Stadapress - õhukese polümeerikattega tablett (0,3mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Stadapress, 0,2 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Stadapress, 0,3 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Stadapress, 0,4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 0,2 mg, 0,3 mg või 0,4 mg moksonidiini.
INN. Moxonidinum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks Stadapress 0,2 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 94,5 mg laktoosmonohüdraati. Üks Stadapress 0,3 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 94,4 mg laktoosmonohüdraati. Üks Stadapress 0,4 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 94,3 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt. lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Välimus: ümmargused, ligikaudu 6 mm läbimõõduga tabletid.
0,2 mg tablett on heleroosa, 0,3 mg tablett on roosa ja 0,4 mg tablett on tumeroosa.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Kerge kuni mõõdukas essentsiaalne hüpertensioon.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud
Ravi tuleb alustada madalaima võimaliku moksonidiini annusega. Selleks on 0,2 mg moksonidiini hommikul ööpäevase annusena. Ebapiisava terapeutilise toime korral võib kolme nädala pärast annust suurendada 0,4 mg-ni. Seda annust võib manustada ühekordse annusena (hommikul) või jaotatuna kaheks annuseks (hommikul ja õhtul). Kui ravitulemus on järgneva kolme nädala jooksul ikka ebapiisav, võib annust suurendada maksimaalse 0,6 mg-ni ööpäevas, manustatuna kahes osas – hommikul ja õhtul. Moksonidiini üksikannust 0,4 mg ja ööpäevast annust 0,6 mg ei tohi ületada.
Neerukahjustusega patsiendid
Mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) >30 ml/min kuni <60 ml/min) ei tohi üksikannus ületada 0,2 mg ja ööpäevane annus 0,4 mg moksonidiini.
Eakad
Kahjustumata neerufunktsiooni korral on annustamine sama, mis täiskasvanutel.
Lapsed
Moksonidiini ei tohi kasutada lastel ja alla 16-aastastel noorukitel, sest kogemus on ebapiisav.
Manustamisviis Suukaudne.
Toiduga samaaegsel manustamisel moksonidiini farmakokineetika ei muutu. Moksonidiini võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast sööki. Tabletid tuleb alla neelata piisava koguse vedelikuga.
Vastunäidustused
Moksonidiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel on:
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes,
- siinussõlme nõrkuse sündroom,
- bradükardia (puhkeolekus alla 50 löögi minutis),
- 2. ja 3. astme atrioventrikulaarne blokaad
- südamepuudulikkus (vt lõik 4.4)
Kui moksonidiini kasutatakse 1. astme AV blokaadiga patsientidel, tuleb bradükardia vältimiseks olla eriti ettevaatlik.
Kui moksonidiini kasutatakse raske koronaararterite haiguse või ebastabiilse stenokardiaga patsientidel, tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nende patsientidega on kogemus piiratud.
Kuna puuduvad kliinilised tõendid, mis toetaksid ravimi ohutut kasutamist mõõduka südamepuudulikkusega patsientidel, tuleb neile patsientidele manustada moksonidiini ettevaatusega.
Moksonidiini manustamisel neerukahjustusega patsientidele soovitatakse olla ettevaatlik, kuna moksonidiin eritub peamiselt neerude kaudu. Neil patsientidel soovitatakse annuse hoolikat tiitrimist, eriti ravi alguses. Algannus peab olema 0,2 mg ööpäevas ning seda võib suurendada maksimaalselt kuni 0,4 mg ööpäevas, kui see on kliiniliselt näidustatud ja ravimit talutakse hästi.
Kui moksonidiini kasutatakse kombinatsioonis beetablokaatoriga ning mõlemad ravid tuleb lõpetada, tuleb beetablokaator ära jätta esimesena ning seejärel, paari päeva pärast, moksonidiin.
Seni ei ole täheldatud pärast moksonidiinravi lõpetamist tagasilöögi efekti vererõhule. Sellegipoolest ei soovitata moksonidiinravi järsult lõpetada, vaid annust tuleb vähendada vähehaaval, kahe nädala jooksul
Moksonidiini õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid harvaesinevate pärilike haigustega, nagu galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit manustada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Moksonidiini ja teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegse manustamise tulemuseks on toime summeerumine.
Kuna tritsüklilised antidepressandid võivad vähendada tsentraalse toimega antihüpertensiivsete ravimite efektiivsust, soovitatakse tritsüklilisi antidepressante ja moksonidiini samaaegselt mitte kasutada.
Moksonidiin võib potentseerida tritsükliliste antidepressantide (vältida samaaegset ordineerimist), trankvillisaatorite, alkoholi, sedatiivide ja uinutite toimet.
Moksonidiin suurendas lorasepaami saavatel patsientidel mõõdukalt kognitiivsete funktsioonide kahjustust. Samaaegsel kasutamisel võib moksonidiin tugevdada bensodiasepiinide sedatiivset toimet.
Moksonidiin eritub tubulaarse ekskretsiooni teel. Ei saa välistada koostoimeid teiste tubulaarselt erituvate ravimitega.
Tolasoliin võib vähendada moksonidiini toimet annusest sõltuvalt.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Moksonidiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud suurte annuste puhul kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Moksonidiini ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik.
Imetamine
Moksonidiin eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi moksonidiini imetamise ajal kasutada. Kui ravi moksonidiiniga on möödapääsmatu, tuleb imetamine lõpetada.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Täheldatud on unisust ja pearinglust. Seda tuleb autojuhtimise ning masinate käsitsemise juures arvesse võtta.
Kõrvaltoimed
Moksonidiini kasutavatel patsientidel registreeritud kõige sagedamateks kõrvaltoimeteks on suukuivus, pearinglus, jõuetus ja unisus. Need sümptomid vähenevad sageli pärast paari esimest ravinädalat.
Kõrvaltoimed organsüsteemi klassi alusel (täheldatud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute jooksul moksonidiini saanud n=886 patsiendiga, millest tulenesid allpool toodud esinemissagedused):
MedDRA organsüsteemi | Väga sage | Sage | Aeg-ajalt |
klass | ≥ 1/10 | ≥1/100, <1/10 | ≥1/1 000, <1/100 |
|
|
|
|
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
| Vedelikupeetus, anoreksia |
|
|
|
|
Südame häired |
|
| Bradükardia |
|
|
|
|
Kõrva ja labürindi kahjustused |
|
| Tinnitus |
|
|
|
|
Närvisüsteemi häired |
| Peavalu*, | Sünkoop*, sedatsioon, |
|
| pearinglus/peapööritus, | jäsemete paresteesia |
|
| somnolentsus, unisus |
|
|
|
|
|
Silma kahustused |
|
| Silma kuiva sügeluse või |
|
|
| kipituse tunne |
|
|
|
|
Vaskulaarsed häired |
| Vasodilatatsioon | Hüpotensioon* (sh |
|
|
| ortostaatiline), perifeerse |
|
|
| vereringe häired |
|
|
|
|
Seedetrakti häired | Suukuivus | Kõhulahtisus, | Valu kõrvasüljenäärmes |
|
| kõhukinnisus, |
|
|
| iiveldus/oksendamine/ |
|
|
| düspepsia* jm |
|
|
| seedetrakti häired |
|
|
|
|
|
MedDRA organsüsteemi | Väga sage | Sage | Aeg-ajalt |
klass | ≥ 1/10 | ≥1/100, <1/10 | ≥1/1 000, <1/100 |
|
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe |
| Lööve/sügelus | Allergilised |
kahjustused |
|
| nahareaktsioonid, |
|
|
| angioödeem |
|
|
|
|
Üldised häired ja |
| Jõuetus | Turse |
manustamiskoha reaktsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
Lihas-skeleti ja sidekoe |
| Seljavalu | Kaelavalu |
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
|
Reproduktiivse süsteemi ja |
|
| Günekomastia, impotentsus |
rinnanäärme häired |
|
|
|
|
|
|
|
Psühhiaatrilised häired |
| Mõtlemisprotsessi | Närvilisus, depressioon, |
|
| muutus, unehäired, sh | ärevus, libiido langus |
|
| unetus |
|
|
|
|
|
*platseeboga võrreldes ei esinenud esinemissageduse tõusu
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid
Kirjeldatud on järgmist tahtmatu üleannustamise juhtumit kaheaastasel lapsel: laps neelas alla teadmata koguse moksonidiini. Maksimaalne võimalik allaneelatud annus oli 14 mg. Lapsel tekkisid järgmised sümptomid: sedatsioon, hüpotensioon, kooma, mioos ja düspnoe. Sümptomid kadusid täielikult 11 tunni jooksul, mil kasutati maoloputust, glükoosiinfusiooni, mehhaanilist ventilatsiooni ja lamamist.
Vähestel registreeritud üleannustamise juhtumitel on manustatud korraga 19,6 mg annus, millele ei ole järgnenud surmajuhtumeid. Täheldatud sümptomiteks on olnud peavalu, sedatsioon, unisus, hüpotensioon, pearinglus, jõuetus, bradükardia, suukuivus, oksendamine, väsimus ja valu ülakõhus. Raske üleannustamise korral soovitatakse eriti teadvusehäirete ja respiratoorse depressiooni hoolikat monitooringut.
Lisaks – mõnedel loomadega läbiviidud suure annuse uuringutel põhinevalt – võivad esineda ka mööduv hüpertensioon, tahhükardia ja hüperglükeemia.
Üleannustamise ravi
Spetsiifilist antidooti ei ole teada. Hüpotensiooni puhul võib kaalutleda vereringe toetamist nagu vedelike ja dopamiini manustamist. Bradükardiat võib ravida atropiiniga.
Alfaretseptorite antagonistid võivad vähendada või likvideerida moksonidiini üleannuse paradoksaalsed hüpertensiivsed toimed.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: hüpertensioonivastased ained, tsentraalse toimega antiadrenergilised ained.
ATC-kood: C02AC05
Erinevates loomkatsetes on demonstreeritud moksonidiini tugevat hüpotensiivset toimet. Olemasolevad eksperimentaalsed andmed viitavad, et moksonidiini toimimiskohaks on kesknärvisüsteem (KNS).
Ajutüves seondub moksonidiin selektiivselt -imidasoliiniI retseptoritega. Neid imidasoliinitundlikke retseptoreid leidub peamiselt aju külgvatsakeste rostraalses osas, alas, mis omab olulist osa sümpaatilise närvisüsteemi kontrollis. Koostoime -imidasoliiniI retseptoritega avaldub sümpaatiliste närvide aktiivsuse nõrgenemises. Seda on demonstreeritud nii kardiaalsete, sisuse kui ka neerude sümpaatiliste närvidega.
Moksonidiin erineb teistest tsentraalselt toimivatest hüpertoonia ravimitest sellega, et omab ainult nõrka afiinsust tsentraalsete -adrenergilistealfa retseptorite suhtes, võrreldes afiinsusega I- imidasoliini retseptorite suhtes. -adrenergilisiAlfa retseptoreid peetakse vahepealseks teeks, mis põhjustab sedatsiooni ja suukuivust, kõige sagedasemaid tsentraalselt toimivate hüpertoonia ravimite kõrvaltoimeid.
Keskmine süstoolne ja diastoolne vererõhk langeb nii puhkeolekus kui koormusel.
Praegusel ajal puuduvad andmed moksonidiini toime kohta suremusele ja kardiovaskulaarsele haigestumusele.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Moksonidiin imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Inimestel imendub ligikaudu 90% suukaudsest annusest. Samaaegne toitumine ei mõjuta moksonidiini farmakokineetikat. Biosaadavus on 88%, esmast metabolismi ei toimu.
Jaotumine
Ainult ligikaudu 7% moksonidiinist seondub inimese plasmavalkudega (VdSS=1,8±0,4 l/kg). Moksonidiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 30...180 minuti järel pärast kaetud tableti manustamist.
Biotransformatsioon
Moksonidiin metaboliseerub 10...20% ulatuses, peamiselt 4,5-dehüdromoksonidiiniks ning aminometanamidiini derivaadiks imidasoliini ringi avanemisel. 4,5-dehüdromoksonidiini hüpotensiivne toime moodustab ainult 1/10 ning aminometanamidiini derivaadil ainult 1/100 võrreldes moksonidiini toimega.
Eritumine
Moksonidiin ja selle metaboliidid erituvad peaaegu kogu ulatuses neerude kaudu. Enam kui 90% annusest väljutatakse esimese 24 tunni jooksul neerude kaudu, ligikaudu 1% väljutatakse väljaheitega. Lõhustamata moksonidiini kumulatiivne eritumine on ligikaudu 50...75%. Keskmine poolväärtusaeg plasmas on 2,2...2,3 tundi ning renaalne poolväärtusaeg 2,6...2,8 tundi.
Mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR 30...60 ml/min) suureneb AUC 85% ning kliirens väheneb 52%. Nendel patsientidel peab annust kohandama, et maksimaalne ööpäevane annus ei ületaks 0,4 mg ning ühekordne annus 0,2 mg.
Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (GFR <30 ml/min) väheneb kliirens 68% ning elimineerumise poolväärtusaeg pikeneb kuni 7 tunnile. Nendel patsientidel on ravi moksonidiiniga vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Farmakokineetika lastel
Lastega ei ole läbi viidud farmakokineetilisi uuringuid.
Prekliinilised ohutusandmed
Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet fertiilsusele ega teratogeensust Embrüotoksilisi toimeid täheldati rottidel annustega üle 3 mg/kg/ööpäevas ja küülikutel annustega üle 0,7 mg/kg/ööpäevas. Rottidega läbiviidud peri- ja postnataalsed uuringud näitasid, et annused üle
1 mg/kg/ööpäevas kahjustavad järglaste arengut ja elujõulisust.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat krospovidoon povidoon K25 magneesiumstearaat
Tableti kate: hüpromelloos titaandioksiid (E171) makrogool 400
punane raudoksiid (E172)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
Stadapress 0,2 mg: 2 aastat.
Stadapress 0,3 mg: 3 aastat.
Stadapress 0,4 mg: 3 aastat.
Säilitamise eritingimused
Mitte hoida temperatuuril üle 30°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Stadapress 0,2 mg ja 0,4 mg õhukese polümeerikattega tabletid
PVC/PVDC/Al blisterpakend, milles on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 98, 100, 400 (20x20, 10x40, ainult haiglapakendid) kaetud tabletti.
Stadapress 0,3 mg õhukese polümeerikattega tabletid
PVC/PVDC/AI blisterpakend, milles on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 98, 100, 400 (20x20, 10x40, ainult haiglapakendid) kaetud tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
STADA Arzneimittel AG,
Stadastrasse 2-18,
D-61118 Bad Vilbel, Saksamaa.
MÜÜGILOA NUMBRID
Stadapress 0,2 mg: 457904
Stadapress 0,3 mg: 457804
Stadapress 0,4 mg: 457704
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.12.2004
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2014
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
juuli 2015