Serkep - inhalatsiooniaerosool, suspensioon (25mcg +250mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: R03AK06
Toimeaine: salmeterool +flutikasoon
Tootja: Mylan S.A.S

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Serkep, 25 mikrogrammi/125 mikrogrammi mõõdetud annuses, inhalatsiooniaerosool, suspensioon

Serkep, 25 mikrogrammi/250 mikrogrammi mõõdetud annuses, inhalatsiooniaerosool, suspensioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks mõõdetud (inhalaatorist vabanev) annus sisaldab:

25 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 125 mikrogrammi flutikasoonpropionaati. See vastab huulikust väljuvale annusele 21 mikrogrammi salmeterooli ja 110 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

25 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati. See vastab huulikust väljuvale annusele 21 mikrogrammi salmeterooli ja 220 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

INN. Salmeterolum, fluticasonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, suspensioon.

Mahuti sisaldab valget või valkjat suspensiooni.

Mahuti on paigaldatud valgesse plastümbrisesse, millel on pihustusava ja kahvatulilla kate.

Mahuti on paigaldatud valgesse plastümbrisesse, millel on pihustusava ja burgundiapunane kate.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise -adrenomimeetikumiβ ja inhaleeritava glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:

  • inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline βadrenomimeetikum ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle

või

Annustamine ja manustamisviis

  • on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise βadrenomimeetikumiga.

Serkep on näidustatud kasutamiseks üksnes 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel.

Serkep ei ole näidustatud kasutamiseks 12-aastastel ja noorematel lastel ning 13…17-aastastel noorukitel.

Annustamine

Patsientidele tuleb selgitada, et parima terapeutilise toime saavutamiseks tuleb salmeterooli/flutikasoonpropionaati manustada regulaarselt, ka sümptomite puudumisel.

Arst peab regulaarselt hindama patsiendi seisundit, et tagada salmeterooli/flutikasoonpropionaadi optimaalsete raviannuste kasutamine. Annust tohib muuta ainult arsti ettekirjutusel. Annus tuleb tiitrida väikseima efektiivse annuseni, mis tagab veel kontrolli sümptomite üle. Märkus: Serkep on saadaval vaid kahes tugevuses. See ei ole saadaval väikseima tugevusega ravimvormina, mis sisaldab 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mg flutikasoonpropionaati – selline tugevus on saadaval teiste fikseeritud annusega kombinatsioonpreparaatidena, mis sisaldavad mõlemat toimeainet ning on juba müügil. Seega, kui konkreetse patsiendi puhul on asjakohane kasutada inhaleeritava glükokortikosteroidi annust, mis on väiksem kui 125 mikrogrammi, tuleb üle minna alternatiivsele väiksemat inhaleeritava glükokortikosteroidi annust sisaldavale fikseeritud annusekombinatsiooniga salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi preparaadile.

Kui kaks korda ööpäevas manustatud madalaima tugevusega alternatiivne kombinatsioonpreparaat tagab püsiva kontrolli haigusnähtude üle, võiks järgmisena proovida ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamist. Teise võimalusena võib patsiendid, kes vajavad pigem pikatoimelist -adrenomimeetikumiβ kui ainult inhaleeritavat glükokortikoidi, üle viia alternatiivse väikseima tugevusega kombinatsioonpreparaadi kasutamisele üks kord ööpäevas, kui arsti hinnangul piisab sellest haigusnähtude üle kontrolli säilitamiseks. Kui patsiendil on varem esinenud rohkem öiseid sümptomeid, tuleb üks kord ööpäevas manustatav annus inhaleerida öösel ja kui rohkem päevaseid sümptomeid, siis hommikuti.

Serkep’it ei tohi kasutada kerge astma korral. Serkep’i kasutamist tohib kaaluda mõõduka püsiva astmaga patsientidel vaid juhul, kui kontrolli sümptomite üle ei saa säilitada väiksema tugevusega preparaadiga, mis sisaldab glükokortikosteroidi väiksemat annust.

Patsientidele tuleb määrata lähtuvalt haiguse raskusest sobivas koguses flutikasoonpropionaati sisaldav salmeterooli/flutikasoonpropionaadi preparaat. Kui patsient vajab annuseid, mis erinevad soovitatavast raviskeemist, tuleb talle määrata sobivas annuses -adrenomimeetikumβ ja/või glükokortikosteroid.

Soovitatavad annused:

18-aastased ja vanemad täiskasvanud:

  • 25 mikrogrammi salmeterooli ja 125 mikrogrammi flutikasoonpropionaati, kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas

või

  • 25 mikrogrammi salmeterooli ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati, kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas.

Mõõduka püsiva astmaga täiskasvanutele (patsiendid, kellel esinevad astma sümptomid iga päev, vajadus kasutada sümptomeid leevendavat ravimit iga päev ja mõõdukas kuni raske õhuvoolu takistus), kellel on oluline saavutada kiiresti kontroll astma üle, võib kaaluda esmase püsiravina salmeterooli/flutikasoonpropionaadi lühiajalist kasutamist. Sellisel juhul on soovitatav algannus 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mikrogrammi flutikasoonpropionaadi kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas. Märkus: Serkep ei ole praegu saadaval väikseima tugevusega ravimvormina, mis sisaldab 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mg flutikasoonpropionaati, seega tuleb

mõõduka püsiva astmaga täiskasvanud patsientidele algseks säilitusraviks määrata alternatiivne

salmeterooli/flutkasoonpropionaadi kombinatsioonpreparaat, mis sisaldab inhaleeritava glükokortikosteroidi väiksemat annust. Võimalik, et astma sümptomite kontrolli alla saamiseks tuleb suurendada inhaleeritava glükokortikosteroidi annust, kuid pärast astma üle kontrolli saavutamist tuleb ravi üle vaadata ning inhaleeritava glükokortikosteroidi annust tuleb järk-järgult vähendada väikseima annuseni, mille puhul püsib efektiivne kontroll sümptomite üle. Võib kaaluda, kas patsient võiks väikseima tugevusega kombinatsioonpreparaadilt minna üle ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamisele. Annuse vähendamise ajal on patsiente oluline regulaarselt jälgida.

