Teotard - toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel (200mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Teotard, 200 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

Teotard, 350 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 200 mg teofülliini. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 350 mg teofülliini.

INN. Theophyllinum

Abiainete täielik loetelu vt. lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

Toimeainet prolongeeritult vabastava kõvakapsli (200 mg ja 350 mg) keha on läbipaistev tumeroheline, kapsli kork on läbipaistmatu ja tumerohelist värvi, kapslites on valged pelletid.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Bronhiaalastma ja teised obstruktiivsed kopsuhaigused.

Teofülliini ei tohi kasutada esmavaliku ravimina astma ravis lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annuse määrab alati arst ja see tuleb kohandada vastavalt patsiendi vanusele ning individuaalsele vajadusele. Annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi ideaalsele kehakaalule, sest teofülliin ei jaotu rasvkoesse.

Tavapärane annus täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga üle 50 kg on 350 mg teofülliini kaks korda ööpäevas.

Öise astma ja une ajal ilmnevate hingamishäiretega patsiendid võivad võtta ühe annuse Teotard’i ööpäevas enne magamaminekut. Tavaliselt on piisav annus 500…700 mg Teotard’i. Noorukid ja suitsetavad patsiendid võivad võtta ravimit ebavõrdses annuses, st suurema annuse õhtul ja väiksema annuse hommikul.

Teofülliini raviefekti ja talutavust hinnatakse kolmandal ravipäeval. Kui raviefekt on hea, tuleb ravi jätkata sama annusega. Kui raviefekt ei ole piisav, tuleb annust suurendada. Kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada.

Teofülliini annuse määrab raviefekt, seerumi teofülliinikontsentratsioon ja võimalikud kõrvaltoimed. Toimivaks teofülliini kontsentratsiooniks peetakse 5...12 mikrogrammi/ml. Kontsentratsioon ei tohi ületada 20 mikrogrammi /ml.

Teofülliini terapeutilist seerumikontsentratsiooni tuleb määrata laboris. Teotard’i kaks korda ööpäevas kasutavatel patsientidel tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni määrata verest, mis on võetud 4 tundi pärast hommikuse annuse manustamist. Teotard’i üks kord ööpäevas kasutavatel patsientidel tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni määrata verest, mis on võetud 12 tundi pärast õhtuse annuse manustamist.

Iga patsiendi annust tuleb tiitrida kuni sobiva annustamiskeemi saavutamiseni kliinilise hinnangu põhjal. Samuti võib olla vaja mõõta teofülliini plasmakontsentratsiooni.

Esialgu on soovitatav kasutada igale rühmale ettenähtud väikseimat annust. Seda võib järk-järgult suurendada, kui ei ole saavutatud optimaalset bronhe lõõgastavat toimet. Koguannus ei tohi tavaliselt ületada 24 mg/kg kehakaalu kohta lastel ja 13 mg/kg täiskasvanutel. Kuid patsiendile vajaliku annuse täpsemat hindamist võimaldab teofülliini plasmakontsentratsiooni mõõtmine 4...8 tundi pärast annustamist ja vähemalt kolm päeva pärast igasugust annuse kohandamist, eriti kuna ravimi eritumise kiirus võib patsientidel olla oluliselt erinev. Järgnevat tabelit saab kasutada juhisena:

Plasmakontsentratsiooni on soovitatav uuesti kontrollida pärast annuse kohandamist ja iga 6...12 kuu järel.

Lapsed

Teotard 200 mg ja 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga alla 40 kg.

Tavapärane annus lastele kehakaaluga 40...50 kg, samuti noorukitele ja kõhnadele täiskasvanutele on 200 mg teofülliini kaks korda ööpäevas.

Teotard'i ei tohi kasutada alla 6-aastaste laste ravis. Saadaval on teistsugused ravimvormid, mis on alla 6-aastastele lastele sobivamad.

Manustamisviis

Ravimit tuleb võtta pärast sööki koos piisava koguse vedelikuga. Kapsleid ei tohi katki närida, vaid tuleb alla neelata tervelt.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, ksantiini derivaatide (näiteks kofeiin, teobromiid, pentoksüfülliin) suhtes, hiljuti põetud südamelihase infarkt, akuutsed südame rütmihäired (akuutne tahhüarütmia) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Lapsed kehakaaluga alla 40 kg.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiendid peavad teadma, et Teotard’i kooskasutamine suures koguses metüülksantiine (näiteks kohv, tee, kakao, šokolaad, koolajoogid jt sarnased joogid) sisaldavate toiduainete ja jookidega ei ole soovitatav.

Metüülksantiinid võivad süvendada beeta-2-agonistidest, diureetikumidest ning hüpoksiast tingitud hüpokaleemiat. Sellistes situatsioonides peab monitoorima plasma kaaliumi sisaldust.

Teofülliini peab ettevaatusega manustama patsientidele, kellel esineb ebastabiilne stenokardia, tahhüarütmiaid provotseerivad südamehaigused, raske hüpertensioon, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, hüpertüreoos, epilepsia, krooniline alkoholism, maksa- ja neerufunktsiooni häired, äge porfüüria, maohaavand või seedetraktihaavand anamneesis ja üle 60 aasta vanustele patsientidele. Äge viirusinfektsioon ja teised ägedad palavikuga haigused vähendavad teofülliini eliminatsiooni ning teofülliini annust peaks neil patsientidel vähendama.

Krambianamneesiga patsientidel tuleks eelistada mõne teise bronhodilataatori kasutamist. Suitsetamine ja alkoholi tarbimine tõstavad teofülliini kliirensit, mistõttu on vajalikud suuremad teofülliini annused.

Teofülliini annust tuleb vähendada patsientidel, kellel esineb südamepuudulikkus, maksafunktsiooni häire (eriti tsirroos), vere vähenenud hapnikusisaldus (hüpokseemia), püsivalt kõrge kehatemperatuur, kopsupõletik, kilpnäärme talitlushäire (hüpertüreoos) ja teatud ravimeid (vt lõik 4.5) kasutavatel patsientidel.

Teofülliini kasutamist tuleb piirata raseduse lõpus, sest ravim vähendab emaka kontraktiilsust.

Kui patsiendil vahetatakse üks teofülliini preparaat teise vastu, on vajalik hoolikas raviefekti ja kõrvaltoimete tekkimise jälgimine ning vajadusel tuleb annust kohandada.

Soovitatud annuse ebapiisava toime ja kõrvaltoimete tekkimise korral tuleb teofülliini kontsentratsioone jälgida.

Äge palavikuga haigus: Palavik vähendab teofülliini kliirensit. Mürgistuse vältimiseks võib olla vajalik annuse vähendamine.

Lapsed

Teotard’i toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid.ei sobi lastele kehakaaluga alla 40 kg, sest need ei võimalda piisavat annuse kohandamist.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teotard-ravi saavaid patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks alkohoolseid jooke ega suures koguses toiduaineid ja jooke, mis sisaldavad metüülksantiine (kohv, tee, kakao, šokolaad, Coca-Cola jt sarnased joogid ning toonikumid), samuti teofülliiniga seotud ravimeid (kofeiin, teobromiid, pentoksüfülliin), sest need ained võivad võimendada teofülliini stimuleerivat toimet kesknärvisüsteemile.

Teofülliini toimet võib võimendada samaaegne allopurinooli, tsimetidiini, disulfiraami, kortikosteroidide, fluvoksamiini, fluorokinoloonide, furosemiidi, isoprenaliini, flukonasooli, karbimasooli imipeneemi, interferoon-alfa, isoniasiidi, kaltsiumantagonistide (diltiaseemi ja verapamiili), linkomütsiini, makroliidide, meksiletiini, paratsetamooli, pentoksüfülliini, suukaudsete kontratseptiivide, probentsiidi, propafenooni, propranolooli ranitidiini, takriini, tiabendasooli, tiklodipiini, viloksasiini või gripivaktsiini kasutamine. Kui patsient kasutab samaaegselt teofülliiniga ühte või mitut ülaltoodud ravimit, tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada.

