Simponi – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Reumatoidartriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud: ?-mõõduka kuni raske aktiivse reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus haigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele, sh metotreksaadile on olnud ebapiisav; ?-raske aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, keda ei ole varem ravitud metotreksaadiga. On näidatud, et Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud liigesekahjustuse progresseerumise kiirust ning parandab füüsilist funktsiooni. Teave polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi näidustuse kohta: palun vt Simponi 50 mg ravimi omaduste kokkuvõte. Psoriaatiline artriit Simponi monoteraapiana või kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud aktiivse ja progresseeruva psoriaatilise artriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus eelnevatele haigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele on olnud ebapiisav. On näidatud, et Simponi pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud perifeersete liigesekahjustuste progresseerumise kiirust patsientidel, kellel on mõni haiguse polüartikulaarne sümmeetriline alatüüp (vt lõik 5.1), ja parandab füüsilist funktsiooni. Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi on näidustatud raske aktiivse anküloseeriva spondüliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile on olnud ebapiisav. Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi on näidustatud raske, aktiivse radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi raviks täiskasvanutel, kellel esinevad objektiivsed põletikunäitajad, mis on tõendatud C-reaktiivse valgu taseme tõusu ja/või magnetresonantstomograafia alusel, ning kellel ravivastus mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus. Haavandiline koliit Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile (sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin või asatiopriin) on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus. Haavandiline koliit lastel Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15 kg, kellel ravivastus tavaravile (sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin või asatiopriin) on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik4.

Teie arst annab teile ka patsiendi kaardi. See sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Simponi ja milleks seda kasutatakse

Simponi sisaldab toimeainet nimega golimumab.

Simponi kuulub „TNF-i blokaatoriteks“nimetatavate ravimite hulka. Seda kasutatakse 2-aastastel ja vanematellastel polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi ning 2-aastastel ja vanematellastel kehakaaluga üle 15kglaste haavandilise koliidi raviks.

Simponi toimib, blokeerides teatud valgu toime, mida nimetatakse „tuumorinekroosifaktor alfaks“ (TNF-alfa). See valk osaleb organismis toimuvates põletikuprotsessides ja selle blokeerimine võib teie organismis põletikku vähendada. Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit on põletikuline haigus, mis põhjustab liigeste valu ja turset lastel. Kui teil on polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit, siis antakse teile kõigepealt teisi ravimeid. Kui teie tervis ei parane piisavalt teiste ravimite kasutamisel, siis antakse teile selle haiguse ravimiseks Simponit kombinatsioonis metotreksaadiga.

Haavandiline koliitlastel Haavandiline koliit on soole põletikuline haigus. Kui teil on haavandiline koliit, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui haigus ei allu nendele ravimitele piisavalt hästi, antakse teile selle haiguse raviks Simponit.

2. Mida on vaja teada enne Simponi kasutamist

Simponitei tohi kasutada  kui olete golimumabi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline (ülitundlik),  kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon,  kui teil on mõõdukas või raske südamepuudulikkus.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalmainitust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Simponi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Infektsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil juba on või kui teil tekivad ravi ajal Simponiga või pärast seda mis tahes infektsiooni sümptomid. Infektsiooni sümptomite hulka võivad kuuludapalavik, köha, hingeldus, gripitaolised sümptomid, kõhulahtisus, haavad, hambaprobleemid või kõrvetustunne urineerimisel.  Simponi kasutamise ajal võivad teil kergemini tekkida infektsioonid.  Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad taastekkida mõned varem esinenud infektsioonid.

Tuberkuloos Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal või pärast ravi tuberkuloosi sümptomid. Tuberkuloosi sümptomite hulka kuuluvad püsiv köha, kehakaalu langus, väsimus, palavik või öine higistamine.  Patsientidel, keda on ravitud Simponiga on teatatud tuberkuloosi juhtudest; harvadel juhtudel isegi patsientidel, keda on ravitud tuberkuloosi ravimitega. Teie arst kontrollib teid, et näha, kas teil on tuberkuloos. Teie arst märgib nende kontrollide tulemused üles teie patsiendi kaardile.  On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosipõdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kes põeb tuberkuloosi või on tuberkuloosi põdenud.  Kui teie arst arvab, et teil on risk nakatuda tuberkuloosi, võidakse teile enne ravi alustamist Simponiga manustada tuberkuloosivastaseid ravimeid.

B-hepatiidiviirus (HBV)  Rääkige oma arstile enne Simponi manustamist, kui te olete HBV kandja, kui teil on või kui teil on olnud HBV.  Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil on risk nakatuda HBV-sse.  Teie arst peab teid kontrollima HBV suhtes.  Ravi TNF-i blokaatoritega nagu Simponi võib põhjustada HBV reaktivatsiooni patsientidel, kes on selle viiruse kandjad. See võib mõnedel juhtudel olla eluohtlik.

Invasiivsed seeninfektsioonid Kui te olete elanud või reisinud piirkonnas, kus esineb sageli spetsiifiliste seeneliikide poolt põhjustatud infektsioone, mis võivad mõjutada kopse või teisi kehaosi (tuntakse histoplasmoosi, koktsidioidmükoosi või blastomükoosi nime all), rääkige sellest kohe oma arstile. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas need seeninfektsioonid on sagedased piirkonnas, kus te olete elanud või reisinud.

Kasvaja ja lümfoom Enne kui te hakkate Simponit kasutama, rääkige oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud lümfoom (üks verevähi tüüpidest) või ükskõik millist muud tüüpi kasvaja.  Kui te kasutate Simponit või teisi TNF-i blokaatoreid võib lümfoomi või mõne muu kasvaja tekkerisk suureneda.  Patsientidel, kellel esineb raske reumatoidartriit ja teised põletikulised haigused ja kelle haigus on püsinud pikka aega, on keskmisest suurem risk lümfoomi arenemiseks.  TNF-i blokeerivaid ravimeid võtnud lastel ja teismelistel patsientidel esines vähi juhtumeid, sh ebatavalist tüüpi, mis mõnel korral lõppesid surmaga.  Harvadel juhtudel on leitud spetsiifilist ja rasket lümfoomi (hepatospleeniline T-rakuline lümfoom) patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega.Enamus neist

patsientidest olid noorukid või noored täiskasvanud mehed.Seda tüüpi vähk on tavaliselt lõppenud surmaga.Peaaegu kõik need patsiendid olid saanud ka ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriiniga.Informeerige oma arsti, kui te võtate koos Simponiga asatiopriini või 6-merkaptopuriini.  Patsientidel, kellel esineb püsiv raske astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kes on kroonilised suitsetajad, võib ravi ajal Simponiga esineda suurem risk vähi tekkeks. Kui teil on püsiv raske astma, KOK või kui te olete krooniline suitsetaja, peate te oma arstiga arutama, kas ravi TNF-i blokaatoriga sobib teile.  Mõnedel patsientidel, keda on ravitud golimumabiga on tekkinud teatud tüüpi nahavähke. Teatage oma arstile, kui ravi ajal või pärast seda on teil mis tahes muutusi naha välimuses või kui teie nahale tekivad vohandid.

Südamepuudulikkus Kui teil tekivad uued südamepuudulikkuse sümptomid või südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine, rääkige sellest kohe oma arstile. Südamepuudulikkuse sümptomite hulka kuuluvad hingeldus või jalgade tursed.  TNF-i blokaatorite, sh Simponi kasutamisel on teatatud uue südamepuudulikkuse tekkest ja südamepuudulikkuse süvenemisest. Mõned neist patsientidest surid.  Kui teil esineb kerge südamepuudulikkus ja teid ravitakse Simponiga, peab teie arst teid hoolikalt jälgima.

Närvisüsteemi häired Rääkige kohe oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud demüeliniseeriv haigus nagu hulgiskleroos või kui teil tekivad sellise haiguse sümptomid. Sümptomite hulka võivad kuuluda muutused teie nägemises, käte või jalgade nõrkus või mõne kehaosa tuimus või pakitsus. Teie arst otsustab, kas teile võib Simponit manustada.

Operatsioonid või hambaravi  Pidage nõu oma arstiga, kui teil seisab ees mingi operatsioon või hambaravi.  Teavitage protseduuri teostavat kirurgi või hambaarsti ravist Simponiga, näidates neile oma patsiendi kaarti.

Autoimmuunhaigus Rääkige oma arstile, kui teil tekivad luupuseks nimetatava haiguse sümptomid. Selle sümptomite hulka kuuluvadpüsiv lööve, palavik, liigesevalu ja väsimus.  Harvadel juhtudel on TNF-i blokaatoritega ravitud patsientidel tekkinud luupus.

Verehaigus Mõnedel patsientidel võib organism toota ebapiisavalt vererakke, mis aitavad organismil võidelda infektsioonidega või aitavad peatada verejooksu. Kui teil tekib palavik, mis ei möödu, teil tekivad väga kergesti verevalumid või verejooksud või kui te olete väga kahvatu, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst võib otsustada ravi lõpetada.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamist oma arsti või apteekriga.

Vaktsineerimised Pidage nõu oma arstiga, kui te olete hiljuti vaktsineeritud või kavatsete end vaktsineerida.  Teile ei tohi Simponi kasutamise ajal manustada teatud (elus)vaktsiine.  Teatud vaktsineerimised võivad põhjustada infektsioone. Kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk sellise infektsiooni tekkeks ligikaudu 6kuud pärast teile raseduse ajal manustatud viimast annust. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest, et nad saaksid otsustada, millal tohib teie last vaktsineerida.

Rääkige oma lapse arstiga lapse vaktsineerimisest. Võimalusel peab teie laps enne Simponi kasutamist olema saanud kõik eakohased vaktsiinid.

Terapeutilised nakkusetekitajad Rääkige oma arstiga, kui te olete hiljuti saanud või teile kavatsetakse anda terapeutilisi nakkusetekitajaid (nt BCG instillatsioon vähi raviks).

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad pärast Simponi kasutamist allergilise reaktsiooni sümptomid. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks võivad olla näo, huulte, suu või kurgu paistetus, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve; nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluude paistetus.  Mõned neist reaktsioonidest võivad olla tõsised või harvemal juhul eluohtlikud.  Mõned neist reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist.

Lapsed Simponit eiolesoovitatavkasutada alla 2-aastastel polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga või laste haavandilise koliidiga lastel, sest seda ravimit ei ole nendesrühmades uuritud.

Muud ravimid ja Simponi  Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mis tahes teisi ravimeid polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi ravimiseks.  Te ei tohi Simponit võtta koos ravimitega, mis sisaldavad toimeainena anakinrat või abatatsepti. Neid ravimeid kasutatakse reumaatiliste haiguste raviks.  Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis mõjutavad teie immuunsüsteemi.  Simponi kasutamise ajal ei tohi te saada teatud (elus)vaktsiine.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti või apteekriga.

Rasedus ja imetamine Rääkige enne Simponi kasutamist oma arstiga:  kui te olete rase või kavatsete Simponi kasutamise ajal rasestuda. Selle ravimi toimete kohta rasedatele on piiratud hulgal andmeid. Kui teid ravitakse Simponiga, peate te vältima rasestumist ravi ajal ja vähemalt 6kuujooksulpärast Simponi viimast süstet, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Simponit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on teile selgelt vajalik;  enne rinnaga toitmise alustamist peab viimasest Simponi ravikuurist olema möödunud vähemalt 6kuud. Kui teile peab Simponit manustama, peate te rinnaga toitmise lõpetama;  kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk infektsiooni tekkeks. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest enne, kui last vaktsineeritakse (lisainformatsiooni vaata vaktsineerimiste lõigust). Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Simponi mõjutab kergelt jalgrattaga sõitmise, autojuhtimise ja tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus. Kui see tekib, ärge sõitke jalgrattaga, ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid.

Simponi sisaldab lateksit,sorbitoolija polüsorbaati Tundlikkus lateksi suhtes Osa pen-süstlist (nõelakate) sisaldab lateksit. Kuna lateks võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, rääkige oma arstiga enne Simponi kasutamist, kui teie või teie hooldaja on lateksi suhtes allergiline.

Sorbitooli talumatus Ravim sisaldab 18,5mgsorbitooli (E420) igas pen-süstlis. Iga 0,05ml ravimi ühik sisaldab 2,05mg sorbitooli (E420).

Polüsorbaat80 Ravim sisaldab 0,068mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Teavitage oma arsti, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Simponit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju Simponit manustatakse Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit 2-aastastel ja vanematel lastel:  Lapsed kehakaaluga vähem kui 40kg: Simponi soovitatav annus lastele kehakaaluga alla 40kg sõltub nende pikkusest ja kehakaalust. Teie arst ütleb teile õige annuse, mida kasutada. Annus manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

 Lapsed kehakaaluga vähemalt 40kg: Lastele kehakaaluga vähemalt 40kg on saadaval fikseeritud annusega 50mgpen-süstel või süstel. Annuse 50mgkohta vt Simponi 50mgpen-süstli või süstli pakendi infolehe lõik3 „Kuidas Simponit kasutada“.

 Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te võite ravi Simponiga jätkata.

Laste haavandiline koliit 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg:  Lapsed kehakaaluga vähemalt 15kg:  Simponi soovitatav annus 2-aastastele ja vanematele lastele kehakaaluga vähemalt 15kg sõltub nende kehakaalust. Teie arst ütleb teile õige annuse.  Haavandilise koliidiga lastele kehakaaluga vähemalt 15kg on saadaval 50mg süstel või 100mg süstel. Annuse 50mg kohta vt Simponi50mg süstli pakendi infolehe lõik3 „Kuidas Simponit kasutada“. Annuse 100mg kohta vt Simponi 100mg süstli pakendi infolehe lõik3 „Kuidas Simponit kasutada“.

Kuidas Simponit manustatakse  Simponit manustatakse,süstides seda naha alla (subkutaanselt).  Algul võib Simponit süstida teie arst või haiglaõde. Siiski võite te koos oma arstiga otsustada, et te võite endalevõi oma lapseleSimponit ise süstida. Sellisel juhul õpetatakse teile, kuidas Simponit süstida. Rääkige oma arstiga, kui teil on mingeid küsimusi ravimi endale süstimise kohta. Te leiate üksikasjaliku „Kasutusjuhendi“ selle infolehe lõpust.

Kui te kasutate Simponit rohkem,kui ette nähtud Kui te olete kasutanud või teile on manustatud rohkem Simponit kui ette nähtud (kas süstisite ühekorragaliiga palju või kasutasite ravimit liiga sageli), rääkige kohe oma arsti või apteekriga. Võtke alati kaasa käesolev infoleht ja ravimi pakend, isegi kui see on tühi.

Kui te unustate Simponit kasutada Kui te unustate Simponit plaanitud kuupäeval manustada, süstige vahelejäänud annus niipea, kui see teile meenub. Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Millal süstida järgmine annus

 Kui te hilinesite vähem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea,kui see teilemeenub ja jääge esialgse ajagraafiku juurde.  Kui te hilinesite rohkem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea,kui see teile meenub ja rääkige oma arsti või apteekriga, et küsida, millalmanustadajärgmine annus. Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, rääkige oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Simponi kasutamise Kui te kaalute Simponi kasutamise lõpetamist, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõnedel patsientidel võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ja nad võivad vajada ravi. Kõrvaltoimed võivad avalduda mitme kuu jooksul pärast viimast süstet.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda järgmistest Simponi tõsistest kõrvaltoimetest:  allergilised reaktsioonid, mis võivad olla tõsised või harva eluohtlikud (harv).Allergiliste reaktsioonide sümptomiteks võivad olla näo-, huulte, suupiirkonna või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve, nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluupiirkondade turse. Mõned nendest reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist;  tõsised nakkused (sh tuberkuloos, bakteriaalsed nakkused, sh tõsised verenakkused ja kopsupõletik, rasked seennakkused ja teised oportunistlikud nakkused) (sage).Nakkuse sümptomiteks võivad olla palavik, väsimus, (püsiv) köha, hingeldus, gripitaolised haigusnähud, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel;  B-hepatiidi viiruse taasaktiveerumine, kui te olete nakkusekandja või teil on varem olnud B-hepatiit (harv).Sümptomiteks võivad olla naha ja silmavalgete kollaseks värvumine, tumepruuni värvusega uriin, kõhuvalu paremal pool, palavik, iiveldus, oksendamine ja väga suur väsimus;  närvisüsteemihaigus,nagu hulgiskleroos (harv).Närvisüsteemi haiguse sümptomiteks võivad olla muutused teie nägemises, nõrkustunne teie kätes või jalgades, tuimus-või torkimistunne ükskõik millises teie kehaosas;  lümfisõlmede vähk (lümfoom) (harv).Lümfoomi sümptomiteks võivad olla lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine või palavik;  südamepuudulikkus (harv).Südamepuudulikkuse sümptomiteks võivad olla hingeldusvõi jalgade turse;  nähud, mis viitavad immuunsüsteemi haigusseisundile, mida nimetatakse:

• söötraig ehk luupus (harv).Sümptomiteks võivad olla liigesevalu või lööve põskedel või kätel, mis on tundlik päikese suhtes; sarkoidoos (harv).Sümptomiteks võivad olla püsiv köha, hingeldamine, rinnavalu, palavik, lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine, nahalööbed ja hägune nägemine;

 väikeste veresoonte turse (vaskuliit) (harv). Sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, kehakaalu vähenemine, öine higistamine, lööve ja närviprobleemid,nagu tuimus-ja torkimistunne;  nahavähk (aeg-ajalt). Nahavähi sümptomiteks võivad olla muutused teie naha välimuses või kasvajad teie nahal;  verehaigus (sage).Verehaiguse sümptomiteks võivad olla palavik, mis ei taandu; sinikate või verejooksudeväga kerge tekkimine või väga kahvatu välimus;

 verevähk (leukeemia) (harv). Leukeemia sümptomiteks võivad olla palavik, väsimustunne, sagedased infektsioonid, kergesti tekkivad verevalumid ja öine higistamine. Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda ülaltoodud sümptomit.

Simponi kasutamisel on täheldatud lisaks järgnevaid kõrvaltoimeid: Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui ühte inimest 10-st):  ülemiste hingamisteede infektsioonid, kurguvalu või hääle kähedus, nohu

Sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 10-st):  hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes (maksaensüümide aktiivsuse tõus) arsti poolt võetud vereanalüüsides  pearingluse tunne  peavalu  tuimuse-või surinatunne

 pindmised seeninfektsioonid  abstsess  bakteriaalsed infektsioonid (nt tselluliit)  punaste vererakkude vähene arv  valgete vererakkude vähene arv  positiivne vereanalüüs luupusele  allergilised reaktsioonid  seedehäire  kõhuvalu  iiveldus  gripp  bronhiit  ninakõrvalkoobaste infektsioon  külmavillid  kõrgvererõhutõbi  palavik  astma, hingeldus, vilisev hingamine  mao ja soolestiku häired, mille hulka kuuluvad maolimaskesta ja käärsoole põletik, mis võivad põhjustada palavikku  valu ja haavandid suus  süstekoha reaktsioonid (sh punetus, süstekoha kõvaks tõmbumine, valu, verevalum, sügelus, surin ja ärritus)  juuste kadu  lööve ja naha kihelus  unehäired  depressioon  nõrkuse tunne  luumurrud  ebamugavustunne rinnus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 100-st):  neeruinfektsioon  vähk, sh nahavähk ja healoomulised kasvajad või tükid, sh sünnimärgid nahal  villid nahal  kogu keha haarav raske infektsioon (sepsis), mõnikord koos vererõhu langusega (septiline šokk)  psoriaas (sh peopesades ja/või jalataldadel ja/või nahavillidena)  trombotsüütide vähene arv

 kombineeritud trombotsüütide, punaste ja valgete vererakkude vähene arv  kilpnäärme häired

 veresuhkru taseme tõus  kolesterooli taseme tõus veres  tasakaaluhäired  nägemishäired  silmapõletik (konjunktiviit)  silma allergia  ebaregulaarse südamelöögisageduse tunnetamine  südame veresoonte ahenemine  verehüübed  õhetus  kõhukinnisus  kopsude krooniline põletikuline haigus  maohappe tagasivool  sapikivid  maksa häired  rinnanäärme häired  menstruatsioonihäired

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st):  luuüdi võimetus toota vererakke  valgete vererakkude arvu oluline (tugev) vähenemine  liigeste või neid ümbritsevate kudede põletik  aeglustunudparanemine  siseorganite veresoonte põletik  leukeemia  melanoom (üks nahavähi tüüp)  Merkeli raku kartsinoom (üks nahavähi tüüp)  lihhenoidsed reaktsioonid (sügelev punakaslilla nahalööve ja/või niidistikutaoline hallikasvalge muster limaskestadel)  naha ketendus, lehtedena irdumine  immuunsüsteemi häired, mis võivad mõjutada kopse, nahka ja lümfisõlmi (esinevad kõige sagedamini sarkoidoosina)  sõrmede ja varvaste valu ja värvuse muutus  maitsetundlikkuse häired  kusepõie häired  neerude häired

 naha veresoonte põletik, mis põhjustab löövet Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus ei ole teada:

 harvaesinev verevähk, mis puudutab enamasti noori inimesi (hepatospleeniline T-raku lümfoom)  Kaposi sarkoom, harvaesinev vähk, mis on seotud inimese herpesviirus8 infektsiooniga. Kaposi sarkoom esineb tavaliselt lillade nahakahjustustena  dermatomüosiidi(haigus, mis avaldub lihasnõrkuse ja nahalööbena) süvenemine Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi(vtV lisa)kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Simponit säilitada

 Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

 Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.  Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte lasta külmuda.  Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult.  Seda ravimit tohib ühekordselt kuni 30päeva jooksul hoida ka külmkapist väljas temperatuuril kuni 25°C, kuid mittekauem kui karbile trükitud originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbile uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta (mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi. Visake ravim ära, kui seda ei ole kasutatud uue kõlblikkusaja või karbile trükitud kõlblikkusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb saabub enne.  Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et vedelik ei ole selge kuni helekollane, on hägune või sisaldab võõrosakesi.  Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma arstilt või apteekrilt, kuidas hävitadaravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Simponi sisaldab Toimeaine on golimumab. Üks 0,45ml pen-süstel sisaldab 45mggolimumabi.1ml sisaldab 100mg golimumabi.

Teised koostisosad on sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80 (E433) ja süstevesi.Lisateavet sorbitooli (E420)ja polüsorbaat80 (E433)kohta vt lõik2.

Kuidas Simponi välja näeb ja pakendi sisu Simponit tarnitakse süstelahusena ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis(VarioJect). Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1pen-süstlit.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega), värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Ärge kasutage Simponit, kui lahus on muutnud värvi, on hägune või te näete selles võõrosakesi.

Müügiloa hoidja Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

Tootja Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg101 2333 CB Leiden Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva Janssen-Cilag NV UAB "JOHNSON & JOHNSON" Tel/Tél: 0800 93 377 Tel: +370 5 278 68 88 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. България Luxembourg/Luxemburg „Джонсън & Джонсън България” ЕООД Janssen-Cilag NV Тел.: +359 2 489 94 00 Tél/Tel: 800 29 504 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Janssen-Cilag s.r.o. Janssen-Cilag Kft. Tel: +420 227 012 227 Tel.: +36 1 884 2858

Danmark Malta Janssen-Cilag A/S AM MANGION LTD Tlf.: +45 4594 8282 Tel: +356 2397 6000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Janssen-Cilag GmbH Janssen-Cilag B.V. Tel: 0800 086 9247 / +49 2137 955 6955 Tel: 0800 242 42 42 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Janssen-Cilag AS Tel: +372 617 7410 Tlf: +47 24 12 65 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich Janssen-CilagΦαρμακευτική Μονοπρόσωπη Janssen-Cilag Pharma GmbH Α.Ε.Β.Ε. Tel: +43 1 610 300 Tηλ: +30 210 80 90 000

España Polska Janssen-Cilag, S.A. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 722 81 00 Tel.: +48 22 237 60 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Janssen-Cilag Janssen-Cilag Farmacêutica, Lda. Tél: 0 800 25 50 75 / +33 1 55 00 40 03 Tel: +351 214 368 600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hrvatska România Johnson & Johnson S.E. d.o.o. Johnson & Johnson România SRL Tel: +385 1 6610 700 Tel: +40 21 207 1800 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Ireland Slovenija Janssen Sciences Ireland UC Johnson & Johnson d.o.o. Tel: 1 800 709 122 Tel: +386 1 401 18 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Janssen-Cilag AB Johnson & Johnson, s.r.o. c/o Vistor ehf. Tel: +421 232 408 400 Sími: +354 535 7000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Janssen-Cilag SpA Janssen-Cilag Oy Tel: 800.688.777 / +39 02 2510 1 Puh/Tel: +358 207 531 300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ Janssen-Cilag AB Τηλ: +357 22 207 700 Tfn: +46 8 626 5000

Latvija UAB "JOHNSON & JOHNSON" filiāle Latvijā Tel: +371 678 93561 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

ÜHEKORDSEKS KASUTAMISEKS

Teadke oma annust Kirjutageeespool olevale joonele annus, mille arst teile määras. Kui te ei tea täpselt oma annust, küsige seda uuestioma arstilt.

Tähtis Kui teie arst on otsustanud, et teie või hooldaja saate ise Simponit kodus süstida, peate te saama väljaõppe, kuidas Simponit õigesti ette valmistada ja süstida.

Palun lugege käesolevat Kasutusjuhendit, enne kui hakkate kasutama Simponi pen-süstlit,ja iga kord, kui te saate uue pen-süstli, sest juhendis võib olla uut infot.

Samuti lugege enne süstimist hoolikalt läbi ‘Pakendi infoleht: teave kasutajale’. Selle kasutusjuhendi lugemine ei asenda vajadust rääkida arstiga oma haigusest või ravist.

Kui teid ei ole õpetatud või teil on tekkinud mis tahes küsimusi, pöörduge palun oma arsti, meditsiiniõe või apteekri poole.

Säilitamistingimused Hoida külmkapis temperatuuril2° kuni8°C.

Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbitagaküljele uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta (mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi.

Hoidke Simponi pen-süstlit ja kõiki muid ravimeid laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ülevaade Pen-süstel on käsitsisüstimiseks mõeldud pen-süstel, millega saate ette seadistada spetsiaalselt teile välja kirjutatud annuse. Iga pen-süstli abil saab manustada annuse 0,1ml kuni 0,45ml (vastab 10mg kuni 45mggolimumabile) 0,05ml ühiku täpsusega.

Enne kui alustate selle pen-süstli kasutamist, peate teadma, kuidas:  eemaldada õhumulle  seadistadateile määratud annus  käsitsi vajutada kolvile,et süstida nagu süstla abil

Pen-süstel on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast kasutamist tuleb pen-süstel ära visata.

Ärgeproovige kasutada pen-süstlisse allesjäänud ravimit.

Ärgeandke pen-süstlit kellelegi teisele.

Ärgeloksutage.

Kas vajate abi? Helistage oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile, kui teil on tekkinud mis tahes küsimusi. Lisaks leiate pakendi infolehest kohaliku esindaja kontaktandmed.

Valmistumine

Kontrollige karpi Vaadake kõlblikkusaega(„EXP“), mis on trükitud või kirjutatudkarbi tagaküljele. Ärgekasutage ravimit, kui kõlblikkusaeg on möödunud. Ärgesüstige ravimit, kui karbi perforeeritud jooned on avanenud. Helistage oma arstile või apteekrile, et saada uus pen-süstel.

Võtke pen-süstel karbist välja Laske pen-süstlil soojeneda toatemperatuurini vähemalt 30minuti jooksullastele kättesaamatus kohas. Ärgesoojendage seda mingil viisil.

Te vajate järgmisi vahendeid:  1 alkoholilapike  1 vatitupsvõimarlitampoon  1 kleepplaaster  1teravate esemete konteiner(vt 3. samm)

Teie pen-süstli ülevaade

Ots peidetud rõngas kriipsud

Kork* Ärgeeemaldage korki Annuse valiku enne kui soovitatud. sälk *LÄMBUMISOHT! Hoida laste eest kättesaamatus kohas.

1. Valmistuge süstimiseks

Valige süstekoht Valige järgmiste süstekohtade vahel:  Reie esikülg(soovitatav)  Alakõht Ärge süstigelähemale kui 5 sentimeetri kaugusel nabast.  Õlavarre tagakülg(kui süstib hooldaja) Iga kord valige süstimiseks erinev koht eelistatud piirkonnas. Ärgesüstige kohtadesse, kus nahk on valulik, verevalumitega, punane, ketendav, tihkenenud või armistunud.

Puhastage süstekoht Peske hoolikalt käsi sooja vee ja seebiga. Puhastage valitud süstekoht alkoholilapikesega ja laske kuivada. Ärgepuudutage ega tuulutage süstekohta egapuhugesellelepärast seda, kui olete süstekoha puhastanud.

Kontrollige vedelikku Võtke pen-süstel karbist välja. Kontrollige vaateaknast vedelikku. See peab olema selge kuni kergelt läiklev (pärliläikega) ja värvitu kuni kergelt kollakas ning võib sisaldada mõnesid väikseid läbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Samuti võite näha ühte või mitut õhumulli -see on normaalne.

Ärgesüstige ravimit, kui vedelik on valet värvi, hägune või selles on suuri osakesi. Kui te ei ole kindel, helistage oma arstile või apteekrile, et saada uus pen-süstel.

Koputage, et õhumullid liiguksid üles Hoidke pen-süstlit käes püsti, sinine kork ülespoole.

Koputage sõrmega õrnalt pen-süstlile vaateava läheduses, et õhumullid tõuseksid pinnale.

Võtke kork ära Hoides pen-süstlit käespüsti, keerake ja tõmmake korki, et see eemaldada.

TÄHTIS! Ärge vajutage oranžile nõelakaitsele enne süstimist. See lukustub ja te ei saa ravimiannust.

Süstige ravim5minuti jooksul pärast korgi äravõtmist. Ärgepange korki tagasi, sest sedasi võite rikkuda varjatud nõela. Ärgekasutage pen-süstlit, kui see on maha kukkunud pärast korgi äravõtmist. Helistage oma arstile või apteekrile, et saada uus pen-süstel.

Oranž ette- valmistus -rõngas PÄRAST

Eemaldage õhumullid* Hoidke pen-süstlit käespüsti. Vajutage kolbi ettevaatlikult pöidlaga ülespoole, kuni see peatub. Pen-süstlist väljub vedelikku. See on normaalne.

Oranž ettevalmistusrõngas ei paista enam.

*Õhumullide eemaldamine võimaldab tagada, et manustatakse õige annus. Kui olete õhumullid eemaldanud, võite näha vaateaknas joont. See on normaalne.

2. Süstige Simponit pen-süstli abil

Seadistageteile määratud annus Keerake kolbi, kuni teile määratud annuse juures olev kriips joondub annuse valiku sälguga. Pen- süstel on nüüd kasutamiseks valmis.

Annuse valikud: 0,1ml 0,15ml 0,2ml 0,25ml 0,3ml 0,35ml 0,4ml 0,45ml

Sisestage nõel ja hoidke pen-süstlit paigal

TÄHTIS! Ärge tõstke pen-süstlit süstimise ajal nahalt üles. Oranž nõelakaitse lukustub ja te ei saa kogu ravimiannust.

Ärgevajutage kolvile sel ajal, kui torkate nõela naha sisse.

Vajutage pen-süstli ots vastu nahka ja hoidke seda paigal, nii et oranž nõelakaitse tõmbub üles, kuni see peatub. Osa oranžist nõelakaitsest jääb nähtavale.

Süstige Simponi annus Hoidke jätkuvalt pen-süstlit vastu nahka. Vajutage ettevaatlikult kolvile, kuni see peatub. Kui olete valinud väikese annuse, on kolvi liikumisvahemaa samuti lühike. Manustatud annust saate kontrollida, vaadates annuse valiku sälgu juurde. Ärgetõstke veel pen-süstlit üles.

Hoidke pen-süstlit veel paigal ja siis tõstke ära Hoidke pen-süstlit veel ligikaudu 5 sekundit naha vastas. On normaalne, kui näete vaateaknas veel veidi ravimit. Tõstke pen-süstel nahalt ära. Oranž nõelakaitse pikeneb ja lukustub.

3. Pärast süstimist

Visake kasutatud pen-süstel ära Pange kasutatud pen-süstel teravate esemete konteinerisse kohe pärast kasutamist. Visake täis saanud konteiner alati ära nii, nagu arst või meditsiiniõde on teile soovitanud.

Kontrollige süstekohta Süstekohal võib olla veidi verd või vedelikku. Vajutage nahale vatitupsu või marlilapiga, kuni veritsemine on lõppenud. Ärgehõõruge süstekohta. Vajadusel võite katta süstekoha plaastriga. Süste on tehtud!

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik4.

Teie arst annab teile ka patsiendi kaardi. See sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Simponi ja milleks seda kasutatakse

Simponi sisaldab toimeainet nimega golimumab.

Simponi kuulub „TNF-i blokaatoriteks“nimetatavate ravimite hulka. Seda kasutatakse järgmiste põletikuliste haiguste raviks täiskasvanutel:  reumatoidartriit,  psoriaatiline artriit,  aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit,  haavandiline koliit.

2-aastastel ja vanematellastelkasutatakse Simponit polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi raviks.

Simponi toimib, blokeerides teatud valgu toime, mida nimetatakse „tuumorinekroosifaktor alfaks“ (TNF-α). See valk osaleb organismis toimuvates põletikuprotsessides ja selle blokeerimine võib teie organismis põletikku vähendada.

Reumatoidartriit Reumatoidartriit on põletikuline liigeste haigus. Aktiivse reumatoidartriidi korral antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit kombinatsioonis teise ravimiga, mida nimetatakse metotreksaadiks eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Psoriaatiline artriit Psoriaatiline artriit on liigeste põletikuline haigus, millega tavaliselt kaasneb psoriaas‒ põletikuline nahahaigus. Kui te põete aktiivset psoriaatilist artriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,

 aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit on selgroo põletikulised haigused. Kui te põete anküloseerivat spondüliiti või radiograafilise leiuta aksiaalset spondüloartriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  parandada teie füüsilist funktsiooni. Haavandiline koliit Haavandiline koliit on soole põletikuline haigus. Kui teil on haavandiline koliit, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui haigus ei allu nendele ravimitele piisavalt hästi, antakse teile selle haiguse raviks Simponit.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit on põletikuline haigus, mis põhjustab liigeste valu ja turset lastel. Kui teil on polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit, siis antakse teile kõigepealt teisi ravimeid. Kui teie tervis ei parane piisavalt teiste ravimite kasutamisel, siis antakse teile selle haiguse ravimiseks Simponit kombinatsioonis metotreksaadiga.

2. Mida on vaja teada enne Simponi kasutamist

Simponitei tohi kasutada  kui olete golimumabi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline (ülitundlik),  kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon,  kui teil on mõõdukas või raske südamepuudulikkus.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalmainitust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Simponi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Infektsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil juba on või kui tekivad ravi ajal Simponiga või pärast seda mis tahes infektsiooni sümptomid. Infektsiooni sümptomite hulka võivad kuuludapalavik, köha,hingeldus, gripitaolised sümptomid, kõhulahtisus, haavad, hambaprobleemid või kõrvetustunne urineerimisel.  Simponi kasutamise ajal võivad teil kergemini tekkida infektsioonid.  Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad taastekkida mõned varem esinenud infektsioonid.

Tuberkuloos Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal või pärast ravi tuberkuloosi sümptomid. Tuberkuloosi sümptomite hulka kuuluvad püsiv köha, kehakaalu langus, väsimus, palavik või öine higistamine.  Patsientidel, keda on ravitud Simponiga on teatatud tuberkuloosi juhtudest; harvadel juhtudel isegi patsientidel, keda on ravitud tuberkuloosi ravimitega. Teie arst kontrollib teid, et näha, kas teil on tuberkuloos. Teie arst märgib nende kontrollide tulemused üles teie patsiendi kaardile.  On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosi põdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kes põeb tuberkuloosi või on tuberkuloosi põdenud.

 Kui teie arst arvab, et teil on risk nakatuda tuberkuloosi, võidakse teile enne ravi alustamist Simponiga manustada tuberkuloosivastaseid ravimeid. HepatiitB viirus (HBV)

 Rääkige oma arstile enne Simponi manustamist, kui te olete HBV kandja, kui teil on või kui teil on olnud HBV.  Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil on risk nakatuda HBV-sse.  Teie arst peab teid kontrollima HBV suhtes.  Ravi TNF-i blokaatoritega nagu Simponi võib põhjustada HBV reaktivatsiooni patsientidel, kes on selle viiruse kandjad. See võib mõnedel juhtudel olla eluohtlik. Invasiivsed seeninfektsioonid Kui te olete elanud või reisinud piirkonnas, kus esineb sageli spetsiifiliste seeneliikide poolt põhjustatud infektsioone, mis võivad mõjutada kopse või teisi kehaosi (tuntakse histoplasmoosi, koktsidioidmükoosi või blastomükoosi nime all), rääkige sellest kohe oma arstile. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas need seeninfektsioonid on sagedased piirkonnas, kus te olete elanud või reisinud.

Kasvaja ja lümfoom Enne kui te hakkate Simponit kasutama, rääkige oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud lümfoom (üks verevähi tüüpidest) või ükskõik millist muud tüüpi kasvaja.  Kui te kasutate Simponit või teisi TNF-i blokaatoreid võib lümfoomi või mõne muu kasvaja tekkerisk suureneda.  Patsientidel, kellel esineb raske reumatoidartriit ja teised põletikulised haigused ja kelle haigus on püsinud pikka aega, on keskmisest suurem risk lümfoomi arenemiseks.  TNF-i blokeerivaid ravimeid võtnud lastel ja teismelistel patsientidel esines vähi juhtumeid, sh ebatavalist tüüpi, mis mõnel korral lõppesid surmaga.  Harvadel juhtudel on leitud spetsiifilist ja rasket lümfoomi (hepatospleeniline T-rakuline lümfoom) patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega.Enamus neist patsientidest olid noorukid või noored täiskasvanud mehed.Seda tüüpi vähk on tavaliselt lõppenud surmaga.Peaaegu kõik need patsiendid olid saanud ka ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriiniga.Informeerige oma arsti, kui te võtate koos Simponiga asatiopriini või 6-merkaptopuriini.  Patsientidel, kellel esineb püsiv raske astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kes on kroonilised suitsetajad, võib ravi ajal Simponiga esineda suurem risk vähi tekkeks. Kui teil on püsiv raske astma, KOK või te olete krooniline suitsetaja, peate te oma arstiga arutama, kas ravi TNF-i blokaatoriga sobib teile.  Mõnedel patsientidel, keda on ravitud golimumabiga on tekkinud teatud tüüpi nahavähke. Teatage oma arstile, kui ravi ajal või pärast seda on mis tahes muutusi naha välimuses või kui nahale tekivad vohandid.

Südamepuudulikkus Kui teil tekivad uued südamepuudulikkuse sümptomid või südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine, rääkige sellest kohe oma arstile. Südamepuudulikkuse sümptomite hulka kuuluvad hingeldus või jalgade tursed.  TNF-i blokaatorite, sh Simponi kasutamisel on teatatud uue südamepuudulikkuse tekkest ja südamepuudulikkuse süvenemisest. Mõned neist patsientidest surid.  Kui teil esineb kerge südamepuudulikkus ja teid ravitakse Simponiga, peab teie arst teid hoolikalt jälgima.

Närvisüsteemi häired Rääkige kohe oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud demüeliniseeriv haigus nagu hulgiskleroos või kui teil tekivad sellise haiguse sümptomid. Sümptomite hulka võivad kuuluda muutused teie nägemises, käte või jalgade nõrkus või mõne kehaosa tuimus või pakitsus. Teie arst otsustab, kas teile võib Simponit manustada.

Operatsioonid või hambaravi

 Pidage nõu oma arstiga, kui teil seisab ees mingi operatsioon või hambaravi.  Teavitage protseduuri teostavat kirurgi või hambaarsti ravist Simponiga, näidates neile oma patsiendi kaarti. Autoimmuunhaigus Rääkige oma arstile, kui teil tekivad luupuseks nimetatava haiguse sümptomid. Selle sümptomite hulka kuuluvadpüsiv lööve, palavik, liigesevalu ja väsimus.  Harvadel juhtudel on TNF-i blokaatoritega ravitud patsientidel tekkinud luupus.

Verehaigus Mõnedel patsientidel võib organism toota ebapiisavalt vererakke, mis aitavad organismil võidelda infektsioonidega või aitavad peatada verejooksu. Kui teil tekib palavik, mis ei möödu,teil tekivad väga kergesti verevalumid või verejooksud või kui te olete väga kahvatu, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst võib otsustada ravi lõpetada.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamist oma arsti või apteekriga.

Vaktsineerimised Pidage nõu oma arstiga, kui te olete hiljuti vaktsineeritud või kavatsete end vaktsineerida.  Teile ei tohi Simponi kasutamise ajal manustada teatud (elus)vaktsiine.  Teatud vaktsineerimised võivad põhjustada infektsioone. Kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk sellise infektsiooni tekkeks ligikaudu 6kuud pärast teile raseduse ajal manustatud viimast annust. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest, et nad saaksid otsustada, millal tohib teie last vaktsineerida.

Rääkige oma lapse arstiga lapse vaktsineerimisest. Võimalusel peab teie laps enne Simponi kasutamist olema saanud kõik eakohased vaktsiinid.

Terapeutilised nakkusetekitajad Rääkige oma arstiga, kui te olete hiljuti saanud või teile kavatsetakse anda terapeutilisi nakkusetekitajaid (nt BCG instillatsioon vähi raviks).

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe omaarstile, kui teil tekivad pärast Simponi kasutamist allergilise reaktsiooni sümptomid. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks võivad olla näo, huulte, suu või kurgu paistetus, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve; nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluude paistetus.  Mõned neist reaktsioonidest võivad olla tõsised või harvemal juhul eluohtlikud.  Mõned neist reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist.

Lapsed Simponit ei ole soovitatavkasutada alla 2-aastastel polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga lastel, sest seda ravimit ei ole selles rühmas uuritud.

Muud ravimid ja Simponi  Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mis tahes teisi ravimeid reumatoidartriidi, polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidivõi haavandilise koliidi ravimiseks.  Te ei tohi Simponit võtta koos ravimitega, mis sisaldavad toimeainena anakinrat või abatatsepti. Neid ravimeid kasutatakse reumaatiliste haiguste raviks.  Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis mõjutavad teie immuunsüsteemi.

 Simponi kasutamise ajal ei tohi te saada teatud (elus)vaktsiine. Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti või apteekriga.

Rasedus ja imetamine Rääkige enne Simponi kasutamist oma arstiga:  kui te olete rase või kavatsete Simponi kasutamise ajal rasestuda. Selle ravimi toimete kohta rasedatele on piiratud hulgal andmeid. Kui teid ravitakse Simponiga, peate te vältima rasestumist ravi ajal ja vähemalt 6kuu jooksul pärast Simponi viimast süstet, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Simponit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on teile selgelt vajalik;  enne rinnaga toitmise alustamist peab viimasest Simponi ravikuurist olema möödunud vähemalt 6kuud. Kui teile peab Simponit manustama, peate te rinnaga toitmise lõpetama;  kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk infektsiooni tekkeks. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest enne, kui last vaktsineeritakse (lisainformatsiooni vaata vaktsineerimiste lõigust). Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Simponi mõjutab kergeltautojuhtimise ja tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võibsiiskitekkida pearinglus. Kui see tekib, ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid.

Simponi sisaldab lateksit,sorbitoolija polüsorbaati Tundlikkus lateksi suhtes Osa pen-süstlist (nõelakate) sisaldab lateksit. Kuna lateks võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, rääkige oma arstiga enne Simponi kasutamist, kui teie või teie hooldaja on lateksi suhtes allergiline.

Sorbitooli talumatus Ravimsisaldab 20,5mgsorbitooli (E420)igas pen-süstlis.

Polüsorbaat80 Ravim sisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Teavitage oma arsti, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Simponit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju Simponit manustatakse Reumatoidartriit, psoriaatiline artriit ja aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit:  Soovitatav annus on 50mg(1pen-süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te võite ravi Simponiga jätkata. o Kui te kaalute üle 100kg, võidakse annust suurendada 100mg-ni (2pen-süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit2-aastastel ja vanematel lastel:

 Patsientidele kehakaaluga vähemalt 40kg on soovitatav annus 50mg, mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.Patsientidele, kes kaaluvad vähem kui 40kg, on saadaval 45mg/0,45ml pen-süstel. Teie arst ütleb teile õige annuse, mida kasutada.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te peate jätkama ravi Simponiga. Haavandiline koliit  Allolevas tabelison näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi Algannus on 200mg(4pen-süstli sisu), millele järgneb 100mg Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga alla 80kg: 50mg(1pen-süstli sisu)

Kuidas Simponit manustatakse  Simponit manustatakse süstides seda naha alla (subkutaanselt).  Algul võib Simponit süstida teie arst või haiglaõde. Siiski võite te koos oma arstiga otsustada, et te võite endale Simponit ise süstida. Sellisel juhul õpetatakse teile, kuidas Simponit endale süstida. Rääkige oma arstiga, kui teil on mingeid küsimusi ravimi endale süstimise kohta. Te leiate üksikasjaliku „Kasutusjuhendi“ selle infolehe lõpust.

Kui te kasutate Simponit rohkem,kui ette nähtud Kui te olete kasutanud või teile on manustatud rohkem Simponit kui ette nähtud (kas süstisite ühekorraga liiga palju või kasutasite ravimit liiga sageli), rääkige kohe oma arsti või apteekriga. Võtke alati kaasa käesolev infoleht ja ravimi pakend, isegi kui see on tühi.

Kui te unustate Simponit kasutada Kui te unustate Simponit plaanitud kuupäeval manustada, süstige vahelejäänud annus niipea, kui see teile meenub.

Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Millal süstida järgmine annus  Kui te hilinesite vähem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja jääge esialgse ajagraafiku juurde.  Kui te hilinesite rohkem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja rääkige oma arsti või apteekriga, et küsida, millal järgmine annus manustada.

Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, rääkige oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Simponi kasutamise Kui te kaalute Simponi kasutamise lõpetamist, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka seeravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõnedel patsientidel võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ja nad võivad vajada ravi. Teatud kõrvaltoimete tekkerisk on 100mgannuse korral suurem kui 50mgannuse korral. Kõrvaltoimed võivad avalduda mitme kuu jooksul pärast viimast süstet.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda järgmistest Simponi tõsistest kõrvaltoimetest:  allergilised reaktsioonid, mis võivad olla tõsised või harva eluohtlikud (harv).Allergiliste reaktsioonide sümptomiteks võivad olla näo-, huulte, suupiirkonna või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve, nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluupiirkondade turse. Mõned nendest reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist;  tõsised nakkused (sh tuberkuloos, bakteriaalsed nakkused, sh tõsised verenakkused ja kopsupõletik, rasked seennakkused ja teised oportunistlikud nakkused) (sage).Nakkuse sümptomiteks võivad olla palavik, väsimus, (püsiv) köha, hingeldus, gripitaolised haigusnähud, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel;  B-hepatiidi viiruse taasaktiveerumine, kui te olete nakkusekandja või teil on varem olnud B-hepatiit (harv).Sümptomiteks võivad olla naha ja silmavalgete kollaseks värvumine, tumepruuni värvusega uriin, kõhuvalu paremal pool, palavik, iiveldus, oksendamine ja väga suur väsimus;  närvisüsteemihaigus nagu hulgiskleroos (harv).Närvisüsteemi haiguse sümptomiteks võivad olla muutused teie nägemises, nõrkustunne teie kätes või jalgades, tuimus-või torkimistunne ükskõik millises teie kehaosas;  lümfisõlmede vähk (lümfoom) (harv).Lümfoomi sümptomiteks võivad olla lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine või palavik;  südamepuudulikkus (harv).Südamepuudulikkuse sümptomiteks võivad olla hingeldamine või jalgade turse;  nähud, mis viitavad immuunsüsteemi haigusseisundile, mida nimetatakse:

• söötraig ehk luupus (harv).Sümptomiteks võivad olla liigesevalu või lööve põskedel või kätel, mis on tundlik päikese suhtes; sarkoidoos (harv).Sümptomiteks võivad olla püsiv köha, hingeldamine, rinnavalu, palavik, lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine, nahalööbed ja hägune nägemine;

 väikeste veresoonte turse (vaskuliit) (harv). Sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, kehakaalu vähenemine, öine higistamine, lööve ja närviprobleemid nagu tuimus-ja torkimistunne;  nahavähk (aeg-ajalt). Nahavähi sümptomiteks võivad olla muutused naha välimuses või kasvajad nahal;  verehaigus (sage).Verehaiguse sümptomiteks võivad olla palavik, mis ei taandu; sinikate või verejooksu väga kerge tekkimine või väga kahvatu välimus;  verevähk (leukeemia) (harv). Leukeemia sümptomiteks võivad olla palavik, väsimustunne, sagedased infektsioonid, kergesti tekkivad verevalumid ja öine higistamine.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda ülaltoodud sümptomit.

Simponi kasutamisel on täheldatud lisaks järgnevaid kõrvaltoimeid: Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui ühte inimest 10-st):  ülemiste hingamisteede infektsioonid, kurguvalu või hääle kähedus, nohu

Sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 10-st):  hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes (maksaensüümide aktiivsuse tõus) arsti poolt võetud vereanalüüsides  pearingluse tunne  peavalu  tuimuse-või surinatunne

 pindmised seeninfektsioonid  abstsess  bakteriaalsed infektsioonid (nt tselluliit)  punaste vererakkude vähene arv  valgete vererakkude vähene arv  positiivne vereanalüüs luupusele  allergilised reaktsioonid  seedehäire  kõhuvalu  iiveldus  gripp  bronhiit  ninakõrvalkoobaste infektsioon  külmavillid  kõrgvererõhutõbi  palavik  astma, hingeldus, vilisev hingamine  mao ja soolestiku häired, mille hulka kuuluvad maolimaskesta ja käärsoole põletik, mis võivad põhjustada palavikku  valu ja haavandid suus  süstekoha reaktsioonid (sh punetus, süstekoha kõvaks tõmbumine, valu, verevalum, sügelus, surin ja ärritus)  juuste kadu  lööve ja naha kihelus  unehäired  depressioon  nõrkuse tunne  luumurrud  ebamugavustunne rinnus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 100-st):  neeruinfektsioon  vähk, sh nahavähk ja healoomulised kasvajad või tükid, sh sünnimärgid nahal  villid nahal  kogu keha haarav raske infektsioon (sepsis), mõnikord koos vererõhu langusega (septiline šokk)  psoriaas(sh peopesades ja/või jalataldadel ja/või nahavillidena)

 trombotsüütide vähene arv  kombineeritud trombotsüütide, punaste ja valgete vererakkude vähene arv  kilpnäärme häired  veresuhkru taseme tõus  kolesterooli taseme tõus veres  tasakaaluhäired  nägemishäired  silmapõletik (konjunktiviit)  silma allergia  ebaregulaarse südamelöögisageduse tunnetamine  südame veresoonte ahenemine  verehüübed  õhetus  kõhukinnisus  kopsude krooniline põletikuline haigus  maohappe tagasivool  sapikivid  maksa häired

 rinnanäärme häired  menstruatsioonihäired

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st):  luuüdi võimetus toota vererakke  valgete vererakkude arvu oluline (tugev) vähenemine  liigeste või neid ümbritsevate kudede põletik  aeglustunud paranemine  siseorganite veresoonte põletik  leukeemia  melanoom (üks nahavähi tüüp)  Merkeli raku kartsinoom (üks nahavähi tüüp)  lihhenoidsed reaktsioonid (sügelev punakaslilla nahalööve ja/või niidistikutaoline hallikasvalge muster limaskestadel)  naha ketendus, lehtedena irdumine  immuunsüsteemi häired, mis võivad mõjutada kopse, nahka ja lümfisõlmi (esinevad kõige sagedamini sarkoidoosina)  sõrmede ja varvaste valu ja värvuse muutus  maitsetundlikkuse häired  kusepõie häired  neerude häired  naha veresoonte põletik, mis põhjustab löövet

Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus ei ole teada:  harvaesinev verevähk, mis puudutab enamasti noori inimesi (hepatospleeniline T-raku lümfoom)  Kaposi sarkoom, harvaesinev vähk, mis on seotud inimese herpesviirus8 infektsiooniga. Kaposi sarkoom esineb tavaliselt lillade nahakahjustustena  dermatomüosiidi (haigus, mis avaldub lihasnõrkuse ja nahalööbena) süvenemine

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võibolla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi(vtV lisa)kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Simponit säilitada

 Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.  Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.  Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte lasta külmuda.  Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult.  Seda ravimit tohib ühekordselt kuni 30päeva jooksul hoida ka külmkapist väljas temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui karbile trükitud originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbile uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta(mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi. Visake ravim ära, kui seda ei ole kasutatud uue kõlblikkusaja või karbile trükitud kõlblikkusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb saabub enne.  Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et vedelik ei ole selge kuni helekollane, on hägune või sisaldab võõrosakesi.  Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma arstilt või apteekrilt, kuidas hävitadaravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Simponi sisaldab Toimeaine on golimumab. Üks 0,5ml pen-süstel sisaldab 50mggolimumabi.

Teised koostisosad on sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80 (E433) ja süstevesi.Lisateavet sorbitooli (E420) ja polüsorbaat80 (E433) kohta vt lõik2.

Kuidas Simponi välja näeb ja pakendi sisu Simponit tarnitaksesüstelahusena ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis. Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1pen-süstlit ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3pen-süstlit (3ühest pakendit). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega), värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Ärge kasutage Simponit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või te näete selles võõrosakesi.

Müügiloa hoidja Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

Tootja Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg101 2333 CB Leiden Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva Janssen-Cilag NV UAB "JOHNSON & JOHNSON" Tel/Tél: 0800 93 377 Tel: +370 5 278 68 88 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. България Luxembourg/Luxemburg „Джонсън & Джонсън България” ЕООД Janssen-Cilag NV Тел.: +359 2 489 94 00 Tél/Tel: 800 29 504 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Janssen-Cilag s.r.o. Janssen-Cilag Kft. Tel: +420 227 012 227 Tel.: +36 1 884 2858

Danmark Malta Janssen-Cilag A/S AM MANGION LTD Tlf.: +45 4594 8282 Tel: +356 2397 6000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Janssen-Cilag GmbH Janssen-Cilag B.V. Tel: 0800 086 9247 / +49 2137 955 6955 Tel: 0800 242 42 42 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Janssen-Cilag AS Tel: +372 617 7410 Tlf: +47 24 12 65 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich Janssen-CilagΦαρμακευτική Μονοπρόσωπη Janssen-Cilag Pharma GmbH Α.Ε.Β.Ε. Tel: +43 1 610 300 Tηλ: +30 210 80 90 000

España Polska Janssen-Cilag, S.A. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 722 81 00 Tel.: +48 22 237 60 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Janssen-Cilag Janssen-Cilag Farmacêutica, Lda. Tél: 0 800 25 50 75 / +33 1 55 00 40 03 Tel: +351 214 368 600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hrvatska România Johnson & Johnson S.E. d.o.o. Johnson & Johnson România SRL Tel: +385 1 6610 700 Tel: +40 21 207 1800 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Janssen Sciences Ireland UC Johnson & Johnson d.o.o. Tel: 1 800 709 122 Tel: +386 1 401 18 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Janssen-Cilag AB Johnson & Johnson, s.r.o. c/o Vistor ehf. Tel: +421 232 408 400 Sími: +354 535 7000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Janssen-Cilag SpA Janssen-Cilag Oy Tel: 800.688.777 / +39 02 2510 1 Puh/Tel: +358 207 531 300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Κύπρος Sverige Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ Janssen-Cilag AB Τηλ: +357 22 207 700 Tfn: +46 8 626 5000

Latvija UAB "JOHNSON & JOHNSON" filiāle Latvijā Tel: +371 678 93561 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

KASUTUSJUHEND

Kui te soovite Simponit ise süstida, peab tervishoiutöötaja teid õpetama, kuidas süstimiseks valmistuda ja seda endale manustada. Kui teid ei ole õpetatud, pöörduge palun oma arsti, haiglaõe või apteekri poole, et treeningu aeg kokku leppida.

Juhendi sisukord

Alltoodud skeem (vt joonis1) näitab, milline näeb välja SmartJecti pen-süstel.

Kork kinnis kate

1. Valmistumine pen-süstli kasutamiseks

 Ärge kunagi loksutage pen-süstlit.  Ärge eemaldage pen-süstlilt korki enne, kui vahetult enne süstimist.  Pärast eemaldamist ärge pange korki pen-süstlile tagasi, et vältida nõela kõverdumist.

Kontrollige pen-süstlite hulka Kontrollige pen-süstleid ja veenduge, et  pen-süstlite hulk ja tugevus on õiged. o Kui teile määratud annus on 50mg, siis saate ühe 50mgpen-süstli. o Kui teile määratud annus on 100mg, siis saate kaks 50mgpen-süstlit ja te peate tegema endale kaks süstet. Valige nende tegemiseks kaks erinevat süstekohta (nt üks süste paremasse reide ja teine süste vasakusse reide). Süsted tuleb teha kohe üksteise järel. o Kui teile määratud annus on 200mg, siis saate neli 50mgpen-süstlit ja te peate tegema endale neli süstet. Tehke süsted erinevatesse süstekohtadesse. Süsted tuleb teha kohe üksteise järel.

Kontrollige kõlblikkusaega

 Kontrollige kõlblikkusaega, mis on trükitud või kirjutatud karbile.  Kontrollige kõlblikkusaega (nagu on näidatud pärast „EXP“) pen-süstlil.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui kõlblikkusaeg on möödas. Trükitud kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Palun pöörduge nõuande saamiseks oma arsti või apteekri poole.

Kontrollige turvariba  Kontrollige pen-süstli korgi ümber paiknevat turvariba.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui turvariba on katki. Palun pöörduge oma arsti või apteekri poole.

Oodake 30minutit, et pen-süstel saavutaks toatemperatuuri  Korrektse süste tagamiseks võtke pen-süstel karbist välja ja hoidke seda 30minutit lastele kättesaamatus kohas toatemperatuuril.  Ärge soojendage pen-süstlit mingil muul viisil (nt ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega kuumas vees).  Ärge eemaldage pen-süstlilt korki sellel ajal, kui pen-süstel toatemperatuurini soojeneb.

Seadke ülejäänud varustus valmis  Ootamise ajal saate ülejäänud varustuse valmis seada, sh alkoholiga immutatud tampooni, vatipadja või marlitüki ja teravate esemete anuma. Kontrollige vedelikku pen-süstlis

 Vaadake läbi vaatlusava, et veenduda selles, et pen-süstlis olev vedelik on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega) ja värvusetu kuni helekollane. Lahust võib kasutada, kui see sisaldab veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi.  Te märkate ka õhumulli, mis on normaalne.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab suuremaid osakesi. Sellisel juhul rääkige oma arsti või apteekriga.

2. Süstekoha valik ja ettevalmistamine (vt joonis2)

 Te võitesüstidaravimit reie keskosa esiküljele.  Te võite süstida kõhupiirkonda (abdominaalpiirkond) nabast allpool, välja arvatud piirkonda, mis paikneb ligikaudu 5cm ulatuses vahetult naba all.  Ärge süstige piirkondadesse, kus nahk on õrn, verevalumiga, punetav, kestendav, kõva, armide või venitusarmidega.  Kui ühe manustamiskorraga on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need manustada erinevatesse süstekohtadesse.

ÄRGEsüstige käsivarde, et vältida pen-süstli riket ja/või soovimatut vigastust.

Peske käed ja puhastage süstekoht

 Peske oma käed põhjalikult seebi ja sooja veega puhtaks.  Puhastage süstekoht alkoholis immutatud tampooniga.  Laske nahal enne süstimist kuivada. Ärge lehvitage tuult ega puhuge puhastatud piirkonnale.  Ärge puudutage seda piirkonda uuesti enne süstimist.

3. Ravimi süstimine

 Korki ei tohi eemaldada enne, kui te olete valmis ravimit süstima.  Ravim tuleb pärast korgi eemaldamist süstida 5minuti jooksul.

Eemaldage kork (joonis3)  Kui te olete valmis süstima, keerake kergelt korki, et turvariba katki läheks.  Tõmmake kork ära ja visake see pärast süstimist minema.  Ärge pange korki tagasi, sest see võib kahjustada pen-süstli sees olevat nõela.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui see on maha pillatud ilma sellel oleva korgita. Sellisel juhul võtke palun ühendust oma arsti või apteekriga.

Suruge pen-süstel vastu nahka (vt joonised4ja 5)ilma nahka voltipigistamata.

