Tienam i.v. 500 mg500 mg - infusioonilahuse pulber (500mg +500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
TIENAM I.V. 500 mg/500 mg, infusioonilahuse pulber
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Igas viaalis on 500 mg veevabale imipeneemile vastav kogus imipeneemmonohüdraati ja 500 mg tsilastatiinile vastav kogus tsilastatiinnaatriumi.
INN. Imipenemum, cilastatinum.
Teadaolevat toimet omav abiaine
Igas viaalis on 1,6 mEq naatriumile (ligikaudu 37,6 mg) vastav kogus naatriumvesinikkarbonaati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Valge kuni helekollane pulber.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Imipeneemile tundlike organismide poolt põhjustatud järgmiste infektsioonide ravi täiskasvanutel ja lastel alates 1 aasta vanusest (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
-kõhuõõne tüsistunud infektsioonid;
-raske pneumoonia, sealhulgas haiglatekkene ja ventilaatorpneumoonia;
-sünnitusaegsed ja
-kuseteede tüsistunud infektsioonid;
-naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid.
Imipeneemi võib kasutada neutropeeniaga patsientide raviks arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist tingitud palaviku korral.
Patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse esinevat baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
TIENAMi soovituslike annuste aluseks on manustatava imipeneemi/tsilastatiini kogus.
TIENAMi ööpäevase annuse juures peab arvestama infektsiooni tüübiga ja seda tuleb manustada võrdsetes annustes arvestades patogeeni(de) tundlikkust ja patsiendi neerutalitlust (vt ka lõigud 4.4 ja 5.1).
1/13
Täiskasvanud ja noorukid
Normaalse neerufunktsiooniga patsiendile (kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 90 ml/min) on soovitatavad annused järgmised:
500 mg/500 mg iga 6 tunni järel VÕI
1000 mg/1000 mg iga 8 tunni järel VÕI iga 6 tunni järel.
Infektsioone, mille tekitajaks kahtlustatakse või on leidnud kinnitust vähemtundlikud bakteriliigid (nt Pseudomonas aeruginosa) ja väga raskeid infektsioone (nt palavikuga neutropeeniaga patsiendid) tuleb ravida annusega 1000 mg/1000 mg, mida manustatakse iga 6 tunni järel.
Annust peab vähendama, kui CrCl on < 90 ml/min (vt tabel 1).
Maksimaalne ööpäevane koguannus ei tohi ületada kogust 4000 mg/4000 mg.
Neerukahjustus
Neerukahjustusega täiskasvanud patsientidele vähendatud annuse määramine:
1.Tuleb valida ööpäevane koguannus (nt 2000/2000, 3000/3000 või 4000/4000 mg), mis on tavaliselt mõeldud patsientidele normaalse neerutalitlusega.
2.Tabelist 1 valitakse patsiendi
|
Kui ööpäevane |
Kui ööpäevane |
|
Kui ööpäevane |
Kreatiniini kliirens |
koguannus on: |
koguannus on: |
|
koguannus on: |
(ml/min) on: |
2000 mg/ööpäevas |
3000 mg/ööpäevas |
|
4000 mg/ööpäevas |
|
|
|
|
|
≥ 90 (normaalne) |
|
|||
q6h |
q8h |
|
q6h |
|
|
|
|||
neerukahjustusega patsientide vähendatud annus (mg): |
|
|||
< 90...≥ 60 |
|
|||
q6h |
q6h |
|
q8h |
|
|
|
|||
< 60...≥ 30 |
|
|||
q6h |
q8h |
|
q6h |
|
|
|
|||
< 30...≥ 15 |
|
|||
q6h |
q12h |
|
q12h |
|
|
|
Patsientidele kreatiniini kliirensiga < 15 ml/min
Neile patsientidele tohib TIENAMi manustada ainult siis, kui 48 tunni jooksul alustatakse hemodialüüsi tegemist.
Hemodialüüsitavad patsiendid
Dialüüsil olevate patsientide ravimisel, kelle CrCl on < 15 ml/min, kasutage annuseid, mida soovitatakse patsientidele
Hemodialüüsiga eemaldatakse vereringest nii imipeneem kui ka tsilastatiin. TIENAMi tuleb patsiendile anda pärast hemodialüüsi ja pärast hemodialüüsi lõppemist
Praegu ei ole piisavalt andmeid, et soovitada TIENAMi kasutamist peritoneaaldialüüsitavatel haigetel.
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei soovitata annuseid muuta (vt lõik 5.2).
Eakad
Normaalse neerutalitlusega eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
2/13
Lapsed ≥ 1 aasta vanused
Lastele vanuses ≥ 1 aastat on soovitatav annus 15/15 või 25/25 mg/kg manustatuna iga 6 tunni järel.