Fenütoiin, karbamasepiin, barbituraadid, rifampitsiin, sulfiinpürasoon, ritonaviir, primidoon ja aminoglutemiid võivad vähendada plasma teofülliini kontsentratsiooni, nendel juhtudel tuleb teofülliini annust suurendada.

Teofülliini plasmakontsentratsiooni võib vähendada naistepuna ürt (Hypericum perforatum) indutseerides teofülliini metabolismi. Toime võib kesta kuni 2 nädalat pärast naistepuna preparaadi kasutamise lõpetamist.

Teofülliin võib suurendada liitiumi eritumist.

Teofülliini ja fluvoksamiini koosmanustamist peab vältima. Kui see pole võimalik, tuleb teofülliini annust vähendada poole võrra ning sageli monitoorima plasma teofülliini kontsentratsiooni. Beeta-blokaatorid võivad vähendada teofülliini bronhodilateerivat toimet; hüpokaleemia võib süveneda (vt. lõik 4.4).

Ketamiin langetab krambiläve.

Metüülksantiinid võivad kooskasutamisel beta-2-agonistide, diureetikumide ning hüpoksia samaaegsel esinemisel põhjustada hüpokaleemia teket. Sellistes situatsioonides peab monitoorima plasma kaaliumi sisaldust.

Teofülliiniga ravitud patsientidel võib halotaaniga tehtud narkoos põhjustada tõsiseid südame rütmihäireid.

Teofüllin võib mõjutada teatud laboratoorsete testide tulemusi: teofülliin võib suurendada rasvhapete kogust ja tõsta katehhoolamiinide taset uriinis. Teofülliinravi ajal võib tekkida hüpokaleemia, eriti juhul, kui samaaegselt kasutatakse alfaretseptorite agoniste, tiasiiddiureetikume, furosemiidi, glükokortikoide, samuti hüpokseemia korral; seetõttu on vajalik aeg-ajalt kontrollida seerumi kaaliumitaset.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Teofülliin läbib platsentaarbarjääri. Rasedad tohivad seda ravimit kasutada vaid juhul, kui potentsiaalne kasu emale kaalub üles võimaliku riski lapsele. Rasedatel tuleb teofülliini seerumikontsentratsiooni jälgida sagedamini ja vajadusel tuleb annust kohandada. Teofülliini manustamist raseduse lõpul tuleb vältida, sest ravim pärsib emaka kontraktiilsust.

Imetamine

Teofülliin eritub rinnapiima. Imetavad emad peavad hoolikalt jälgima oma lapsi. Kui laps muutub ülitundlikuks, ärritunuks või ei suuda magada, tuleb pöörduda arsti poole.

Toime reaktsioonikiirusele

Teofülliin ei oma teadaolevalt märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on järjestatud esinemissageduse alusel, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv: (>1/10000 kuni <1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimed tabelina

Ravi ajal võivad tekkida kerged ja enamasti mööduvad kõrvaltoimed.

Kui teofülliini plasmakontsentratsioon hoitakse alla 20 µmol/l, siis need kõrvaltoimed tekivad harva.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

*soovimatud kõrvaltoimed, mis tekivad kui teofülliini seerumikontsentratsioon on suurem kui terapeutiline kontsentratsioon (ülitundlikel patsientidel ka varem).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Täiskasvanutel võivad üleannustamisel tekkida tõsised kõrvaltoimed üle 3 g teofülliini manustamisel (lastel 40 mg/kg kohta). Täiskasvanutel on letaalne doos olnud 4,5 g (lastel 60 mg/kg kohta), kuid tavaliselt tekib surm suuremate annuste korral.

Sümptomid:

Seedetrakti häired: Iiveldus, oksendamine (sageli raskekujuline), ülakõhuvalu ja veriokse. Ülakõhuvalu korral peab arvestama ka pankreatiidi võimalusega.

