhibeerida tramadooli metabolismi ja mõjutada tramadooli plasmakontsentratsiooni, kuid kliiniliselt olulisi koostoimeid teatatud ei ole (vt lõik 5.2).

Piiratud hulgal uuringutes suurendas pre- või postoperatiivne oksendamisvastase 5-HT3 antagonisti ondansetrooni manustamine tramadooli vajadust postoperatiivse valuga patsientidel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Turuletulekujärgsed uuringud ei ole näidanud tramadoolil toimet fertiilsusele. Loomkatsed ei ole näidanud tramadoolil toimet fertiilsusele.

Rasedus

Loomkatsed tramadooli väga suurte annustega näitasid toimet organite arengule, luustumisele ja vastsündinute suremusele. Teratogeenset toimet ei täheldatud. Tramadool läbib platsentat. Olemasolevad tõendid tramadooli ohutuse kohta raseduse ajal on ebapiisavad. Seetõttu ei tohi tramadooli kasutada rasedatel naistel.

Tramadooli manustamine enne sünnitust või sünnituse ajal ei mõjuta emaka kontraktiilsust. Vastsündinutel võib see põhjustada muutusi hingamissageduses, kuid tavaliselt ei ole see kliiniliselt oluline. Krooniline kasutamine raseduse ajal võib vastsündinul põhjustada ärajätunähte.

Imetamine

Ligikaudu 0,1% emale manustatud tramadooli annusest eritub rinnapiima. Kui imetav ema kasutab tramadooli suukaudselt annuses kuni 400 mg ööpäevas, satub vahetul sünnitusjärgsel perioodil rinnapiima kaudu imiku organismi tramadooli keskmiselt 3% emale vastavalt tema kehakaalule määratud ja manustatud annusest. Sel põhjusel ei tohi tramadooli kasutada imetamise ajal või tuleb imetamine tramadoolravi ajaks katkestada. Pärast ühekordse tramadooliannuse manustamist ei ole imetamist katkestada üldiselt vaja.

Toime reaktsioonikiirusele

Isegi kui kasutada ravimit vastavalt juhistele, võib Tramadol Vitabalans põhjustada selliseid toimeid nagu unisus ja pearinglus ning seetõttu halvendada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. See kehtib eelkõige kasutamisel koos alkoholi ja teiste psühhotroopsete ainetega. Tramadool võib samuti põhjustada treemorit, nägemis- ja tajumishäireid. Kui need sümptomid tekivad, peab patsient vältima autojuhtimist ja masinatega töötamist.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on iiveldus ja pearinglus, mõlemad tekivad rohkem kui 10%-l patsientidest.

Kõrvaltoimete esinemissagedused liigitatakse järgmiselt:

−väga sage (≥ 1/10),

−sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),

−aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),

−harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000),

−väga harv (< 1/10 000),

−teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Immuunsüsteemi häired

Harv: allergilised reaktsioonid (nt düspnoe, bronhospasm, hingeldus, angioneurootiline ödeem) ja anafülaksia.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Harv: muutused söögiisus.

Teadmata: hüpoglükeemia.

Psühhiaatrilised häired

Harv: hallutsinatsioonid, segasus, unehäired, ebaselge kõne, ärevus ja õudusunenäod. Tramadooli manustamise järel võivad tekkida psüühilised kõrvaltoimed, mis erinevad inimestel intensiivsuse ja olemuse poolest (sõltuvalt isiksusest ja ravi kestusest). Kõrvaltoimed hõlmavad meeleolumuutusi (tavaliselt meeleolu tõus, vahetevahel düsfooria), aktiivsuse muutumist (tavaliselt vähenenud, vahetevahel suurenenud), ja kognitiivse ning sensoorse võimekuse muutusi (nt otsustusvõime ja tajuhäired). Võib tekkida sõltuvus.

Võivad tekkida ärajätunähud, mis sarnanevad opiaadi ärajätmisel tekkivatele sümptomitele: agiteeritus, ärevus, närvilisus, unetus, hüperkineesia, treemor ja seedetrakti sümptomid.

Teised sümptomid, mida on väga harva tramadooli ärajätmisel täheldatud, on paanikahood, tugev ärevus, hallutsinatsioonid, paresteesiad, tinnitus ja ebatavalised KNS-i sümptomid (st segasus, luulud, depersonalisatsioon, derealisatsioon, paranoia).

Närvisüsteemi häired Väga sage: pearinglus. Sage: peavalu, unisus.

Harv: kõnehäired, paresteesia, treemor, respiratoorne depressioon, epileptilised krambid, ebanormaalne koordinatsioon, tahtmatud lihaskontraktsioonid, sünkoop. Kui soovitatavaid annuseid tunduvalt ületatakse ja manustatakse samal ajal teisi tsentraalseid depressante (vt lõik 4.5), võib tekkida respiratoorne depressioon. Epileptilised krambid tekkisid peamiselt siis, kui manustati suuri tramadooli annuseid või pärast samaaegset krambiläve langetavate ravimite manustamist (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Silma kahjustused

Harv: mioos, müdriaas, hägune nägemine.

Südame häired

Aeg-ajalt: kardiovaskulaarse regulatsiooni häired (südamepekslemine, tahhükardia, posturaalne hüpotensioon või kardiovaskulaarne kollaps). Need kõrvaltoimed võivad tekkida eelkõige veenisisesel manustamisel ja füüsilise stressi olemasolul.

Harv: bradükardia, vererõhu tõus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: düspnoe .

Teadmata: on teatatud astma halvenemisest, kuigi põhjuslikku seost ei ole leitud.

Seedetrakti häired

Väga sage: iiveldus.

Sage: oksendamine, kõhukinnisus, suukuivus.

Aeg-ajalt: okserefleks, seedetrakti ärritus (rõhumistunne kõhus, kõhupuhitus), kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: üksikutel juhtudel on teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest ajalises seoses tramadooli terapeutilise kasutamisega.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: higistamine.

Aeg-ajalt: nahareaktsioonid (nt sügelus, lööve, urtikaaria).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Harv: lihasnõrkus.

Neerude ja kuseteede häired

Harv: urineerimishäired (urineerimisraskus ja uriini peetumine).

Üldised häired Sage: väsimus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Tramadooli üleannustamisel tekivad teiste kesknärvisüsteemi toimivate valuvaigistitega (opioidid) sarnased sümptomid. Need võivad olla mioos, oksendamine, kardiovaskulaarne kollaps, teadvuse hägunemine kuni koomani, krambid ja hingamise depressioon kuni hingamisseiskuseni.

Ravi

Rakendada üldiseid esmaabi võtteid. Hoida hingamisteed avatuna (aspiratsiooni oht), säilitada hingamis- ja vereringefunktsioon, sõltuvalt sümptomitest. Respiratoorse depressiooni antidoot on naloksoon. Loomkatsetes ei olnud naloksoonil krambivastast toimet. Sellistel juhtudel tuleb manustada veeni diasepaami.

Aktiveeritud söe manustamine või maoloputus on soovitatav teha 2 tunni jooksul peale tramadooli üleannuse manustamist. Seedetrakti puhastamine on kasulik ka hilisemas faasis kui üleannustamine oli väga suur või kui manustati toimeainet prolongeeritult vabastavaid preparaate.

Tramadool elimineerub seerumist hemodialüüsiga või hemofiltratsiooniga minimaalselt. Seega ei ole ägeda tramadoolimürgistuse ravis ainult hemodialüüs või hemofiltratsioon piisav detoksikatsiooni saavutamiseks.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised opioidid, ATC-kood: N02AX02.

Tramadool on kesknärvisüsteemi toimiv opioidne valuvaigisti. See on mitteselektiivne müü (µ)-, delta

(δ)- ja kapa (κ)-opioidretseptori täisagonist, suurema afiinsusega müü-retseptori suhtes. Teised

valuvaigistava toime eest vastutavad mehhanismid võivad olla noradrenaliini neuronaalse tagasihaarde inhibeerimine ja serotoniini vabanemise soodustamine.

Tramadoolil on köhavastane toime. Erinevalt morfiinist ei ole tramadooli valuvaigistavatel annustel respiratoorset depressiooni esilekutsuvat toimet. Samuti on vähem mõjutatud seedetrakti motiilsus. Toimed kardiovaskulaarsüsteemile on tavaliselt kerged. Tramadooli tugevus on 1/10 (kümnendik) kuni 1/6 (kuuendik) morfiini omast.

Lapsed

Tramadooli enteraalse ja parenteraalse manustamise toimeid on uuritud kliinilistes uuringutes, millesse oli kaasatud üle 2000 pediaatrilise patsiendi vanuses vastsündinueast kuni 17 eluaastani. Nendes uuringutes vaadeldud valuravi näidustused hõlmasid valu pärast kirurgilist (peamiselt kõhukoopa) operatsiooni, pärast kirurgilisi hambaekstraktsioone, luumurdudest, põletustest ja traumadest tingitud valu ning ka teisi valuseisundeid, mis nõuavad analgeetilist ravi tõenäoliselt vähemalt 7 päeva kestel.

Leiti, et tramadooli ühekordsete annuste kuni 2 mg/kg või korduvannuste kuni 8 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt kuni 400 mg ööpäevas) efektiivsus oli parem kui platseebol ning parem või võrdväärne paratsetamooli, nalbufiini, petidiini või väikeste morfiini annuste puhul täheldatuga. Läbiviidud uuringud kinnitasid tramadooli efektiivsust. Tramadooli ohutusprofiil oli täiskasvanutel ja üle 1-aasta vanustel lastel sarnane (vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel imendub üle 90% tramadoolist. Keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70%, sõltumata manustamisest toiduga või ilma. Erinevus imendunud ja mittemetaboliseerunud vaba tramadooli vahel on tõenäoliselt tingitud madalast esmase passaaži efektist. Esmase passaaži efekt suukaudse manustamise järel on maksimaalselt 30%. Maksimaalne plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg tramadooli suukaudsel manustamisel on ligikaudu 2 tundi.

Tramadoolil on kõrge afiinsus kudede suhtes (jaotusruumala on 203 + 40 l). Seondumine plasmavalkudega on ligikaudu 20%.

Tramadool läbib hematoentsefaal- ja platsentaarbarjääri. Rinnapiimast on leitud väga väikesed kogused ainest ja tema O-desmetüülderivaadist (manustatud annusest vastavalt 0,1% ja 0,02%).

Inimestel metaboliseerub tramadool peamiselt N- ja O-demetüülimise ning O-demetüülitud ühendite konjugeerimise teel glükuroonhappega. Ainult O-desmetüültramadool on farmakoloogiliselt aktiivne. Teistes metaboliitides on märkimisväärsed indiviididevahelised kvantitatiivsed erinevused. Siiani on uriinis leitud üksteist metaboliiti. Loomkatsed on näidanud, et O-desmetüültramadool on koefitsiendiga 2…4 tugevam kui lähteaine. Selle poolestusaeg on 7,9 tundi (vahemikus 5,4…9,6 h) ja ligikaudne tramadooli poolestusajaga.

Tramadooli biotransformatsioonis osalevate isoensüümide CYP3A4 ja CYP2D6 (ühe või mõlema tüübi) inhibeerimine võib mõjutada tramadooli või selle aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsiooni.

Tramadool ja tema metaboliidid erituvad peaaegu täielikult uriiniga. Kumulatiivne eritumine uriiniga on 90% manustatud annuse koguradioaktiivsusest. Eliminatsiooni poolestusaeg on ligikaudu 6 h, sõltumata manustamisviisist. Üle 75-aastastel patsientidel võib see olla pikenenud, koefitsiendiga ligikaudu1,4. Maksatsirroosiga patsientidel on kindlaks tehtud eliminatsiooni poolestusajad 13,3 +4,9 h (tramadool) ja 18,5 + 9,4 h (O-desmetüültramadool), äärmuslikel juhtudel vastavalt 22,3 h ja 36 h. Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 5 ml/min) oli ajad vastavalt 11 + 3,2 ja 16,9 + 3 h, äärmuslikel juhtudel 19,5 h ja 43,2 h.

Terapeutilises annustamisvahemikus on tramadoolil lineaarne farmakokineetiline profiil.

Seerumikontsentratsiooni ja valuvaigistava toime suhe on annusest sõltuv, kuid üksikutel juhtudel erineb märgatavalt. Tavaliselt on efektiivne seerumikontsentratsioon 100…300 ng/ml.

Lapsed

Leiti, et tramadooli ja O-desmetüültramadooli farmakokineetika pärast ühekordset ja korduvat suukaudset manustamist 1...16-aastastele lastele oli üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatud farmakokineetikaga, kui annus kohandati kehakaaluga, kuid suurem indiviididevaheline varieeruvus esines 8-aastastel ja noorematel lastel.

Alla 1-aastastel lastel on tramadooli ja O-desmetüültramadooli farmakokineetikat uuritud, kuid ei ole täielikult iseloomustatud. Seda vanusegruppi hõlmanud uuringutest saadud teave osutab asjaolule, et vastsündinutel suureneb pidevalt CYP2D6 kaudu O-desmetüültramadooli moodustumise määr ning täiskasvanu CYP2D6 aktiivsuse tase saavutatakse oletatavasti ligikaudu 1 aasta vanuselt. Lisaks sellele võivad ebaküpsed glükuronisatsioonisüsteemid ja ebaküps neerufunktsioon põhjustada alla 1- aastastel lastel O-desmetüültramadooli aeglast eritumist ja akumuleerumist.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduval suukaudsel ja parenteraalsel manustamisel 6…26 nädala jooksul rottidele ja koertele ning suukaudsel manustamisel 12 kuu jooksul koertele ei tuvastanud hematoloogilised, kliinilis-keemilised ja histoloogilised uuringud mingeid ainega seotud muutusi. Kesknärvisüsteemi nähud ilmnesid ainult terapeutilisest vahemikust oluliselt suuremate annuste puhul: rahutus, süljevool, krambid ja vähenenud kaaluiive. Rotid ja koerad talusid ilma mingite reaktsioonideta vastavalt 20 mg/kg ja 10 mg/kg kohta suukaudseid annuseid ning koerad ka rektaalseid annuseid 20 mg/kg kohta.

Tramadooli annused 50 mg/kg ööpäevas ja enam põhjustasid emastel rottidel toksilisi toimeid ning suurendasid vastsündinute suremust. Järglaste alaareng ilmnes luustumishäiretes ning hilinenud tupe ja silmade avanemises. Isas- ja emasloomade fertiilsust tramadool ei mõjutanud. Suuremas annuses kui 125 mg/kg ilmnesid emasküülikutel toksilised toimed ja järglastel skeleti anomaaliad.

Mõnes in vitro testsüsteemis täheldati mutageenseid toimeid. In vivo uuringud selliseid toimeid ei näidanud. Seni kogutud teadmiste põhjal võib tramadooli klassifitseerida kui mittemutageenset.

Tramadoolvesinikkloriidi kantserogeense potentsiaali uuringuid on tehtud rottidel ja hiirtel. Uuringus rottidel ei ilmnenud mingit ainega seotud kasvajate esinemissageduse suurenemist. Hiirtel tehtud uuringus oli isasloomadel maksarakkude adenoomide esinemissagedus (annusest sõltuv, väheoluline suurenemine, annuses 15 mg/kg kohta ja enam) suurenenud ja emasloomadel oli suurenenud kopsukasvajate esinemissageduse kõigis annuserühmades (oluline, kuid annusest sõltumatu).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos

Magneesiumstearaat

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60, 100, 150, 200, 250 ja 300 tabletti blisterpakendis (PVC/Al). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Vitabalans Oy

Varastokatu 8

FI-13500 Hämeenlinna

Soome

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.08.2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.09.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2018