Infektsioone, mille tekitajatena kahtlustatakse või on leidnud kinnitust vähemtundlikud bakteriliigid (nt Pseudomonas aeruginosa) ja väga raskeid infektsioone (nt palavikuga neutropeeniaga patsiendid) tuleb ravida annusega 25/25 mg/kg, manustatuna iga 6 tunni järel.
Lapsed < 1 aasta vanused
Kliinilised andmed on ebapiisavad, et soovitada annustamist alla
Neerukahjustusega lapsed
Kliinilised andmed on ebapiisavad, et soovitada annustamist neerukahjustusega lastele (seerumi kreatiniin > 2 mg/dl). Vt lõik 4.4.
Manustamisviis
Enne manustamist tuleb TIENAM muuta manustamiskõlblikuks ja lisaks veel lahjendada (vt lõigud 6.2, 6.3 ja 6.6). Iga ≤ 500 mg/500 mg annus tuleb manustada intravenoosse infusioonina 20...30 minuti jooksul. Iga > 500 mg/500 mg annus tuleb infundeerida 40...60 minuti jooksul. Patsientidel, kellel tekib infusiooni ajal iiveldus, võib infusiooni kiirust vähendada.
4.3 |
Vastunäidustused |
- |
Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. |
- |
Ülitundlikkus mõne muu karbapeneemantibiootikumi suhtes. |
- |
Raske ülitundlikkus (st anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) mõne muu |
|
beetalaktaamantibiootikumi (st penitsilliinid või tsefalosporiinid) suhtes. |
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine teave
Imipeneemi/tsilastatiini valimisel konkreetse patsiendi ravimiseks peab kaaluma karbapeneemantibiootikumide kasutamise sobivust, võttes arvesse infektsiooni raskust, resistentsuse esinemist teiste sobivate antibiootikumide suhtes ja ohtu, et tegemist on karbapeneemi suhtes resistentsete bakteritega.
Ülitundlikkus
Beetalaktaamidega ravitavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktilised reaktsioonid). Sellised reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt inimestel, kellel on varem esinenud tundlikkus mitmete allergeenide suhtes. Enne ravi alustamist TIENAMiga tuleb põhjalikult uurida karbapeneemide, penitsilliinide, tsefalosporiinide, teiste beetalaktaamide ja muude allergeenide suhtes varem tekkinud ülitundlikkusreaktsioone (vt lõik 4.3). Kui TIENAMi suhtes tekib allergiline reaktsioon, tuleb ravi kohe lõpetada. Tõsised anafülaktilised reaktsioonid vajavad viivitamatut erakorralist abi.
Maksaprobleemid
Imipeneemiga/tsilastatiiniga ravimise ajal tuleb tähelepanelikult jälgida maksatalitlust, sest võib tekkida maksatoksilisus (näiteks transaminaaside aktiivsuse tõus, maksapuudulikkus ja fulminantne hepatiit).
Kasutamine maksahaigusega patsientidel: varemesinevate maksahaigustega patsientidel tuleb imipeneemiga/tsilastatiiniga ravimise ajal jälgida maksatalitlust. Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 4.2).
Hematoloogia
Imipeneemi/tsilastatiiniga ravimise ajal võib kujuneda positiivne vastus otsesele või kaudsele Coombsi testile.
3/13
Antibakteriaalne spekter
Eeskätt eluohtlike seisundite korral peab enne empiirilise ravi alustamist võtma arvesse imipeneemi/tsilastatiini antibakteriaalset spektrit. Lisaks on mõned patogeenid, mis tekitavad nt naha ja pehmete kudede bakteriaalseid infektsioone, imipeneemi/tsilastatiini suhtes vähese tundlikkusega ning seetõttu peab olema ettevaatlik. Imipeneemi/tsilastatiini kasutamine selliste infektsioonide raviks ei ole sobiv, v.a juhul, kui patogeen on juba kindlaks määratud ja on teadaolevalt tundlik või on kõige tõenäolisem(ad) patogeen(id) suure tõenäosusega ravile alluv(ad). Kui ülaltoodud näidustuste juures kahtlustatakse või leiab kinnitust infektsioon metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’ega (MRSAga), on näidustatud samaaegne ravi
Koostoime valproehappega
Imipeneemi/tsilastatiini ei soovitata kasutada samal ajal koos valproehappe/naatriumvalproaadiga (vt lõik 4.5).
