Telmisartan Teva Pharma

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

 

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Telmisartan Teva Pharma 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 20 mg telmisartaani

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):

Üks tablett sisaldab 21,4 mg sorbitooli (E420)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga tablett; tableti ühele küljele on märgitud number „93“. Tableti teisele küljele on märgitud number „7458“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine täiskasvanutel, kel esineb:

 manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või oblitereeruv endarteriit) või

 2. tüüpi suhkurtõbi dokumenteeritud sihtorgani kahjustusega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks 20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu langust, võib telmisartaani annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib telmisartaani kasutada kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega, nt hüdroklorotiasiidiga, millel on telmisartaaniga kooskasutamisel täiendav vererõhku langetav toime. Ravimi annuse tõstmist kaaludes tuleb arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku langetav toime saabub üldiselt 4…8 nädala jooksul pärast ravi alustamist (vt lõik 5.1).

Kardiovaskulaarne preventsioon

Soovitatav annus on 80 mg ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on efektiivsed kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks. Telmisartaanravi alustamisel

kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.

Patsientide erigrupid:

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega või hemodialüüsravi saavate patsientidega on kogemus piiratud. Neile patsientidele soovitatakse väiksemat algannust 20 mg (vt lõik 4.4).

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei tohi ravimi annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).

Eakad

Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutust ja efektiivsust lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Telmisartaani tabletid on mõeldud suukaudseks manustamiseks üks kord ööpäevas koos vedelikuga, sõltumatult söögiaegadest.

4.3 Vastunäidustused

 Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes, mis on loetletud lõigus 6.1)

 Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)

 Sapiteede obstruktiivsed haigused

 Raske maksakahjustus

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse korral on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma’t ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan elimineerub peamiselt sapi kaudu. Neil patsientidel kaasneb eeldatavasti telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Telmisartan Teva Pharma’t kasutada ettevaatusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel või juhtudel, kui patsiendil on ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerusiirdamine

Telmisartan Teva Pharma kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav perioodiliselt kontrollida seerumi kaaliumi- ja kreatiniinitaset. Puuduvad kogemused Telmisartan Teva Pharma manustamises patsientidele, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.

Intravaskulaarne hüpovoleemia

Patsientidel, kes saavad tugevat diureetilist ravi, on piiratud soolasisaldusega dieedil, kellel on kõhulahtisus või oksendamine, mille tagajärjel on välja kujunenud vedeliku- ja/või naatriumipuudus, võib Telmisartan Teva Pharma kasutamisel, eriti pärast esimest annust esineda sümptomaatiline hüpotensioon. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb vedeliku- ja/või naatriumipuudus korrigeerida.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi kahekordne blokeerimine

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerimise tagajärjel on täheldatud tundlikel inimestel hüpotensiooni, sünkoopi, hüperkaleemiat ja neerufunktsiooni muutusi (sh ägedat neerupuudulikkust), eriti seda süsteemi mõjustavate ravimitega kombineerimisel. Seega ei soovitata reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi kahekordset blokeerimist (nt telmisartaani manustamist koos teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi blokaatoritega). Kui selliste ravimite samaaegset manustamist peetakse vajalikuks, soovitatakse neerufunktsiooni tähelepanelikult jälgida.

Teised seisundid, mille korral on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga

Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi seda süsteemi mõjutavate ravimitega nagu telmisartaaniga põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat või harva ka ägedat neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).

Primaarne aldosteronism

Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerivatele antihüpertensiivsetele ravimitele. Seetõttu ei ole telmisartaani kasutamine soovitatav.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia

Aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidele on näidustatud eriline ettevaatus, nagu teiste vasodilataatoritega.

Insuliini või diabeedivastaseid ravimeid saavad suhkruhaiged patsiendid

Neil patsientidel võib telmisartaanravi ajal esineda hüpoglükeemia. Seetõttu tuleb sellistel patsientidel kaalutleda adekvaatset vereglükoosi taseme jälgimist. Vajalikuks võib osutuda insuliini või diabeedivastaste ravimite annuse kohandamine vastavate näidustuste olemasolul.

Hüperkaleemia

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

 

Eakatel, neerupuudulikkusega patsientidel, suhkurtõbe põdevatel või sellistel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad suurendada kaaliumi taset, ja/või interkurrentsete haiguslike seisunditega patsientidel võib hüperkaleemia osutuda letaalseks.

Enne reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegse kasutamise kaalumist tuleb hinnata kasu ja riski suhet.

Tuleb arvesse võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid:

- Suhkurtõbi, neerukahjustus, vanus (>70 aasta)

- Kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis võivad esile kutsuda hüperkaleemiat on kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim.