Neuroloogilised häired: Rahutus, suurenenud lihastoonus, tugevnenud jäsemete refleksid, krambid, kooma.

1. Kardiovaskulaarsed häired: Kõige tavalisem on siinustahhükardia. Võivad esineda ka ekstrasüstolid, supraventrikulaarne ja ventrikulaarne tahhükardia.

Metaboolsed häired: Hüpokaleemia võib areneda kiiresti ja olla raskekujuline. Veel võivad tekkida hüperglükeemia, hüpomagneseemia, metaboolne atsidoos ja rabdomüolüüs.

Ravi mürgistuse korral: maoloputus ja aktiivsöe manustamine. Patsienti tuleb jälgida, eriti vererõhu, südametegevuse, diureesi ning seerumi teofülliinisisalduse suhtes. Tuleb määrata seerumi kaaliumi kontsentratsioon ning korrigeerida hüpokaleemia. Ettevaatlik peab olema suurte kaaliumi annuste manustamisel, kuna paranemisperioodil võib tekkida raske hüperkaleemia. Kui plasma kaaliumi kontsentratsioon on madal, tuleb määrata ka magneesiumi sisaldus plasmas.

Ventrikulaarsete arütmiate ravi ajal peab vältima prokonvulsiivsete antiarütmikumide (lidokaiin) manustamist, kuna esineb krambioht.

Plasma teofülliini kontsentratsiooni tuleb mõõta regulaarselt.

Oksendamise korral kasutada antiemeetilisi ravimeid (metoklopramiid ja ondansteroon). Beeta-blokaatoreid võib manustada vaid väga rasketel juhtudel. Beeta-blokaatoreid vältida astma haigetel. Krampide korral manustada intravenoosselt diasepaami. Välistada tuleb hüpokaleemia kui krampide põhjustaja. Ravimresistentsete krampide korral manustada propofooli.

Väga raskete mürgistus- ja üleannustamisjuhtude ning väga suurte teofülliini seerumikontsentratsioonide korral tuleb kohe rakendada hemoperfusiooni või hemodialüüsi, kui ülalkirjeldatud ravist ei piisa.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: astmavastased ravimid, ksantiinid, ATC-kood: R03DA04.

Teofülliin omab spasmolüütilist ja põletikuvastast toimet ning hemodünaamilisi ja ekstrapulmonaalseid toimeid.

Spasmolüütiline aktiivsus: bronhide, koronaararterite, lihaste- ja neeruarterite, kusejuha lihaste, kardioösofageaalse sfinkteri ning sapiteede silelihaste lõõgastumine.

Põletikuvastased toimed: vähenenud hilisreaktsioon sissehingatava spetsiifilise antigeeni suhtes, T- lümfotsüütide proliferatsiooni ja tsütokiinide sekretsiooni (nt IL 2, TNF), samuti eosinofiilide, makrofaagide ning hiidrakkude aktiivsuse inhibeerimine. Nimetatud toimed soodustavad bronhiaalse limaskesta põletiku taandumist.

Hemodünaamilised toimed: positiivne inotroopne ja kronotroopne toime südamelihasele, parema südamevatsakese väljutusmahu suurenemine, südame minutimahu suurenemine, kopsuveresoonte resistentsuse langus ja pulmonaalhüpertensiooni vähenemine.

Ekstrapulmonaalsed toimed: hingamiskeskuse stimulatsioon, diafragma ja hingamislihaste kontraktsioonijõu suurenemine, sümpatomimeetiliste amiinide inotroopse toime võimendamine, katehhoolamiinide sekretsiooni suurenemine neerupealistes.

Teofülliin soodustab mukotsiliaarset transporti, sest soodustab lima ja surfaktandi sekretsiooni ning stimuleerib epiteliaalsete karvakeste liikumist.

Teofülliini toimemehhanism ei ole lõplikult selge. Teofülliini toimeid seostatakse fosfodiesteraasi inhibeerimise ja sellest tingitud cAMP kontsentratsiooni suurenemisega rakus, mõjuga kaltsiumi intratsellulaarsele jaotumisele, prostaglandiinide antagonismiga ja adenosiini retseptorite inhibeerimisega.