Clostridium difficile
Imipeneemi/tsilastatiiniga ja peaaegu kõikide teiste antibakteriaalsete ravimite puhul on kirjeldatud antibiootikumidega kaasnevat koliiti ja pseudomembranoosset koliiti, mille raskusaste võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Sellist diagnoosi tuleb kaaluda patsientidel, kellel tekib imipeneemi/tsilastatiini kasutamise ajal või pärast seda diarröa (vt lõik 4.8). Tuleb kaaluda ravi katkestamist imipeneemi/tsilastatiiniga ja Clostridium difficile spetsiifilise ravi manustamist. Ei tohi kasutada peristaltikat pärssivaid ravimpreparaate.
Meningiit
TIENAMi ei soovitata kasutada meningiidi raviks.
Neerukahjustus
Imipeneemi ja tsilastatiini kombinatsioon kuhjub nõrgenenud neerutalitlusega patsientidel. Kui annust ei kohandata vastavalt patsiendi neerufunktsioonile, võivad ilmneda KNSi kõrvaltoimed, vt lõik 4.2 ja 4.4 „Kesknärvisüsteem“ käesolevas lõigus.
Kesknärvisüsteem
Peamiselt neerutalitluse ja kehakaalu põhjal soovitatud annuste ületamisega seonduvalt on kirjeldatud KNSi kõrvaltoimeid, nt müokloonset aktiivsust, segasusseisundeid või krampe. Selliseid nähte on kõige rohkem kirjeldatud KNSi häiretega (nt ajukahjustus või anamneesis olnud krambid) ja/või häiritud neerutalitlusega patsientidel, kellel võivad manustatavad ained organismis kuhjuda. Seetõttu rõhutatakse just selliste patsientide puhul vajadust soovitatud annustamisskeeme hoolikalt järgida (vt lõik 4.2). Teadaoleva krambihäirega patsientidel tuleb jätkata krambivastast ravi.
Neuroloogilisi sümptomeid ja krampe tuleb eriti hoolikalt silmas pidada lastel, kellel teatakse olevat krampide riskitegureid või keda samal ajal ravitakse krambiläve alandavate ravimitega.
Fokaalse treemori, müokloonuse või krampide ilmnemisel tuleb patsiente neuroloogiliselt hinnata ja alustada krambivastast ravi, kui seda ei ole juba varem tehtud. Kui KNSi sümptomid püsivad, tuleb TIENAMi annust vähendada või ravi katkestada.
Patsientidele
Lapsed
Kliinilised andmed on ebapiisavad, et soovitada TIENAMi kasutamist alla
4/13
Kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul peab võtma arvesse, et TIENAM 500 mg/500 mg sisaldab 37,6 mg naatriumit (1,6 mEq).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
TIENAMi ja gantsükloviiri saanud patsientidel on kirjeldatud generaliseerunud krambihooge. Neid ravimpreparaate tohib samal ajal kasutada ainult siis, kui võimalik kasu kaalub üles riskid.
Valproehappe manustamisel koos karbapeneemantibiootikumidega on kirjeldatud valproehappe kontsentratsioonide vähenemist, mis võib langeda allapoole terapeutilist vahemikku. Valproehappe sisalduse vähenemine võib tuua kaasa krampide ebapiisava kontrolli. Seetõttu ei soovitata imipeneemi ja valproehapet/naatriumvalproaati samal ajal kasutada ning tuleb kaaluda teisi antibakteriaalseid või krambivastaseid ravimeid (vt lõik 4.4).
Suukaudsed antikoagulandid
Varfariini kasutamine koos antibiootikumidega võib selle hüübimisvastast toimet tugevdada.
On arvukalt teateid suukaudselt manustatud antikoagulantide, sealhulgas varfariini hüübimisvastase toime tugevnemisest patsientidel, kes samal ajal saavad antibakteriaalseid ravimeid. Oht sõltub ravitavast infektsioonist, patsiendi vanusest ja üldseisundist, mistõttu on keeruline hinnata antibiootikumi osatähtsust rahvusvahelise normitud suhte (international normalised ratio, INR) suurenemisel. Antibiootikumide kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega on soovitatav INRi mõõta sageli manustamise kestel ja varsti pärast seda.
TIENAMi ja probenetsiidi samaaegne manustamine tõi kaasa imipeneemi plasmakontsentratsioonide ja plasma poolväärtusaja minimaalse suurenemise. Kui TIENAMi manustati koos probenetsiidiga, vähenes aktiivse (mittemetaboliseeritud) imipeneemi eritumine uriiniga ligikaudu
Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Imipeneemi/tsilastatiini kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad piisavad ja hästi kontrollitud uuringud.
Tiinete ahvidega läbi viidud uuringutes on ilmnenud reproduktsioonitoksilisus (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada.
Raseduse ajal tohib TIENAMi kasutada ainult siis, kui võimalik kasu õigustab võimalikku riski lootele.