 Hoidke pen-süstlit mugavalt ühes käes sinisest nupust kõrgemalt.  Veenduge, et roheline turvaümbris on liikumatultja võimalikult tihedaltteie naha vastas. Kui pen-süstel ei ole süstimise ajal liikumatus asendis, on oht, et nõel võib painduda.  ÄRGE pigistage nahka volti, et vältida soovimatutnõelatorkevigastust.  ÄRGEpuudutage ega vajutage siniselenupulesel ajal, kui sätite pen-süstlit nahale.

 Suruge pen-süstli avatud otsa 90-kraadise nurga all vastu oma nahka. Avaldage piisavat survet, et roheline turvaümbris libiseks üles ja jääks läbipaistva katte sisse.Läbipaistva katte alt jääb paistma vaid sellest laiema rohelise turvaümbrise serv.  ÄRGE vajutage sinisele nupule enne, kuiturvaümbrison läbipaistva katte sisse libisenud. Vajutadessinisele nupule enne, kuiturvaümbris on kaetud, võitepõhjustada pen-süstli rikke.  Süstige ravim ilma nahka voltipigistamata.

Vajutage süstimiseks nupule (vt joonised6 ja 7)

Joonis6 Joonis7

 Suruge pen-süstlit jätkuvalt vastu oma nahka.Süstimise alustamiseks vajutageteise käega sinise nupu kõrgemale osale. Ärge vajutage nupule enne, kui pen-süstel onvastu nahka surutudja turvaümbris läbipaistvassekattesse libisenud.  Kui nupp on alla vajutatud, jääb see alla, nii et te ei pea surumist jätkama.  Kui tundub, et nuppu on raske alla vajutada, ärge vajutage nupule tugevamini. Vabastage nupp, tõstke pen-süstel üles ja alustage uuesti. Vältige kindlasti nupule vajutamist enne, kui roheline turvaümbris on täielikult naha vastusurutud, seejärel vajutage nupu kõrgemale osale.  Te kuulete valju „klõpsatust“–ärge sattuge ärevusse.Esimene „klõpsatus“ tähendab, et nõel on sisse viidud ja süste on alanud. Te ei pruugi nõelatorget sel ajal tunda.

Ärge pen-süstlit oma nahalt üles tõstke. Kui tõstate pen-süstli oma nahalt, ei pruugi te saada täielikku ravimiannust.

Hoidke pen-süstlit naha vastas niikaua, kuni kuulete teist „klõpsatust“ (vt joonis8); tavaliselt kulub teise „klõpsatuseni“3kuni 6sekundit, kuid võib kuluda ka kuni 15sekundit.

 Hoidke pen-süstlit jätkuvalt naha vastas niikaua, kuni te kuulete teist „klõpsatust“(see tähendab, et süstimine on lõppenud ja nõel on tagasi pen-süstlisse tõmbunud).  Tõstke pen-süstel süstekohalt üles.  Märkus: kui te ei kuule teist „klõpsatust“, oodake 15sekundit alates esmakordsest nupule vajutamisest ja seejärel tõstke pen-süstel süstekohalt üles.

4. Pärast süstet

Kasutage vatipatja või marlitükki  Süstekohal võib olla väike kogus verd või vedelikku. See on normaalne.  Te võite suruda vatipadja või marlitüki 10sekundiks süstekohale.  Vajadusel võite te süstekoha katta väikse plaastriga.  Ärge hõõruge oma nahka.

Kontrollige vaatlusava–kollane indikaator kinnitab korrektset manustamist (vt joonis9).  Kollane indikaator on ühendatud pen-süstli kolviga. Kui vaatlusavast ei paista kollast indikaatorit, siis ei ole kolb piisavalt edasi liikunud ja süste on tegemata.  Kollane indikaator täidab ligikaudu pool vaatlusavast. See on normaalne.  Kui vaatlusavast kollast indikaatorit näha ei ole või kui te kahtlustate, et te ei saanud täisannust, rääkige oma arsti või apteekriga. Ärge manustage teist annust oma arstiga rääkimata.

Visake pen-süstel minema (vt joonis10)

 Asetage oma pen-süstel kohe teravate esemete anumasse. Kui see anum on täis, visake see anum kindlasti ära nii, nagu teie arst või haiglaõde on õpetanud. Kui te tunnete, et midagi on süstimisel valesti läinud või kui te ei ole milleski kindel, rääkige sellest oma arsti või apteekriga.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik4.

Teie arst annab teile ka patsiendi kaardi. See sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Simponi ja milleks seda kasutatakse

Simponi sisaldab toimeainet nimega golimumab.

Simponi kuulub „TNF-i blokaatoriteks“nimetatavate ravimite hulka. Seda kasutatakse järgmiste põletikuliste haiguste raviks täiskasvanutel:  reumatoidartriit,  psoriaatiline artriit,  aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit  haavandiline koliit.

Simponit kasutatakse 2-aastastel ja vanematellastel polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi raviks ning 2-aastastel ja vanematellastelkehakaaluga üle 15mglaste haavandilise koliidi raviks.

Simponi toimib, blokeerides teatudvalgu toime, mida nimetatakse „tuumorinekroosifaktor alfaks“ (TNF-α). See valk osaleb organismis toimuvates põletikuprotsessides ja selle blokeerimine võib teie organismis põletikku vähendada.

Reumatoidartriit Reumatoidartriit on põletikuline liigeste haigus. Aktiivse reumatoidartriidi korral antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit kombinatsioonis teise ravimiga, mida nimetatakse metotreksaadiks eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Psoriaatiline artriit Psoriaatiline artriit on liigeste põletikuline haigus, millega tavaliselt kaasneb psoriaas‒ põletikuline nahahaigus. Kui te põete aktiivset psoriaatilist artriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,

 aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit on selgroo põletikulised haigused. Kui te põete anküloseerivat spondüliiti või radiograafilise leiuta aksiaalset spondüloartriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  parandada teie füüsilist funktsiooni. Haavandiline koliit(täiskasvanutel ja lastel) Haavandiline koliit on soole põletikuline haigus. Kui teil on haavandiline koliit, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui haigus ei allu nendele ravimitele piisavalt hästi, antakse teile selle haiguse raviks Simponit.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit on põletikuline haigus, mis põhjustab liigeste valu ja turset lastel. Kui teil on polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit, siis antakse teile kõigepealt teisi ravimeid. Kui teie tervis ei parane piisavalt teiste ravimite kasutamisel, siis antakse teile selle haiguse ravimiseks Simponit kombinatsioonis metotreksaadiga.

2. Mida on vaja teada enne Simponi kasutamist

Simponitei tohi kasutada  kui olete golimumabi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline (ülitundlik),  kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon,  kui teil on mõõdukas või raske südamepuudulikkus.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalmainitust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Simponi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Infektsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil juba on või kui tekivad ravi ajal Simponigavõi pärast seda mis tahes infektsiooni sümptomid. Infektsiooni sümptomite hulka võivad kuuludapalavik, köha, hingeldus, gripitaolised sümptomid, kõhulahtisus, haavad, hambaprobleemid või kõrvetustunne urineerimisel.  Simponi kasutamise ajal võivad teil kergemini tekkida infektsioonid.  Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad taastekkida mõned varem esinenud infektsioonid.

Tuberkuloos Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal või pärast ravi tuberkuloosi sümptomid. Tuberkuloosi sümptomite hulka kuuluvad püsiv köha, kehakaalu langus, väsimus, palavik või öine higistamine.  Patsientidel, keda on ravitud Simponiga on teatatud tuberkuloosi juhtudest; harvadel juhtudel isegi patsientidel, keda on ravitud tuberkuloosi ravimitega. Teie arst kontrollib teid, et näha, kas teil on tuberkuloos. Teie arst märgib nende kontrollide tulemused üles teie patsiendi kaardile.  On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosi põdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kes põeb tuberkuloosi või on tuberkuloosi põdenud.

 Kui teie arst arvab, et teil on risk nakatuda tuberkuloosi, võidakse teile enne ravi alustamist Simponiga manustada tuberkuloosivastaseid ravimeid. B-hepatiidiviirus (HBV)

 Rääkige oma arstile enne Simponi manustamist, kui te olete HBV kandja, kui teil on või kui teil on olnud HBV.  Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil on risk nakatuda HBV-sse.  Teie arst peab teid kontrollima HBV suhtes.  Ravi TNF-i blokaatoritega nagu Simponi võib põhjustada HBV reaktivatsiooni patsientidel, kes on selle viiruse kandjad. See võib mõnedel juhtudel olla eluohtlik. Invasiivsed seeninfektsioonid Kui te olete elanud või reisinud piirkonnas, kus esineb sageli spetsiifiliste seeneliikide poolt põhjustatud infektsioone, mis võivad mõjutada kopse või teisi kehaosi (tuntakse histoplasmoosi, koktsidioidmükoosi või blastomükoosi nime all), rääkige sellest kohe oma arstile. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas need seeninfektsioonid on sagedased piirkonnas, kus te olete elanud või reisinud.

Kasvaja ja lümfoom Enne kui te hakkate Simponit kasutama, rääkige oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud lümfoom (üks verevähi tüüpidest) või ükskõik millist muud tüüpi kasvaja.  Kui te kasutate Simponit või teisi TNF-i blokaatoreid võib lümfoomi või mõne muu kasvaja tekkerisk suureneda.  Patsientidel, kellel esineb raske reumatoidartriit ja teised põletikulised haigused ja kelle haigus on püsinud pikka aega, on keskmisest suurem risk lümfoomi arenemiseks.  TNF-i blokeerivaid ravimeid võtnud lastel ja teismelistel patsientidel esines vähi juhtumeid, sh ebatavalist tüüpi, mis mõnel korral lõppesid surmaga.  Harvadel juhtudel on leitud spetsiifilist ja rasket lümfoomi (hepatospleeniline T-rakuline lümfoom) patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega.Enamus neist patsientidest olid noorukid või noored täiskasvanud mehed.Seda tüüpi vähk on tavaliselt lõppenud surmaga.Peaaegu kõik need patsiendid olid saanud ka ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriiniga.Informeerige oma arsti, kui te võtate koos Simponiga asatiopriini või 6-merkaptopuriini.  Patsientidel, kellel esineb püsiv raske astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kes on kroonilised suitsetajad, võib ravi ajal Simponiga esineda suurem risk vähi tekkeks. Kui teil on püsiv raske astma, KOK või te olete krooniline suitsetaja, peate te oma arstiga arutama, kas ravi TNF-i blokaatoriga sobib teile.  Mõnedel patsientidel, keda on ravitud golimumabiga on tekkinud teatud tüüpi nahavähke. Teatage oma arstile, kui ravi ajal või pärast seda on mis tahes muutusi naha välimuses või kui nahale tekivad vohandid.

Südamepuudulikkus Kui teil tekivad uued südamepuudulikkuse sümptomid või südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine, rääkige sellest kohe oma arstile. Südamepuudulikkuse sümptomite hulka kuuluvad hingeldus või jalgade tursed.  TNF-i blokaatorite, sh Simponi kasutamisel on teatatud uue südamepuudulikkuse tekkest ja südamepuudulikkuse süvenemisest. Mõned neist patsientidest surid.  Kui teil esineb kerge südamepuudulikkus ja teid ravitakse Simponiga, peab teie arst teid hoolikalt jälgima.

Närvisüsteemi häired Rääkige kohe oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud demüeliniseeriv haigus nagu hulgiskleroos või kui teil tekivad sellise haiguse sümptomid. Sümptomite hulka võivad kuuluda muutused teie nägemises, käte või jalgade nõrkus või mõne kehaosa tuimus või pakitsus. Teie arst otsustab, kas teile võib Simponit manustada.

Operatsioonid või hambaravi

 Pidage nõuoma arstiga, kui teil seisab ees mingi operatsioon või hambaravi.  Teavitage protseduuri teostavat kirurgi või hambaarsti ravist Simponiga, näidates neile oma patsiendi kaarti. Autoimmuunhaigus Rääkige oma arstile, kui teil tekivad luupuseks nimetatava haiguse sümptomid. Selle sümptomite hulka kuuluvadpüsiv lööve, palavik, liigesevalu ja väsimus.  Harvadel juhtudel on TNF-i blokaatoritega ravitud patsientidel tekkinud luupus.

Verehaigus Mõnedel patsientidel võib organism toota ebapiisavalt vererakke, mis aitavad organismil võidelda infektsioonidega või aitavad peatada verejooksu. Kui teil tekib palavik, mis ei möödu, teil tekivad väga kergesti verevalumid või verejooksud või kui te olete väga kahvatu, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst võib otsustada ravi lõpetada.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamist oma arsti või apteekriga.

Vaktsineerimised Pidage nõu oma arstiga, kui te olete hiljuti vaktsineeritud või kavatsete end vaktsineerida.  Teile ei tohi Simponi kasutamise ajal manustada teatud (elus)vaktsiine.  Teatud vaktsineerimised võivad põhjustada infektsioone. Kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk sellise infektsiooni tekkeks ligikaudu 6kuud pärast teile raseduse ajal manustatud viimast annust. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest, et nad saaksid otsustada, millal tohib teie last vaktsineerida.

Rääkige oma lapse arstiga lapse vaktsineerimisest. Võimalusel peab teie laps enne Simponi kasutamist olema saanud kõik eakohased vaktsiinid.

Terapeutilised nakkusetekitajad Rääkige oma arstiga, kui te olete hiljuti saanud või teile kavatsetakse anda terapeutilisi nakkusetekitajaid (nt BCG instillatsioon vähi raviks).

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad pärast Simponi kasutamist allergilise reaktsiooni sümptomid. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks võivad olla näo, huulte, suu või kurgu paistetus, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve; nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluude paistetus.  Mõned neist reaktsioonidest võivad olla tõsised või harvemal juhul eluohtlikud.  Mõned neist reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist.

Lapsed Simponit ei ole soovitatavkasutada alla 2-aastastel polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga või laste haavandilise koliidiga lastel, sest seda ravimit ei ole nendesrühmades uuritud.

Muud ravimid ja Simponi  Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mis tahes teisi ravimeid reumatoidartriidi, polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidivõi haavandilise koliidi ravimiseks.  Te ei tohi Simponit võtta koos ravimitega, mis sisaldavad toimeainena anakinrat või abatatsepti. Neid ravimeid kasutatakse reumaatilistehaiguste raviks.  Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis mõjutavad teie immuunsüsteemi.

 Simponi kasutamise ajal ei tohi te saada teatud (elus)vaktsiine. Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti või apteekriga.

Rasedus ja imetamine Rääkige enne Simponi kasutamist oma arstiga:  kui te olete rase või kavatsete Simponi kasutamise ajal rasestuda. Selle ravimi toimete kohta rasedatele on piiratud hulgal andmeid. Kui teid ravitakse Simponiga, peate te vältima rasestumist ravi ajal ja vähemalt 6kuu jooksul pärast Simponi viimast süstet, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Simponit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on teile selgelt vajalik;  enne rinnaga toitmise alustamist peab viimasest Simponi ravikuurist olema möödunud vähemalt 6kuud. Kui teile peab Simponit manustama, peate te rinnaga toitmise lõpetama;  kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk infektsiooni tekkeks. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest enne, kui last vaktsineeritakse (lisainformatsiooni vaata vaktsineerimiste lõigust). Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Simponi mõjutab kergeltautojuhtimise ja tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus. Kui see tekib, ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid.

Simponi sisaldab lateksit,sorbitoolija polüsorbaati Tundlikkus lateksi suhtes Osa süstlist (nõelakate) sisaldab lateksit. Kuna lateks võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, rääkige oma arstiga enne Simponi kasutamist, kui teie või teie hooldaja on lateksi suhtes allergiline.

Sorbitooli talumatus Ravimsisaldab 20,5mgsorbitooli (E420)igas pen-süstlis.

Polüsorbaat80 Ravim sisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühes süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Teavitage oma arsti, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Simponit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju Simponit manustatakse Reumatoidartriit, psoriaatiline artriit ja aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit:  Soovitatav annus on 50mg(1süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te võite ravi Simponiga jätkata. o Kui te kaalute üle 100kg, võidakse annust suurendada 100mg-ni (2süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit:

 Patsientidelekehakaaluga vähemalt 40kg on soovitatav annus 50mg, mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.Patsientidele, kes kaaluvad vähem kui 40kg, on saadaval 45mg/0,45ml pen-süstel. Teie arst ütleb teile õige annuse, mida kasutada.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te peate jätkama ravi Simponiga. Haavandiline koliittäiskasvanutel  Allolevas tabelison näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi Algannus on 200mg(4süstli sisu), millele järgneb 100mg(2süstli Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga alla 80kg: 50mg(1süstli sisu) 4nädalat

Laste haavandiline koliit 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg:  Allolevas tabelison näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi  Patsiendid kehakaaluga vähemalt 15kg kuni vähem kui 40kg: Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga vähemalt 15kg kuni vähem kui 40kg: Arst ütleb teile kasutamiseks õige annuse.

Kuidas Simponit manustatakse  Simponit manustatakse süstides seda naha alla (subkutaanselt).  Algul võib Simponit süstida teie arst või haiglaõde. Siiski võite te koos oma arstiga otsustada, et te võite endale Simponit ise süstida. Sellisel juhul õpetatakse teile, kuidas Simponit endale süstida. Rääkige oma arstiga, kui teil on mingeid küsimusi ravimi endale süstimise kohta. Te leiate üksikasjaliku „Kasutusjuhendi“ selle infolehe lõpust.

Kui te kasutate Simponit rohkem,kui ette nähtud Kui te olete kasutanud või teile on manustatud rohkem Simponit kui ette nähtud (kas süstisite ühekorraga liiga palju või kasutasiteravimit liiga sageli), rääkige kohe oma arsti või apteekriga. Võtke alati kaasa käesolev infoleht ja ravimi pakend, isegi kui see on tühi.

Kui te unustate Simponit kasutada Kui te unustate Simponit plaanitud kuupäeval manustada, süstige vahelejäänud annus niipea, kui see teile meenub.

Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Millal süstida järgmine annus  Kui te hilinesite vähem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja jääge esialgse ajagraafiku juurde.

 Kui te hilinesite rohkem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja rääkige oma arsti või apteekriga, et küsida, millal järgmine annus manustada. Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, rääkige oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Simponi kasutamise Kui te kaalute Simponi kasutamise lõpetamist, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõnedel patsientidel võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ja nad võivad vajada ravi. Teatud kõrvaltoimete tekkerisk on 100mgannuse korral suurem kui 50mgannuse korral. Kõrvaltoimed võivad avalduda mitme kuu jooksul pärast viimast süstet.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda järgmistest Simponi tõsistest kõrvaltoimetest:  allergilised reaktsioonid, mis võivad olla tõsised või harva eluohtlikud (harv).Allergiliste reaktsioonide sümptomiteks võivad olla näo-, huulte, suupiirkonna või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve, nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluupiirkondade turse. Mõned nendest reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist;  tõsised nakkused (sh tuberkuloos, bakteriaalsed nakkused, sh tõsised verenakkused ja kopsupõletik, rasked seennakkused ja teised oportunistlikud nakkused) (sage).Nakkuse sümptomiteks võivad olla palavik, väsimus, (püsiv) köha, hingeldus, gripitaolised haigusnähud, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel;  B-hepatiidi viiruse taasaktiveerumine, kui te olete nakkusekandja või teil on varem olnud B-hepatiit (harv).Sümptomiteks võivad olla naha ja silmavalgete kollaseks värvumine, tumepruuni värvusega uriin, kõhuvalu paremal pool, palavik, iiveldus, oksendamine ja väga suur väsimus;  närvisüsteemihaigus nagu hulgiskleroos (harv).Närvisüsteemi haiguse sümptomiteks võivad olla muutused teie nägemises, nõrkustunne teie kätes või jalgades, tuimus-või torkimistunne ükskõik millises teie kehaosas;  lümfisõlmede vähk (lümfoom) (harv).Lümfoomi sümptomiteks võivad olla lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine või palavik;  südamepuudulikkus (harv).Südamepuudulikkuse sümptomiteks võivad olla hingeldamine või jalgade turse;  nähud, mis viitavad immuunsüsteemi haigusseisundile, mida nimetatakse:

• söötraig ehk luupus (harv).Sümptomiteks võivad olla liigesevalu või lööve põskedel või kätel, mis on tundlik päikese suhtes; sarkoidoos (harv).Sümptomiteks võivad olla püsiv köha, hingeldamine, rinnavalu, palavik, lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine, nahalööbed ja hägune nägemine;

 väikeste veresoonte turse (vaskuliit) (harv). Sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, kehakaalu vähenemine, öine higistamine, lööve ja närviprobleemid nagu tuimus-ja torkimistunne;  nahavähk (aeg-ajalt). Nahavähi sümptomiteks võivad olla muutused naha välimuses või kasvajad nahal;

 verehaigus (sage).Verehaiguse sümptomiteks võivad olla palavik, mis ei taandu; sinikate või verejooksu väga kerge tekkimine või väga kahvatu välimus;  verevähk (leukeemia) (harv). Leukeemia sümptomiteks võivad olla palavik, väsimustunne, sagedased infektsioonid, kergesti tekkivad verevalumid ja öine higistamine. Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda ülaltoodud sümptomit.

Simponi kasutamisel on täheldatud lisaks järgnevaid kõrvaltoimeid: Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui ühte inimest 10-st):  ülemiste hingamisteede infektsioonid, kurguvalu või hääle kähedus, nohu

Sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 10-st):  hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes (maksaensüümide aktiivsuse tõus) arsti poolt võetud vereanalüüsides  pearingluse tunne  peavalu  tuimuse-või surinatunne

 pindmised seeninfektsioonid  abstsess  bakteriaalsed infektsioonid (nt tselluliit)  punaste vererakkude vähene arv  valgete vererakkude vähene arv  positiivne vereanalüüs luupusele  allergilised reaktsioonid  seedehäire  kõhuvalu  iiveldus  gripp  bronhiit  ninakõrvalkoobaste infektsioon  külmavillid  kõrgvererõhutõbi  palavik  astma, hingeldus, vilisev hingamine  mao ja soolestiku häired, mille hulka kuuluvad maolimaskesta ja käärsoole põletik, mis võivad põhjustada palavikku  valu ja haavandid suus  süstekoha reaktsioonid (sh punetus, süstekoha kõvaks tõmbumine, valu, verevalum, sügelus, surin ja ärritus)  juuste kadu  lööve ja naha kihelus  unehäired  depressioon  nõrkuse tunne  luumurrud  ebamugavustunne rinnus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 100-st):  neeruinfektsioon  vähk, sh nahavähk ja healoomulised kasvajad või tükid, sh sünnimärgid nahal  villid nahal  kogu keha haarav raske infektsioon(sepsis), mõnikord koos vererõhu langusega (septiline šokk)  psoriaas (sh peopesades ja/või jalataldadel ja/või nahavillidena)  trombotsüütide vähene arv

 kombineeritud trombotsüütide, punaste ja valgete vererakkude vähene arv

 kilpnäärme häired  veresuhkru taseme tõus  kolesterooli taseme tõus veres  tasakaaluhäired  nägemishäired  silmapõletik (konjunktiviit)  silma allergia  ebaregulaarse südamelöögisageduse tunnetamine  südame veresoonte ahenemine  verehüübed  õhetus  kõhukinnisus  kopsude krooniline põletikuline haigus  maohappe tagasivool  sapikivid  maksa häired  rinnanäärme häired  menstruatsioonihäired

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st):  luuüdi võimetus toota vererakke  valgete vererakkude arvu oluline (tugev) vähenemine  liigeste või neid ümbritsevate kudede põletik  aeglustunud paranemine  siseorganite veresoonte põletik  leukeemia  melanoom (üks nahavähi tüüp)  Merkeli raku kartsinoom (üks nahavähi tüüp)  lihhenoidsed reaktsioonid (sügelev punakaslilla nahalööve ja/või niidistikutaoline hallikasvalge muster limaskestadel)  naha ketendus, lehtedena irdumine  immuunsüsteemi häired, mis võivad mõjutada kopse, nahka ja lümfisõlmi (esinevad kõige sagedamini sarkoidoosina)  sõrmede ja varvaste valu ja värvuse muutus  maitsetundlikkuse häired  kusepõie häired

 neerude häired  naha veresoonte põletik, mis põhjustab löövet Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus ei ole teada:

 harvaesinev verevähk, mis puudutab enamasti noori inimesi (hepatospleeniline T-raku lümfoom)  Kaposi sarkoom, harvaesinev vähk, mison seotud inimese herpesviirus8 infektsiooniga. Kaposi sarkoom esineb tavaliselt lillade nahakahjustustena  dermatomüosiidi (haigus, mis avaldub lihasnõrkuse ja nahalööbena) süvenemine Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime,pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi(vtV lisa)kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Simponit säilitada

 Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

 Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.  Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte lasta külmuda.  Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult.  Seda ravimit tohib ühekordselt kuni 30päeva jooksul hoida ka külmkapist väljas temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui karbile trükitud originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbile uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta (mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi. Visake ravim ära, kui seda ei ole kasutatud uue kõlblikkusaja või karbile trükitud kõlblikkusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb saabub enne.  Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et vedelik ei ole selge kuni helekollane, on hägune või sisaldab võõrosakesi.  Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma arstilt või apteekrilt, kuidas hävitadaravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Simponi sisaldab Toimeaine on golimumab. Üks 0,5ml süstel sisaldab 50mggolimumabi. Teised koostisosad on sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80 (E433) ja süstevesi.Lisateavet sorbitooli (E420)ja polüsorbaat80 (E433)kohta vt lõik2.

Kuidas Simponi välja näeb ja pakendi sisu Simponit tarnitakse süstelahusena ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstlis. Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1süstlit ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3süstlit (3ühest pakendit). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega), värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Ärge kasutage Simponit, kui lahus onkaotanud värvi, on hägune või te näete selles võõrosakesi.

Müügiloa hoidja Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

Tootja Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg101 2333 CB Leiden Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva Janssen-Cilag NV UAB "JOHNSON & JOHNSON" Tel/Tél: 0800 93 377 Tel: +370 5 278 68 88 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

България Luxembourg/Luxemburg „Джонсън & Джонсън България” ЕООД Janssen-Cilag NV Тел.: +359 2 489 94 00 Tél/Tel: 800 29 504 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Janssen-Cilag s.r.o. Janssen-Cilag Kft. Tel: +420 227 012 227 Tel.: +36 1 884 2858

Danmark Malta Janssen-Cilag A/S AM MANGION LTD Tlf.: +45 4594 8282 Tel: +356 2397 6000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Janssen-Cilag GmbH Janssen-Cilag B.V. Tel: 0800 086 9247 / +49 2137 955 6955 Tel: 0800 242 42 42 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Janssen-Cilag AS Tel: +372 617 7410 Tlf: +47 24 12 65 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich Janssen-CilagΦαρμακευτική Μονοπρόσωπη Janssen-Cilag Pharma GmbH Α.Ε.Β.Ε. Tel: +43 1 610 300 Tηλ: +30 210 80 90 000

España Polska Janssen-Cilag, S.A. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 722 81 00 Tel.: +48 22 237 60 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Janssen-Cilag Janssen-Cilag Farmacêutica, Lda. Tél: 0 800 25 50 75 / +33 1 55 00 4003 Tel: +351 214 368 600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Hrvatska România Johnson & Johnson S.E. d.o.o. Johnson & Johnson România SRL Tel: +385 1 6610 700 Tel: +40 21 207 1800 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Janssen Sciences Ireland UC Johnson & Johnson d.o.o. Tel: 1 800 709 122 Tel: +386 1 401 18 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Janssen-Cilag AB Johnson & Johnson, s.r.o. c/o Vistor ehf. Tel: +421 232 408 400 Sími: +354 535 7000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Janssen-Cilag SpA Janssen-Cilag Oy Tel: 800.688.777 / +39 02 2510 1 Puh/Tel: +358 207 531 300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ Janssen-Cilag AB Τηλ: +357 22 207 700 Tfn: +46 8 626 50 00

Latvija UAB "JOHNSON & JOHNSON" filiāle Latvijā Tel: +371 678 93561 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

KASUTUSJUHEND

Kui te soovite Simponit ise süstida, peab tervishoiutöötaja teid õpetama, kuidas süstimiseks valmistuda ja seda endale manustada. Kui teid ei ole õpetatud, pöörduge palun oma arsti, haiglaõe või apteekri poole, ettreeningu aeg kokku leppida.

Juhendi sisukord

Alltoodud skeem (vt joonis1) näitab, milline näeb välja süstel.

1. Valmistumine süstli kasutamiseks

Hoidke süstlit süstli korpusest

 Ärge hoidke kolvi peast, kolvist, nõelakaitse tiibadest ega nõelakattest.  Ärge kunagi tõmmake kolvi tagasi.  Ärge kunagi loksutage süstlit.  Ärge eemaldage süstlilt nõelakatet enne, kui juhendis ette nähtud.  Ärge puudutage nõelakaitse aktiveerimisklambreid (mis on märgitud tärniga * joonisel1), et vältida enneaegset nõela katmist nõelakaitsega.

Kontrollige süstlite hulka Kontrollige süstleid ja veenduge, et  süstlite hulk ja tugevus on õiged. o Kui teile määratud annus on 50mg, siis saate ühe 50mgsüstli. o Kui teile määratud annus on 100mg, siis saate kaks 50mgsüstlit ja te peate tegema endale kaks süstet. Valige nende tegemiseks kaks erinevat süstekohta (nt üks süste paremasse reide ja teine süste vasakusse reide). Süsted tuleb teha kohe üksteise järel. o Kui teile määratud annus on 200mg, siis saate neli 50mgsüstlit ja te peate tegema endale neli süstet. Tehke süsted erinevatesse süstekohtadesse. Süsted tuleb teha kohe üksteise järel. Kontrollige kõlblikkusaega (vt joonis2)  Kontrollige kõlblikkusaega, mis on trükitud või kirjutatud karbile.  Kontrollige kõlblikkusaega (nagu on näidatud „EXP“abil) sildil, vaadates läbi vaatlusava, mis asub süstli korpuse sees.  Kui te ei näe kõlblikkusaega läbi vaatlusava, hoidke süstlit selle korpusest ja keerake nõelakatet, et tuua kõlblikkusaeg vaatlusaknasse nähtavale.

Ärge kasutage süstlit, kui kõlblikkusaeg on möödas. Trükitud kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Palun pöörduge nõuande saamiseks oma arsti või apteekri poole.

Oodake 30minutit, et süstel saavutaks toatemperatuuri  Korrektse süste tagamiseks võtke süstel karbist välja ja hoidke seda 30minutit lastele kättesaamatus kohas toatemperatuuril. Ärge soojendage süstlit mingil muul viisil (nt ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega kuumas vees). Ärge eemaldage süstli nõelakatet sellel ajal, kui süstel toatemperatuurini soojeneb.

Seadke ülejäänud varustus valmis Ootamise ajal saate ülejäänud varustuse valmis seada, sh alkoholiga immutatud tampooni, vatipadja või marlitüki ja teravate esemete anuma. Kontrollige vedelikku süstlis  Hoidke süstlit selle korpusest nii, et kaetud nõel on suunatud allapoole.  Vaadake vedelikku läbi süstli vaatlusava ja veenduge selles, et see on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega) ja värvusetu kuni helekollane. Lahust võib kasutada, kui see sisaldab veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi.  Kui te ei näe vedelikku läbi vaatlusava, hoidke süstlit selle korpusest ja keerake nõelakatet, et tuua vedelik vaatlusaknasse nähtavale (vt joonis2). Ärge kasutage süstlit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab suuremaid osakesi.Sellisel juhul rääkige oma arsti või apteekriga.

2. Süstekoha valik ja ettevalmistamine (vt joonis3)

 Tavaliselt süstitakse ravimit reie keskosa esiküljele.  Te võite süstida ka alakõhupiirkonda (abdominaalpiirkond) nabast allpool, välja arvatud piirkonda, mis paikneb ligikaudu 5cm ulatuses vahetult naba all.  Ärge süstige piirkondadesse, kusnahk on õrn, verevalumiga, punetav, kestendav, kõva, armide või venitusarmidega.  Kui ühe manustamiskorraga on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need manustada keha erinevatesse kohtadesse.

Süstekoha valik hooldajatele (vt joonis4)

 Kui süste teeb teie hooldaja, võib ta kasutada ka õlavarte väliskülgi.  Kasutada võib taas kõiki mainitud süstekohti sõltumata teie kehakujust või suurusest.

Süstekoha ettevalmistamine  Peske oma käed põhjalikult seebi ja sooja veega puhtaks.  Puhastage süstekoht alkoholis immutatud tampooniga.  Laske nahal enne süstimist kuivada. Ärge lehvitage tuult ega puhuge puhastatud piirkonnale. Ärge puudutage seda piirkonda uuesti enne süstimist.

3. Ravimi süstimine

Nõelakatet ei tohi eemaldada enne, kui te olete valmis ravimit süstima. Ravim tuleb pärast nõelakatte eemaldamist süstida 5minuti jooksul.

Ärge puudutage kolbi nõelakatte eemaldamise ajal.

Eemaldage nõelakate (joonis5)  Kui te olete valmis süstima, hoidke süstli korpust ühe käega.  Pärast süstimist tõmmake nõelakate otse ära ja visake see minema. Seda tehes ärge puudutage kolbi.  Te võite märgata süstlis õhumulli või nõela otsas vedeliku tilka. Need on mõlemad normaalsed ja neid ei ole vaja eemaldada.  Süstige annus viivitamatult pärast nõelakatte eemaldamist.

Ärge puudutage nõela ega laske sellel puutuda vastu mis tahes pinda. Ärge kasutage süstlit, kui see on maha pillatud ilma sellel oleva nõelakatteta. Sellisel juhul võtke palun ühendust oma arsti või apteekriga.

Võtke süstel süstimiseks kätte  Hoidke süstli korpust ühe käe keskmise sõrme ja nimetissõrme vahel ja asetage pöial kolvipea peale ning kasutage teist kätt selleks, et kokku suruda nahapiirkonda, mille te eelnevalt puhastasite. Hoidke kindlalt. Ärge kunagi tõmmake kolbi tagasi.

Süstige ravim  Asetage nõel ligikaudu 45-kraadise nurga all kokku surutud nahale. Üksiku kiire liigutusega sisestage nõel läbi naha nii kaugele, kui see läheb (vt joonis6).

 Süstige kogu ravim, lükates kolbi sisse, kuni kolvipea on täielikult nõelakaitse tiibade vahel (vt joonis7).

 Kui kolb on lükatud nii kaugele, kui see läheb, jätkake surve avaldamist kolvipeale, võtke nõel välja ja laske nahk lahti (vt joonis8).

 Võtke oma pöial aeglaselt kolvipealt ära, et võimaldadatühjal süstlil üles liikuda, kuni kogu nõel on kaetud nõelakaitsega, nagu on näidatud joonisel9.

4. Pärast süstet

Kasutage vatipatja või marlitükki  Süstekohal võib olla väike kogus verd või vedelikku. See on normaalne.  Te võite suruda vatipadja või marlitüki süstekohale ja hoida 10sekundit.  Vajadusel võite te süstekoha katta väikse plaastriga. Ärge hõõruge oma nahka.

Visake süstel minema (vt joonis10)  Asetage oma süstel kohe teravate esemete anumasse. Visake see anum kindlasti ära nii, nagu teie arst või haiglaõde on õpetanud. Ärge proovige nõela uuesti katta. Teie ohutuse ja tervise ning teiste ohutuse huvides ärge kunagi kasutage süstlit uuesti.

Kui te tunnete, et midagi on süstimisel valesti läinud või kui te ei ole milleski kindel, rääkige sellest oma arsti või apteekriga.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infolehtalles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik4.

Teie arst annab teile ka patsiendi kaardi. See sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Simponi ja milleks seda kasutatakse

Simponi sisaldab toimeainet nimega golimumab.

Simponi kuulub „TNF-i blokaatoriteks“nimetatavate ravimite hulka. Seda kasutatakse järgmiste põletikuliste haiguste raviks täiskasvanutel:  reumatoidartriit,  psoriaatiline artriit,  aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit,  haavandiline koliit.

Simponi toimib, blokeerides teatud valgu toime, mida nimetatakse „tuumorinekroosifaktor alfaks“ (TNF-α). See valk osaleb organismis toimuvates põletikuprotsessides ja selle blokeerimine võib teie organismis põletikku vähendada.

Reumatoidartriit Reumatoidartriit on põletikuline liigeste haigus. Aktiivse reumatoidartriidi korral antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit kombinatsioonis teise ravimiga, mida nimetatakse metotreksaadiks eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Psoriaatiline artriit Psoriaatiline artriit on liigeste põletikulinehaigus, millega tavaliselt kaasneb psoriaas‒ põletikuline nahahaigus. Kui te põete aktiivset psoriaatilist artriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit on selgroo põletikulised haigused. Kui te põete anküloseerivat spondüliiti või radiograafilise leiuta aksiaalset spondüloartriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Haavandiline koliit Haavandiline koliit on soole põletikuline haigus. Kui teil on haavandiline koliit, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui haigus ei allu nendele ravimitele piisavalt hästi, antakse teile selle haiguse raviks Simponit.

2. Mida on vaja teada enne Simponi kasutamist

Simponitei tohi kasutada  kui olete golimumabi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline (ülitundlik),  kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon,  kui teil on mõõdukas või raske südamepuudulikkus.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalmainitust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Simponi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Infektsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil juba on või kui tekivad ravi ajal Simponiga või pärast seda mis tahes infektsiooni sümptomid. Infektsiooni sümptomite hulka võivad kuuludapalavik, köha, hingeldus, gripitaolised sümptomid, kõhulahtisus, haavad, hambaprobleemid või kõrvetustunne urineerimisel.  Simponi kasutamise ajal võivad teil kergemini tekkida infektsioonid.  Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad taastekkida mõned varem esinenud infektsioonid.

Tuberkuloos Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal või pärast ravi tuberkuloosi sümptomid. Tuberkuloosi sümptomite hulka kuuluvad püsiv köha, kehakaalu langus, väsimus, palavik või öine higistamine.  Patsientidel, keda on ravitud Simponiga on teatatud tuberkuloosi juhtudest; harvadel juhtudel isegi patsientidel, keda on ravitud tuberkuloosi ravimitega. Teie arst kontrollib teid, et näha, kas teil on tuberkuloos. Teie arst märgib nende kontrollide tulemused üles teie patsiendi kaardile.  On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosi põdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kes põeb tuberkuloosi või on tuberkuloosi põdenud.  Kui teie arst arvab, et teil on risk nakatuda tuberkuloosi, võidakse teile enne ravi alustamist Simponiga manustada tuberkuloosivastaseid ravimeid.

HepatiitB viirus (HBV)  Rääkige oma arstile enne Simponi manustamist, kui te olete HBV kandja, kui teil on või kui teil on olnud HBV.  Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil on risk nakatuda HBV-sse.  Teie arst peab teid kontrollima HBV suhtes.

 Ravi TNF-i blokaatoritega nagu Simponi võib põhjustada HBV reaktivatsiooni patsientidel, kes on selle viiruse kandjad. See võib mõnedel juhtudel olla eluohtlik. Invasiivsed seeninfektsioonid Kui te olete elanud või reisinud piirkonnas, kus esineb sageli spetsiifiliste seeneliikide poolt põhjustatud infektsioone, mis võivad mõjutada kopse või teisi kehaosi (tuntakse histoplasmoosi, koktsidioidmükoosi või blastomükoosi nime all), rääkige sellest kohe oma arstile. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas need seeninfektsioonid on sagedased piirkonnas, kus te olete elanud või reisinud.

Kasvaja ja lümfoom Enne kui te hakkate Simponit kasutama, rääkige oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud lümfoom (üks verevähi tüüpidest) või ükskõik millist muud tüüpi kasvaja.  Kui te kasutate Simponit või teisi TNF-i blokaatoreid võib lümfoomi või mõne muu kasvaja tekkerisk suureneda.  Patsientidel, kellel esineb raske reumatoidartriit ja teised põletikulised haigused ja kelle haigus on püsinud pikka aega, on keskmisest suurem risk lümfoomi arenemiseks.  TNF-i blokeerivaid ravimeid võtnud lastel ja teismelistel patsientidel esines vähi juhtumeid, sh ebatavalist tüüpi, mis mõnel korral lõppesid surmaga.  Harvadel juhtudel on leitud spetsiifilist ja rasket lümfoomi (hepatospleeniline T-rakuline lümfoom) patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega.Enamus neist patsientidest olid noorukid või noored täiskasvanud mehed.Seda tüüpi vähk on tavaliselt lõppenud surmaga.Peaaegu kõik need patsiendid olid saanud ka ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriiniga.Informeerige oma arsti, kui te võtate koos Simponiga asatiopriini või 6-merkaptopuriini.  Patsientidel, kellel esineb püsiv raske astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kes on kroonilised suitsetajad, võib ravi ajal Simponiga esineda suurem risk vähi tekkeks. Kui teil on püsiv raske astma, KOK või te olete krooniline suitsetaja, peate te oma arstiga arutama, kas ravi TNF-i blokaatoriga sobib teile.  Mõnedel patsientidel, keda on ravitud golimumabiga on tekkinud teatud tüüpi nahavähke. Teatage oma arstile, kui ravi ajal või pärast seda on mis tahes muutusi naha välimuses või kui nahale tekivad vohandid.

Südamepuudulikkus Kui teil tekivad uued südamepuudulikkuse sümptomid või südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine, rääkige sellest kohe oma arstile. Südamepuudulikkuse sümptomite hulka kuuluvad hingeldus või jalgade tursed.  TNF-i blokaatorite, sh Simponi kasutamisel on teatatud uue südamepuudulikkuse tekkest ja südamepuudulikkuse süvenemisest. Mõned neist patsientidest surid.  Kui teil esineb kerge südamepuudulikkus ja teid ravitakse Simponiga, peab teie arst teid hoolikalt jälgima.

Närvisüsteemi häired Rääkige kohe oma arstile, kui teil on kunagidiagnoositud demüeliniseeriv haigus nagu hulgiskleroos või kui teil tekivad sellise haiguse sümptomid. Sümptomite hulka võivad kuuluda muutused teie nägemises, käte või jalgade nõrkus või mõne kehaosa tuimus või pakitsus. Teie arst otsustab, kas teile võib Simponit manustada.

Operatsioonid või hambaravi  Pidage nõu oma arstiga, kui teil seisab ees mingi operatsioon või hambaravi.  Teavitage protseduuri teostavat kirurgi või hambaarsti ravist Simponiga, näidates neile oma patsiendi kaarti.

Autoimmuunhaigus Rääkige oma arstile, kui teil tekivad luupuseks nimetatava haiguse sümptomid. Selle sümptomite hulka kuuluvadpüsiv lööve, palavik, liigesevalu ja väsimus.

 Harvadel juhtudel on TNF-i blokaatoritega ravitud patsientidel tekkinud luupus. Verehaigus Mõnedel patsientidel võib organism toota ebapiisavalt vererakke, mis aitavad organismil võidelda infektsioonidega või aitavad peatada verejooksu. Kui teil tekib palavik, mis ei möödu, teil tekivad väga kergesti verevalumid või verejooksud või kui te olete väga kahvatu, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst võib otsustada ravi lõpetada.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamist oma arsti või apteekriga.

Vaktsineerimised Pidage nõu oma arstiga, kui te olete hiljuti vaktsineeritud või kavatsete end vaktsineerida.  Teile ei tohi Simponi kasutamise ajal manustada teatud (elus)vaktsiine.  Teatud vaktsineerimised võivad põhjustada infektsioone. Kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk sellise infektsiooni tekkeks ligikaudu 6kuud pärast teile raseduse ajal manustatud viimast annust. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest, et nad saaksid otsustada, millal tohib teie last vaktsineerida.

Terapeutilised nakkusetekitajad Rääkige oma arstiga, kui te olete hiljuti saanud või teile kavatsetakse anda terapeutilisi nakkusetekitajaid (nt BCG instillatsioon vähi raviks).

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe oma arstile,kui teil tekivad pärast Simponi kasutamist allergilise reaktsiooni sümptomid. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks võivad olla näo, huulte, suu või kurgu paistetus, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve; nõgestõbi; käte, jalgade võipahkluude paistetus.  Mõned neist reaktsioonidest võivad olla tõsised või harvemal juhul eluohtlikud.  Mõned neist reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist.

Lapsed ja noorukid Simponi 100mgpen-süstlit ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel (nooremad kui18-aastased).

Muud ravimid ja Simponi  Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mis tahes teisi ravimeid reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi või haavandilise koliidi ravimiseks.  Te ei tohi Simponit võtta koos ravimitega, mis sisaldavad toimeainena anakinrat või abatatsepti. Neid ravimeid kasutatakse reumaatiliste haiguste raviks.  Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis mõjutavad teie immuunsüsteemi.  Simponi kasutamise ajal ei tohi te saada teatud (elus)vaktsiine.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti või apteekriga.

Rasedus ja imetamine Rääkige enne Simponi kasutamist oma arstiga:  kui te olete rase või kavatsete Simponi kasutamise ajal rasestuda.Selle ravimi toimete kohta rasedatele on piiratud hulgal andmeid. Kui teid ravitakse Simponiga, peate te vältima rasestumist ravi ajal ja vähemalt 6kuu jooksul pärast Simponi viimast süstet, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Simponit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on teile selgelt vajalik;

 enne rinnaga toitmise alustamist peab viimasest Simponi ravikuurist olema möödunud vähemalt 6kuud. Kui teile peab Simponit manustama, peate te rinnaga toitmise lõpetama;  kui te saiteraseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk infektsiooni tekkeks. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest enne, kui last vaktsineeritakse (lisainformatsiooni vaata vaktsineerimiste lõigust). Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Simponi mõjutab kergeltautojuhtimise ja tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus. Kui see tekib, ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid.

Simponi sisaldab lateksit,sorbitoolija polüsorbaati Tundlikkus lateksi suhtes Osa pen-süstlist (nõelakate) sisaldab lateksit. Kuna lateks võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, rääkige oma arstiga enne Simponi kasutamist, kui teie või teie hooldaja on lateksi suhtes allergiline.

Sorbitooli talumatus Ravimsisaldab 41mgsorbitooli (E420)igas pen-süstlis.

Polüsorbaat80 Ravim sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Teavitage oma arsti, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Simponit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju Simponit manustatakse Reumatoidartriit, psoriaatiline artriit ja aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit:  Soovitatav annus on 50mg, mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te võite ravi Simponiga jätkata. o Kui te kaalute üle 100kg, võidakse annust suurendada 100mg-ni (1pen-süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Haavandiline koliit  Allolevas tabelison näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi Algannus on 200mg(2pen-süstli sisu), millele järgneb 100mg Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga alla 80kg: 50mg(selle annuse

Kuidas Simponit manustatakse

 Simponit manustatakse süstides seda naha alla (subkutaanselt).  Algul võib Simponit süstida teie arst või haiglaõde. Siiski võite te koos oma arstiga otsustada, et te võite endale Simponit ise süstida. Sellisel juhul õpetatakse teile, kuidas Simponit endale süstida. Rääkige oma arstiga, kui teil on mingeid küsimusi ravimi endale süstimise kohta. Te leiate üksikasjaliku „Kasutusjuhendi“ selle infolehe lõpust. Kui te kasutate Simponit rohkem,kui ette nähtud Kui te olete kasutanud või teile on manustatud rohkem Simponit kui ette nähtud (kas süstisite ühekorraga liiga palju või kasutasite ravimit liiga sageli), rääkige kohe oma arsti või apteekriga. Võtke alati kaasa käesolev infoleht ja ravimi pakend, isegi kui see on tühi.

Kui te unustate Simponit kasutada Kui te unustate Simponit plaanitud kuupäeval manustada, süstige vahelejäänud annus niipea, kui see teile meenub.

Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Millal süstida järgmine annus  Kui te hilinesite vähem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja jääge esialgse ajagraafiku juurde.  Kui te hilinesite rohkem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja rääkige oma arsti või apteekriga, et küsida, millal järgmine annus manustada.

Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, rääkige oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Simponi kasutamise Kui te kaalute Simponi kasutamise lõpetamist, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid,võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõnedel patsientidel võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ja nad võivad vajada ravi. Teatud kõrvaltoimete tekkerisk on 100mgannuse korral suurem kui 50mgannuse korral. Kõrvaltoimed võivad avalduda mitme kuu jooksul pärast viimast süstet.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda järgmistest Simponi tõsistest kõrvaltoimetest:  allergilised reaktsioonid, mis võivad olla tõsised või harva eluohtlikud (harv).Allergiliste reaktsioonide sümptomiteks võivad olla näo-, huulte, suupiirkonna või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve, nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluupiirkondade turse. Mõned nendest reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist;  tõsised nakkused (sh tuberkuloos, bakteriaalsed nakkused, sh tõsised verenakkused ja kopsupõletik, rasked seennakkused ja teised oportunistlikud nakkused) (sage).Nakkuse sümptomiteks võivad olla palavik, väsimus, (püsiv)köha, hingeldus, gripitaolised haigusnähud, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel;  B-hepatiidi viiruse taasaktiveerumine, kui te olete nakkusekandja või teil on varem olnud B-hepatiit (harv).Sümptomiteks võivad olla naha ja silmavalgete kollaseks värvumine, tumepruuni värvusega uriin, kõhuvalu paremal pool, palavik, iiveldus, oksendamine ja väga suur väsimus;

 närvisüsteemihaigus nagu hulgiskleroos (harv).Närvisüsteemi haigusesümptomiteks võivad olla muutused teie nägemises, nõrkustunne teie kätes või jalgades, tuimus-või torkimistunne ükskõik millises teie kehaosas;  lümfisõlmede vähk (lümfoom) (harv).Lümfoomi sümptomiteks võivad olla lümfisõlmede turse, kehakaalu väheneminevõi palavik;  südamepuudulikkus (harv).Südamepuudulikkuse sümptomiteks võivad olla hingeldamine või jalgade turse;  nähud, mis viitavad immuunsüsteemi haigusseisundile, mida nimetatakse:

• söötraig ehk luupus (harv).Sümptomiteks võivad olla liigesevalu või lööve põskedel või kätel, mis on tundlik päikese suhtes; sarkoidoos (harv).Sümptomiteks võivad olla püsiv köha, hingeldamine, rinnavalu, palavik, lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine, nahalööbed ja hägune nägemine;

 väikeste veresoonte turse (vaskuliit) (harv). Sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, kehakaalu vähenemine, öine higistamine, lööve ja närviprobleemid nagu tuimus-ja torkimistunne;  nahavähk (aeg-ajalt). Nahavähi sümptomiteks võivad olla muutused naha välimuses või kasvajad nahal;  verehaigus (sage).Verehaiguse sümptomiteks võivad olla palavik, mis ei taandu; sinikate või verejooksu väga kerge tekkimine või väga kahvatu välimus;  verevähk (leukeemia) (harv). Leukeemia sümptomiteks võivad olla palavik, väsimustunne, sagedased infektsioonid, kergesti tekkivad verevalumid ja öine higistamine. Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda ülaltoodud sümptomit.

Simponi kasutamisel on täheldatud lisaks järgnevaid kõrvaltoimeid: Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui ühte inimest 10-st):  ülemiste hingamisteede infektsioonid, kurguvalu või hääle kähedus, nohu

Sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 10-st):  hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes (maksaensüümide aktiivsuse tõus) arsti poolt võetud vereanalüüsides  pearingluse tunne  peavalu  tuimuse-või surinatunne  pindmised seeninfektsioonid  abstsess  bakteriaalsed infektsioonid (nt tselluliit)

 punaste vererakkude vähene arv  valgete vererakkude vähene arv  positiivne vereanalüüs luupusele  allergilised reaktsioonid  seedehäire  kõhuvalu  iiveldus  gripp  bronhiit  ninakõrvalkoobaste infektsioon  külmavillid  kõrgvererõhutõbi  palavik  astma, hingeldus, vilisev hingamine  mao ja soolestiku häired, mille hulka kuuluvad maolimaskesta ja käärsoole põletik, mis võivad põhjustada palavikku  valu ja haavandid suus

 süstekoha reaktsioonid (sh punetus, süstekoha kõvaks tõmbumine, valu, verevalum, sügelus, surin ja ärritus)  juuste kadu  lööve ja naha kihelus  unehäired  depressioon  nõrkuse tunne  luumurrud  ebamugavustunne rinnus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 100-st):  neeruinfektsioon  vähk, sh nahavähk ja healoomulised kasvajad või tükid, sh sünnimärgid nahal  villid nahal  kogu keha haarav raske infektsioon (sepsis), mõnikord koos vererõhu langusega (septiline šokk)  psoriaas (sh peopesades ja/või jalataldadel ja/või nahavillidena)  trombotsüütide vähene arv  kombineeritud trombotsüütide, punaste ja valgete vererakkude vähene arv  kilpnäärme häired  veresuhkru taseme tõus  kolesterooli taseme tõus veres  tasakaaluhäired  nägemishäired  silmapõletik (konjunktiviit)  silma allergia  ebaregulaarse südamelöögisageduse tunnetamine  südame veresoonte ahenemine  verehüübed  õhetus  kõhukinnisus  kopsude krooniline põletikuline haigus  maohappe tagasivool  sapikivid  maksa häired

 rinnanäärme häired  menstruatsioonihäired Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st):

 luuüdi võimetus toota vererakke  valgete vererakkude arvu oluline (tugev) vähenemine  liigeste või neid ümbritsevate kudede põletik  aeglustunud paranemine  siseorganite veresoonte põletik  leukeemia  melanoom (üks nahavähi tüüp)  Merkeli raku kartsinoom (üks nahavähi tüüp)  lihhenoidsed reaktsioonid (sügelev punakaslilla nahalööve ja/või niidistikutaoline hallikasvalge muster limaskestadel)  naha ketendus, lehtedena irdumine  immuunsüsteemi häired, mis võivad mõjutada kopse, nahka ja lümfisõlmi (esinevad kõige sagedamini sarkoidoosina)  sõrmede ja varvaste valu ja värvuse muutus  maitsetundlikkuse häired  kusepõie häired

 neerude häired  naha veresoonte põletik, mis põhjustab löövet

Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus ei ole teada:  harvaesinev verevähk, mis puudutab enamasti noori inimesi (hepatospleeniline T-raku lümfoom)  Kaposi sarkoom, harvaesinev vähk, mis on seotud inimese herpesviirus8 infektsiooniga. Kaposi sarkoom esineb tavaliselt lillade nahakahjustustena  dermatomüosiidi (haigus, mis avaldub lihasnõrkuse ja nahalööbena) süvenemine

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi(vtV lisa)kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Simponit säilitada

 Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.  Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.  Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mittelasta külmuda.  Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult.  Seda ravimit tohib ühekordselt kuni 30päeva jooksul hoida ka külmkapist väljas temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui karbile trükitud originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbile uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta (mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi. Visake ravim ära, kui seda ei ole kasutatud uue kõlblikkusaja või karbile trükitud kõlblikkusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb saabub enne.  Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et vedelik ei ole selge kuni helekollane, on hägune või sisaldab võõrosakesi.  Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma arstilt või apteekrilt, kuidas hävitadaravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Simponi sisaldab Toimeaine on golimumab. Üks 1ml pen-süstel sisaldab 100mggolimumabi.

Teised koostisosad on sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80 (E433) ja süstevesi.Lisateavet sorbitooli (E420)ja polüsorbaat80 (E433)kohta vt lõik2.

Kuidas Simponi välja näeb ja pakendi sisu Simponit tarnitakse süstelahusena ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis. Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1pen-süstlit ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3pen-süstlit (3ühest pakendit). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega), värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Ärge kasutage Simponit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või te näete selles võõrosakesi.

Müügiloa hoidja Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse Belgia

Tootja Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg101 2333 CB Leiden Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva Janssen-Cilag NV UAB "JOHNSON & JOHNSON" Tel/Tél: 0800 93 377 Tel: +370 5 278 68 88 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

България Luxembourg/Luxemburg „Джонсън & Джонсън България” ЕООД Janssen-Cilag NV Тел.: +359 2 489 94 00 Tél/Tel: 800 29 504 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Janssen-Cilag s.r.o. Janssen-Cilag Kft. Tel: +420 227 012 227 Tel.: +36 1 884 2858

Danmark Malta Janssen-Cilag A/S AM MANGION LTD Tlf.: +45 4594 8282 Tel: +356 2397 6000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Janssen-Cilag GmbH Janssen-Cilag B.V. Tel: 0800 086 9247 / +49 2137 955 6955 Tel: 0800 242 42 42 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Janssen-Cilag AS Tel: +372 617 7410 Tlf: +47 24 12 65 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Ελλάδα Österreich Janssen-CilagΦαρμακευτική Μονοπρόσωπη Janssen-Cilag Pharma GmbH Α.Ε.Β.Ε. Tel: +43 1 610 300 Tηλ: +30 210 80 90 000

España Polska Janssen-Cilag, S.A. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 722 81 00 Tel.: +48 22 237 60 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Janssen-Cilag Janssen-Cilag Farmacêutica, Lda. Tél: 0 800 25 50 75 / +33 1 55 00 40 03 Tel: +351 214 368 600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hrvatska România Johnson & Johnson S.E. d.o.o. Johnson & Johnson România SRL Tel: +385 1 6610 700 Tel: +40 21 207 1800 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Janssen Sciences Ireland UC Johnson & Johnson d.o.o. Tel: 1 800 709 122 Tel: +386 1 401 18 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Janssen-Cilag AB Johnson & Johnson, s.r.o. c/o Vistor ehf. Tel: +421 232 408 400 Sími: +354 535 7000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Janssen-Cilag SpA Janssen-Cilag Oy Tel: 800.688.777 / +39 02 2510 1 Puh/Tel: +358 207 531 300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ Janssen-Cilag AB Τηλ: +357 22 207 700 Tfn: +46 8 626 5000

Latvija UAB "JOHNSON & JOHNSON" filiāle Latvijā Tel: +371 678 93561 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

KASUTUSJUHEND

Kui te soovite Simponit ise süstida, peab tervishoiutöötaja teid õpetama, kuidas süstimiseks valmistuda ja seda endale manustada. Kui teid ei ole õpetatud, pöörduge palun oma arsti, haiglaõe või apteekri poole, et treeningu aeg kokku leppida.

Juhendi sisukord

Alltoodud skeem (vt joonis1) näitab, milline näeb välja SmartJecti pen-süstel.

Kork kinnis kate

1. Valmistumine pen-süstli kasutamiseks

 Ärge kunagi loksutage pen-süstlit.  Ärge eemaldage pen-süstlilt korki enne, kui vahetult enne süstimist.  Pärast eemaldamist ärge pange korki pen-süstlile tagasi, et vältida nõela kõverdumist.

Kontrollige pen-süstlite hulka Kontrollige pen-süstleid, et olla kindel:  et pen-süstlite hulk ja tugevus on õige. o Kui teie annus on 100mg, siis saate ühe 100mgpen-süstli. o Kui teile määratudannus on 200mg, siis saate kaks 100mgpen-süstlit ja te peate tegema endale kaks süstet. Tehke süsted erinevatesse süstekohtadesse. Süsted tuleb teha kohe üksteise järel.

Kontrollige kõlblikkusaega  Kontrollige kõlblikkusaega, mis on trükitud või kirjutatud karbile.  Kontrollige kõlblikkusaega (nagu on näidatud pärast „EXP“) pen-süstlil.

 Ärge kasutage pen-süstlit, kui kõlblikkusaeg on möödas. Trükitud kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Palun pöörduge nõuande saamiseks oma arsti või apteekripoole. Kontrollige turvariba

 Kontrollige pen-süstli korgi ümber paiknevat turvariba.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui turvariba on katki. Palun pöörduge oma arsti või apteekri poole. Oodake 30minutit, et pen-süstel saavutaks toatemperatuuri

 Korrektse süste tagamiseks võtke pen-süstel karbist välja ja hoidke seda 30minutit lastele kättesaamatus kohas toatemperatuuril.  Ärge soojendage pen-süstlit mingil muul viisil (nt ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega kuumas vees).  Ärge eemaldage pen-süstlilt korkisellel ajal, kui pen-süstel toatemperatuurini soojeneb. Seadke ülejäänud varustus valmis

 Ootamise ajal saate ülejäänud varustuse valmis seada, sh alkoholiga immutatud tampooni, vatipadja või marlitüki ja teravate esemete anuma. Kontrollige vedelikku pen-süstlis  Vaadake läbi vaatlusava, et veenduda selles, et pen-süstlis olev vedelik on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega) ja värvusetu kuni helekollane. Lahust võib kasutada, kui see sisaldab veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi.  Te märkate ka õhumulli, mis on normaalne.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab suuremaid osakesi. Sellisel juhul rääkige oma arsti või apteekriga.

2. Süstekoha valik ja ettevalmistamine (vt joonis2)

 Te võite süstidaravimit reie keskosa esiküljele.  Te võite süstida kõhupiirkonda (abdominaalpiirkond) nabast allpool, välja arvatud piirkonda, mis paikneb ligikaudu 5cm ulatuses vahetult naba all.  Ärge süstige piirkondadesse, kus nahk on õrn, verevalumiga, punetav, kestendav, kõva, armide või venitusarmidega.  Kui ühe manustamiskorraga on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need manustada erinevatesse süstekohtadesse.

ÄRGEsüstige käsivarde, et vältida pen-süstli riket ja/või soovimatut vigastust.

Peske käed ja puhastage süstekoht  Peske oma käed põhjalikult seebi ja sooja veega puhtaks.  Puhastage süstekoht alkoholis immutatud tampooniga.

 Laske nahal enne süstimist kuivada. Ärge lehvitage tuult ega puhuge puhastatud piirkonnale.  Ärge puudutage seda piirkonda uuesti enne süstimist.

3. Ravimi süstimine

 Korki ei tohi eemaldada enne, kui te olete valmis ravimit süstima.  Ravim tuleb pärast korgi eemaldamist süstida 5minuti jooksul.

Eemaldage kork (joonis3)  Kui te olete valmis süstima, keerake kergelt korki, et turvariba katki läheks.  Tõmmake kork ära ja visake see pärast süstimist minema.

 Ärge pange korki tagasi, sest see võib kahjustada pen-süstli sees olevat nõela.  Ärge kasutage pen-süstlit, kui see on maha pillatud ilma sellel oleva korgita. Sellisel juhul võtke palun ühendust oma arsti või apteekriga.

Suruge pen-süstel vastu nahka (vt joonised4ja 5)ilma nahka voltipigistamata.

 Hoidke pen-süstlit mugavalt ühes käes sinisest nupust kõrgemalt.

 Veenduge, et roheline turvaümbris on liikumatult ja võimalikult tihedaltteie naha vastas. Kui pen-süstel ei ole süstimise ajal liikumatus asendis, on oht, et nõel võib painduda.  ÄRGE pigistage nahka volti, et vältida soovimatutnõelatorkevigastust.  ÄRGEpuudutage ega vajutage siniselenupulesel ajal, kui sätite pen-süstlit nahale.

 Suruge pen-süstli avatud otsa 90-kraadise nurga all vastu oma nahka. Avaldage piisavat survet, et roheline turvaümbris libiseks üles ja jääks läbipaistva katte sisse.Läbipaistva katte alt jääb paistma vaid sellest laiema rohelise turvaümbrise serv.  ÄRGE vajutage sinisele nupule enne, kuiturvaümbrison läbipaistva katte sisse libisenud. Vajutades sinisele nupule enne, kuiturvaümbris on kaetud, võite põhjustada pen-süstli rikke.  Süstige ravim ilma nahka voltipigistamata.

Vajutage süstimiseks nupule (vt joonised6 ja 7)

Joonis6 Joonis7

 Suruge pen-süstlit jätkuvalt vastuoma nahka.Süstimise alustamiseks vajutage teise käega sinise nupu kõrgemale osale. Ärge vajutage nupule enne, kui pen-süstel onvastu nahka surutudja turvaümbris läbipaistvassekattesse libisenud.  Kui nupp on alla vajutatud, jääb see alla, nii et te ei pea surumist jätkama.  Kui tundub, et nuppu on raske alla vajutada, ärge vajutage nupule tugevamini. Vabastage nupp, tõstke pen-süstel üles ja alustage uuesti. Vältige kindlasti nupule vajutamist enne, kui roheline turvaümbris on täielikult naha vastu surutud, seejärel vajutage nupu kõrgemale osale.

 Te kuulete valju „klõpsatust“–ärge sattuge ärevusse.Esimene „klõpsatus“ tähendab, et nõel on sisse viidud ja süste on alanud. Te ei pruugi nõelatorget sel ajal tunda. Ärge pen-süstlit oma nahalt üles tõstke. Kui tõstate pen-süstli oma nahalt, ei pruugi te saada täielikku ravimiannust.

Hoidke pen-süstlit naha vastas niikaua, kuni kuulete teist „klõpsatust“ (vt joonis8); tavaliselt kulub teise „klõpsatuseni“3kuni 6sekundit, kuid võib kuluda ka kuni 15sekundit.

 Hoidke pen-süstlit jätkuvalt naha vastas niikaua, kuni te kuulete teist „klõpsatust“(see tähendab, et süstimine on lõppenud ja nõel on tagasi pen-süstlisse tõmbunud).  Tõstke pen-süstel süstekohalt üles.  Märkus: kui te ei kuule teist „klõpsatust“, oodake 15sekundit alates esmakordsest nupule vajutamisest ja seejärel tõstke pen-süstel süstekohalt üles.

4. Pärast süstet

Kasutage vatipatja või marlitükki  Süstekohal võib olla väike kogus verd või vedelikku. See on normaalne.  Te võite suruda vatipadja või marlitüki 10sekundiks süstekohale.  Vajadusel võite te süstekoha katta väikse plaastriga.  Ärge hõõruge oma nahka.

Kontrollige vaatlusava–kollane indikaator kinnitab korrektset manustamist (vt joonis9).  Kollane indikaator on ühendatud pen-süstli kolviga. Kui vaatlusavast ei paista kollast indikaatorit, siis ei ole kolb piisavalt edasi liikunud ja süste on tegemata.  Kollane indikaator täidab ligikaudu pool vaatlusavast. See on normaalne.  Kui vaatlusavast kollast indikaatorit näha ei ole või kui te kahtlustate, et te ei saanud täisannust, rääkige oma arsti või apteekriga. Ärge manustage teist annust oma arstiga rääkimata.

Visake pen-süstel minema (vt joonis10)

 Asetage oma pen-süstel kohe teravate esemete anumasse. Kui see anum on täis, visake see anum kindlasti ära nii, nagu teie arst või haiglaõde on õpetanud. Kui te tunnete, et midagi on süstimisel valesti läinud või kui te ei ole milleski kindel, rääkige sellest oma arsti või apteekriga.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik4.

Teie arst annab teile ka patsiendi kaardi. See sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Simponi ja milleks seda kasutatakse

Simponi sisaldab toimeainet nimega golimumab.

Simponi kuulub „TNF-i blokaatoriteks“nimetatavate ravimite hulka. Seda kasutatakse järgmiste põletikuliste haiguste raviks täiskasvanutel:  reumatoidartriit,  psoriaatiline artriit,  aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit,  haavandiline koliit.

Lastelvanuses 2aastat ja vanemad ningkehakaaluga üle 15kg kasutatakse Simponit laste haavandilise koliidi raviks.

Simponi toimib, blokeerides teatud valgu toime, mida nimetatakse „tuumorinekroosifaktor alfaks“ (TNF-α). See valk osaleborganismis toimuvates põletikuprotsessides ja selle blokeerimine võib teie organismis põletikku vähendada.

Reumatoidartriit Reumatoidartriit on põletikuline liigeste haigus. Aktiivse reumatoidartriidi korral antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit kombinatsioonis teise ravimiga, mida nimetatakse metotreksaadiks eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Psoriaatiline artriit Psoriaatiline artriit on liigeste põletikuline haigus, millega tavaliselt kaasneb psoriaas‒ põletikuline nahahaigus. Kui te põete aktiivset psoriaatilist artriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,

 aeglustada teie luude ja liigeste kahjustuse süvenemist,  parandada teie füüsilist funktsiooni.

Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit on selgroo põletikulised haigused. Kui te põete anküloseerivat spondüliiti või radiograafilise leiuta aksiaalset spondüloartriiti, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui teie haigus ei allu piisavalt hästi nendele ravimitele, võidakse teile anda Simponit eesmärgiga:  vähendada teie haiguse nähte ja sümptomeid,  parandada teie füüsilist funktsiooni. Haavandiline koliit(täiskasvanutel ja lastel) Haavandiline koliit on soole põletikuline haigus. Kui teil on haavandiline koliit, antakse teile esmalt teisi ravimeid. Kui haigus ei allu nendele ravimitele piisavalt hästi, antakse teile selle haiguse raviks Simponit.

2. Mida on vaja teada enne Simponi kasutamist

Simponitei tohi kasutada  kui olete golimumabi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus6) suhtes allergiline (ülitundlik),  kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon,  kui teil on mõõdukas või raske südamepuudulikkus.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalmainitust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Simponi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Infektsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil juba on või kui tekivad ravi ajal Simponiga või pärast seda mis tahes infektsiooni sümptomid. Infektsiooni sümptomite hulka võivad kuuludapalavik, köha,hingeldus, gripitaolised sümptomid, kõhulahtisus, haavad, hambaprobleemid või kõrvetustunne urineerimisel.  Simponi kasutamise ajal võivad teil kergemini tekkida infektsioonid.  Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad taastekkida mõned varem esinenud infektsioonid.

Tuberkuloos Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad ravi ajal või pärast ravi tuberkuloosi sümptomid. Tuberkuloosi sümptomite hulka kuuluvad püsiv köha, kehakaalu langus, väsimus, palavik või öine higistamine.  Patsientidel, keda on ravitud Simponiga on teatatud tuberkuloosi juhtudest; harvadel juhtudel isegi patsientidel, keda on ravitud tuberkuloosi ravimitega. Teie arst kontrollib teid, et näha, kas teil on tuberkuloos. Teie arst märgib nende kontrollide tulemused üles teie patsiendi kaardile.  On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosi põdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kes põeb tuberkuloosi või on tuberkuloosi põdenud.  Kui teie arst arvab, et teil on risk nakatuda tuberkuloosi, võidakse teile enne ravi alustamist Simponiga manustada tuberkuloosivastaseid ravimeid.

HepatiitB viirus (HBV)  Rääkige oma arstile enne Simponi manustamist, kui te olete HBV kandja, kui teil onvõi kui teil on olnud HBV.

 Rääkige oma arstile, kui te arvate, et teil on risk nakatuda HBV-sse.  Teie arst peab teid kontrollima HBV suhtes.  Ravi TNF-i blokaatoritega nagu Simponi võib põhjustada HBV reaktivatsiooni patsientidel, kes on selle viiruse kandjad. See võib mõnedel juhtudel olla eluohtlik.

Invasiivsed seeninfektsioonid Kui te olete elanud või reisinud piirkonnas, kus esineb sageli spetsiifiliste seeneliikide poolt põhjustatud infektsioone, mis võivad mõjutada kopse või teisi kehaosi (tuntakse histoplasmoosi, koktsidioidmükoosi või blastomükoosi nime all), rääkige sellest kohe oma arstile. Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, kas need seeninfektsioonid on sagedased piirkonnas, kus te olete elanud või reisinud. Kasvaja ja lümfoom Enne kui te hakkate Simponit kasutama, rääkige oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud lümfoom (üks verevähi tüüpidest) või ükskõik millist muud tüüpi kasvaja.  Kui te kasutate Simponit või teisi TNF-i blokaatoreid võib lümfoomi või mõne muu kasvaja tekkerisk suureneda.  Patsientidel, kellel esineb raske reumatoidartriit ja teised põletikulised haigused ja kelle haigus on püsinud pikka aega, on keskmisest suurem risk lümfoomi arenemiseks.  TNF-i blokeerivaid ravimeid võtnud lastel ja teismelistel patsientidel esines vähi juhtumeid, sh ebatavalist tüüpi, mis mõnel korral lõppesid surmaga.  Harvadel juhtudel on leitud spetsiifilist ja rasket lümfoomi (hepatospleeniline T-rakuline lümfoom) patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega.Enamus neist patsientidest olid noorukid või noored täiskasvanud mehed.Seda tüüpi vähk on tavaliselt lõppenud surmaga.Peaaegu kõik need patsiendid olid saanud ka ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriiniga.Informeerige oma arsti, kui te võtate koos Simponiga asatiopriini või 6-merkaptopuriini.  Patsientidel, kellel esineb püsiv raske astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kes on kroonilised suitsetajad, võib ravi ajal Simponiga esineda suurem risk vähi tekkeks. Kui teil on püsiv raske astma, KOK või te olete krooniline suitsetaja, peate te oma arstiga arutama, kas ravi TNF-i blokaatoriga sobib teile.  Mõnedel patsientidel, keda on ravitud golimumabiga on tekkinud teatud tüüpi nahavähke. Teatage oma arstile, kui ravi ajal või pärast seda on mis tahes muutusi naha välimuses või kui nahale tekivad vohandid.

Südamepuudulikkus Kui teil tekivad uued südamepuudulikkuse sümptomid või südamepuudulikkuse sümptomite halvenemine, rääkige sellest kohe oma arstile. Südamepuudulikkuse sümptomite hulka kuuluvad hingeldus või jalgade tursed.  TNF-i blokaatorite, sh Simponi kasutamisel on teatatud uue südamepuudulikkuse tekkest ja südamepuudulikkuse süvenemisest. Mõned neist patsientidest surid.  Kui teil esineb kerge südamepuudulikkus ja teid ravitakse Simponiga, peab teie arst teid hoolikalt jälgima.

Närvisüsteemi häired Rääkige kohe oma arstile, kui teil on kunagi diagnoositud demüeliniseeriv haigus nagu hulgiskleroos või kui teil tekivad sellise haiguse sümptomid. Sümptomite hulka võivad kuuluda muutused teie nägemises, käte või jalgade nõrkus või mõne kehaosa tuimus või pakitsus. Teie arst otsustab, kas teile võib Simponit manustada.

Operatsioonid või hambaravi  Pidage nõu oma arstiga, kui teil seisab ees mingi operatsioon või hambaravi.  Teavitage protseduuri teostavat kirurgivõi hambaarsti ravist Simponiga, näidates neile oma patsiendi kaarti.

Autoimmuunhaigus Rääkige oma arstile, kui teil tekivad luupuseks nimetatava haiguse sümptomid. Selle sümptomite hulka kuuluvadpüsiv lööve, palavik, liigesevalu ja väsimus.  Harvadel juhtudel on TNF-i blokaatoritega ravitud patsientidel tekkinud luupus.

Verehaigus Mõnedel patsientidel võib organism toota ebapiisavalt vererakke, mis aitavad organismil võidelda infektsioonidega või aitavad peatada verejooksu. Kui teil tekib palavik, mis ei möödu, teil tekivad väga kergesti verevalumid või verejooksud või kui te olete väga kahvatu, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst võib otsustada ravi lõpetada.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamist oma arsti või apteekriga.

Vaktsineerimised Pidage nõu oma arstiga, kui te olete hiljuti vaktsineeritud või kavatsete end vaktsineerida.  Teile ei tohi Simponi kasutamise ajal manustada teatud (elus)vaktsiine.  Teatud vaktsineerimised võivad põhjustada infektsioone. Kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk sellise infektsiooni tekkeks ligikaudu 6kuud pärast teile raseduse ajal manustatud viimast annust. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest, et nad saaksid otsustada, millal tohib teie last vaktsineerida.

Terapeutilised nakkusetekitajad Rääkige oma arstiga, kui te olete hiljuti saanud või teile kavatsetakse anda terapeutilisi nakkusetekitajaid (nt BCG instillatsioon vähi raviks).

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad pärast Simponi kasutamist allergilise reaktsiooni sümptomid. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks võivad olla näo, huulte, suu või kurgu paistetus, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve; nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluude paistetus.  Mõned neist reaktsioonidest võivad olla tõsised või harvemal juhul eluohtlikud.  Mõned neist reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist.

Lapsed Simponitei soovitata kasutada laste haavandilise koliidi raviks alla 2-aastastel lastel, sest seda ei ole selles rühmas uuritud.

Muud ravimid ja Simponi  Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mis tahes teisi ravimeid reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi või haavandilisekoliidi ravimiseks.  Te ei tohi Simponit võtta koos ravimitega, mis sisaldavad toimeainena anakinrat või abatatsepti. Neid ravimeid kasutatakse reumaatiliste haiguste raviks.  Rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis mõjutavad teie immuunsüsteemi.  Simponi kasutamise ajal ei tohi te saada teatud (elus)vaktsiine.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, rääkige enne Simponi kasutamistoma arsti või apteekriga.

Rasedus ja imetamine Rääkige enne Simponi kasutamist oma arstiga:

 kui te olete rase või kavatsete Simponi kasutamise ajal rasestuda. Selle ravimi toimete kohta rasedatele on piiratud hulgal andmeid. Kui teid ravitakse Simponiga, peate te vältima rasestumist ravi ajal ja vähemalt 6kuu jooksul pärast Simponi viimast süstet, kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Simponit tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on teile selgelt vajalik;  enne rinnaga toitmise alustamist peab viimasest Simponi ravikuurist olema möödunud vähemalt 6kuud. Kui teile peab Simponit manustama, peate te rinnaga toitmise lõpetama;  kui te saite raseduse ajal Simponit, võib teie lapsel esineda kõrgenenud risk infektsiooni tekkeks. On oluline, et te räägite oma lapse arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele oma Simponi kasutamisest enne, kui last vaktsineeritakse (lisainformatsiooni vaata vaktsineerimiste lõigust). Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Simponi mõjutab kergeltautojuhtimise ja tööriistade või masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus. Kui see tekib, ärge juhtige autot ega käsitsege tööriistu või masinaid.

Simponi sisaldab lateksit,sorbitoolija polüsorbaati Tundlikkus lateksi suhtes Osa süstlist (nõelakate) sisaldab lateksit. Kuna lateks võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, rääkige oma arstiga enne Simponi kasutamist, kui teie või teie hooldaja on lateksi suhtes allergiline.

Sorbitooli talumatus Ravim sisaldab 41mgsorbitooli (E420)igas süstlis.

Polüsorbaat80 Ravim sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühes süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Teavitage oma arsti, kui teil on teadaolevaid allergiaid.

3. Kuidas Simponit kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju Simponit manustatakse Reumatoidartriit, psoriaatiline artriit ja aksiaalne spondüloartriit, sh anküloseeriv spondüliit ja radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit:  Soovitatav annus on 50mg, mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.  Rääkige oma arstiga enne neljanda annuse manustamist. Teie arst otsustab, kas te võite ravi Simponiga jätkata. o Kui te kaalute üle 100kg, võidakse annust suurendada 100mg-ni (1süstli sisu), mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Haavandiline koliittäiskasvanutel  Allolevas tabelis on näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi Algannus on 200mg(2süstli sisu), millele järgneb 100mg(1süstli Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga alla 80kg: 50mg(selle annuse Laste haavandiline koliit 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg:  Allolevas tabelison näidatud, kuidas te tavaliselt hakkate seda ravimit kasutama.

Esialgne ravi  Patsiendid kehakaaluga vähemalt 15kg kuni vähem kui 40kg:

Säilitusravi  Patsiendid kehakaaluga vähemalt 15kg kuni vähem kui 40kg: Arst ütleb teile kasutamiseks õige annuse. Kuidas Simponit manustatakse  Simponit manustatakse süstides seda naha alla (subkutaanselt).  Algul võib Simponit süstida teie arst või haiglaõde. Siiski võite te koos oma arstiga otsustada, et te võite endale Simponit ise süstida. Sellisel juhul õpetatakse teile, kuidas Simponit endale süstida. Rääkige oma arstiga, kui teil on mingeid küsimusi ravimi endale süstimise kohta. Te leiate üksikasjaliku „Kasutusjuhendi“ selle infolehe lõpust.

Kui te kasutate Simponit rohkem,kui ette nähtud Kui te olete kasutanud või teile on manustatud rohkem Simponit kui ette nähtud (kas süstisite ühekorraga liiga palju või kasutasite ravimit liiga sageli), rääkige kohe oma arsti või apteekriga. Võtke alati kaasa käesolev infoleht ja ravimi pakend, isegi kui see on tühi.

Kui te unustate Simponit kasutada Kui te unustate Simponit plaanitud kuupäevalmanustada, süstige vahelejäänud annus niipea, kui see teile meenub.

Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Millal süstida järgmine annus  Kui te hilinesite vähem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja jääge esialgse ajagraafiku juurde.  Kui te hilinesite rohkem kui 2nädalat, süstige vahelejäänud annus niipea kui see teile meenub ja rääkige oma arsti või apteekriga, et küsida, millal järgmine annus manustada.

Kui te ei ole kindel, mida te peate tegema, rääkige oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Simponi kasutamise Kui te kaalute Simponi kasutamise lõpetamist, rääkige sellest esmalt oma arsti või apteekriga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu omaarsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõnedel patsientidel võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ja nad võivad vajada ravi. Teatud kõrvaltoimete tekkerisk on 100mgannuse korral suurem kui 50mgannuse korral. Kõrvaltoimed võivad avalduda mitme kuu jooksul pärast viimast süstet.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda järgmistest Simponi tõsistest kõrvaltoimetest:  allergilised reaktsioonid, mis võivad olla tõsised või harva eluohtlikud (harv).Allergiliste reaktsioonide sümptomiteks võivad olla näo-, huulte, suupiirkonna või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis-või hingamisraskusi; nahalööve, nõgestõbi; käte, jalgade või pahkluupiirkondade turse. Mõned nendest reaktsioonidest tekkisid pärast Simponi esmakordset manustamist;  tõsised nakkused (sh tuberkuloos, bakteriaalsed nakkused, sh tõsised verenakkused ja kopsupõletik, rasked seennakkused ja teised oportunistlikud nakkused)(sage).Nakkuse sümptomiteks võivad olla palavik, väsimus, (püsiv) köha, hingeldus, gripitaolised haigusnähud, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel;  B-hepatiidi viiruse taasaktiveerumine, kui te olete nakkusekandja või teil on varem olnud B-hepatiit (harv).Sümptomiteks võivad olla naha ja silmavalgete kollaseks värvumine, tumepruuni värvusega uriin, kõhuvalu paremal pool, palavik, iiveldus, oksendamine ja väga suur väsimus;  närvisüsteemihaigus nagu hulgiskleroos (harv).Närvisüsteemi haiguse sümptomiteks võivad olla muutused teie nägemises, nõrkustunne teie kätes või jalgades, tuimus-või torkimistunne ükskõik millises teie kehaosas;  lümfisõlmede vähk (lümfoom) (harv).Lümfoomi sümptomiteks võivad olla lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine või palavik;  südamepuudulikkus (harv).Südamepuudulikkuse sümptomiteks võivad olla hingeldamine või jalgade turse;  nähud, mis viitavad immuunsüsteemi haigusseisundile, mida nimetatakse:

• söötraig ehk luupus (harv).Sümptomiteks võivad olla liigesevalu või lööve põskedel või kätel, mis on tundlik päikese suhtes; sarkoidoos (harv).Sümptomiteks võivad olla püsiv köha, hingeldamine, rinnavalu, palavik, lümfisõlmede turse, kehakaalu vähenemine, nahalööbed ja hägune nägemine;

 väikeste veresoonte turse (vaskuliit) (harv). Sümptomiteks võivad olla palavik, peavalu, kehakaalu vähenemine, öine higistamine, lööve ja närviprobleemid nagu tuimus-ja torkimistunne;  nahavähk (aeg-ajalt). Nahavähi sümptomiteks võivad olla muutused naha välimuses või kasvajad nahal;  verehaigus (sage).Verehaiguse sümptomiteks võivad olla palavik, mis ei taandu; sinikate või verejooksu väga kerge tekkimine või väga kahvatu välimus;  verevähk (leukeemia) (harv). Leukeemia sümptomiteks võivad olla palavik, väsimustunne, sagedased infektsioonid, kergesti tekkivad verevalumid ja öine higistamine.

Rääkige kohe oma arstile, kui te märkate endal mõnda ülaltoodud sümptomit.

Simponi kasutamisel on täheldatud lisaks järgnevaid kõrvaltoimeid: Väga sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui ühte inimest 10-st):  ülemiste hingamisteede infektsioonid, kurguvalu või hääle kähedus, nohu

Sagedased kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 10-st):  hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes (maksaensüümide aktiivsuse tõus) arsti poolt võetud vereanalüüsides  pearingluse tunne

 peavalu  tuimuse-või surinatunne  pindmised seeninfektsioonid  abstsess  bakteriaalsed infektsioonid (nt tselluliit)  punaste vererakkude vähene arv  valgete vererakkude vähene arv  positiivne vereanalüüs luupusele  allergilised reaktsioonid  seedehäire  kõhuvalu  iiveldus  gripp  bronhiit  ninakõrvalkoobaste infektsioon  külmavillid  kõrgvererõhutõbi  palavik  astma, hingeldus, vilisev hingamine  mao ja soolestiku häired, mille hulka kuuluvad maolimaskesta ja käärsoole põletik, mis võivad põhjustada palavikku  valu ja haavandid suus  süstekoha reaktsioonid (sh punetus, süstekoha kõvaks tõmbumine, valu, verevalum, sügelus, surin ja ärritus)  juuste kadu  lööve ja naha kihelus  unehäired  depressioon  nõrkuse tunne  luumurrud  ebamugavustunne rinnus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 100-st):  neeruinfektsioon  vähk, sh nahavähk ja healoomulised kasvajad või tükid, sh sünnimärgid nahal  villid nahal  kogu keha haarav raske infektsioon (sepsis), mõnikord koos vererõhu langusega (septiline šokk)

 psoriaas (sh peopesades ja/või jalataldadel ja/või nahavillidena)  trombotsüütide vähene arv  kombineeritud trombotsüütide, punaste ja valgete vererakkude vähene arv  kilpnäärme häired  veresuhkru taseme tõus  kolesterooli taseme tõus veres  tasakaaluhäired  nägemishäired  silmapõletik (konjunktiviit)

 silma allergia  ebaregulaarse südamelöögisageduse tunnetamine  südame veresoonte ahenemine  verehüübed  õhetus  kõhukinnisus  kopsudekrooniline põletikuline haigus  maohappe tagasivool  sapikivid  maksa häired  rinnanäärme häired  menstruatsioonihäired

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st):  luuüdi võimetus toota vererakke  valgete vererakkude arvu oluline (tugev) vähenemine  liigeste või neid ümbritsevate kudede põletik  aeglustunud paranemine  siseorganite veresoonte põletik  leukeemia  melanoom (üks nahavähi tüüp)  Merkeli raku kartsinoom (üks nahavähi tüüp)  lihhenoidsed reaktsioonid (sügelev punakaslilla nahalööve ja/või niidistikutaoline hallikasvalge muster limaskestadel)  naha ketendus, lehtedena irdumine  immuunsüsteemi häired, mis võivad mõjutada kopse, nahka ja lümfisõlmi (esinevad kõige sagedamini sarkoidoosina)  sõrmede ja varvaste valu ja värvuse muutus  maitsetundlikkuse häired  kusepõie häired  neerude häired  naha veresoonte põletik, mis põhjustab löövet

Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus ei ole teada:  harvaesinev verevähk, mis puudutab enamasti noori inimesi (hepatospleeniline T-raku lümfoom)  Kaposi sarkoom, harvaesinev vähk, mis on seotud inimese herpesviirus8 infektsiooniga. Kaposi sarkoom esineb tavaliselt lillade nahakahjustustena  dermatomüosiidi (haigus, mis avaldub lihasnõrkuse ja nahalööbena) süvenemine

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatadariikliku teavitussüsteemi(vtV lisa)kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Simponit säilitada

 Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.  Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.  Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte lasta külmuda.  Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult.

 Seda ravimit tohib ühekordselt kuni 30päeva jooksul hoida ka külmkapist väljas temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui karbile trükitud originaalne kõlblikkusaeg. Kirjutage karbile uus kõlblikkusaeg kujul päev/kuu/aasta (mitte rohkem kui 30päeva pärast ravimi külmkapist väljavõtmist). Kui ravim on soojenenud toatemperatuurini, ärge pange seda enam külmkappi tagasi. Visake ravim ära, kui seda ei ole kasutatud uue kõlblikkusaja või karbile trükitud kõlblikkusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb saabub enne.  Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et vedelik ei ole selge kuni helekollane, on hägune või sisaldab võõrosakesi.  Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma arstilt või apteekrilt, kuidas hävitadaravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Simponi sisaldab Toimeaine on golimumab. Üks 1ml süstel sisaldab 100mggolimumabi. Teised koostisosad on sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80 (E433) ja süstevesi.Lisateavet sorbitooli (E420)ja polüsorbaat80(E433)kohta vt lõik2.

Kuidas Simponi välja näeb ja pakendi sisu Simponit tarnitakse süstelahusena ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstlis. Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1süstlit ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3süstlit (3ühest pakendit). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega), värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Ärge kasutage Simponit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või te näete selles võõrosakesi.

Müügiloa hoidja Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

Tootja Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg101 2333 CB Leiden Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

België/Belgique/Belgien Lietuva Janssen-Cilag NV UAB "JOHNSON & JOHNSON" Tel/Tél: 0800 93 377 Tel: +370 5 278 68 88 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. България Luxembourg/Luxemburg „Джонсън & Джонсън България” ЕООД Janssen-Cilag NV Тел.: +359 2 489 94 00 Tél/Tel: 800 29 504 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Janssen-Cilag s.r.o. Janssen-Cilag Kft. Tel: +420 227 012 227 Tel.: +36 1 884 2858

Danmark Malta Janssen-Cilag A/S AM MANGION LTD Tlf.: +45 4594 8282 Tel: +356 2397 6000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Janssen-Cilag GmbH Janssen-Cilag B.V. Tel: 0800 086 9247 / +49 2137 955 6955 Tel: 0800 242 42 42 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Janssen-Cilag AS Tel: +372 617 7410 Tlf: +47 24 12 65 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich Janssen-CilagΦαρμακευτική Μονοπρόσωπη Janssen-Cilag Pharma GmbH Α.Ε.Β.Ε. Tel: +43 1 610 300 Tηλ: +30 210 80 90 000

España Polska Janssen-Cilag, S.A. Janssen-Cilag Polska Sp. z o.o. Tel: +34 91 722 81 00 Tel.: +48 22 237 60 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Janssen-Cilag Janssen-Cilag Farmacêutica, Lda. Tél: 0 800 25 50 75 / +33 1 55 00 40 03 Tel: +351 214 368 600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hrvatska România Johnson & Johnson S.E. d.o.o. Johnson & Johnson România SRL Tel: +385 1 6610 700 Tel: +40 21 207 1800 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Janssen Sciences Ireland UC Johnson & Johnson d.o.o. Tel: 1 800 709 122 Tel: +386 1 401 18 00 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Ísland Slovenská republika Janssen-Cilag AB Johnson & Johnson, s.r.o. c/o Vistor ehf. Tel: +421 232 408 400 Sími: +354 535 7000 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Janssen-Cilag SpA Janssen-Cilag Oy Tel: 800.688.777 / +39 02 2510 1 Puh/Tel: +358 207 531 300 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Βαρνάβας Χατζηπαναγής Λτδ Janssen-Cilag AB Τηλ: +357 22 207 700 Tfn: +46 8 626 50 00

Latvija UAB "JOHNSON & JOHNSON" filiāle Latvijā Tel: +371 678 93561 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

KASUTUSJUHEND

Kui te soovite Simponit ise süstida, peab tervishoiutöötaja teid õpetama, kuidas süstimiseks valmistuda ja seda endale manustada. Kui teid ei ole õpetatud, pöörduge palun oma arsti, haiglaõe või apteekri poole, et treeningu aeg kokku leppida.

Juhendi sisukord

Alltoodud skeem (vt joonis1) näitab, milline näeb välja süstel.

1. Valmistumine süstli kasutamiseks

Hoidke süstlit süstli korpusest

 Ärge hoidke kolvi peast, kolvist, nõelakaitse tiibadest ega nõelakattest.

 Ärge kunagi tõmmake kolvi tagasi.  Ärge kunagi loksutage süstlit.  Ärge eemaldage süstlilt nõelakatet enne, kui juhendis ette nähtud.  Ärge puudutage nõelakaitse aktiveerimisklambreid (mis on märgitud tärniga * joonisel1), et vältida enneaegset nõela katmist nõelakaitsega.

Kontrollige süstlite arvu Kontrollige süstleid, et olla kindel:  et süstlite arv ja tugevus on õige. o Kui teie annus on 100mg, siis saate ühe 100mgsüstli. o Kui teile määratud annus on 200mg, siis saate kaks 100mgsüstlit ja te peate tegema endale kaks süstet. Tehke süsted erinevatesse süstekohtadesse. Süsted tuleb teha kohe üksteise järel. Kontrollige kõlblikkusaega (vt joonis2)  Kontrollige kõlblikkusaega, mis on trükitud või kirjutatud karbile.  Kontrollige kõlblikkusaega (nagu on näidatud „EXP“abil) sildil, vaadates läbi vaatlusava, mis asub süstli korpuse sees.  Kui te ei näe kõlblikkusaega läbi vaatlusava, hoidke süstlit selle korpusest ja keerake nõelakatet, et tuua kõlblikkusaeg vaatlusaknasse nähtavale.

Ärge kasutage süstlit, kui kõlblikkusaeg on möödas. Trükitud kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Palun pöörduge nõuande saamiseks oma arsti või apteekri poole.

Oodake 30minutit, et süstel saavutaks toatemperatuuri  Korrektse süste tagamiseks võtke süstel karbist välja ja hoidke seda 30minutit lastele kättesaamatus kohas toatemperatuuril. Ärge soojendage süstlit mingil muul viisil (nt ärge soojendage seda mikrolaineahjus ega kuumas vees). Ärge eemaldage süstli nõelakatet sellel ajal, kui süstel toatemperatuurini soojeneb.

Seadke ülejäänud varustus valmis Ootamise ajal saate ülejäänud varustuse valmis seada, sh alkoholiga immutatud tampooni, vatipadja või marlitüki ja teravate esemete anuma. Kontrollige vedelikku süstlis

 Hoidke süstlit selle korpusest nii, et kaetud nõel on suunatud allapoole.  Vaadake vedelikku läbi süstli vaatlusava ja veenduge selles, et see on selge kuni kergelt opalestseeruv (pärlisarnase läikega) ja värvusetu kuni helekollane. Lahust võib kasutada, kui see sisaldab veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi.  Kui te ei näe vedelikku läbi vaatlusava, hoidke süstlit selle korpusest ja keerake nõelakatet, et tuua vedelik vaatlusaknasse nähtavale (vt joonis2). Ärge kasutage süstlit, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab suuremaid osakesi.Sellisel juhul rääkige oma arsti või apteekriga.

2. Süstekoha valik ja ettevalmistamine (vt joonis3)

 Tavaliselt süstitakse ravimit reie keskosa esiküljele.  Te võite süstida ka alakõhupiirkonda (abdominaalpiirkond) nabast allpool, välja arvatud piirkonda, mis paikneb ligikaudu5cm ulatuses vahetult naba all.  Ärge süstige piirkondadesse, kus nahk on õrn, verevalumiga, punetav, kestendav, kõva, armide või venitusarmidega.  Kui ühe manustamiskorraga on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need manustada keha erinevatesse kohtadesse.

Süstekoha valik hooldajatele (vt joonis4)  Kui süste teeb teie hooldaja, võib ta kasutada ka õlavarte väliskülgi.

 Kasutada võib taas kõiki mainitud süstekohti sõltumata teie kehakujust või suurusest.

Süstekoha ettevalmistamine  Peske oma käed põhjalikult seebi ja sooja veega puhtaks.  Puhastage süstekoht alkoholis immutatud tampooniga.  Laske nahal enne süstimist kuivada. Ärge lehvitage tuult ega puhuge puhastatud piirkonnale. Ärge puudutage seda piirkonda uuesti enne süstimist.

3. Ravimi süstimine

Nõelakatet ei tohi eemaldada enne, kui te olete valmis ravimit süstima. Ravim tuleb pärast nõelakatte eemaldamist süstida 5minuti jooksul.

Ärge puudutage kolbi nõelakatte eemaldamise ajal.

Eemaldage nõelakate (joonis5)  Kui te olete valmis süstima, hoidke süstli korpust ühe käega.  Pärast süstimist tõmmake nõelakate otse ära ja visake see minema. Seda tehes ärge puudutage kolbi.  Te võite märgata süstlis õhumulli või nõela otsas vedeliku tilka. Need on mõlemad normaalsed ja neid ei ole vaja eemaldada.  Süstige annus viivitamatult pärast nõelakatte eemaldamist.

Ärge puudutage nõela ega laske sellel puutuda vastu mis tahes pinda. Ärge kasutage süstlit, kui see on maha pillatud ilma sellel oleva nõelakatteta. Sellisel juhul võtke palun ühendust oma arsti või apteekriga.

Võtke süstel süstimiseks kätte  Hoidke süstli korpust ühe käe keskmise sõrme ja nimetissõrme vahel ja asetage pöial kolvipea peale ning kasutage teist kätt selleks, et kokku suruda nahapiirkonda, mille te eelnevalt puhastasite. Hoidke kindlalt. Ärge kunagi tõmmake kolbi tagasi.

Süstige ravim

 Asetage nõel ligikaudu 45-kraadise nurga all kokku surutud nahale. Üksiku kiire liigutusega sisestage nõel läbi naha nii kaugele, kui see läheb (vt joonis6).

 Süstige kogu ravim, lükates kolbi sisse, kuni kolvipea on täielikult nõelakaitse tiibade vahel (vt joonis7).

 Kui kolb on lükatud nii kaugele, kui see läheb, jätkake surve avaldamist kolvipeale, võtke nõel välja ja laske nahk lahti (vt joonis8).

 Võtke oma pöial aeglaselt kolvipealt ära, et võimaldada tühjal süstlil üles liikuda, kuni kogu nõel on kaetud nõelakaitsega, nagu on näidatud joonisel9.

4. Pärast süstet

Kasutage vatipatja või marlitükki  Süstekohal võib olla väike kogus verd või vedelikku. See on normaalne.  Te võite suruda vatipadja või marlitüki süstekohale ja hoida 10sekundit.  Vajadusel võite te süstekoha katta väikse plaastriga. Ärge hõõruge oma nahka.

Visake süstel minema (vt joonis10)  Asetageoma süstel kohe teravate esemete anumasse. Visake see anum kindlasti ära nii, nagu teie arst või haiglaõde on õpetanud. Ärge proovige nõela uuesti katta. Teie ohutuse ja tervise ning teiste ohutuse huvides ärge kunagi kasutage süstlit uuesti.

Kui te tunnete, et midagi on süstimisel valesti läinud või kui te ei ole milleski kindel, rääkige sellest oma arsti või apteekriga.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 45mg/0,45ml süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pen-süstel sisaldab 45mggolimumabi* 0,45milliliitris. 1ml lahust sisaldab 100mggolimumabi.

Ühest pen-süstlist saab manustada 0,1ml kuni 0,45ml ravimit (vastab 10mgkuni 45mg golimumabile) 0,05mlühikutekaupa.

* Inimese IgG1κ monoklonaalne antikeha, mida toodetakse hiire hübridoomi rakuliinil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Teadaolevat toimet omavadabiained Iga pen-süstel sisaldab 18,5mgsorbitooli (E420) ühe 45mgannuse kohta. Iga pen-süstel sisaldab 0,068mg polüsorbaat80 (E433) ühe 45mg annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik) pen-süstlis (VarioJect)

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel, kellel ravivastuseelnevaleravile metotreksaadigaon olnud ebapiisav. Haavandiline koliit Haavandiline koliit lastel Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg, kellel ravivastustavaravile (sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin võiasatiopriin)on olnud ebapiisav või esinebnendetalumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ning ravi kulgu jälgima spetsialistid, kellel ondiagnoosimise ja ravi kogemus haiguste alal, mis on Simponi-ravi näidustusteks. Simponiga ravitavatele patsientidele tuleb anda patsiendi kaart, mis on pakendis kaasas.

Annustamine

45mg/0,45ml pen-süstel on mõeldud kasutamiseks lastele. Iga pen-süstelon ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. See tuleb ära visata kohe pärast kasutamist.

Juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriitlastel kehakaaluga vähem kui 40kg Simponi soovitatav annus polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga lastel kehakaaluga vähem kui 40kg on 30mg/m2kehapindala kohta kuni maksimaalse üksikannuseni 40mg, mis manustatakse üks kord kuus, iga kuu samal kuupäeval. Süste määramisel tuleb annuse suurus valida vastavalt patsiendi kehapikkusele ja kehakaalule,nagu näidatud tabelis1.

Simponi annus milliliitrites (ml) kehapikkuse ja kehakaalu järgipolüartikulaarse juveniilse

)mc( sukkipaheK 70 kuni <75 0,15 0,15 0,2 75 kuni <85 0,15 0,15 0,2 0,2 85 kuni <95 0,15 0,2 0,2 0,25 0,25 0,3 95 kuni <105 0,15 0,2 0,2 0,25 0,25 0,3 0,3 105 kuni <115 0,15 0,2 0,25 0,25 0,3 0,3 0,3 115 kuni <125 0,2 0,2 0,25 0,25 0,3 0,3 0,35 125 kuni <135 0,2 0,25 0,3 0,3 0,35 0,35 135 kuni <145 0,25 0,25 0,3 0,3 0,35 0,35 145 kuni <155 0,25 0,3 0,35 0,35 0,4 155 kuni <165 0,3 0,3 0,35 0,35 0,4 165 kuni <175 0,35 0,35 0,4 0,4 175 kuni <180 0,35 0,4 0,4 Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit lastel kehakaaluga vähemalt 40kg Lastele kehakaaluga vähemalt 40kg on saadaval 50mgpen-süstel või süstel.50mgannuse annustamisskeemi vt Simponi 50mgpen-süstli või süstli ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. Olemasolevad andmed näitavad, et tavaliselt saabub kliiniline vastus 12…14ravinädala järel (pärast 3…4annuse manustamist). Lastel, kellel selle aja jooksul terapeutilist kasu ei ilmne, tuleb ravi jätkamist uuesti kaaluda. Haavandiline koliit Laste haavandiline koliit 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg Simponi soovitatav annus 2…17-aastastel haavandilise koliidiga lastel põhineb kehakaalul. Patsientidel kehakaaluga vähemalt 15kg kuni vähem kui 40kg, kes on remissioonis54.nädalal või hiljem, võib arst kaaluda säilitusannuse vähendamist 25mg-ni iga 4nädala järel. Selle annuse manustamiseks on saadaval 45mg pen-süstel. Sellele annusele vastav määratud süstemaht on 0,25ml. Induktsioon-ja säilitusravi jaoks on saadaval 50mg süstel või 100mg süstel. Annustamise kohta 50mg või 100mg annustamisskeemi alusel vt Simponi50mg või 100mg süstelahus süstlisravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. Annuse vahelejäämine Kui patsient unustab süstida Simponit ettenähtud kuupäeval, tuleb ununenud annus süstida niipea, kui see patsiendile meenub. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süstida kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Järgmine annus tuleb manustada järgnevate juhiste kohaselt:  kui annusega on hilinetud vähem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja püsima esialgses ajagraafikus;

 kui annusega on hilinetud rohkem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja selle süstimise kuupäeva alusel tuleb paika panna uus ajagraafik. Patsientide erirühmad Neeru-ja maksakahjustus Nendel patsiendirühmadel ei ole Simponi kasutamist uuritud. Annustamissoovitusi anda ei saa.

Lapsed Puudub Simponi asjakohane kasutus alla 2-aastastel pJIA või laste haavandilise koliidigapatsientidel.

Manustamisviis Simponi on subkutaanseks manustamiseks. Pärast õige subkutaanse süstimistehnika omandamist võivad patsiendid ravimit ise süstida, kui arst leiab, et see on sobiv. Vajaduse korral tagatakse meditsiiniline jälgimine. Patsientidele tuleb öelda, et nad süstiksid Simponi täieliku annuse üldise kasutusjuhendi kohaselt, mis on pakendis kaasas.Iga pen-süstel on ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil ja tuleb kohe pärast kasutamist ära visata.

Juhendit ravimi manustamiseks vt lõik6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne tuberkuloos või muud rasked infektsioonid, nagu sepsis ja oportunistlikud infektsioonid (vt lõik4.4).

Mõõdukas ja raske südamepuudulikkus (NYHAklass III/IV) (vt lõik4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Infektsioonid Patsiente tuleb enne ja pärast ravi golimumabiga ning selle ajal hoolikalt jälgida infektsioonide, sh tuberkuloosi suhtes. Kuna golimumabi eliminatsioon võib kesta kuni 5kuud, peab patsiente jälgima kogu selle aja jooksul. Ravi golimumabiga ei tohi jätkata patsiendid, kellel tekib tõsine infektsioon või sepsis (vt lõik4.3). Golimumabiei tohi manustada kliiniliselt olulise aktiivse infektsiooniga patsientidele.Golimumabi määramisel patsientidele, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid,tuleb rakendada ettevaatust. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad võimaluse korral vältima kokkupuudet infektsioonide võimalike riskiteguritega.

TNF-i blokaatoreid võtvad patsiendid on tõsistele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Golimumabisaavatel patsientidel on teatatud bakteriaalsete (sh sepsis ja pneumoonia), mükobakteriaalsete (sh tuberkuloos), invasiivsete seeninfektsioonide ja oportunistlike infektsioonide tekkest, millest mõned on lõppenud ka surmaga. Mõned nendest tõsistest infektsioonidest on esinenud patsientidel, kes said samaaegselt immunosupressiivset ravi, mis võis lisaks nende põhihaigusele soodustada infektsioonide teket. Patsiente, kellel tekib ravi ajal golimumabiga uus infektsioon, tuleb hoolikalt jälgida ja neil tuleb teha täielikdiagnostiline hindamine. Golimumabimanustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib uus tõsine infektsioon või sepsis. Sobivat mikroobi-või seentevastast ravi tuleb alustada ja jätkata niikaua, kuni infektsioon on kontrolli alla saadud.

Invasiivsete seeninfektsioonide (nt histoplasmoos, koktsidioidmükoos või blastomükoos) suure levimusega piirkondades elanud või reisinud patsientide puhul tuleb enne ravi alustamist

golimumabiga hoolikalt kaaluda golimumabiga ravist saadava kasu ja riskide suhet. Golimumabiga ravitud riskirühma patsientidel tuleb kahtlustada invasiivset seeninfektsiooni, kui neil tekib tõsine süsteemne haigus.Kui võimalik, peab diagnoosimine ja empiirilise seenevastase ravi manustamine neil patsientidel toimuma koostöös arstiga, kellel on kogemus invasiivsete seeninfektsioonidega patsientide ravimisel.

Tuberkuloos Golimumabisaanud patsientidel on teatatud tuberkuloosi juhtudest. Tuleb märkida, et enamikul nendest juhtudest oli tegemist kopsuvälise tuberkuloosiga, mis oli lokaalne või dissemineerunud.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kõiki patsiente hinnata nii aktiivse kui ka inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi suhtes. See hindamine peab sisaldama põhjalikku patsiendi meditsiinilise anamneesi koostamist koos küsimustega põetud tuberkuloosi või võimaliku eelneva kokkupuute kohta tuberkuloosiga ning varasema ja/või praeguse immunosupressiivse ravi kohta. Kõigile patsientidele tuleb teha vajalikud sõeluuringud, s.o naha või vere tuberkuliinitest ja röntgenülesvõte rindkerest (kehtida võivad kohalikud soovitused). Need uuringud on soovitatav kirja panna patsiendi kaardile. Ravimi väljakirjutajad peavad meeles pidama naha tuberkuliinitesti valenegatiivsete tulemuste riski, eriti raskesti haigete või immuunpuudulikkusega patsientide puhul.

Aktiivse tuberkuloosi diagnoosimisel ei tohi ravi golimumabiga alustada (vt lõik4.3).

Kui patsiendil kahtlustatakse latentset tuberkuloosi, tuleb nõu pidada tuberkuloosi ravis kogenud arstiga. Kõikide allpool kirjeldatud olukordade puhul tuleb golimumabiga ravist saadava kasu ja riski suhet väga hoolikalt kaaluda.

Inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi diagnoosimisel tuleb enne ravi alustamist golimumabiga alustada latentse tuberkuloosi vastast ravi vastavalt kohalikele soovitustele.

Patsientide puhul, kellel on mitmed või olulised tuberkuloosi riskitegurid ja kelle latentse tuberkuloosi testi vastus on negatiivne, tuleb kaaluda tuberkuloosivastase ravi määramist enne ravi alustamist golimumabiga. Tuberkuloosivastase ravi kasutamist enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kaaluda ka patsientide puhul, kellel on minevikus anamneesis latentne või aktiivne tuberkuloos ja kelle puhul kohase ravikuuri läbimist ei saa kinnitada.

Golimumabiga ravitud patsientidel on ilmnenud aktiivne tuberkuloos latentse tuberkuloosi ravi ajal ja pärast ravi. Golimumabisaavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida aktiivse tuberkuloosi nähtude ja sümptomite suhtes, sh patsiente, kelle latentse tuberkuloosi testi vastus oli negatiivne; patsiente, kes saavad latentse tuberkuloosi ravi või patsiente, kellel on eelnevalt ravitud tuberkuloosi infektsiooni. Kõigile patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui ravi ajal golimumabiga või pärast seda tekivad tuberkuloosile viitavad nähud/sümptomid (nt püsiv köha, kõhnumine/kehakaalu langus, subfebriilne palavik).

B-hepatiidiviiruse (HBV) reaktivatsioon B-hepatiidireaktivatsiooni on esinenud patsientidel, kes on selle viiruse kroonilised kandjad (st pinnaantigeen-positiivne) ja saavad TNF-i antagoniste, sh golimumabi. Mõned juhud on lõppenud surmaga.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb patsiente kontrollida HBV infektsiooni suhtes. HBV positiivsete patsientide osas on soovitatav konsulteerida B-hepatiidi ravi kogemust omava arstiga.

Golimumabiga ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb kogu ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida aktiivse HBV infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Puuduvad piisavad andmed HBV reaktivatsiooni vältimiseks samaaegselt viirusevastast ravi ja ravi TNF-i antagonistiga saavate HBV kandjatest patsientide ravimise kohta. Patsientidel, kellel areneb HBV reaktivatsioon, tuleb ravi golimumabiga katkestada ja alustada tõhusat viirusevastast ravi koos sobiva toetava raviga.

Pahaloomulised kasvajad ja lümfoproliferatiivsed haigused TNF-i blokeeriva ravi võimalik roll pahaloomuliste kasvajate tekkes ei ole teada. Praeguste teadmiste kohaselt ei saa TNF-i antagonistidega ravitud patsientidel lümfoomide, leukeemia ja teiste pahaloomuliste kasvajate võimalikku riski välistada. Ettevaatust tuleb rakendada, kui TNF-i blokeeriva ravi kasutamist kaalutakse patsientide puhul, kellel on anamneesis pahaloomulisi kasvajaid, või kui kaalutakse ravi jätkamist patsientidel, kellel on tekkinud pahaloomuline kasvaja.

Pahaloomulised kasvajad lastel TNF-i blokeerivate ravimitega (ravi alustamine ≤18-aastastel) ravitud laste, noorukite ja noorte täiskasvanute (kuni 22-aastaste) hulgas on turuletulekujärgselt teatatud pahaloomulistest kasvajatest, millest mõned onlõppenud surmaga. Ligikaudu pooled neist olid lümfoomijuhud. Teistel juhtudel oli tegu erinevate pahaloomuliste kasvajatega,sealhulgas harva esinevad immunosupressiooniga seotud pahaloomulised kasvajad. Ei saa välistada pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski TNF-i blokaatoritega ravitud lastel ja noorukitel.

Lümfoom ja leukeemia Kõigi TNF-i blokeerivate ravimite (sh golimumab) kliiniliste uuringutekontrolliga osades täheldati patsientide hulgas, kes said TNF-i inhibeerivat ravi,rohkem lümfoomi juhte, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi(RA), psoriaatilise artriidi(PsA)ja anküloseeriva spondüliidi(AS)kliinilistes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabiga ravitud patsientidel suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud leukeemia juhtudest. Pikaajalise, väga aktiivse põletikulise haigusega reumatoidartriidi patsientidel on haigusest tingituna suurenenud oht lümfoomi ja leukeemia tekkeks, mis raskendab võimaliku riski hindamist.

Turuletulekujärgselt on teatatud hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi (HSTCL–hepatosplenic T-cell lymphoma) harvadest juhtudest patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega (vt lõik4.8). See harvaesinev T-rakulise lümfoomi vorm on väga agressiivse kuluga ning üldjuhul fataalne. Enamikjuhteon esinenud noorukitel ja noortel meessoost täiskasvanutel, kes peaaegu kõik said samaaegselt ka ravi asatiopriini (AZA) või 6-merkaptopuriiniga (6-MP) põletikulise soolehaiguse tõttu. Potentsiaalset riski AZA või 6-MP ja golimumabikombinatsiooniga tuleb hoolikalt kaaluda. TNF-i blokaatoritega ravi saavatel patsientidel ei saa välistada hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi tekkeriski.

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi (ulcerative colitis, UC) kliiniliste uuringutekontrolliga osades oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane golimumabigrupis ja kontrollgrupis. Käärsoole düsplaasia/kartsinoom Ei ole teada, kas ravi golimumabiga mõjutab düsplaasia või käärsoolevähi tekkeriski. Kõiki haavandilise koliidiga patsiente, kellel esineb suurenenud risk düsplaasia või käärsoolevähi tekkeks (nt patsiendid, kellel esineb pikaajaline haavandiline koliit või primaarne skleroseeruv kolangiit), või kellel on varem esinenud düsplaasia või käärsoolevähk, tuleb enne ravi alustamist ning koguhaiguse vältel regulaarsete intervallidega hinnata düsplaasia arengu suhtes. Selle hindamise hulka kuuluvad kolonoskoopia ning biopsiad kooskõlas kohalike soovitustega.Esmaselt diagnoositud düsplaasiaga patsientidel, kes saavad ravi golimumabiga,tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt riski-kasu suhet hoolikalt hinnata ning kaaluda,kas ravi jätkata või mitte.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati golimumabikasutamistpüsiva raske astmaga patsientide ravis, teatati golimumabigaravitud patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest võrreldes kontrollgrupi patsientidega (vt lõik4.8). Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati teise TNF-i inhibeeriva ravimi infliksimabi kasutamist, teatati mõõduka kuni raske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest (peamiselt kopsu-või pea-ja kaelapiirkonnas) infliksimabi

saanud patsientidel võrreldes kontrollgrupiga. Kõik patsiendid olid minevikus palju suitsetanud. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust mis tahes TNF-i antagonisti kasutamisel KOK-iga patsientidel ja samuti patsientidel, kellel on pahaloomuliste kasvajate tekke risk suurenenud rohke suitsetamise tõttu.

Nahavähid TNF-i inhibiitoritega, sh golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud melanoomist ja Merkeli raku kartsinoomist(vt lõik4.8). Perioodiline naha kontroll on soovitatav, eriti nahavähiriskiteguritega patsientidel.

Südame paispuudulikkus TNF-i blokaatorite, sealhulgas golimumabikasutamisel on teatatud südame paispuudulikkuse halvenemisest ning südame paispuudulikkuse tekkest. Mõned juhud lõppesid surmaga. Teise TNF-i antagonistiga teostatud kliinilises uuringus on täheldatud südame paispuudulikkuse süvenemist ja südame paispuudulikkusest tingitud suremuse suurenemist. Südame paispuudulikkusega patsientidel ei ole golimumabikasutamist uuritud.Kerge südamepuudulikkusega (NYHA klassI/II) patsientidel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ravi golimumabiga tuleb katkestada patsientidel, kellel ilmnevad südamepuudulikkuse uued või raskemad sümptomid (vt lõik4.3).

Neuroloogilisedreaktsioonid TNF-i blokeerivate ravimite (sealhulgas golimumab) kasutamist on seostatud kesknärvisüsteemi demüeliniseerivate häirete, sh hulgiskleroosi ja perifeersete demüeliniseerivate haiguste kliiniliste sümptomite ja/või röntgenileiu uue avaldumise või süvenemisega. Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb olemasoleva või hiljuti avaldunud demüeliniseeriva häirega patsientidel hoolikalt kaaluda TNF-i inhibeerivast ravist saadavat kasu ja riske. Nimetatud häirete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist golimumabiga (vt lõik4.8).

Kirurgia Golimumabiga ravi ohutust puudutav kogemus patsientidel, kellel on teostatud kirurgilisi protseduure, sh liigeseplastikat on piiratud. Kirurgilise protseduuri planeerimisel tuleb arvesse võtta ravimi pikka poolväärtusaega. Patsienti, kes vajab operatsiooni ravi ajal golimumabiga, tuleb hoolikalt infektsioonide suhtes jälgida ja kasutada kohaseid meetmeid.

Immunosupressioon TNF-i blokaatorite, sh golimumabikasutamisega seoses esineb infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate vastaste organismisiseste kaitsemehhanismide nõrgenemise võimalus, sest TNF vahendab põletikku ja moduleerib rakulist immuunvastust. Autoimmuunprotsessid TNF-i inhibeerivast ravist tingitud suhteline TNF puudulikkus võib põhjustada autoimmuunprotsesside teket. Kui patsiendil tekivad pärast golimumabiga ravi sümptomid, mis viitavad luupusetaolisele sündroomile ja patsiendil on tekkinud antikehad kaheahelalise DNA suhtes, tuleb ravi golimumabiga katkestada (vt lõik4.8). Hematoloogilised reaktsioonid TNF-i blokaatoreid, sh Simponit saavatel patsientidel on teatatud pantsütopeeniast, leukopeeniast, neutropeeniast, agranulotsütoosist, aplastilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kõigile patsientidele peab soovitama, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, kui neil kujunevad vere düskraasiale viitavad nähud ja sümptomid (nt püsiv palavik, verevalumid, verejooksud, kahvatus). Patsientidel, kellel on tuvastatud olulised hematoloogilised kõrvalekalded, tuleb kaaluda ravi katkestamist golimumabiga.

TNF-i antagonistide ja anakinra samaaegne manustamine Anakinra ja teise TNF-i blokaatori etanertsepti samaaegsel kasutamisel täheldati kliinilistes uuringutes tõsiseid infektsioone ja neutropeeniat; täiendavat kliinilist kasu ei ilmnenud. Sellise kombinatsioonravi korral täheldatud kõrvaltoimete iseloomu tõttu võib sarnane toksilisus tekkida ka anakinra ja teiste

TNF-i blokaatorite kombinatsiooni kasutamisel. Golimumabija anakinra kombinatsiooni ei ole soovitatav kasutada.

TNF-i antagonistideja abatatsepti samaaegne manustamine Kliinilistes uuringutes on TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegset manustamist seostatud infektsioonide (sh tõsiste infektsioonide) tekke riski suurenemisega ilma suurenenud kliinilise kasuta, võrreldes ainult TNF-i antagonistide manustamisega. Golimumabija abatatsepti kombinatsiooni ei ole soovitatavkasutada.

Samaaegne manustamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabisamaaegse kasutamise kohta koos teiste bioloogiliste preparaatidega, mida kasutatakse samade seisundite raviks kui golimumabi, on ebapiisavalt teavet. Golimumabisamaaegset kasutamist koos nende bioloogiliste preparaatidega ei soovitata võimaliku infektsiooni suurenenud tekkeriski ja teiste võimalike farmakoloogiliste koostoimete tõttu.

Bioloogiliste haigust modifitseerivate antireumaatiliste ravimite (disease modifying anti-rheumatic drugs, DMARD-id)vahetamine Üleminekul ühelt bioloogiliselt ravimilt teisele tuleb olla hoolikas ja jätkata patsientide jälgimist, sest kattuv bioloogiline aktiivsus võib veelgi suurendada kõrvaltoimete, sh infektsioonide riski.

Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad Golimumabiga ravitavatele patsientidele võib samaaegselt manustada ka vaktsiine, v.a elusvaktsiine (vt lõigud4.5 ja 4.6). Andmeid on piiratult elusvaktsiiniga vaktsineerimise reaktsiooni või elusvaktsiinidega sekundaarselt ülekantud infektsioonide kohta TNF-i vastastravi saavatel patsientidel. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone.

Terapeutiliste nakkusetekitajate, nagu nõrgestatud elusbakterite, muud kasutusotstarbed (nt BCG põiesisene instillatsioon vähi raviks) võivad põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone. Soovitatav on terapeutilisi nakkusetekitajaidsamaaegselt golimumabiga mitte manustada.

Allergilised reaktsioonid Turuletulekujärgselt on pärast golimumabimanustamist teatatud tõsistest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sealhulgas anafülaktiline reaktsioon). Mõned nimetatud reaktsioonid avaldusid juba pärast esmakordset golimumabimanustamist. Anafülaktilise reaktsiooni või muu tõsise allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb golimumabimanustamine kohe lõpetada ja alustada sobivat ravi. Tundlikkus lateksi suhtes Pen-süstli nõelakate on valmistatud kuivast naturaalsest kummist, mis sisaldab lateksit. See võib põhjustada allergilisi reaktsioone isikutel, kes on tundlikud lateksi suhtes.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥65-aastased) Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi IIIfaasi uuringutes oli kõrvaltoimete, tõsiste kõrvaltoimete ja tõsiste infektsioonide esinemissagedus golimumabi saanud 65-aastastel või vanematel patsientidel üldiselt võrreldav nooremate patsientide puhul täheldatuga. Siiski tuleb rakendada ettevaatust, kui ravitakse eakaid ja pöörata erilist tähelepanu infektsioonide esinemisele. Radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi (nr-axSpA)uuringus ei osalenud 45-aastaseid ja vanemaid patsiente.

Neeru-ja maksakahjustus Neeru-või maksakahjustusega patsientidelei ole golimumabiga spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Maksafunktsiooni kahjustusega isikutel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega (vt lõik4.2).

Lapsed Vaktsineerimised Võimalusel on soovitatav, et enne golimumabiga ravi alustamist oleks lastel teostatud kõik kehtivale immuniseerimiskavale ja vanusele vastavad immuniseerimised(vt eespool lõik „Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad“).

Teadaolevat toimet omavad abiained Sorbitool Simponi sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva pärilikufruktoositalumatusega patsientidel tuleb arvestada samaaegselt manustatud ravimpreparaatides sisalduva sorbitooli (või fruktoosi) ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) hulgaga(vt lõik2).

Polüsorbaat80 Simponi sisaldab 0,068mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (vt lõik2).

Võimalikud ravivead On oluline, et õige annuse manustamiseks kasutatakse õige tugevusega ravimit, nii nagu on kirjas annustamise lõigus (vt lõik4.2). Õiget tugevust tuleb hoolikalt valida, et ei tekiks ravimi alaannustamist ega üleannustamist patsiendile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Samaaegne kasutamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabikombineerimine teiste bioloogiliste preparaatidega (sh anakinra ja abatatsept), mida kasutatakse samade seisundite ravimiseks kui golimumabi, ei ole soovitatav (vt lõik4.4).

Elusvaktsiinid/terapeutilised nakkusetekitajad Elusvaktsiine ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõigud4.4 ja 4.6).

Terapeutilisi nakkusetekitajaid ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõik4.4).

Metotreksaat Kuigi metotreksaadi samaaegne kasutamine põhjustab reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel golimumabiminimaalsete tasakaalukontsentratsioonide suurenemist, ei viita andmed sellele, et golimumabivõi metotreksaadi annust on vaja kohandada (vt lõik5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid ja jätkama nende kasutamist vähemalt 6kuu jooksul pärastviimast ravitsüklit golimumabiga.

Rasedus Teada on mõõdukas hulk (ligikaudu 400) golimumabiga raseduse ajal kokku puutunud ja teadaoleva tulemusega lõppenud elussünde, sh 220rasedust, mille puhul toimus ekspositsioon raseduse esimesel trimestril. Põhja-Euroopas läbiviidud populatsioonipõhises uuringus, mis hõlmas 131rasedust (ja 134imikut),esines Simponiga emakasisese kokkupuute järgselt 6juhul 134-st (4,5%) tõsine kaasasündinud arenguhäire. Mittebioloogilise süsteemse raviga kokkupuute korral esines seda 599-l juhul 10823-st (5,5%) ja uuringu üldpopulatsioonis oli vastav näitaja 4,6%. Segavate muutujatega kohandatud šansside suhted olid vastavalt OR 0,79 (95% CI 0,35...1,81) Simponi puhul võrreldes mittebioloogilise süsteemse raviga ja OR 0,95 (95%CI 0,42...2,16) Simponi puhul võrreldes üldpopulatsiooniga.

TNF-i inhibeerimise tõttu võib raseduse ajal manustatud golimumab mõjutada vastsündinu normaalseid immuunvastuseid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik5.3). Olemasolev kliiniline kogemus on piiratud. Golimumabi tohib raseduse ajal kasutadaainult selge vajaduse korral.

Golimumab läbib platsentat. Raseduse ajal saadud TNF-i blokeeriva monoklonaalse antikeha ravi järel on antikeha ravitud naiste vastsündinute seerumist tuvastatudkuni 6kuu jooksul. Sellest tulenevalt võib neil vastsündinutel olla kõrgenenud infektsioonide tekkerisk. Elusvaktsiinide kasutamine vastsündinutel, kes on emakasiseselt olnud kokkupuutes golimumabiga, ei ole soovitatav 6kuud pärast emale raseduse ajal tehtud golimumabi süstet (vt lõigud4.4 ja 4.5).

Imetamine Ei ole teada, kas golimumab eritub rinnapiima või imendub pärast sissevõtmist süsteemselt. On näidatud, et golimumab eritub ahvide rinnapiima; kuna inimese immunoglobuliinid erituvad rinnapiima, ei tohi naised ravi ajal golimumabiga ja vähemalt 6kuu jooksul pärast seda last rinnaga toita.

Fertiilsus Fertiilsusuuringuid katseloomadel ei ole golimumabiga läbi viidud. Fertiilsusuuring hiirtel, mis viidi läbi analoogilise antikehaga, mis inhibeerib selektiivselt hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust, ei näidanud olulist toimet fertiilsusele (vt lõik5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Simponimõjutab kergelt jalgrattaga sõitmise, autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus (vt lõik4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi ja haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks ülemiste hingamisteede infektsioon, mida täheldati 12,6%-l golimumabiga ravitud patsientidest võrrelduna 11,0%-ga kontrollgrupi patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, mida golimumabi kasutamisel on täheldatud, on tõsised infektsioonid (sealhulgas sepsis, kopsupõletik, tuberkuloos, invasiivsed seeninfektsioonid ja oportunistlikud infektsioonid), demüeliniseerivad häired, HBV reaktivatsioon, südame paispuudulikkus, autoimmuunsed protsessid (luupuselaadne sündroom), hematoloogilised reaktsioonid, tõsine süsteemne ülitundlikkus (sh anafülaktiline reaktsioon), vaskuliit, lümfoom ja leukeemia (vt lõik4.4). Kõrvaltoimete nimekiri tabelina Tabelis2on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati golimumabi kliinilistes uuringutes ning millest on teatatud golimumabi turuletulekujärgse kogemuse vältel kogu maailmas. Ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemiklasside kaupa esinemissageduste pealkirjade all, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus-ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired

Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustikuja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired: Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused * Täheldatud teiste TNF-i blokeerivate ainetega. Selles lõigus esitatud jälgimisperioodi mediaan (ligikaudu 4aastat) kehtib golimumabi üldise kasutamise kohta. Jälgimisperioodide kestuse mediaan on aga varieeruv, kui golimumabi kasutamist vaadelda kasutatud annuste järgi (50mgannuse puhul ligikaudu 2aastat ja 100mgannuse puhul ligikaudu 3aastat), sest patsiendid võisid ühelt annuselt teisele üle minna.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Infektsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasem kõrvaltoime ülemiste hingamisteede infektsioon, mis esines 12,6%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 60,8juhtu; 95% usaldusvahemik: 55,0; 67,1) võrreldes 11,0%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 54,5juhtu; 95% usaldusvahemik: 46,1; 64,0). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 34,9juhtu; 95% usaldusvahemik: 33,8; 36,0golimumabi saanud patsientide hulgas. Kesksete uuringute kontrolligaperioodil täheldati infektsioone 23,0%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 132,0juhtu; 95% usaldusvahemik: 123,3; 141,1) võrreldes 20,2%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 122,3juhtu; 95% usaldusvahemik: 109,5; 136,2). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 81,1juhtu; 95% usaldusvahemik: 79,5; 82,8golimumabi saanud patsientide hulgas.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 1,2%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,2%-l kontrollgrupi patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi,

anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolliga perioodil oli tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta: 7,3juhtu (95% usaldusvahemik: 4,6; 11,1) golimumabi 100mgsaanute grupis; 2,9juhtu (95% usaldusvahemik: 1,2; 6,0) golimumabi 50mgsaanute grupis ja 3,6juhtu (95% usaldusvahemik: 1,5; 7,0) platseebogrupis. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 0,8%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,5%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabi saanud patsientide hulgas täheldatud tõsiste infektsioonide hulka kuuluvad tuberkuloos, bakteriaalsed infektsioonid, sh sepsis ja pneumoonia, invasiivsed seeninfektsioonid ja teised oportunistlikud infektsioonid. Mõnel juhul on need infektsioonid olnud letaalsed. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mggolimumabi grupiga võrreldes suuremat tõsiste infektsioonide, sh oportunistlike infektsioonide ja tuberkuloosi esinemissagedust. Kõigi tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta oli: 4,1juhtu (95% usaldusvahemik: 3,6; 4,5) golimumabi 100mgsaanute grupis ja 2,5juhtu (95% usaldusvahemik: 2,0; 3,1) golimumabi 50mgsaanute grupis.

Pahaloomulised kasvajad Lümfoom Kesksetes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabi saanud patsientide hulgas suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Nimetatud uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mggolimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat lümfoomi esinemissagedust. Lümfoom diagnoositi 11isikul (1oli 50mggolimumabi grupis ja 10olid 100mggolimumabi grupis) ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,03(0,00; 0,15) ja 0,13 (0,06; 0,24) juhtu vastavalt 50mgja 100mggolimumabi grupis ning 0,00 (0,00; 0,57) juhtu platseebogrupis. Enamikku lümfoomi juhtudest täheldati uuringus GO-AFTER, millesse kaasati patsiendid, kes olid varem saanud ravi TNF-i antagonistidega ning kellel oli pikema kestusega ja ravile halvemini alluv haigus (vt lõik4.4).

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel ning ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus golimumabija kontrollgrupis sarnane. Ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane üldpopulatsiooniga.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi mittemelanoomset nahavähki 5-lplatseebot saanud, 10-lgolimumabi 50mgsaanud ja 31-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,36juhtu (0,26; 0,49) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi teisi pahaloomulisi kasvajaid peale melanoomi, mittemelanoomse nahavähi ja lümfoomi 5-lplatseebot saanud, 21-lgolimumabi 50mgsaanud ja 34-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning nende esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,48juhtu (0,36; 0,62) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas (vt lõik4.4).

Juhud, millest teatati astma kliinilistes uuringutes Uurimuslikus kliinilises uuringus said püsiva raske astmaga patsiendid golimumabi küllastusannuses (150% määratud raviannusest) subkutaanselt 0-nädalal ja seejärel 200mggolimumabi, 100mg golimumabi või 50mggolimumabi subkutaanselt iga 4nädala järel 52nädala jooksul. Kombineeritud golimumabi ravigrupis (n=230) teatati 8pahaloomulisekasvajajuhust ja platseebogrupis (n=79) ei teatatud ühestki juhust. Ühel patsiendil teatati lümfoomist, kahel patsiendil mittemelanoomsest nahavähist ja viiel patsiendil teatati muudest pahaloomulistest kasvajatest. Mis tahes tüüpi pahaloomuliste kasvajate spetsiifilist kuhjumist ei esinenud.

Uuringu platseebokontrolligaosas oli kõikide pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 3,19 (1,38;6,28) juhtu. Selles uuringus oli lümfoomi esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 0,40 (0,01;2,20) juhtu, mittemelanoomsete nahavähkide puhul oli see 0,79 (0,10; 2,86) juhtu ja teiste pahaloomuliste kasvajate puhul 1,99 (0,64;4,63) juhtu. Platseebot saanud isikutel oli nende pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100 jälgitud inimaasta kohta 0,00 (0,00;2,94) juhtu. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Neuroloogilised reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, täheldati demüelinisatsiooni suuremat esinemissagedust 100mggolimumabi saanud patsientide hulgas võrreldes 50mggolimumabi saanud patsientidega (vt lõik4.4).

Maksaensüümide aktiivsuse tõus Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kerge ALAT taseme tõus (>1ja <3x normi ülemine piir, (upper limit of normal, ULN)), mis oli sarnane nii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas(22,1% kuni 27,4% patsientidest); anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringutes esines kerget ALAT taseme tõusu golimumabiga ravitud patsientide hulgas rohkem (26,9%)kuikontrollgrupi patsientidel(10,6%). Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 5aastat, oli kerge ALAT tõusu esinemissagedus sarnane golimumabi grupi patsientide ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kergetALAT taseme tõusu(>1 ja <3xULN) sarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas (vastavalt 8,0%kuni 6,9%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli kerge ALAT taseme tõusuga patsientide osakaal 24,7% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines aeg-ajalt ALAT tõuse ≥5xULN; neid esines rohkem golimumabi grupi patsientide hulgas (0,4% kuni 0,9%) kui kontrollgrupi patsientide hulgas (0,0%). Psoriaatilise artriidi uuringu populatsioonis sellist suundumust ei täheldatud. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga 5aastat, oli ALAT tõusude ≥5xULN esinemissagedus sarnane golimumabi grupi ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Üldiselt olid need suurenemised asümptomaatilised ja hälbed vähenesid või kadusid golimumabiga ravi jätkamisel või selle lõpetamisel või samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide muutmisel. Uuringu nr-AxSpA kontrolliga ja kontrollita perioodide jooksul ei teatatud ühestki juhust (kuni 1aasta). Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodidel esines ALAT taseme tõuse ≥5xULNsarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka platseebogrupi patsientide hulgas(vastavalt 0,3% kuni 1,0%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli ALAT taseme tõusuga ≥5xULN patsientide osakaal 0,8% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi kesksetes uuringutes tekkis ühel olemasoleva maksakahjustusega ja vastandlike ravimpreparaatidegaravitud RA uuringu patsiendil golimumabiga mitteinfektsioosne surmaga lõppenud hepatiit koos ikterusega.Golimumabi rolli soodustava või süvendava faktorina ei saa välistada.

Süstekoha reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel esines süstekoha reaktsioone 5,4%-l golimumabi grupi patsientidest ja 2,0%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski. Enamik süstekoha reaktsioonidest olid kerged ja mõõdukad; kõige sagedasem ilming oli süstekoha erüteem.Üldjuhul ei toonud süstekoha reaktsioonid kaasa ravi lõpetamise vajadust.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi, püsiva raske astma IIb ja/või IIIfaasi ning haavandilise koliidi II/IIIfaasi kontrolliga uuringutes ei tekkinud ühelgi golimumabi saanud patsiendil anafülaktilist reaktsiooni.

Autoimmuunsed antikehad Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel muutus 1-aastase jälgimisperioodi jooksul ANA (antinuclear antibodies, antinukleaarsedantikehad) test positiivseks 3,5%-l golimumabi saanud patsientidest ja 2,3%-l kontrollgrupi patsientidest (tiitrite juures 1:160 või suuremad). 1-aastase jälgimisperioodi jooksul oli kaheahelalise DNA vastaste antikehade tekke esinemissagedus patsientidel, kellel neid algtasemel ei esinenud, 1,1%.

Lapsed Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 173pJIA patsiendil vanuses 2kuni 17aastat. Jälgimisperiood kestis keskmiselt ligikaudu kaks aastat.Selles uuringus teatatud kõrvaltoimete tüüp ja esinemissagedus olid üldiselt sarnased täiskasvanute RA uuringutes täheldatuga.

Haavandiline koliit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 69mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga patsiendil vanuses 4kuni 17aastat. Selles uuringus täheldatud kõrvaltoimed olid üldiselt kooskõlastäiskasvanute haavandilise koliidi uuringutes tuvastatud ohutusprofiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on olulineteatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetestteatadariikliku teavitamissüsteemi(vtV lisa)kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilises uuringus on annust piirava toksilisuse ilmnemiseta intravenoosselt manustatud ühekordseid annuseid kuni 10mg/kg. Üleannustamise korral on soovitatav patsienti jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ja alustada kohe sobiva sümptomaatilise raviga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, tuumorinekroosifaktori alfa (TNF-alfa) inhibiitorid, ATC-kood: L04AB06

Toimemehhanism Golimumab on inimese monoklonaalne antikeha, mis moodustab kõrge afiinsusega stabiilseid komplekse nii lahustuvate kui ka transmembraansete inimese TNF-alfabioaktiivsete vormidega, mis takistab TNF-alfaseondumist selle retseptoritega.

Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et inimese TNF-i seondumine golimumabiga neutraliseerib TNF-alfapoolt indutseeritud rakupinna adhesioonimolekuli E-selektiini, veresoone seina adhesioonimolekuli (vascular cell adhesion molecule, VCAM)-1 ja intertsellulaarse adhesioonimolekuli (intercellular adhesion molecule, ICAM)-1 ekspressiooni inimese endoteelirakkudes. In vitroinhibeeris golimumab ka TNF-i poolt indutseeritud interleukiin (interleukin, IL)-6, IL-8 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (granulocyte-macrophage colony stimulating factor, GM-CSF) sekretsiooni inimese endoteelirakkudes.

Võrreldes platseebogrupiga täheldati C-reaktiivse valgu (CRV) taseme normaliseerumist. Ravi Simponiga vähendas võrreldes lähteväärtustega olulisel määral IL-6, ICAM-1, maatriks-metalloproteinaas-3 (matrix-metalloproteinase, MMP-3) ja vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori (vascular endothelial growth factor, VEGF) sisaldust seerumis võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks vähenes reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidiga patsientidel TNF-alfaja psoriaatilise artriidiga patsientidel IL-8 sisaldus. Neid muutusi täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid üldiselt 24nädala jooksul.

Kliiniline efektiivsus

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga ärajätu-uuringus (GO-KIDS) 173lapsel vanuses 2kuni 17aastat, kellel oli aktiivne pJIA vähemalt 5aktiivsest haigusest haaratud liigesega ning ebaadekvaatne ravivastus metotreksaadile. Uuringusse kaasati JIA polüartikulaarse kuluga lapsed (reumatoidfaktor-positiivne või -negatiivne polüartriit, edasiarenenud oligoartriit, juveniilne psoriaatiline artriit või antud hetkel ilma süsteemsete sümptomiteta süsteemne JIA). Ravieelselt aktiivsest haigusest haaratud liigeste arvu mediaan oli 12 ning CRV mediaanväärtus oli 0,17mg/dl.

Uuringu 1.osa moodustas 16-nädalane avatud faas, milles 173kaasatud last said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ning metotreksaati. 154last, kellel 16.nädalaks saavutati Ameerika reumatoloogia kolledži (American College of Rheumatology, ACR)Ped30ravivastus, jätkasid uuringu 2.osaga, mis oli randomiseeritud ärajätufaas, ning said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati või platseebot ja metotreksaati. Haiguse ägenemise järel manustati Simponi annus 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati. 48.nädalal viidi lapsed üle pikaajalisse jätku-uuringusse.

Selles uuringus esinesid lastel ACR Ped30, 50, 70 ja 90ravivastused alates4.nädalast.

16.nädalal oli 87% lastest saavutanud ACR Ped30 ravivastuse ning 79%, 66% ja 36% lastest oli saavutanud vastavalt ACR Ped50, ACR Ped70 või ACR Ped90 ravivastuse. 16.nädalal oli haigus inaktiivne 34%-l lastest, mis defineeriti järgnevalt: üheski liigeses ei ole aktiivset põletikku; puudub palavik, lööve, serosiit, splenomegaalia, hepatomegaalia või generaliseerunud lümfadenopaatia, mille põhjuseks on JIA; puudub aktiivne uveiit; ESR (<20mm/h) või CRV (<1,0mg/dl) normaalne tase; arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele (≤5mm visuaalanaloogskaalal); hommikuse jäikuse kestus <15minutit. 16.nädalal esines kõigi ACR Ped komponentide osas kliiniliselt oluline paranemine ravieelsega võrreldes (vt tabel3).

ACR Ped komponentide paranemine 16.nädalal ravieelsegaavõrreldes Arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele(VASc0…10cm) 88% Uuritava/lapsevanema hinnang üldisele heaolule (VAS 0…10cm) 67% Aktiivsest haigusest haaratud liigeste arv 92% Piiratud liikumisulatusega liigeste arv 80% Füüsiline funktsioon CHAQdalusel 50% ESR (mm/h)e 33% a ravieelne=0-nädalal b „n“ on kaasatud patsientide arv c VAS: visuaalanaloogskaala d CHAQ: Child Health Assessment Questionnaire, küsimustik lapse tervise hindamiseks e ESR (mm/h): erütrotsüütide settekiirus (millimeetrit tunnis)

Esmase tulemusnäitajani, milleks oli 16.nädalaks ACR Ped30 ravivastuse saavutanud laste osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani, ei jõutud. Enamikul lastest ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani (vastavalt 59%-l Simponi+metotreksaadi ja 53%-l platseebo+metotreksaadi rühmas; p=0,41).

Analüüsides esmast tulemusnäitajat eelnevalt defineeritud alarühmas ravieelse CRV taseme järgi (≥1mg/dl vs<1mg/dl), leiti, et ravieelse CRV tasemega ≥1mg/dl patsientidel oli ägenemiste esinemissagedus suurem platseebo+metotreksaadi rühmas, võrreldes Simponi+metotreksaadiga ravitud isikutega (vastavalt 87% ja 40%, p=0,0068).

48.nädalal oli ACR Ped30 ravivastuse saavutanud 53% Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 55% platseebo+metotreksaadi rühma lastest. Haigus oli muutunud inaktiivseks 40%-l Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 28%-l platseebo+metotreksaadi rühma lastest.

Reumatoidartriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust on demonstreeritud kolmes mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus, milles osales enam kui 1500patsienti vanuses ≥18aasta, kellel oli mõõdukal kuni raskel kujul aktiivne reumatoidartriit diagnoositud Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi(ACR) kriteeriumite järgi vähemalt 3kuud enne sõeluuringut. Patsientidel oli vähemalt 4 turses ja 4 valulikku liigest. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel.

Uuringus GO-FORWARD hinnati 444patsienti, kellel esines aktiivne reumatoidartriit vaatamata stabiilsete metotreksaadi annuste manustamisele (vähemalt 15mgnädalas) ja keda ei olnud enne TNF-i inhibeeriva ravimiga ravitud. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati järgmisi ravimikombinatsioone: platseebo + metotreksaat, Simponi 50mg+ metotreksaat, Simponi 100mg+ metotreksaat või Simponi 100mg+ platseebo. Patsiendid, kellele manustati platseebot + metotreksaati, lülitati Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi pärast 24.nädalat. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus.

Uuringus GO-AFTER hinnati 445patsienti, keda oli eelnevalt ravitud ühe või mitme TNF-i inhibeeriva ravimiga (adalimumab, etanertsept või infliksimab). Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponit annuses 50mgvõi Simponit annuses 100mg. Patsientidel lubati uuringu ajal jätkata samaaegset DMARD-ravi metotreksaadi, sulfasalasiini (SSZ) ja/või hüdroksüklorokviiniga (HCQ). Eelneva TNF-i inhibeeriva ravi katkestamise põhjused olid efektiivsuse puudumine (58%), talumatus (13%) ja/või muud põhjused peale ohutuse või efektiivsuse (29%, enamasti rahalised põhjused). Uuringus GO-BEFORE hinnati 637aktiivse reumatoidartriidiga patsienti, keda ei olnud varem ravitud metotreksaadiga ja kes ei olnud saanud varem ravi ka TNF-i antagonistiga. Patsiendid said randomiseeritult kas platseebot + metotreksaati, 50mgSimponit + metotreksaati, 100mgSimponit + metotreksaati või 100mgSimponit + platseebot. Pärast 52.nädalat kaasati patsiendid pikaaegsesse avatud jätku-uuringusse, kus varem platseebot + metrotreksaati saanud patsiendid said 50mg Simponit + metotreksaati, kui neil oli vähemalt üks valulik või turses liiges.

Uuringu GO-FORWARD esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20 ja tervise hindamise küsimustiku (Health Assessment Questionnaire, HAQ) tulemuse paranemise 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega. Uuringu GO-AFTER esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20. Uuringu GO-BEFORE esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 24.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 50 ning 52.nädalaks paranemise võrreldes lähteväärtusega van der Heijde modifitseeritud Sharp’i skoori (vdH-S) osas.Lisaks esmas(t)ele tulemusnäitaja(te)le hinnati täiendavalt Simponi mõju artriidi nähtudele ja sümptomitele, radiograafilist vastust ning mõju füüsilisele funktsioonile ja tervisega seotud elukvaliteedile.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg(koos samaaegselt manustatava metotreksaadiga) annustamisskeemide efektiivsuses uuringutes GO-FORWARD ja GO-BEFORE 104.nädalani ja uuringus GO-AFTER 24.nädalani. Uuringu kava järgi võis igas reumatoidartriidi uuringus uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähud ja sümptomid ACR-i vastuse võtmetulemused Simponi 50mgannuse puhul 14., 24. ja 52.nädalal GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE uuringutes on näidatud tabelis4ja kirjeldatud allpool. Vastuseid täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast esimese Simponi annuse manustamist.

GO-FORWARD uuringus jätkas Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi randomiseeritud 89uuringus osalejast ravi 104.nädalal 48. Nende hulgas 40, 33 ja 24patsiendil oli 104.nädalaks ravivastus vastavalt ACR20/50/70. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Uuringus GO-AFTER oli ACR20 vastuse saavutanute protsent suurem Simponit saanud patsientide hulgas võrreldes platseebot saanud patsientidega, olenemata põhjusest, miks üks või mitu eelnevat TNF-i inhibeerivat ravikuuri katkestati.

Uuringute GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE kontrolligaosade efektiivsuse Uuring GO-FORWARD Uuring GO-AFTER Uuring GO-BEFORE Aktiivne reumatoidartriit Aktiivne Aktiivne reumatoidartriit, vaatamata ravile reumatoidartriit, varem metotreksaadiga metotreksaadiga eelnevalt ravitud ühe mitteravitud Platseebo 50mg metotreksaat 50mg + + Simponi + metotreksaat metotreksaat Platseebo 50mg metotreksaat na 133 89 150 147 160 159 Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 14.nädal 33% 55%* 18% 35%* NA NA 24.nädal 28% 60%* 16% 31% 49% 62% 52.nädal NA NA NA NA 52% 60% ACR50 14.nädal 10% 35%* 7% 15% NA NA 24.nädal 14% 37%* 4% 16%* 29% 40% 52.nädal NA NA NA NA 36% 42% ACR70 14.nädal 4% 14% 2% 10% NA NA 24.nädal 5% 20%* 2% 9% 16% 24% 52.nädal NA NA NA NA 22% 28% a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla. * p≤0,001 NA: ei ole asjakohane GO-BEFORE uuringus ei täheldatud mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga patsientidel esmase analüüsi osas (ACR50 kombineeritud Simponi 50mgja 100mg+ metotreksaadi grupis vs. ainult

metotreksaadi grupp) 24.nädalal statistiliselt olulist erinevust (p=0,053). 52.nädalal täheldati patsientide üldpopulatsioonis Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis ainult metotreksaadi grupiga võrreldes suuremat patsientide protsenti, kellel saavutati ACR-i vastus, aga see erinevus ei olnud statistiliselt oluline (vt tabel4). Lisaks sellele viidi läbi täiendavad analüüsid patsientide alamgruppides, mis esindasid raske, aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidiga patsientide populatsioone. Nimetatud patsientide populatsioonides täheldati üldpopulatsiooniga võrreldes Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis üldiselt suuremat toimet kui ainult metotreksaadi grupis.

GO-FORWARD ja GO-AFTER uuringutes täheldati haiguse aktiivsuse skaalal (Disease Activity Scale,DAS)28 kliiniliselt tähenduslikke ja statistiliselt olulisi vastuseid igal eelnevalt määratletud ajahetkel 14. ja 24.ravinädalal (p≤0,001). Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilisidDAS28 ravivastused 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid DAS28 ravivastused sarnased 104.nädalast 256.nädalani.

GO-BEFORE uuringus hinnati olulist kliinilist vastust, mis oli defineeritud kui ACR70 vastuse säilimine6-kuulise pideva perioodi vältel. 52.nädalal saavutati oluline kliiniline vastus 15%-l patsientidest Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis võrrelduna 7%-ga patsientidest platseebo + metotreksaadi grupis (p=0,018). 96patsienti 159-st, kes olid randomiseeritud Simponi 50mg+ metotreksaadi gruppi, said 104.nädalal veel seda ravi. Neist oli 104.nädalal ACR20/50/70 vastus vastavalt 85, 66 ja 53patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70ravivastust sarnastes määrades.

Radiograafiline vastus GO-BEFORE uuringus kasutati struktuursete kahjustuste raskusastme hindamiseks vdH-S skoori muutust võrreldes lähtetasemega, mis kujutab endast struktuursete muutuste ühendskoori, mis radiograafilistenäitajate alusel mõõdab liigese erosioonide arvu ja raskusastet ning liigeseõõne ahenemist käte/randme ja jala liigestes. Võtmetulemused Simponi 50mgannuse kohta on esitatud tabelis5.

Patsientide arv, kellel ei täheldatud uusi erosioone, või kellel vdH-S üldskoori muutus võrreldes lähtetasemega oli ≤0, oli Simponi ravigrupis oluliselt suurem kui kontrollgrupis (p=0,003). Radiograafilised muutused, mida täheldati 52.nädalal, püsisid kuni 104.nädalani. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid radiograafilised muutused 104.nädalast 256.nädalani sarnased.

Keskmised radiograafilised muutused (SD) vdH-S üldskoori osas võrreldes lähtetasemega Üldskoor Lähtetase 19,7 (35,4) 18,7 (32,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 1,4 (4,6) 0,7 (5,2)* Erosioonide skoor Lähtetase 11,3 (18,6) 10,8 (17,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,7 (2,8) 0,5 (2,1) JSN-i skoor Lähtetase 8,4 (17,8) 7,9 (16,1) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,6 (2,3) 0,2 (2,0)** a n tähistab randomiseeritud patsiente * p=0,015 ** p=0,044 Füüsiline funktsioon ja tervisega seotud elukvaliteet Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER kasutati füüsilise funktsiooni ja invaliidsuse hindamisel eraldi tulemusnäitajatena puude indeksit (Health Assessment Questionnaire Disability Index, HAQ-DI). Nendes uuringutes näidati võrreldes kontrollgrupiga Simponi kasutamisel 24.nädalaks kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist HAQ-DI väärtuse paranemist võrreldes

lähteväärtusega.Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis HAQ-DI väärtuse paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane.

Uuringus GO-FORWARD näidati Simponi puhul võrreldes platseeboga kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist paranemist tervisega seotud elukvaliteedis, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel 24.nädalaks. Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER täheldati statistiliselt olulist väsimuse vähenemist, mõõdetuna kroonilise haiguse ravi funktsionaalse hindamise väsimuse (FACIT-F)skaala abil.

Psoriaatiline artriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust on hinnatud mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-REVEAL), milles osales 405täiskasvanud patsienti, kellel esines aktiivne psoriaatiline artriit(≥3 turses liigest ja ≥3 valulikku liigest) vaatamata ravile mittesteroidse põletikuvastase aine (MSPVA) või DMARD-iga. Selles uuringus osalenud patsientidel oli psoriaatilineartriit diagnoositud vähemalt 6kuud varem ja neil esines uuringu ajal vähemalt kerge psoriaatiline haigus. Uuringusse kaasati kõigi psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsiendid, sh polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud (43%), asümmeetriline perifeerne artriit (30%), distaalsete interfalangeaalliigeste (distal interphalangeal, DIP) artriit (15%), spondüliit koos perifeerse artriidiga (11%) ja mutileeriv artriit (1%). Eelnev ravi TNF-i inhibeeriva ravimiga ei olnud lubatud. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponi 50mgvõi Simponi 100mg. Patsientidele, kes said platseebot, hakati 24nädala möödudes manustama Simponit 50mg. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus. Ligikaudu 48% patsientidest jätkas stabiilsete metotreksaadi annuste (≤25mgnädalas) kasutamist. Uuringu esmased ühistulemusnäitajad olidpatsientide, kes saavutasidACR20 vastuse 14.nädalaks,protsent ja muutus psoriaatilise artriidi modifitseeritud vdH-S üldskooris 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 104.nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähud ja sümptomid Võtmetulemused 14. ja 24.nädalal 50mgannuse puhul on näidatud tabelis6ja kirjeldatud allpool. Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 ACR50 ACR70

PASIb75c

* p<0,05 kõigi võrdluste puhul; a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla b Psoriaasist haaratud pinna ja selle raskusastme indeks c Põhineb patsientide alagrupil, kelle kehapindala haaratus oli algtasemel ≥3% –platseebogrupis 79patsienti (69,9%) ja Simponi 50mggrupis 109patsienti (74,3%). Vastust täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist. 14.nädalal täheldati sarnaseid ACR20 vastuseid patsientidel, kellel esinesid järgmised psoriaatilise artriidi alatüübid: polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud ja asümmeetriline perifeerne artriit. Teiste psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsientide arv oli liiga väike, et selle põhjal tähendusrikast hinnangut anda. Simponit saanud patsientide gruppides täheldatud ravivastused olid sarnased olenemata sellest, kas patsiendid kasutasid samaaegselt metotreksaati või mitte.146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid 104.nädalal sellelsamal ravil 70patsienti. Neist 70patsiendist oli ACR20/50/70vastus vastavalt 64, 46 ja 31patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

14. ja 24.nädalal täheldati ka DAS28 skaalal statistiliselt olulist vastust (p<0,05).

Simponiga ravitud patsientidel täheldati 24.nädalal psoriaatilisele artriidile iseloomulike perifeersete aktiivsusnäitajate paranemist (nt turses liigeste arv, valulike/õrnade liigeste arv, daktüliit ja entesiit). Ravi Simponiga parandas märkimisväärselt füüsilist funktsiooni, hinnatuna HAQ-DI alusel, samuti parandas märkimisväärselt tervisega seotud elukvaliteeti, mõõdetuna SF-36 küsimustiku füüsilise ja vaimse komponendi summaarse skoori alusel. Patsientide hulgas, kes jätkasid ravi Simponiga grupis, kuhu oli neid uuringu alguses randomiseeritud, säilisid 104.nädalal vastused DAS28 ja HAQ-DI skaalal.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli DAS28 ja HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Radiograafiline vastus Käte ja jalgade struktuurseid kahjustusi hinnati radiograafiliste näitajate alusel, vdH-S skoori lähteväärtuste muutuste alusel, modifitseeritud psoriaatilise artriidi jaoks käe distaalsete interfalangeaalliigestega (distal interphalangeal, DIP).

Ravi Simponi 50mg-ga pidurdas perifeerse liigesekahjustuse progresseerumise kiirust võrreldes platseebo raviga 24.nädalal mõõdetuna modifitseeritud vdH-S üldskoori lähteväärtuste muutuste alusel (keskmine ± SD skoor oli platseebo grupis 0,27±1,3võrreldes näitajatega -0,16±1,3Simponi grupis; p=0,011). 146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid126patsiendi kohta olemas röntgeni andmed 52.nädalastneist 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. 104.nädalal olid olemas röntgeni andmed 114patsiendi kohta, kellest 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtusega 104.nädalast 256.nädalani sarnasel osakaalul patsientidel.

Haavandiline koliit lastel Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati IIIfaasi mitmekeskuselises avatud uuringus (PURSUIT2), millesse kaasati 2…17-aastased lapsed, kellel oli mõõdukas kuni raske aktiivne haavandiline koliit, mida määratleti kui ravieelset Mayo koguskoori 6 kuni 12 (kaasa arvatud), endoskoopia alaskooriga ≥2. Varem TNF-α vastaste ainetega ravi saanud lapsed uuringusse ei sobinud. Enamik neist 69osalejast(97,1%) said haavandilise koliiditõttu ravimeid (kortikosteroidid, immunomodulaatorid ja/või 5-ASA); 52,2% osalejatest said kortikosteroide ning 88,4% said suukaudset 5-ASA-t. Osalejate keskmine vanus oli 13,4aastat(vahemik 4…17). 53,6% (37) osalejatest olid naissoost. Keskmine kehakaal oli 52,4kg (vahemik 16…107). Kogu golimumabi populatsiooni ravieelsed haiguse omadused olid representatiivsedka mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga laste puhul.

Induktsioonravi faasis (0-nädal kuni6.nädal) manustati lastele 0-nädalal ja 2.nädalal subkutaanselt golimumabi annus vastavalt kehakaalule. Lapsed kehakaaluga ≥45kg said fikseeritud

induktsioonannused 200mg subkutaanselt 0-nädalal ja 100mg 2.nädalal. Lapsed kehakaaluga <45kg said kehapinna alusel kohandatud induktsioonannused 120mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 200mg) subkutaanselt 0-nädalal ja 60mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 100mg) subkutaanselt 2.nädalal. 6.nädalal hinnati lapsi ravimi efektiivsuseja ohutuse osas.

Golimumabile kliinilise ravivastuse (Mayo koguskoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0 või 1kohaliku endoskoopia alaskoori järgi) saavutanud lapsed jätkasid säilitusravi faasis (6.nädal kuni 54.nädal) ravi subkutaanse golimumabi annusega 100mg (lapsed kehakaaluga ≥45kg) või 60mg/m2 (lapsed kehakaaluga <45kg) iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Lastele, kes ei olnud 6.nädalaks ravivastust saavutanud, võidi manustada lisaannused 6.nädalal ja 10.nädalal, millele järgnes ravivastuse hindamine 14.nädalal, et teha kindlaks, kas need lapsed jätkavad golimumabi manustamist iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Säilitusravi faasi alustanud 41lapsest püsisid 54.nädalani uuringus 39last (neile tehti Mayo koguskoori efektiivsushindamine).

Mayo skoori abil mõõdetud kliinilise remissiooni esmane tulemusnäitaja määratleti Mayo skoorina ≤2punkti,millest ükski individuaalne alaskoor ei olnud>1 (kohaliku endoskoopia spetsialisti poolt hinnatud Mayo endoskoopia alaskoori alusel). 6.nädalal esines kliiniline remissioon kokku 22lapsel (31,9%). 54.nädalal oli kliinilises remissioonis 31,7% lastest, kellel esines kliiniline remissioon 6.nädalal.

Uuringute PURSUIT2–Inductionja PURSUIT2–Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Esmane tulemusnäitaja Simponi Isikud, kes olid 6.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises remissioonis 22 (31,9%) Peamised teisesed tulemusnäitajad 6.nädalal kliinilises remissioonis isikudb 39 (56,5%) 6.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 28 (40,6%) Peamised teisesed tulemusnäitajad Simponi Isikud, kes olid 54.nädalal Mayo skoori alusel 13 (31,7%) kliinilises remissioonisa,e 54.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 15 (36,6%) 54.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises 12 (54,5%) remissioonis isikud, osalejatest,kes olid kliinilises remissioonis 6.nädalala,d,e n=patsientide arv a Kliinilist remissiooni määratleti kui Mayo skoori ≤2punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole>1. b Kliinilist ravivastust määratleti kui Mayo skoori langust ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. c Endoskoopilist paranemist määratleti kui endoskoopia alaskoori 0 või 1 kohaliku endoskoopia järgi. d Nimetaja moodustavad patsiendid, kes olid6.nädalal kliinilises remissioonis. e Isikud, kellel puudus 54.nädalal endoskoopia skoor, loeti nende hulka, kellel puudus kliiniline remissioon. Haavandiline koliit täiskasvanutel Simponi efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligakliinilises uuringus täiskasvanud patsientidel.

Induktsioonravi uuringus (PURSUIT-Induction) hinnati mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga (Mayo skoor 6kuni12; endoskoopia alaskoor ≥2) patsiente, kes ei allunud adekvaatselt tavapärasele ravile või kellel esines tavapärase ravi suhtes talumatus või kes pidid võtma kortikosteroide. Uuringu annuse määramise osas randomiseeriti 761patsienti saama kas subkutaanselt 400mg Simponit 0-nädalal ja 200mg 2.nädalal või subkutaanselt 200mg Simponit 0-nädalal ja

100mg 2.nädalal või subkutaanselt platseebot 0-nädalalja 2.nädalal. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid, kortikosteroidid ja/või immunomoduleerivad ained. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 6nädala jooksul.

Säilitusravi uuringu (PURSUIT-Maintenance) tulemused põhinesid 456patsiendi hindamisel, kes saavutasid kliinilise ravivastuse pärast eelnevat induktsioonravi Simponiga. Patsiendid randomiseeriti saama kas Simponit 50mgvõi100mg või platseebot subkutaanselt iga 4nädala järel. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid ja/või immunomoduleerivad ained. Kortikosteroidide annust vähendati säilitusravi uuringu alguses. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 54nädala jooksul. Patsiendid, kes läbisid kogu säilitusravi uuringu 54.nädalani, jätkasid ravi jätku-uuringus, mille efektiivsust hinnati 216.nädalani. Jätku-uuringu efektiivsuse hindamisel lähtuti muutustest kortikosteroidide kasutamises, arsti üldhinnangust (PGA, Physician’s Global Assessment) haiguse aktiivsusele ning elukvaliteedi paranemisest põletikulise soolehaiguse küsimustiku (IBDQ, Inflammatory Bowel Disease Questionnaire)alusel.

Uuringute PURSUIT-Inductionja PURSUIT-Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Patsientide protsent Kliinilise ravivastusega patsiendid 30% 51%** 6.nädalala Kliinilise remissiooniga patsiendid 6% 18%** 6.nädalalb Limaskesta paranemisega 29% 42%* patsiendid 6.nädalalc Patsientide protsent Ravivastuse säilitamine (kliinilise ravivastusega patsiendid 54nädala 31% 47%* 50%** jooksul)e Püsiv remissioon (kliinilise remissiooniga patsiendid nii 16% 23%g 28%* 30.nädalal kui ka 54.nädalal)f n=patsientide arv ** p≤0,001 * p≤0,01 a Defineeritud kui Mayo skoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra, või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. b Defineeritud kui Mayo skoor ≤2 punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole >1. c Defineeritud kui 0 või 1 Mayo skoori endoskoopia alaskooril. d Ainult Simponi induktsioon. e Patsientidel hinnati haavandilise koliidi aktiivsust osalise Mayo skoori abil iga 4nädala järel (endoskoopia kinnitas ravivastuse kadu). Seega patsient, kellel ravivastus säilis, näitas pidevat kliinilist ravivastust igal hindamisel 54nädala jooksul. f Patsient pidi olema remissioonis nii 30.kui ka 54.nädalal (ilma et ravivastus oleks kordagi kadunud 54nädala jooksul), et saavutada püsiv remissioon. g Alla 80kg kehakaaluga patsientide seas saavutas püsiva kliiniliseremissiooni suurem osa 50mg säilitusravi saanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega. Simponigaravi saanud patsientidest 50mg grupis (42%, nominaalne p-väärtus<0,05) ja 100mg grupis (42%, p<0,005) saavutas rohkem patsientepüsiva limaskesta paranemise (patsiendid limaskesta paranemisega nii 30.kui ka 54.nädalal)kui platseebo grupi patsiendid (27%).

PURSUIT-Maintenanceuuringu alguses sai 54%patsientidest (247/456) kortikosteroide. Neist säilitas kliinilise vastuse 54.nädalaks ega võtnud 54.nädalal kortikosteroide 50mg grupis (38%, 30/78) ja 100mg grupis (30%, 25/82) suurem protsent patsiente kui platseebogrupis (21%, 18/87). Patsientide protsent, kes lõpetas kortikosteroidide võtmise 54.nädalaks, oli suurem 50mg grupis (41%, 32/78) ja 100mg grupis (33%, 27/82) võrreldes platseebogrupiga (22%, 19/87). Kõigi jätku-uuringusse sisenenud patsientide seas püsis isikute osakaal, kes kortikosteroide enam kasutama ei hakanud, üldiselt samasugusena 216.nädalani.

Patsientidele, kes ei saavutanud kliinilist ravivastust 6.nädalaks uuringus PURSUIT-Induction, annustati 100mg Simponit iga 4nädala järel uuringus PURSUIT-Maintenance. 14.nädalal oli 28% neist patsientidest saavutanud ravivastuse, mis defineeriti osalise Mayo skoorina (vähenemine ≥3punkti võrreldes induktsiooni algusega). 54.nädalal olid nendel patsientidel täheldatud kliinilised tulemused sarnased kliiniliste tulemustega, millest teatati 6.nädalaks kliinilise ravivastuse saavutanud patsientidel.

Simponi parandas võrreldes ravi algusega 6.nädalaks oluliselt elukvaliteeti, mida mõõdeti haigusspetsiifilise küsimustiku IBDQ (inflammatory bowel disease questionnaire,põletikulise soolehaiguse küsimustik) abil.Simponi säilitusravi saanud patsientidel säilisIBDQ abil mõõdetud elukvaliteedi paranemine 54nädala jooksul.

Ligikaudu 63% patsientidest, kes said Simponit jätku-uuringu alguses, jätkasid ravi kuni uuringu lõpuni (viimane golimumabi annus manustati 212.nädalal).

Immunogeensus IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi uuringute lõikes tuvastati 52.nädalal ensüümvahendatud immuunanalüüsi (EIA) meetodil golimumabivastased antikehad 5%-l (105/2062) golimumabiga ravitud patsientidest ning testimisel olid peaaegu kõik antikehad in vitro neutraliseeruvad. Sarnaseid esinemissagedusi täheldati ka reumatoloogiliste näidustuste puhul. Patsientidel, kes said samaaegselt metotreksaati,oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma metotreksaadita (vastavalt ligikaudu 3% (41/1235) võrreldes 8%-ga (64/827)).

Nr-axSpA puhul tuvastati 52.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 7%-l (14/193) golimumabiga ravitud patsientidest.

Haavandilise koliidi IIja IIIfaasi uuringutes tuvastati 54.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 3%-l (26/946) golimumabiga ravitud patsientidest. Kuuekümne kaheksal protsendil (21/31) antikehadega patsientidest olid antikehad in vitroneutraliseeruvad. Patsientidel, kes saidsamaaegselt immunomodulaatoreid (asatiopriini, 6-merkaptopuriini ja metotreksaati) oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma immunomodulaatoriteta (vastavalt 1% (4/308) võrreldes 3%-ga (22/638)). Kõigist patsientidest, kes jätkasid jätku-uuringus ja kellelt saadi hinnatavad analüüsimaterjalid 228.nädalani, tuvastati golimumabivastaseid antikehi 4%-l (23/604) golimumabiga ravitud patsientidest. Kaheksakümne kahel protsendil (18/22) antikeha-positiivsetest patsientidest esinesid neutraliseerivad antikehad in vitro. pJIA uuringus kasutati golimumabivastaste antikehade tuvastamiseks ravimtolerantset EIA meetodit. Tulenevalt kõrgest tundlikkusest ja paranenud ravimtolerantsusest võis eeldada, et ravimtolerantse EIA meetodi puhul tuvastatakse golimumabivastaseid antikehasid suurema esinemissagedusega võrreldes EIA meetodiga. IIIfaasi pJIA uuringu 48.nädalal tuvastati ravimtolerantse EIA meetodil golimumabivastased antikehad 40%-l (69/172) golimumabiga ravitud lastest, kellest enamusel oli tiiter väiksem kui 1:1000. Mõju seerumi golimumabi kontsentratsioonidele avaldus tiitri >1:100 juures, samas kui mõju ravimi efektiivsusele ei täheldatud kuni tiitrini >1:1000. Laste arv, kelle tiitrid olid >1:1000, oli samas väike (N=8). Golimumabi antikehade uuringul positiivse tulemuse saanud lastest 39%-l (25/65) esinesid neutraliseerivad antikehad. Ravimtolerantse EIA meetodil leitud suurem

antikehade esinemissagedus ei omanud ilmset mõju ravimi sisaldusele, efektiivsusele ja ohutusele ning seetõttu ei anna mingeid uusi ohusignaale.

Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski (vt lõik4.8). Golimumabivastaste antikehadega patsientide väike arv ei võimalda teha lõplikke järeldusi golimumabivastaste antikehade ja kliinilise efektiivsuse või ohutuse meetmete vahelise suhte osas.

Kuna immunogeensuse analüüsid on ravimi-ja uuringuspetsiifilised, ei ole kohane võrrelda antikehade tekke taset erinevate ravimite puhul.

Laste haavandilise koliidiIIIfaasi uuringus oli 22% (15/69) Simponiga ravitud patsientidestviimasel ohutusalasel visiidil golimumabi vastaste antikehade suhtes positiivsed ravimtolerantse EIA meetodi alusel. Enamikul antikehadega patsientidest esinesid antikehade väikesed tiitrid. Golimumabi vastaste antikehade esinemus oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel võrreldav. Haavandilise koliidiga patsientidel, kellel tekkisid golimumabivastased antikehad, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid seerumis üldiselt väiksemad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast ühekordse annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele või reumatoidartriidiga patsientidele oli mediaanne golimumabi maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamise aeg 2…6ööpäeva. Pärast ühekordse 50mggolimumabi annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele saavutati keskmine (± standardhälve) maksimaalne seerumikontsentratsioon (C ) 3,1±1,4g/ml. Pärast ühekordse 100mgsubkutaanse annuse süstimist oli golimumabi imendumine sarnane nii manustamisel õlavarde, kõhupiirkonda kui ka reide ja keskmine absoluutne biosaadavus oli 51%. Kuna golimumabi farmakokineetika oli pärast subkutaanset manustamist ligikaudu proportsionaalne annusega, arvatakse, et golimumabi 50mgja 200mgannuse absoluutne biosaadavus on sarnane. Jaotumine Pärast ühekordset intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala 115±19ml kg kohta.

Eritumine Golimumabi süsteemne kliirens oli hinnanguliselt 6,9±2,0ml ööpäevas kg kohta. Terminaalne poolväärtusaeg oli tervetel isikutel hinnanguliselt ligikaudu 12±3 päeva ja samasuguseid väärtusi täheldati ka reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi võihaavandilise koliidiga patsientidel. Kui 50mggolimumabi manustati subkutaanselt reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidele iga 4nädala järel, saavutati ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 12.nädalaks. Pärast 50mggolimumabi subkutaanset manustamist iga 4nädala järel (samaaegselt metotreksaatraviga) reumatoidartriidiga patsientidele (kelle reumatoidartriit oli aktiivne vaatamata ravile metotreksaadiga) oli keskmine (± standardhälve) minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 0,6±0,4g/ml, ligikaudu 0,5±0,4g/ml aktiivse psoriaatilise artriidiga patsientidel ning ligikaudu 0,8±0,4g/ml anküloseeriva spondüliidiga patsientidel. Golimumabi keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis nr-axSpA patsientidel oli sarnane anküloseeriva spondüliidiga patsientidega, kes manustasid subkutaanselt 50mggolimumabi iga 4nädala järel.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel, kes ei saanud samaaegselt metotreksaati, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30% võrra väiksemad kui patsientidel, kes said golimumabi koos metotreksaadiga. Piiratud arvul reumatoidartriidiga patsientidel, keda raviti subkutaanse golimumabiga 6kuu jooksul, vähendas metotreksaadi samaaegne kasutamine golimumabi näivat kliirensit ligikaudu36% võrra. Samas näitas

populatsiooni farmakokineetiline analüüs, et MSPVA-de, suukaudselt manustatavate kortikosteroidide või sulfasalasiini samaaegne kasutamine ei mõjutanud golimumabi näivat kliirensit.

Pärast 200mgja 100mggolimumabi induktsioonannuseid vastavalt 0-nädalalja2.nädalal ning seejärel 50mgvõi 100mggolimumabi säilitusannuste subkutaanset manustamist iga 4nädala järel haavandilise koliidiga patsientidele, saavutati golimumabi tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 14nädalat peale ravi algust. Säilitusravi ajal iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi tulemusel oli keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis vastavalt 0,9±0,5g/mlja 1,8±1,1g/ml.

Haavandilise koliidiga patsientidele, keda raviti iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi annustega, ei avaldanud samaaegne immunomodulaatorite manustamine olulist mõju golimumabi minimaalsele tasakaalukontsentratsioonile.

Patsientidel, kellel olid tekkinud antikehadgolimumabi suhtes, oli golimumabi minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis üldiselt väike (vt lõik5.1).

Lineaarsus Pärast ühekordse intravenoosse annuse (annusevahemikus 0,1…10,0mg/kg) manustamist reumatoidartriidiga patsientidele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega. Ka pärast ühekordse subkutaanse annuse (annusevahemikus 50mg…400mg) manustamist tervetele isikutele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega.

Kehakaalu mõju farmakokineetikale Esines kalduvus golimumabi suuremale näivale kliirensile suurema kehakaalu puhul (vt lõik4.2).

Lapsed Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi farmakokineetikat uuriti 173pJIA diagnoosiga lapsel vanuses 2 kuni 17aastat. pJIA uuringus, kus manustati iga 4nädala järel subkutaanselt golimumabi annuses 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg), olid golimumabi minimaalsete tasakaalukontsentratsioonide mediaanid erinevates vanuserühmades läbivalt sarnased ning sarnased või veidi kõrgemad võrreldes täiskasvanud RA patsientidega, kes said 50mggolimumabi iga 4nädala järel.

Populatsiooni farmakokineetika/farmakodünaamika modelleerimine ja simulatsioon pJIA diagnoosiga lastel kinnitas seost golimumabi seerumitaseme ja kliinilise efektiivsuse vahel ning toetab pJIA diagnoosiga lastel golimumabi annustamisskeemi 30mg/m2iga 4nädala järel.

Haavandiline koliit Golimumabi farmakokineetika oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnane. Populatsiooni farmakokineetika kinnitas, et Simponi soovitatava raviskeemiga saavutati lastel täiskasvanutega sarnased või veidi suuremad golimumabi seerumikontsentratsioonid kogu kehakaaluvahemiku lõikes.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsiooni-ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensuse uuringuid, fertiilsuse uuringuid loomadel ega pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole golimumabiga läbi viidud.

Hiirtel teostatud fertiilsuse ja üldise reproduktiivse funktsiooni uuringutes, kus kasutati analoogseid hiire TNF-αfunktsionaalset aktiivsust selektiivselt inhibeerivaid antikehi, vähenes tiinete hiirte arv. Ei ole teada, kas see leid oli põhjustatud toimest isastele ja/või emastele isenditele. Hiirtel teostatud arengutoksilisuse uuringus, kus kasutati samu analoogseid antikehi, ja uuringus, kus

reesusmakaakidele (Cynomolgusahvid)manustati golimumabi, ei täheldatud toksilisust emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool (E420) Histidiin Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat Polüsorbaat80(E433) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Simponit võib ühekordselt hoida kuni 30päeva temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg, mis on trükitud karbile. Karbile tuleb kirjutada uus kõlblikkusaeg (kuni 30päeva pärast külmkapist väljavõtmist).

Kui Simponit on säilitatud toatemperatuuril, ei tohi seda enam külmkappi tagasi panna. Simponi tuleb ära visata, kui seda ei ole kasutatud toatemperatuuril hoidmise 30päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Simponi 45mg/0,45mlsüstelahus 0,45ml lahust (Itüüpi klaasist) süstlis, millele on kinnitatud nõel (roostevabast terasest) ja nõelakate (kummist, mis sisaldab lateksit), mis paikneb pen-süstlis. Iga pen-süstliga saab manustada 0,1ml kuni 0,45ml annuseid 0,05ml ühiku täpsusega. Pakendis on 1pen-süstel.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Simponit tarnitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis. Igas pakendison kasutusjuhend, kus kirjeldatakse põhjalikult pen-süstli kasutamist. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb pen-süstlil lasta soojeneda toatemperatuurini, oodates ligikaudu 30minutit enne Simponi süstimist. Pen-süstlit ei tohi loksutada.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Selline välimus ei ole valku sisaldavate lahuste puhul ebaharilik. Simponit ei tohi kasutada, kui lahus on muutnud värvi, onhägune või sisaldab nähtavaid võõrosakesi.

Põhjalikud juhised Simponi pen-süstli ettevalmistamiseks ja manustamiseks on pakendis kaasas.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/0091pen-süstel

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISEKUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.10.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mgsüstelahus süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 0,5ml süstel sisaldab 50mggolimumabi*.

* Inimese IgG1κ monoklonaalne antikeha, mida toodetakse hiire hübridoomi rakuliinil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Teadaolevat toimet omavadabiained Iga süstel sisaldab 20,5mgsorbitooli (E420) ühe 50mgannuse kohta. Iga süstel sisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühe 50mg annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik)

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud:  mõõduka kuni raske aktiivse reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastushaigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele, sh metotreksaadileon olnud ebapiisav;  raske aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kedaei ole varem ravitud metotreksaadiga.

On näidatud, et Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud liigesekahjustuse progresseerumise kiirust ning parandab füüsilist funktsiooni.

Juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel, kellel ravivastuseelnevaleravile metotreksaadigaon olnud ebapiisav. Psoriaatiline artriit Simponi monoteraapianavõi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud aktiivse ja progresseeruva psoriaatiliseartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus eelnevatele haigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimiteleon olnud ebapiisav. On näidatud, et Simponipidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud perifeersete liigesekahjustuste progresseerumise kiirust patsientidel, kellel on mõni haiguse polüartikulaarne sümmeetriline alatüüp (vt lõik5.1),ja parandab füüsilist funktsiooni.

Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi on näidustatud raske aktiivse anküloseeriva spondüliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile on olnud ebapiisav.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi on näidustatud raske, aktiivse radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi raviks täiskasvanutel, kellel esinevad objektiivsed põletikunäitajad, mis on tõendatud C-reaktiivse valgu taseme tõusu ja/või magnetresonantstomograafia alusel,ning kellelravivastusmittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele on olnud ebapiisav või esineb nende suhtes talumatus.

Haavandiline koliit Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile(sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin võiasatiopriin)on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

Haavandiline koliit lastel Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg, kellel ravivastus tavaravile(sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin võiasatiopriin)on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ning ravi kulgu jälgima reumatoidartriidi(RA), polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi(pJIA), psoriaatilise artriidi(PsA), anküloseeriva spondüliidi(AS), radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi(nr-axSpA)või haavandilise koliidi diagnoosimise ja ravi kogemustega spetsialistid. Simponiga ravitavatele patsientidele tuleb anda patsiendi kaart.

Annustamine

Reumatoidartriit Simponi 50mgmanustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval. Simponit tuleb manustada samaaegselt metotreksaadiga.

Psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit või radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi 50mgmanustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval. Olemasolevate andmete kohaselt saavutatakse kõigil eelpool loetletud näidustustel kliiniline vastus tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (pärast 3…4annust). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes selle aja jooksul ravile ei reageeri.

Patsiendid kehakaaluga üle 100kg Kui üle 100kg kehakaaluga patsientidel, kellel on RA, PsA, AS või nr-axSpA, ei avaldu piisav kliiniline vastus kõigil eelpool loetletud näidustustel pärast 3 või 4annuse manustamist, võib kaaluda golimumabi annuse suurendamist 100mg-ni üks kord kuus, võttes arvesse teatud tõsiste kõrvaltoimete suuremat tekkeriski 100mgannuse kasutamisel võrreldes 50mgannusega (vt lõik4.8). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes ei reageeri ravile ka pärast 3…4täiendavat 100mg annust.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Lastele kehakaaluga vähemalt 40kg manustatakse Simponi 50mg annus üks kord kuus, iga kuu samal kuupäeval. Ravimi manustamiseks polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga lastele, kelle kehakaal on <40kg, on saadaval 45mg/0,45ml pen-süstel.

Olemasolevad andmed näitavad, et tavaliselt saabub kliiniline vastus 12…14ravinädala järel (pärast 3…4annuse manustamist). Lastel, kellel selle aja jooksul terapeutilist kasu ei ilmne, tuleb ravi jätkamist uuesti kaaluda.

Haavandiline koliittäiskasvanutel Patsiendid kehakaaluga alla 80kg Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg2.nädalal. Adekvaatse ravivastusega patsientidele tuleb manustada 50mg6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel. Ebapiisava ravivastusega patsientidel võib olla kasu ravi jätkamisest annusega 100mg6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Patsiendid kehakaaluga 80kg ja rohkem Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg2.nädalal ning seejärel 100mg iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Säilitusravi ajal võib kortikosteroidide annust vähendada vastavalt ravijuhenditele.

Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Kui selle aja jooksul ei ole terapeutilist efekti ilmnenud, tuleb edasine raviskeem üle vaadata.

Haavandiline koliit lastel Simponi soovitatav annus 2…17-aastastel haavandilise koliidiga lastel põhineb kehakaalul (tabel1). Simponit manustatakse subkutaanse süstena.

Patsiendi Induktsioonannus Säilitusannus Valikuline kehakaal alates 6.nädalast säilitusannuse ≥80kg ≥40kg kuni  200mg 0-nädalal ja  100mg iga nelja  50mg iga nelja nädala <80kg  100mg 2.nädalal nädala järel järel ≥15kg kuni  100mg 0-nädalal ja  50mg iga nelja nädala  25mg iga nelja nädala <40kg  50mg 2.nädalal järel järel * Arst võib kaaluda säilitusannuse vähendamist patsientidel, kes on saavutanud remissiooni 54.nädalal või hiljem. 25mg golimumabi annustamise ja manustamise kohta vt 45mg/0,45ml pen-süstlis süstelahuse ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. 100mg golimumabi annustamise ja manustamise kohta vt 100mg süstlis süstelahuse ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Lastel, kellel selle aja jooksul terapeutilist kasu ei ilmne, tuleb ravi jätkamist uuesti kaaluda.

Annuse vahelejäämine Kui patsient unustab süstida Simponit ettenähtud kuupäeval, tuleb ununenud annus süstida niipea, kui see patsiendile meenub. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süstida kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Järgmine annus tuleb manustada järgnevate juhiste kohaselt:  kui annusega on hilinetud vähem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja püsima esialgses ajagraafikus;  kui annusega on hilinetud rohkem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja selle süstimise kuupäeva alusel tuleb paika panna uus ajagraafik.

Patsientide erirühmad Eakad (≥65-aastased) Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neeru-ja maksakahjustus Nendel patsiendirühmadel ei ole Simponi kasutamist uuritud. Annustamissoovitusi anda ei saa.

Lapsed Simponi ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel patsientidel ei ole tõestatud muudel näidustustel kui pJIAja laste haavandiline koliit.Andmed puuduvad. Puudub Simponi asjakohane kasutus alla 2-aastastel pJIA või laste haavandilise koliidiga patsientidel.

Manustamisviis Simponi on subkutaanseks manustamiseks. Pärast õige subkutaanse süstimistehnika omandamist võivad patsiendid ravimit ise süstida, kui arst leiab, et see on sobiv. Vajaduse korral tagatakse meditsiiniline jälgimine. Patsientidele tuleb öelda, et nad süstiksid Simponi täieliku annuse üldise kasutusjuhendi kohaselt, mis on toodud pakendi infolehes.Kui on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need teha keha erinevatesse kohtadesse.Iga süstel on ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil ja tuleb kohe pärast kasutamist ära visata.

Juhendit ravimi manustamiseks vt lõik6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne tuberkuloos või muud rasked infektsioonid, nagu sepsis ja oportunistlikud infektsioonid (vt lõik4.4).

Mõõdukas ja raske südamepuudulikkus (NYHAklass III/IV) (vt lõik4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida. Infektsioonid Patsiente tuleb enne ja pärast ravi golimumabiga ning selle ajal hoolikalt jälgida infektsioonide, sh tuberkuloosi suhtes. Kuna golimumabi eliminatsioon võib kesta kuni 5kuud, peab patsiente jälgima kogu selle aja jooksul. Ravi golimumabiga ei tohi jätkata patsiendid, kellel tekib tõsine infektsioon või sepsis (vt lõik4.3).

Golimumabiei tohi manustada kliiniliselt olulise aktiivse infektsiooniga patsientidele. Golimumabi määramisel patsientidele, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid tuleb rakendada ettevaatust. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad võimaluse korral vältima kokkupuudet infektsioonide võimalike riskiteguritega.

TNF-i blokaatoreid võtvad patsiendid on tõsistele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Golimumabisaavatel patsientidel on teatatud bakteriaalsete (sh sepsise ja pneumoonia), mükobakteriaalsete (sh tuberkuloosi), invasiivsete seeninfektsioonide ja oportunistlike infektsioonide tekkest, millest mõned on lõppenud ka surmaga. Mõned nendest tõsistest infektsioonidest on esinenud patsientidel, kes said samaaegselt immunosupressioonravi, mis võis lisaks nende põhihaigusele soodustada infektsioonide teket. Patsiente, kellel tekib ravi ajal golimumabiga uus infektsioon, tuleb hoolikalt jälgida ja neil tuleb teha täielik diagnostiline hindamine. Golimumabi manustaminetuleb lõpetada, kui patsiendil tekib uus tõsine infektsioon või sepsis. Sobivat mikroobi-või seentevastast ravi tuleb alustada ja jätkata niikaua, kuni infektsioon on kontrolli alla saadud.

Invasiivsete seeninfektsioonide (nt histoplasmoos, koktsidioidmükoos või blastomükoos) suure levimusega piirkondades elanud või reisinud patsientide puhul tuleb enne golimumabiga ravi alustamist hoolikalt kaaluda golimumabiga ravist saadava kasu ja riskide suhet. Golimumabiga ravitud riskirühma patsientidel tuleb kahtlustada invasiivset seeninfektsiooni, kui neil tekib tõsine süsteemne haigus.Kui võimalik, peab diagnoosimine ja empiirilise seenevastase ravi manustamine neil patsientidel toimuma koostöös arstiga, kellel on kogemus invasiivsete seeninfektsioonidega patsientide ravimisel.

Tuberkuloos Golimumabisaanud patsientidel on teatatud tuberkuloosi juhtudest. Tuleb märkida, et enamikul nendest juhtudest oli tegemist kopsuvälise tuberkuloosiga, mis oli lokaalne või dissemineerunud.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kõiki patsiente hinnata nii aktiivse kui ka inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi suhtes. See hindamine peab sisaldama põhjalikku patsiendi meditsiinilise anamneesi koostamist koos küsimustega põetud tuberkuloosi või võimaliku eelneva kokkupuute kohta tuberkuloosiga ning varasema ja/või praeguse immunosupressiivse ravi kohta. Kõigile patsientidele tuleb teha vajalikud sõeluuringud, s.o naha või vere tuberkuliinitest ja röntgenülesvõte rindkerest (kehtida võivad kohalikud soovitused). Need uuringud onsoovitatav kirja panna patsiendi kaardile. Ravimi väljakirjutajad peavad meeles pidama naha tuberkuliinitesti valenegatiivsete tulemuste riski, eriti raskesti haigete või immuunpuudulikkusega patsientide puhul.

Aktiivse tuberkuloosi diagnoosimisel ei tohi ravi golimumabiga alustada (vt lõik4.3).

Kui patsiendil kahtlustatakse latentset tuberkuloosi, tuleb nõu pidada tuberkuloosi ravis kogenud arstiga. Kõikide allpool kirjeldatud olukordade puhul tuleb golimumabiga ravist saadava kasu ja riski suhet väga hoolikalt kaaluda.

Inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi diagnoosimisel tuleb enne ravi alustamist golimumabiga alustada latentse tuberkuloosi vastast ravi vastavalt kohalikele soovitustele.

Patsientide puhul, kellel on mitmed või olulised tuberkuloosi riskitegurid ja kelle latentse tuberkuloosi testi vastus on negatiivne, tuleb kaaluda tuberkuloosivastase ravi määramist enne ravi alustamist golimumabiga. Tuberkuloosivastase ravi kasutamist enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kaaluda ka patsientide puhul, kellel on minevikus anamneesis latentne või aktiivne tuberkuloos ja kelle puhul kohase ravikuuri läbimist ei saa kinnitada. Golimumabiga ravitud patsientidel on ilmnenud aktiivne tuberkuloos latentse tuberkuloosi ravi ajal ja pärast ravi. Golimumabisaavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida aktiivse tuberkuloosi nähtude ja sümptomite suhtes, sh patsiente, kelle latentse tuberkuloosi testi vastus oli negatiivne; patsiente, kes saavad latentse tuberkuloosi ravi või patsiente, kellel on eelnevalt ravitud tuberkuloosi infektsiooni.

Kõigile patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui ravi ajal golimumabiga või pärast seda tekivad tuberkuloosile viitavad nähud/sümptomid (nt püsiv köha, kõhnumine/kehakaalu langus, subfebriilne palavik).

Hepatiit B viiruse (HBV) reaktivatsioon Hepatiit B reaktivatsiooni on esinenud patsientidel, kes on selle viiruse kroonilised kandjad (st pinnaantigeen-positiivne) ja saavad TNF-i antagoniste, shgolimumabi. Mõned juhud on lõppenud surmaga.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb patsiente kontrollida HBV infektsiooni suhtes. HBV positiivsete patsientide osas on soovitatav konsulteerida B-hepatiidi ravi kogemust omava arstiga.

Golimumabiga ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb kogu ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida aktiivse HBV infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Puuduvad piisavad andmed HBV reaktivatsiooni vältimiseks samaaegselt viirusevastast ravi ja ravi TNF-i antagonistiga

saavate HBV kandjatest patsientide ravimise kohta. Patsientidel, kellel areneb HBV reaktivatsioon, tuleb ravi golimumabiga katkestada ja alustada tõhusat viirusevastast ravi koos sobiva toetava raviga.

Pahaloomulised kasvajad ja lümfoproliferatiivsed haigused TNF-i blokeeriva ravi võimalik roll pahaloomuliste kasvajate tekkes ei ole teada. Praeguste teadmiste kohaselt ei saa TNF-i antagonistidega ravitud patsientidel lümfoomide, leukeemia ja teiste pahaloomuliste kasvajate võimalikku riski välistada. Ettevaatust tuleb rakendada, kui TNF-i blokeeriva ravi kasutamist kaalutakse patsientide puhul, kellel on anamneesis pahaloomulisi kasvajaid, või kui kaalutakse ravi jätkamist patsientidel, kellel on tekkinud pahaloomuline kasvaja.

Pahaloomulised kasvajad lastel TNF-i blokeerivate ravimitega (ravi alustamine ≤18-aastastel) ravitud laste, noorukite ja noorte täiskasvanute (kuni 22-aastaste) hulgas on turuletulekujärgselt teatatud pahaloomulistest kasvajatest, millest mõned on lõppenud surmaga. Ligikaudu pooled neist olid lümfoomid. Teistel juhtudel oli tegu erinevate pahaloomuliste kasvajatega ja sealhulgas harva esinevad immunosupressiooniga seotud pahaloomulised kasvajad. Ei saa välistada pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski TNF-i blokaatoritega ravitud lastel ja noorukitel.

Lümfoom ja leukeemia Kõigi TNF-i blokeerivate ravimite (sh golimumab) kliiniliste uuringutekontrolliga osades täheldati patsientide hulgas, kes said TNF-i inhibeerivat ravi,rohkem lümfoomi juhte, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kliinilistes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabiga ravitud patsientidel suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud leukeemia juhtudest. Pikaajalise, väga aktiivse põletikulise haigusega reumatoidartriidi patsientidel on haigusest tingituna suurenenud oht lümfoomi ja leukeemia tekkeks, mis raskendab võimaliku riskihindamist.

Turuletulekujärgselt on teatatud hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi (HSTCL–hepatosplenic T-cell lymphoma) harvadest juhtudest patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega (vt lõik4.8). See harvaesinev T-rakulise lümfoomi vorm on väga agressiivse kuluga ning üldjuhul fataalne. Enamikjuhteon esinenud noorukitel ja noortel meessoost täiskasvanutel, kes peaaegu kõik said samaaegselt ka ravi asatiopriini (AZA) või 6-merkaptopuriiniga (6-MP) põletikulise soolehaiguse tõttu. Potentsiaalset riski AZA või 6-MP ja golimumabikombinatsiooniga tuleb hoolikalt kaaluda. TNF-i blokaatoritega ravi saavatel patsientidel ei saa välistada hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi tekkeriski. Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi kliiniliste uuringutekontrolliga osades oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane golimumabigrupis ja kontrollgrupis.

Käärsoole düsplaasia/kartsinoom Ei ole teada, kas ravi golimumabiga mõjutab düsplaasia või käärsoolevähi tekkeriski. Kõiki haavandilise koliidiga patsiente, kellel esineb suurenenud risk düsplaasia või käärsoolevähi tekkeks (nt patsiendid, kellel esineb pikaajaline haavandiline koliit või primaarne skleroseeruv kolangiit), või kellel on varem esinenud düsplaasia või käärsoolevähk, tuleb enne ravi alustamist ning kogu haiguse vältel regulaarsete intervallidega hinnata düsplaasia arengu suhtes. Selle hindamise hulka kuuluvad kolonoskoopia ning biopsiad kooskõlas kohalike soovitustega.Esmaselt diagnoositud düsplaasiaga patsientidel, kes saavad ravi golimumabiga tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt riski-kasu suhet hoolikalt hinnata ning kaaluda,kas ravi jätkata või mitte.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati golimumabikasutamistpüsiva raske astmaga patsientide ravis, teatati golimumabiga ravitud patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest võrreldes kontrollgrupi patsientidega (vt lõik4.8). Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati teise TNF-i inhibeeriva ravimi infliksimabi kasutamist, teatati mõõduka kuni raske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest (peamiselt kopsu-või pea-ja kaelapiirkonnas) infliksimabi saanud patsientidel võrreldes kontrollgrupiga. Kõik patsiendid olid minevikus palju suitsetanud. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust mis tahes TNF-i antagonisti kasutamisel KOK-iga patsientidel ja samuti patsientidel, kellel on pahaloomuliste kasvajate tekke risk suurenenud rohke suitsetamise tõttu.

Nahavähid TNF-i inhibiitoritega, sh golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud melanoomist ja Merkeli raku kartsinoomist(vt lõik4.8). Perioodiline naha kontroll on soovitatav, eriti nahavähiriskiteguritega patsientidel.

Südame paispuudulikkus TNF-i blokaatorite, sealhulgas golimumabikasutamisel on teatatud südame paispuudulikkuse halvenemisest ning südame paispuudulikkuse tekkest. Mõned juhud lõppesid surmaga. Teise TNF-i antagonistiga teostatud kliinilises uuringus on täheldatud südame paispuudulikkuse süvenemist ja südame paispuudulikkusest tingitud suremuse suurenemist. Südame paispuudulikkusega patsientidel ei ole golimumabikasutamist uuritud.Kerge südamepuudulikkusega (NYHA klassI/II) patsientidel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ravi golimumabiga tuleb katkestada patsientidel, kellel ilmnevad südamepuudulikkuse uued või raskemad sümptomid (vt lõik4.3).

Neuroloogilised reaktsioonid TNF-i blokeerivate ravimite (sealhulgas golimumab) kasutamist on seostatud kesknärvisüsteemi demüeliniseerivate häirete, sh hulgiskleroosi ja perifeersete demüeliniseerivate haiguste kliiniliste sümptomite ja/või röntgenileiu uue avaldumise või süvenemisega. Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb olemasoleva või hiljuti avaldunud demüeliniseeriva häirega patsientidel hoolikalt kaaluda TNF-i inhibeerivast ravist saadavat kasu ja riske. Nimetatud häirete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist golimumabiga (vt lõik4.8).

Kirurgia Golimumabiga ravi ohutust puudutav kogemus patsientidel, kellel on teostatud kirurgilisi protseduure, sh liigeseplastikat on piiratud. Kirurgilise protseduuri planeerimisel tuleb arvesse võtta ravimi pikka poolväärtusaega. Patsienti, kes vajab operatsiooni ravi ajal golimumabiga, tuleb hoolikalt infektsioonide suhtes jälgida ja kasutada kohaseid meetmeid.

Immunosupressioon TNF-i blokaatorite, sh golimumabikasutamisega seoses esineb infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate vastaste organismisiseste kaitsemehhanismide nõrgenemise võimalus, sest TNF vahendab põletikku ja moduleerib rakulist immuunvastust. Autoimmuunprotsessid TNF-i inhibeerivast ravist tingitud suhteline TNF-αpuudulikkus võib põhjustada autoimmuunprotsesside teket. Kui patsiendil tekivad pärast golimumabiga ravi sümptomid, mis viitavad luupusetaolisele sündroomile ja patsiendil on tekkinudantikehad kaheahelalise DNA suhtes, tuleb ravi golimumabiga katkestada (vt lõik4.8).

Hematoloogilised reaktsioonid TNF-i blokaatoreid, sh golimumabi saavatel patsientidel on teatatud pantsütopeeniast, leukopeeniast, neutropeeniast, agranulotsütoosist, aplastilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kõigile patsientidele peab soovitama, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, kui neil kujunevad vere düskraasiale viitavad nähud ja sümptomid (nt püsiv palavik, verevalumid, verejooksud, kahvatus). Patsientidel, kellel on tuvastatud olulised hematoloogilised kõrvalekalded, tuleb kaaluda ravi katkestamist golimumabiga.

TNF-i antagonistide ja anakinra samaaegne manustamine Anakinra ja teise TNF-i blokaatori etanertsepti samaaegsel kasutamisel täheldati kliinilistes uuringutes tõsiseid infektsioone ja neutropeeniat; täiendavat kliinilist kasu ei ilmnenud. Sellise kombinatsioonravi korral täheldatud kõrvaltoimete iseloomu tõttu võib sarnane toksilisus tekkida ka anakinra ja teiste TNF-i blokaatorite kombinatsiooni kasutamisel. Golimumabija anakinra kombinatsiooni ei ole soovitatav kasutada.

TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegne manustamine Kliinilistes uuringutes on TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegset manustamist seostatud infektsioonide (sh tõsiste infektsioonide) tekke riski suurenemisega ilma suurenenud kliinilise kasuta, võrreldes ainult TNF-i antagonistide manustamisega. Golimumabija abatatsepti kombinatsiooni ei ole soovitatavkasutada.

Samaaegne manustamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabisamaaegse kasutamise kohta koos teiste bioloogiliste preparaatidega, mida kasutatakse samade seisundite raviks kui golimumabi, on ebapiisavalt teavet. Golimumabisamaaegset kasutamist koos nende bioloogiliste preparaatidega ei soovitata võimaliku infektsiooni suurenenud tekkeriski ja teiste võimalike farmakoloogiliste koostoimete tõttu.

Bioloogiliste haigust modifitseerivate antireumaatiliste ravimite (disease modifying anti-rheumatic drugs, DMARD-id)vahetamine Üleminekul ühelt bioloogiliselt ravimilt teisele tuleb olla hoolikas ja jätkata patsientide jälgimist, sest kattuv bioloogiline aktiivsus võib veelgi suurendada kõrvaltoimete, sh infektsioonide riski.

Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad Golimumabiga ravitavatele patsientidele võib samaaegselt manustada ka vaktsiine, v.a elusvaktsiine (vt lõigud4.5 ja 4.6). Andmeid on piiratult elusvaktsiiniga vaktsineerimise reaktsiooni või elusvaktsiinidega sekundaarselt ülekantud infektsioonide kohta TNF-i vastastravi saavatel patsientidel. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone.

Terapeutiliste nakkusetekitajate, nagu nõrgestatud elusbakterite, muud kasutusotstarbed (nt BCG põiesisene instillatsioon vähi raviks) võivad põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone. Soovitatav on terapeutilisi nakkusetekitajaidsamaaegselt golimumabiga mitte manustada.

Allergilised reaktsioonid Turuletulekujärgselt on pärast golimumabimanustamist teatatud tõsistest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sealhulgas anafülaktiline reaktsioon). Mõned nimetatud reaktsioonid avaldusid juba pärast esmakordset golimumabimanustamist. Anafülaktilise reaktsiooni või muu tõsise allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb golimumabimanustamine otsekohe lõpetada ja alustada sobivat ravi. Tundlikkus lateksi suhtes Pen-süstli või süstli nõelakate on valmistatud kuivast naturaalsest kummist, mis sisaldab lateksit. See võib põhjustada allergilisi reaktsioone isikutel, kes on tundlikud lateksi suhtes.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥65-aastased) Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi IIIfaasi uuringutes oli kõrvaltoimete, tõsiste kõrvaltoimete ja tõsiste infektsioonide esinemissagedus golimumabisaanud 65-aastastel või vanematel patsientidel üldiselt võrreldav nooremate patsientide puhultäheldatuga. Siiski tuleb rakendada ettevaatust, kui ravitakse eakaid ja pöörata erilist tähelepanu infektsioonide esinemisele. Nr-axSpA uuringus ei osalenud 45-aastaseid ja vanemaid patsiente.

Neeru-ja maksakahjustus Neeru-või maksakahjustusega patsientidelei ole golimumabiga spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Maksafunktsiooni kahjustusega isikutel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega (vt lõik4.2).

Lapsed Vaktsineerimised Võimalusel on soovitatav, et enne golimumabiga ravi alustamist oleks lastel teostatud kõik kehtivale immuniseerimiskavale ja vanusele vastavad immuniseerimised(vt eespool lõik „Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad“).

Teadaolevat toimet omavad abiained Sorbitool Simponi sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsientidel tuleb arvestada samaaegselt manustatud ravimpreparaatides sisalduva sorbitooli (või fruktoosi) ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) hulgaga(vt lõik2).

Polüsorbaat80 Simponisisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühes süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (vt lõik2).

Võimalikud ravivead Simponi on registreeritud tugevustena 50mgja 100mgsubkutaanseks manustamiseks. On oluline, et õige annuse manustamiseks kasutatakse õige tugevusega ravimit, nii nagu on kirjas annustamise lõigus (vt lõik4.2). Õiget tugevust tuleb hoolikalt valida, et ei tekiks ravimi alaannustamist ega üleannustamist patsiendile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Samaaegne kasutamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabikombineerimine teiste bioloogiliste preparaatidega (sh anakinra ja abatatseptiga), mida kasutatakse samade seisundite ravimiseks kui golimumabi, ei ole soovitatav (vt lõik4.4).

Elusvaktsiinid/terapeutilised nakkusetekitajad Elusvaktsiine ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõigud4.4 ja 4.6). Terapeutilisi nakkusetekitajaid ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõik4.4).

Metotreksaat Kuigi metotreksaadi samaaegne kasutamine põhjustab reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel golimumabiminimaalsete tasakaalukontsentratsioonide suurenemist, ei viita andmed sellele, et golimumabivõi metotreksaadi annust on vaja kohandada (vt lõik5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid ja jätkama nende kasutamist vähemalt 6kuu jooksul pärast viimast ravitsüklit golimumabiga.

Rasedus Teada on mõõdukas hulk (ligikaudu 400) golimumabiga raseduse ajal kokku puutunud ja teadaoleva tulemusega lõppenud elussünde, sh 220rasedust, mille puhul toimus ekspositsioon raseduse esimesel trimestril. Põhja-Euroopas läbiviidud populatsioonipõhises uuringus, mis hõlmas 131rasedust (ja 134imikut), esines Simponiga emakasisese kokkupuute järgselt 6juhul 134-st (4,5%) tõsine kaasasündinud arenguhäire. Mittebioloogilise süsteemse raviga kokkupuute korral esines seda 599-l

juhul 10823-st (5,5%) ja uuringu üldpopulatsioonis oli vastav näitaja 4,6%. Segavate muutujatega kohandatud šansside suhted olid vastavalt OR 0,79 (95% CI 0,35...1,81) Simponi puhul võrreldes mittebioloogilise süsteemse raviga ja OR 0,95 (95% CI 0,42...2,16) Simponi puhul võrreldes üldpopulatsiooniga.

TNF-i inhibeerimise tõttu võib raseduse ajal manustatud golimumab mõjutada vastsündinu normaalseid immuunvastuseid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik5.3). Olemasolev kliiniline kogemus on piiratud. Golimumabi tohib raseduse ajal kasutadaainult selge vajaduse korral.

Golimumab läbib platsentat. Raseduse ajal saadud TNF-i blokeeriva monoklonaalse antikeha ravi järel on antikeha ravitud naiste vastsündinute seerumist tuvastatudkuni 6kuu jooksul. Sellest tulenevalt võib neil vastsündinutel olla kõrgenenud infektsioonide tekkerisk. Elusate vaktsiinide kasutamine vastsündinutel, kes on emakasiseselt olnud kokkupuutes golimumabiga, ei ole soovitatav 6kuud pärast emale raseduse ajal tehtud golimumabi süstet (vt lõigud4.4 ja 4.5).

Imetamine Ei ole teada, kas golimumab eritub rinnapiima või imendub pärast sissevõtmist süsteemselt. On näidatud, et golimumab eritub ahvide rinnapiima; kuna inimese immunoglobuliinid erituvad rinnapiima, ei tohi naised ravi ajal golimumabiga ja vähemalt 6kuu jooksul pärast seda last rinnaga toita.

Fertiilsus Fertiilsusuuringuid katseloomadel ei olegolimumabiga läbi viidud. Fertiilsusuuring hiirtel, mis viidi läbi analoogilise antikehaga, mis inhibeerib selektiivselt hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust, ei näidanud olulist toimet fertiilsusele (vt lõik5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Simponimõjutab kergeltautojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus (vt lõik4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi,radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi ja haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks ülemiste hingamisteede infektsioon, mida täheldati 12,6%-l golimumabiga ravitud patsientidest võrrelduna 11,0%-ga kontrollgrupi patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, mida golimumabi kasutamisel on täheldatud, on tõsised infektsioonid (sealhulgas sepsis, kopsupõletik, tuberkuloos, invasiivsed seeninfektsioonid ja oportunistlikud infektsioonid), demüeliniseerivad häired, HBV reaktivatsioon, südame paispuudulikkus, autoimmuunsed protsessid (luupuselaadne sündroom), hematoloogilised reaktsioonid, tõsine süsteemne ülitundlikkus (sh anafülaktiline reaktsioon), vaskuliit, lümfoom ja leukeemia (vt lõik4.4). Kõrvaltoimete nimekiri tabelina Tabelis2on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati golimumabi kliinilistes uuringutes ning millest on teatatud golimumabi turuletulekujärgse kogemuse vältel kogu maailmas. Ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduste pealkirjade all, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus-ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired: Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused * Täheldatud teiste TNF-i blokeerivate ainetega. Selles lõigus esitatud jälgimisperioodi mediaan (ligikaudu 4aastat) kehtib golimumabi üldise kasutamise kohta. Jälgimisperioodide kestuse mediaan on aga varieeruv, kui golimumabi kasutamist vaadelda kasutatud annuste järgi (50mgannuse puhul ligikaudu 2aastat ja 100mgannuse puhul ligikaudu 3aastat), sest patsiendid võisid ühelt annuselt teisele üle minna. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Infektsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasem kõrvaltoime ülemiste hingamisteede infektsioon, mis esines 12,6%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 60,8juhtu; 95% usaldusvahemik: 55,0; 67,1) võrreldes 11,0%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 54,5juhtu; 95% usaldusvahemik: 46,1; 64,0). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 34,9juhtu; 95% usaldusvahemik: 33,8; 36,0golimumabi saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaperioodil täheldati infektsioone 23,0%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 132,0juhtu; 95% usaldusvahemik: 123,3; 141,1) võrreldes 20,2%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 122,3juhtu; 95% usaldusvahemik: 109,5; 136,2). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 81,1juhtu; 95% usaldusvahemik: 79,5; 82,8golimumabi saanud patsientide hulgas.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 1,2%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,2%-l kontrollgrupi patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolliga perioodil oli tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta: 7,3juhtu (95% usaldusvahemik: 4,6; 11,1) golimumabi 100mgsaanute grupis; 2,9juhtu (95% usaldusvahemik: 1,2; 6,0) golimumabi 50mgsaanute grupis ja 3,6juhtu (95% usaldusvahemik: 1,5; 7,0) platseebogrupis. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 0,8%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,5%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabi saanud patsientide hulgas täheldatud tõsiste infektsioonide hulka kuuluvad tuberkuloos, bakteriaalsed infektsioonid, sh sepsis ja pneumoonia, invasiivsed seeninfektsioonid ja teised oportunistlikud infektsioonid. Mõnel juhul on need infektsioonid olnud letaalsed. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mggolimumabi grupiga võrreldes suuremat tõsiste infektsioonide, sh oportunistlike infektsioonide ja tuberkuloosi esinemissagedust. Kõigi tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta oli: 4,1juhtu (95% usaldusvahemik: 3,6; 4,5) golimumabi 100mgsaanute grupis ja 2,5juhtu (95% usaldusvahemik: 2,0; 3,1) golimumabi 50mgsaanute grupis.

Pahaloomulised kasvajad Lümfoom Kesksetes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabi saanud patsientide hulgas suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Nimetatud uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mggolimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat lümfoomi esinemissagedust. Lümfoom diagnoositi 11isikul (1oli 50mggolimumabi grupis ja 10olid 100mggolimumabi grupis) ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,03(0,00; 0,15) ja 0,13 (0,06; 0,24) juhtu vastavalt 50mgja 100mggolimumabi grupis ning 0,00 (0,00; 0,57) juhtu platseebogrupis. Enamikku lümfoomi juhtudest täheldati uuringus GO-AFTER, millesse kaasati patsiendid, kes olid varem saanud ravi TNF-i antagonistidega ning kellel oli pikema kestusega ja ravile halvemini alluv haigus (vt lõik4.4). Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel ning ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus golimumabija kontrollgrupis sarnane. Ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane üldpopulatsiooniga.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi mittemelanoomset nahavähki 5-lplatseebot saanud, 10-lgolimumabi 50mgsaanud ja 31-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,36juhtu (0,26; 0,49) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi teisi pahaloomulisi kasvajaid peale melanoomi, mittemelanoomse nahavähi ja lümfoomi 5-lplatseebot saanud, 21-lgolimumabi 50mgsaanud ja 34-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning nende esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,48juhtu (0,36; 0,62) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas (vt lõik4.4).

Juhud, millest teatati astma kliinilistes uuringutes Uurimuslikus kliinilises uuringus said püsiva raske astmaga patsiendid golimumabi küllastusannuses (150% määratud raviannusest) subkutaanselt 0-nädalal ja seejärel 200mggolimumabi, 100mg golimumabi või 50mggolimumabi subkutaanselt iga 4nädala järel 52nädala jooksul. Kombineeritud golimumabi ravigrupis (n=230) teatati 8pahaloomulisekasvajajuhust ja platseebogrupis (n=79) ei teatatud ühestki juhust. Ühel patsiendil teatati lümfoomist, kahel patsiendil mittemelanoomsest nahavähist ja viiel patsiendil teatati muudest pahaloomulistest kasvajatest. Mis tahes tüüpi pahaloomuliste kasvajate spetsiifilist kuhjumist ei esinenud.

Uuringu platseebokontrolligaosas oli kõikide pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 3,19 (1,38, 6,28) juhtu. Selles uuringus oli lümfoomi esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 0,40 (0,01, 2,20) juhtu, mittemelanoomsete nahavähkide puhul oli see 0,79 (0,10, 2,86) juhtu ja teiste pahaloomuliste kasvajate puhul 1,99 (0,64, 4,63) juhtu. Platseebot saanud isikutel oli nende pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta0,00 (0,00, 2,94) juhtu. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Neuroloogilised reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, täheldati demüelinisatsiooni suuremat esinemissagedust 100mggolimumabi saanud patsientide hulgas võrreldes 50mggolimumabi saanud patsientidega (vt lõik4.4).

Maksaensüümide aktiivsuse tõus Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kerge ALAT taseme tõus (>1ja <3xnormi ülemine piir, (ULN)), mis oli sarnane nii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas; anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringutes esines kerget ALAT taseme tõusu golimumabiga ravitud patsientide hulgas rohkem (26,9%)kuikontrollgrupi patsientidel(10,6%). Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 5aastat, oli kerge ALAT tõusu esinemissagedus sarnane golimumabi grupi patsientide ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodil esines kergetALAT taseme tõusu(>1 ja <3xULN) sarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas(vastavalt 8,0% kuni 6,9%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli kerge ALAT taseme tõusuga patsientide osakaal 24,7% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest. Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines aeg-ajalt ALAT tõuse ≥5xULN; neid esines rohkem golimumabi grupi patsientide hulgas (0,4% kuni 0,9%) kui kontrollgrupi patsientide hulgas (0,0%). Psoriaatilise artriidi uuringu populatsioonis sellist suundumust ei täheldatud. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga 5aastat, oli ALAT tõusude ≥5xULN esinemissagedus sarnane golimumabi grupi ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Üldiselt olid need suurenemised asümptomaatilised ja hälbed vähenesid võikadusid golimumabiga ravi jätkamisel või selle lõpetamisel või samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide muutmisel. Uuringu nr-AxSpA kontrolliga ja kontrollita perioodide jooksul ei teatatud ühestki juhust (kuni 1aasta). Haavandilise koliidi golimumabiinduktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodidel esines ALAT taseme tõuse ≥5xULNsarnaselosakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka platseebogrupi patsientide hulgas(vastavalt 0,3% kuni 1,0%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli ALAT taseme tõusuga ≥5xULN patsientide osakaal 0,8% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi,psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi kesksetes uuringutes tekkis ühel olemasoleva maksakahjustusega ja vastandlike ravimpreparaatidegaravitud RA uuringu patsiendil golimumabiga mitteinfektsioosne surmaga

lõppenud hepatiit koos ikterusega.Golimumabi rolli soodustava või süvendava faktorina ei saa välistada.

Süstekoha reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel esines süstekoha reaktsioone 5,4%-l golimumabi grupi patsientidest ja 2,0%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski. Enamik süstekoha reaktsioonidest olid kerged ja mõõdukad; kõige sagedasem ilming oli süstekoha erüteem.Üldjuhul ei toonud süstekoha reaktsioonid kaasa ravi lõpetamise vajadust.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi, püsiva raske astma IIb ja/või IIIfaasi ning haavandilise koliidi II/IIIfaasi kontrolliga uuringutes ei tekkinud ühelgi golimumabi saanud patsiendil anafülaktilist reaktsiooni.

Autoimmuunsed antikehad Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel muutus 1-aastase jälgimisperioodi jooksul ANA (antinukleaarsete antikehade) test positiivseks 3,5%-l golimumabi saanud patsientidest ja 2,3%-l kontrollgrupi patsientidest (tiitrite juures 1:160 või suuremad). 1-aastase jälgimisperioodi jooksul oli kaheahelalise DNA vastaste antikehade tekke esinemissagedus patsientidel, kellel neid algtasemel ei esinenud, 1,1%.

Lapsed Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 173pJIA patsiendil vanuses 2kuni 17aastat. Jälgimisperiood kestis keskmiselt ligikaudu kaks aastat. Selles uuringus teatatud kõrvaltoimete tüüp ja esinemissagedus olid üldiselt sarnased täiskasvanute RA uuringutes täheldatuga.

Haavandiline koliit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 69mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga patsiendil vanuses 4kuni 17aastat. Selles uuringus täheldatud kõrvaltoimed olid üldiselt kooskõlastäiskasvanute haavandilise koliidi uuringutes tuvastatud ohutusprofiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetestteatadariikliku teavitamissüsteemi(vtV lisa)kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilises uuringus on annust piirava toksilisuse ilmnemiseta intravenoosselt manustatud ühekordseid annuseid kuni 10mg/kg. Üleannustamise korral on soovitatav patsienti jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ja alustada otsekohe sobiva sümptomaatilise raviga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, tuumorinekroosifaktori alfa (TNF-alfa) inhibiitorid, ATC-kood: L04AB06

Toimemehhanism Golimumab on inimese monoklonaalne antikeha, mis moodustab kõrge afiinsusega stabiilseid komplekse nii lahustuvate kui ka transmembraansete inimese TNF-α bioaktiivsete vormidega, mis takistab TNF-α seondumist selle retseptoritega.

Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et inimese TNF-i seondumine golimumabiga neutraliseerib TNF-α poolt indutseeritud rakupinna adhesioonimolekuli E-selektiini, veresoone seina adhesioonimolekuli (VCAM)-1 ja intertsellulaarse adhesioonimolekuli (ICAM)-1 ekspressiooni inimese endoteelirakkudes. In vitro inhibeeris golimumab ka TNF-i poolt indutseeritud interleukiin (IL)-6, IL-8 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (GM-CSF) sekretsiooni inimese endoteelirakkudes.

Võrreldes platseebogrupiga täheldati C-reaktiivse valgu (CRV) taseme normaliseerumist. Ravi Simponiga vähendas võrreldes lähteväärtustega olulisel määral IL-6, ICAM-1, maatriks-metalloproteinaas-3 (MMP-3) ja vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori (VEGF) sisaldust seerumis võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks vähenes reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidiga patsientidel TNF-ja psoriaatilise artriidiga patsientidel IL-8 sisaldus. Neid muutusi täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid üldiselt 24nädala jooksul.

Kliiniline efektiivsus

Reumatoidartriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust on demonstreeritud kolmes mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus, milles osales enam kui 1500patsienti vanuses ≥18aasta, kellel oli mõõdukal kuni raskel kujul aktiivne reumatoidartriit diagnoositud Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi(ACR) kriteeriumite järgi vähemalt 3kuud enne sõeluuringut. Patsientidel oli vähemalt 4 turses ja 4 valulikku liigest. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel.

Uuringus GO-FORWARD hinnati 444patsienti, kellel esines aktiivne reumatoidartriit vaatamata stabiilsete metotreksaadi annuste manustamisele (vähemalt 15mgnädalas) ja keda ei olnud enne TNF-i inhibeeriva ravimiga ravitud. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati järgmisi ravimikombinatsioone: platseebo + metotreksaat, Simponi 50mg+ metotreksaat, Simponi 100mg+ metotreksaat või Simponi 100mg+ platseebo. Patsiendid, kellele manustati platseebot + metotreksaati, lülitati Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi pärast 24.nädalat. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus.

Uuringus GO-AFTER hinnati 445patsienti, keda oli eelnevalt ravitud ühe või mitme TNF-i inhibeeriva ravimiga (adalimumab, etanertsept või infliksimab). Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponit annuses 50mgvõi Simponit annuses 100mg. Patsientidel lubati uuringu ajal jätkata samaaegset DMARD-ravi metotreksaadi, sulfasalasiini (SSZ) ja/või hüdroksüklorokviiniga (HCQ). Eelneva TNF-i inhibeeriva ravi katkestamise põhjused olid efektiivsuse puudumine (58%), talumatus (13%) ja/või muud põhjused peale ohutuse või efektiivsuse (29%, enamasti rahalised põhjused). Uuringus GO-BEFORE hinnati 637aktiivse reumatoidartriidiga patsienti, keda ei olnud varem ravitud metotreksaadiga ja kes ei olnud saanud varem ravi ka TNF-i antagonistiga. Patsiendid said randomiseeritult kas platseebot + metotreksaati, 50mgSimponit + metotreksaati, 100mgSimponit + metotreksaati või 100mgSimponit + platseebot. Pärast 52.nädalat kaasati patsiendid pikaaegsesse avatud jätku-uuringusse, kus varem platseebot + metrotreksaati saanud patsiendid said 50mg Simponit + metotreksaati, kui neil oli vähemalt üks valulik või turses liiges.

Uuringu GO-FORWARD esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20 ja tervise hindamise küsimustiku (HAQ) tulemuse paranemise 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega. Uuringu GO-AFTER esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20. Uuringu GO-BEFORE esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 24.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 50 ning 52.nädalaks paranemise võrreldes lähteväärtusega van der Heijde modifitseeritud Sharp’i skoori (vdH-S) osas. Lisaks esmas(t)ele tulemusnäitaja(te)le hinnati täiendavalt Simponi mõju artriidi nähtudele ja sümptomitele, radiograafilist vastust ning mõju füüsilisele funktsioonile ja tervisega seotud elukvaliteedile.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg(koos samaaegselt manustatava metotreksaadiga) annustamisskeemide efektiivsuses uuringutes GO-FORWARD ja GO-BEFORE 104.nädalani ja uuringus GO-AFTER 24.nädalani. Uuringu kava järgi võis igas reumatoidartriidi uuringus uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähud ja sümptomid ACR-i vastuse võtmetulemused Simponi 50mgannuse puhul 14., 24. ja 52.nädalal GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE uuringutes on näidatud tabelis3ja kirjeldatud allpool. Vastuseid täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast esimese Simponi annuse manustamist.

GO-FORWARD uuringus jätkas Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi randomiseeritud 89uuringus osalejast ravi 104.nädalal 48. Nende hulgas 40, 33 ja 24patsiendil oli 104.nädalaks ravivastus vastavalt ACR20/50/70. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Uuringus GO-AFTER oli ACR20 vastuse saavutanute protsent suurem Simponit saanud patsientide hulgas võrreldes platseebot saanud patsientidega, olenemata põhjusest, miks üks või mitu eelnevat TNF-i inhibeerivat ravikuuri katkestati.

Uuringute GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE kontrolligaosade efektiivsuse Uuring GO-FORWARD Uuring GO-AFTER Uuring GO-BEFORE Aktiivne reumatoidartriit Aktiivne Aktiivne reumatoidartriit, vaatamataravile reumatoidartriit, varem metotreksaadiga metotreksaadiga eelnevalt ravitud ühe mitteravitud Platseebo 50mg metotreksaat 50mg + + Simponi + metotreksaat metotreksaat Platseebo 50mg metotreksaat na 133 89 150 147 160 159 Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 14.nädal 33% 55%* 18% 35%* NA NA 24.nädal 28% 60%* 16% 31% 49% 62% 52.nädal NA NA NA NA 52% 60% ACR50 14.nädal 10% 35%* 7% 15% NA NA 24.nädal 14% 37%* 4% 16%* 29% 40% 52.nädal NA NA NA NA 36% 42% ACR70 14.nädal 4% 14% 2% 10% NA NA 24.nädal 5% 20%* 2% 9% 16% 24% 52.nädal NA NA NA NA 22% 28% a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla. * p≤0,001 NA: ei ole asjakohane GO-BEFORE uuringus ei täheldatud mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga patsientidel esmase analüüsi osas (ACR50 kombineeritud Simponi 50mgja 100mg+ metotreksaadi grupis vs. ainult

metotreksaadi grupp) 24.nädalal statistiliselt olulist erinevust (p=0,053). 52.nädalal täheldati patsientide üldpopulatsioonis Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis ainult metotreksaadi grupiga võrreldes suuremat patsientide protsenti, kellel saavutati ACR-i vastus, aga see erinevus ei olnud statistiliselt oluline (vt tabel3). Lisaks sellele viidi läbi täiendavad analüüsid patsientide alamgruppides, mis esindasid raske, aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidiga patsientide populatsioone. Nimetatud patsientide populatsioonides täheldati üldpopulatsiooniga võrreldes Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis üldiselt suuremattoimet kui ainult metotreksaadi grupis.

GO-FORWARD ja GO-AFTER uuringutes täheldati haiguse aktiivsuse skaalal DAS28 kliiniliselt tähenduslikke ja statistiliselt olulisi vastuseid igal eelnevalt määratletud ajahetkel 14. ja 24.ravinädalal (p≤0,001). Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilisid DAS28 ravivastused 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid DAS28 ravivastused sarnased 104.nädalast 256.nädalani.

GO-BEFORE uuringus hinnati olulist kliinilist vastust, mis oli defineeritud kui ACR70 vastuse säilimine 6-kuulise pideva perioodi vältel. 52.nädalal saavutati oluline kliiniline vastus 15%-l patsientidest Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis võrrelduna 7%-ga patsientidest platseebo + metotreksaadi grupis (p=0,018). 96patsienti 159-st, kes olid randomiseeritud Simponi 50mg+ metotreksaadi gruppi, said 104.nädalal veel seda ravi. Neist oli 104.nädalal ACR20/50/70 vastus vastavalt 85, 66 ja 53patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Radiograafiline vastus GO-BEFORE uuringus kasutati struktuursete kahjustuste raskusastme hindamiseks vdH-S skoori muutust võrreldes lähtetasemega, mis kujutab endast struktuursete muutuste ühendskoori, mis radiograafiliste näitajate alusel mõõdab liigese erosioonide arvu ja raskusastet ning liigeseõõne ahenemist käte/randme ja jala liigestes. Võtmetulemused Simponi 50mgannuse kohta on esitatud tabelis4.

Patsientide arv, kellel ei täheldatud uusi erosioone, või kellel vdH-S üldskoori muutus võrreldes lähtetasemega oli ≤0, oli Simponi ravigrupis oluliselt suurem kui kontrollgrupis (p=0,003). Radiograafilised muutused, mida täheldati 52.nädalal, püsisid kuni 104.nädalani. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid radiograafilised muutused 104.nädalast 256.nädalani sarnased.

Keskmised radiograafilised muutused (SD) vdH-S üldskoori osas võrreldes lähtetasemega Üldskoor Lähtetase 19,7 (35,4) 18,7 (32,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 1,4 (4,6) 0,7 (5,2)* Erosioonide skoor Lähtetase 11,3 (18,6) 10,8 (17,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,7 (2,8) 0,5 (2,1) JSN-i skoor Lähtetase 8,4 (17,8) 7,9 (16,1) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,6 (2,3) 0,2 (2,0)** a n tähistab randomiseeritud patsiente * p=0,015 ** p=0,044 Füüsiline funktsioon ja tervisega seotud elukvaliteet Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER kasutati füüsilise funktsiooni ja invaliidsuse hindamisel eraldi tulemusnäitajatena puude indeksit (Health Assessment Questionnaire Disability Index, HAQ-DI). Nendes uuringutes näidati võrreldes kontrollgrupiga Simponi kasutamisel 24.nädalaks kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist HAQ-DI väärtuse paranemist võrreldes

lähteväärtusega.Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis HAQ-DI väärtuse paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane.

Uuringus GO-FORWARD näidati Simponi puhulvõrreldes platseeboga kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist paranemist tervisega seotud elukvaliteedis, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel 24.nädalaks. Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER täheldatistatistiliselt olulist väsimuse vähenemist, mõõdetuna kroonilise haiguse ravi funktsionaalse hindamise väsimuse (FACIT-F) skaala abil.

Psoriaatiline artriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust on hinnatud mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-REVEAL), milles osales 405täiskasvanud patsienti, kellel esines aktiivne psoriaatiline artriit(≥3 turses liigest ja ≥3 valulikku liigest) vaatamata ravile mittesteroidse põletikuvastase aine (NSAID) või DMARD-iga. Selles uuringus osalenud patsientidel oli psoriaatiline artriit diagnoositud vähemalt 6kuud varem ja neil esines uuringu ajal vähemalt kerge psoriaatiline haigus. Uuringusse kaasati kõigi psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsiendid, sh polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud (43%), asümmeetriline perifeerne artriit (30%), distaalsete interfalangeaalliigeste (DIP) artriit (15%), spondüliit koos perifeerse artriidiga (11%) ja mutileeriv artriit (1%). Eelnev ravi TNF-i inhibeeriva ravimiga ei olnud lubatud. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponi 50mgvõi Simponi 100mg. Patsientidele, kes said platseebot, hakati 24nädala möödudes manustama Simponit 50mg. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus. Ligikaudu 48% patsientidest jätkas stabiilsete metotreksaadi annuste (≤25mg nädalas) kasutamist. Uuringu esmased ühistulemusnäitajad olidpatsientide, kes saavutasidACR20 vastuse 14.nädalaks,protsent ja muutus psoriaatilise artriidi modifitseeritud vdH-S üldskooris 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 104.nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähud ja sümptomid Võtmetulemused 14. ja 24.nädalal 50mgannuse puhul on näidatud tabelis5ja kirjeldatud allpool. Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 ACR50 ACR70

PASIb75c

* p<0,05 kõigi võrdluste puhul; a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla b Psoriaasist haaratud pinna ja selle raskusastme indeks c Põhineb patsientide alagrupil, kelle kehapindala haaratus oli algtasemel ≥3% –platseebogrupis 79patsienti (69,9%) ja Simponi 50mggrupis 109patsienti (74,3%). Vastust täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist. 14.nädalal täheldati sarnaseid ACR20 vastuseid patsientidel, kellel esinesid järgmised psoriaatilise artriidi alatüübid: polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud ja asümmeetriline perifeerne artriit. Teiste psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsientide arv oli liiga väike, et selle põhjal tähendusrikast hinnangut anda. Simponit saanud patsientide gruppides täheldatud ravivastused olid sarnased olenemata sellest, kas patsiendid kasutasid samaaegselt metotreksaati või mitte.146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid 104.nädalal sellelsamal ravil 70patsienti. Neist 70patsiendist oli ACR20/50/70vastus vastavalt 64, 46 ja 31patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

14. ja 24.nädalal täheldati ka DAS28 skaalal statistiliselt olulist vastust (p<0,05).

Simponiga ravitud patsientidel täheldati 24.nädalal psoriaatilisele artriidile iseloomulike perifeersete aktiivsusnäitajate paranemist (nt turses liigeste arv, valulike/õrnade liigeste arv, daktüliit ja entesiit). Ravi Simponiga parandas märkimisväärselt füüsilist funktsiooni, hinnatuna HAQ-DI alusel, samuti parandas märkimisväärselt tervisega seotud elukvaliteeti, mõõdetuna SF-36 küsimustiku füüsilise ja vaimse komponendi summaarse skoori alusel. Patsientide hulgas, kes jätkasid ravi Simponiga grupis, kuhu oli neid uuringu alguses randomiseeritud, säilisid 104.nädalal vastused DAS28 ja HAQ-DI skaalal.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli DAS28 ja HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Radiograafiline vastus Käte ja jalgade struktuurseid kahjustusi hinnati radiograafiliste näitajate alusel, vdH-S skoori lähteväärtuste muutuste alusel, modifitseeritud psoriaatilise artriidi jaoks käe distaalsete interfalangeaalliigestega (distal interphalangeal, DIP).

Ravi Simponi 50mg-ga pidurdas perifeerse liigesekahjustuse progresseerumise kiirust võrreldes platseebo raviga 24.nädalal mõõdetuna modifitseeritud vdH-S üldskoori lähteväärtuste muutuste alusel (keskmine ± SD skoor oli platseebo grupis 0,27±1,3võrreldes näitajatega -0,16±1,3Simponi grupis; p=0,011). 146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid126patsiendi kohta olemas röntgeni andmed 52.nädalastneist 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. 104.nädalal olid olemas röntgeni andmed 114patsiendi kohta, kellest 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtusega 104.nädalast 256.nädalani sarnasel osakaalul patsientidel.

Aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel Anküloseeriv spondüliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-RAISE), milles osales 356aktiivse anküloseeriva spondüliidiga (kus Bathi anküloseeriva spondüliidi haiguse aktiivsuse indeks BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor oli ≥4 skaalal 0 kuni 10cm) täiskasvanud patsienti. Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID või DMARD-iga ja neid ei olnud varem ravitud TNF-i inhibeeriva ravimiga. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot, Simponi 50mgvõi Simponi 100mg. Neil lubati jätkata samaaegset ravi DMARD-iga (metotreksaadi, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviiniga). Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutas 14.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise

uuringu grupis (Ankylosing Spondylitis Assessment Study Group, ASAS) vastuse 20. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 24nädala jooksul.

Võtmetulemused 50mgannuse puhul on näidatud tabelis6ja kirjeldatud allpool. Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mgannustamisskeemide efektiivsuses 24nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 ASAS40 ASAS5/6 * p≤0,001 kõigi võrdluste puhul a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla

Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli ASAS20 ja ASAS40 ravivastusega patsientide osakaal 24.nädalast 256.nädalani sarnane.

14. ja 24.nädalal täheldati statistiliselt olulisi ravivastuseid ka BASDAI50, 70 ning 90 (p≤0,017) hindamisel. Haiguse aktiivsuse võtmenäitajate paranemist täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid 24nädala jooksul. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid BASDAI muutuse määrad lähteväärtusest 24.nädalast 256.nädalani sarnased. 14.nädalal täheldati püsivat efektiivsust ASAS20 vastuste abil hinnatud HLA-B27 antigeenitaseme või CRV tasemete lähteväärtuste osas sõltumata sellest, kas patsiendid kasutasid samal ajal DMARD-e (metotreksaati, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviini) või mitte.

Simponi ravi tagajärjel paranes märkimisväärselt füüsiline funktsioon, hinnatuna BASFI muutustena 14. ja 24.ravinädalal, võrreldes lähteväärtusega. Tervisega seotud elukvaliteet, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel oli samuti 14. ja 24.nädalaks märkimisväärselt paranenud. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid füüsilise funktsiooni ja tervisega seotud elukvaliteedi paranemised 24.nädalast 256.nädalani sarnased.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel

GO-AHEAD

Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-AHEAD), milles osales 197täiskasvanud patsienti, kellel oli raske aktiivne nr-axSpA (patsiendid, kes vastavad ASAS-klassifikatsiooni aksiaalse spondüloartriidi kriteeriumidele, kuid ei vasta anküloseeriva spondüliidi modifitseeritud New Yorgi kriteeriumidele). Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus (kus BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor ≥4, mõlemad skaalal 0 kuni 10cm) vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID-ga ning nad ei olnud eelnevalt saanud bioloogilist ravi, sh TNF-i vastast ravi. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot või Simponi 50mg subkutaanselt iga 4nädala järel. 16.nädalal algas uuringu avatud faas, kus kõikidele patsientidele manustati Simponi 50mgiga 4nädala järel kuni 48.nädalani ning milles efektiivsuse hindamine

toimus 52.nädalani ja ohutusalaselt jälgiti 60.nädalani. Ligikaudu 93% patsientidest, kes said Simponit avatud jätku-uuringu alguses(16.nädalal), jätkasid seda ravi kuni uuringu lõpuni (52.nädalal). Analüüsiti nii üldpopulatsiooni (AT, n=197) kui ka objektiivsete põletikunäitajatega (OSI, n=158, defineeritud CRV taseme tõusu ja/või algandmetes sakroiliidi esinemisega MRT käigus) populatsiooni. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 16nädala jooksul. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kes saavutas 16.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (ASAS)vastuse 20. Peamised tulemused on toodud tabelis7ja kirjeldatud allpool.

Uuringu GO-AHEAD põhilised efektiivsuse tulemused 16.nädalal Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 40% 71%** 38% 77%** ASAS40 23% 57%** 23% 60%** ASAS5/6 23% 54%** 23% 63%** ASASosaline remissioon 18% 33%* 19% 35%* ASDAS-Cb<1,3 13% 33%* 16% 35%* BASDAI50 30% 58%** 29% 59%** Põletiku vähenemine sakroiliakaalses liigeses (SI) MRT põhjal Keskmine muutus SPARCCd MRT sakroiliakaalse liigese skooris -0,9 -5,3** -1,2 -6,4** a n tähistab randomiseeritud ja ravitud patsiente b Anküloseeriva spondüliidi haigusaktiivsuse skoor, C-reaktiivne valk (AT-Platseebo, n=90; AT-Simponi 50mg, n=88; OSI-Platseebo, n=71; OSI-Simponi 50mg, n=71) c n tähistabpatsientide arvu, kellel on MRT andmed nii algtasemel kui ka 16.nädalal d SPARCC (Kanada Spondüloartriidi Uurimise Konsortsium) ** p<0,0001 Simponi vs.platseebo * p<0,05 Simponi vs.platseebo

Raskelt kulgeva aktiivse nr-axSpA nähtude ja sümptomitestatistiliselt oluline paranemine võrreldes platseebogrupiga ilmnes Simponi 50mgsaanud patsientidel 16.nädalaks (tabel6). Paranemist täheldati esimesel hindamisel (4.nädal) pärast Simponi esmast manustamist. MRT-ga mõõdetud SPARCC skoor näitas Simponi 50mgsaanud patsientidel statistiliselt olulist SI liigespõletiku vähenemist 16.nädalal võrreldes platseebogrupiga (tabel6). Valu näitajates, hinnatuna üldise seljavalu ja öise seljavalu visuaalsel analoogskaalal, ning haiguse aktiivsuses, mõõdetuna ASDAS-C järgi, täheldati samuti statistiliselt olulist paranemist 16.nädalal võrreldes algtasemega patsientidel, kes said Simponi 50mgvõrreldes platseebot saanutega (p<0,0001). Simponi 50mgravi saanud patsientidel täheldati võrreldes platseebot saanud patsientidega statistiliselt olulist paranemist selja liikuvuses, hinnatuna BASMI (Bath Ankylosing Spondylitis Metrology Index) järgi ja füüsilises võimekuses, hinnatuna BASFI järgi (p<0,0001). Simponiga ravitud patsientide tervisega seotud elukvaliteet paranes oluliselt, hinnatuna ASQoL-i ja EQ-5D järgi, ning täheldati füüsiliste ja vaimsete parameetrite paranemist SF-36 järgi. Võrreldes platseebogrupiga paranes oluliselt ka nende produktiivsus, mida hinnati üldise töövõime tõusu järgi,ja aktiivsus, mida hinnati WPAI küsimustiku alusel.

Kõik eespool kirjeldatud tulemusnäitajad ilmnesid statistiliselt olulistena ka OSI populatsioonis 16.nädalal.

Nähtude ja sümptomite, selja liikuvuse, füüsilise võimekuse, elukvaliteedi ja produktiivsuse paranemine, mida täheldati nii AT kui OSI populatsioonides Simponi 50mgannusega ravitud patsientidel 16.nädalal, püsis uuringusse jäänutel ka 52.nädalal.

GO-BACK

Golimumabiga ravi jätkamise (täielik raviskeem või vähendatud annustamissagedus) efektiivsust ja ohutust võrreldes ravi ärajätmisegahinnati aktiivse nr-axSpA-ga täiskasvanud patsientidel (18…45-aastased), kellel esines püsiv remissioon 10kuud kestnud iga kuu manustatava avatud ravi ajal Simponiga (GO-BACK). Sobivad patsiendid (kes saavutasid kliiniliseravivastuse 4.kuuks ja haiguse mitteaktiivse staatuse (ASDAS <1,3) nii 7.kui ka 10.kuuks), kes sisenesid topeltpimedasse raviärajätmisefaasi, randomiseeriti jätkama iga kuu manustatavat ravi Simponiga (täielik raviskeem, n=63), saama iga 2kuu järel ravi Simponiga (vähendatud raviskeem, n=63) või saama iga kuu manustatavat platseebot (ravi ärajätmine, n=62) kuni ligikaudu 12kuu jooksul.

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemist. Patsientidel, kellel esines ägenemine, st kellel oli2järjestikusel hindamiseltuvastatud ASDAS, mis mõlemal korral näitaskasabsoluutset skoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (avatud perioodi lõpp), alustati kliinilise ravivastuse kirjeldamiseks taas Simponi manustamist üks kord kuus avatud korduvravi faasis.

Kliiniline ravivastus pärast topeltpimeda ravi ärajätmist 188mitteaktiivse haigusega patsiendi seas, kes said vähemalt ühe annuse topeltpimedat ravi, ei esinenud haiguse ägenemist oluliselt (p<0,001) suuremal osakaalul patsientidest, kui nad jätkasid Simponi kasutamist kas täieliku (84,1%) või vähendatud (68,3%) raviskeemi järgi võrreldes ravi ärajätmisega(33,9%) (tabel8).

Täieliku analüüsivalimi populatsioon (2.periood –topeltpime) Ravi n/N % Hinnanguline (95% CI)b p-väärtusb GLM SC QMT 53/63 84,1 50,2 (34,1; 63,6) <0,001 GLM SC Q2MT 43/63 68,3 34,4 (17,0; 49,7) <0,001 Platseebo 21/62 33,9 Täielik analüüsivalim hõlmab kõiki randomiseeritud osalejaid, kes saavutasid 1.perioodil mitteaktiivse haiguse ja said vähemalt ühe annuse pimendatud uuringuravi. a Määratletud kui ASDAS kahel järjestikusel visiidil, mis mõlemal korral näitas kasabsoluutsetskoori ≥2,1 või ravi ärajätmisejärgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (23.visiit). b Itüüpi veamäära mitme ravivõrdluse (GLM SC QMT vs. platseebo ja GLM SC Q2MT vs. platseebo) puhul kontrollitijärjestikuse (astmelise vähendamise) testimise protseduuri abil. Tuletatud stratifitseeritud Miettineni ja Nurmineni meetodipõhjal, kusjuures stratifitseerimistegur oliCRVtase (>6mg/l või ≤6mg/l). Osalejad, kes katkestasid ravi 2.perioodil enneaegselt ja enne „ägenemist“, loetakse „ägenemisega“ uuritavateks. N=osalejate koguarv; n=ägenemiseta osalejate arv; GLM=golimumab; SC=subkutaanne, QMT=manustamine üks kord kuus; Q2MT=manustamine iga kahe kuu järel. Joonisel1 on näidatud esimese ägenemiseni kulunud aja erinevus ravi ärajätmise rühma ja kummagi Simponi ravirühma vahel (logaritmilise astaktesti (log-rank) p<0,0001 kummagi võrdluse puhul). Platseeborühmas algasid ägenemised ligikaudu 2kuud pärast Simponi kasutamise lõpetamist, kusjuures enamik ägenemisi esinesid 4kuu jooksul pärast ravi lõpetamist (joonis1).

Joonis1: Kaplani-Meieri analüüs: aeg esimese ägenemiseni

Kliiniline ravivastus pärast haiguse ägenemise korduvravi Kliinilineravivastus määratleti BASDAI paranemisena≥2 või ≥50% võrreldes kahelejärjestikusele haiguse ägenemisele omistatudBASDAI skoori keskmisega. Vähendatud annustamise või ravi ärajätmiseskeemides osalenud53patsiendist, kellel oli kinnitatud haiguse ägenemine, saavutas 51(96,2%) kliinilise ravivastuse Simponile esimese 3kuu jooksul pärast korduvravi, ehkki kõigi 3kuu kestel suutis seda säilitada väiksemhulkpatsiente (71,7%).

Haavandiline koliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus täiskasvanud patsientidel.

Induktsioonravi uuringus (PURSUIT-Induction) hinnati mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga (Mayo skoor 6kuni12; endoskoopia alaskoor ≥2) patsiente, kes ei allunud adekvaatselt tavapärasele ravile või kellel esines tavapärase ravi suhtes talumatus või kes pidid võtma kortikosteroide. Uuringu annuse määramise osas randomiseeriti 761patsienti saama kas subkutaanselt 400mgSimponit 0-nädalal ja 200mg2.nädalal või subkutaanselt 200mgSimponit 0-nädalal ja 100mg2.nädalal või subkutaanselt platseebot 0-nädalalja 2.nädalal. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid, kortikosteroidid ja/või immunomoduleerivad ained. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 6nädala jooksul.

Säilitusravi uuringu (PURSUIT-Maintenance) tulemused põhinesid 456patsiendi hindamisel, kes saavutasid kliinilise ravivastuse pärast eelnevat induktsioonravi Simponiga. Patsiendid randomiseeriti

saama kas Simponit 50mgvõi100mgvõi platseebot subkutaanselt iga 4nädala järel. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid ja/või immunomoduleerivad ained. Kortikosteroidide annust vähendati säilitusravi uuringu alguses. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 54nädala jooksul. Patsiendid, kes läbisid kogu säilitusravi uuringu 54.nädalani, jätkasid ravi jätku-uuringus, mille efektiivsust hinnati 216.nädalani. Jätku-uuringu efektiivsuse hindamisel lähtuti muutustest kortikosteroidide kasutamises, arsti üldhinnangust (PGA, Physician’s Global Assessment) haiguse aktiivsusele ning elukvaliteedi paranemisest põletikulise soolehaiguse küsimustiku (IBDQ, Inflammatory Bowel Disease Questionnaire)alusel.

Uuringute PURSUIT-Inductionja PURSUIT-Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Patsientide protsent Kliinilise ravivastusega patsiendid 30% 51%** 6.nädalala Kliinilise remissiooniga patsiendid 6% 18%** 6.nädalalb Limaskesta paranemisega 29% 42%* patsiendid 6.nädalalc Patsientide protsent Ravivastuse säilitamine (kliinilise ravivastusega patsiendid 54nädala 31% 47%* 50%** jooksul)e Püsiv remissioon (kliinilise remissiooniga patsiendid nii 16% 23%g 28%* 30.nädalal kui ka 54.nädalal)f n=patsientide arv ** p≤0,001 * p≤0,01 a Defineeritud kui Mayo skoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra, või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. b Defineeritud kui Mayo skoor ≤2 punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole >1. c Defineeritud kui 0 või 1 Mayo skoori endoskoopia alaskooril. d Ainult Simponi induktsioon. e Patsientidel hinnati haavandilise koliidi aktiivsust osalise Mayo skoori abil iga 4nädala järel (endoskoopia kinnitas ravivastuse kadu). Seega patsient, kellel ravivastus säilis, näitas pidevat kliinilist ravivastust igal hindamisel 54nädala jooksul. f Patsient pidi olema remissioonis nii 30.kui ka 54.nädalal (ilma et ravivastus oleks kordagi kadunud 54nädala jooksul), et saavutada püsiv remissioon. g Alla 80kg kehakaaluga patsientide seas saavutas püsiva kliinilise remissiooni suurem osa 50mgsäilitusravi saanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega. Simponigaravi saanud patsientidest 50mggrupis (42%, nominaalne p-väärtus<0,05) ja 100mg grupis (42%, p<0,005) saavutas rohkem patsientepüsiva limaskesta paranemise (patsiendid limaskesta paranemisega nii 30.kui ka 54.nädalal)kui platseebo grupi patsiendid (27%). PURSUIT-Maintenanceuuringu alguses sai 54%patsientidest (247/456) kortikosteroide. Neist säilitas kliinilise vastuse 54.nädalaks ega võtnud 54.nädalal kortikosteroide 50mggrupis (38%, 30/78) ja 100mggrupis (30%, 25/82) suurem protsent patsiente kui platseebogrupis (21%, 18/87). Patsientide protsent, kes lõpetas kortikosteroidide võtmise 54.nädalaks,oli suurem 50mggrupis (41%, 32/78) ja 100mggrupis (33%, 27/82) võrreldes platseebogrupiga (22%, 19/87). Kõigi jätku-uuringusse

sisenenud patsientide seas püsis isikute osakaal, kes kortikosteroide enam kasutama ei hakanud, üldiselt samasugusena 216.nädalani.

Patsientidele, kes ei saavutanud kliinilist ravivastust 6.nädalaks uuringus PURSUIT-Induction, annustati 100mgSimponit iga 4nädala järel uuringus PURSUIT-Maintenance. 14.nädalal oli 28% neist patsientidest saavutanud ravivastuse, mis defineeriti osalise Mayo skoorina (vähenemine ≥3punkti võrreldes induktsiooni algusega). 54.nädalal olid nendel patsientidel täheldatud kliinilised tulemused sarnased kliiniliste tulemustega, millest teatati 6.nädalaks kliinilise ravivastuse saavutanud patsientidel.

Simponi parandas võrreldes ravi algusega 6.nädalaks oluliselt elukvaliteeti, mida mõõdeti haigusspetsiifilise küsimustiku IBDQ (inflammatory bowel disease questionnaire,põletikulise soolehaiguse küsimustik) abil.Simponi säilitusravi saanud patsientidel säilis IBDQ abil mõõdetud elukvaliteedi paranemine 54nädala jooksul.

Ligikaudu 63% patsientidest, kes said Simponit jätku-uuringu alguses, jätkasid ravi kuni uuringu lõpuni (viimane golimumabi annus manustati 212.nädalal).

Lapsed

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit lastel Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga ärajätu-uuringus (GO-KIDS) 173lapsel vanuses 2kuni 17aastat, kellel oli aktiivne pJIA vähemalt 5aktiivsest haigusest haaratud liigesega ning ebaadekvaatne ravivastus metotreksaadile. Uuringusse kaasati JIA polüartikulaarse kuluga lapsed (reumatoidfaktor-positiivne või -negatiivne polüartriit, edasiarenenud oligoartriit, juveniilne psoriaatiline artriit või antud hetkel ilma süsteemsete sümptomiteta süsteemne JIA). Ravieelselt aktiivsest haigusest haaratud liigeste arvu mediaan oli 12 ning CRV mediaanväärtus oli 0,17mg/dl.

Uuringu 1.osa moodustas 16-nädalane avatud faas, milles 173kaasatud last said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ning metotreksaati. 154last, kellel 16.nädalaks saavutati Ameerika reumatoloogia kolledži (American College of Rheumatology, ACR) Ped30ravivastus, jätkasid uuringu 2.osaga, mis oli randomiseeritud ärajätufaas, ning said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati või platseebot ja metotreksaati. Haiguse ägenemise järel manustati Simponi annus 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati. 48.nädalal viidi lapsed üle pikaajalisse jätku-uuringusse. Selles uuringus esinesid lastel ACR Ped30, 50, 70 ja 90ravivastused alates 4.nädalast.

16.nädalal oli 87% lastest saavutanud ACR Ped30 ravivastuse ning 79%, 66% ja 36% lastest oli saavutanud vastavalt ACR Ped50, ACR Ped70 või ACR Ped90 ravivastuse. 16.nädalal oli haigus inaktiivne 34%-l lastest, mis defineeriti järgnevalt: üheski liigeses ei ole aktiivset põletikku; puudub palavik, lööve, serosiit, splenomegaalia, hepatomegaalia või generaliseerunud lümfadenopaatia, mille põhjuseks on JIA; puudub aktiivne uveiit; ESR (<20mm/h) või CRV (<1,0mg/dl) normaalne tase; arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele (≤5mm visuaalanaloogskaalal); hommikuse jäikuse kestus <15minutit.

16.nädalal esines kõigi ACR Ped komponentide osas kliiniliselt oluline paranemine ravieelsega võrreldes (vt tabel10).

ACR Ped komponentide paranemine 16.nädalal ravieelsegaavõrreldes Arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele (VASc0…10cm) 88%

Uuritava/lapsevanema hinnang üldiseleheaolule (VAS 0…10cm) 67% Aktiivsest haigusest haaratud liigeste arv 92% Piiratud liikumisulatusega liigeste arv 80% Füüsiline funktsioon CHAQdalusel 50% ESR (mm/h)e 33% a ravieelne=0-nädalal b „n“ on kaasatud patsientide arv c VAS: visuaalanaloogskaala d CHAQ: Child Health Assessment Questionnaire, küsimustik lapse tervise hindamiseks e ESR (mm/h): erütrotsüütide settekiirus (millimeetrit tunnis) Esmase tulemusnäitajani, milleks oli 16.nädalaks ACR Ped30 ravivastuse saavutanud laste osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani, ei jõutud. Enamikul lastest ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani (vastavalt 59%-l Simponi+metotreksaadi ja 53%-l platseebo+metotreksaadirühmas; p=0,41).

Analüüsides esmast tulemusnäitajat eelnevalt defineeritud alarühmas ravieelse CRV taseme järgi (≥1mg/dl vs<1mg/dl), leiti, et ravieelse CRV tasemega ≥1mg/dl patsientidel oli ägenemiste esinemissagedus suurem platseebo+metotreksaadi rühmas, võrreldes Simponi+metotreksaadiga ravitud isikutega (vastavalt 87% ja 40%, p=0,0068).

48.nädalal oli ACR Ped30 ravivastuse saavutanud 53% Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 55% platseebo+metotreksaadi rühma lastest. Haigus oli muutunud inaktiivseks 40%-l Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 28%-l platseebo+metotreksaadi rühma lastest.

Haavandiline koliit lastel Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati IIIfaasi mitmekeskuselises avatud uuringus (PURSUIT2), millesse kaasati 2…17-aastased lapsed, kellel oli mõõdukas kuni raske aktiivne haavandiline koliit, mida määratleti kui ravieelset Mayo koguskoori 6 kuni 12 (kaasa arvatud), endoskoopia alaskooriga ≥2. Varem TNF-α vastaste ainetega ravi saanud lapsed uuringusse ei sobinud. Enamik neist 69osalejast(97,1%) said haavandilise koliidi tõttu ravimeid (kortikosteroidid, immunomodulaatorid ja/või 5-ASA); 52,2% osalejatest said kortikosteroide ning 88,4% said suukaudset 5-ASA-t. Osalejate keskmine vanus oli 13,4aastat(vahemik 4…17). 53,6% (37) osalejatest olid naissoost. Keskmine kehakaal oli 52,4kg (vahemik 16…107). Kogu golimumabi populatsiooni ravieelsed haiguse omadused olid representatiivsed ka mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga laste puhul.

Induktsioonravi faasis (0-nädal kuni 6.nädal) manustati lastele 0-nädalal ja 2.nädalal subkutaanselt golimumabi annus vastavalt kehakaalule. Lapsed kehakaaluga ≥45kg said fikseeritud induktsioonannused 200mg subkutaanselt 0-nädalal ja 100mg 2.nädalal. Lapsed kehakaaluga <45kg said kehapinna alusel kohandatud induktsioonannused 120mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 200mg) subkutaanselt 0-nädalal ja 60mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 100mg) subkutaanselt 2.nädalal. 6.nädalal hinnati lapsi ravimi efektiivsuseja ohutuse osas.

Golimumabile kliinilise ravivastuse (Mayo koguskoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0 või 1 kohaliku endoskoopia alaskoori järgi) saavutanud lapsed jätkasid säilitusravi faasis (6.nädal kuni 54.nädal) ravi subkutaanse golimumabi annusega100mg (lapsed kehakaaluga ≥45kg) või 60mg/m2 (lapsed kehakaaluga <45kg) iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Lastele, kes ei olnud 6.nädalaks ravivastust saavutanud, võidi manustada lisaannused 6.nädalal ja 10.nädalal, millele järgnes ravivastuse hindamine 14.nädalal, et teha kindlaks, kas need lapsed jätkavad golimumabi manustamist iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Säilitusravi faasi alustanud 41lapsest püsisid 54.nädalani uuringus 39last (neile tehti Mayo koguskoori efektiivsushindamine). Mayo skoori abil mõõdetud kliinilise remissiooni esmane tulemusnäitaja määratleti Mayo skoorina ≤2punkti,millest ükski individuaalne alaskoor ei olnud >1 (kohaliku endoskoopia spetsialisti poolt hinnatud Mayo endoskoopia alaskoori alusel). 6.nädalal esines kliiniline remissioon kokku 22lapsel

(31,9%). 54.nädalal oli kliinilises remissioonis 31,7% lastest, kellel esines kliiniline remissioon 6.nädalal.

Uuringute PURSUIT2–Inductionja PURSUIT2–Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Esmane tulemusnäitaja Simponi Isikud, kes olid 6.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises remissioonis 22 (31,9%) Peamised teisesed tulemusnäitajad 6.nädalal kliinilises remissioonis isikudb 39 (56,5%) 6.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 28 (40,6%) Peamised teisesed tulemusnäitajad Simponi Isikud, kes olid 54.nädalal Mayo skoori alusel 13 (31,7%) kliinilises remissioonisa,e 54.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 15 (36,6%) 54.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises 12 (54,5%) remissioonis isikud, osalejatest,kes olid kliinilises remissioonis 6.nädalala,d,e n=patsientide arv a Kliinilist remissiooni määratleti kui Mayo skoori ≤2punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole>1. b Kliinilist ravivastust määratleti kui Mayo skoori langust ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. c Endoskoopilist paranemist määratleti kui endoskoopia alaskoori 0 või 1 kohaliku endoskoopia järgi. d Nimetaja moodustavad patsiendid, kes olid6.nädalal kliinilises remissioonis. e Isikud, kellel puudus 54.nädalal endoskoopia skoor, loeti nende hulka, kellel puudus kliiniline remissioon.

Immunogeensus IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi uuringute lõikes tuvastati 52.nädalal ensüümvahendatud immuunanalüüsi (EIA) meetodil golimumabivastased antikehad 5%-l (105/2062) golimumabiga ravitud patsientidest ning testimisel olid peaaegu kõik antikehad in vitro neutraliseeruvad. Sarnaseid esinemissagedusi täheldati ka reumatoloogiliste näidustuste puhul. Patsientidel, kes said samaaegselt metotreksaati oli golimumabivastasteantikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma metotreksaadita (vastavalt ligikaudu 3% (41/1235) võrreldes 8%-ga (64/827)).

Nr-axSpA puhul tuvastati 52.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 7%-l (14/193) golimumabiga ravitud patsientidest. Haavandilise koliidi IIja IIIfaasi uuringutes tuvastati 54.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 3%-l (26/946) golimumabiga ravitud patsientidest. Kuuekümne kaheksal protsendil (21/31) antikehadega patsientidest olid antikehad in vitroneutraliseeruvad. Patsientidel, kes said samaaegselt immunomodulaatoreid (asatiopriini, 6-merkaptopuriini ja metotreksaati) oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma immunomodulaatoriteta (vastavalt 1% (4/308) võrreldes 3%-ga (22/638)). Kõigist patsientidest, kes jätkasid jätku-uuringus ja kellelt saadi hinnatavad analüüsimaterjalid 228.nädalani, tuvastati golimumabivastaseid antikehi 4%-l (23/604) golimumabiga ravitud patsientidest. Kaheksakümne kahel protsendil (18/22) antikeha-positiivsetest patsientidest esinesid neutraliseerivad antikehad in vitro.

pJIA uuringus kasutati golimumabivastaste antikehade tuvastamiseks ravimtolerantset EIA meetodit. Tulenevalt kõrgest tundlikkusest ja paranenud ravimtolerantsusest võis eeldada, et ravimtolerantse EIA meetodi puhul tuvastatakse golimumabivastaseid antikehasid suurema esinemissagedusega võrreldes EIA meetodiga. IIIfaasi pJIA uuringu 48.nädalal tuvastati ravimtolerantse EIA meetodil

golimumabivastased antikehad 40%-l (69/172) golimumabiga ravitud lastest, kellest enamusel oli tiiter väiksem kui 1:1000. Mõju seerumi golimumabi kontsentratsioonidele avaldus tiitri >1:100 juures, samas kui mõju ravimi efektiivsusele ei täheldatud kuni tiitrini >1:1000. Laste arv, kelle tiitrid olid >1:1000, oli samas väike (N=8). Golimumabi antikehade uuringul positiivse tulemuse saanud lastest 39%-l (25/65) esinesid neutraliseerivad antikehad. Ravimtolerantse EIA meetodil leitud suurem antikehade esinemissagedus ei omanud ilmset mõju ravimi sisaldusele, efektiivsusele ja ohutusele ning seetõttu ei anna mingeid uusi ohusignaale.

Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski (vt lõik4.8). Golimumabivastaste antikehadega patsientide väike arv ei võimalda teha lõplikke järeldusi golimumabivastaste antikehade ja kliinilise efektiivsuse või ohutuse meetmete vahelise suhte osas.

Kuna immunogeensuse analüüsid on ravimi-ja uuringuspetsiifilised, ei ole kohane võrrelda antikehade tekke taset erinevate ravimite puhul.

Laste haavandilise koliidi IIIfaasi uuringus oli 22% (15/69) Simponiga ravitud patsientidest viimasel ohutusalasel visiidil golimumabi vastaste antikehade suhtes positiivsed ravimtolerantse EIA meetodi alusel. Enamikul antikehadega patsientidest esinesid antikehade väikesed tiitrid. Golimumabi vastaste antikehade esinemus oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel võrreldav. Haavandilise koliidiga patsientidel, kellel tekkisid golimumabivastased antikehad, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid seerumis üldiselt väiksemad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast ühekordse annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele või reumatoidartriidiga patsientidele oli mediaanne golimumabi maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamise aeg 2…6ööpäeva. Pärast ühekordse 50mggolimumabi annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele saavutati keskmine (±standardhälve) maksimaalne seerumikontsentratsioon (C ) 3,1±1,4g/ml. Pärast ühekordse 100mgsubkutaanse annuse süstimist oli golimumabi imendumine sarnane nii manustamisel õlavarde, kõhupiirkonda kui ka reide ja keskmine absoluutne biosaadavus oli51%. Kuna golimumabi farmakokineetika oli pärast subkutaanset manustamist ligikaudu proportsionaalne annusega, arvatakse, et golimumabi 50mgja 200mgannuse absoluutne biosaadavus on sarnane. Jaotumine Pärast ühekordset intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala 115±19ml kg kohta. Eritumine Golimumabi süsteemne kliirens oli hinnanguliselt 6,9±2,0ml ööpäevas kg kohta. Terminaalne poolväärtusaeg oli tervetel isikutel hinnanguliselt ligikaudu 12±3 päeva ja samasuguseid väärtusi täheldati ka reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi või haavandilise koliidiga patsientidel.

Kui 50mggolimumabi manustati subkutaanselt reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidele iga 4nädala järel, saavutati ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 12.nädalaks. Pärast 50mggolimumabi subkutaanset manustamist iga 4nädala järel (samaaegselt metotreksaatraviga) reumatoidartriidiga patsientidele (kelle reumatoidartriit oli aktiivne vaatamata ravile metotreksaadiga) oli keskmine (± standardhälve) minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 0,6±0,4g/ml, ligikaudu 0,5±0,4g/ml aktiivse psoriaatilise artriidiga patsientidel ning ligikaudu 0,8±0,4g/ml anküloseeriva spondüliidiga patsientidel. Golimumabi keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis nr-axSpA patsientidel oli sarnane anküloseeriva spondüliidiga patsientidega, kes manustasid subkutaanselt 50mggolimumabi iga 4nädala järel.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel, kes ei saanud samaaegselt metotreksaati, olid golimumabiminimaalsed tasakaalukontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30% võrra väiksemad kui patsientidel, kes said golimumabi koos metotreksaadiga. Piiratud arvul reumatoidartriidiga patsientidel, keda raviti subkutaanse golimumabiga 6kuu jooksul, vähendas metotreksaadi samaaegne kasutamine golimumabi näivat kliirensit ligikaudu 36% võrra. Samas näitas populatsiooni farmakokineetiline analüüs, et NSAID-ide, suukaudselt manustatavate kortikosteroidide või sulfasalasiini samaaegne kasutamine ei mõjutanud golimumabi näivat kliirensit.

Pärast 200mgja 100mggolimumabi induktsioonannuseid vastavalt 0-nädalalja2.nädalal ning seejärel 50mgvõi 100mggolimumabi säilitusannuste subkutaanset manustamist iga 4nädala järel haavandilise koliidiga patsientidele, saavutati golimumabi tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 14nädalat peale ravi algust. Säilitusravi ajal iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi tulemusel oli keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis vastavalt 0,9±0,5g/mlja 1,8±1,1g/ml.

Haavandilise koliidiga patsientidele, keda raviti iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi annustega, ei avaldanud samaaegne immunomodulaatorite manustamine olulist mõju golimumabi minimaalsele tasakaalukontsentratsioonile.

Patsientidel, kellel olid tekkinud antikehadgolimumabi suhtes, oli golimumabi minimaalne tasakaalukontsentratsioon üldiselt väike (vt lõik5.1).

Lineaarsus Pärast ühekordse intravenoosse annuse (annusevahemikus 0,1…10,0mg/kg) manustamist reumatoidartriidiga patsientidele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega. Ka pärast ühekordse subkutaanse annuse (annusevahemikus 50mg…400mg) manustamist tervetele isikutele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega.

Kehakaalu mõju farmakokineetikale Esines kalduvus golimumabi suuremale näivale kliirensile suurema kehakaalu puhul (vt lõik4.2).

Lapsed

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi farmakokineetikat uuriti 173pJIA diagnoosiga lapsel vanuses 2 kuni 17eluaastat. pJIA uuringus, kus manustati iga 4nädala järel subkutaanselt golimumabi annuses 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg), olid golimumabi minimaalsete tasakaalukontsentratsioonide mediaanid erinevates vanuserühmades läbivalt sarnased ning sarnased või veidi kõrgemad võrreldes täiskasvanud RA patsientidega, kes said 50mggolimumabi iga 4nädala järel. Populatsiooni farmakokineetika/farmakodünaamika modelleerimine ja simulatsioon pJIA diagnoosiga lastel kinnitas seost golimumabi seerumitaseme ja kliinilise efektiivsuse vahel ning näitab, et golimumabi annustamisskeem 50mgiga 4nädala järel pJIA diagnoosiga vähemalt 40kg kehakaaluga lastele tagab samaväärse biosaadavuse täiskasvanutel efektiivseteks hinnatud kontsentratsioonidega.

Haavandiline koliit Golimumabi farmakokineetika oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnane. Populatsiooni farmakokineetika kinnitas, et Simponi soovitatava raviskeemiga saavutati lastel täiskasvanutega sarnased või veidi suuremad golimumabi seerumikontsentratsioonid kogu kehakaaluvahemiku lõikes.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsiooni-ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensuse uuringuid, fertiilsuse uuringuid loomadel ega pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole golimumabiga läbi viidud.

Hiirtel teostatud fertiilsuse ja üldise reproduktiivse funktsiooni uuringutes, kus kasutati analoogseid hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust selektiivselt inhibeerivaid antikehi, vähenes tiinete hiirte arv. Ei ole teada, kas see leid oli põhjustatud toimest isastele ja/või emastele isenditele. Hiirtel teostatud arengutoksilisuse uuringus, kus kasutati samu analoogseid antikehi, ja uuringus, kus reesusmakaakidele (Cynomolgusahvid)manustati golimumabi, ei täheldatud toksilisust emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool (E420) Histidiin Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat Polüsorbaat80(E433) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Simponit võib ühekordselt hoida kuni 30päeva temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg, mis on trükitud karbile. Karbile tuleb kirjutada uus kõlblikkusaeg (kuni 30päeva pärast külmkapist väljavõtmist). Kui Simponit on säilitatud toatemperatuuril, ei tohi seda enam külmkappi tagasi panna. Simponi tuleb ära visata, kui seda ei ole kasutatud toatemperatuuril hoidmise 30päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Simponi 50mgsüstelahus süstlis 0,5ml lahust (Itüüpi klaasist) süstlis, millele on kinnitatud nõel (roostevabast terasest) ja nõelakate (kummist, mis sisaldab lateksit). Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1süstlit,ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3süstlit (3üksikpakendit).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Simponit tarnitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstlis. Igas pakendis on kasutusjuhend, kus kirjeldatakse põhjalikult süstli kasutamist. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb süstlil lasta soojeneda toatemperatuurini, oodates ligikaudu 30minutit enne Simponi süstimist. Süstlit ei tohi loksutada.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Selline välimus ei ole valku sisaldavate lahuste puhul ebaharilik. Simponit ei tohi kasutada, kui lahuson kaotanud värvi, on hägune või sisaldab nähtavaid võõrosakesi.

Põhjalikud juhised Simponi süstli ettevalmistamiseks ja manustamiseks on toodud pakendi infolehes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/003 1süstel EU/1/09/546/004 3süstlit

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISEKUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.10.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mg süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 0,5ml pen-süstel sisaldab 50mg golimumabi*.

* Inimese IgG1κ monoklonaalne antikeha, mida toodetakse hiire hübridoomi rakuliinil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Teadaolevat toimet omavad abiained Iga pen-süstel sisaldab 20,5mg sorbitooli (E420) ühe 50mg annuse kohta. Iga pen-süstel sisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühe 50mg annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik)pen-süstlis(SmartJect)

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud:  mõõduka kuni raske aktiivse reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastushaigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele, sh metotreksaadileon olnud ebapiisav;  raske aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kedaei ole varem ravitud metotreksaadiga.

On näidatud, et Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud liigesekahjustuse progresseerumise kiirust ning parandab füüsilist funktsiooni.

Juveniilne idiopaatiline artriit Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel, kellel ravivastuseelnevaleravile metotreksaadigaon olnud ebapiisav. Psoriaatiline artriit Simponi monoteraapianavõi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud aktiivse ja progresseeruva psoriaatiliseartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus eelnevatele haigust modifitseerivatele antireumaatilisetele ravimitele on olnud ebapiisav. On näidatud, et Simponi pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud perifeersete liigesekahjustuste progresseerumise kiirust patsientidel, kellel on mõni haiguse polüartikulaarne sümmeetriline alatüüp (vt lõik5.1),ja parandab füüsilist funktsiooni.

Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi on näidustatud raske aktiivse anküloseeriva spondüliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile on olnud ebapiisav.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi on näidustatud raske, aktiivse radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi raviks täiskasvanutel, kellel esinevad objektiivsed põletikunäitajad, mis on tõendatud C-reaktiivse valgu taseme tõusu ja/või magnetresonantstomograafia alusel,ning kellelravivastusmittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus.

Haavandiline koliit Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks täiskasvanud patsientidel, kellel ravivastus tavaravile (sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin või asatiopriin)on olnud ebapiisav või esineb nendetalumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ning ravi kulgu jälgima reumatoidartriidi (RA), polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi (pJIA), psoriaatilise artriidi (PsA), anküloseeriva spondüliidi (AS), radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi (nr-axSpA) või haavandilise koliidi diagnoosimise ja ravi kogemustega spetsialistid. Simponiga ravitavatele patsientidele tuleb anda patsiendi kaart.

Annustamine

Reumatoidartriit Simponi 50mg manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval. Simponit tuleb manustada samaaegselt metotreksaadiga.

Psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit või radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi 50mg manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Olemasolevate andmete kohaselt saavutatakse kõigil eelpool loetletud näidustustel kliiniline vastus tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (pärast 3…4annust). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes selle aja jooksul ravile ei reageeri.

Patsiendid kehakaaluga üle 100kg Kui üle 100kg kehakaaluga patsientidel, kellel on RA, PsA, AS või nr-axSpA, ei avaldu piisav kliiniline vastus kõigil eelpool loetletud näidustustel pärast 3 või 4annuse manustamist, võib kaaluda golimumabi annuse suurendamist 100mg-ni üks kord kuus, võttes arvesse teatud tõsiste kõrvaltoimete suuremat tekkeriski 100mg annuse kasutamisel võrreldes 50mg annusega (vt lõik4.8). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes ei reageeri ravile ka pärast 3…4täiendavat 100mg annust. Haavandiline koliit täiskasvanutel Patsiendid kehakaaluga alla 80kg Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg 2.nädalal. Adekvaatse ravivastusega patsientidele tuleb manustada 50mg 6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel. Ebapiisava ravivastusega patsientidel võib olla kasu ravi jätkamisest annusega 100mg 6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Patsiendid kehakaaluga 80kg ja rohkem Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg 2.nädalal ning seejärel 100mg iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Säilitusravi ajal võib kortikosteroidide annust vähendada vastavalt ravijuhenditele.

Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Kui selle aja jooksul ei ole terapeutilist efekti ilmnenud, tuleb edasine raviskeem üle vaadata.

Annuse vahelejäämine Kui patsient unustab süstida Simponit ettenähtud kuupäeval, tuleb ununenud annus süstida niipea, kui see patsiendile meenub. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süstida kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Järgmine annus tuleb manustada järgnevate juhiste kohaselt:  kui annusega on hilinetud vähem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja püsima esialgses ajagraafikus;  kui annusega on hilinetud rohkem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja selle süstimise kuupäeva alusel tuleb paika panna uus ajagraafik.

Patsientide erirühmad Eakad (≥65-aastased) Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neeru-ja maksakahjustus Nendel patsiendirühmadel ei ole Simponi kasutamist uuritud. Annustamissoovitusi anda ei saa.

Lapsed Simponi ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel patsientidel ei ole tõestatud muudel näidustustel kui pJIA ja laste haavandiline koliit. Andmed puuduvad.Puudub Simponi asjakohane kasutus alla 2-aastastel pJIA võilaste haavandilise koliidiga patsientidel. Simponi 50mg pen-süstlit ei ole uuritud laste haavandilise koliidi korral ja seda ei ole soovitatav selles lastepopulatsiooniskasutada. Annustamise ja manustamise kohta laste haavandilise koliidiga patsientidele(alates 2-aastastestja kehakaaluga üle 15kg) vt 50mg või 100mg süstli või 45mg/0,45ml pen-süstli ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2.

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Lastele kehakaaluga vähemalt 40kg manustatakse Simponi 50mg annus üks kord kuus, iga kuu samal kuupäeval. Ravimi manustamiseks polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidiga lastele, kelle kehakaal on <40kg, on saadaval 45mg/0,45ml pen-süstel.

Olemasolevad andmed näitavad, et tavaliselt saabub kliiniline vastus 12…14ravinädala järel (pärast 3…4annuse manustamist). Lastel, kellel selle aja jooksul terapeutilist kasu ei ilmne, tuleb ravi jätkamist uuesti kaaluda.

Manustamisviis Simponi on subkutaanseks manustamiseks. Pärast õige subkutaanse süstimistehnika omandamist võivad patsiendid ravimit ise süstida, kui arst leiab, et see on sobiv. Vajaduse korral tagatakse meditsiiniline jälgimine. Patsientidele tuleb öelda, et nad süstiksid Simponi täieliku annuse üldise kasutusjuhendi kohaselt, mis on toodud pakendi infolehes. Kui on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need teha keha erinevatesse kohtadesse. Iga pen-süstel on ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil ja tuleb kohe pärast kasutamist ära visata. Juhendit ravimi manustamiseks vt lõik6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne tuberkuloos või muud rasked infektsioonid, nagu sepsis ja oportunistlikud infektsioonid (vt lõik4.4).

Mõõdukas ja raske südamepuudulikkus (NYHAklass III/IV) (vt lõik4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Infektsioonid Patsiente tuleb enne ja pärast ravi golimumabiga ning selle ajal hoolikalt jälgida infektsioonide, sh tuberkuloosi suhtes. Kuna golimumabi eliminatsioon võib kesta kuni 5kuud, peab patsiente jälgima kogu selle aja jooksul. Ravi golimumabiga ei tohi jätkata patsiendid, kellel tekib tõsine infektsioon või sepsis (vt lõik4.3).

Golimumabi ei tohi manustada kliiniliselt olulise aktiivse infektsiooniga patsientidele. Golimumabi määramisel patsientidele, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid tuleb rakendada ettevaatust. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad võimaluse korral vältima kokkupuudet infektsioonide võimalike riskiteguritega.

TNF-i blokaatoreid võtvad patsiendid on tõsistele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Golimumabi saavatel patsientidel on teatatud bakteriaalsete (sh sepsise ja pneumoonia), mükobakteriaalsete (sh tuberkuloosi), invasiivsete seeninfektsioonide ja oportunistlike infektsioonide tekkest, millest mõned on lõppenud ka surmaga. Mõned nendest tõsistest infektsioonidest on esinenud patsientidel, kes said samaaegselt immunosupressioonravi, mis võis lisaks nende põhihaigusele soodustada infektsioonide teket. Patsiente, kellel tekib ravi ajal golimumabiga uus infektsioon, tuleb hoolikalt jälgida ja neil tuleb teha täielik diagnostiline hindamine. Golimumabi manustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib uus tõsine infektsioon või sepsis. Sobivat mikroobi-või seentevastast ravi tuleb alustada ja jätkata niikaua, kuni infektsioon on kontrolli alla saadud.

Invasiivsete seeninfektsioonide (nt histoplasmoos, koktsidioidmükoos või blastomükoos) suure levimusega piirkondades elanud või reisinud patsientide puhul tuleb enne golimumabiga ravi alustamist hoolikalt kaaluda golimumabiga ravist saadava kasu ja riskide suhet. Golimumabiga ravitud riskirühma patsientidel tuleb kahtlustada invasiivset seeninfektsiooni, kui neil tekib tõsine süsteemne haigus.Kui võimalik, peab diagnoosimine ja empiirilise seenevastase ravi manustamine neil patsientidel toimuma koostöös arstiga, kellel on kogemus invasiivsete seeninfektsioonidega patsientide ravimisel. Tuberkuloos Golimumabi saanud patsientidel on teatatud tuberkuloosi juhtudest. Tuleb märkida, et enamikul nendest juhtudest oli tegemist kopsuvälise tuberkuloosiga, mis oli lokaalne või dissemineerunud.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kõiki patsiente hinnata nii aktiivse kui ka inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi suhtes. See hindamine peab sisaldama põhjalikku patsiendi meditsiinilise anamneesi koostamist koos küsimustega põetud tuberkuloosi või võimaliku eelneva kokkupuute kohta tuberkuloosiga ning varasema ja/või praeguse immunosupressiivse ravi kohta. Kõigile patsientidele tuleb teha vajalikud sõeluuringud, s.o naha või vere tuberkuliinitest ja röntgenülesvõte rindkerest (kehtida võivad kohalikud soovitused). Need uuringud on soovitatav kirja panna patsiendi kaardile. Ravimi väljakirjutajad peavad meeles pidama naha tuberkuliinitesti valenegatiivsete tulemuste riski, eritiraskesti haigete või immuunpuudulikkusega patsientide puhul.

Aktiivse tuberkuloosi diagnoosimisel ei tohi ravi golimumabiga alustada (vt lõik4.3).

Kui patsiendil kahtlustatakse latentset tuberkuloosi, tuleb nõu pidada tuberkuloosi ravis kogenud arstiga. Kõikide allpool kirjeldatud olukordade puhul tuleb golimumabiga ravist saadava kasu ja riski suhet väga hoolikalt kaaluda.

Inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi diagnoosimisel tuleb enne ravi alustamist golimumabiga alustada latentse tuberkuloosi vastast ravi vastavalt kohalikele soovitustele.

Patsientide puhul, kellel on mitmed või olulised tuberkuloosi riskitegurid ja kelle latentse tuberkuloosi testi vastus on negatiivne, tuleb kaaluda tuberkuloosivastase ravi määramist enne ravi alustamist golimumabiga. Tuberkuloosivastase ravi kasutamist enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kaaluda ka patsientide puhul, kellel on minevikus anamneesis latentne või aktiivne tuberkuloos ja kelle puhul kohase ravikuuri läbimist ei saa kinnitada.

Golimumabiga ravitud patsientidel on ilmnenud aktiivne tuberkuloos latentse tuberkuloosi ravi ajal ja pärast ravi. Golimumabi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida aktiivse tuberkuloosi nähtude ja sümptomite suhtes, sh patsiente, kelle latentse tuberkuloosi testi vastus oli negatiivne; patsiente, kes saavad latentse tuberkuloosi ravi või patsiente, kellel on eelnevalt ravitud tuberkuloosi infektsiooni.

Kõigile patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui ravi ajal golimumabiga või pärast seda tekivad tuberkuloosile viitavad nähud/sümptomid (nt püsiv köha, kõhnumine/kehakaalu langus, subfebriilne palavik).

Hepatiit B viiruse (HBV) reaktivatsioon Hepatiit B reaktivatsiooni on esinenud patsientidel, kes on selle viiruse kroonilised kandjad (st pinnaantigeen-positiivne) ja saavad TNF-i antagoniste, sh golimumabi. Mõned juhud on lõppenud surmaga.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb patsiente kontrollida HBV infektsiooni suhtes. HBV positiivsete patsientide osas on soovitatav konsulteerida B-hepatiidiravi kogemust omava arstiga.

Golimumabiga ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb kogu ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida aktiivse HBV infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Puuduvad piisavad andmed HBV reaktivatsiooni vältimiseks samaaegselt viirusevastast ravi ja ravi TNF-i antagonistiga saavate HBV kandjatest patsientide ravimise kohta. Patsientidel, kellel areneb HBV reaktivatsioon, tuleb ravi golimumabiga katkestada ja alustada tõhusat viirusevastast ravi koos sobiva toetava raviga.

Pahaloomulised kasvajad ja lümfoproliferatiivsed haigused TNF-i blokeeriva ravi võimalik roll pahaloomuliste kasvajate tekkes ei ole teada. Praeguste teadmiste kohaselt ei saa TNF-i antagonistidega ravitud patsientidel lümfoomide, leukeemia ja teiste pahaloomuliste kasvajate võimalikku riski välistada. Ettevaatust tuleb rakendada, kui TNF-i blokeeriva ravi kasutamist kaalutakse patsientide puhul, kellel on anamneesis pahaloomulisi kasvajaid, või kui kaalutakse ravi jätkamist patsientidel, kellel on tekkinud pahaloomuline kasvaja. Pahaloomulised kasvajad lastel TNF-i blokeerivate ravimitega (ravi alustamine ≤18-aastastel) ravitud laste, noorukite ja noorte täiskasvanute (kuni 22-aastaste) hulgas on turuletulekujärgselt teatatud pahaloomulistest kasvajatest, millest mõned on lõppenud surmaga. Ligikaudu pooled neist olid lümfoomid. Teistel juhtudel oli tegu erinevate pahaloomuliste kasvajatega ja sealhulgas harva esinevad immunosupressiooniga seotud pahaloomulised kasvajad. Ei saa välistada pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski TNF-i blokaatoritega ravitud lastel ja noorukitel.

Lümfoom ja leukeemia Kõigi TNF-i blokeerivate ravimite (sh golimumab) kliiniliste uuringutekontrolliga osadestäheldati patsientide hulgas, kes said TNF-i inhibeerivat ravi,rohkem lümfoomi juhte, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kliinilistes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabiga ravitud patsientidel suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud leukeemia juhtudest. Pikaajalise, väga aktiivse põletikulise haigusega reumatoidartriidi patsientidel on haigusest tingituna suurenenud oht lümfoomi ja leukeemia tekkeks, mis raskendab võimaliku riski hindamist.

Turuletulekujärgselt on teatatud hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi (HSTCL–hepatosplenic T-cell lymphoma) harvadest juhtudest patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega (vt lõik4.8). See harvaesinev T-rakulise lümfoomi vorm on väga agressiivse kuluga ning üldjuhul fataalne. Enamikjuhteon esinenud noorukitel ja noortel meessoost täiskasvanutel, kes peaaegu kõik said samaaegselt ka ravi asatiopriini (AZA) või 6-merkaptopuriiniga (6-MP) põletikulise soolehaiguse tõttu. Potentsiaalset riski AZA või 6-MP ja golimumabi kombinatsiooniga tuleb hoolikalt kaaluda. TNF-i blokaatoritega ravi saavatel patsientidel ei saa välistada hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi tekkeriski.

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi kliiniliste uuringutekontrolliga osades oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane golimumabi grupis ja kontrollgrupis.

Käärsoole düsplaasia/kartsinoom Ei ole teada, kas ravi golimumabiga mõjutab düsplaasia või käärsoolevähi tekkeriski. Kõiki haavandilise koliidiga patsiente, kellel esineb suurenenud risk düsplaasia või käärsoolevähi tekkeks (nt patsiendid, kellel esineb pikaajaline haavandiline koliit või primaarne skleroseeruv kolangiit), või kellel on varem esinenud düsplaasia või käärsoolevähk, tuleb enne ravi alustamist ning koguhaiguse vältel regulaarsete intervallidega hinnata düsplaasia arengu suhtes. Selle hindamise hulka kuuluvad kolonoskoopia ning biopsiad kooskõlas kohalike soovitustega.Esmaselt diagnoositud düsplaasiaga patsientidel, kes saavad ravi golimumabiga tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt riski-kasu suhet hoolikalt hinnata ning kaaluda,kas ravi jätkata või mitte.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati golimumabi kasutamistpüsiva raske astmaga patsientide ravis, teatati golimumabiga ravitud patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest võrreldes kontrollgrupi patsientidega (vt lõik4.8). Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati teise TNF-i inhibeeriva ravimi infliksimabi kasutamist, teatati mõõduka kuni raske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest (peamiselt kopsu-või pea-ja kaelapiirkonnas) infliksimabi saanud patsientidel võrreldes kontrollgrupiga. Kõik patsiendid olid minevikus palju suitsetanud. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust mis tahes TNF-i antagonisti kasutamisel KOK-iga patsientidel ja samuti patsientidel, kellel on pahaloomuliste kasvajate tekke risk suurenenud rohke suitsetamise tõttu.

Nahavähid TNF-i inhibiitoritega, sh golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud melanoomist ja Merkeli raku kartsinoomist(vt lõik4.8). Perioodiline naha kontrollon soovitatav, eriti nahavähiriskiteguritega patsientidel. Südame paispuudulikkus TNF-i blokaatorite, sealhulgas golimumabi kasutamisel on teatatud südame paispuudulikkuse halvenemisest ning südame paispuudulikkuse tekkest. Mõned juhud lõppesid surmaga. Teise TNF-i antagonistiga teostatud kliinilises uuringus on täheldatud südame paispuudulikkuse süvenemist ja südame paispuudulikkusest tingitud suremuse suurenemist. Südame paispuudulikkusega patsientidel ei ole golimumabi kasutamist uuritud.Kerge südamepuudulikkusega (NYHA klassI/II) patsientidel tuleb golimumabi kasutada ettevaatusega. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ravi golimumabiga tuleb katkestada patsientidel, kellel ilmnevad südamepuudulikkuse uued või raskemad sümptomid (vt lõik4.3).

Neuroloogilised reaktsioonid TNF-i blokeerivate ravimite (sealhulgas golimumab) kasutamist on seostatud kesknärvisüsteemi demüeliniseerivate häirete, sh hulgiskleroosi ja perifeersete demüeliniseerivate haiguste kliiniliste sümptomite ja/või röntgenileiu uue avaldumise või süvenemisega. Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb olemasoleva või hiljuti avaldunud demüeliniseeriva häirega patsientidel hoolikalt kaaluda TNF-i

inhibeerivast ravist saadavat kasu ja riske. Nimetatud häirete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist golimumabiga (vt lõik4.8).

Kirurgia Golimumabiga ravi ohutust puudutav kogemus patsientidel, kellel on teostatud kirurgilisi protseduure, sh liigeseplastikat on piiratud. Kirurgilise protseduuri planeerimisel tuleb arvesse võtta ravimi pikka poolväärtusaega. Patsienti, kes vajab operatsiooni ravi ajal golimumabiga, tuleb hoolikalt infektsioonide suhtes jälgida ja kasutada kohaseid meetmeid.

Immunosupressioon TNF-i blokaatorite, sh golimumabi kasutamisega seoses esineb infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate vastaste organismisiseste kaitsemehhanismide nõrgenemise võimalus, sest TNF vahendab põletikkuja moduleerib rakulist immuunvastust.

Autoimmuunprotsessid TNF-i inhibeerivast ravist tingitud suhteline TNF puudulikkus võib põhjustada autoimmuunprotsesside teket. Kui patsiendil tekivad pärast golimumabiga ravi sümptomid, mis viitavad luupusetaolisele sündroomile ja patsiendil on tekkinud antikehad kaheahelalise DNA suhtes, tuleb ravi golimumabiga katkestada (vt lõik4.8). Hematoloogilised reaktsioonid TNF-i blokaatoreid, sh golimumabi saavatel patsientidel on teatatud pantsütopeeniast, leukopeeniast, neutropeeniast, agranulotsütoosist, aplastilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kõigile patsientidele peab soovitama, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, kui neil kujunevad vere düskraasiale viitavad nähud ja sümptomid (nt püsiv palavik, verevalumid, verejooksud, kahvatus). Patsientidel, kellel on tuvastatud olulised hematoloogilised kõrvalekalded, tuleb kaaluda ravi katkestamist golimumabiga.

TNF-i antagonistide ja anakinra samaaegne manustamine Anakinra ja teise TNF-i blokaatori etanertsepti samaaegsel kasutamisel täheldati kliinilistes uuringutes tõsiseid infektsioone ja neutropeeniat; täiendavat kliinilist kasu ei ilmnenud. Sellise kombinatsioonravi korral täheldatud kõrvaltoimete iseloomu tõttu võib sarnane toksilisus tekkida ka anakinra ja teiste TNF-i blokaatorite kombinatsiooni kasutamisel. Golimumabi ja anakinra kombinatsiooni ei ole soovitatav kasutada.

TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegne manustamine Kliinilistes uuringutes on TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegset manustamist seostatud infektsioonide (sh tõsiste infektsioonide) tekke riski suurenemisega ilma suurenenud kliinilise kasuta, võrreldes ainult TNF-i antagonistide manustamisega. Golimumabi ja abatatsepti kombinatsiooni ei ole soovitatavkasutada. Samaaegne manustamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabi samaaegse kasutamise kohta koos teiste bioloogiliste preparaatidega, mida kasutatakse samade seisundite raviks kui golimumabi, on ebapiisavalt teavet. Golimumabi samaaegset kasutamist koos nende bioloogiliste preparaatidega ei soovitata võimaliku infektsiooni suurenenud tekkeriski ja teiste võimalike farmakoloogiliste koostoimete tõttu.

Bioloogiliste haigust modifitseerivate antireumaatiliste ravimite (disease modifying anti-rheumatic drugs, DMARD-id) vahetamine Üleminekul ühelt bioloogiliselt ravimilt teisele tuleb olla hoolikas ja jätkata patsientide jälgimist, sest kattuv bioloogiline aktiivsus võib veelgi suurendada kõrvaltoimete, sh infektsioonide riski.

Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad Golimumabiga ravitavatele patsientidele võib samaaegselt manustada ka vaktsiine, v.a elusvaktsiine (vt lõigud4.5 ja 4.6). Andmeid on piiratult elusvaktsiiniga vaktsineerimise reaktsiooni või elusvaktsiinidega sekundaarselt ülekantud infektsioonide kohta TNF-i vastastravi saavatel

patsientidel. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone.

Terapeutiliste nakkusetekitajate, nagu nõrgestatud elusbakterite, muud kasutusotstarbed (nt BCG põiesisene instillatsioon vähi raviks) võivad põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone. Soovitatav on terapeutilisi nakkusetekitajaid samaaegselt golimumabiga mitte manustada.

Allergilised reaktsioonid Turuletulekujärgselt on pärast golimumabi manustamist teatatud tõsistest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sealhulgas anafülaktiline reaktsioon). Mõned nimetatud reaktsioonid avaldusid juba pärast esmakordset golimumabi manustamist. Anafülaktilise reaktsiooni või muu tõsise allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb golimumabi manustamine otsekohe lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Tundlikkus lateksi suhtes Pen-süstli võisüstli nõelakate on valmistatud kuivast naturaalsest kummist, mis sisaldab lateksit. See võib põhjustada allergilisi reaktsioone isikutel, kes on tundlikud lateksi suhtes.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥65-aastased) Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi IIIfaasi uuringutes oli kõrvaltoimete, tõsiste kõrvaltoimete ja tõsiste infektsioonide esinemissagedus golimumabi saanud 65-aastastel või vanematel patsientidel üldiselt võrreldav nooremate patsientide puhul täheldatuga. Siiski tuleb rakendada ettevaatust, kui ravitakse eakaid ja pöörata erilist tähelepanu infektsioonide esinemisele. Nr-axSpA uuringus ei osalenud 45-aastaseid ja vanemaid patsiente.

Neeru-ja maksakahjustus Neeru-või maksakahjustusega patsientidelei ole golimumabiga spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Maksafunktsiooni kahjustusega isikutel tuleb golimumabi kasutada ettevaatusega (vt lõik4.2).

Lapsed Vaktsineerimised Võimalusel on soovitatav, et enne golimumabiga ravi alustamist oleks lastel teostatud kõik kehtivale immuniseerimiskavale ja vanusele vastavad immuniseerimised (vt eespool lõik „Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad“). Teadaolevat toimet omavad abiained Sorbitool Simponi sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsientidel tuleb arvestada samaaegselt manustatud ravimpreparaatides sisalduva sorbitooli (või fruktoosi) ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) hulgaga (vt lõik2).

Polüsorbaat80 Simponisisaldab 0,075mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (vt lõik2).

Võimalikud ravivead Simponi on registreeritud tugevustena 50mg ja 100mg subkutaanseks manustamiseks. On oluline,et õige annuse manustamiseks kasutatakse õige tugevusega ravimit, nii nagu on kirjas annustamise lõigus (vt lõik4.2). Õiget tugevust tuleb hoolikalt valida, et ei tekiks ravimi alaannustamist ega üleannustamist patsiendile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Samaaegne kasutamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabi kombineerimine teiste bioloogiliste preparaatidega (sh anakinra ja abatatseptiga), mida kasutatakse samade seisundite ravimiseks kui golimumabi, ei ole soovitatav (vt lõik4.4).

Elusvaktsiinid/terapeutilised nakkusetekitajad Elusvaktsiine ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõigud4.4 ja 4.6).

Terapeutilisi nakkusetekitajaid ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõik4.4).

Metotreksaat Kuigi metotreksaadi samaaegne kasutamine põhjustab reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel golimumabi minimaalsete tasakaalukontsentratsioonide suurenemist, ei viita andmed sellele, et golimumabi või metotreksaadi annust on vaja kohandada (vt lõik5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelisednaised peavad kasutama adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid ja jätkama nende kasutamist vähemalt 6kuu jooksul pärast viimast ravitsüklit golimumabiga.

Rasedus Teada on mõõdukas hulk (ligikaudu 400) golimumabiga raseduse ajal kokku puutunud ja teadaoleva tulemusega lõppenud elussünde, sh 220rasedust, mille puhul toimus ekspositsioon raseduse esimesel trimestril. Põhja-Euroopas läbiviidud populatsioonipõhises uuringus, mis hõlmas 131rasedust (ja 134imikut), esines Simponiga emakasisese kokkupuutejärgselt 6juhul 134-st (4,5%) tõsine kaasasündinud arenguhäire. Mittebioloogilise süsteemse raviga kokkupuute korral esines seda 599-l juhul 10823-st (5,5%) ja uuringu üldpopulatsioonis oli vastav näitaja 4,6%. Segavate muutujatega kohandatud šansside suhted olid vastavalt OR 0,79 (95% CI 0,35...1,81) Simponi puhul võrreldes mittebioloogilise süsteemse raviga ja OR 0,95 (95% CI 0,42...2,16) Simponi puhul võrreldes üldpopulatsiooniga.

TNF-i inhibeerimise tõttu võib raseduse ajal manustatud golimumab mõjutada vastsündinu normaalseid immuunvastuseid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik5.3). Olemasolev kliiniline kogemus on piiratud. Golimumabi tohib raseduse ajal kasutada ainult selge vajaduse korral. Golimumab läbib platsentat. Raseduse ajal saadud TNF-i blokeeriva monoklonaalse antikeha ravi järel on antikeha ravitud naiste vastsündinute seerumisttuvastatud kuni 6kuu jooksul. Sellest tulenevalt võibneil vastsündinutel olla kõrgenenud infektsioonide tekkerisk. Elusate vaktsiinide kasutamine vastsündinutel, kes on emakasiseselt olnud kokkupuutes golimumabiga, ei ole soovitatav 6kuud pärast emale raseduse ajal tehtud golimumabi süstet (vt lõigud4.4 ja 4.5).

Imetamine Ei ole teada, kas golimumab eritub rinnapiima või imendub pärast sissevõtmist süsteemselt. On näidatud, et golimumab eritub ahvide rinnapiima; kuna inimese immunoglobuliinid erituvad rinnapiima, ei tohi naised ravi ajal golimumabiga ja vähemalt 6kuu jooksul pärast seda last rinnaga toita.

Fertiilsus Fertiilsusuuringuid katseloomadel ei ole golimumabiga läbi viidud. Fertiilsusuuring hiirtel, mis viidi läbi analoogilise antikehaga, mis inhibeerib selektiivselt hiire TNF-α funktsionaalsetaktiivsust, ei näidanud olulist toimet fertiilsusele (vt lõik5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Simponi mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus (vt lõik4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi ja haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks ülemiste hingamisteede infektsioon, mida täheldati 12,6%-l golimumabiga ravitud patsientidest võrrelduna 11,0%-ga kontrollgrupi patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, mida golimumabi kasutamisel on täheldatud, on tõsised infektsioonid (sealhulgas sepsis, kopsupõletik, tuberkuloos, invasiivsed seeninfektsioonid ja oportunistlikud infektsioonid), demüeliniseerivad häired, HBV reaktivatsioon, südame paispuudulikkus, autoimmuunsed protsessid (luupuselaadne sündroom), hematoloogilised reaktsioonid, tõsine süsteemne ülitundlikkus (sh anafülaktiline reaktsioon), vaskuliit, lümfoom ja leukeemia (vt lõik4.4).

Kõrvaltoimete nimekiri tabelina Tabelis1on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati golimumabi kliinilistes uuringutes ning millest on teatatud golimumabi turuletulekujärgse kogemuse vältel kogu maailmas. Ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduste pealkirjade all, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired

Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus-ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired: Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused * Täheldatud teiste TNF-i blokeerivate ainetega. Selles lõigus esitatud jälgimisperioodi mediaan (ligikaudu 4aastat) kehtib golimumabi üldise kasutamise kohta. Jälgimisperioodide kestuse mediaan on aga varieeruv, kui golimumabi kasutamist vaadelda kasutatud annuste järgi (50mg annuse puhul ligikaudu 2aastat ja 100mg annuse puhul ligikaudu 3aastat), sest patsiendid võisid ühelt annuselt teisele üle minna.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Infektsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasem kõrvaltoime ülemiste hingamisteede infektsioon, mis esines 12,6%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 60,8juhtu; 95% usaldusvahemik: 55,0; 67,1) võrreldes 11,0%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 54,5juhtu; 95% usaldusvahemik: 46,1; 64,0). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 34,9juhtu; 95% usaldusvahemik: 33,8; 36,0golimumabi saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaperioodil täheldati infektsioone 23,0%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 132,0juhtu; 95% usaldusvahemik: 123,3; 141,1) võrreldes 20,2%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 122,3juhtu; 95% usaldusvahemik: 109,5; 136,2). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 81,1juhtu; 95% usaldusvahemik: 79,5; 82,8golimumabi saanud patsientide hulgas.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 1,2%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,2%-l kontrollgrupi patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolliga perioodil oli tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta: 7,3juhtu (95% usaldusvahemik: 4,6; 11,1) golimumabi 100mg saanute grupis; 2,9juhtu (95% usaldusvahemik: 1,2; 6,0) golimumabi 50mg saanute grupis ja 3,6juhtu (95% usaldusvahemik: 1,5; 7,0) platseebogrupis. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 0,8%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,5%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabi saanud patsientide hulgas täheldatud tõsiste infektsioonide hulka kuuluvad tuberkuloos, bakteriaalsed infektsioonid, sh sepsis ja pneumoonia, invasiivsed seeninfektsioonid ja teised oportunistlikud infektsioonid. Mõnel juhul on need infektsioonid olnud letaalsed. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat tõsiste infektsioonide, sh oportunistlike infektsioonide ja tuberkuloosi esinemissagedust. Kõigi tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta oli: 4,1juhtu (95% usaldusvahemik: 3,6; 4,5) golimumabi 100mg saanute grupis ja 2,5juhtu (95% usaldusvahemik: 2,0; 3,1) golimumabi 50mg saanute grupis. Pahaloomulised kasvajad Lümfoom Kesksetes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabi saanud patsientide hulgas suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Nimetatud uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mg

golimumabi grupiga võrreldes suuremat lümfoomi esinemissagedust. Lümfoom diagnoositi 11isikul (1oli 50mg golimumabi grupis ja 10olid 100mg golimumabi grupis) ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,03(0,00; 0,15) ja 0,13 (0,06; 0,24) juhtu vastavalt 50mg ja 100mg golimumabi grupis ning 0,00 (0,00; 0,57) juhtu platseebogrupis. Enamikku lümfoomi juhtudest täheldati uuringus GO-AFTER, millesse kaasati patsiendid, kes olid varem saanud ravi TNF-i antagonistidega ning kellel oli pikema kestusega ja ravile halvemini alluv haigus (vt lõik4.4).

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel ning ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus golimumabija kontrollgrupis sarnane. Ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane üldpopulatsiooniga.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi mittemelanoomset nahavähki 5-lplatseebot saanud, 10-lgolimumabi 50mg saanud ja 31-lgolimumabi 100mg saanud patsiendil ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,36juhtu (0,26; 0,49) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi teisi pahaloomulisi kasvajaid peale melanoomi, mittemelanoomse nahavähi ja lümfoomi 5-lplatseebot saanud,21-lgolimumabi 50mg saanud ja 34-lgolimumabi 100mg saanud patsiendil ning nende esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,48juhtu (0,36; 0,62) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas (vt lõik4.4).

Juhud, millest teatati astma kliinilistes uuringutes Uurimuslikus kliinilises uuringus said püsiva raske astmaga patsiendid golimumabi küllastusannuses (150% määratud raviannusest) subkutaanselt 0-nädalal ja seejärel 200mg golimumabi, 100mg golimumabi või 50mg golimumabi subkutaanselt iga 4nädala järel 52nädala jooksul. Kombineeritud golimumabi ravigrupis (n=230) teatati8pahaloomulisekasvajajuhust ja platseebogrupis (n=79) ei teatatud ühestki juhust. Ühel patsiendil teatati lümfoomist, kahel patsiendil mittemelanoomsest nahavähist ja viiel patsiendil teatati muudest pahaloomulistest kasvajatest. Mis tahes tüüpi pahaloomuliste kasvajate spetsiifilist kuhjumist ei esinenud. Uuringu platseebokontrolligaosas oli kõikide pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 3,19 (1,38, 6,28) juhtu. Selles uuringus oli lümfoomi esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 0,40 (0,01, 2,20) juhtu, mittemelanoomsete nahavähkide puhul oli see 0,79 (0,10, 2,86) juhtu ja teiste pahaloomuliste kasvajate puhul 1,99 (0,64, 4,63) juhtu. Platseebot saanud isikutel oli nende pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta 0,00 (0,00, 2,94) juhtu. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Neuroloogilised reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, täheldati demüelinisatsiooni suuremat esinemissagedust 100mggolimumabi saanud patsientide hulgas võrreldes 50mggolimumabi saanud patsientidega (vt lõik4.4).

Maksaensüümide aktiivsusetõus Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kerge ALAT taseme tõus (>1ja <3xnormi ülemine piir, (ULN)), mis oli sarnane nii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas; anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringutes esines kerget ALAT taseme tõusu golimumabiga ravitud patsientide hulgas rohkem (26,9%)kuikontrollgrupi patsientidel(10,6%). Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu

5aastat, oli kerge ALAT tõusu esinemissagedus sarnane golimumabi grupi patsientide ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodil esines kergetALAT taseme tõusu(>1 ja <3xULN) sarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas(vastavalt 8,0% kuni 6,9%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli kerge ALAT taseme tõusuga patsientide osakaal 24,7% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines aeg-ajalt ALAT tõuse ≥5xULN; neid esines rohkem golimumabi grupi patsientide hulgas (0,4% kuni 0,9%) kui kontrollgrupi patsientide hulgas (0,0%). Psoriaatilise artriidi uuringu populatsioonis sellist suundumust ei täheldatud. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga 5aastat, oli ALAT tõusude ≥5xULN esinemissagedus sarnane golimumabi grupi ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Üldiselt olid need suurenemised asümptomaatilised ja hälbed vähenesid või kadusid golimumabiga ravi jätkamisel või selle lõpetamisel või samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide muutmisel. Uuringu nr-AxSpA kontrolliga ja kontrollita perioodide jooksul ei teatatud ühestki juhust (kuni 1aasta). Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodidel esines ALAT taseme tõuse ≥5xULNsarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka platseebogrupi patsientide hulgas(vastavalt 0,3% kuni 1,0%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli ALAT taseme tõusuga ≥5xULN patsientide osakaal 0,8% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi kesksetes uuringutes tekkis ühel olemasoleva maksakahjustusega ja vastandlike ravimpreparaatidegaravitud RA uuringu patsiendil golimumabiga mitteinfektsioosne surmaga lõppenud hepatiit koos ikterusega.Golimumabi rolli soodustava või süvendava faktorina ei saa välistada.

Süstekoha reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel esines süstekoha reaktsioone 5,4%-l golimumabi grupi patsientidest ja 2,0%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski. Enamik süstekoha reaktsioonidest olid kerged ja mõõdukad; kõige sagedasem ilming oli süstekoha erüteem.Üldjuhul ei toonud süstekoha reaktsioonid kaasa ravi lõpetamise vajadust. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi, püsiva raske astma IIb ja/või IIIfaasi ning haavandilise koliidi II/IIIfaasi kontrolliga uuringutes ei tekkinud ühelgi golimumabi saanud patsiendil anafülaktilist reaktsiooni.

Autoimmuunsed antikehad Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel muutus 1-aastase jälgimisperioodi jooksul ANA (antinukleaarsete antikehade) test positiivseks 3,5%-l golimumabi saanud patsientidest ja 2,3%-l kontrollgrupi patsientidest (tiitrite juures 1:160 või suuremad). 1-aastase jälgimisperioodi jooksul oli kaheahelalise DNA vastaste antikehade tekke esinemissagedus patsientidel, kellel neid algtasemel ei esinenud, 1,1%.

Lapsed Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 173pJIA patsiendil vanuses 2kuni 17aastat. Jälgimisperiood kestis keskmiselt ligikaudu kaks aastat. Selles uuringus teatatud kõrvaltoimete tüüp ja esinemissagedus olid üldiselt sarnased täiskasvanute RA uuringutes täheldatuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatadaka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa)kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilises uuringus on annust piirava toksilisuse ilmnemiseta intravenoosselt manustatud ühekordseid annuseid kuni 10mg/kg. Üleannustamise korral on soovitatav patsienti jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ja alustada otsekohe sobiva sümptomaatilise raviga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, tuumorinekroosifaktori alfa (TNF-alfa) inhibiitorid, ATC-kood: L04AB06

Toimemehhanism Golimumab on inimese monoklonaalne antikeha, mis moodustab kõrge afiinsusega stabiilseid komplekse nii lahustuvate kui ka transmembraansete inimese TNF-α bioaktiivsete vormidega, mis takistab TNF-α seondumist selle retseptoritega.

Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et inimese TNF-i seondumine golimumabiga neutraliseerib TNF-α poolt indutseeritud rakupinna adhesioonimolekuli E-selektiini, veresoone seina adhesioonimolekuli (VCAM)-1 ja intertsellulaarse adhesioonimolekuli (ICAM)-1 ekspressiooni inimese endoteelirakkudes. In vitro inhibeeris golimumab ka TNF-i poolt indutseeritud interleukiin (IL)-6, IL-8 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (GM-CSF) sekretsiooni inimese endoteelirakkudes.

Võrreldes platseebogrupiga täheldati C-reaktiivse valgu (CRV) taseme normaliseerumist. Ravi Simponiga vähendas võrreldes lähteväärtustega olulisel määral IL-6, ICAM-1, maatriks-metalloproteinaas-3 (MMP-3) ja vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori (VEGF) sisaldust seerumis võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks vähenes reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidiga patsientidel TNF-ja psoriaatilise artriidiga patsientidel IL-8 sisaldus. Neid muutusi täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid üldiselt 24nädala jooksul. Kliiniline efektiivsus

Reumatoidartriit täiskasvanutel Simponi efektiivsust on demonstreeritud kolmes mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus, milles osales enam kui 1500patsienti vanuses ≥18aasta, kellel oli mõõdukal kuni raskel kujul aktiivne reumatoidartriit diagnoositud Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi(ACR) kriteeriumite järgi vähemalt 3kuud enne sõeluuringut. Patsientidel oli vähemalt 4 turses ja 4 valulikku liigest. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel.

Uuringus GO-FORWARD hinnati 444patsienti, kellel esines aktiivne reumatoidartriit vaatamata stabiilsete metotreksaadi annuste manustamisele (vähemalt 15mg nädalas) ja keda ei olnud enne TNF-i inhibeeriva ravimiga ravitud. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati järgmisi ravimikombinatsioone: platseebo + metotreksaat, Simponi 50mg + metotreksaat, Simponi 100mg + metotreksaat või Simponi 100mg + platseebo. Patsiendid, kellele manustati platseebot + metotreksaati, lülitati Simponi 50mg + metotreksaat ravigruppi pärast 24.nädalat. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus.

Uuringus GO-AFTER hinnati445patsienti, keda oli eelnevalt ravitud ühe või mitme TNF-i inhibeeriva ravimiga (adalimumab, etanertsept või infliksimab). Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponit annuses 50mg või Simponit annuses 100mg. Patsientidel lubati uuringu ajal jätkata samaaegset DMARD-ravi metotreksaadi, sulfasalasiini (SSZ) ja/või hüdroksüklorokviiniga (HCQ). Eelneva TNF-i inhibeeriva ravi katkestamise põhjused olid efektiivsuse puudumine (58%), talumatus (13%) ja/või muud põhjused peale ohutuse või efektiivsuse (29%, enamasti rahalised põhjused).

Uuringus GO-BEFORE hinnati 637aktiivse reumatoidartriidiga patsienti, keda ei olnud varem ravitud metotreksaadiga ja kes ei olnud saanud varem ravi ka TNF-i antagonistiga. Patsiendid said randomiseeritult kas platseebot + metotreksaati, 50mg Simponit + metotreksaati, 100mg Simponit + metotreksaati või 100mg Simponit + platseebot. Pärast 52.nädalat kaasati patsiendid pikaaegsesse avatud jätku-uuringusse, kus varem platseebot + metrotreksaati saanud patsiendid said 50mg Simponit + metotreksaati, kui neil oli vähemalt üks valulik või turses liiges.

Uuringu GO-FORWARD esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20 ja tervise hindamise küsimustiku (HAQ) tulemuse paranemise 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega. Uuringu GO-AFTER esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20. Uuringu GO-BEFORE esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 24.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 50 ning 52.nädalaks paranemise võrreldes lähteväärtusega van der Heijde modifitseeritud Sharp’i skoori (vdH-S) osas. Lisaks esmas(t)ele tulemusnäitaja(te)le hinnati täiendavalt Simponi mõju artriidi nähtudele ja sümptomitele, radiograafilist vastust ning mõju füüsilisele funktsioonile ja tervisega seotud elukvaliteedile.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mg ja 100mg (koos samaaegselt manustatava metotreksaadiga) annustamisskeemide efektiivsuses uuringutes GO-FORWARD ja GO-BEFORE 104.nädalani ja uuringus GO-AFTER 24.nädalani. Uuringu kava järgi võis igas reumatoidartriidi uuringus uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Nähud ja sümptomid ACR-i vastuse võtmetulemused Simponi 50mg annuse puhul 14., 24. ja 52.nädalal GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE uuringutes on näidatudtabelis2ja kirjeldatud allpool. Vastuseid täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast esimese Simponi annuse manustamist.

GO-FORWARD uuringus jätkas Simponi 50mg + metotreksaat ravigruppi randomiseeritud 89uuringus osalejast ravi 104.nädalal 48. Nende hulgas 40, 33 ja 24patsiendil oli 104.nädalaks ravivastus vastavalt ACR20/50/70. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades. Uuringus GO-AFTER oli ACR20 vastuse saavutanute protsent suurem Simponit saanud patsientide hulgas võrreldes platseebot saanud patsientidega, olenemata põhjusest, miks üks või mitu eelnevat TNF-i inhibeerivat ravikuuri katkestati.

Uuringute GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE kontrolligaosade efektiivsuse Uuring GO-FORWARD Uuring GO-AFTER Uuring GO-BEFORE Aktiivne reumatoidartriit Aktiivne Aktiivne reumatoidartriit, vaatamata ravile reumatoidartriit, varem metotreksaadiga metotreksaadiga eelnevalt ravitud ühe mitteravitud Platseebo 50mg metotreksaat 50mg + + Simponi + metotreksaat metotreksaat Platseebo 50mg metotreksaat na 133 89 150 147 160 159 Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 14.nädal 33% 55%* 18% 35%* NA NA 24.nädal 28% 60%* 16% 31% 49% 62% 52.nädal NA NA NA NA 52% 60% ACR50 14.nädal 10% 35%* 7% 15% NA NA 24.nädal 14% 37%* 4% 16%* 29% 40% 52.nädal NA NA NA NA 36% 42% ACR70 14.nädal 4% 14% 2% 10% NA NA 24.nädal 5% 20%* 2% 9% 16% 24% 52.nädal NA NA NA NA 22% 28% a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla. * p≤0,001 NA: ei ole asjakohane

GO-BEFORE uuringus ei täheldatud mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga patsientidel esmase analüüsi osas (ACR50 kombineeritud Simponi 50mg ja 100mg + metotreksaadi grupis vs. ainult metotreksaadi grupp) 24.nädalal statistiliselt olulist erinevust (p=0,053). 52.nädalal täheldati patsientide üldpopulatsioonis Simponi 50mg + metotreksaadi grupis ainult metotreksaadi grupiga võrreldes suuremat patsientide protsenti, kellel saavutati ACR-i vastus, aga seeerinevus ei olnud statistiliselt oluline (vt tabel2). Lisaks sellele viidi läbi täiendavad analüüsid patsientide alamgruppides, mis esindasid raske, aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidiga patsientide populatsioone. Nimetatud patsientide populatsioonides täheldati üldpopulatsiooniga võrreldes Simponi 50mg + metotreksaadi grupis üldiselt suuremat toimet kui ainult metotreksaadi grupis.

GO-FORWARD ja GO-AFTER uuringutes täheldati haiguse aktiivsuse skaalal DAS28 kliiniliselt tähenduslikke ja statistiliselt olulisi vastuseid igal eelnevalt määratletud ajahetkel 14. ja 24.ravinädalal (p≤0,001). Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilisid DAS28 ravivastused 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid DAS28 ravivastused sarnased 104.nädalast 256.nädalani. GO-BEFORE uuringus hinnati olulist kliinilist vastust, mis oli defineeritud kui ACR70 vastuse säilimine 6-kuulise pideva perioodi vältel. 52.nädalal saavutati oluline kliiniline vastus 15%-l patsientidest Simponi 50mg + metotreksaadi grupis võrrelduna 7%-ga patsientidest platseebo + metotreksaadi grupis (p=0,018). 96patsienti 159-st, kes olid randomiseeritud Simponi 50mg + metotreksaadi gruppi, said 104.nädalal veel seda ravi. Neist oli 104.nädalal ACR20/50/70 vastus

vastavalt 85, 66 ja 53patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Radiograafiline vastus GO-BEFORE uuringus kasutati struktuursete kahjustuste raskusastme hindamiseks vdH-S skoori muutust võrreldes lähtetasemega, mis kujutab endast struktuursete muutuste ühendskoori, mis radiograafiliste näitajate alusel mõõdab liigese erosioonide arvu ja raskusastet ning liigeseõõne ahenemist käte/randme ja jala liigestes. Võtmetulemused Simponi 50mg annuse kohta on esitatud tabelis3.

Patsientide arv, kellel ei täheldatud uusi erosioone, või kellel vdH-S üldskoori muutus võrreldes lähtetasemega oli ≤0, oli Simponi ravigrupis oluliselt suurem kui kontrollgrupis (p=0,003). Radiograafilised muutused, mida täheldati 52.nädalal, püsisid kuni 104.nädalani. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid radiograafilised muutused 104.nädalast 256.nädalani sarnased.

Keskmised radiograafilised muutused (SD) vdH-S üldskoori osas võrreldes lähtetasemega na 160 159 Üldskoor Lähtetase 19,7 (35,4) 18,7 (32,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 1,4 (4,6) 0,7 (5,2)* Erosioonide skoor Lähtetase 11,3 (18,6) 10,8 (17,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,7 (2,8) 0,5 (2,1) JSN-i skoor Lähtetase 8,4 (17,8) 7,9 (16,1) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,6 (2,3) 0,2 (2,0)** a n tähistab randomiseeritud patsiente * p=0,015 ** p=0,044

Füüsiline funktsioon ja tervisega seotud elukvaliteet Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER kasutati füüsilise funktsiooni ja invaliidsuse hindamisel eraldi tulemusnäitajatenapuude indeksit (Health Assessment Questionnaire Disability Index, HAQ-DI). Nendes uuringutes näidati võrreldes kontrollgrupiga Simponi kasutamisel 24.nädalaks kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist HAQ-DI väärtuse paranemist võrreldes lähteväärtusega.Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis HAQ-DI väärtuse paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringus GO-FORWARD näidati Simponi puhul võrreldes platseeboga kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist paranemist tervisega seotud elukvaliteedis, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel 24.nädalaks. Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER täheldati statistiliselt olulist väsimuse vähenemist, mõõdetuna kroonilise haiguse ravi funktsionaalse hindamise väsimuse (FACIT-F) skaala abil.

Psoriaatiline artriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust on hinnatud mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-REVEAL), milles osales 405täiskasvanud patsienti, kellel esines aktiivne psoriaatiline artriit(≥3 turses liigest ja ≥3 valulikku liigest) vaatamata ravile mittesteroidse põletikuvastase aine (NSAID) või DMARD-iga. Selles uuringus osalenud patsientidel oli psoriaatiline artriit diagnoositud vähemalt 6kuud varem ja neil esines uuringu ajal vähemalt kerge psoriaatiline

haigus. Uuringusse kaasati kõigi psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsiendid, sh polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud (43%), asümmeetriline perifeerne artriit (30%), distaalsete interfalangeaalliigeste (DIP) artriit (15%), spondüliit koos perifeerse artriidiga (11%) ja mutileeriv artriit (1%). Eelnev ravi TNF-i inhibeeriva ravimiga ei olnud lubatud. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponi 50mg või Simponi 100mg. Patsientidele, kes said platseebot, hakati 24nädala möödudes manustama Simponit 50mg. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus. Ligikaudu 48% patsientidest jätkas stabiilsete metotreksaadi annuste (≤25mg nädalas) kasutamist. Uuringu esmased ühistulemusnäitajad olidpatsientide, kes saavutasidACR20 vastuse 14.nädalaks,protsent ja muutus psoriaatilise artriidi modifitseeritud vdH-S üldskooris 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mg ja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 104.nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Nähud ja sümptomid Võtmetulemused 14. ja 24.nädalal 50mg annuse puhul on näidatud tabelis4ja kirjeldatud allpool.

Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 ACR50 ACR70 PASIb75c * p<0,05 kõigi võrdluste puhul; a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla b Psoriaasist haaratud pinna ja selle raskusastme indeks c Põhineb patsientide alagrupil, kelle kehapindala haaratus oli algtasemel ≥3% –platseebogrupis 79patsienti (69,9%) ja Simponi 50mg grupis 109patsienti (74,3%).

Vastust täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist. 14.nädalal täheldati sarnaseid ACR20 vastuseid patsientidel, kellel esinesid järgmised psoriaatilise artriidi alatüübid: polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud ja asümmeetriline perifeerne artriit. Teiste psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsientide arv oli liiga väike, et selle põhjal tähendusrikast hinnangut anda. Simponit saanud patsientide gruppides täheldatud ravivastused olid sarnased olenemata sellest, kas patsiendid kasutasid samaaegselt metotreksaati või mitte.146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid 104.nädalal sellelsamal ravil 70patsienti. Neist 70patsiendist oli ACR20/50/70vastus vastavalt 64, 46 ja 31patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades. 14. ja24.nädalal täheldati ka DAS28 skaalal statistiliselt olulist vastust (p<0,05).

Simponiga ravitud patsientidel täheldati 24.nädalal psoriaatilisele artriidile iseloomulike perifeersete aktiivsusnäitajate paranemist (nt turses liigeste arv, valulike/õrnade liigeste arv, daktüliit ja entesiit). Ravi Simponiga parandas märkimisväärselt füüsilist funktsiooni, hinnatuna HAQ-DI alusel, samuti parandas märkimisväärselt tervisega seotud elukvaliteeti, mõõdetuna SF-36 küsimustiku füüsilise ja vaimse komponendi summaarse skoori alusel. Patsientide hulgas, kes jätkasid ravi Simponiga grupis, kuhu oli neid uuringu alguses randomiseeritud, säilisid 104.nädalal vastused DAS28 ja HAQ-DI skaalal.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli DAS28 ja HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane.

Radiograafiline vastus Käte ja jalgade struktuurseid kahjustusi hinnati radiograafiliste näitajate alusel, vdH-S skoori lähteväärtuste muutuste alusel, modifitseeritud psoriaatilise artriidi jaoks käedistaalsete interfalangeaalliigestega (distal interphalangeal, DIP).

Ravi Simponi 50mg-ga pidurdas perifeerse liigesekahjustuse progresseerumise kiirust võrreldes platseebo raviga 24.nädalal mõõdetuna modifitseeritud vdH-S üldskoori lähteväärtuste muutuste alusel (keskmine ± SD skoor oli platseebo grupis 0,27±1,3võrreldes näitajatega -0,16±1,3Simponi grupis; p=0,011). 146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid126patsiendi kohta olemas röntgeni andmed 52.nädalastneist 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. 104.nädalal olid olemas röntgeni andmed 114patsiendi kohta, kellest 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtusega 104.nädalast 256.nädalanisarnasel osakaalul patsientidel.

Aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel Anküloseeriv spondüliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-RAISE), milles osales 356aktiivse anküloseeriva spondüliidiga (kus Bathi anküloseeriva spondüliidi haiguse aktiivsuse indeks BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor oli ≥4 skaalal 0 kuni 10cm) täiskasvanud patsienti. Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID või DMARD-iga ja neid ei olnudvarem ravitud TNF-i inhibeeriva ravimiga. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot, Simponi 50mg või Simponi 100mg. Neil lubati jätkata samaaegset ravi DMARD-iga (metotreksaadi, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviiniga). Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutas 14.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (Ankylosing Spondylitis Assessment Study Group, ASAS) vastuse 20. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 24nädala jooksul. Võtmetulemused 50mg annuse puhul on näidatud tabelis5ja kirjeldatud allpool. Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mg ja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 24nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 ASAS40

ASAS5/6 * p≤0,001 kõigi võrdluste puhul a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli ASAS20 ja ASAS40 ravivastusega patsientide osakaal 24.nädalast 256.nädalani sarnane.

14. ja 24.nädalal täheldati statistiliselt olulisi ravivastuseid ka BASDAI50, 70 ning 90 (p≤0,017) hindamisel. Haiguse aktiivsuse võtmenäitajate paranemist täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid 24nädala jooksul. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid BASDAI muutuse määrad lähteväärtusest 24.nädalast 256.nädalani sarnased. 14.nädalal täheldati püsivat efektiivsust ASAS20 vastuste abil hinnatud HLA-B27 antigeeni taseme või CRV tasemete lähteväärtuste osas sõltumata sellest, kas patsiendid kasutasid samal ajal DMARD-e (metotreksaati, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviini) või mitte.

Simponi ravi tagajärjel paranes märkimisväärselt füüsiline funktsioon, hinnatuna BASFI muutustena 14. ja 24.ravinädalal, võrreldes lähteväärtusega. Tervisega seotud elukvaliteet, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel oli samuti 14. ja 24.nädalaks märkimisväärselt paranenud. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid füüsilise funktsiooni ja tervisega seotud elukvaliteedi paranemised 24.nädalast 256.nädalani sarnased.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel

GO-AHEAD

Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-AHEAD), milles osales 197täiskasvanud patsienti, kellel oli raske aktiivne nr-axSpA (patsiendid, kes vastavad ASAS-klassifikatsiooni aksiaalse spondüloartriidi kriteeriumidele, kuid ei vasta anküloseeriva spondüliidi modifitseeritud New Yorgi kriteeriumidele). Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus (kus BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor ≥4, mõlemad skaalal 0 kuni 10cm) vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID-ga ning nad ei olnud eelnevalt saanud bioloogilist ravi, sh TNF-i vastast ravi. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot või Simponi 50mg subkutaanselt iga 4nädala järel. 16.nädalal algas uuringu avatud faas, kus kõikidele patsientidele manustati Simponi 50mg iga 4nädala järel kuni 48.nädalani ning millesefektiivsuse hindamine toimus 52.nädalani ja ohutusalaselt jälgiti 60.nädalani. Ligikaudu 93% patsientidest, kes said Simponit avatud jätku-uuringu alguses(16.nädalal), jätkasid seda ravi kuni uuringu lõpuni (52.nädalal). Analüüsiti nii üldpopulatsiooni (AT, n=197) kui ka objektiivsete põletikunäitajatega (OSI, n=158, defineeritud CRV taseme tõusu ja/või algandmetes sakroiliidi esinemisega MRT käigus) populatsiooni. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 16nädala jooksul. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kes saavutas 16.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (ASAS)vastuse 20. Peamised tulemused on toodud tabelis6ja kirjeldatud allpool. Uuringu GO-AHEAD põhilised efektiivsuse tulemused 16.nädalal na 100 97 80 78 Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 40% 71%** 38% 77%** ASAS40 23% 57%** 23% 60%** ASAS5/6 23% 54%** 23% 63%**

ASASosaline remissioon 18% 33%* 19% 35%* ASDAS-Cb<1,3 13% 33%* 16% 35%* BASDAI50 30% 58%** 29% 59%** Põletiku vähenemine sakroiliakaalses liigeses (SI) MRT põhjal nc 87 74 69 61 Keskmine muutus SPARCCd MRT sakroiliakaalse liigese skooris -0,9 -5,3** -1,2 -6,4** a n tähistab randomiseeritud ja ravitud patsiente b Anküloseeriva spondüliidi haigusaktiivsuse skoor, C-reaktiivne valk (AT-Platseebo, n=90; AT-Simponi 50mg, n=88; OSI-Platseebo, n=71; OSI-Simponi 50mg, n=71) c n tähistab patsientide arvu, kellel on MRT andmed nii algtasemel kui ka 16.nädalal d SPARCC (Kanada Spondüloartriidi Uurimise Konsortsium) ** p<0,0001 Simponi vs.platseebo * p<0,05 Simponi vs.platseebo Raskelt kulgeva aktiivse nr-axSpA nähtude ja sümptomite statistiliselt oluline paranemine võrreldes platseebogrupiga ilmnes Simponi 50mg saanud patsientidel 16.nädalaks (tabel6). Paranemist täheldati esimesel hindamisel (4.nädal) pärast Simponi esmast manustamist. MRT-ga mõõdetud SPARCC skoor näitas Simponi 50mg saanud patsientidel statistiliselt olulist SI liigespõletiku vähenemist 16.nädalal võrreldes platseebogrupiga (tabel6). Valu näitajates, hinnatuna üldise seljavalu ja öise seljavalu visuaalsel analoogskaalal, ning haiguse aktiivsuses, mõõdetuna ASDAS-C järgi, täheldati samuti statistiliselt olulist paranemist 16.nädalal võrreldes algtasemega patsientidel, kessaid Simponi 50mg võrreldes platseebot saanutega (p<0,0001).

Simponi 50mg ravi saanud patsientidel täheldati võrreldes platseebot saanud patsientidega statistiliselt olulist paranemist selja liikuvuses, hinnatuna BASMI (Bath Ankylosing Spondylitis Metrology Index) järgi ja füüsilises võimekuses, hinnatuna BASFI järgi (p<0,0001). Simponiga ravitud patsientide tervisega seotud elukvaliteet paranes oluliselt, hinnatuna ASQoL-i ja EQ-5D järgi, ning täheldati füüsiliste ja vaimsete parameetrite paranemist SF-36 järgi. Võrreldes platseebogrupiga paranes oluliselt ka nende produktiivsus, mida hinnati üldise töövõime tõusu järgi,ja aktiivsus, mida hinnati WPAI küsimustiku alusel. Kõik eespool kirjeldatud tulemusnäitajad ilmnesid statistiliselt olulistena ka OSI populatsioonis 16.nädalal.

Nähtude ja sümptomite, selja liikuvuse, füüsilise võimekuse, elukvaliteedi ja produktiivsuse paranemine, mida täheldati nii AT kui OSI populatsioonides Simponi 50mg annusega ravitud patsientidel 16.nädalal, püsis uuringusse jäänutel ka 52.nädalal.

GO-BACK

Golimumabiga ravi jätkamise (täielik raviskeem või vähendatud annustamissagedus) efektiivsust ja ohutust võrreldes ravi ärajätmisega hinnati aktiivse nr-axSpA-ga täiskasvanud patsientidel (18…45-aastased), kellel esines püsiv remissioon 10kuud kestnud iga kuu manustatava avatud ravi ajal Simponiga (GO-BACK). Sobivad patsiendid (kes saavutasid kliinilise ravivastuse 4.kuuks ja haiguse mitteaktiivse staatuse (ASDAS <1,3) nii 7.kui ka 10.kuuks), kes sisenesid topeltpimedasse ravi ärajätmise faasi, randomiseeriti jätkama iga kuu manustatavat ravi Simponiga (täielik raviskeem, n=63), saama iga 2kuu järel ravi Simponiga (vähendatud raviskeem, n=63) või saama iga kuu manustatavat platseebot (ravi ärajätmine, n=62)kuni ligikaudu 12kuu jooksul.

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemist. Patsientidel, kellel esines ägenemine, st kellel oli 2järjestikusel hindamisel tuvastatud ASDAS, mis mõlemal korral näitas kas absoluutset skoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1

võrreldes 10.kuuga (avatud perioodi lõpp), alustati kliinilise ravivastuse kirjeldamiseks taas Simponi manustamist üks kord kuus avatud korduvravi faasis.

Kliiniline ravivastus pärast topeltpimeda ravi ärajätmist 188mitteaktiivse haigusega patsiendi seas, kes said vähemalt ühe annuse topeltpimedat ravi, ei esinenud haiguse ägenemist oluliselt (p<0,001) suuremal osakaalul patsientidest, kui nad jätkasid Simponi kasutamist kas täieliku (84,1%) või vähendatud (68,3%) raviskeemi järgi võrreldes ravi ärajätmisega (33,9%) (tabel7).

Täieliku analüüsivalimi populatsioon (2.periood –topeltpime) Ravi n/N % Hinnanguline (95% CI)b p-väärtusb GLM SC QMT 53/63 84,1 50,2 (34,1; 63,6) <0,001 GLM SC Q2MT 43/63 68,3 34,4 (17,0; 49,7) <0,001 Platseebo 21/62 33,9 Täielik analüüsivalim hõlmab kõiki randomiseeritud osalejaid, kes saavutasid 1.perioodil mitteaktiivse haiguse ja said vähemalt ühe annuse pimendatud uuringu ravi. a Määratletud kui ASDAS kahel järjestikusel visiidil, mis mõlemal korral näitas kas absoluutsetskoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (23.visiit). b Itüüpi veamäära mitme ravivõrdluse (GLM SC QMT vs. platseebo ja GLM SC Q2MT vs. platseebo) puhul kontrolliti järjestikuse (astmelise vähendamise) testimise protseduuri abil. Tuletatud stratifitseeritud Miettineni ja Nurmineni meetodi põhjal, kusjuures stratifitseerimistegur oli CRV tase (>6mg/l või ≤6mg/l). Osalejad, kes katkestasid ravi 2.perioodil enneaegselt ja enne „ägenemist“, loetakse „ägenemisega“ uuritavateks. N=osalejate koguarv; n=ägenemiseta osalejate arv; GLM=golimumab; SC=subkutaanne, QMT=manustamine üks kord kuus; Q2MT=manustamine iga kahe kuu järel. Joonisel1 on näidatud esimese ägenemiseni kulunud aja erinevus ravi ärajätmise rühma ja kummagi Simponi ravirühma vahel (logaritmilise astaktesti (log-rank) p<0,0001 kummagi võrdluse puhul). Platseeborühmas algasid ägenemised ligikaudu 2kuud pärast Simponi kasutamise lõpetamist, kusjuures enamik ägenemisi esinesid 4kuu jooksul pärast ravi lõpetamist (joonis1).

Joonis1: Kaplani-Meieri analüüs: aeg esimese ägenemiseni

Kliiniline ravivastus pärast haiguse ägenemise korduvravi Kliiniline ravivastus määratleti BASDAI paranemisena ≥2 või ≥50% võrreldes kahele järjestikusele haiguse ägenemisele omistatud BASDAI skoori keskmisega. Vähendatud annustamise või ravi ärajätmise skeemides osalenud 53patsiendist, kellel oli kinnitatud haiguse ägenemine, saavutas 51(96,2%) kliinilise ravivastuse Simponile esimese 3kuu jooksul pärast korduvravi, ehkki kõigi 3kuu kestel suutis seda säilitada väiksem hulk patsiente (71,7%).

Haavandiline koliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus täiskasvanud patsientidel.

Induktsioonravi uuringus (PURSUIT-Induction) hinnati mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga (Mayo skoor 6kuni12; endoskoopia alaskoor ≥2) patsiente, kes ei allunud adekvaatselt tavapärasele ravile või kellel esines tavapärase ravi suhtestalumatus või kes pidid võtma kortikosteroide. Uuringu annuse määramise osas randomiseeriti 761patsienti saama kas subkutaanselt 400mg Simponit 0-nädalal ja 200mg 2.nädalal või subkutaanselt 200mg Simponit 0-nädalal ja 100mg 2.nädalal või subkutaanselt platseebot 0-nädalalja 2.nädalal. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid, kortikosteroidid ja/või immunomoduleerivad ained. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 6nädala jooksul.

Säilitusravi uuringu (PURSUIT-Maintenance) tulemused põhinesid 456patsiendi hindamisel, kes saavutasid kliinilise ravivastuse pärast eelnevat induktsioonravi Simponiga. Patsiendid randomiseeriti

saama kas Simponit 50mgvõi100mg või platseebot subkutaanselt iga 4nädala järel. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid ja/või immunomoduleerivad ained. Kortikosteroidide annust vähendati säilitusravi uuringu alguses. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 54nädala jooksul. Patsiendid, kes läbisid kogu säilitusravi uuringu 54.nädalani, jätkasid ravi jätku-uuringus, mille efektiivsust hinnati 216.nädalani. Jätku-uuringu efektiivsuse hindamisel lähtuti muutustest kortikosteroidide kasutamises, arsti üldhinnangust (PGA, Physician’s Global Assessment) haiguse aktiivsusele ning elukvaliteedi paranemisest põletikulise soolehaiguse küsimustiku (IBDQ, Inflammatory Bowel Disease Questionnaire)alusel.

Uuringute PURSUIT-Inductionja PURSUIT-Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Patsientide protsent Kliinilise ravivastusega patsiendid 30% 51%** 6.nädalala Kliinilise remissiooniga patsiendid 6% 18%** 6.nädalalb Limaskesta paranemisega 29% 42%* patsiendid 6.nädalalc Patsientide protsent Ravivastuse säilitamine (kliinilise ravivastusega patsiendid 54nädala 31% 47%* 50%** jooksul)e Püsiv remissioon (kliinilise remissiooniga patsiendid nii 16% 23%g 28%* 30.nädalal kui ka 54.nädalal)f n=patsientide arv ** p≤0,001 * p≤0,01 a Defineeritud kui Mayo skoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra, või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. b Defineeritud kui Mayo skoor ≤2 punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole >1. c Defineeritud kui 0 või 1 Mayo skoori endoskoopia alaskooril. d Ainult Simponi induktsioon. e Patsientidel hinnati haavandilise koliidi aktiivsust osalise Mayo skoori abil iga 4nädala järel (endoskoopia kinnitas ravivastuse kadu). Seega patsient, kellel ravivastus säilis, näitas pidevat kliinilist ravivastust igal hindamisel 54nädala jooksul. f Patsient pidi olema remissioonis nii 30.kui ka 54.nädalal (ilma et ravivastus oleks kordagi kadunud 54nädala jooksul), et saavutada püsiv remissioon. g Alla 80kg kehakaaluga patsientide seas saavutas püsiva kliinilise remissiooni suurem osa 50mg säilitusravi saanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega. Simponigaravi saanud patsientidest 50mg grupis (42%, nominaalne p-väärtus<0,05) ja 100mg grupis (42%, p<0,005) saavutas rohkem patsientepüsiva limaskesta paranemise (patsiendid limaskesta paranemisega nii 30.kui ka 54.nädalal)kui platseebo grupi patsiendid (27%). PURSUIT-Maintenanceuuringu alguses sai 54%patsientidest (247/456) kortikosteroide. Neist säilitas kliinilise vastuse 54.nädalaks ega võtnud 54.nädalal kortikosteroide 50mg grupis (38%, 30/78) ja 100mg grupis (30%, 25/82) suurem protsent patsiente kui platseebogrupis (21%, 18/87). Patsientide protsent, kes lõpetas kortikosteroidide võtmise 54.nädalaks,oli suurem 50mg grupis (41%, 32/78) ja 100mg grupis (33%, 27/82) võrreldes platseebogrupiga (22%, 19/87). Kõigi jätku-uuringusse

sisenenud patsientide seas püsis isikute osakaal, kes kortikosteroide enam kasutama ei hakanud, üldiselt samasugusena 216.nädalani.

Patsientidele, kes ei saavutanud kliinilist ravivastust 6.nädalaks uuringus PURSUIT-Induction, annustati 100mg Simponit iga 4nädala järel uuringus PURSUIT-Maintenance. 14.nädalal oli 28% neist patsientidest saavutanud ravivastuse, mis defineeriti osalise Mayo skoorina (vähenemine ≥3punkti võrreldes induktsiooni algusega). 54.nädalal olid nendel patsientidel täheldatud kliinilised tulemused sarnased kliiniliste tulemustega, millest teatati 6.nädalaks kliinilise ravivastuse saavutanud patsientidel.

Simponi parandas võrreldes ravi algusega 6.nädalaks oluliselt elukvaliteeti, mida mõõdeti haigusspetsiifilise küsimustiku IBDQ (inflammatory bowel disease questionnaire,põletikulise soolehaiguse küsimustik) abil.Simponi säilitusravi saanud patsientidel säilis IBDQ abil mõõdetud elukvaliteedi paranemine 54nädala jooksul.

Ligikaudu 63% patsientidest, kes said Simponit jätku-uuringu alguses, jätkasid ravi kuni uuringu lõpuni (viimane golimumabi annus manustati 212.nädalal).

Immunogeensus IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi uuringute lõikes tuvastati 52.nädalal ensüümvahendatud immuunanalüüsi (EIA) meetodil golimumabivastased antikehad 5%-l (105/2062) golimumabiga ravitud patsientidest ning testimisel olid peaaegu kõikantikehad in vitro neutraliseeruvad. Sarnaseid esinemissagedusi täheldati ka reumatoloogiliste näidustuste puhul. Patsientidel, kes said samaaegselt metotreksaati oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma metotreksaadita (vastavalt ligikaudu 3% (41/1235) võrreldes 8%-ga (64/827)).

Nr-axSpA puhul tuvastati 52.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 7%-l (14/193) golimumabiga ravitud patsientidest.

Haavandilise koliidi IIja IIIfaasi uuringutes tuvastati 54.nädalal EIA meetodil golimumabivastased antikehad 3%-l (26/946) golimumabiga ravitud patsientidest. Kuuekümne kaheksal protsendil (21/31) antikehadega patsientidest olidantikehad in vitroneutraliseeruvad. Patsientidel, kes said samaaegselt immunomodulaatoreid (asatiopriini, 6-merkaptopuriini ja metotreksaati) oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma immunomodulaatoriteta (vastavalt 1% (4/308) võrreldes 3%-ga (22/638)). Kõigist patsientidest, kes jätkasid jätku-uuringus ja kellelt saadi hinnatavad analüüsimaterjalid 228.nädalani, tuvastati golimumabivastaseid antikehi 4%-l (23/604) golimumabiga ravitud patsientidest. Kaheksakümne kahel protsendil (18/22) antikeha-positiivsetest patsientidest esinesid neutraliseerivad antikehad in vitro. pJIA uuringus kasutati golimumabivastaste antikehade tuvastamiseks ravimtolerantset EIA meetodit. Tulenevalt kõrgest tundlikkusest ja paranenud ravimtolerantsusest võis eeldada, et ravimtolerantse EIA meetodi puhul tuvastatakse golimumabivastaseid antikehasid suurema esinemissagedusega võrreldes EIA meetodiga. IIIfaasi pJIA uuringu 48.nädalal tuvastati ravimtolerantse EIA meetodil golimumabivastased antikehad 40%-l (69/172) golimumabiga ravitud lastest, kellest enamusel oli tiiter väiksem kui 1:1000. Mõju seerumi golimumabi kontsentratsioonidele avaldus tiitri >1:100 juures, samas kui mõju ravimi efektiivsusele ei täheldatud kuni tiitrini >1:1000. Laste arv, kelle tiitrid olid >1:1000, oli samas väike (N=8). Golimumabi antikehade uuringul positiivse tulemuse saanud lastest 39%-l (25/65) esinesid neutraliseerivad antikehad. Ravimtolerantse EIA meetodil leitud suurem antikehade esinemissagedus ei omanud ilmset mõju ravimi sisaldusele, efektiivsusele ja ohutusele ning seetõttu ei anna mingeid uusi ohusignaale.

Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski (vt lõik4.8). Golimumabivastaste antikehadega patsientide väike arv ei võimalda teha lõplikke järeldusi golimumabivastaste antikehade ja kliinilise efektiivsuse või ohutuse meetmete vahelise suhte osas.

Kuna immunogeensuse analüüsid on ravimi-ja uuringuspetsiifilised, ei ole kohane võrrelda antikehade tekke taset erinevate ravimite puhul.

Lapsed

Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit lastel Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga ärajätu-uuringus (GO-KIDS) 173lapsel vanuses 2kuni 17aastat, kellel oli aktiivne pJIA vähemalt 5aktiivsest haigusest haaratud liigesega ning ebaadekvaatne ravivastus metotreksaadile. Uuringusse kaasati JIA polüartikulaarse kuluga lapsed (reumatoidfaktor-positiivne või -negatiivne polüartriit, edasiarenenud oligoartriit, juveniilne psoriaatiline artriit või antud hetkel ilma süsteemsete sümptomiteta süsteemne JIA). Ravieelselt aktiivsest haigusest haaratud liigeste arvu mediaan oli 12 ning CRV mediaanväärtus oli 0,17mg/dl.

Uuringu 1.osa moodustas 16-nädalane avatud faas, milles 173kaasatud last said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ning metotreksaati. 154last, kellel 16.nädalaks saavutati Ameerika reumatoloogia kolledži (American College of Rheumatology, ACR) Ped30ravivastus, jätkasid uuringu 2.osaga, mis oli randomiseeritud ärajätufaas, ning said iga 4nädala järel subkutaanse süstena Simponi annuse 30mg/m2(maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati või platseebot ja metotreksaati. Haiguse ägenemise järel manustati Simponi annus 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg) ja metotreksaati. 48.nädalal viidi lapsed üle pikaajalisse jätku-uuringusse.

Selles uuringus esinesid lastel ACR Ped30, 50, 70 ja 90ravivastused alates 4.nädalast.

16.nädalal oli 87% lastest saavutanud ACR Ped30 ravivastuse ning 79%, 66% ja 36% lastest oli saavutanud vastavalt ACR Ped50, ACR Ped70 või ACR Ped90 ravivastuse. 16.nädalal oli haigus inaktiivne 34%-l lastest, mis defineeriti järgnevalt: üheski liigeses ei ole aktiivset põletikku; puudub palavik, lööve, serosiit, splenomegaalia, hepatomegaalia või generaliseerunud lümfadenopaatia, mille põhjuseks on JIA; puudub aktiivne uveiit; ESR (<20mm/h) või CRV (<1,0mg/dl) normaalne tase; arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele (≤5mm visuaalanaloogskaalal); hommikuse jäikuse kestus <15minutit.

16.nädalal esines kõigi ACR Ped komponentide osas kliiniliselt oluline paranemine ravieelsega võrreldes (vt tabel9).

ACR Ped komponentide paranemine 16.nädalal ravieelsegaavõrreldes Arsti üldhinnang haiguse aktiivsusele (VASc0…10cm) 88% Uuritava/lapsevanema hinnang üldisele heaolule (VAS 0…10cm) 67% Aktiivsest haigusest haaratud liigeste arv 92% Piiratud liikumisulatusega liigeste arv 80% Füüsiline funktsioon CHAQdalusel 50% ESR (mm/h)e 33% a ravieelne=0-nädalal b „n“ on kaasatud patsientide arv c VAS: visuaalanaloogskaala d CHAQ: Child Health Assessment Questionnaire, küsimustik lapse tervise hindamiseks e ESR (mm/h): erütrotsüütide settekiirus (millimeetrit tunnis) Esmase tulemusnäitajani, milleks oli 16.nädalaks ACR Ped30 ravivastuse saavutanud laste osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani, ei jõutud. Enamikul lastest ei esinenud haiguse ägenemisi ajavahemikus 16.kuni 48.nädalani (vastavalt 59%-l Simponi+metotreksaadi ja 53%-l platseebo+metotreksaadi rühmas; p=0,41).

Analüüsides esmast tulemusnäitajat eelnevalt defineeritud alarühmas ravieelse CRV taseme järgi (≥1mg/dl vs<1mg/dl), leiti, et ravieelse CRV tasemega ≥1mg/dl patsientidel oli ägenemiste esinemissagedus suurem platseebo+metotreksaadi rühmas, võrreldes Simponi+metotreksaadiga ravitud isikutega (vastavalt 87% ja 40%, p=0,0068).

48.nädalal oli ACR Ped30 ravivastuse saavutanud 53% Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 55% platseebo+metotreksaadi rühma lastest. Haigus oli muutunud inaktiivseks 40%-l Simponi+metotreksaadi rühma lastest ning 28%-l platseebo+metotreksaadi rühma lastest.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast ühekordse annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele või reumatoidartriidiga patsientidele oli mediaanne golimumabi maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamise aeg 2…6ööpäeva. Pärast ühekordse 50mggolimumabi annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele saavutati keskmine (± standardhälve) maksimaalne seerumikontsentratsioon (C ) 3,1±1,4g/ml. Pärast ühekordse 100mg subkutaanse annuse süstimist oli golimumabi imendumine sarnane nii manustamisel õlavarde, kõhupiirkonda kui ka reide ja keskmine absoluutne biosaadavus oli 51%. Kuna golimumabi farmakokineetika oli pärast subkutaanset manustamist ligikaudu proportsionaalne annusega, arvatakse, et golimumabi 50mg ja 200mg annuse absoluutne biosaadavus on sarnane. Jaotumine Pärast ühekordset intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala 115±19ml kg kohta.

Eritumine Golimumabi süsteemne kliirens oli hinnanguliselt 6,9±2,0ml ööpäevas kg kohta. Terminaalne poolväärtusaeg oli tervetel isikutel hinnanguliselt ligikaudu 12±3 päeva ja samasuguseid väärtusi täheldati ka reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi või haavandilise koliidiga patsientidel.

Kui 50mg golimumabi manustati subkutaanselt reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidele iga 4nädala järel, saavutati ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 12.nädalaks. Pärast 50mg golimumabi subkutaanset manustamist iga 4nädala järel (samaaegselt metotreksaatraviga) reumatoidartriidiga patsientidele (kelle reumatoidartriit oli aktiivne vaatamata ravile metotreksaadiga) oli keskmine (± standardhälve) minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 0,6±0,4g/ml, ligikaudu 0,5±0,4g/ml aktiivse psoriaatilise artriidiga patsientidel ning ligikaudu 0,8±0,4g/ml anküloseeriva spondüliidiga patsientidel. Golimumabi keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis nr-axSpA patsientidel oli sarnane anküloseeriva spondüliidiga patsientidega, kes manustasid subkutaanselt 50mg golimumabi iga 4nädala järel. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel, kes ei saanud samaaegselt metotreksaati, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30% võrra väiksemad kui patsientidel, kes said golimumabi koos metotreksaadiga. Piiratud arvul reumatoidartriidiga patsientidel, keda raviti subkutaanse golimumabiga 6kuu jooksul, vähendas metotreksaadi samaaegne kasutamine golimumabi näivat kliirensit ligikaudu36% võrra. Samas näitas populatsiooni farmakokineetiline analüüs, et NSAID-ide, suukaudselt manustatavate kortikosteroidide või sulfasalasiini samaaegne kasutamine ei mõjutanud golimumabi näivat kliirensit.

Pärast 200mg ja 100mggolimumabi induktsioonannuseid vastavalt 0-nädalalja2.nädalal ning seejärel 50mg või 100mg golimumabi säilitusannuste subkutaanset manustamist iga 4nädala järel haavandilise koliidiga patsientidele, saavutati golimumabi tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 14nädalat peale ravi algust. Säilitusravi ajal iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud

50mg või 100mg golimumabi tulemusel oli keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon

seerumis vastavalt 0,9±0,5g/mlja 1,8±1,1g/ml. Haavandilise koliidiga patsientidele, keda raviti iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mg või 100mg golimumabi annustega, ei avaldanud samaaegne immunomodulaatorite manustamine olulist mõju golimumabi minimaalsele tasakaalukontsentratsioonile.

Patsientidel, kellel olid tekkinud antikehad golimumabi suhtes, oli golimumabi minimaalne tasakaalukontsentratsioon üldiselt väike (vt lõik5.1).

Lineaarsus Pärast ühekordse intravenoosse annuse (annusevahemikus 0,1…10,0mg/kg) manustamist reumatoidartriidiga patsientidele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega. Ka pärast ühekordse subkutaanse annuse (annusevahemikus 50mg…400mg) manustamist tervetele isikutele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega.

Kehakaalu mõju farmakokineetikale Esines kalduvus golimumabi suuremale näivale kliirensile suurema kehakaalu puhul (vt lõik4.2).

Lapsed Polüartikulaarne juveniilne idiopaatiline artriit Golimumabi farmakokineetikat uuriti 173pJIA diagnoosiga lapsel vanuses 2 kuni 17eluaastat. pJIA uuringus, kus manustati iga 4nädala järel subkutaanselt golimumabi annuses 30mg/m2 (maksimaalselt 50mg), olid golimumabi minimaalsete tasakaalukontsentratsioonide mediaanid erinevates vanuserühmades läbivalt sarnased ning sarnased või veidi kõrgemad võrreldes täiskasvanud RA patsientidega, kes said 50mg golimumabi iga 4nädala järel.

Populatsiooni farmakokineetika/farmakodünaamika modelleerimine ja simulatsioon pJIA diagnoosiga lastel kinnitas seost golimumabi seerumitaseme ja kliinilise efektiivsuse vahel ning näitab, et golimumabi annustamisskeem 50mg iga 4nädala järel pJIA diagnoosiga vähemalt 40kg kehakaaluga lastele tagab samaväärse biosaadavuse täiskasvanutel efektiivseteks hinnatud kontsentratsioonidega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsiooni-ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensuse uuringuid, fertiilsuse uuringuid loomadel ega pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole golimumabiga läbi viidud. Hiirtel teostatud fertiilsuse ja üldise reproduktiivse funktsiooni uuringutes, kus kasutati analoogseid hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust selektiivselt inhibeerivaid antikehi, vähenes tiinetehiirte arv. Ei ole teada, kas see leid oli põhjustatud toimest isastele ja/või emastele isenditele. Hiirtel teostatud arengutoksilisuse uuringus, kus kasutati samu analoogseid antikehi, ja uuringus, kus reesusmakaakidele (Cynomolgusahvid)manustati golimumabi, ei täheldatud toksilisust emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool (E420) Histidiin Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat Polüsorbaat80 (E433) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Simponit võib ühekordselt hoida kuni 30päeva temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg, mis on trükitud karbile. Karbile tuleb kirjutada uus kõlblikkusaeg (kuni 30päeva pärast külmkapist väljavõtmist).

Kui Simponit on säilitatud toatemperatuuril, ei tohi seda enam külmkappi tagasi panna. Simponi tuleb ära visata, kui seda ei ole kasutatud toatemperatuuril hoidmise 30päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Simponi 50mg süstelahus pen-süstlis 0,5ml lahust (Itüüpi klaasist) süstlis, millele on kinnitatud nõel (roostevabast terasest) ja nõelakate (kummist, mis sisaldab lateksit), mis paikneb pen-süstlis.Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1pen-süstlit,ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3pen-süstlit (3üksikpakendit).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Simponit tarnitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis, midanimetatakseSmartJectiks. Igas pakendis on kasutusjuhend, kus kirjeldatakse põhjalikult pen-süstli kasutamist. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb pen-süstlil lasta soojeneda toatemperatuurini, oodates ligikaudu 30minutit enne Simponi süstimist. Pen-süstlit ei tohi loksutada. Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Selline välimus ei ole valku sisaldavate lahuste puhul ebaharilik. Simponit ei tohi kasutada, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab nähtavaid võõrosakesi.

Põhjalikudjuhised Simponi pen-süstli ettevalmistamiseks ja manustamiseks on toodud pakendi infolehes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/0011pen-süstel EU/1/09/546/0023pen-süstlit

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISEKUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.10.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mgsüstelahus süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 1ml süstel sisaldab 100mggolimumabi*.

* Inimese IgG1κ monoklonaalne antikeha, mida toodetakse hiire hübridoomi rakuliinil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Teadaolevat toimet omavadabiained Iga süstel sisaldab 41mgsorbitooli (E420) ühe 100mgannuse kohta. Iga süstel sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühe 100mg annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik)

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud:  mõõduka kuni raske aktiivse reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastushaigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele, sh metotreksaadileon olnud ebapiisav;  raske aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kedaei ole varem ravitud metotreksaadiga.

On näidatud, et Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud liigesekahjustuse progresseerumise kiirust ning parandab füüsilist funktsiooni.

Teave polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi näidustuse kohta: palun vt Simponi 50mg ravimi omaduste kokkuvõte. Psoriaatiline artriit Simponi monoteraapianavõi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud aktiivse ja progresseeruva psoriaatiliseartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus eelnevatele haigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele on olnud ebapiisav. On näidatud, et Simponi pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud perifeersete liigesekahjustuste progresseerumise kiirust patsientidel, kellel on mõni haiguse polüartikulaarne sümmeetriline alatüüp (vt lõik5.1),ja parandab füüsilist funktsiooni.

Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi on näidustatud raske aktiivse anküloseeriva spondüliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile on olnud ebapiisav.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi on näidustatud raske, aktiivse radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi raviks täiskasvanutel, kellel esinevad objektiivsed põletikunäitajad, mis on tõendatud C-reaktiivse valgu taseme tõusu ja/või magnetresonantstomograafia alusel,ning kellel ravivastus mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus.

Haavandiline koliit Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile (sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin või asatiopriin)on olnud ebapiisav või esineb nende talumatusvõi meditsiiniline vastunäidustus.

Haavandiline koliit lastel Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks 2-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 15kg, kellel ravivastus tavaravile(sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin võiasatiopriin)on olnud ebapiisavvõi esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ning ravi kulgu jälgima reumatoidartriidi(RA), psoriaatilise artriidi(PsA), anküloseeriva spondüliidi(AS), radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi (nr-axSpA) või haavandilise koliidi diagnoosimise ja ravi kogemustega spetsialistid. Simponiga ravitavatele patsientidele tuleb anda patsiendi kaart.

Annustamine

Reumatoidartriit Simponi 50mgmanustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval. Simponit tuleb manustada samaaegselt metotreksaadiga.

Psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit või radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi 50mgmanustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Olemasolevate andmete kohaselt saavutatakse kõigil eelpool loetletud näidustustel kliiniline vastus tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (pärast 3…4annust). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes selle aja jooksul ravile ei reageeri. Patsiendid kehakaaluga üle 100kg Kui üle 100kg kehakaaluga patsientidel, kellel on RA, PsA, AS või nr-axSpA, ei avaldu piisav kliiniline vastus kõigil eelpool loetletud näidustustel pärast 3 või 4annuse manustamist,võib kaaluda golimumabi annuse suurendamist 100mg-ni üks kord kuus, võttes arvesse teatud tõsiste kõrvaltoimete suuremat tekkeriski 100mgannuse kasutamisel võrreldes 50mgannusega (vt lõik4.8). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul,kes ei reageeri ravile ka pärast 3…4täiendavat 100mg annust.

Haavandiline koliittäiskasvanutel Patsiendid kehakaaluga alla 80kg Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg2.nädalal. Adekvaatse ravivastusega patsientidele tuleb manustada 50mg6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel. Ebapiisava ravivastusega patsientidel võib olla kasu ravi jätkamisest annusega 100mg6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Patsiendid kehakaaluga 80kg ja rohkem Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg2.nädalal ning seejärel 100mg iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Säilitusravi ajal võib kortikosteroidide annust vähendada vastavalt ravijuhenditele.

Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Kui selle aja jooksul ei ole terapeutilist efekti ilmnenud, tuleb edasine raviskeem üle vaadata.

Haavandiline koliit lastel Simponi soovitatav annus 2…17-aastastel haavandilise koliidiga lastel põhineb kehakaalul (tabel1). Simponit manustatakse subkutaanse süstena.

Patsiendi Induktsioonannus Säilitusannus Valikuline kehakaal alates 6.nädalast säilitusannuse ≥80kg ≥40kg kuni  200mg 0-nädalal ja  100mg iga nelja  50mg iga nelja nädala <80kg  100mg 2.nädalal nädala järel järel ≥15kg kuni  100mg 0-nädalal ja  50mg iga nelja nädala  25mg iga nelja nädala <40kg  50mg 2.nädalal järel järel * Arst võib kaaluda säilitusannuse vähendamist patsientidel, kes on saavutanud remissiooni 54.nädalal või hiljem. 25mg golimumabi annustamise ja manustamise kohta vt 45mg/0,45ml pen-süstlis süstelahuse ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. 50mg golimumabi annustamise ja manustamise kohta vt 100mg süstlis süstelahuse ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2.

Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Lastel, kellel selle aja jooksul terapeutilist kasu ei ilmne, tuleb ravi jätkamist uuesti kaaluda.

Annuse vahelejäämine Kui patsient unustab süstida Simponit ettenähtud kuupäeval, tuleb ununenud annus süstida niipea, kui see patsiendile meenub. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süstida kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Järgmine annus tuleb manustada järgnevate juhiste kohaselt:  kui annusega on hilinetud vähem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja püsima esialgses ajagraafikus;  kui annusega on hilinetud rohkem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja selle süstimise kuupäeva alusel tuleb paika panna uus ajagraafik.

Patsientide erirühmad Eakad (≥65-aastased) Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neeru-ja maksakahjustus Nendel patsiendirühmadel ei ole Simponi kasutamist uuritud. Annustamissoovitusi anda ei saa.

Lapsed Simponi ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel patsientidel ei ole tõestatud muudel näidustustel kui pJIA jalaste haavandiline koliit. Andmed puuduvad.Puudub Simponi asjakohane kasutus alla 2-aastastel pJIA võilaste haavandilise koliidiga patsientidel.

Manustamisviis Simponi on subkutaanseks manustamiseks. Pärast õige subkutaanse süstimistehnika omandamist võivad patsiendid ravimitise süstida, kui arst leiab, et see on sobiv. Vajaduse korral tagatakse meditsiiniline jälgimine. Patsientidele tuleb öelda,et nad süstiksid Simponi täieliku annuse üldise

kasutusjuhendi kohaselt, mis on toodud pakendi infolehes. Kui on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need teha keha erinevatesse kohtadesse.Iga süstel on ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil ja tuleb kohepärast kasutamist ära visata.

Juhendit ravimi manustamiseks vt lõik6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne tuberkuloos või muud rasked infektsioonid, nagu sepsis ja oportunistlikud infektsioonid (vt lõik4.4).

Mõõdukas ja raske südamepuudulikkus (NYHA klassIII/IV) (vt lõik4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Infektsioonid Patsiente tuleb enne ja pärast ravi golimumabiga ning selle ajal hoolikalt jälgida infektsioonide, sh tuberkuloosi suhtes. Kuna golimumabi eliminatsioon võib kesta kuni 5kuud, peab patsiente jälgima kogu selle aja jooksul. Ravi golimumabiga ei tohi jätkata patsiendid, kellel tekib tõsine infektsioon või sepsis (vt lõik4.3).

Golimumabiei tohi manustada kliiniliselt olulise aktiivse infektsiooniga patsientidele.Golimumabi määramisel patsientidele, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid tuleb rakendada ettevaatust. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad võimaluse korral vältima kokkupuudet infektsioonide võimalike riskiteguritega.

TNF-i blokaatoreid võtvad patsiendid on tõsistele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Golimumabisaavatel patsientidel on teatatud bakteriaalsete (sh sepsise ja pneumoonia), mükobakteriaalsete (sh tuberkuloosi), invasiivsete seeninfektsioonide ja oportunistlike infektsioonide tekkest, millest mõned on lõppenud ka surmaga. Mõned nendest tõsistest infektsioonidest on esinenud patsientidel, kes said samaaegselt immunosupressioonravi, mis võis lisaks nende põhihaigusele soodustada infektsioonide teket. Patsiente, kellel tekib ravi ajal golimumabiga uus infektsioon, tuleb hoolikalt jälgida ja neil tuleb teha täielik diagnostiline hindamine. Golimumabimanustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib uus tõsine infektsioon või sepsis. Sobivat mikroobi-või seentevastast ravi tuleb alustada ja jätkata niikaua, kuni infektsioon on kontrolli alla saadud. Invasiivsete seeninfektsioonide (nt histoplasmoos, koktsidioidmükoos või blastomükoos) suure levimusega piirkondades elanud või reisinud patsientide puhul tuleb enne golimumabiga ravi alustamist hoolikalt kaaluda golimumabiga ravist saadava kasu ja riskide suhet. Golimumabiga ravitud riskirühma patsientidel tuleb kahtlustada invasiivset seeninfektsiooni, kui neil tekib tõsine süsteemne haigus.Kui võimalik, peab diagnoosimine ja empiirilise seenevastase ravi manustamine neil patsientidel toimuma koostöös arstiga, kellel on kogemus invasiivsete seeninfektsioonidega patsientide ravimisel.

Tuberkuloos Golimumabisaanud patsientidel on teatatud tuberkuloosi juhtudest. Tuleb märkida, et enamikul nendest juhtudest oli tegemist kopsuvälise tuberkuloosiga, mis oli lokaalne või dissemineerunud.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kõiki patsiente hinnata nii aktiivse kui ka inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi suhtes. See hindamine peab sisaldama põhjalikku patsiendi meditsiinilise anamneesi koostamist koos küsimustega põetud tuberkuloosi või võimaliku eelneva kokkupuute kohta

tuberkuloosiga ning varasema ja/või praeguse immunosupressiivse ravi kohta. Kõigile patsientidele tuleb teha vajalikud sõeluuringud, s.o naha või vere tuberkuliinitest ja röntgenülesvõte rindkerest (kehtida võivad kohalikud soovitused). Need uuringud on soovitatav kirja panna patsiendi kaardile. Ravimi väljakirjutajad peavad meeles pidama naha tuberkuliinitesti valenegatiivsete tulemuste riski, eritiraskesti haigete või immuunpuudulikkusega patsientide puhul.

Aktiivse tuberkuloosi diagnoosimisel ei tohi ravi golimumabiga alustada (vt lõik4.3).

Kui patsiendil kahtlustatakse latentset tuberkuloosi, tuleb nõu pidada tuberkuloosi ravis kogenud arstiga. Kõikide allpool kirjeldatud olukordade puhul tuleb golimumabiga ravist saadava kasu ja riski suhet väga hoolikalt kaaluda.

Inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi diagnoosimisel tuleb enne ravi alustamist golimumabiga alustada latentse tuberkuloosi vastastravi vastavalt kohalikele soovitustele.

Patsientide puhul, kellel on mitmed või olulised tuberkuloosi riskitegurid ja kelle latentse tuberkuloosi testi vastus on negatiivne, tuleb kaaluda tuberkuloosivastase ravi määramist enne ravi alustamist golimumabiga. Tuberkuloosivastase ravi kasutamist enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kaaluda ka patsientide puhul, kellel on minevikus anamneesis latentne või aktiivne tuberkuloos ja kelle puhul kohase ravikuuri läbimist ei saa kinnitada.

Golimumabiga ravitud patsientidel on ilmnenud aktiivne tuberkuloos latentse tuberkuloosi ravi ajal ja pärast ravi. Golimumabisaavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida aktiivse tuberkuloosi nähtude ja sümptomite suhtes, sh patsiente, kelle latentse tuberkuloosi testi vastus oli negatiivne; patsiente, kes saavad latentse tuberkuloosi ravi või patsiente, kellel on eelnevalt ravitud tuberkuloosi infektsiooni.