- Interkurrentsed haiguslikud seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma patsientidel on soovitatav kaaliumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Sorbitool

See ravim sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi Telmisartan Teva Pharma’t kasutada.

Etnilised erinevused

Nagu on täheldatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega, on telmisartaan ja teised angiotensiin II retseptori antagonistid vererõhku langetava toime osas musta nahavärvusega inimestel vähem efektiivsed kui mitte-mustanahalistel. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniini taseme suurem esinemissagedus mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Teised

Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele, võib vererõhu liigne langetamine telmisartaaniga isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui seda kombineeritakse mõne muu samuti hüperkaleemiat esile kutsuda võiva ravimiga (kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim).

Hüperkaleemia esinemine sõltub kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem kombineerimise korral ülalnimetatud ravimitega. Eriti suur risk kaasneb kombinatsiooni korral kaaliumisäästvate diureetikumidega ning kombineerimisel kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega. Näiteks kombineerimisel AKE inhibiitorite või MSPVA-tega kaasneb väiksem risk, eeldusel et kasutamisel järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav koos järgmiste ravimitega

Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumi sisaldavad toidulisandid 5

Angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan vähendavad diureetikumidest põhjustatud kaaliumi kadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, samas ka kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumi taseme tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatusega, mõõtes sageli kaaliumi taset seerumis.

Liitium

Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega – ja ka angiotensiin II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaaniga – on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja selle toksilisuse suurenemist. Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida.

Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

MSPVA-d (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võivad vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid, kellel on neerufunktsiooni kahjustus) võib angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sh võimalikku ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatele patsientidele. Patsientidele tuleb manustada piisavalt vedelikku ning tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kaasuva ravi alustamist ja hiljem regulaarselt.

Ühes uuringus viis telmisartaani ja ramipriili samaaegne kasutamine ramipriili ja ramiprilaadi AUC0-24 suurenemiseni ja Cmax tõusuni kuni 2,5 korda. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata.

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)

Telmisartaanravi alustamisega võib kaasneda veremahu vähenemine ja hüpotensiooni riski suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja hüdroklorotiasiidi (tiasiiddiureetikum) – suuri annuseid.

Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku langetavat toimet.

Vastavalt nende ravimite farmakoloogilistele omadustele võib eeldada, et järgmised ravimid potentseerivad kõigi antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks võivad alkohol, barbituraadid, uimastid või antidepressandid süvendada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kortikosteroidid (süsteemselt)

Antihüpertensiivse toime vähenemine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus: 6

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rasedatel puuduvad adekvaatsed andmed. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusriski suhtes pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse ajal on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks.

Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

On teada, et eksponeeritus angiotensiin II retseptori antagonistidele raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt lõik 5.3). Kui ekspositsioon angiotensiin II retseptori antagonistidele on esinenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil. Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Kuna puudub informatsioon Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole Telmisartan Teva Pharma’t soovitatav kasutada ja eelistatud on alternatiivsed raviviisid, millel on soodsam ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal, eriti imetades vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus

Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud telmisartaanil mingeid toimeid mees- ega naisfertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinaid käsitledes tuleb arvestada, et antihüpertensiivse ravimi nagu Telmisartan Teva Pharma võtmisega võivad mõnikord kaasneda pearinglus või uimasus.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Rasketeks kõrvaltoimeteks on anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mis võivad esineda harva (≥1/10 000 kuni <1/1 000), ja äge neerupuudulikkus.

Kontrollitud uuringutes teatatud kõrvaltoimete üldine esinemissagedus oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel telmisartaanil tavaliselt võrreldav platseeboga (41,4% vs 43,9%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse ega rassiga. Telmisartaani ohutuse profiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide ravis.

Allpool esitatud kõrvaltoimed on kogutud kontrollitud kliinilistest uuringutest patsientidel, kellel raviti hüpertensiooni ja müügijärgsetest teadetest. Loetelus on arvesse võetud ka rasked kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis

hõlmasid 21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil kuni kuue aasta jooksul.

b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste pealkirjade alla, kasutades järgmist sõnastust:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt: Kuseteede infektsioon, sh tsüstiit, ülemiste hingamisteede infektsioon, sh farüngiit ja sinusiit

Harv: Sepsis, sh surmaga lõppev1

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt: Aneemia

Harv: Eosinofiilia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Harv: Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired

Aeg-ajalt: Hüperkaleemia

Harv: Hüpoglükeemia (diabeediga patsientidel)

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt: Unetus, depressioon

Harv: Ärevus

Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt: Sünkoop

Harv: Unisus

Silma kahjustused

Harv: Nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt: Peapööritus

Südame häired

Aeg-ajalt: Bradükardia

Harv: Tahhükardia

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt: Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt: Düspnoe, köha