Imetamine
Imipeneem ja tsilastatiin erituvad väikestes kogustes rinnapiima. Suukaudse manustamise järel imendub kumbagi komponenti vähesel määral. Rinnapiima saava imiku kokkupuude oluliste kogustega on seetõttu ebatõenäoline. Kui TIENAMi kasutamist peetakse vajalikuks, tuleb võimalikke riske lapsele võrrelda rinnapiimast saadava kasuga.
Fertiilsus
Puuduvad piisavad andmed imipeneemi/tsilastatiini ravi võimaliku mõju kohta meeste või naiste viljakusele.
5/13
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski on ravimil mõned kõrvaltoimed (nt hallutsinatsioonid, pearinglus, somnolentsus ja peapööritus), mis võivad kahjustada mõne patsiendi võimet autot juhtida või masinaid kasutada (vt lõik 4.8).
4.8Kõrvaltoimed
Kliinilistes uuringutes, milles imipeneemi/tsilastatiini manustati intravenoosselt 1723 patsiendile, kirjeldati kõige sagedamini järgmisi ravist tuleneda võivaid süsteemseid kõrvaltoimeid: iiveldus (2,0%), kõhulahtisus (1,8%), oksendamine (1,5%), nahalööve (0,9%), palavik (0,5%), hüpotensioon (0,4%), krambid (0,4%) (vt lõik 4.4), pearinglus (0,3%), kihelus (0,3%), urtikaaria (0,2%), somnolentsus (0,2%). Samamoodi olid kõige sagedasemateks lokaalseteks kõrvaltoimeteks flebiit/tromboflebiit (3,1%), süstekoha valu (0,7%), süstekoha erüteem (0,4%) ja veenide kõvastumine (0,2%). Sageli kirjeldatakse ka seerumi transaminaaside ja aluselise fosfataasi aktiivsuse suurenemist.
Turuletuleku järel saadud kogemuse käigus või kliinilistes uuringutes on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid.
Kõik kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
Kõrvaltoime |
Infektsioonid ja infestatsioonid |
harv |
pseudomembranoosne koliit, kandidiaas |
|
väga harv |
gastroenteriit |
Vere ja lümfisüsteemi häired |
sage |
eosinofiilia |
|
pantsütopeenia, neutropeenia,leukopeenia, |
|
|
|
trombotsütopeenia, trombotsütoos |
|
harv |
agranulotsütoos |
|
väga harv |
hemolüütiline aneemia, luuüdi depressioon |
Immuunsüsteemi häired |
harv |
anafülaktilised reaktsioonid |
Psühhiaatrilised häired |
psüühilised häired, sh hallutsinatsioonid ja |
|
|
|
segasusseisundid |
Närvisüsteemi häired |
krambid, müokloonne aktiivsus, pearinglus, |
|
|
|
somnolentsus |
|
harv |
entsefalopaatia, paresteesia, fokaalne treemor, |
|
|
maitsetundlikkuse häired |
|
väga harv |
müasteenia süvenemine, peavalu |
|
teadmata |
agiteeritus, düskineesia |
Kõrva ja labürindi kahjustused |
harv |
kuulmislangus |
|
väga harv |
peapööritus, tinnitus |
Südame häired |
väga harv |
tsüanoos, tahhükardia, südamepekslemine |
Vaskulaarsed häired |
sage |
tromboflebiit |
|
hüpotensioon |
|
|
väga harv |
nahaõhetus |
Respiratoorsed, rindkere ja |
väga harv |
düspnoe, hüperventilatsioon, neeluvalu |
mediastiinumi häired |
|
|
6/13
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
Kõrvaltoime |
Seedetrakti häired |
sage |
kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus. |
|
|
TIENAMiga ravitud granulotsütopeenilistel |
|
|
patsientidel paistavad ravimiga seotud iiveldus |
|
|
ja/või oksendamine tekkivat sagedamini kui |
|
|
granulotsütopeeniata patsientidel. |
|
harv |
keele ja/või hammaste värvuse muutus |
|
väga harv |
hemorraagiline koliit, kõhuvalu, kõrvetised, |
|
|
glossiit, keele papillaarne hüpertroofia, |
|
|
süljeerituse suurenemine |
Maksa ja sapiteede häired |
harv |
maksapuudulikkus, hepatiit |
|
väga harv |
fulminantne hepatiit |
Naha ja nahaaluskoe |
sage |
lööve (nt eksantematoosne) |
kahjustused |
urtikaaria, kihelus |
|
|
harv |
toksiline epidermaalne nekrolüüs, |
|
|
angioödeem, |
|
|
multiformne erüteem, eksfoliatiivne dermatiit |
|
väga harv |
hüperhidroos, naha tekstuuri muutused |
väga harv |
polüartralgia, lülisamba rinnaosa valu |
|
kahjustused |
|
|
Neerude ja kuseteede häired |
harv |
äge neerupuudulikkus, oliguuria/anuuria, |
|
|
polüuuria, uriini värvuse muutus (see on ohutu |
|
|
ning seda ei tohi segi ajada hematuuriaga). |
|
|
TIENAMi osa neerutalitluse muutustes on |
|
|
raske hinnata, sest prerenaalset asoteemiat või |
|
|
neerufunktsiooni kahjustumist soodustavad |
|
|
tegurid on tavaliselt olnud olemas juba |
|
|
eelnevalt. |
Reproduktiivse süsteemi ja |
väga harv |
vulva kihelus |
rinnanäärme häired |
|
|
Üldised häired ja |
palavik, paikne valu ja tihkestus süstekohas, |
|
manustamiskoha reaktsioonid |
|
erüteem süstekohas |
|
väga harv |
ebamugavustunne rinnus, asteenia/nõrkus |
Uuringud |
sage |
transaminaaside ja aluselise fosfataasi |
|
|
aktiivsuse suurenemine seerumis |
|
positiivne vastus otsesele Coombsi testile, |
|
|
|
pikenenud protrombiini aeg, vähenenud |
|
|
hemoglobiinisisaldus, seerumi |
|
|
bilirubiinisisalduse tõus, seerumi |
|
|
kreatiniinisisalduse suurenemine, vere |
|
|
uurealämmastiku sisalduse suurenemine |
Lapsed
Uuringutes, kus osales 178 last vanuses 3 kuud ja rohkem, kirjeldati samasuguseid kõrvaltoimeid kui täiskasvanutelgi.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise võimalikud sümptomid vastavad kõrvaltoimete profiilile; esineda võivad krambid, segasus, treemor, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon ja bradükardia. TIENAMi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave. Imipeneem/tsilastatiinnaatrium on küll hemodialüüsitav, aga ei ole teada, kui palju sellest protseduurist üleannustamise korral kasu on.
7/13
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid,
Toimemehhanism
TIENAMil on kaks koostisosa: imipeneem ja tsilastatiinnaatrium, mille kaaluvahekord on 1 : 1.
Imipeneem, teise nimega
Imipeneem toimib bakteritsiidselt, seondudes penitsilliini siduvate valkudega
Tsilastatiinnaatrium inhibeerib konkureerivalt, pöörduvalt ja spetsiifiliselt dehüdropeptidaas I, mis on imipeneemi metaboliseeriv ja inaktiveeriv neeruensüüm. Sellel endal ei ole antibakteriaalset toimet ja see ei mõjuta imipeneemi antibakteriaalset aktiivsust.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised (FK/FD) toimed
Nagu teiste beetalaktaamantibiootikumide puhul, on ka siin näidatud, et kõige paremini korreleerub tõhususega aeg, mil imipeneemi kontsentratsioon ületab
Resistentsuse tekkemehhanismid
Resistentsus imipeneemi suhtes võib olla tingitud järgmistest põhjustest:
-Gramnegatiivsete bakterite välismembraani vähenenud permeaablus (tingituna poriinide vähenenud tootmisest).
-Väljavoolupump võib imipeneemi rakust aktiivselt eemaldada.
-PBP vähenenud afiinsus imipeneemi suhtes.
-Imipeneem ei hüdrolüüsu enamike beetalaktamaaside toimel, sh grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite poolt toodetavate penitsillinaaside ja tsefalosporinaaside toimel. Erandiks on suhteliselt haruldased karbapeneemi hüdrolüüsivad beetalaktamaasid. Teistele karbapeneemidele resistentsed liigid on üldiselt resistentsed ka imipeneemile. Kinoloonide, aminoglükosiidide, makroliidide ja tetratsükliinide rühmade esindajaid sisaldavate ravimite ja imipeneemi suhtes ei ole ristresistentsust.