Farmakokineetilised omadused

Teotard’i toodetakse spetsiifilise tehnoloogilise protseduuri käigus. Kapslid sisaldavad väikeseid pelleteid, millest teofülliin aeglaselt vabaneb. Seetõttu ei teki ravimi plasmatasemes järske tõuse ega langusi.

Imendumine

Teofülliin imendub seedetraktist täielikult. Suurim plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 7 tundi pärast manustamist ja terapeutiline tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 2…3 päeva pärast regulaarse kasutamise järel. Teofülliini manustamine pärast sööki võib imendumist aeglustada, kuid ei mõjuta imendumise kvantiteeti.

Teofülliini toimiv plasmakontsentratsioon on 5...12 mikrogrammi/ml. Plasmakontsentratsioon ei tohi ületada 20 mikrogrammi/ml.

Jaotumine

Organismis jaotub teofülliin kõikide organite ja kehavedelike vahel. Teofülliin läbib platsentabarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Teofülliini metabolism toimub maksas. Ka ühel teofülliini metaboliitidest (3-metüülksantiin) on bronhe lõõgastav toime.

Eritumine

Teofülliini poolväärtusaeg täiskasvanud mittesuitsetajatel on 7…9 tundi. Poolväärtusaeg on lühem suitsetajatel ja lastel ning pikem maksa- ja neerufunktsiooni häirega isikutel.

Teofülliin ja selle metaboliidid eritatakse organismist uriiniga.

Teofülliini on võimalik vereringest eemaldada hemoperfusiooni või hemodialüüsi abil.

Prekliinilised ohutusandmed

1. Teofülliini suukaudsed LD50 väärtused varieeruvad alates 252 mg/kg hiirtel kuni 244 mg/kg kehakaalu kohta rottidel. Teofülliini manustamine tiinetele hiirtele 30 korda inimesele soovitatavast annusest suuremas annuses põhjustas järglastel suulaelõhe, mikrognaatia ja käpamalformatsioonide esinemist ning elusalt sündinud järglaste arvu vähenemist. Rottidel teratogeenseid toimeid ei leitud.

13 nädala pikkuses subkroonilise toksilisuse uuringus hiirtel ja rottidel ei olnud teofülliinil mingisugust toimet suremusele ega kehakaalule. Siiski põhjustas teofülliin soolekinnisti ja kõhunäärme arterite ümbruse põletikku (periarteriiti). Hiirtel sedastati oluline munandite kaalu vähenemine.

Närilistel oli pikaajalisel suurtes annustes teofülliini manustamisel negatiivne toime reproduktiivsusele. Samas ei ole teada, kas nimetatud tulemused on olulised ka inimese puhul. Mutageensusuuringutes suurendas teofülliin oluliselt naaberkromatiinide induktsiooni ja kromosoomide jagunemist rakukultuurides inimese seerumis saavutatava teofülliini kontsentratsiooniga võrreldavate väärtuste juures. S9 mikrosomaalse ensüümi fraktsiooni puudumisel oli teofülliinil väga nõrk mutageenne toime bakteriaalsetesse ja imetajate rakkudesse.

FARMATSEUTILISED OMADUSED

Abiainete loetelu

Kapsli sisu: povidoon talk

ammonium-metakrülaatkopolümeer kolloidne veevaba ränidioksiid trietüültsitraat

Kapsli kest:

želatiin titaandioksiid (E171)

kinoliinkollane värvaine (E104) indigotiin (E132)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Säilitada temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (alumiiniumfoolium, PVC kile): Teotard 200 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid, 40 kapslit (4 blisterpakendit 10 kapsliga) pappkarbis.

Blisterpakend (alumiiniumfoolium, PVC kile): Teotard 350 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid, 40 kapslit (4 blisterpakendit 10 kapsliga) pappkarbis.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

200 mg: 362201

350 mg: 362101

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.10.2001

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.10.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2016