RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tonufen 200 mg/30 mg kaetud tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kaetud tablett sisaldab järgmisi toimeaineid: ibuprofeen: 200 mg, pseudoefedriinvesinikkloriid: 30 mg.

INN. Ibuprofenum, pseudoephedrinum.

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks tablett sisaldab: 121 mg sahharoosi; 0,23 mg päikeseloojangukollane FCF (E110); 0,12 mg võlupunane AC lakki (E129); 0,005 mg naatriumbensoaati (E211). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kaetud tablett.

Sile ellipsikujuline tablett, tellisepunast värvi, ühel küljel on musta tindiga prinditud „IB Z“. Tableti mõõtmed on: ligikaudu 15,3 mm x 6,4 mm x 5,4 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ülemiste hingamisteede infektsiooni, gripi või allergilise riniidi sümptomitega (nt peavalu, rinosinusiit, palavik, kurguvalu, lihasvalu ja valu) ninakinnisuse ja ninakõrvalurgete turse lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: 1 või 2 tabletti suu kaudu iga 4 tunni järel. Mitte võtta rohkem kui 6 tabletti 24 tunni jooksul (maksimaalne ööpäevane annus on 1200 mg ibuprofeeni ja 180 mg pseudoefedriini jaotatuna üksikannusteks). Kasutada tuleb väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite leevendamiseks (vt lõik 4.4).

Lapsed Seda ravimit ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel.

Eakad Annuse muutmine ei ole vajalik, välja arvatud neeru- või maksakahjustuse korral. Sellisel juhul peab individuaalse annuse määrama patsiendile arst.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite leevendamiseks väikseimat efektiivset annust lühima aja vältel (vt lõik 4.4). Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 3 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga.

Manustamisviis: suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

See ravim on järgmistele patsientidele vastunäidustatud: − kellel esineb ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes; − kellel on pärast atsetüülsalitsüülhappe või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-de) võtmist tekkinud allergilisi reaktsioone nagu riniit, urtikaaria või bronhiaalastma; − kellel on aktiivne või anamneesis seedetrakti haavand, perforatsioon või hemorraagia, sh varasema MSPVA-raviga seoses; − kellel on hemorraagiline diatees; − kellel on raske maksapuudulikkus või raske südamepuudulikkus (NYHA klassid III ja IV);

− raske kõrgvererõhutõve või kontrollimatu hüpertensiooni korral; − raske ägeda või kroonilise neeruhaiguse/ neerupuudulikkuse korral; − raseduse ja imetamise ajal; − kui patsiendid kasutavad samal ajal dekongestante või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, sh COX-2 inhibiitoreid (suurenenud kõrvaltoimete risk); − kellel on tõsine kardiovaskulaarne haigus, tahhükardia, südame isheemiatõbi, stenokardia; − kellel on hüpertüreoos; − kellel on diabeet; − kellel on suletudnurga glaukoom; − kellel on uriinipeetus; − kes kasutavad samaaegselt või on kasutanud eelneva kahe nädala jooksul mitteselektiivseid monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid (MAOId) (vt lõik 4.5); − kellel on feokromotsütoom.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega järgmistel patsientidel: − kellel on diagnoositud süsteemne erütematoosne luupus ja/või segatüüpi sidekoe haigus - aseptilise meningiidi tõusnud tekkeriski tõttu; − kellel on anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need seisundid võivad halveneda; − kellel on hüpertensioon ja/või südamefunktsiooni häire - MSPVAde võtmisega seotud vedelikupeetuse ja tursete tekke võimaluse tõttu; − kellel on neerukahjustus, sest neerufunktsioon võib veelgi väheneda; − kellel on maksafunktsiooni kahjustus; − kellel on või on olnud bronhiaalastma või allergia - bronhospasmi suurema tekkeriski tõttu; − eakad patsiendid – kõrvaltoimete tõusnud tekkeriski tõttu; − kes võtavad lõigus 4.5 toodud ravimeid.