Läviväärtused
Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee MIK läviväärtused, mille alusel eristada imipeneemi suhtes tundlikke (T) patogeene resistentsetest (R) patogeenidest (variant 1.1 27.04.2010):
-Enterobacteriaceae: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l
-Pseudomonas spp.: T ≤ 4 mg/l, R > 8 mg/l
-Acinetobacter spp.: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l
-Staphylococcus spp.: tuletatud tundlikkusest tsefoksitiinile
-Enterococcus spp.: T ≤ 4 mg/l, R > 8 mg/l
-Streptococcus A, B, C, G: beetahemolüütiliste streptococcus’e rühmade A, B, C ja G tundlikkus beetalaktaamide suhtes on tuletatud tundlikkusest penitsilliini suhtes
-Streptococcus pneumoniae : T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l
-Teised streptokokid: T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l
-Haemophilus influenzae: T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l
-Moraxalla catarrhalis: T ≤ 2 mg/l, R > 2 mg/l
-Neisseria gonorrhoeae: ei ole piisavalt tõendeid, et Neisseria gonorrhoeae oleks sobiv patogeen, mida imipeneemiga ravida
-Grampositiivsed anaeroobsed bakterid: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l
8/13
-Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l
-Liikidega mitteseotud läviväärtused: T ≤ 2 mg/l, R > 8 mg/l
Proteus’e ja Morganella liike loetakse imipeneemile ebasobivateks sihtmärkideks. |
|
Pseudomonas’e läviväärtused on seotud sagedase raviga suurte annustega (1 g iga 6 tunni järel). |
|
Stafülokokkide tundlikkus karbapeneemide suhtes on tuletatud tundlikkusest tsefoksitiini |
|
|
suhtes. |
Ülalpool tundlikkuse läviväärtust olevate |
|
|
ole neid veel kirjeldatud. Kõikide selliste isolaatide kindlakstegemist ja antibakteriaalse |
|
tundlikkuse teste peab kordama ning kui tulemus leiab kinnitust, tuleb isolaat saata |
referentlaboratooriumisse. Isolaate tuleb kirjeldada resistentsetena seni, kuni puuduvad tõendid kliinilisest ravivastusest, mis on leidnud kinnitust isolaatidel, mille
Liikidega mitteseotud läviväärtused on määratud peamiselt FK/FD andmete alusel ja need on sõltumatud konkreetsete liikide
Tundlikkus
Omandatud resistentsuse levik konkreetsete liikide puhul võib ajaliselt ja geograafiliselt erineda ning seetõttu on eriti raskete infektsioonide ravimisel soovitatav lähtuda kohalikust teabest. Kui resistentsuse kohalik profiil muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide korral ravimi kasulikkuse küsitavaks, tuleb küsida nõu ekspertidelt.
Tavaliselt tundlikud liigid:
Grampositiivsed aeroobid:
Enterococcus faecalis
Staphylococcus aureus (metitsilliini suhtes tundlik)*
Koagulaasnegatiivne Staphylococcus (metitsilliini suhtes tundlik)
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae
Streptococcus pyogenes
Streptococcus viridans’i grupp
Gramnegatiivsed aeroobid:
Citrobacter freundii
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae
Escherichia coli
Haemophilus influenzae
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Moraxella catarrhalis
Serratia marcescens
Grampositiivsed anaeroobid:
Clostridium perfringens**
Peptostreptococcus spp.**
Gramnegatiivsed anaeroobid:
Bacteroides fragilis
Bacteroides fragilis’e grupp
Fusobacterium spp.
Porphyromonas asaccharolytica
Prevotella spp.
Veillonella spp.
9/13
Liigid, mille puhul võib olla probleeme omandatud resistentsusega:
Gramnegatiivsed aeroobid:
Acinetobacter baumannii
Pseudomonas aeruginosa
Loomulikult resistentsed liigid:
Grampositiivsed aeroobid:
Enterococcus faecium
Gramnegatiivsed aeroobid:
Mõned Burkholderia cepacia tüved (varem tuntud kui Pseudomonas cepacia) Legionella spp.
Stenotrophomonas maltophilia (varem tuntud kui Xanthomonas maltophilia, varem tuntud kui Pseudomonas maltophilia)
Muud:
Chlamydia spp. Chlamydophila spp. Mycoplasma spp.
Ureoplasma urealyticum
* Kõik metitsilliiniresistentsed stafülokokid on resistentsed ka imipeneemi/tsilastatiini suhtes.
**Kasutatud on Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee testides (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) liikidega mitteseotud läveväärtusi.
5.2Farmakokineetilised omadused
Imipeneem
Imendumine
TIENAMi manustamisel tervetele vabatahtlikele 20 minuti jooksul intravenoosse infusioonina tõusid imipeneemi maksimaalsed plasmakontsentratsioonid 12...20 mikrogrammi/ml 250 mg/250 mg annuse puhul; 21...58 mikrogrammi/ml 500 mg/500 mg annuse puhul ning 41...83 mikrogrammi/ml
1000 mg/1000 mg annuse puhul. Pärast 250 mg/250 mg, 500 mg/500 mg ja 1000 mg/1000 mg annuseid olid keskmised maksimumkontsentratsioonid plasmas vastavalt 17, 39 ja
66 mikrogrammi/ml. Nende annuste juures langeb imipeneem plasmas nelja kuni kuue tunni jooksul 1 mikrogrammini/ml või allapoole seda.
Jaotumine
Inimese plasmavalkudega seondub ligikaudu 20% imipeneemist.
Biotransformatsioon
Eraldi manustamisel metaboliseeritakse imipeneem neerudes dehüdropeptidaas I poolt. Mitmetes uuringutes eritus uriiniga keskmiselt 15...20%, ulatudes eri indiviididel
Tsilastatiin on ensüüm dehüdropeptidaas I spetsiifiline inhibiitor, mis pärsib tõhusalt imipeneemi metabolismi. Koos imipeneemiga manustamisel võimaldab see saavutada imipeneemi terapeutilised antibakteriaalsed kontsentratsioonid nii uriinis kui vereplasmas.
Eritumine
Imipeneemi poolväärtusaeg plasmas oli üks tund. Ligikaudu 70% manustatud antibiootikumist väljus kümne tunni jooksul algsel kujul uriiniga. Imipeneemi hilisemat uriiniga eritumist ei tuvastatud. Pärast TIENAMi 500 mg/500 mg annuse manustamist ületas imipeneemi uriinikontsentratsioon
10 mikrogrammi/ml kuni kaheksa tunni jooksul. Ülejäänud osa manustatud annusest eritus uriiniga antibakteriaalse toimeta metaboliitidena. Roojaga imipeneemi sisuliselt ei väljutatud.
10/13
TIENAMi raviskeemides, milles manustamiste vahelised ajavahemikud algasid juba kuuest tunnist, ei täheldatud normaalse neerutalitlusega patsientidel imipeneemi kuhjumist plasmas ega uriinis.
Tsilastatiin
Imendumine
TIENAMi manustamisel intravenoosse infusioonina 20 minuti jooksul olid tsilastatiini maksimaalsed plasmakontsentratsioonid 21...26 mikrogrammi/ml 250 mg/250 mg annuse puhul;
21...55 mikrogrammi/ml 500 mg/500 mg annuse puhul ning 56...88 mikrogrammi/ml
1000 mg/1000 mg annuse puhul. Pärast 250 mg/250 mg, 500 mg/500 mg ja 1000 mg/1000 mg annuseid olid tsilastatiini keskmised maksimumkontsentratsioonid plasmas vastavalt 22, 42 ja 72 mikrogrammi/ml.
Jaotumine
Inimese plasmavalkudega seondub ligikaudu 40% tsilastatiinist.
Biotransformatsioon ja eritumine
Tsilastatiini poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu üks tund. 10 tunni jooksul pärast TIENAMi manustamist eritub ligikaudu 70...80% tsilastatiini annusest muutumatul kujul uriiniga. Rohkem tsilastatiini uriinist hiljem ei leitud. Ligikaudu 10% leiti
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Neerupuudulikkus
Pärast TIENAMi ühekordse 250 mg/250 mg annuse intravenoosset manustamist kerge (CrCl 50...80 ml/min/1,73 m), mõõduka (CrCl 30...< 50 ml/min/1,73 m) ja raske (CrCl
< 30 ml/min/1,73 m) neerukahjustusega inimestele suurenes imipeneemi kontsentratsiooni kõvera alune pindala (AUC) vastavalt 1,1 korda; 1,9 korda ja 2,7 korda, võrreldes normaalse neerutalitlusega inimestega (CrCl > 80 ml/min/1,73 m). Tsilastatiini AUCd suurenesid kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega inimestel vastavalt 1,6 korda; 2,0 korda ja 6,2 korda, võrreldes normaalse neerutalitlusega inimestega. 24 tundi pärast hemodialüüsi tegemist antava TIENAMi ühekordse
250 mg/250 mg annuse intravenoosse manustamise järel olid imipeneemi ja tsilastatiini AUCd vastavalt 3,7 ning 16,4 korda suuremad, võrreldes normaalse neerutalitlusega inimeste AUCdega. Pärast TIENAMi intravenoosset manustamist väheneb imipeneemi ja tsilastatiini uriiniga väljutamine, neerukliirens ning plasmakliirens koos neerutalitluse halvenemisega. Neerutalitluse häirega patsientidel on vaja annust kohandada (vt lõik 4.2).
Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole imipeneemi farmakokineetikat välja selgitatud. Et imipeneemi metaboliseeritakse maksas vähesel määral, ei arvata maksakahjustusel olevat mõju tema farmakokineetikale. Seetõttu ei soovitata maksakahjustusega patsientidel annuseid muuta (vt lõik 4.2).
Lapsed
Lastel (vanuses 3 kuud kuni 14 aastat) olid imipeneemi keskmine kliirens ja jaotusruumala ligikaudu 45% kõrgemad kui täiskasvanutel. Lastel oli pärast 15 mg/15 mg imipeneemi/tsilastatiini manustamist kehakaalu kilogrammi kohta imipeneemi AUC ligikaudu 30% suurem kui täiskasvanutel, kes said 500 mg/500 mg annuse. Kui lastele manustati suurem annus imipeneemi/tsilastatiini, 25 mg/25 mg/kg, oli laste ekspositsioon 9% kõrgem kui 1000 mg/1000 mg annuse saanud täiskasvanutel.
Eakad
20 minuti jooksul intravenoosselt manustatud TIENAMi 500 mg/500 mg üksikannuse farmakokineetika oli eakatel tervetel uuritavatel (vanuses 65...75 aastat ja oma ea kohta normaalse neerutalitlusega) kooskõlas kerge, annuse kohaldamist mittenõudva neerukahjustusega patsientide puhul oodatavaga. Imipeneemi ja tsilastatiini keskmised poolväärtusajad plasmas olid vastavalt
11/13
91 ± 7,0 minutit ja 69 ± 15 minutit. Korduval annustamisel puudub mõju nii imipeneemi kui ka tsilastatiini farmakokineetikale ja imipeneemi/tsilastatiini kuhjumist ei täheldatud (vt lõik 4.2).
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Korduvannuse toksilisuse ja genotoksilisuse uuringutest saadud mittekliinilised andmed ei näita olulist ohtu inimesele.
Loomkatsed näitasid, et omaette manustamisel piirdub imipeneemi toksiline mõju neerudega. Tsilastatiini ja imipeneemi koosmanustamine vahekorras 1 : 1 hoidis ära imipeneemi nefrotoksilised mõjud küülikutel ja ahvidel. Olemasolevad andmed näitavad, et tsilastatiin hoiab nefrotoksilisuse ära, takistades imipeneemi sisenemist tubulaarrakkudesse.
Tiinetel jaava makaakidel läbi viidud teratoloogiauuringutes tõid imipeneemi/tsilastatiinnaatriumi annused 40 mg/40 mg/kg ööpäevas (intravenoosse boolusena) kaasa ema toksilisuse, mis avaldus oksendamise, isupuuduse, kehakaalu languse, kõhulahtisuse, tiinuse katkemise ja mõnedel juhtudel surmana. Kui tiinetele jaava makaakidele manustati imipeneemi/tsilastatiinnaatriumi (ligikaudu 100 mg/100 mg/kg ööpäevas ehk ligikaudu 3 korda rohkem inimesele soovitatavast ööpäevasest intravenoossest annusest) intravenoosse infusioonina kiirusel, mis jäljendas kliinilist kasutust inimestel, esines emastel minimaalset talumatust
Imipeneemi/tsilastatiini võimaliku kartsinogeense mõju hindamiseks ei ole loomadel tehtud pikaajalisi uuringuid.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Naatriumvesinikkarbonaat
6.2Sobimatus
See ravim on keemiliselt sobimatu laktaatidega ja selle manustamiskõlblikuks muutmiseks ei tohi kasutada laktaate sisaldavaid lahusteid. TIENAMi võib siiski manustada läbi infusioonisüsteemi, mida kasutatakse laktaadilahuse infundeerimiseks.
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist
Lahjendatud lahus tuleb koheselt ära kasutada. Ajavahemik manustamiskõlblikuks muutmise algusest kuni intravenoosse infusiooni lõpuni ei tohi ületada kahte tundi.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte lasta manustamiskõlblikuks muudetud lahusel külmuda.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.
12/13
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
20 ml I tüüpi klaasist viaalid.
Ravimpreparaat on saadaval pakendites, milles on 1 viaal, 10 viaali või 25 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Iga viaal on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Manustamiskõlblikuks muutmine
Iga viaali sisu tuleb üle viia 100 ml sobivasse infusioonilahusesse (vt lõigud 6.2 ja 6.3):
Soovitatavaks protseduuriks on lisada viaali ligikaudu 10 ml sobivast infusioonilahusest. Loksutada korralikult ja viia saadud segu üle infusioonilahuse pakendisse.
ETTEVAATUST: SEGU EI OLE MÕELDUD OTSESEKS INFUSIOONIKS!
Protseduuri tuleb korrata veel 10 ml infusioonilahusega, et tagada viaali sisu täielik üleviimine infusioonilahusesse. Saadud segu tuleb loksutada kuni selginemiseni.
Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse kontsentratsioon on pärast ülalkirjeldatud protseduuri ligikaudu 5 mg/ml mõlemat ‒imipeneemi ja tsilastatiini.
Värvitust kuni kollaseni ulatuvad toonierinevused ei mõjuta ravimi toime tugevust.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Merck Sharp & Dohme OÜ A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn
Eesti
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19/12/1994
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04/05/2012
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
mai 2016
13/13