Patsientidel, kellel puudub üks või kaks ülaltoodud astma raskuse tunnust, ei ole esmase kombinatsioonravi eelis võrreldes ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisega tõestatud. Inhaleeritavad glükokortikosteroidid jäävad enamiku patsientide jaoks esmavaliku ravimiks. Serkep ei ole ette nähtud kerge astma esmaseks raviks. Enne mis tahes fikseeritud annusekombinatsiooni kasutamist raske astmaga patsientidel on soovitatav välja selgitada patsiendile sobiv inhaleeritava glükokortikosteroidi annus.

Lapsed:

Serkep’i ohutus ja efektiivsus 12-aastastel ja noorematel lastel ning 13…17-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Serkep’it ei ole soovitatav kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel.

Patsientidel, kellel inhalaatori käsitsemise ja samaaegse sissehingamise koordineerimine võiks valmistada või valmistab raskusi, on parema terapeutilise toime saavutamiseks soovitatav kasutada AeroChamber Plus® vahemahutit. Serkep’i manustamiseks tohib kasutada üksnes AeroChamber Plus® vahemahutit. Serkep’it ei tohi kasutada ühegi teise vahemahutiga ning patsiendid ei tohi kasutatavat vahemahutit vahetada.

Patsientidele peab õpetama õiget inhalatsioonitehnikat ja inhalaatori ning vahemahuti õiget kasutamist ja puhastamist, et tagada optimaalse annuse manustamine. Patsiendid peavad kasutama soovitatavat vahemahutit, sest üleminekul teisele vahemahutile võib muutuda kopsudesse jõudva ravimi annus (vt lõik 4.4).

Varem teist preparaati ja vahemahutit kasutanud patsiendi üleviimisel Serkep’i kasutamisele koos AeroChamber Plus® vahemahutiga või ilma tuleb annus alati uuesti tiitrida väikseima efektiivse annuseni.

Patsientide erigrupid:

Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Puuduvad andmed salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kasutamise kohta maksapuudulikkuse korral.

Manustamisviis

Inhalatsioon.

Kasutusjuhend:

Patsientidele tuleb õpetada inhalaatori õiget kasutamist (vt pakendi infoleht). Ravimi inhaleerimise ajal peab patsient eelistatult istuma või seisma.

Inhalaator on ette nähtud kasutamiseks püstises asendis.

Inhalaatori kontrollimine:

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist peab patsient kontrollima, kas see töötab. Patsient peab eemaldama huuliku katte, vajutades kergelt selle külgedele ning hoidma inhalaatorit sõrmede ja pöidla vahel nii, et pöial on inhalaatori põhjal huuliku all. Inhalaatori kontrollimiseks tuleb seda korralikult loksutada, suunata huulik endast eemale ja pihustada ravimit õhku, vajutades mahutile. Neid tegevusi

tuleb korrata vähemalt kolm korda, raputades inhalaatorit enne igakordset pihustust, kuni annuselugeja näit on 120.

Kui inhalaatorit ei ole kasutatud nädala või pikema aja jooksul või kui inhalaator on sattunud külma keskkonda (alla 0°C), tuleb eemaldada huuliku kate, loksutada mahutit korralikult ja pihustada kaks ravimiannust õhku.

Iga kord inhalaatori kasutamisel väheneb loenduris olev arv ühe võrra.

Inhalaatori kasutamine:

  1. Patsient peab eemaldama huuliku katte, vajutades kergelt selle külgedele.
  2. Patsient peab kontrollima, kas huulik on seest- ja väljastpoolt puhas ning selles ei ole võõrkehi.
  3. Patsient peab inhalaatorit korralikult loksutama, tagamaks võimalike lahtiste esemete eemaldumise ja inhalaatori sisu ühtlane segunemise.
  4. Patsient peab hoidma inhalaatorit püstises asendis sõrmede ja pöidla vahel, nii et pöial on inhalaatori põhjal huuliku all.
  5. Patsient peab võimalikult sügavalt välja hingama ning asetama huuliku huulte ja hammaste vahele ja sulgema huuled ümber selle. Huulikust ei tohi hammastega kinni võtta.
  6. Patsient peab suu kaudu sügavalt ja ühtlaselt sisse hingama ning samal ajal kindlalt vajutama ravimiannuse manustamiseks inhalaatori põhjale.
  7. Patsient peab hinge kinni hoides eemaldama huuliku suust ja sõrme inhalaatori ülaosalt. Patsient peab hoidma hinge kinni, kuni see on mugav.
  8. Teise inhalatsiooni manustamiseks peab patsient hoidma inhalaatorit püstises asendis ja ootama ligikaudu pool minutit, ning seejärel kordama punkte 3 kuni 7.
  9. Pärast inhalaatori kasutamist peab patsient alati asetama kohe tagasi huuliku katte, tehes seda kindla liigutusega, nii et kostub klõpsatus. See ei nõua liiga suurt jõudu, kate peab ise klõpsama õigesse asendisse.

TÄHTIS

Patsiendid ei tohi kiirustada punktide 5, 6 ja 7 läbimisel. On tähtis, et patsient alustaks sissehingamist nii aeglaselt kui võimalik vahetult enne inhalaatori kasutamist. Patsient peab paar esimest korda harjutama peegli ees. Kui ta näeb, et inhalaatori ülaosast või suunurkadest tuleb „auru“, tuleb uuesti alustada punktist 3.

Pärast iga ravimiannuse manustamist peab patsient loputama suud veega ja selle välja sülitama ja/või pesema hambad, et vähendada riski suuõõne ja neelu kandidiaasi ja häälekäheduse tekkeks.

Patsient peab mõtlema vana inhalaatori asendamisele, kui annuseloendaja näit on 20. Annuseloendaja lõpetab näiduga „0“, kui on ära kasutatud kõik soovitatavad pihustused. Loendaja nulli jõudmisel tuleb kasutusele võtta uus inhalaator.

Patsiendid ei tohi kunagi püüda muuta annuselugeja näitu ega eemaldada annuselugejat mahutilt. Annuselugejat ei saa taaskäivitada ning see peab olema püsivalt kogu aeg mahuti küljes.

Puhastamine (üksikasjalikud juhised on toodud ka pakendi infolehes):

Inhalaatorit tuleb puhastada vähemalt üks kord nädalas.

ÄRGE PESKE EGA PANGE VETTE ÜHTEGI INHALAATORI OSA.

Vastunäidustused

  1. Eemaldage huuliku kate.
  2. Ärge eemaldage mahutit plastümbrisest.
  3. Pühkige kuiva lapi või pabersalvrätiga üle huuliku sise- ja välispind ning plastümbris.
  4. Asetage tagasi huuliku kate. Katte paigaldamisel ei tohi rakendada liigset jõudu, see klõpsab ise paika.

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Salmeterool/flutikasoonpropionaat ei ole ette nähtud kasutamiseks astma ägedate haigusnähtude korral, mille leevendamiseks vajab patsient kiire- ja lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit. Patsiendile tuleb selgitada, et ägedate astmahoogude korral peab tal hooravimi inhalaator kogu aeg käepärast olema.

Ravi salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui esineb astmanähtude märgatav süvenemine.

Ravi ajal salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga võivad tekkida astmaga seotud raskekujulised kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsiente tuleb juhendada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid arsti poole, kui astmanähud ei ole pärast Serkep’iga ravi alustamist kontrolli all või süvenevad.

Hooravimi (lühitoimeliste bronhodilataatorite) suurenenud vajadus või hooravimi toime vähenemine ravi ajal näitab seisundi halvenemist ning patsiendi seisundit peab hindama arst.

Ootamatu ja progresseeruv astma halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ja sellisel juhul peab patsiendi seisundit hindama arst. Kaaluda tuleb glükokortikosteroidide annuse suurendamist.

Kui on saavutatud kontroll astmanähtude üle, võib kaaluda salmeterooli/flutikasoonpropionaadi annuse järk-järgulist vähendamist. Annuse vähendamise ajal on tähtis patsientide regulaarne jälgimine. Kasutada tuleb salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi kombinatsiooni väikseimat toimivat annust (mis tähendab, et tuleb üle minna alternatiivsele salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi kombinatsioonpreparaadile, mis sisaldab inhaleeritava glükokortikosteroidi väiksemat annust) (vt

lõik 4.2).

Ravi salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga ei tohi lõpetada järsku, kuna esineb astma ägenemise oht. Ravi tuleb lõpetada arsti järelevalve all annust järk-järgult vähendades.

Nagu ka teiste inhaleeritavate glükokortikosteroidide puhul, tuleb ettevaatlik olla salmeterooli/flutikasoonpropionaadi manustamisel aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga ning hingamisteede seen-, viirus- või muude infektsioonidega patsientidele. Kui see on näidustatud, tuleb koheselt alustada sobivat ravi.

Harva võivad salmeterooli/flutikasoonpropionaadi suured terapeutilised annused põhjustada südame rütmihäireid, nt supraventrikulaarset tahhükardiat, ekstrasüstooliat ja kodade virvendust ning seerumi kaaliumisisalduse kerget mööduvat vähenemist. Salmeterooli/flutikasoonpropionaati tuleb ettevaatusega manustada raskete südame-veresoonkonna häirete või südame rütmihäirete ning suhkurtõve, türeotoksikoosi ja ravimata hüpokaleemia korral või patsientidele, kellel on eelsoodumus seerumi kaaliumisisalduse vähenemiseks.

Väga harva on kirjeldatud vere suhkrusisalduse suurenemist (vt lõik 4.8) ning sellega tuleb arvestada ravimi määramisel diabeedi anamneesiga patsientidele.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja seda tuleb otsekohe ravida. Serkep’i kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel rakendada alternatiivset ravi.

Kirjeldatud on -adrenomimeetikumiβ farmakoloogilisi kõrvaltoimeid, nt treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid need on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Süsteemsete toimete teke on vähem tõenäoline kui suukaudsete glükokortikosteroidide kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, katarakt ja glaukoom ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eeskätt lastel) (teave inhaleeritavate glükokortikosteroidide süsteemsete toimete kohta lastel ja noorukitel vt alalõik „Lapsed“ allpool). Seetõttu on oluline patsiendi regulaarne jälgimine ning inhaleeritava glükokortikosteroidi annuse tiitrimine madalaima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle.

Kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel.

Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroidide suurte annustega, võib tekkida neerupealiste supressioon ja äge adrenaalkriis. Väga harvadel juhtudel on neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi kirjeldatud ka flutikasoonpropionaadi

500....1000 mikrogrammiste annuste puhul. Ägeda adrenaalkriisi võivad vallandada näiteks trauma, operatsioon, infektsioon või annuse kiire vähendamine. Sümptomid on tüüpiliselt ebamäärased ja võivad olla järgmised: isutus, kõhuvalu, kaalulangus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus, teadvuse häired, hüpoglükeemia ja krambihood. Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide ajal tuleb kaaluda täiendava süsteemse glükokortikosteroidravi kasutamist.

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi süsteemne imendumine toimub suurel määral kopsude kaudu. Vahemahuti kasutamine koos inhalaatoriga suurendab ravimi kopsudesse jõudmist, kuid tuleb märkida, et sellega võib kaasneda süsteemsete kõrvaltoimete tekke riski suurenemine. Üksikannuste farmakokineetilised andmed näitavad, et salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi süsteemne toime võib suureneda kuni kaks korda, kui kasutada AeroChamber Plus® vahemahutit, võrrelduna Volumatic® vahemahutiga.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi kasutusele võtmisel peaks vähenema vajadus suukaudse steroidravi järele, kuid suu kaudu steroide kasutavate patsientide üleviimisel inhaleeritavale flutikasoonpropionaadile võib kaua aega püsida neerupealiste funktsiooni languse oht. Seetõttu peab nende patsientide ravimisel olema eriti ettevaatlik ja regulaarselt tuleb kontrollida adrenokortikaalset funktsiooni. Sama oht võib olla patsientidel, kes on varem vajanud suurtes annustes erakorralist glükokortikosteroidravi. Neerupealiste funktsiooni võimaliku langusega tuleb arvestada ka erakorralistes või plaanilistes stressisituatsioonides ning kaaluda sobiva glükokortikosteroidravi kasutamist. Enne plaanilisi protseduure võib neerupealiste kahjustuse ulatus vajada spetsialisti konsultatsiooni.

Ritonaviiri toimel võib flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon oluliselt suureneda. Seetõttu tuleb nende samaaegsest kasutamisest hoiduda, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab süsteemsete kõrvaltoimete ohu. Süsteemsete kõrvaltoimete tekkerisk suureneb ka flutikasoonpropionaadi kombineerimisel teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

  1. aastat kestnud platseebokontrolliga uuringus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel, kes said salmeterooli ja flutikasoonpropionaati Diskus®/Accuhaler®’st manustatud fikseeritud kombinatsioonpreparaadina, täheldati Serkep’i grupi patsientidel alumiste hingamisteede infektsioonide (eriti kopsupõletiku ja bronhiidi) suurenenud esinemissagedust (vt lõik 4.8). 3 aastat kestnud KOKi uuringus oli ravile vaatamata suurim risk kopsupõletiku tekkeks vanematel patsientidel, madalama kehamassi indeksiga (< 25 kg/m) ja väga raske haigusega (FEV1 < 30% normist) patsientidel. Arstid peavad jälgima KOKiga patsiente kopsupõletiku ja teiste alumiste hingamisteede infektsioonide võimaliku tekke suhtes, kuna nende infektsioonide ja ägenemise kliinilised tunnused on sageli osaliselt kattuvad. Kui raske KOKiga patsiendil on tekkinud kopsupõletik, tuleb uuesti hinnata

Serkep’iga ravi vajadust. KOKiga patsientidel ei ole Serkep’i ohutust ja efektiivsust kindlaks tehtud ning seetõttu ei ole Serkep näidustatud KOKi raviks.

Andmed suurest kliinilisest uuringust (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial, SMART) näitasid, et mustanahalistel patsientidel oli salmeterooli kasutamisel platseeboga võrreldes suurem risk raskekujuliste respiratoorsete kõrvaltoimete või surma tekkeks (vt lõik 5.1). Ei ole teada, kas see oli tingitud farmakogeneetilistest või muudest teguritest. Seetõttu tuleb mustanahalistel patsientidel paluda ravi jätkata, kuid pöörduda arsti poole, kui astmanähud ei ole Serkep’i kasutamise ajal kontrolli all või süvenevad.

Süsteemse ketokonasooli samaaegsel kasutamisel suureneb oluliselt salmeterooli süsteemne ekspositsioon. See võib viia süsteemsete toimete esinemissageduse suurenemiseni (nt QTc-intervalli pikenemine ja südamepekslemine). Seetõttu tuleb vältida samaaegset ravi ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski (vt lõik 4.5).

Lapsed

Süsteemsest toimest on eriti ohustatud lapsed ja alla 16-aastased noorukid, kes saavad flutikasoonpropionaadi suuri annuseid (tüüpiliselt ≥ 1000 mikrogrammi ööpäevas), eriti pikaajalisel kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, äge adrenaalkriis ning kasvupeetus lastel ja noorukitel ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus. Kaaluda tuleb lapse või nooruki suunamist lastepulmonoloogi konsultatsioonile.

Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega. Inhaleeritava glükokortikosteroidi annust tuleb vähendada väikseima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle. Märkus: Serkep on saadaval vaid kahes tugevuses. See ei ole saadaval väikseima tugevusega ravimvormina, mis sisaldab 25 mikrogrammi salmeterooli ja 50 mg flutikasoonpropionaati, mis on lastele määratav ravimvorm. Lisaks sellele ei ole tõestatud Serkep’i ohutus ja efektiivsus 12-aastastel ja noorematel lastel ning 13…17-aastastel noorukitel. Andmed puuduvad. Serkep’it ei ole hetkel soovitatav kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel (vt lõik 4.2).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

β-adrenoblokaatorid võivad vähendada või antagoniseerida salmeterooli toimet. Astma korral ei tohi määrata mitteselektiivseid ega selektiivseid β-adrenoblokaatoreid. Neid tohib kasutada vaid äärmisel vajadusel. -adrenomimeetikumidegaβ ravi tagajärjel võib tekkida potentsiaalselt raskekujuline hüpokaleemia. Eriti ettevaatlik peab olema ägeda raske astma korral, sest seda toimet võib tugevdada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, steroidide ja diureetikumidega.

Teiste β-adrenomimeetikume sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel võib olla aditiivne toime.

Flutikasoonpropionaat

Inhaleerimise järgselt on tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatud ulatusliku maksas ja sooles toimuva esmase metabolismi ja suure süsteemse kliirensi tõttu flutikasoonpropionaadi kontsentratsioon vereplasmas väike, seega on kliiniliselt oluliste koostoimete teke ebatõenäoline.

Tervete isikutega teostatud koostoimeuuringust intranasaalse flutikasoonpropionaadiga ilmnes, et ritonaviiri (tugevatoimeline tsütokroom P450 3A4 inhibiitor) 100 mg kaks korda ööpäevas manustamisel suureneb mitusada korda flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon, mille tulemusena väheneb märkimisväärselt seerumi kortisoolisisaldus. Puuduvad andmed selle koostoime kohta inhaleeritava flutikasoonpropionaadi puhul, kuid oodata on ravimi plasmakontsentratsiooni märkimisväärset suurenemist. Kirjeldatud on Cushingi sündroomi ja neerupealiste supressiooni. Selle kombinatsiooni kasutamist tuleb vältida ning kasutada vaid juhul, kui potentsiaalne kasu patsiendile ületab glükokortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete ohu.

Väikeses tervete vabatahtlikega läbiviidud uuringus suurenes veidi nõrgema toimega CYP3A inhibiitori ketokonasooli toimel ühekordselt manustatud flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon 150% võrra. Selle tulemusena oli plasma kortisoolisisalduse langus suurem kui ainult flutikasoonpropionaadi manustamise järgselt. Samaaegne ravi koos CYP3A inhibiitoritega, sealhulgas kobitsitaati sisaldavate ravimitega, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasulikkus ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Nende ravimite kooskasutamisel peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suhtes.

Salmeterool

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid

Ketokonasooli (400 mg suu kaudu üks kord päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 7 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni olulise (Cmax 1,4-kordse ja AUC 15-kordse) suurenemiseni plasmas. See võib põhjustada salmeteroolravi teiste süsteemsete toimete (nt QTc-intervalli pikenemise ja südamepekslemise) esinemissageduse suurenemist võrreldes ainult salmeterool- või ketokonasoolraviga (vt lõik 4.4).

Ei ole täheldatud kliiniliselt olulist toimet vererõhule, südame löögisagedusele, vere glükoosi- ega kaaliumisisaldusele. Koos ketokonasooliga manustamisel ei suurenenud salmeterooli eliminatsiooni poolväärtusaeg ega suurenenud salmeterooli kuhjumine korduval manustamisel.

Vältida tuleb samaaegset ravi ketokonasooliga, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeteroolravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski. Teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt itrakonasool, telitromütsiin, ritonaviir) puhul esineb tõenäoliselt sarnane koostoimete risk.

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid

Erütromütsiini (500 mg suu kaudu kolm korda päevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda päevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 6 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni vähese, kuid statistiliselt mitteolulise suurenemiseni (keskmine suhe oli 1,4 korda Cmax ja 1,2 korda AUC puhul). Samaaegne manustamine erütromütsiiniga ei olnud seotud ühegi tõsise kõrvaltoimega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele -adrenomimeetikumideβ ja glükokortikosteroidide manustamise järgselt (vt lõik 5.3).

Serkep’i kasutamine raseduse ajal tuleb kõne alla vaid juhul kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalikud ohud lootele.

Rasedatel naistel tuleb astma raviks kasutada flutikasoonpropionaadi madalaimat toimivat annust, mis tagab piisava kontrolli astmanähtude üle.

Imetamine

Ei ole teada, kas salmeterool ja flutikasoonpropionaat/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Uuringud on näidanud, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ning nende metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima.

Ei saa välistada riski rinnapiimatoidul vastsündinule/imikule. Rinnaga toitmise katkestamine või Serkep’iga ravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada, arvestades imetamisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus

Puuduvad inimestelt saadud andmed. Kuid loomkatsetes ei ilmnenud salmeterooli või flutikasoonpropionaadi toimet fertiilsusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Serkep ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kuna Serkep sisaldab nii salmeterooli kui flutikasoonpropionaati, võivad tekkida mõlema komponendiga seotud kõrvaltoimed. Kahe koostisosa samaaegsel manustamisel ei ole täheldatud täiendavate kõrvaltoimete lisandumist.

Salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool. Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Platseebo puhul täheldatud esinemissagedust arvesse ei võetud.

Organsüsteemi

Kõrvaltoime

Esinemissagedus

klass

 

 

Infektsioonid ja

Suuõõne ja neelu kandidiaas

Sage

infestatsioonid

 

 

 

Pneumoonia

Sage1,3

 

Bronhiit

Sage1,3

 

Söögitoru kandidiaas

Harv

Immuunsüsteemi

Ülitundlikkusereaktsioonide järgmised ilmingud:

 

häired

 

 

 

Naha ülitundlikkusreaktsioonid

Aeg-ajalt

 

Angioödeem (põhiliselt näo ja suu-neelupiirkonna turse)

Harv

 

Respiratoorsed sümptomid (hingeldus)

Aeg-ajalt

 

Respiratoorsed sümptomid (bronhospasm)

Harv

 

Anafülaktilised reaktsioonid, sh anafülaktiline šokk

Harv

Endokriinsüsteemi

Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased

Harv

häired

sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus lastel

 

 

ja noorukitel, luu mineraalse tiheduse vähenemine

 

Ainevahetus- ja

Hüpokaleemia

Sage

toitumishäired

 

 

 

Hüperglükeemia

Aeg-ajalt

Psühhiaatrilised

Ärevus

Aeg-ajalt

häired

 

 

 

Unehäired

Aeg-ajalt

 

Käitumise muutused, sh psühhomotoorne hüperaktiivsus

Harv

 

ja ärrituvus (peamiselt lastel)

 

 

Depressioon, agressiivsus (valdavalt lastel)

Teadmata

Närvisüsteemi

Peavalu

Väga sage

häired

 

 

 

Treemor

Aeg-ajalt

Silma kahjustused

Katarakt

Aeg-ajalt

 

Glaukoom

Harv

 

Nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4)

Teadmata

Südame häired

Palpitatsioonid

Aeg-ajalt

 

Tahhükardia

Aeg-ajalt

 

Südame rütmihäired (sh supraventrikulaarne tahhükardia

Harv

 

ja ekstrasüstoolia)

 

 

Kodade virvendus

Aeg-ajalt

 

Stenokardia

Aeg-ajalt

Respiratoorsed,

Nasofarüngiit

Väga sage2,3

rindkere ja

 

 

mediastiinumi

Neelu ärritus

Sage

häired

 

 

 

Hääle kähedus/düsfoonia

Sage

 

Sinusiit

Sage1,3

 

Paradoksaalne bronhospasm

Harv

Naha ja

Kontusioonid

Sage1,3

nahaaluskoe

 

 

kahjustused

 

 

Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid

Sage

sidekoe

 

 

kahjustused

Traumaatilised luumurrud

Sage1,3

 

Artralgia

Sage

 

Müalgia

Sage

  1. Kirjeldatud sageli platseebo puhul
  2. Kirjeldatud väga sageli platseebo puhul
  3. Kirjeldatud 3 aasta jooksul kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) uuringus
  4. Vt lõik 4.4

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

  1. β2 agonisti manustamisega kaasnevad kõrvaltoimed, nt treemor, südamepekslemine ja peavalu, on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja seda tuleb ravida otsekohe. Serkep’i kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Flutikasoonpropionaadi sisalduse tõttu võivad mõnel patsiendil tekkida hääle kähisemine ning suuõõne ja neelu ning harva söögitoru kandidiaas (soor). Nii hääle kähedust kui suuõõne ja neelu kandidiaasi juhte saab leevendada, kui vahetult pärast inhalaatori kasutamist suud veega loputada ja/või hambaid puhastada. Sümptomaatilist suuõõne ja neelu kandidiaasi võib ravida lokaalsete seenevastaste ravimitega, jätkates samal ajal ravi Serkep’iga.

Lapsed

Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste pärssimine ja kasvupeetus lastel ja noorukitel (vt lõik 4.4). Lastel võib esineda veel ärevust, unehäireid ja muutusi käitumises, sh hüperaktiivsust ja ärrituvust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Puuduvad kliinilistest uuringutest saadud andmed salmeterooli/flutikasoonpropionaadi üleannustamise kohta, kuid olemasolevad andmed mõlema komponendi üleannustamise kohta on toodud allpool.

Salmeterool

Salmeterooli üleannustamise nähtudeks ja sümptomiteks on pearinglus, süstoolse vererõhu tõus, treemor, peavalu ja tahhükardia. Kui ravi Serkep’iga lõpetatakse ravimi β-agonist komponendi üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda steroidkomponendi asendust. Lisaks võib tekkida hüpokaleemia, mistõttu peab jälgima seerumi kaaliumisisaldust. Kaaluda tuleb kaaliumi manustamist.

Flutikasoonpropionaat

Äge üleannustamine: lubatust suuremate flutikasoonpropionaadi annuste inhaleerimine võib põhjustada neerupealiste funktsiooni ajutist pärssumist. See ei nõua erakorraliste ravimeetmete rakendamist, kuna neerupealiste funktsioon taastub tavaliselt mõne päevaga, mida hinnatakse plasma kortisoolisisalduse järgi.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi krooniline üleannustamine: jälgida tuleb neerupealiste reservi ja vajalikuks võib osutuda ravi süsteemse glükokortikosteroidiga. Pärast seisundi stabiliseerumist tuleb jätkata inhaleeritava glükokortikosteroidi manustamist soovitatud annuses (vt lõik 4.4).

Flutikasoonpropionaadi ägeda ja kroonilise üleannustamise puhul peab ravi Serkep’iga jätkama sobivas annuses, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, adrenergilised ained kombinatsioonis kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilised, ATC-kood: R03AK06

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Serkep sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, millel on erinevad toimemehhanismid.

Kummagi ravimi vastavaid toimemehhanisme on kirjeldatud järgnevalt.

Salmeterool:

Salmeterool on kestva toimega (12 tundi) selektiivne -adrenoretseptoriteβ agonist, mis seondub retseptoritega oma pika kõrvalahelaga.

Salmeterooli poolt esile kutsutud bronhide lõõgastus püsib kauem (vähemalt 12 tundi) kui lühitoimeliste -adrenomimeetikumideβ tavaliste annuste kasutamisel.

Flutikasoonpropionaat:

Inhaleeritav flutikasoonpropionaat avaldab terapeutilistes annustes glükokortikosteroididele iseloomulikku põletikuvastast toimet kopsudes, vähendades astma sümptomeid ja ägenemisi, omamata süsteemsele manustamisele iseloomulikke kõrvaltoimeid.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma kliinilised uuringud salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga

12 kuud kestnud uuringus (Gaining Optimal Asthma ControL, GOAL), kus osales 3416 püsiva astmaga täiskasvanut ja noorukit, võrreldi salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ja ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi (flutikasoonpropionaadi) efektiivsust ja ohutust astma ravieesmärkide saavutamisel. Annust suurendati iga 12 nädala järel kuni **täieliku kontrolli või uuritava ravimi suurima annuse saavutamiseni. GOAL uuring näitas, et kontrolli astma üle saavutas rohkem salmeterooli/flutikasoonpropionaati kui ainult inhaleeritavat glükokortikosteroidi saanud patsiente ning see kontroll saavutati väiksema glükokortikosteroidi annusega.

*Hea kontroll astma üle saavutati kiiremini salmeterooli/flutikasoonpropionaadiga kui ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamisel. Ravi kestus, mille jooksul 50% uuritavatest saavutab esimese individuaalse hea kontrolliga nädala, oli salmeterooli/flutikasoonpropionaadi puhul 16 päeva ja inhaleeritava glükokortikosteroidi puhul 37 päeva. Varem steroidravi mittesaanud astmahaigete alagrupis oli aeg individuaalse hea kontrolliga nädalani 16 päeva salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ja 23 päeva inhaleeritava glükokortikosteroidi puhul.

Üldised uuringu tulemused näitasid:

Patsientide protsent, kes saavutasid *hea kontrolli (HK) ja **täieliku kontrolli (TK) astma üle 12 kuu jooksul

Uuringueelne ravi

Salmeterool/FP

 

FP

 

 

HK

 

TK

HK

TK

IKS ei kasutatud (ainult

78%

 

50%

70%

40%

SABA)

 

 

 

 

 

Väikeses annuses IKS

75%

 

44%

60%

28%

(≤ 500 mikrogrammi BDP või

 

 

 

 

 

samaväärset päevas)

 

 

 

 

 

Keskmises annuses IKS

62%

 

29%

47%

16%

(> 500…1000 mikrogrammi

 

 

 

 

 

BDP või samaväärset päevas)

 

 

 

 

 

Ühendatud tulemused kolme

71%

 

41%

59%

28%

 

 

 

 

ravitasandi lõikes

*Hea astma kontroll: sümptomite skoor üle 1 (sümptomite skoori 1 määratletakse kui „sümptomite esinemist ühe lühikese perioodi vältel päeva jooksul“) ≤ 2 päeval, lühitoimeliste β- adrenomimeetikumide (SABA) kasutamine ≤ 2 päeval ja ≤ 4 korral nädalas, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool ≥ 80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja ravi muutmist nõudvate kõrvaltoimete puudumine.

**Täielik astma kontroll: haigusnähtude puudumine, SABA (lühitoimeliste β-adrenomimeetikumide) mittekasutamine, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool ≥ 80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja ravi muutmist nõudvate kõrvaltoimete puudumine.

Uuringu tulemused näitavad, et patsientidel, kellel peetakse väga oluliseks kiiret astma kontrolli saavutamist, võib mõõduka püsiva astma esmaseks püsiraviks kasutada salmeterooli/flutikasoonpropionaadi annuses 50/100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas (vt lõik 4.2).

Topeltpimedas randomiseeritud paralleelgruppidega uuringus, kus osales 318 püsiva astmaga patsienti vanuses ≥ 18 eluaastat, hinnati salmeterooli/flutikasoonpropionaadi ohutust ja talutavust kahe inhalatsiooni manustamisel kaks korda ööpäevas (topeltannus) kahe nädala jooksul. Uuring näitas, et salmeterooli/flutikasoonpropionaadi iga tugevuse inhalatsioonide kahekordistamine kuni 14 päeva jooksul viis β-adrenomimeetikumiga seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemiseni (treemor: 1 patsient [1%] vs. 0, südamepekslemine: 6 [3%] vs. 1 [<1%], lihaskrambid: 6 [3%] vs. 1 [<1%]) ning inhaleeritava glükokortikosteroidiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus oli sarnane [nt suuõõne kandidiaas: 6 [6%] vs. 16 [8%], häälekähedus: 2 [2%] vs. 4 [2%]) võrreldes ühe inhalatsiooniga kaks korda ööpäevas. Juhul kui kaalutakse salmeterooli/flutikasoonpropionaadi annuse kahekordistamist täiskasvanud patsientidel, kes vajavad täiendavat lühiajalist (kuni 14 päeva) ravi inhaleeritava glükokortikosteroidiga, tuleb arvestada β-adrenomimeetikumiga seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemisega.

Uuring SMART (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial)

SMART oli mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga, paralleelgruppides 28 nädalat kestnud USAs läbiviidud uuring, kus 13 176 patsienti randomiseeriti saama salmeterooli

(50 mikrogrammi kaks korda päevas) ja 13 179 patsienti platseebot lisaks patsientide tavalisele astmaravile. Uuringusse kaasati patsiendid, kes olid ≥ 12 aasta vanused, kellel esines astma ja kes kasutasid astmaravimit (kuid mitte LABAt). Uuringuga liitumisel registreeriti inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamine, kuid see ei olnud nõutav uuringu edasises käigus. SMART uuringu esmane tulemusnäitaja oli respiratoorse süsteemiga seotud surmajuhtude ja eluohtlike ilmingute kombineeritud arv.

SMART uuringu tähtsaimad leiud: esmane tulemusnäitaja

Patsiendigrupp

Esmase tulemusnäitaja juhtude arv

Suhteline risk

 

/patsientide arv

 

(95%

 

salmeterool

platseebo

usaldusvahemikud)

Kõik patsiendid

50/13 176

36/13 179

1,40

(0,91; 2,14)

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

23/6 127

19/6138

1,21

(0,66; 2,23)

patsiendid

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide mittekasutavad

27/7049

17/7041

1,60

(0,87; 2,93)

patsiendid

 

 

 

 

Mustanahalised patsiendid

20/2366

5/2319

4,10

(1,54; 10,90)

(Tumedas kirjas risk on statistiliselt olulisel 95% tasemel.)

SMART uuringu tähtsaimad leiud uuringueelse inhaleeritavate steroidide kasutamise järgi: teisesed tulemusnäitajad

 

 

Teisese tulemusnäitaja juhtude arv

Suhteline risk

 

 

/patsientide arv

 

(95%

 

 

salmeterool

platseebo

usaldusvahemikud)

Respiratoorse süsteemiga seotud suremus

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

 

10/6127

5/6138

2,01 (0,69; 5,86)

 

 

 

 

patsiendid

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

14/7049

6/7041

2,28

(0,88; 5,94)

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

 

Kombineeritud astmaga seotud suremus või eluohtlikud ilmingud

 

 

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

16/6127

13/6138

1,24

(0,60; 2,58)

patsiendid

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

21/7049

9/7041

2,39

(1,10; 5,22)

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

 

Astmaga seotud suremus

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide kasutavad

4/6127

3/6138

1,35

(0,30; 6,04)

patsiendid

 

 

 

 

Inhaleeritavaid steroide

9/7049

0/7041

*

 

mittekasutavad patsiendid

 

 

 

 

(* = ei olnud võimalik välja arvutada, kuna platseebogrupis juhtumeid ei ilmnenud. Tumedas kirjas väärtused on statistiliselt olulisel 95% tasemel. Ülaltoodud tabelis esitatud teisesed tulemusnäitajad saavutasid kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.) Teisesed tulemusnäitajad – kombineeritud üldine suremus või eluohtlikud ilmingud, üldine suremus või erinevatel põhjustel hospitaliseerimine – ei saavutanud kogupopulatsioonis statistilise olulisuse piiri.

Lapsed

Uuringus SAM101667, kus osales 158 sümptomaatilise astmaga last vanuses 6...16 aastat, oli salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kombinatsioon võrdselt efektiivne flutikasoonpropionaadi annuse kahekordistamisega sümptomite kontrolli ja kopsufunktsiooni suhtes. Selles uuringus ei hinnatud toimet astma ägenemistele.

Uuringus, kus osalesid lapsed vanuses 4...11 aastat [n=428], võrreldi salmeterooli /flutikasoonpropionaadi Diskus®’t (50/100 mikrogrammi, üks inhalatsioon kaks korda päevas) salmeterooli/flutikasoonpropionaadi aerosoolinhalaatoriga (25/50 mikrogrammi, kaks inhalatsiooni kaks korda päevas) 12-nädalase raviperioodi jooksul. Keskmise hommikul mõõdetud ekspiratoorse tippvoolu kohandatud keskmine muutus võrreldes ravieelsega oli 1. kuni 12. nädala jooksul 37,7 l/min Diskus®’e rühmas ja 38,6 l/min aerosoolinhalaatori rühmas. Mõlemas ravirühmas täheldati paranemist ka hooravimi vabade ja ilma sümptomiteta päevade ja ööde osas.

Farmakokineetilised omadused

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi samaaegsel manustamisel inhalatsiooni teel oli kummagi nimetatud komponendi farmakokineetika samasugune nagu nende ravimite eraldi manustamisel. Seetõttu on mõlema komponendi farmakokineetikat kirjeldatud eraldi.

Salmeterool

Salmeterool avaldab lokaalset toimet kopsukoesse ning seetõttu ei ole selle kontsentratsioon plasmas määrava tähtsusega. Salmeterooli farmakokineetika kohta on andmed puudulikud, kuna inhaleeritava terapeutilise annuse puhul on ravimi kontsentratsioon plasmas madal (ligikaudu 200 pikogrammi/ml või vähem).

Flutikasoonpropionaat

Ravimi ühe annuse manustamisel inhalatsiooni teel on flutikasoonpropionaadi absoluutne biosaadavus tervetel inimestel 5…11%, sõltuvalt kasutatud inhalaatorist. Astmaga patsientidel on täheldatud inhaleeritava flutikasoonpropionaadi väiksemat süsteemset toimet.

Flutikasoonpropionaadi süsteemne imendumine vereringesse toimub peamiselt kopsude kaudu ning on esialgu kiire, seejärel aga kestvam. Ülejäänud osa annusest võib alla neelata, kuid selle roll süsteemses toimes on minimaalne vähese vesilahustuvuse ja esmase maksapassaaži läbimise tõttu, mille tulemuseks on biosaadavus alla 1%. Plasmakontsentratsioon suureneb lineaarselt inhaleeritava annuse suurendamisel.

Flutikasoonpropionaati iseloomustab kõrge plasma kliirens (1150 ml/min), suur jaotusruumala püsikontsentratsiooni faasis (ligikaudu 300 l) ja terminaalne poolväärtusaeg umbes 8 tundi.

Seonduvus plasmavalkudega on 91%.

Flutikasoonpropionaadi eritumine süsteemsest vereringest on väga kiire. See metaboliseeritakse suures osas tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 poolt inaktiivseks karboksüülderivaadiks. Väljaheites on leitud ka teisi kindlakstegemata metaboliite.

Flutikasoonpropionaadi renaalne kliirens on ebaoluline. Alla 5% annusest eritub neerude kaudu põhiliselt metaboliitidena. Põhiosa annusest eritub roojaga metaboliitidena ja muutumatul kujul.

Lapsed

31 kerge astmaga 4…11-aastasel lapsel hinnati 21 päeva kestnud ravi toimet salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 25/50 mikrogrammi inhalaatori (2 inhalatsiooni kaks korda päevas manustatult koos vahemahutiga või ilma) või salmeterooli/flutikasoonpropionaadi 50/100 mikrogrammi Diskus®’e (1 inhalatsioon kaks korda päevas) kasutamisel. Flutikasooni

süsteemne ekspositsioon oli salmeterooli/flutikasoonpropionaadi inhalaatori (107 pikogrammi h/ml [95% CI: 45,7; 252,2]) kasutamisel koos vahemahutiga ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi Diskus®’e (138 pikogrammi h/ml [95% CI: 69,3; 273,2]) kasutamisel sarnane, kuid salmeterooli/flutikasoonpropionaadi inhalaatori kasutamisel ilma vahemahutita madalam

(24 pikogrammi h/ml [95% CI: 9,6; 60,2]). Salmeterooli süsteemne ekspositsioon oli ilma vahemahutita salmeterooli/flutikasoonpropionaadi inhalaatori, vahemahutiga salmeterooli/flutikasoonpropionaadi inhalaatori ja salmeterooli/flutikasoonpropionaadi inhalaatori Diskus®’e kasutamise korral sarnane (vastavalt 126 pikogrammi h/ml [95% CI: 70; 225],

103 pikogrammi h/ml [95% CI: 54; 200] ja 110 pikogrammi h/ml [95% CI: 55; 219]).

Prekliinilised ohutusandmed

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi eraldi manustamise loomkatsetest saadud tulemustest omavad tähtsust inimesele vaid nende farmakoloogilise toime tugevnemisega seotud efektid.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on glükokortikosteroidide manustamine loomadele põhjustanud väärarengute teket (suulaelõhe, skeleti väärarengud). Ent soovitatud annuste kasutamisel ei oma need loomkatsete tulemused tähendust inimeste puhul. Loomkatsetest salmeterooliga on ilmnenud embrüotoksiline toime vaid väga suurte annuste kasutamisel. Samaaegse manustamise järgselt suurenes rottidel nabaväädi väärasetsuse ja kuklaluu mittetäieliku luustumise esinemissagedus annuste kasutamisel, mis on seotud teadaolevate glükokortikosteroididest tingitud arenguhäiretega.

Kloorfluorsüsinikku (CFC) mittesisaldaval propellendil norfluraanil ei ole toksilist toimet ka väga suurte kontsentratsioonide puhul. See on leidnud tõestust norfluraani igapäevasel manustamisel paljudele loomaliikidele 2 aasta jooksul.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Propellent: norfluraan (HFA 134a)

Veevaba etanool

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Mahuti sisaldab rõhu all vedelikku. Vältida kokkupuudet temperatuuriga üle 50°C, kaitsta otsese päikesevalguse eest. Mahutit ei tohi läbi torgata ega põletada, isegi kui see on tühi.

Nagu enamike inhaleeritavate rõhumahutis olevate ravimite puhul, võib ravimi toime väheneda, kui mahuti on külm.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Suspensioon on mõõteklapiga seestpoolt fluoritud etüleen/propüleen kopolümeeriga (FEP) kaetud

16 ml alumiiniumsulamist rõhumahutis. Mahutid on valges plastümbrises, mis on varustatud pihustiga huuliku ja kahvatulilla või burgundiapunase kattega. Inhalaatoril on annuselugeja, milles on näha, mitu ravimiannust on alles. Annuselugeja number on nähtav plastümbrise tagaküljel olevas aknakeses. Üks rõhumahuti sisaldab 120 annust.

Seade on pakendatud pappkarpi, milles on:

1 x 120 mõõdetud annust inhalaatoris.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

MYLAN S.A.S. 117 Allée des Parcs 69800 Saint-Priest Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

25 mikrogrammi/125 mikrogrammi: 925216.

25 mikrogrammi/250 mikrogrammi: 925316.

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2016.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

august 2017

„Diskus“, „Accuhaler“ ja „Volumatic“ on GlaxoSmithKline grupi ettevõtete registreeritud kaubamärgid.

„AeroChamber Plus“ on Trudell Medical International’i registreeritud kaubamärk.