Ükskõik millist tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib muuta peavalud tugevamaks. Sellise olukorra esinemisel või kahtlusel tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada. Ravimite liigkasutamisest tingitud peavalu (tagasilöögipeavalu; medication overuse headache, MOH) tuleb kahtlustada patsientidel, kellel esinevad sagedad või igapäevased peavalud vaatamata peavaluravimite regulaarsele kasutamisele (või selle tõttu).

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat raviannust lühima võimaliku aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt allpool „Toimed seedetraktile“ ja „Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed“).

Toimed seedetraktile Esineb risk seedetrakti verejooksu, haavandite või perforatsiooni (mulgustumise) tekkeks, mis võib lõppeda surmaga. Seisund võib tekkida koos hoiatavate sümptomitega või ilma. Seedetrakti verejooksu või haavandumise korral tuleb ravimi võtmine kohe lõpetada.

Patsiendid, kellel on olnud seedetrakti haigusi, eeskätt eakad, peavad rääkima arstile igast ebatavalisest seedetraktiga seotud sümptomist (eeskätt veritsusest); see on eriti tähtis ravi alustamise perioodil. Need patsiendid peaksid kasutama ravimi madalaimat annust. Ettevaatus on nõutav patsientide puhul, kes saavad kaasuvalt ravimeid, mis suurendavad seedetrakti häirete või veritsuste tekkeriski, nagu nt kortikosteroidid või antikoagulandid, nagu nt varfariin (atsenokumarool), või trombotsüütide agregatsiooni vastased ühendid nt atsetüülsalitsüülhape.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eeskätt suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Üldiselt ei viita epidemioloogilised uuringud sellele, et väikeses annuses ibuprofeen (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) oleks seotud arteriaalsete trombootiliste sündmuste suurenenud riskiga. Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II…III), kindlaks tehtud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ja vältida tuleb suuri annuseid (2400 mg ööpäevas). Samuti tuleb hoolikalt kaaluda enne pikaajalise ravi alustamist kardiovaskulaarsete juhtude riskiteguritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel, eriti kui on vajalikud ibuprofeeni suured annused (2400 mg ööpäevas).

Kounise sündroomi juhtumeid on täheldatud patsientidel, keda on ravitud ibuprofeeni sisaldavate ravimpreparaatidega, nagu Tonufen. Kounise sündroom on defineeritud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni sekundaarseid kardiovaskulaarseid sümptomeid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja mis võivad põhjustada müokardi infarkti.

Posterioorne reversiibelne entsefalopaatia sündroom (PRES) ja reversiibelne tserebraalne vasokonstriktsioon (RCVS). Pseudoefedriini sisaldavate ravimite kasutamisel on teatatud PRES ja RCVS juhtudest (vt lõik 4.8). Risk on suurenenud raske või kontrollimatu hüpertensiooniga või raske ägeda või kroonilise neeruhaiguse/ neerupuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Pseudoefedriini manustamine tuleb katkestada ja pöörduda viivitamatult arsti poole, kui ilmnevad järgmised sümptomid: äkki tekkiv tugev peavalu (äkkpeavalu), iiveldus, oksendamine, segasus, krambid ja/ või nägemishäired. Enamik teatatud PRES-i ja RCVS-i juhtumeid lahenesid pärast ravi katkestamist ja asjakohast ravi. On tõendeid, et tsüklooksügenaasi (ja prostaglandiiniide sünteesi) inhibeerivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutades halvendada naiste viljakust. See toime on pöörduv ravi lõpetamisel.

Erinevate valuvaigistite kasutamine samaaegselt pika aja jooksul võib viia neerukahjustuseni koos neerupuudulikkuse riskiga (analgeetiline nefropaatia).

Ravimi kasutamine dehüdratsiooniga patsientidel (lastel ja noorukitel) suurendab neerukahjustuse riski.

Infektsiooni sümptomite varjamine Tonufen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu võib hilineda asjakohane ravi ja seeläbi halveneda infektsiooni kulg. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui Tonufen’e manustatakse palaviku või valu leevendamiseks seoses infektsiooniga, on soovitatav jälgida infektsiooni kulgu. Sümptomite püsimisel või süvenemisel haiglaväliselt peab patsient pidama nõu arstiga.

Naha rasked kõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reaction, SCAR) Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud naha rasketest kõrvaltoimetest (SCAR), sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) ja äge

generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Enamik reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe lõpetada ja vajadusel kaaluda alternatiivset ravi.

Pseudoefedriini sisaldavate ravimite kasutamisel võivad tekkida rasked nahareaktsioonid, nt äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos (AGEP). Äge eksanteemne pustuloos võib tekkida esimese kahe ravipäeva jooksul koos palaviku ja arvukate väikeste, enamasti mittefollikulaarsete pustulitega, mis tekivad laiaulatuslikul ödematoossel erüteemil ning paiknevad peamiselt nahavoltides, kehatüvel ja kätel. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui täheldatakse vastavaid nähte ja sümptomeid, nt püreksiat, erüteemi või arvukalt väikeseid pustuleid, tuleb Tonufen’e manustamine lõpetada ja rakendada vajadusel asjakohaseid meetmeid.

Isheemiline koliit Mõnel juhul on pseudoefedriini kasutamisel teatatud isheemilise koliidi tekkest. Järsku algava kõhuvalu, rektaalse veritsuse või teiste isheemilise koliidi sümptomite tekkimisel tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada ja otsida meditsiinilist abi.

Nägemisnärvi isheemiline neuropaatia Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud nägemisnärvi isheemilise neuropaatia juhtudest. Äkilise nägemiskaotuse või nägemisteravuse vähenemise, nt skotoomi tekkimise korral tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada.

Väärtarvitamise riskid Pseudoefedriiniga kaasneb väärtarvitamise risk. Suuremad annused võivad kokkuvõttes põhjustada toksilist toimet. Pidev kasutamine võib põhjustada taluvust, mille tulemuseks on üleannustamise suurenenud risk. Soovitatavat maksimaalset annust ja ravi kestust ei tohi ületada (vt lõik 4.2).

Seda ravimit peab kasutama ettevaatusega patsientidel, kes võtavad tritsüklilisi antidepressante või teisi sümpatomimeetilisi aineid (limaskesta vasokonstriktoreid), söögiisu pärssijaid, amfetamiini sarnaseid aineid, psühhotroopseid ravimeid.

See ravim sisaldab sahharoosi. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

See ravim sisaldab päikeseloojangukollast FCF (E110) ja alluurpunast AC lakki (E129). Võib tekitada allergilisi reaktsioone. Ravim sisaldab 0,005 mg naatriumbensoaati ühes tabletis. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tonufen’e ei tohi kasutada koos monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega ega 14 päeva jooksul pärast nende inhibiitoritega ravi lõpetamist. Sümpatomimeetiliste ainete ja monoamiini oksüdaasi inhibiitorite kooskasutamisel võib tekkida hüpertensiivne kriis.

Tulenevalt pseudoefedriini sisaldusest ei ole Tonufen’e kasutamine koos järgmiste ravimitega vasokonstriktsiooni ning hüpertensiivsete episoodide esinemise tõusnud riski tõttu soovitatav: − dopamiini antagonistid, tungaltera alkaloidide derivaadid – bromokriptiin, kabergoliin, lisuriid, pergoliid; − dopaminergilised vasokonstriktorid – dihüdroergotamiin, ergotamiin, metüülergometriin; − linesoliid; − dekongestandid (suukaudsed või nasaalsed) – fenüülefriin, efedriin, fenüülpropanoolamiin.

Tonufen’e peab järgmiste ravimitega koos kasutama ettevaatusega:

− teised mittesteroidsed põletikuvastased ained või kortikosteroidid; nende ravimite kasutamine koos ibuprofeeniga võib tõsta seedetrakti kõrvaltoimete tekkeriski; − atsetüülsalitsüülhape: ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole soovitatav kõrvaltoimete sagenemise võimaluse tõttu. Eksperimentaalsed andmed viitavad, et ibuprofeen võib koosmanustamisel konkureerivalt inhibeerida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimisel kliinilisse situatsiooni esineb ebaselgusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste kardioprotektiivset toimet. Aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamisel ei peeta tõenäoliseks kliiniliselt olulise toime ilmnemist (vt lõik 5.1); − hüpertensioonivastased ravimid ja diureetikumid: ibuprofeen (nagu teised mittesteroidsed põletikuvastased ained) võivad nõrgendada nende ravimite toimet; − antikoagulandid; − liitium: on tõendeid liitiumi plasmataseme tõusust, kui seda kasutatakse koos ibuprofeeniga (nagu ka teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega); − metotreksaat: on tõendeid metotreksaadi plasmataseme tõusust, kui seda kasutatakse koos ibuprofeeniga (nagu ka teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega); − zidovudiin: on tõendeid hemartroosi ja hematoomi riski suurenemisest HIV(+) hemofiiliahaigetel, keda ravitakse samal ajal zidovudiini ja ibuprofeeniga; − kinoloonantibiootikumid; − digoksiin. Järgmiste ravimite kasutamine kombinatsioonis pseudoefedriiniga ei ole soovitatav: − söögiisu pärssijad (pseudoefedriin võib nende toimet tugevdada); − amfetamiini-sarnased psühhostimulandid (pseudoefedriin võib nende toimet tugevdada);

− hüpertensioonivastased ravimid, alfa-metüüldopa, mekamüülamiin, reserpiin, upsujuure alkaloidid, guanetidiin (pseudoefedriin võib nende antihüpertensiivset toimet nõrgendada); − tritsüklilised antidepressandid (pseudoefedriin võib tõsta hüpertensiooni ja arütmiate tekkeriski). Antatsiidid tõstavad pseudoefedriini imendumise kiirust, kaoliniit vähendab pseudoefedriini imendumise kiirust.

Inhaleeritavate halogeniseeritud üldanesteetikumide kasutamine koos pseudoefedriiniga võib kutsuda esile perioperatiivse ägeda hüpertensiooni (nagu ka nende kasutamine koos teiste sümpatomimeetikumidega). Seetõttu on plaanilise operatsiooni korral soovitatav lõpetada ravi Tonufen’ega 24 tundi enne üldanesteesiat.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiini sünteesi pärssimine võib avaldada kahjulikku toimet rasedusele ja/või embrüo või loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad suurenenud riski raseduse katkemiseks ning südame väärarendite ja gastroskiisi tekkeks pärast prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamist raseduse algjärgus. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt kuni ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annusega ja ravi kestusega. Loomadel põhjustas prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine suurenenud implantatsioonieelset ja -järgset kaotust ning embrüofetaalset suremust. Lisaks sellele teatati mitmesuguste, sh südame väärarendite suurenenud esinemusest loomadel, kellele manustati prostaglandiini sünteesi inhibiitorit organogeneesi perioodil.

Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ibuprofeeni kasutamist teisel trimestril, mis enamikul juhtudel taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni manustada, välja arvatud juhul kui see on selgelt vajalik. Kui naine

kasutab ibuprofeeni ajal, kui ta proovib rasestuda, või raseduse esimesel või teisel trimestril, peab annuse hoidma nii väikesena ja ravi kestuse nii lühikesena kui võimalik. Pärast mitmepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb ibuprofeeni kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmanda trimestri jooksul võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja

kopsuhüpertensioon);

• neerufunktsiooni häiret, (vt eespool);

emal ja vastsündinul raseduse lõpul:

• võimalikku veritsusaja pikenemist; hüübimisvastane toime, mis võib esineda isegi väga väikeste

annuste puhul;

• pidurdada emaka kontraktsioone, mis põhjustab sünnituse hilinemist või pikenemist.

Seetõttu on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Pseudoefedriin vähendab emaka verevoolu (vt lõik 4.3).

Imetamine Nii ibuprofeen kui ka pseudoefedriin esinevad rinnapiimas väikeses annuses. Seda ravimit ei soovitata imetavatele naistele.

Fertiilsus Ravimi toime fertiilsusele – vt lõik 4.4.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Selle ravimi kasutamise ajal olge ettevaatlik, kui juhite autot või käsitsete masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud vastavalt järgmisele konventsioonile Väga sage (1/10) Sage (1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100) Harv (1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ibuprofeen Järgnev kõrvaltoimete nimekiri sisaldab kõiki ibuprofeeni ravi ajal teatatud kõrvaltoimeid, samuti neid, mis ilmnesid artriidiga patsientidel pikaajalise ravi vältel suurte annustega. Toodud sagedused, v.a väga harvad teated, kehtivad lühiajalise ravi puhul kuni ööpäevase maksimaalse annuseni 1200 mg ibuprofeeni suukaudselt ja kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 1800 mg raviküünaldena (suposiidid).

Allpool toodud ravimi kõrvaltoimete puhul peab silmas pidama, et need on valdaval hulgal annusest sõltuvad ning nende esinemissagedus varieerub individuaalselt.

Kõige sagedamini on teatatud seedetrakti kõrvaltoimetest. Seedetrakti haavandid, perforatsioon või veritsus võivad mõnikord lõppeda surmaga, eriti eakatel inimestel (vt lõik 4.4). Ibuprofeeni manustamise järgselt on täheldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust,

düspepsiat, kõhuvalu, veriroed, veriokset, haavandilist stomatiiti, haavandilise soolepõletiku ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seedetrakti veritsuse risk sõltub annusest ja ravi kestusest.

MSPVA-de raviga seoses on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardi infarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: MSPVAde kasutamisega seotud infektsioossete põletike ägenemine (nt nekrotiseeruv fastsiit). See võib olla seotud MSPVAde toimemehhanismiga.

Kui Tonufen’e ravi ajal tekivad või süvenevad infektsiooni sümptomid, soovitatakse patsiendil kohe konsulteerida arstiga. Hinnata tuleb ravi vajadust antibiootikumidega.

Ibuprofeeni kasutamise ajal on täheldatud aseptilise meningiidi sümptomeid: kaela jäikus, iiveldus, oksendamine, palavik või teadvuse häired. Soodumus selleks on autoimmuunhaigustega (süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi sidekoehaigused) patsientidel.

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: muutused vererakkude hulgas (aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, pantsütopeenia, agranulotsütoos). Esimesed sümptomid on palavik, kurguvalu, pindmine haavandiline stomatiit, gripilaadsed sümptomid, kurnatus, veritsused (nt verevalumid, ekhümoos, purpur, ninaverejooks). Pikaajalise ravi korral on vajalik vererakkude hulga monitoorimine.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid koos lööbe ja sügelusega, samuti episoodiline düspnoe (võimalik esinemine koos vererõhu langusega). Väga harv: rasked generaliseerunud ülitundlikkusreaktsioonid. Võivad tekkida näo, keele ja kõri turse koos bronhiaalse obstruktsiooniga, hingamispuudulikkus, tõusnud südamelöögisagedus, vererõhu langus või eluohtlik šokk. Patsiendile tuleb soovitada koheselt arstiga konsulteerimist ning Tonufen’e ravi katkestamist.

Psühhiaatrilised häired Väga harv: psühhootilised reaktsioonid, depressioon. Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: peavalu, pearinglus, unetus, agiteeritus, ärrituvus ja kurnatus.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: nägemishäired.

Kõrva ja labürindi kahjustused Harv: tinnitus.

Südame häired Väga harv: palpitatsioonid, südamepuudulikkus, müokardiinfarkt. Teadmata: Kounise sündroom.

Vaskulaarsed häired Väga harv: arteriaalne hüpertensioon.

Seedetrakti häired Sage: kõrvetised, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, varjatud verekaotus seedetraktist, mis harvadel juhtudel põhjustab aneemiat.

Aeg-ajalt: seedetrakti haavandid, mõnikord koos verejooksu ja perforatsiooniga, haavandiline stomatiit, koliidi ja Crohni tõve ägenemine, gastriit. Väga harv: ösofagiit, pankreatiit, soole membraanitaolised striktuurid.

Ägeda kõhuvalu, veriroe või veriokse korral tuleb patsiendil soovitata ravi lõpetada ning otsida kohe meditsiinilist abi.

Maksa ja sapiteede häired Väga harv: maksatalitlushäire, maksakahjustus, eriti pikaajalise ravi korral, maksapuudulikkus, äge hepatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: naha rasked kõrvaltoimed (sh multiformne erüteem, eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi- Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs). Üksikjuhtudel võivad tuulerõugete infektsiooni korral esineda rasked nahainfektsioonid ja pehmete kudede tüsistused (vt „Infektsioonid ja infestatsioonid“). Teadmata: ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom), äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, fotoallergilised reaktsioonid.

Neerude ja kuseteede häired Harv: neerukoe kahjustus (papillaarne nekroos) ja kusihappe suurenenud sisaldus veres. Väga harv: tursed, sh arteriaalse hüpertensiooni või neerupuudulikkusega patsientidel; nefrootiline sündroom, interstitsiaalne nefriit, millega võib kaasneda äge neerupuudulikkus. Sel põhjusel on vajalik neerufunktsiooni regulaarne jälgimine.

Pseudoefedriinvesinikkloriid

Tulenevalt pseudoefedriinvesinikkloriidi kasutamise ajal teatatud väikesest kõrvaltoimete hulgast ei ole nende esinemissageduse määramine võimalik, kuid toimed paistavad esinevat harva või väga harva.

Vere ja lümfisüsteemi häired Aneemia.

Ainevahetus- ja toitumishäired Teadmata: janu. Psühhiaatrilised häired Teadmata: hallutsinatsioonid (eriti lastel).

Närvisüsteemi häired Teadmata: Posterioorne reversiibelne entsefalopaatia sündroom (PRES) (vt lõik 4.4). Reversiibelne tserebraalne vasokonstriktsioon (RCVS) (vt lõik 4.4), unetus, rahutus, ärevus, pearinglus, lihasnõrkus, värinad.

Silma kahjustused Teadmata: nägemisnärvi isheemiline neuropaatia.

Südame häired Teadmata: arütmia, tahhükardia.

Seedetrakti häired Teadmata: düspepsia, seedetrakti talitlushäired, iiveldus, oksendamine, suukuivus, isheemiline koliit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: punetus, lööve, hüperhidroos, liighigistamine, rasked nahareaktsioonid, sh äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos (AGEP).

Neerude ja kuseteede häired Teadmata: uriinipeetus (eriti meestel).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ägeda üleannustamise korral sõltuvad sümptomid manustatud ravimi hulgast ja manustamisest möödunud ajast. Esimesed tekkivad nähud on harilikult: suurenenud iiveldus, oksendamine, peavalu ja pearinglus, kõhuvalu, tõusnud arteriaalne vererõhk, tõusnud südame löögisagedus. Raske üleannustamise korral (ibuprofeeni puhul rohkem kui 400 mg/kg kehakaalu kohta) võivad tekkida kooma, tahhükardia, hüperkaleemia koos arütmiaga, metaboolne atsidoos, palavik, hingamishäired ja neerufunktsiooni kahjustus. Raske mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos. Pärast pikaajalist kasutamist võivad sporaadiliselt ilmneda hemolüütiline aneemia, granulotsütopeenia ja trombotsütopeenia. Ibuprofeeni pikaajalisel kasutamisel soovitatavast suuremates annustes või üleannustamisel võib tekkida neerude tubulaarne atsidoos ja hüpokaleemia. Maoloputust ei soovitata, sest raske mürgistuse risk on madal. Kui ägedast üleannustamisest on möödunud vähem kui üks tund, soovitatakse aktiivsöe manustamist. Antidooti ei ole ja spetsiifiline üleannustamise ravi puudub. Sümptomaatiline ravi hõlmab eluliste näitajate jälgimist, erilist tähelepanu tuleb pöörata arteriaalse vererõhu mõõtmisele, EKG-le ja sümptomitele, mis viitavad seedetrakti verejooksule, metaboolse atsidoosi tekkele ja kesknärvisüsteemi häiretele. Kui pseudoefedriini üleannustamise tulemusena on tekkinud liigne erutuvus, siis vastunäidustuste puudumisel võib manustada bensodiasepiinide rühma ravimeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid, ibuprofeeni kombinatsioonid. ATC-kood: M01AE51 Tonufen on ravim, kus on kombineeritud põletikuvastased ja antipüreetilised omadused. See vähendab nina limaskesta turset ning sekretsiooni. Avab nina ja ninakõrvalurked.

Ibuprofeen (propioonhappe derivaat) on mittesteroidne põletikuvastane ravim (MSPVA). Sellel on kombineeritud analgeetilised, põletikuvastased ja antipüreetilised omadused.

Eksperimentaalsed andmed viitavad sellele, et ibuprofeen võib koosmanustamisel konkureerivalt inhibeerida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõned farmakodünaamika uuringud näitavad, et ühekordse 400 mg ibuprofeeni annuse manustamisel 8 tunni jooksul enne või 30 minutit pärast toimeainet kohe vabastava atsetüülsalitsüülhappe annuse (81 mg) manustamist esines atsetüülsalitsüülhappe nõrgenenud toime tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimisel kliinilisse situatsiooni esineb ebaselgusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib nõrgendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste kardioprotektiivset toimet. Aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamisel ei peeta tõenäoliseks kliiniliselt olulise toime ilmnemist (vt lõik 4.5).

Pseudoefedriin (efedriini D-isomeer, mille hüpertensiivne toime on 75% nõrgem kui efedriinil) on alfa-sümptatomimeetikum, mida kasutatakse hingamisteede limaskesta turse vähendamiseks.

Selle ravimi aktiivsuse põhjustab: 1) prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine, 2) veresoonte silelihaste alfa-adrenergiliste retseptorite stimuleerimine. Prostaglandiinide sünteesi vähendamine toimub läbi põletiku protsessi käigus indutseeritud arahhidoonhappe tsüklooksügenaasi (COX-2) inhibeerimise, mis põhjustab prostaglandiinide eelühendite tsükliliste peroksiidide sünteesi inhibeerimise. Samaaegne mitteselektiivne esimest tüüpi (COX-1, nn konstitutiivne vorm) tsüklooksügenaasi isoensüümi inhibeerimine põhjustab ravimi kõrvaltoimeid, nagu nt prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine (mis kaitsevad seedetrakti limaskesta), neerukahjustus ja tromboksaani sünteesi inhibeerimine. Pseudoefedriini toime tulemusena veresoonte silelihaste adrenergilistele retseptoritele kontraheeruvad nina limaskesta arterioolid, verevool läbi kapillaaride väheneb, mis piirab jääkvere hulka venoossetes siinustes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Ibuprofeen imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi – osaliselt maos, osaliselt peensooles. [+]S-ibuprofeen (deksibuprofeen) on aktiivne enantiomeer, [-]R-ibuprofeen on in vivo eelravim, mis muundub osaliselt (ligikaudu 60% ulatuses) aktiivseks ühendiks. Ibuprofeeni ratseemilise segu biosaadavus on 71%. Sümpatomimeetilised omadused tulenevad pseudoefedriinist ja selle aktiivsest metaboliidist norpseudoefedriinist. Lühiajalise ravi puhul algab ravitoime 15…30 minutit pärast manustamist. Mõlema raviaine maksimaalsed plasmakontsentratsioonid saabuvad 1,5…2 tundi pärast manustamist.

Biotransformatsioon Poolestusaeg on ibuprofeenil ligikaudu 2 tundi ning pseudoefedriinil 9…16 tundi, samas sõltub pseudoefedriini poolestusaeg tugevalt uriini pH-st (aluselise uriini puhul võib see pikeneda 50 tunnini). Ravim metaboliseerub maksas: ibuprofeen karboksüül- ja hüdroksüderivaatideks ning pseudoefedriin norpseudoefedriiniks (10…30%).

Eritumine Ravim elimineerub 70…90% ulatuses 24 tunni jooksul pärast viimase annuse manustamist. Ibuprofeen elimineerub 75% ulatuses neerude kaudu inaktiivsete metaboliitidena – propioonhappe karboksüülitud derivaatidena (2-(p-(2-karboksü-propüül)-fenüül) ligikaudu 37%), propioonhappe hüdroksüülitud derivaatidena (2-(p-(2-hüdroksümetüül-propüül)-fenüül) ligikaudu 25%) ja muutumatul kujul (ligikaudu 14%). Pseudoefedriin eritub uriiniga 70…90% ulatuses muutumatul kujul. Ibuprofeen ja pseudoefedriin ei mõjuta vastastikku teineteise biosaadavust ega muid farmakokineetilisi näitajaid. Ravimi toime kestab 4…6 tundi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Rottidel ja küülikutel tehtud katsed ei näidanud kontrollgrupiga võrreldes statistiliselt olulist loote väärarendite hulga kasvu pärast ibuprofeeni manustamist tiinetele emasloomadele mitu korda suuremates annustes kui need, mida kasutatakse inimeste ravis. Samuti ei tuvastatud teratogeenset toimet C57BL/6J tõu hiirte grupil, keda raviti ibuprofeeni annusega, mis oli rohkem kui 100 korda suurem inimeste annusest. Pseudoefedriini teratogeensuse loomkatsete kohta puuduvad kirjanduse andmed.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu

Tselluloosi pulber (Elcema P-100) Tselluloosi pulber (Elcema P-150) Maisitärklis Eelželatiniseeritud tärklis Guarkummi Talk Naatriumkroskarmelloos Krospovidoon (tüüp A) Hüdreeritud kolloidne ränidioksiid Hüdrogeenitud taimeõli

Tableti kate Hüdroksüpropüültselluloos Makrogool 400 Talk Želatiin Sahharoos Kaoliin Eelvormitud suhkur (sahharoosi ja maisitärklise segu) Kaltsiumkarbonaat Opaglos Clear GS-2-0750 (sh karnauba, valge vaha segu) Pihustuskuivatatud akaatsiakummi Maisitärklis Opalux Brown AS-16518 (sahharoosi, titaandioksiidi (E171), päikeseloojangukollase FCF (E110), alluurpunase AC (E129), indigokarmiini (E132), povidooni, naatriumbensoaadi (E211) segu)

Trükitint Opacode Black S-1-17823 (sh šellaki, musta raudoksiidi (E172), 28% ammooniumhüdroksiidi, propüleenglükooli segu)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/PVC blistrid pappkarbis.

6 tabletti (üks blister 6 tabletiga) 10 tabletti (üks blister 10 tabletiga) 12 tabletti (üks blister 12 tabletiga) 20 tabletti (kaks blistrit mõlemas 10 tabletti) 24 tk (kaks blistrit mõlemas 12 tabletti)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

US Pharmacia Sp. z o.o. Ziębicka 40 str. 50-507 Wrocław Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1073922

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.10.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026