Väga harv: Interstitsiaalne kopsuhaigus4

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt: Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, oksendamine

Harv: Suukuivus, mao häired

Maksa- ja sapiteede häired

Harv: Maksafunktsiooni häire/maksa häire2

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt: Kihelus, liighigistamine, lööve

Harv: Angioödeem (ka letaalse lõppega), ekseem, erüteem, urtikaaria, ravimlööve, naha toksiline lööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt: Seljavalu (nt ishias), lihaskrambid, lihasvalu

Harv: Liigesevalu, jäsemevalu, kõõlusvalu (kõõlusepõletikule omased sümptomid)

Neeru- ja kuseteede häired

Aeg-ajalt: Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt: Valu rindkeres, asteenia (jõuetus)

Harv: Gripitaoline haigus

Uuringud

Aeg-ajalt: Kreatiniini sisalduse tõus veres

Harv: Hemoglobiini sisalduse langus, kusihappe sisalduse tõus veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres, kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres

1,2,3,4: täiendavate kirjelduste kohta palun vt alalõik Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

c. Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

Sepsis

PRoFESS uuringus täheldati telmisartaani puhul sepsise esinemissageduse suurenemist, võrreldes platseeboga. See tähelepanek võib olla juhuslik leid või on seotud seni teadmata mehhanismiga (vt ka lõik 5.1).

Hüpotensioon

Seda kõrvaltoimet registreeriti sageli reguleeritud vererõhuga patsientidel, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vältimiseks lisaks standardsele ravile.

Maksafunktsiooni kõrvalekalle / maksa häire

Registreerimisjärgses kogemuses esines enamik maksafunktsiooni kõrvalekallete / maksa häirete juhtumeid jaapani patsientidel. Jaapanlastel esineb suurema tõenäosusega neid kõrvaltoimeid.

Interstitsiaalne kopsuhaigus

Turuletulekujärgselt on ajalises seoses telmisartaani kasutamisega täheldatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtusid. Selle põhjuslikku seost ei ole siiski tõestatud.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on saadaval piiratud informatsiooni.

Sümptomid

Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon ja tahhükardia; samuti on teatatud bradükardiast, pearinglusest, kreatiniini sisalduse tõusust seerumis ning ägedast neerupuudulikkusest.

Ravi

Telmisartaani ei saa eemaldada hemodialüüsil. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning

sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või maoloputus. Üleannustamise ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi elektrolüütide ja kreatiniini taset. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ning teostada kiiresti soola ja veremahu asendus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07.

Toimemehhanism

Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1) antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II selle seondumiskohast AT1 retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole mingit osalist agonistlikku toimet AT1 retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT1 retseptoreid. Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud AT2 ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge, samuti ei ole teada nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartoimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri inimese vereplasmas reniini ega blokeeri ioonkanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (kininaas II), s.o ensüümi, mis samuti langetab bradükiniini taset. Sole bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine tõenäolin

80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav isegi kuni 48 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmneb antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja püsib ühtlaselt pikaajalise ravi jooksul.

Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime püsib pärast manustamist muutumatuna 24 tundi, kaasa arvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist. Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset tendentsi sõltuda annusest. Diastoolse vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.

Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, mõjutamata pulssi. Telmisartaani diureetilise ja organismist naatriumi väljaviiva toime roll ravimi hüpotensiivses aktiivsuses tuleb veel kindlaks teha. Telmisartaani antihüpertensiivne efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega (seda on kliinilistes uuringutes tõestatud, võrreldes telmisartaani amlodipiini, atenolooli, enalapriili, hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).

Telmisartaanravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele ilma tagasilöögi fenomenita.

Otseselt kahte ravi võrdlevates kliinilistes uuringutes oli telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha esinemissagedus tunduvalt väiksem kui angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid saanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial / Jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring) uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kel oli anamneesis südame isheemiatõbi, TIA, ajuinfarkt, perifeerne arteriaalne haigus või II tüüpi suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on riskialune populatsioon kardiovaskulaarsetele juhtumitele.

Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist – telmisartaan 80 mg (n = 8 542), ramipriil 10 mg (n = 8 576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8 502) – ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.

Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiit tulemusnäitaja vähendamises, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) raviharudes. Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019). Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.

Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study / Kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet platseeboga võrreldes.

Uuringus TRANSCEND randomiseeriti ACE-I talumatud patsiendid muidu samasuguste kaasamise kriteeriumide alusel nagu ONTARGET uuringus telmisartaan 80 mg (n=2 954) või platseebo (2 972) rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud. Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud (15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo gruppides ohu suhtarvuga 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22)). Esines tõendusmaterjal telmisartaani kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,87 (95% CI 0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse suremuse osas (ohu suhtarv 1,03, 95% CI 0,85...1,24).

Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.

Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või telmisartaani monoteraapiaga. KV suremus ja üldsuremus oli arvuliselt suurem kombinatsiooni puhul. Lisaks esines kombinatsiooni harus märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni kasutamine sel populatsioonil soovitatav.

50-aastastel ja vanematel hiljuti insuldi saanud patsientidel läbi viidud uuringus “Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes” (PRoFESS) täheldati telmisartaaniga sepsise esinemissageduse suurenemist võrreldes platseeboga, 0,70% vs. 0,49% [RR 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)]; telmisartaani võtvatel patsientidel suurenes surmaga lõppenud sepsise juhtude esinemissagedus (0,33%) vs. platseebot võtvatel patsientidel (0,16%) [RR 2,07 (95% 11

usaldusintervall 1,14...3,76)]. Täheldatud sepsise esinemissageduse suurenemine seoses telmisartaani kasutamisega võis olla kas juhuslik leid või seotud mehhanismiga, mis on praegu teadmata.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani manustamisel koos toiduga varieerub AUC-∞ vähenemine ligikaudu 6%-st (40 mg annuse korral) kuni ligikaudu 19%-ni (160 mg annuse korral). 3. tunniks pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, sõltumata sellest, kas telmisartaani manustati koos toiduga või ilma.

Lineaarsus/mittelineaarsus

AUC vähene langus ei vähenda eeldatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Puudub lineaarne seos annuse ja plasmakontsentratsiooni vahel. 40 mg ületavate annuste puhul suurenevad Cmax ja vähemal määral AUC mitteproportsionaalselt.

Jaotumine

Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (>99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1 happelise glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (Vdss) on ligikaudu 500 l.

Biotransformatsioon

Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise teel glükuroniidiks. Konjugaadil ei ole näidatud farmakoloogilist aktiivsust.

Eliminatsioon

Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on >20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) ja vähemal määral plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega. Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega suurem, samas puudus sellel mõju ravimi efektiivsusele.

Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega, põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub <1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cltot) on kõrge, ligikaudu 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 1500 ml/min).

Patsientide erigrupid

Sugu

Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel oli Cmax ligikaudu 3 ja AUC ligikaudu 2 korda suurem kui meestel.

Eakad

Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65-aastaseid patsiente.

Neerukahjustus

Kerge kuni mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni kahekordistumist. Sellegipoolest täheldati neerupuudulikkusega hemodialüüsi saanud patsientidel väiksemaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega patsientidel tugevalt plasmavalkudega ega ole eemaldatav dialüüsil. Eliminatsiooni poolväärtusaeg neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud.

Maksakahjustus 12

Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse suurenemist kuni ligikaudu 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg maksakahjustusega patsientidel ei muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt kasutatava suurusjärgu annuste korral punavereliblede näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere uurealämmastiku ja kreatiniini tõus) ning kaaliumi kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Koertel täheldati neerutuubulite dilatatsiooni ja atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati mao limaskesta kahjustusi (erosioone, haavandeid või põletikku). Prekliiniliste uuringute andmetel välditi nii angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ka angiotensiin II retseptori antagonistide poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid füsioloogilise lahuse suukaudse manustamisega.

Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja teiste angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.

Teratogeense toime kohta tõendid puuduvad, kuid telmisartaani toksiliste annuste tasemel täheldati kerget toimet järglaskonna postnataalsele arengule nagu madalam kehakaal ja hilinenud silmade avanemine.

In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos (Avicel PH 102)

Naatriumtärklisglükolaat (Tüüp A)

Poloksameerid

Meglumiin

Povidoon (PVP K-30)

Sorbitool (E420)

Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium-alumiinium lahti kooritavad perforeeritud üheannuselised blistrid ja alumiinium-alumiinium perforeeritud üheannuselised blistrid.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti lahtikooritavates perforeeritud blistrites.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti perforeeritud blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Computerweg 10

3542 DR Utrecht

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/719/001 Karbid 14x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/002 Karbid 28x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/003 Karbid 30x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/004 Karbid 40x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/005 Karbid 56x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/006 Karbid 60x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/007 Karbid 84x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/008 Karbid 90x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/009 Karbid 98x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/010 Karbid 100x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/011 Karbid 14x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/012 Karbid 28x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/013 Karbid 30x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/014 Karbid 40x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/015 Karbid 56x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/016 Karbid 60x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/017 Karbid 84x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/018 Karbid 90x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium 14 blistrites

EU/1/11/719/019 Karbid 98x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/020 Karbid 100x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium blistrites

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. oktoober 2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel