Sildenafil pfizer 50mg - õhukese polümeerikattega tablett (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Sildenafil Pfizer 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sildenafil Pfizer 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab sildenafiiltsitraati, mis vastab 50 mg või 100 mg sildenafiilile.
INN. Sildenafilum
Teadaolevat toimet omav abiaine
50 mg: üks tablett sisaldab 2 mg laktoosmonohüdraati.
100 mg: üks tablett sisaldab 4 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
50 mg:
Valged või valkjad, ümardatud teemandikujulised tabletid mõõtudega 11,2 x 8,1 mm, märgistusega „50“ ühel küljel.
100 mg
Valged või valkjad, ümardatud teemandikujulised tabletid mõõtudega 14,1 x 10,2 mm, märgistusega „100“ ühel küljel.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Erektsioonihäirete ravi meestel. Erektsioonihäirete all mõistetakse võimetust saavutada või säilitada piisavat suguti kõvastumist seksuaalvahekorra rahuldavaks läbiviimiseks.
Sildenafiili efektiivseks toimeks on vajalik seksuaalne stimulatsioon.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Kasutamine täiskasvanutel
Soovitatav annus on 50 mg, mis võetakse vastavalt vajadusele ligikaudu üks tund enne seksuaalvahekorda. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust suurendada kuni 100
Erirühmad
Eakad
Eakatel patsientidel (≥
Neerufunktsiooni häire
Kerge või mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30…80 ml/min) juhindutakse soovitustest, mis on toodud alalõigus „Kasutamine täiskasvanutel“.
Kuna raske neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirens <30 ml/min) korral on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada 25
Maksafunktsiooni häire
Kuna maksafunktsiooni häirega patsientidel (näiteks maksatsirroosi korral) on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada 25
Lapsed
Sildenafil Pfizeri kasutamine lastel (alla
Kasutamine koos teiste ravimitega
Välja arvatud ritonaviiri korral, mille kasutamine koos sildenafiiliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4), on sildenafiili samaaegselt koos CYP3A4 inhibiitoritega kasutavatel patsientidel soovitatavaks algannuseks 25 mg (vt lõik 4.5).
Posturaalse hüpotensiooni võimaliku tekkimise minimeerimiseks alfablokaatorravi saavatel patsientidel tuleb enne sildenafiilravi alustamist patsientide alfablokaatorravi stabiliseerida. Lisaks sellele tuleks kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Manustamisviis
Suukaudne.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Kooskõlas sildenafiili teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) metabolismiradadele (vt lõik 5.1) on leitud, et sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet. Seetõttu on sildenafiil vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad lämmastikoksiidi doonoreid (näiteks amüülnitrit) või mis tahes vormis nitraate.
PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili, ja guanülaattsüklaasi stimulaatorite, nagu nt riotsiguaat, kooskasutamine on vastunäidustatud, kuna võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon (vt lõik 4.5).
Erektsioonihäirete raviks mõeldud preparaate (sealhulgas sildenafiil) ei tohi manustada meestele, kellele seksuaalne tegevus ei ole soovitatav (näiteks patsiendid raskete
Sildenafiil on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb nägemise kaotus ühes silmas mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia
Sildenafiili ohutust ei ole uuritud järgmistes patsientide gruppides, mistõttu selle kasutamine nimetatud patsientidel on vastunäidustatud: raske maksafunktsiooni kahjustus, hüpotensioon (vererõhk <90/50 mmHg), anamneesis hiljutine insult või südameinfarkt ja teadaolevad pärilikud
degeneratiivsed silma võrkkesta haigused (näiteks retinitis pigmentosa, mille korral võib vähestel patsientidel olla tegemist silma võrkkesta fosfodiesteraaside geneetilise häirega).
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Erektsioonihäire diagnoosimiseks ja selle võimalike põhjuste kindlakstegemiseks tuleb eelnevalt võtta põhjalik meditsiiniline anamnees ja teha kehaline läbivaatus, enne kui saab otsustada farmakoloogilise ravi otstarbekuse üle.
Kardiovaskulaarsed riskifaktorid
Enne mis tahes ravi määramist erektsioonihäire puhul peab arst eelnevalt hindama patsiendi südame- veresoonkonna seisundit, sest seksuaaltegevusega on alati seotud teatud kardiaalne risk. Sildenafiilil on vasodilatatoorne toime, mille tulemusena tekib kerge ja mööduv vererõhu langus (vt lõik 5.1). Enne sildenafiili väljakirjutamist peab arst hindama, kas selline vasodilatatoorne toime, eriti kombinatsioonis seksuaalse tegevusega, võib teatud haiguste või haigusseisunditega patsientidel kujutada endast mingit ohtu. Vasodilatatoorse toime suhtes on üldiselt tundlikumad patsiendid, kellel esineb vere väljavoolu takistus südame vasakust vatsakesest (nt aordi stenoos, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia), või patsiendid, kellel on tegemist sellise harvaesineva sündroomiga nagu mitme organsüsteemi atroofia, mis väljendub vererõhu autonoomse kontrollsüsteemi raske häirena.
Sildenafil Pfizer tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet (vt lõik 4.3).
Ajalises seoses sildenafiili kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud tõsistest kardiovaskulaarsetest sündmustest, sealhulgas müokardi infarktist, ebastabiilsest stenokardiast, kardiaalsest äkksurmast, ventrikulaarsest arütmiast, tserebrovaskulaarsest hemorraagiast, transitoorsest isheemilisest atakist, hüper- ja hüpotensioonist. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiovaskulaarsed riskifaktorid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast sildenafiili sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud nähud on seotud siin mainitud või mõnede teiste teguritega.
Priapism
Erektsioonihäirete raviks mõeldud ravimeid (sealhulgas ka sildenafiil) tuleb ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel on tegemist peenise anatoomilise deformatsiooniga (nt angulatsioon, kavernoosne fibroos või Peyronie tõbi) või patsientidele, kellel esinevad haigused, mis võivad luua eelsoodumuse priapismi tekkeks (nt sirprakuline aneemia, hulgimüeloom või leukeemia).
Turuletulekujärgselt on sildenafiili kasutamisel teatatud pikaajalisest erektsioonist ja priapismist. Kauem kui 4 tundi püsiva erektsiooni korral peab patsient pöörduma kohe arsti poole. Kui priapismi kohe ei ravita, võib tekkida peenisekoe kahjustus ja püsiv potentsi kadumine.
Samaaegne kasutamine koos teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste erektsioonihäirete ravimitega Sildenafiili ohutust ja efektiivsust kasutamisel kombinatsioonis teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste sildenafiili sisaldavate pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni ravimitega (REVATIO) või teiste erektsioonihäirete ravimitega ei ole uuritud, mistõttu säärased kombinatsioonid ei ole soovitatavad.
Toime nägemisele
Sildenafiili ja teiste PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on spontaanselt teatatud nägemishäirete juhtudest (vt lõik 4.8). Spontaanselt ja vaatlusuuringutest on sildenafiili ja teiste PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses teatatud harvaesineva mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia juhtudest (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada, et äkki tekkiva nägemishäire korral tuleb lõpetada Sildenafil Pfizeri võtmine ja pidada otsekohe nõu arstiga (vt lõik 4.3).
Samaaegne kasutamine koos ritonaviiriga
Sildenafiili ei ole soovitatav kasutada samaaegselt koos ritonaviiriga (vt lõik 4.5).
Samaaegne kasutamine koos alfablokaatoritega
Ettevaatusega tuleb sildenafiili manustada patsientidele, kes tarvitavad alfablokaatoreid, sest koosmanustamine võib põhjustada mõnedel eelsoodumusega isikutel sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.5). See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist. Posturaalse hüpotensiooni tekkimise võimaluse minimeerimiseks peab patsiente enne sildenafiilravi alustamist alfablokaatorraviga hemodünaamiliselt stabiliseerima. Tuleb kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõik 4.2). Lisaks peavad arstid ütlema patsiendile, mida teha posturaalse hüpotensiooni sümptomite tekkimise korral.
Toime verejooksudele
Inimese trombotsüütide uuringud on näidanud, et sildenafiil võimendab in vitro naatriumnitroprussiidi (üks lämmastikoksiidi doonoreid) antiagregatoorset toimet. Sildenafiili manustamise ohutuse kohta veritsushäiretega või aktiivse peptilise haavandiga patsientidele puuduvad andmed, seetõttu tuleb sildenafiili ordineerida sellistele patsientidele ainult pärast oodatava kasu/võimaliku riski hoolikat kaalumist.
Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab laktoosi. Sildenafil Pfizerit ei tohi manustada patsientidele, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasi puudulikkus või
Naised
Sildenafil Pfizer ei ole mõeldud kasutamiseks naistel.
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Teiste ravimite mõju sildenafiilile
In vitro uuringud
Sildenafiili metabolismi vahendavad peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isovormid 3A4 (“peatee”) ja 2C9 (“kõrvaltee”). Seetõttu võivad mainitud isoensüümide inhibiitorid vähendada sildenafiili kliirensit ja mainitud isoensüümide indutseerijad võivad suurendada sildenafiili kliirensit.
In vivo uuringud
Kliiniliste uuringute andmete populatsioonifarmakokineetiline analüüs näitas sildenafiili kliirensi vähenemist manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega (näiteks ketokonasool, erütromütsiin, tsimetidiin). Ehkki nimetatud patsientide grupis ei täheldatud kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist, on sildenafiili manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega siiski soovitatav alustada ravi sildenafiili 25
Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori ritonaviiriga (äärmiselt tugeva toimega P450 inhibiitor) selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (ritonaviiri manustati 500 mg kaks korda ööpäevas) täheldati sildenafiili
Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos CYP3A4 inhibiitori sakvinaviiriga selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (sakvinaviiri manustati 1200 mg kolm korda ööpäevas) täheldati sildenafiili
Kui ühekordne sildenafiili annus 100 mg manustati koos mõõduka CYP3A4 inhibiitori erütromütsiiniga viimase plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (mis saavutati, manustades erütromütsiini 5 päeva vältel 500 mg kaks korda ööpäevas), suurenes sildenafiili süsteemne ekspositsioon (AUC) 182% võrra. Tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud asitromütsiinil (annuses 500 mg kolm korda ööpäevas) olevat mõju sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi
Greipfruudimahl, kui nõrga toimega CYP3A4 sooleseina metabolismi inhibiitor, võib põhjustada mõõduka sildenafiili plasmakontsentratsiooni tõusu.
Antatsiidi (magneesiumhüdroksiid/alumiinimhüdroksiid) ühekordne annus ei mõjutanud sildenafiili biosaadavust.
Ehkki spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud kõigi allpool nimetatud ravimitega, ei leitud populatsioonifarmakokineetiliste andmete analüüsimisel mõju sildenafiili farmakokineetikale selle kasutamisel raviks koos CYP2C9 inhibiitoritega (näiteks tolbutamiid, varfariin, fenütoiin), CYP2D6 inhibiitoritega (näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid), tiasiidide ja sarnaste diureetikumidega, lingudiureetikumide ja kaaliumi säästvate diureetikumidega,
Nikorandiil on kaaliumikanali aktivaatori ja nitraadi hübriid. Nitraadi sisaldusest tingituna on võimalik olulise koostoime tekkimine sildenafiiliga.
Sildenafiili mõju teistele ravimitele
In vitro uuringud
Sildenafiil on tsütokroom P450 isovormide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 nõrk inhibiitor (IC> 150 mikromooli). Arvestades asjaolu, et sildenafiili maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas on soovitatavate annuste kasutamisel ligikaudu 1 mikromooli, on ebatõenäoline, et Sildenafil Pfizer mõjutaks nimetatud isoensüümide substraatide kliirensit.
Puuduvad andmed sildenafiili ja mittespetsiifiliste fosfodiesteraasi inhibiitorite (näiteks teofülliin ja dipüridamool) koostoime kohta.
In vivo uuringud
Seoses selle ravimi teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/cGMP rajale (vt lõik 5.1) tuvastati, et sildenafiil võimendab nitraatide hüpotensiivset toimet ja selle koosmanustamine ükskõik millises vormis lämmastikoksiidi doonorite või nitraatidega on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Riotsiguaat
Prekliinilistest uuringutest ilmnes, et PDE5 inhibiitorite kombineerimisel riotsiguaadiga toimus süsteemse vererõhu lisalangus. Kliinilistes uuringutes on täheldatud, et riotsiguaat suurendab PDE5 inhibiitorite hüpotensiivset toimet. Uuritud populatsioonil selle kombinatsiooni soodustavat mõju ei täheldatud. PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili, ja riotsiguaadi kooskasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Sildenafiili samaaegne manustamine patsientidele, kes saavad alfablokaatorravi, võib mõnedel eelsoodumusega patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni. See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Kolmes spetsiifilises
Sildenafiili (annuses 50 mg) manustamisel koos tolbutamiidiga (annuses 250 mg) või varfariiniga (annuses 40 mg), mida mõlemaid metaboliseerib CYP2C9, ei täheldatud märkimisväärset koostoimet.
Sildenafiil (annuses 50 mg) ei potentseerinud atsetüülsalitsüülhappe (annuses 150 mg) veritsusaega pikendavat toimet.
Sildenafiil (annuses 50 mg) ei võimendanud tervetel vabatahtlikel 80
Järgmiste antihüpertensiivsete ravimi klasside andmete summeerimisel, kuhu kuuluvad diureetikumid, beetablokaatorid,
Sildenafiil (annuses 100 mg) ei mõjutanud HIV proteaasi inhibiitorite sakvinaviiri ja ritonaviiri (CYP3A4 substraadid) tasakaalukontsentratsiooni staadiumi farmakokineetikat.
Tervetel meessoost vabatahtlikel põhjustas tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (80 mg kolm korda ööpäevas) manustatud sildenafiil bosantaani (125 mg kaks korda ööpäevas) AUC suurenemise 49,8% võrra ja CMAX suurenemise 42% võrra.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Sildenafil Pfizer ei ole mõeldud kasutamiseks naistel.
Piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid rasedatega ega imetavate naistega ei ole tehtud.
Rottidel ja küülikutel läbi viidud sigivusuuringutes sildenafiili suukaudse manustamisega ei täheldatud mingeid märkimisväärselt kahjulikke toimeid.
Sildenafiili ühekordsete 100 mg suukaudsete annuste manustamine tervetele vabatahtlikele ei mõjutanud spermatosoidide liikuvust ega morfoloogiat (vt lõik 5.1).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Kuna sildenafiiliga läbi viidud kliinilistes uuringutes on täheldatud pearinglust ja nägemishäireid, tuleb patsiente hoiatada, et enne autojuhtimist või masinate käsitsemist peavad nad eelnevalt veenduma, kuidas nad reageerivad ravile Sildenafil Pfizeriga.
4.8Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Sildenafil Pfizeri ohutusprofiil põhineb 9570 patsiendi andmetel, mis saadi
Turuletulekujärgselt on kõrvaltoimeid kogutud hinnanguliselt
Kõrvaltoimete loetelu
Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa (väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni 1/10),
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1: Meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on suurem kui platseebo kontrollitud kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed
Organsüsteemi |
Väga sage |
Sage |
Harv |
|
klass |
(≥ 1/10) |
(≥ 1/100 ja |
(≥ 1/1000 ja |
(≥ 1/10 000 ja |
|
|
< 1/10) |
< 1/100) |
< 1/1000) |
Infektsioonid ja |
|
|
Riniit |
|
infestatsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
Ülitundlikkus |
|
häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Närvisüsteemi |
Peavalu |
Pearinglus |
Unisus, hüpesteesia |
Insult, transitoorne |
häired |
|
|
|
isheemiline atakk, |
|
|
|
|
krambid,* korduvad |
|
|
|
|
krambid,* sünkoop |
|
|
|
|
|
Silma kahjustused |
|
Värvinägemis- |
Pisaravoolu |
Mittearteriitiline |
|
|
häired**, |
häired***, |
nägemisnärvi eesmise |
|
|
nägemishäired, |
silmavalu, |
osa isheemiline |
|
|
ähmane |
fotofoobia, fotopsia, |
neuropaatia, * reetina |
|
|
nägemine |
silma hüpereemia, |
vaskulaarne ummistus,* |
|
|
|
nägemise eredus, |
reetina verejooks, |
|
|
|
konjunktiviit |
arteriosklerootiline |
|
|
|
|
retinopaatia, võrkkesta |
|
|
|
|
häired, glaukoom, |
|
|
|
|
nägemisvälja defekt, |
|
|
|
|
diploopia, vähenenud |
|
|
|
|
nägemisteravus, |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Organsüsteemi |
Väga sage |
Sage |
Harv |
|
klass |
(≥ 1/10) |
(≥ 1/100 ja |
(≥ 1/1000 ja |
(≥ 1/10 000 ja |
|
|
< 1/10) |
< 1/100) |
< 1/1000) |
|
|
|
|
müoopia, |
|
|
|
|
nägemisväsimus, |
|
|
|
|
klaaskeha hõljumid, |
|
|
|
|
vikerkesta häired, |
|
|
|
|
müdriaas, halo |
|
|
|
|
nägemine, silmaturse, |
|
|
|
|
silmapaistetus, silma |
|
|
|
|
kahjustus, konjunktiivi |
|
|
|
|
hüpereemia, silmade |
|
|
|
|
ärritus, ebanormaalne |
|
|
|
|
tunne silmas, |
|
|
|
|
silmalaugude tursed, |
|
|
|
|
skleera värvuse muutus |
|
|
|
|
|
Kõrva ja labürindi |
|
|
Peapööritus, |
Kurtus |
kahjustused |
|
|
tinnitus |
|
|
|
|
|
|
Südame häired |
|
|
Tahhükardia, |
Kardiaalne äkksurm,* |
|
|
|
palpitatsioonid |
müokardi infarkt, |
|
|
|
|
ventrikulaarne |
|
|
|
|
arütmia,* kodade |
|
|
|
|
fibrillatsioon, |
|
|
|
|
ebastabiilne stenokardia |
|
|
|
|
|
Vaskulaarsed häired |
|
Nahaõhetus, |
Hüpertensioon, |
|
|
|
kuumahood |
hüpotensioon |
|
|
|
|
|
|
Respiratoorsed, |
|
Ninakinnisus |
Ninaverejooks, nina |
Kõripitsitus, ninaturse, |
rindkere ja |
|
|
kõrvalkoobaste |
ninakuivus |
mediastiinumi häired |
|
|
kinnisus |
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired |
|
Iiveldus, |
Gastroösofageaalne |
Suu hüpesteesia |
|
|
düspepsia |
reflukshaigus, |
|
|
|
|
oksendamine, valu |
|
|
|
|
ülakõhus, suukuivus |
|
|
|
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe |
|
|
Lööve |
|
kahjustused |
|
|
|
sündroom (SJS),* |
|
|
|
|
toksiline |
|
|
|
|
epidermaalnekrolüüs |
|
|
|
|
(TEN)* |
|
|
|
|
|
|
|
Müalgia, valu |
|
|
sidekoe kahjustused |
|
|
jäsemetes |
|
|
|
|
|
|
Neerude ja |
|
|
Hematuuria |
|
kuseteede häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reproduktiivse |
|
|
|
Peenise hemorraagia, |
süsteemi ja |
|
|
|
priapism*, |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Organsüsteemi |
Väga sage |
Sage |
Harv |
|
klass |
(≥ 1/10) |
(≥ 1/100 ja |
(≥ 1/1000 ja |
(≥ 1/10 000 ja |
|
|
< 1/10) |
< 1/100) |
< 1/1000) |
rinnanäärme häired |
|
|
|
hematospermia, |
|
|
|
|
tugevnenud erektsioon |
|
|
|
|
|
Üldised häired ja |
|
|
Valu rinnus, |
Ärrituvus |
manustamiskoha |
|
|
väsimus, |
|
reaktsioonid |
|
|
kuumatunne |
|
|
|
|
|
|
Uuringud |
|
|
Südame |
|
|
|
|
löögisageduse |
|
|
|
|
kiirenemine |
|
|
|
|
|
|
*Teatatud ainult turuletulekujärgse järelevalve ajal
**Värvinägemishäired: kloropsia, kromatopsia, tsüanopsia, erütropsia ja ksantopsia
***Pisaravoolu häired: kuivad silmad, pisaranäärme häired ja pisaravoolu suurenemine
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Uuringutes, milles tervetele vabatahtlikele manustati ühekordse annusena kuni 800 mg sildenafiili, täheldati samu kõrvaltoimeid kui väiksemate annuste kasutamisel, üksnes kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste olid suuremad. Sildenafiili annus 200 mg ei suurendanud preparaadi efektiivsust, küll aga tõi endaga kaasa kõrvaltoimete (peavalu, nahaõhetus, pearinglus, düspepsia, ninakinnisus, nägemishäire) esinemissageduse tõusu.
Üleannustamise korral rakendatakse vastavalt vajadusele standardseid üldtoetavaid ravivõtteid. Hemodialüüs ei kiirenda sildenafiili eritumist organismist, sest suur osa sildenafiilist on seondunud vereplasma valkudega ja ei eritu uriiniga.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, erektsioonihäirete korral kasutatavad ained.ATC kood: G04BE03
Toimemehhanism
Sildenafiil on suukaudne preparaat erektsioonihäirete raviks, mis koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga taastab häirunud erektiilse funktsiooni suguti verevoolu suurendamise teel.
Erektsiooni esilekutsuvasse füsioloogilisse mehhanismi kuulub lämmastikoksiidi (NO) vabanemine kavernooskehasse seksuaalse erutuse ajal. Seejärel aktiveerib lämmastikoksiid ensüüm guanülaattsüklaasi, mis põhjustab tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) taseme tõusu, tekitades kavernooskeha silelihaste sujuva lõõgastuse ja võimaldades vere sissevoolu kavernooskehasse.
Sildenafiil on cGMP spetsiifilise 5. tüübi fosfodiesteraasi (PDE5) tugevatoimeline ja spetsiifiline inhibiitor. PDE5 on vastutav cGMP lagundamise eest kavernooskehas. Sildenafiilil on erektsiooni tekkes perifeerne toimekoht. Sildenafiilil puudub otsene lõõgastav toime inimese isoleeritud kavernooskehale,
samas suurendab ta oluliselt lämmastikoksiidi kavernooskeha lõõgastavat toimet. Kui NO/cGMP metabolismirada aktiveerub, nagu see toimub seksuaalse stimulatsiooni korral, suurendab sildenafiil PDE5 inhibeerimise teel olulisel määral cGMP sisaldust kavernooskehas. Seetõttu on sildenafiili soovitavate farmakoloogiliste toimete ilmnemiseks vajalik eelnev seksuaalne stimulatsioon.
Farmakodünaamilised toimed
In vitro uuringud on näidanud, et sildenafiil on erektsiooni tekke protsessis osaleva PDE5 selektiivne inhibiitor. Sildenafiili toime PDE5 suhtes on oluliselt tugevam kui teiste teadaolevate fosfodiesteraaside suhtes. Näiteks on sildenafiil PDE5 suhtes 10 korda selektiivsem kui PDE6 suhtes, mis osaleb silma võrkkesta fototransduktsiooni protsessis. Maksimaalses soovitatavas annuses on sildenafiil PDE5 suhtes 80 korda selektiivsem kui PDE1 ja rohkem kui 700 korda selektiivsem kui PDE2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 ja 11 suhtes. Peale selle on sildenafiilil enam kui
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Et hinnata ajalisi piire, mille vältel sildenafiil pärast sissevõtmist vastusena seksuaalsele stimulatsioonile kutsub esile erektsiooni, viidi läbi kaks spetsiaalselt kavandatud kliinilist uuringut. Suguti pletüsmograafilises uuringus (RigiScan) oli keskmine aeg, mille vältel saavutati tühja kõhuga uurimisalustel vähemalt
Sildenafiil kutsub esile kerge ja mööduva vererõhu languse, millel enamikul juhtudest puudub kliiniline tähendus. Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist täheldati lamavas asendis keskmise maksimaalse süstoolse vererõhu langust 8,4 mmHg võrra ning keskmise maksimaalse diastoolse vererõhu langust 5,5 mmHg võrra. Sildenafiili vererõhku langetav toime on kooskõlas sildenafiili vasodilatatoorse toimega, tõenäoliselt veresoonte silelihaste cGMP sisalduse suurendamise tõttu. Sildenafiili ühekordsel suukaudsel manustamisel tervetele vabatahtlikele (annuses kuni 100 mg) ei täheldatud
Sildenafiili ühekordse suukaudse annuse 100 mg hemodünaamiliste toimete uuringus
Topeltpimedas platseebokontrollitud füüsilise koormuse taluvuse uuringus hinnati 144 erektsioonihäirega ja kroonilise stabiilse stenokardiaga patsienti, kes said regulaarselt raviks stenokardiaravis kasutatavaid ravimpreparaate (välja arvatud nitraadid). Tulemuste kohaselt ei leitud sildenafiili ja platseebot saanud patsientide gruppide vahel kliiniliselt olulisi erinevusi ajavahemikus, mis kulus piirava stenokardiahoo vallandumiseni.
Mõnedel katsealustel esines üks tund pärast sildenafiili annuse 100 mg manustamist Farnsworth- Munselli 100 värvitooni testis kergekujulisi ja mööduvaid muutusi värvuste (sinine/roheline) eristamisvõimes, 2 tundi pärast manustamist taolist toimet ei ilmnenud. Värvuste eristamisvõime niisuguse muutuse mehhanism on ilmselt seotud PDE6 pärssimisega, mis kuulub silma võrkkesta fototransduktiivsesse kaskaadi. Sildenafiil ei avalda mõju nägemisteravusele ega kontrastitundlikkusele. Väikesemahulises (n=9) platseebokontrolliga uuringus talusid patsiendid, kellel oli tegemist dokumenteeritud algava ealise kollatähni degeneratsiooniga, sildenafiili ühekordset annust 100 mg hästi ja neil ei täheldatud olulisi muutusi läbi viidud nägemise testides (nägemisteravus, Amsleri võrgustik, värvide eristamisvõime, simuleeritud foorituledest, Humphrey perimeetria ja fotostress).
Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi spermatosoidide liikuvuses ega morfoloogias (vt lõik 4.6).
Täiendav informatsioon kliiniliste uuringute kohta
Kliinilistes uuringutes on sildenafiili manustatud enam kui 8000 patsiendile vanuses 19...87 aastat. Neis uuringutes olid esindatud järgmised patsientide grupid: eakad (19,9%), hüpertensiooniga patsiendid (30,9%), diabeetikud (20,3%), südame isheemiatõvega patsiendid (5,8%), hüperlipideemiga patsiendid (19,8%), seljaajuvigastustega haiged (0,6%), depressiooniga patsiendid (5,2%) ning patsiendid, kellel oli teostatud transuretraalne eesnäärme resektsioon (3,7%) või eesnäärme radikaalne eemaldamine (3,3%). Allpool mainitud patsientide grupid ei olnud piisaval määral esindatud või neid ei lülitatud üldse uuringutesse: patsiendid, kellel oli anamneesis vaagna piirkonna operatsioon või kiiritusravi, raske neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid ning teatud
Fikseeritud annusega uuringutes oli patsientide osakaal, kelle hinnangul sildenafiil parandas nende erektsiooni, vastavalt 62% (25 mg), 74% (50 mg) ja 82% (100 mg) võrreldes
Kõigi uuringute summaarsetel andmetel teatas sildenafiili kasutamisel paranenud erektsioonist 84% psühhogeense erektsioonihäirega patsientidest, 77% segatüüpi erektsioonihäirega patsientidest, 68% orgaanilise erektsioonihäirega patsientidest, 67% eakatest patsientidest, 59% diabeediga patsientidest, 69% südame isheemiatõvega patsientidest, 68% hüpertensiooniga patsientidest, 61% transuretraalse prostata resektsiooniga patsientidest, 43% radikaalse prostatektoomiaga patsientidest, 83% seljaaju vigastusega haigetest ja 75% depressiooniga patsientidest. Sildenafiili efektiivsus ja ohutus leidis kinnitust ka pikaaegsetes uuringutes.
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Sildenafiil imendub kiiresti. Tühja kõhu korral saabub sildenafiili maksimaalne plasmakontsentratsioon 30...120 minuti (mediaan 60 minutit) jooksul. Keskmine absoluutne suukaudne biosaadavus on 41% (kõikumine 25...63%). Soovitatavas annustevahemikus (25...100 mg) suurenevad sildenafiili AUC ja CMAX proportsionaalselt annuse suurenemisega.
Kui sildenafiili võetakse koos toiduga, väheneb tema imendumise kiirus:
Jaotumine
Sildenafiili keskmine jaotusruumala (VD) plasma püsikontsentratsiooni staadiumis on 105 l, mis viitab jaotumisele kudedesse. Pärast ühekordset sildenafiili 100
Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) saanud tervetel vabatahtlikel meestel sedastati 90 minutit pärast manustamist seemnevedelikus vähem kui 0,0002% (keskmiselt 188 ng) manustatud sildenafiili annusest.
Biotransformatsioon
Sildenafiili metaboliseerivad peamiselt maksa mikrosomaalsed isoensüümid CYP3A4 (“peatee”) ja CYP2C9 (“kõrvaltee”). Peamine veres tsirkuleeriv metaboliit tekib sildenafiili
Eritumine
Sildenafiili kogukeha kliirens on 41 l/h, mis annab terminaalse faasi poolväärtusajaks 3...5 tundi. Nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt eritub sildenafiil metaboliitidena peamiselt väljaheitega (ligikaudu 80% suukaudselt manustatud annusest) ning vähemal määral uriiniga (ligikaudu 13% suukaudselt manustatud annusest).
Farmakokineetika erinevates patsientide gruppides
Eakad
Tervetel vabatahtlikel eakatel
Neerupuudulikkus
Kerge kuni mõõduka (kreatiniini kliirens vahemikus 30...80 ml/min) neerufunktsiooni häirega vabatahtlikel ei täheldatud sildenafiili ühekordse suukaudse annuse (50 mg) manustamisel muutusi selle farmakokineetikas. Nimetatud patsientide grupis täheldati küll
Maksapuudulikkus
Kerge kuni mõõduka maksatsirroosiga vabatahtlikel (A- ja
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidatud kahjulikku toimet inimesele.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Veevaba kaltsiumvesinikfosfaat
Naatriumkroskarmelloos
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Hüpromelloos
Laktoosmonohüdraat
Triatsetaat
Titaandioksiid (E171)
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Sildenafil Pfizer 50 mg ja 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2, 4, 8, 12 või 24 tabletti PVC/alumiiniumfooliumist blisterpakendis ja väliskarbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Pfizer Europe MA EEIG Ramsgate Road, Sandwich Kent CT13 9NJ Ühendkuningriik
8.MÜÜGILOA NUMBRID
50 mg: 734211
100 mg: 734111
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.02.2011
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.07.2016
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
juuli 2016