Kõigile patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui ravi ajal golimumabiga või pärast seda tekivad tuberkuloosile viitavad nähud/sümptomid (nt püsiv köha, kõhnumine/kehakaalu langus, subfebriilne palavik).

Hepatiit B viiruse (HBV) reaktivatsioon Hepatiit B reaktivatsiooni on esinenud patsientidel, kes on selle viiruse kroonilised kandjad (st pinnaantigeen-positiivne) ja saavad TNF-i antagoniste, sh golimumabi. Mõned juhud on lõppenud surmaga.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb patsiente kontrollida HBV infektsiooni suhtes. HBV positiivsete patsientide osas on soovitatav konsulteerida B-hepatiidi ravi kogemust omava arstiga. Golimumabiga ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb kogu ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida aktiivse HBV infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Puuduvad piisavad andmed HBV reaktivatsiooni vältimiseks samaaegselt viirusevastast ravi ja ravi TNF-i antagonistiga saavate HBV kandjatest patsientide ravimise kohta. Patsientidel, kellel areneb HBV reaktivatsioon, tuleb ravi golimumabiga katkestada ja alustada tõhusat viirusevastast ravi koos sobiva toetava raviga.

Pahaloomulised kasvajad ja lümfoproliferatiivsed haigused TNF-i blokeeriva ravi võimalik roll pahaloomuliste kasvajate tekkes ei ole teada. Praeguste teadmiste kohaselt ei saa TNF-i antagonistidega ravitud patsientidel lümfoomide, leukeemia ja teiste pahaloomuliste kasvajate võimalikku riski välistada. Ettevaatust tuleb rakendada, kui TNF-i blokeeriva ravi kasutamist kaalutakse patsientide puhul, kellel on anamneesis pahaloomulisi kasvajaid, või kui kaalutakse ravi jätkamist patsientidel, kellel on tekkinud pahaloomuline kasvaja.

Pahaloomulised kasvajad lastel TNF-i blokeerivate ravimitega (ravi alustamine ≤18-aastastel) ravitud laste, noorukite ja noorte täiskasvanute (kuni 22-aastaste) hulgas on turuletulekujärgselt teatatud pahaloomulistest kasvajatest, millest mõned on lõppenud surmaga. Ligikaudu pooled neist olid lümfoomid. Teistel juhtudel oli tegu erinevate pahaloomuliste kasvajatega ja sealhulgas harva esinevad immunosupressiooniga seotud

pahaloomulised kasvajad. Ei saa välistada pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski TNF-i blokaatoritega ravitud lastel ja noorukitel.

Lümfoom ja leukeemia Kõigi TNF-i blokeerivate ravimite (sh Simponi) kliiniliste uuringutekontrolliga osades täheldati patsientide hulgas, kes said TNF-i inhibeerivat ravi,rohkem lümfoomi juhte, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kliinilistes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabiga ravitud patsientidel suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud leukeemia juhtudest. Pikaajalise, väga aktiivse põletikulise haigusega reumatoidartriidi patsientidel on haigusest tingituna suurenenud oht lümfoomi ja leukeemia tekkeks, mis raskendab võimaliku riski hindamist.

Turuletulekujärgselt on teatatud hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi (HSTCL–hepatosplenic T-cell lymphoma) harvadest juhtudest patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega (vt lõik4.8). See harvaesinev T-rakulise lümfoomi vorm on väga agressiivse kuluga ning üldjuhul fataalne. Enamikjuhteon esinenud noorukitel ja noortel meessoost täiskasvanutel, kes peaaegu kõik said samaaegselt ka ravi asatiopriini (AZA) või 6-merkaptopuriiniga (6-MP) põletikulise soolehaiguse tõttu. Potentsiaalset riski AZA või 6-MP ja golimumabikombinatsiooniga tuleb hoolikalt kaaluda. TNF-i blokaatoritega ravi saavatel patsientidel ei saa välistada hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi tekkeriski.

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi kliiniliste uuringutekontrolliga osades oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane golimumabigrupis ja kontrollgrupis.

Käärsoole düsplaasia/kartsinoom Ei ole teada, kas ravi golimumabiga mõjutab düsplaasia või käärsoolevähi tekkeriski. Kõiki haavandilise koliidiga patsiente, kellel esineb suurenenud risk düsplaasia või käärsoolevähi tekkeks (nt patsiendid, kellel esineb pikaajaline haavandiline koliit või primaarne skleroseeruv kolangiit), või kellel on varem esinenud düsplaasia või käärsoolevähk, tuleb enne ravi alustamist ning kogu haiguse vältel regulaarsete intervallidega hinnata düsplaasia arengu suhtes. Selle hindamise hulka kuuluvad kolonoskoopia ning biopsiad kooskõlas kohalike soovitustega.Esmaselt diagnoositud düsplaasiaga patsientidel, kes saavad ravi golimumabiga,tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt riski-kasu suhet hoolikalt hinnata ning kaaluda,kas ravi jätkata või mitte. Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati golimumabikasutamistpüsiva raske astmaga patsientide ravis, teatati golimumabiga ravitud patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest võrreldes kontrollgrupi patsientidega (vt lõik4.8). Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati teise TNF-i inhibeeriva ravimi infliksimabi kasutamist, teatati mõõduka kuni raske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest (peamiselt kopsu-või pea-ja kaelapiirkonnas) infliksimabi saanud patsientidel võrreldes kontrollgrupiga. Kõik patsiendid olid minevikus palju suitsetanud. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust mis tahes TNF-i antagonisti kasutamisel KOK-iga patsientidel ja samuti patsientidel, kellel on pahaloomuliste kasvajate tekke risk suurenenud rohke suitsetamise tõttu.

Nahavähid TNF-i inhibiitoritega, sh golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud melanoomistja Merkeli raku kartsinoomist(vt lõik4.8). Perioodiline naha kontroll on soovitatav, eriti nahavähiriskiteguritega patsientidel.

Südame paispuudulikkus TNF-i blokaatorite, sealhulgas golimumabikasutamisel on teatatud südame paispuudulikkuse halvenemisest ning südame paispuudulikkuse tekkest. Mõned juhud lõppesid surmaga. Teise TNF-i

antagonistiga teostatud kliinilises uuringus on täheldatud südame paispuudulikkuse süvenemist ja südame paispuudulikkusest tingitud suremuse suurenemist. Südame paispuudulikkusega patsientidel ei ole golimumabikasutamist uuritud.Kerge südamepuudulikkusega (NYHA klassI/II) patsientidel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ravi golimumabiga tuleb katkestada patsientidel, kellel ilmnevad südamepuudulikkuse uued või raskemad sümptomid (vt lõik4.3).

Neuroloogilised reaktsioonid TNF-i blokeerivate ravimite (sealhulgas golimumab) kasutamist on seostatud kesknärvisüsteemi demüeliniseerivate häirete, sh hulgiskleroosi ja perifeersete demüeliniseerivate haiguste kliiniliste sümptomite ja/või röntgenileiu uue avaldumise või süvenemisega. Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb olemasoleva või hiljutiavaldunud demüeliniseeriva häirega patsientidel hoolikalt kaaluda TNF-i inhibeerivast ravist saadavat kasu ja riske. Nimetatud häirete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist golimumabiga (vt lõik4.8).

Kirurgia Golimumabiga ravi ohutust puudutav kogemus patsientidel, kellel on teostatud kirurgilisi protseduure, sh liigeseplastikat on piiratud. Kirurgilise protseduuri planeerimisel tuleb arvesse võtta ravimi pikka poolväärtusaega. Patsienti, kes vajab operatsiooni ravi ajal golimumabiga, tuleb hoolikalt infektsioonide suhtes jälgida ja kasutada kohaseid meetmeid.

Immunosupressioon TNF-i blokaatorite, sh golimumabikasutamisega seoses esineb infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate vastaste organismisiseste kaitsemehhanismide nõrgenemise võimalus, sest TNF vahendab põletikku ja moduleerib rakulist immuunvastust.

Autoimmuunprotsessid TNF-i inhibeerivast ravist tingitud suhteline TNF puudulikkus võib põhjustada autoimmuunprotsesside teket. Kui patsiendil tekivad pärast golimumabiga ravi sümptomid, mis viitavad luupusetaolisele sündroomile ja patsiendil on tekkinud antikehad kaheahelalise DNA suhtes, tuleb ravi golimumabiga katkestada (vt lõik4.8). Hematoloogilised reaktsioonid TNF-i blokaatoreid, sh golimumabisaavatel patsientidel on teatatud pantsütopeeniast, leukopeeniast, neutropeeniast, agranulotsütoosist, aplastilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kõigile patsientidele peab soovitama, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, kui neil kujunevad vere düskraasiale viitavad nähud ja sümptomid (nt püsiv palavik, verevalumid, verejooksud, kahvatus). Patsientidel, kellel on tuvastatud olulised hematoloogilised kõrvalekalded, tuleb kaaluda ravi katkestamist golimumabiga. TNF-i antagonistide ja anakinrasamaaegne manustamine Anakinra ja teise TNF-i blokaatori etanertsepti samaaegsel kasutamisel täheldati kliinilistes uuringutes tõsiseid infektsioone ja neutropeeniat; täiendavat kliinilist kasu ei ilmnenud. Sellise kombinatsioonravi korral täheldatud kõrvaltoimete iseloomu tõttu võib sarnane toksilisus tekkida ka anakinra ja teiste TNF-i blokaatorite kombinatsiooni kasutamisel. Golimumabija anakinra kombinatsiooni ei ole soovitatav kasutada.

TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegne manustamine Kliinilistes uuringutes on TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegset manustamist seostatud infektsioonide (sh tõsiste infektsioonide) tekke riski suurenemisega ilma suurenenud kliinilise kasuta, võrreldes ainult TNF-i antagonistide manustamisega. Golimumabija abatatsepti kombinatsiooni ei ole soovitatavkasutada.

Samaaegne manustamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabisamaaegse kasutamise kohta koos teiste bioloogiliste preparaatidega, mida kasutatakse samade seisundite raviks kui golimumabi, on ebapiisavalt teavet. Golimumabisamaaegset kasutamist

koos nende bioloogiliste preparaatidega ei soovitata võimaliku infektsiooni suurenenud tekkeriski ja teiste võimalike farmakoloogiliste koostoimete tõttu.

Bioloogiliste haigust modifitseerivate antireumaatiliste ravimite (disease modifying anti-rheumatic drugs, DMARD-id) vahetamine Üleminekul ühelt bioloogiliselt ravimilt teisele tuleb olla hoolikas ja jätkata patsientide jälgimist, sest kattuv bioloogiline aktiivsus võib veelgi suurendada kõrvaltoimete, sh infektsioonide riski.

Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad Golimumabiga ravitavatele patsientidele võib samaaegselt manustada ka vaktsiine, v.a elusvaktsiine (vt lõigud4.5 ja 4.6). Andmeid on piiratult elusvaktsiiniga vaktsineerimise reaktsiooni või elusvaktsiinidega sekundaarselt ülekantud infektsioonide kohta TNF-i vastastravi saavatel patsientidel. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone.

Terapeutiliste nakkusetekitajate, nagu nõrgestatud elusbakterite, muud kasutusotstarbed (nt BCG põiesisene instillatsioon vähi raviks) võivad põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone. Soovitatav on terapeutilisi nakkusetekitajaid samaaegselt golimumabiga mitte manustada.

Allergilised reaktsioonid Turuletulekujärgselt on pärast golimumabimanustamist teatatud tõsistest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sealhulgas anafülaktiline reaktsioon). Mõned nimetatud reaktsioonid avaldusid juba pärast esmakordset golimumabimanustamist. Anafülaktilise reaktsiooni või muu tõsise allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb golimumabimanustamine otsekohe lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Tundlikkus lateksi suhtes Pen-süstli või süstli nõelakate on valmistatud kuivast naturaalsest kummist, mis sisaldab lateksit. See võib põhjustada allergilisi reaktsioone isikutel, kes on tundlikud lateksi suhtes.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥65-aastased) Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi IIIfaasi uuringutes oli kõrvaltoimete, tõsiste kõrvaltoimete ja tõsiste infektsioonide esinemissagedus golimumabisaanud 65-aastastel või vanematel patsientidel üldiselt võrreldav nooremate patsientide puhul täheldatuga. Siiski tuleb rakendada ettevaatust, kui ravitakse eakaid ja pöörata erilist tähelepanu infektsioonide esinemisele. Nr-axSpA uuringus ei osalenud 45-aastaseid ja vanemaid patsiente. Neeru-ja maksakahjustus Neeru-või maksakahjustusega patsientidelei ole golimumabiga spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Maksafunktsiooni kahjustusega isikutel tuleb golimumabikasutada ettevaatusega (vt lõik4.2).

Lapsed Vaktsineerimised Võimalusel on soovitatav, et enne golimumabiga ravi alustamist oleks lastel teostatud kõik kehtivale immuniseerimiskavale ja vanusele vastavad immuniseerimised (vt eespool lõik „Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad“).

Teadaolevat toimet omavad abiained Sorbitool Simponi sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsientidel tuleb arvestada samaaegselt manustatud ravimpreparaatides sisalduva sorbitooli (või fruktoosi) ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) hulgaga (vt lõik2).

Polüsorbaat80 Simponi sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühes süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (vt lõik2).

Võimalikud ravivead Simponi on registreeritud tugevustena 50mgja 100mgsubkutaanseks manustamiseks. On oluline, et õige annuse manustamiseks kasutatakse õige tugevusega ravimit, nii nagu on kirjas annustamise lõigus (vt lõik4.2). Õiget tugevust tuleb hoolikalt valida, et ei tekiks ravimi alaannustamist ega üleannustamist patsiendile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Samaaegne kasutamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabikombineerimine teiste bioloogiliste preparaatidega (sh anakinra ja abatatseptiga), mida kasutatakse samade seisundite ravimiseks kui golimumabi, ei ole soovitatav (vt lõik4.4).

Elusvaktsiinid/terapeutilised nakkusetekitajad Elusvaktsiine ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõigud4.4 ja 4.6).

Terapeutilisi nakkusetekitajaid ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõik4.4).

Metotreksaat Kuigi metotreksaadi samaaegne kasutamine põhjustab reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel golimumabiminimaalsete tasakaalukontsentratsioonide suurenemist, ei viita andmed sellele, et golimumabivõi metotreksaadi annust on vaja kohandada (vt lõik5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid ja jätkama nende kasutamist vähemalt 6kuu jooksul pärast viimast ravitsüklit golimumabiga.

Rasedus Teada on mõõdukas hulk (ligikaudu 400) golimumabiga raseduse ajal kokku puutunud ja teadaoleva tulemusega lõppenud elussünde, sh 220rasedust, mille puhul toimus ekspositsioon raseduse esimesel trimestril. Põhja-Euroopas läbiviidud populatsioonipõhises uuringus, mis hõlmas 131rasedust (ja 134imikut), esines Simponiga emakasisese kokkupuute järgselt 6juhul 134-st (4,5%) tõsine kaasasündinud arenguhäire. Mittebioloogilise süsteemse raviga kokkupuute korral esines seda 599-l juhul 10823-st (5,5%) ja uuringu üldpopulatsioonis oli vastav näitaja 4,6%. Segavate muutujatega kohandatud šansside suhted olid vastavalt OR 0,79 (95% CI 0,35...1,81) Simponi puhul võrreldes mittebioloogilise süsteemse raviga ja OR 0,95 (95% CI 0,42...2,16) Simponi puhul võrreldes üldpopulatsiooniga. TNF-i inhibeerimise tõttu võib raseduse ajal manustatud golimumab mõjutada vastsündinu normaalseid immuunvastuseid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik5.3). Olemasolev kliiniline kogemus on piiratud. Golimumabi tohib raseduse ajal kasutadaainult selge vajaduse korral.

Golimumab läbib platsentat. Raseduse ajal saadud TNF-i blokeeriva monoklonaalse antikeha ravi järel on antikeha ravitud naiste vastsündinute seerumist tuvastatudkuni 6kuu jooksul. Sellest tulenevalt võib neil vastsündinutel olla kõrgenenud infektsioonide tekkerisk. Elusate vaktsiinide kasutamine vastsündinutel, kes on emakasiseselt olnud kokkupuutes golimumabiga, ei ole soovitatav 6kuudpärast emale raseduse ajal tehtud golimumabi süstet (vt lõigud4.4 ja 4.5).

Imetamine Ei ole teada, kas golimumab eritub rinnapiima või imendub pärast sissevõtmist süsteemselt. On näidatud, et golimumab eritub ahvide rinnapiima; kuna inimese immunoglobuliinid erituvad rinnapiima, ei tohi naised ravi ajal golimumabiga ja vähemalt 6kuu jooksul pärast seda last rinnaga toita.

Fertiilsus Fertiilsusuuringuid katseloomadel ei ole golimumabiga läbi viidud. Fertiilsusuuring hiirtel, mis viidi läbi analoogilise antikehaga, mis inhibeerib selektiivselt hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust, ei näidanud olulist toimet fertiilsusele (vt lõik5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Simponi mõjutab kergeltautojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus (vt lõik4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi ja haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks ülemiste hingamisteede infektsioon, mida täheldati 12,6%-l golimumabiga ravitud patsientidest võrrelduna 11,0%-ga kontrollgrupi patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, mida golimumabi kasutamisel on täheldatud, on tõsised infektsioonid (sealhulgas sepsis, kopsupõletik, tuberkuloos, invasiivsed seeninfektsioonid ja oportunistlikud infektsioonid), demüeliniseerivad häired, HBV reaktivatsioon, südame paispuudulikkus, autoimmuunsed protsessid (luupuselaadne sündroom), hematoloogilised reaktsioonid, tõsine süsteemne ülitundlikkus (sh anafülaktiline reaktsioon), vaskuliit, lümfoom ja leukeemia (vt lõik4.4).

Kõrvaltoimete nimekiri tabelina Tabelis2on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati golimumabi kliinilistes uuringutes ning millest on teatatud golimumabi turuletulekujärgse kogemuse vältel kogu maailmas. Ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduste pealkirjade all, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Infektsioonid ja infestatsioonid Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad

Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus-ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Lihaste, luustikuja sidekoe kahjustused Neerudeja kuseteede häired: Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused * Täheldatud teiste TNF-i blokeerivate ainetega. Selles lõigus esitatud jälgimisperioodi mediaan (ligikaudu 4aastat) kehtib golimumabi üldise kasutamise kohta. Jälgimisperioodide kestuse mediaan on aga varieeruv, kui golimumabi kasutamist vaadelda kasutatud annuste järgi (50mgannuse puhul ligikaudu 2aastat ja 100mgannuse puhul ligikaudu 3aastat), sest patsiendid võisid ühelt annuselt teisele üle minna.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Infektsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasem kõrvaltoime ülemiste hingamisteede infektsioon, mis esines 12,6%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 60,8juhtu; 95% usaldusvahemik: 55,0; 67,1) võrreldes 11,0%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 54,5juhtu; 95% usaldusvahemik: 46,1; 64,0). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 34,9juhtu; 95% usaldusvahemik: 33,8; 36,0golimumabi saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaperioodil täheldati infektsioone 23,0%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 132,0juhtu; 95% usaldusvahemik: 123,3; 141,1) võrreldes 20,2%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 122,3juhtu; 95% usaldusvahemik: 109,5; 136,2). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 81,1juhtu; 95% usaldusvahemik: 79,5; 82,8golimumabi saanud patsientide hulgas. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 1,2%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,2%-l kontrollgrupi patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolliga perioodil oli tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta: 7,3juhtu (95% usaldusvahemik: 4,6; 11,1) golimumabi 100mgsaanute grupis; 2,9juhtu (95% usaldusvahemik: 1,2; 6,0) golimumabi 50mgsaanute grupis ja 3,6juhtu (95% usaldusvahemik: 1,5; 7,0) platseebogrupis. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 0,8%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,5%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabi saanud patsientide hulgas täheldatud tõsiste infektsioonide hulka kuuluvad tuberkuloos, bakteriaalsed infektsioonid, sh sepsis ja pneumoonia, invasiivsed seeninfektsioonid ja teised oportunistlikud infektsioonid. Mõnel juhul on need infektsioonid olnud letaalsed. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mggolimumabi grupiga võrreldes suuremat tõsiste infektsioonide, sh oportunistlike infektsioonide ja tuberkuloosi esinemissagedust. Kõigi tõsiste infektsioonide

esinemissagedus 100inimaasta kohta oli: 4,1juhtu (95% usaldusvahemik: 3,6; 4,5) golimumabi 100mgsaanute grupis ja 2,5juhtu (95% usaldusvahemik: 2,0; 3,1) golimumabi 50mgsaanute grupis.

Pahaloomulised kasvajad Lümfoom Kesksetes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabi saanud patsientide hulgas suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Nimetatud uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mggolimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat lümfoomi esinemissagedust. Lümfoom diagnoositi 11isikul (1oli 50mggolimumabi grupis ja 10olid 100mggolimumabi grupis) ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,03(0,00; 0,15) ja 0,13 (0,06; 0,24) juhtu vastavalt 50mgja 100mggolimumabi grupis ning 0,00 (0,00; 0,57) juhtu platseebogrupis. Enamikku lümfoomi juhtudest täheldati uuringus GO-AFTER, millesse kaasati patsiendid, kes olid varem saanud ravi TNF-i antagonistidega ning kellel oli pikema kestusega ja ravile halvemini alluv haigus (vt lõik4.4).

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel ning ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus golimumabija kontrollgrupis sarnane. Ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane üldpopulatsiooniga.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi mittemelanoomset nahavähki 5-lplatseebot saanud, 10-lgolimumabi 50mgsaanud ja 31-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,36juhtu (0,26; 0,49) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi teisi pahaloomulisi kasvajaid peale melanoomi, mittemelanoomse nahavähi ja lümfoomi 5-lplatseebot saanud, 21-lgolimumabi 50mgsaanud ja 34-lgolimumabi 100mgsaanud patsiendil ning nende esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,48juhtu (0,36; 0,62) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas (vt lõik4.4).

Juhud, millest teatati astma kliinilistes uuringutes Uurimuslikus kliinilises uuringus said püsiva raske astmaga patsiendid golimumabi küllastusannuses (150% määratud raviannusest) subkutaanselt 0-nädalal ja seejärel 200mggolimumabi, 100mg golimumabi või 50mggolimumabi subkutaanselt iga 4nädala järel 52nädala jooksul. Kombineeritud golimumabi ravigrupis (n=230) teatati 8pahaloomulisekasvajajuhust ja platseebogrupis (n=79) ei teatatud ühestki juhust. Ühel patsiendil teatati lümfoomist, kahel patsiendil mittemelanoomsest nahavähist ja viiel patsiendil teatati muudest pahaloomulistest kasvajatest. Mis tahes tüüpi pahaloomuliste kasvajate spetsiifilist kuhjumist ei esinenud. Uuringu platseebokontrolligaosas oli kõikide pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 3,19 (1,38, 6,28) juhtu. Selles uuringus oli lümfoomi esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 0,40 (0,01, 2,20) juhtu, mittemelanoomsete nahavähkide puhul oli see 0,79 (0,10, 2,86) juhtu ja teiste pahaloomuliste kasvajate puhul 1,99 (0,64, 4,63) juhtu. Platseebot saanud isikutel oli nende pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta 0,00 (0,00, 2,94) juhtu. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Neuroloogilised reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, täheldati demüelinisatsiooni suuremat esinemissagedust 100mggolimumabi saanud patsientide hulgas võrreldes 50mggolimumabi saanud patsientidega (vt lõik4.4).

Maksaensüümide aktiivsuse tõus Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kerge ALAT taseme tõus (>1ja <3xnormi ülemine piir, (ULN)), mis oli sarnane nii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas; anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringutes esines kerget ALAT taseme tõusu golimumabiga ravitud patsientide hulgas rohkem (26,9%)kuikontrollgrupi patsientidel(10,6%). Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 5aastat, oli kerge ALAT tõusu esinemissagedus sarnane golimumabi grupi patsientide ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodil esines kergetALAT taseme tõusu(>1 ja <3xULN) sarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas(vastavalt 8,0% kuni 6,9%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli kerge ALAT taseme tõusuga patsientide osakaal 24,7% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines aeg-ajalt ALAT tõuse ≥5xULN; neid esines rohkem golimumabi grupi patsientide hulgas (0,4% kuni 0,9%) kui kontrollgrupi patsientide hulgas (0,0%). Psoriaatilise artriidi uuringu populatsioonis sellist suundumust ei täheldatud. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga 5aastat, oli ALAT tõusude ≥5xULN esinemissagedus sarnane golimumabi grupi ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Üldiselt olid need suurenemised asümptomaatilised ja hälbed vähenesid või kadusid golimumabiga ravi jätkamisel või selle lõpetamisel või samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide muutmisel. Uuringu nr-AxSpA kontrolliga ja kontrollita perioodide jooksul ei teatatud ühestki juhust (kuni 1aasta). Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodidel esines ALAT taseme tõuse ≥5xULNsarnaselosakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka platseebogrupi patsientide hulgas(vastavalt 0,3% kuni 1,0%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli ALAT taseme tõusuga ≥5xULN patsientide osakaal 0,8% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi kesksetes uuringutes tekkis ühel olemasoleva maksakahjustusega ja vastandlike ravimpreparaatidegaravitud RA uuringu patsiendil golimumabiga mitteinfektsioosne surmaga lõppenud hepatiit koos ikterusega.Golimumabi rolli soodustava või süvendava faktorina ei saa välistada. Süstekoha reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel esines süstekoha reaktsioone 5,4%-l golimumabi grupi patsientidest ja 2,0%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski. Enamik süstekoha reaktsioonidest olid kerged ja mõõdukad; kõige sagedasem ilming oli süstekoha erüteem.Üldjuhul ei toonud süstekoha reaktsioonid kaasa ravi lõpetamise vajadust.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi, püsiva raske astma IIb ja/või IIIfaasi ning haavandilise koliidi II/IIIfaasi kontrolliga uuringutes ei tekkinud ühelgi golimumabi saanud patsiendil anafülaktilist reaktsiooni.

Autoimmuunsed antikehad Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel muutus 1-aastase jälgimisperioodi jooksul ANA (antinukleaarsete antikehade) test positiivseks 3,5%-l golimumabi saanud patsientidest ja 2,3%-l kontrollgrupi patsientidest (tiitrite juures 1:160 või suuremad). 1-aastase jälgimisperioodi jooksul oli kaheahelalise DNA vastaste antikehade tekke esinemissagedus patsientidel, kellel neid algtasemel ei esinenud, 1,1%.

Lapsed Haavandiline koliit Golimumabi ohutust on uuritud IIIfaasi uuringus 69mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga patsiendil vanuses 4kuni 17aastat. Selles uuringus täheldatudkõrvaltoimedolid üldiselt kooskõlastäiskasvanute haavandilise koliidi uuringutes tuvastatud ohutusprofiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetestteatadariikliku teavitamissüsteemi(vtV lisa)kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilises uuringus on annust piirava toksilisuse ilmnemiseta intravenoosselt manustatud ühekordseid annuseid kuni 10mg/kg. Üleannustamise korral on soovitatav patsienti jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ja alustada otsekohe sobiva sümptomaatilise raviga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, tuumorinekroosifaktori alfa (TNF-alfa) inhibiitorid, ATC-kood: L04AB06

Toimemehhanism Golimumab on inimese monoklonaalne antikeha, mis moodustab kõrge afiinsusega stabiilseid komplekse nii lahustuvate kui ka transmembraansete inimese TNF-α bioaktiivsete vormidega, mis takistab TNF-α seondumist selle retseptoritega.

Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et inimese TNF-i seondumine golimumabiga neutraliseerib TNF-α poolt indutseeritud rakupinna adhesioonimolekuli E-selektiini, veresoone seina adhesioonimolekuli (VCAM)-1 ja intertsellulaarse adhesioonimolekuli (ICAM)-1 ekspressiooni inimese endoteelirakkudes. In vitro inhibeeris golimumab ka TNF-ipoolt indutseeritud interleukiin (IL)-6, IL-8 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (GM-CSF) sekretsiooni inimese endoteelirakkudes. Võrreldes platseebogrupiga täheldati C-reaktiivse valgu (CRV) taseme normaliseerumist. Ravi Simponiga vähendas võrreldes lähteväärtustega olulisel määral IL-6, ICAM-1, maatriks-metalloproteinaas-3 (MMP-3) ja vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori (VEGF) sisaldust seerumis võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks vähenes reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidiga patsientidel TNF-ja psoriaatilise artriidiga patsientidel IL-8 sisaldus. Neid muutusi täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid üldiselt 24nädala jooksul.

Kliiniline efektiivsus

Reumatoidartriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust on demonstreeritud kolmes mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus, milles osales enam kui 1500patsienti vanuses ≥18aasta, kellel oli mõõdukal kuni raskel kujul aktiivne reumatoidartriit diagnoositud Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi(ACR) kriteeriumite järgi vähemalt 3kuud enne sõeluuringut. Patsientidel oli vähemalt 4 turses ja 4 valulikku liigest. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel.

Uuringus GO-FORWARD hinnati 444patsienti, kellel esines aktiivne reumatoidartriit vaatamata stabiilsete metotreksaadi annuste manustamisele (vähemalt 15mgnädalas) ja keda ei olnud enne TNF-i inhibeeriva ravimiga ravitud. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati

järgmisi ravimikombinatsioone: platseebo + metotreksaat, Simponi 50mg+ metotreksaat, Simponi 100mg+ metotreksaat või Simponi 100mg+ platseebo. Patsiendid, kellele manustati platseebot + metotreksaati, lülitati Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi pärast 24.nädalat. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus.

Uuringus GO-AFTER hinnati 445patsienti, keda oli eelnevalt ravitud ühe või mitme TNF-i inhibeeriva ravimiga (adalimumab, etanertsept või infliksimab). Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponit annuses 50mgvõi Simponit annuses 100mg. Patsientidel lubati uuringu ajal jätkata samaaegset DMARD-ravi metotreksaadi, sulfasalasiini (SSZ) ja/või hüdroksüklorokviiniga (HCQ). Eelneva TNF-i inhibeeriva ravi katkestamise põhjused olid efektiivsuse puudumine (58%), talumatus (13%) ja/või muud põhjused peale ohutuse või efektiivsuse (29%, enamasti rahalised põhjused).

Uuringus GO-BEFORE hinnati 637aktiivse reumatoidartriidiga patsienti, keda ei olnud varem ravitud metotreksaadiga ja kes ei olnud saanud varem ravi ka TNF-i antagonistiga. Patsiendid said randomiseeritult kas platseebot + metotreksaati, 50mgSimponit + metotreksaati, 100mgSimponit + metotreksaati või 100mgSimponit + platseebot. Pärast 52.nädalat kaasati patsiendid pikaaegsesse avatud jätku-uuringusse, kus varem platseebot + metrotreksaati saanud patsiendid said 50mg Simponit + metotreksaati, kui neil oli vähemalt üks valulik või turses liiges.

Uuringu GO-FORWARD esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20 ja tervise hindamise küsimustiku (HAQ) tulemuse paranemise 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega. Uuringu GO-AFTER esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20. Uuringu GO-BEFORE esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 24.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 50 ning 52.nädalaks paranemise võrreldes lähteväärtusega van der Heijde modifitseeritud Sharp’i skoori (vdH-S) osas. Lisaks esmas(t)ele tulemusnäitaja(te)le hinnati täiendavalt Simponi mõju artriidi nähtudele ja sümptomitele, radiograafilist vastust ning mõju füüsilisele funktsioonile ja tervisega seotud elukvaliteedile.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg(koos samaaegselt manustatava metotreksaadiga) annustamisskeemide efektiivsuses uuringutes GO-FORWARD ja GO-BEFORE 104.nädalani ja uuringus GO-AFTER 24.nädalani. Uuringu kava järgi võis igas reumatoidartriidi uuringus uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähud ja sümptomid ACR-i vastuse võtmetulemused Simponi 50mgannuse puhul 14., 24. ja 52.nädalal GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE uuringutes on näidatud tabelis3ja kirjeldatud allpool. Vastuseid täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast esimese Simponi annuse manustamist. GO-FORWARD uuringus jätkas Simponi 50mg+ metotreksaat ravigruppi randomiseeritud 89uuringus osalejast ravi 104.nädalal 48. Nende hulgas 40, 33 ja 24patsiendil oli 104.nädalaks ravivastus vastavalt ACR20/50/70. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Uuringus GO-AFTER oli ACR20 vastuse saavutanute protsent suurem Simponit saanud patsientide hulgas võrreldes platseebot saanud patsientidega, olenemata põhjusest, miks üks või mitu eelnevat TNF-i inhibeerivat ravikuuri katkestati.

Uuringute GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE kontrolligaosade efektiivsuse Uuring GO-FORWARD Uuring GO-AFTER Uuring GO-BEFORE Aktiivne reumatoidartriit Aktiivne Aktiivne reumatoidartriit, vaatamata ravile reumatoidartriit, varem metotreksaadiga metotreksaadiga eelnevalt ravitud ühe mitteravitud Platseebo 50mg metotreksaat 50mg + + Simponi + metotreksaat metotreksaat Platseebo 50mg metotreksaat na 133 89 150 147 160 159 Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 14.nädal 33% 55%* 18% 35%* NA NA 24.nädal 28% 60%* 16% 31% 49% 62% 52.nädal NA NA NA NA 52% 60% ACR50 14.nädal 10% 35%* 7% 15% NA NA 24.nädal 14% 37%* 4% 16%* 29% 40% 52.nädal NA NA NA NA 36% 42% ACR70 14.nädal 4% 14% 2% 10% NA NA 24.nädal 5% 20%* 2% 9% 16% 24% 52.nädal NA NA NA NA 22% 28% a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla. * p≤0,001 NA: ei ole asjakohane

GO-BEFORE uuringus ei täheldatud mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga patsientidel esmase analüüsi osas (ACR50 kombineeritud Simponi 50mgja 100mg+ metotreksaadi grupis vs. ainult metotreksaadi grupp) 24.nädalal statistiliselt olulist erinevust (p=0,053). 52.nädalal täheldati patsientide üldpopulatsioonis Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis ainult metotreksaadi grupiga võrreldes suuremat patsientide protsenti, kellel saavutati ACR-i vastus, aga see erinevus ei olnud statistiliselt oluline (vt tabel3). Lisaks sellele viidi läbi täiendavad analüüsid patsientide alamgruppides, mis esindasid raske, aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidiga patsientide populatsioone. Nimetatud patsientide populatsioonides täheldati üldpopulatsiooniga võrreldes Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis üldiselt suuremat toimet kui ainult metotreksaadi grupis.

GO-FORWARD ja GO-AFTER uuringutes täheldati haiguse aktiivsuse skaalal DAS28 kliiniliselt tähenduslikke ja statistiliselt olulisi vastuseid igal eelnevalt määratletud ajahetkel 14. ja 24.ravinädalal (p≤0,001). Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilisid DAS28 ravivastused 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid DAS28 ravivastused sarnased 104.nädalast 256.nädalani. GO-BEFORE uuringus hinnati olulist kliinilist vastust, mis oli defineeritud kui ACR70 vastuse säilimine 6-kuulise pideva perioodi vältel. 52.nädalal saavutati oluline kliiniline vastus 15%-l patsientidest Simponi 50mg+ metotreksaadi grupis võrrelduna 7%-ga patsientidest platseebo+ metotreksaadi grupis (p=0,018). 96patsienti 159-st, kes olid randomiseeritud Simponi 50mg+ metotreksaadi gruppi, said 104.nädalal veel seda ravi. Neist oli 104.nädalal ACR20/50/70 vastus

vastavalt 85, 66 ja 53patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Radiograafiline vastus GO-BEFORE uuringus kasutati struktuursete kahjustuste raskusastme hindamiseks vdH-S skoori muutust võrreldes lähtetasemega, mis kujutab endast struktuursete muutuste ühendskoori, mis radiograafiliste näitajate alusel mõõdab liigese erosioonide arvu ja raskusastet ning liigeseõõne ahenemist käte/randme ja jala liigestes. Võtmetulemused Simponi 50mgannuse kohta on esitatud tabelis4.

Patsientide arv, kellel ei täheldatud uusi erosioone, või kellel vdH-S üldskoori muutus võrreldes lähtetasemega oli ≤0, oli Simponi ravigrupis oluliselt suurem kui kontrollgrupis (p=0,003). Radiograafilised muutused, mida täheldati 52.nädalal, püsisid kuni 104.nädalani. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid radiograafilised muutused 104.nädalast 256.nädalani sarnased.

Keskmised radiograafilised muutused (SD) vdH-S üldskoori osas võrreldes lähtetasemega na 160 159 Üldskoor Lähtetase 19,7 (35,4) 18,7 (32,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 1,4 (4,6) 0,7 (5,2)* Erosioonide skoor Lähtetase 11,3 (18,6) 10,8 (17,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,7 (2,8) 0,5 (2,1) JSN-i skoor Lähtetase 8,4 (17,8) 7,9 (16,1) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,6 (2,3) 0,2 (2,0)** a n tähistab randomiseeritud patsiente * p=0,015 ** p=0,044

Füüsiline funktsioon ja tervisega seotud elukvaliteet Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER kasutati füüsilise funktsiooni ja invaliidsuse hindamisel eraldi tulemusnäitajatena puude indeksit (Health Assessment Questionnaire Disability Index, HAQ-DI). Nendes uuringutes näidati võrreldes kontrollgrupiga Simponi kasutamisel 24.nädalaks kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist HAQ-DI väärtuse paranemist võrreldes lähteväärtusega.Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis HAQ-DI väärtuse paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringus GO-FORWARD näidati Simponi puhul võrreldes platseeboga kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist paranemist tervisega seotud elukvaliteedis, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel 24.nädalaks. Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER täheldati statistiliselt olulist väsimuse vähenemist, mõõdetuna kroonilise haiguse ravi funktsionaalse hindamise väsimuse (FACIT-F) skaala abil.

Psoriaatiline artriittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust onhinnatud mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-REVEAL), milles osales 405täiskasvanud patsienti, kellel esines aktiivne psoriaatiline artriit(≥3 turses liigest ja ≥3 valulikku liigest) vaatamata ravile mittesteroidse põletikuvastase aine (NSAID) või DMARD-iga. Selles uuringus osalenud patsientidel oli psoriaatiline artriit diagnoositud vähemalt 6kuud varem ja neil esines uuringu ajal vähemalt kerge psoriaatiline

haigus. Uuringusse kaasati kõigi psoriaatiliseartriidi alatüüpidega patsiendid, sh polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud (43%), asümmeetriline perifeerne artriit (30%), distaalsete interfalangeaalliigeste (DIP) artriit (15%), spondüliit koos perifeerse artriidiga (11%) ja mutileeriv artriit (1%). Eelnev ravi TNF-i inhibeeriva ravimiga ei olnud lubatud. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponi 50mgvõi Simponi 100mg. Patsientidele, kes said platseebot, hakati 24nädala möödudes manustama Simponit 50mg. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus. Ligikaudu 48% patsientidest jätkas stabiilsete metotreksaadi annuste (≤25mg nädalas) kasutamist. Uuringu esmased ühistulemusnäitajad olidpatsientide, kes saavutasidACR20 vastuse 14.nädalaks,protsent ja muutus psoriaatilise artriidi modifitseeritud vdH-S üldskooris 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 104.nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Nähudja sümptomid Võtmetulemused 14. ja 24.nädalal 50mgannuse puhul on näidatud tabelis5ja kirjeldatud allpool.

Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 ACR50 ACR70 PASIb75c * p<0,05 kõigi võrdluste puhul; a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla b Psoriaasist haaratud pinna ja selle raskusastme indeks c Põhineb patsientide alagrupil, kelle kehapindala haaratus oli algtasemel ≥3% –platseebogrupis 79patsienti (69,9%) ja Simponi 50mggrupis 109patsienti (74,3%).

Vastust täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist. 14.nädalal täheldati sarnaseid ACR20 vastuseid patsientidel, kellel esinesid järgmised psoriaatilise artriidi alatüübid: polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud ja asümmeetriline perifeerne artriit. Teiste psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsientide arv oli liiga väike, et selle põhjal tähendusrikast hinnangut anda. Simponit saanud patsientide gruppides täheldatud ravivastused olid sarnased olenemata sellest, kas patsiendid kasutasid samaaegselt metotreksaati või mitte.146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid 104.nädalal sellelsamal ravil 70patsienti. Neist 70patsiendist oliACR20/50/70vastus vastavalt 64, 46 ja 31patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades. 14. ja 24.nädalal täheldati ka DAS28 skaalal statistiliselt olulist vastust (p<0,05).

Simponiga ravitud patsientidel täheldati 24.nädalal psoriaatilisele artriidile iseloomulike perifeersete aktiivsusnäitajate paranemist (nt turses liigeste arv, valulike/õrnade liigeste arv, daktüliit ja entesiit). Ravi Simponiga parandas märkimisväärselt füüsilist funktsiooni, hinnatuna HAQ-DI alusel, samuti parandas märkimisväärselt tervisega seotud elukvaliteeti, mõõdetuna SF-36 küsimustiku füüsilise ja vaimse komponendi summaarse skoori alusel. Patsientide hulgas, kes jätkasid ravi Simponiga grupis, kuhu oli neid uuringu alguses randomiseeritud, säilisid 104.nädalal vastused DAS28 ja HAQ-DI skaalal.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli DAS28 ja HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane.

Radiograafiline vastus Käte ja jalgade struktuurseid kahjustusi hinnati radiograafiliste näitajate alusel, vdH-S skoori lähteväärtuste muutuste alusel, modifitseeritud psoriaatilise artriidi jaoks käe distaalsete interfalangeaalliigestega (distal interphalangeal, DIP).

Ravi Simponi 50mg-ga pidurdas perifeerse liigesekahjustuse progresseerumise kiirust võrreldes platseebo raviga 24.nädalal mõõdetuna modifitseeritud vdH-S üldskoori lähteväärtuste muutuste alusel (keskmine ± SD skoor oli platseebo grupis 0,27±1,3võrreldes näitajatega -0,16±1,3Simponi grupis; p=0,011). 146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid126patsiendi kohta olemas röntgeni andmed 52.nädalastneist 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. 104.nädalal olid olemas röntgeni andmed 114patsiendi kohta, kellest 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtusega 104.nädalast 256.nädalani sarnasel osakaalul patsientidel.

Aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel Anküloseeriv spondüliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust ja ohutust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-RAISE), milles osales 356aktiivse anküloseeriva spondüliidiga (kus Bathi anküloseeriva spondüliidi haiguse aktiivsuse indeks BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor oli ≥4 skaalal 0 kuni 10cm)täiskasvanud patsienti. Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID või DMARD-iga ja neid ei olnud varem ravitud TNF-i inhibeeriva ravimiga. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot, Simponi 50mgvõi Simponi 100mg. Neil lubati jätkata samaaegset ravi DMARD-iga (metotreksaadi, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviiniga). Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutas 14.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (Ankylosing Spondylitis Assessment Study Group, ASAS) vastuse 20. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 24nädala jooksul. Võtmetulemused 50mgannuse puhul on näidatud tabelis6ja kirjeldatud allpool. Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mgja 100mgannustamisskeemide efektiivsuses 24nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mgja 100mgvahel.

Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 ASAS40

ASAS5/6 * p≤0,001 kõigi võrdluste puhul a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli ASAS20 ja ASAS40 ravivastusega patsientide osakaal 24.nädalast 256.nädalani sarnane.

14. ja 24.nädalal täheldati statistiliselt olulisi ravivastuseid ka BASDAI50, 70 ning 90 (p≤0,017) hindamisel. Haiguse aktiivsuse võtmenäitajate paranemist täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid 24nädala jooksul. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid BASDAI muutuse määrad lähteväärtusest 24.nädalast 256.nädalani sarnased. 14.nädalal täheldati püsivat efektiivsust ASAS20 vastuste abil hinnatud HLA-B27 antigeeni taseme või CRV tasemete lähteväärtuste osas sõltumata sellest, kas patsiendid kasutasid samal ajal DMARD-e (metotreksaati, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviini) või mitte.

Simponi ravi tagajärjel paranes märkimisväärselt füüsiline funktsioon, hinnatuna BASFI muutustena 14. ja 24.ravinädalal, võrreldes lähteväärtusega. Tervisega seotud elukvaliteet, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel oli samuti 14. ja 24.nädalaks märkimisväärselt paranenud. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid füüsilise funktsiooni ja tervisega seotud elukvaliteedi paranemised 24.nädalast 256.nädalani sarnased.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriittäiskasvanutel

GO-AHEAD

Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-AHEAD), milles osales 197täiskasvanud patsienti, kellel oli raske aktiivne nr-axSpA (patsiendid, kes vastavad ASAS-klassifikatsiooni aksiaalse spondüloartriidi kriteeriumidele, kuid ei vasta anküloseeriva spondüliidi modifitseeritud New Yorgi kriteeriumidele). Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus (kus BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor ≥4, mõlemad skaalal 0 kuni 10cm) vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID-ga ning nad ei olnud eelnevalt saanud bioloogilist ravi, sh TNF-i vastast ravi. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot või Simponi 50mg subkutaanselt iga 4nädala järel. 16.nädalal algas uuringu avatud faas, kus kõikidele patsientidele manustati Simponi 50mgiga 4nädala järel kuni 48.nädalani ning milles efektiivsuse hindamine toimus 52.nädalani ja ohutusalaselt jälgiti 60.nädalani. Ligikaudu 93% patsientidest, kes said Simponit avatud jätku-uuringu alguses(16.nädalal), jätkasid seda ravi kuni uuringu lõpuni (52.nädalal). Analüüsiti nii üldpopulatsiooni (AT, n=197) kui ka objektiivsete põletikunäitajatega (OSI, n=158, defineeritud CRV taseme tõusu ja/või algandmetes sakroiliidi esinemisega MRT käigus) populatsiooni. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 16nädala jooksul. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kes saavutas 16.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (ASAS)vastuse 20. Peamised tulemused on toodud tabelis7ja kirjeldatud allpool. Uuringu GO-AHEAD põhilised efektiivsuse tulemused 16.nädalal Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 40% 71%** 38% 77%** ASAS40 23% 57%** 23% 60%** ASAS5/6 23% 54%** 23% 63%**

ASASosaline remissioon 18% 33%* 19% 35%* ASDAS-Cb<1,3 13% 33%* 16% 35%* BASDAI50 30% 58%** 29% 59%** Põletiku vähenemine sakroiliakaalses liigeses (SI) MRT põhjal Keskmine muutus SPARCCd MRT sakroiliakaalse liigese skooris -0,9 -5,3** -1,2 -6,4** a n tähistab randomiseeritud ja ravitud patsiente b Anküloseeriva spondüliidi haigusaktiivsuse skoor, C-reaktiivne valk (AT-Platseebo, n=90; AT-Simponi 50mg, n=88; OSI-Platseebo, n=71; OSI-Simponi 50mg, n=71) c n tähistabpatsientide arvu, kellel on MRT andmed nii algtasemel kui ka 16.nädalal d SPARCC (Kanada Spondüloartriidi Uurimise Konsortsium) ** p<0,0001 Simponi vs.platseebo * p<0,05 Simponi vs.platseebo Raskelt kulgeva aktiivse nr-axSpA nähtude ja sümptomitestatistiliselt oluline paranemine võrreldes platseebogrupiga ilmnes Simponi 50mgsaanud patsientidel 16.nädalaks (tabel6). Paranemist täheldati esimesel hindamisel (4.nädal) pärast Simponi esmast manustamist. MRT-ga mõõdetud SPARCC skoor näitas Simponi 50mgsaanud patsientidel statistiliselt olulist SI liigespõletiku vähenemist 16.nädalal võrreldes platseebogrupiga (tabel6). Valu näitajates, hinnatuna üldise seljavalu ja öise seljavalu visuaalsel analoogskaalal, ning haiguse aktiivsuses, mõõdetuna ASDAS C järgi, täheldati samuti statistiliselt olulist paranemist 16.nädalal võrreldes algtasemega patsientidel, kes said Simponi 50mgvõrreldes platseebot saanutega (p<0,0001).

Simponi 50mgravi saanud patsientidel täheldati võrreldes platseebot saanud patsientidega statistiliselt olulist paranemist selja liikuvuses, hinnatuna BASMI (Bath Ankylosing Spondylitis Metrology Index) järgi ja füüsilises võimekuses, hinnatuna BASFI järgi (p<0,0001). Simponiga ravitud patsientide tervisega seotud elukvaliteet paranes oluliselt, hinnatuna ASQoL-i ja EQ-5D järgi, ning täheldati füüsiliste ja vaimsete parameetrite paranemist SF-36 järgi. Võrreldes platseebogrupiga paranes oluliselt ka nende produktiivsus, mida hinnati üldise töövõime tõusu järgi,ja aktiivsus, mida hinnati WPAI küsimustiku alusel. Kõik eespool kirjeldatud tulemusnäitajad ilmnesid statistiliselt olulistena ka OSI populatsioonis 16.nädalal.

Nähtude ja sümptomite, selja liikuvuse, füüsilise võimekuse, elukvaliteedi ja produktiivsuse paranemine, mida täheldati nii AT kui OSI populatsioonides Simponi 50mgannusega ravitud patsientidel 16.nädalal, püsis uuringusse jäänutel ka 52.nädalal.

GO-BACK

Golimumabiga ravi jätkamise (täielik raviskeem või vähendatud annustamissagedus) efektiivsust ja ohutust võrreldes ravi ärajätmisega hinnati aktiivse nr-axSpA-ga täiskasvanud patsientidel (18…45-aastased), kellel esines püsiv remissioon 10kuud kestnud iga kuu manustatava avatud ravi ajal Simponiga (GO-BACK). Sobivad patsiendid (kes saavutasid kliinilise ravivastuse 4.kuuks ja haiguse mitteaktiivse staatuse (ASDAS <1,3) nii 7.kui ka 10.kuuks), kes sisenesid topeltpimedasse ravi ärajätmise faasi, randomiseeriti jätkama iga kuu manustatavat ravi Simponiga (täielik raviskeem, n=63), saama iga 2kuu järel ravi Simponiga (vähendatud raviskeem, n=63) või saama iga kuu manustatavat platseebot (ravi ärajätmine, n=62) kuni ligikaudu 12kuu jooksul.

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemist. Patsientidel, kellel esines ägenemine, st kellel oli 2järjestikusel hindamisel tuvastatud ASDAS, mis mõlemal korral näitas kas absoluutset skoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1

võrreldes 10.kuuga (avatud perioodi lõpp), alustati kliiniliseravivastuse kirjeldamiseks taas Simponi manustamist üks kord kuus avatud korduvravi faasis.

Kliiniline ravivastus pärast topeltpimeda ravi ärajätmist 188mitteaktiivse haigusega patsiendi seas, kes said vähemalt ühe annuse topeltpimedat ravi, ei esinenudhaiguse ägenemist oluliselt (p<0,001) suuremal osakaalul patsientidest, kui nad jätkasid Simponi kasutamist kas täieliku (84,1%) või vähendatud (68,3%) raviskeemi järgi võrreldes ravi ärajätmisega (33,9%) (tabel8).

Täieliku analüüsivalimi populatsioon (2.periood –topeltpime) Ravi n/N % Hinnanguline (95% CI)b p-väärtusb GLM SC QMT 53/63 84,1 50,2 (34,1; 63,6) <0,001 GLM SC Q2MT 43/63 68,3 34,4 (17,0; 49,7) <0,001 Platseebo 21/62 33,9 Täielik analüüsivalim hõlmab kõiki randomiseeritud osalejaid, kes saavutasid 1.perioodil mitteaktiivse haiguse ja said vähemalt ühe annuse pimendatud uuringuravi. a Määratletud kui ASDAS kahel järjestikusel visiidil, mis mõlemal korral näitas kas absoluutsetskoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (23.visiit). b Itüüpi veamäära mitme ravivõrdluse (GLM SC QMT vs. platseebo ja GLM SC Q2MT vs. platseebo) puhul kontrolliti järjestikuse (astmelise vähendamise) testimise protseduuri abil. Tuletatudstratifitseeritud Miettineni ja Nurmineni meetodipõhjal, kusjuures stratifitseerimistegur oli CRVtase (>6mg/l või ≤6mg/l). Osalejad, kes katkestasid ravi 2.perioodil enneaegselt ja enne „ägenemist“, loetakse „ägenemisega“ uuritavateks. N=osalejate koguarv; n=ägenemiseta osalejate arv; GLM=golimumab; SC=subkutaanne, QMT=manustamine üks kord kuus; Q2MT=manustamine iga kahe kuu järel. Joonisel1 on näidatud esimese ägenemiseni kulunud aja erinevus ravi ärajätmise rühma ja kummagi Simponi ravirühma vahel (logaritmilise astaktesti (log-rank)p<0,0001 kummagi võrdluse puhul). Platseeborühmas algasid ägenemised ligikaudu 2kuud pärast Simponi kasutamise lõpetamist, kusjuures enamik ägenemisi esinesid 4kuu jooksul pärast ravi lõpetamist (joonis1).

Joonis1: Kaplani-Meieri analüüs: aeg esimese ägenemiseni

Kliiniline ravivastus pärast haiguse ägenemise korduvravi Kliiniline ravivastus määratleti BASDAI paranemisena ≥2 või ≥50% võrreldes kahelejärjestikusele haiguse ägenemisele omistatudBASDAI skoori keskmisega. Vähendatud annustamise või ravi ärajätmise skeemidesosalenud 53patsiendist, kellel oli kinnitatud haiguse ägenemine, saavutas 51(96,2%) kliinilise ravivastuse Simponile esimese 3kuu jooksul pärast korduvravi, ehkki kõigi 3kuu kestel suutis seda säilitada väiksem hulk patsiente (71,7%).

Haavandiline koliittäiskasvanutel Simponi efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus täiskasvanud patsientidel.

Induktsioonravi uuringus (PURSUIT-Induction) hinnati mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga (Mayo skoor 6kuni12; endoskoopia alaskoor ≥2) patsiente, kes ei allunud adekvaatselt tavapärasele ravile või kellel esines tavapärase ravi suhtes talumatus või kes pidid võtma kortikosteroide. Uuringu annuse määramise osas randomiseeriti 761patsienti saama kas subkutaanselt 400mgSimponit 0-nädalal ja 200mg2.nädalal või subkutaanselt 200mgSimponit 0-nädalal ja 100mg2.nädalal või subkutaanselt platseebot 0-nädalalja 2.nädalal. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid, kortikosteroidid ja/või immunomoduleerivad ained. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 6nädala jooksul.

Säilitusravi uuringu (PURSUIT-Maintenance) tulemused põhinesid 456patsiendi hindamisel, kes saavutasid kliinilise ravivastuse pärast eelnevat induktsioonravi Simponiga. Patsiendid randomiseeriti

saama kas Simponit 50mgvõi100mgvõi platseebot subkutaanselt iga 4nädala järel. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid ja/või immunomoduleerivad ained. Kortikosteroidide annust vähendati säilitusravi uuringu alguses. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 54nädala jooksul. Patsiendid, kes läbisid kogusäilitusravi uuringu 54.nädalani, jätkasid ravi jätku-uuringus, mille efektiivsust hinnati 216.nädalani. Jätku-uuringu efektiivsuse hindamisel lähtuti muutustest kortikosteroidide kasutamises, arsti üldhinnangust (PGA, Physician’s Global Assessment) haiguse aktiivsusele ning elukvaliteedi paranemisest põletikulise soolehaiguse küsimustiku (IBDQ, Inflammatory Bowel Disease Questionnaire)alusel.

Uuringute PURSUIT-Inductionja PURSUIT-Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Patsientide protsent Kliinilise ravivastusega patsiendid 30% 51%** 6.nädalala Kliinilise remissiooniga patsiendid 6% 18%** 6.nädalalb Limaskesta paranemisega patsiendid 29% 42%* 6.nädalalc Patsientide protsent Ravivastuse säilitamine (kliinilise ravivastusega patsiendid 54nädala 31% 47%* 50%** jooksul)e Püsiv remissioon (kliinilise remissiooniga patsiendid nii 16% 23%g 28%* 30.nädalal kui ka 54.nädalal)f n=patsientide arv ** p≤0,001 * p≤0,01 a Defineeritud kui Mayo skoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra, või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. b Defineeritud kui Mayo skoor ≤2 punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole >1. c Defineeritud kui 0 või 1 Mayo skoori endoskoopia alaskooril. d Ainult Simponi induktsioon. e Patsientidel hinnati haavandilise koliidi aktiivsust osalise Mayo skoori abil iga 4nädala järel (endoskoopia kinnitas ravivastuse kadu). Seega patsient, kellel ravivastus säilis, näitas pidevat kliinilist ravivastust igal hindamisel 54nädala jooksul. f Patsient pidi olema remissioonis nii 30.kui ka 54.nädalal (ilma et ravivastus oleks kordagi kadunud 54nädala jooksul), et saavutada püsiv remissioon. g Alla 80kg kehakaaluga patsientide seas saavutas püsiva kliinilise remissiooni suurem osa 50mgsäilitusravi saanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega. Simponigaravi saanud patsientidest 50mg grupis (42%, nominaalne p-väärtus<0,05) ja 100mg grupis (42%, p<0,005) saavutas rohkem patsientepüsiva limaskesta paranemise (patsiendid limaskesta paranemisega nii 30.kui ka 54.nädalal)kui platseebo grupi patsiendid (27%). PURSUIT-Maintenanceuuringu alguses sai 54%patsientidest (247/456) kortikosteroide. Neist säilitas kliinilise vastuse 54.nädalaks ega võtnud 54.nädalal kortikosteroide 50mggrupis (38%, 30/78) ja 100mggrupis (30%, 25/82) suurem protsent patsiente kui platseebogrupis (21%, 18/87). Patsientide protsent, kes lõpetas kortikosteroidide võtmise 54.nädalaks,oli suurem 50mggrupis (41%, 32/78) ja 100mggrupis (33%, 27/82) võrreldes platseebogrupiga (22%, 19/87). Kõigi jätku-uuringusse

sisenenud patsientide seas püsis isikute osakaal, kes kortikosteroide enam kasutama ei hakanud, üldiselt samasugusena 216.nädalani.

Patsientidele, kes ei saavutanud kliinilist ravivastust 6.nädalaks uuringus PURSUIT-Induction, annustati 100mgSimponit iga 4nädala järel uuringus PURSUIT-Maintenance. 14.nädalal oli 28% neist patsientidest saavutanud ravivastuse, mis defineeriti osalise Mayo skoorina (vähenemine ≥3punkti võrreldes induktsiooni algusega). 54.nädalal olid nendel patsientidel täheldatud kliinilised tulemused sarnased kliiniliste tulemustega, millest teatati 6.nädalaks kliinilise ravivastuse saavutanud patsientidel.

Simponi parandas võrreldes ravi algusega 6.nädalaks oluliselt elukvaliteeti, mida mõõdeti haigusspetsiifilise küsimustiku IBDQ (inflammatory bowel disease questionnaire,põletikulise soolehaiguse küsimustik) abil.Simponi säilitusravi saanud patsientidel säilis IBDQ abil mõõdetud elukvaliteedi paranemine 54nädala jooksul.

Ligikaudu 63% patsientidest, kes said Simponit jätku-uuringu alguses, jätkasid ravi kuni uuringu lõpuni (viimane golimumabi annus manustati 212.nädalal).

Lapsed Haavandiline koliit lastel Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati IIIfaasi mitmekeskuselises avatud uuringus (PURSUIT2), millesse kaasati 2…17-aastased lapsed, kellel oli mõõdukas kuni raske aktiivne haavandiline koliit, mida määratleti kui ravieelset Mayo koguskoori 6 kuni 12 (kaasa arvatud), endoskoopia alaskooriga ≥2. Varem TNF-α vastaste ainetega ravi saanud lapsed uuringusse ei sobinud. Enamik neist 69osalejast(97,1%) said haavandilise koliidi tõttu ravimeid (kortikosteroidid, immunomodulaatorid ja/või 5-ASA); 52,2% osalejatest said kortikosteroide ning 88,4% said suukaudset 5-ASA-t. Osalejate keskmine vanus oli 13,4aastat(vahemik 4…17). 53,6% (37) osalejatest olid naissoost. Keskmine kehakaal oli 52,4kg (vahemik 16…107). Kogu golimumabi populatsiooni ravieelsedhaiguse omadused olid representatiivsed ka mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga laste puhul.

Induktsioonravi faasis (0-nädal kuni 6.nädal) manustati lastele 0-nädalal ja 2.nädalal subkutaanselt golimumabi annus vastavalt kehakaalule. Lapsed kehakaaluga ≥45kg said fikseeritud induktsioonannused 200mg subkutaanselt 0-nädalal ja 100mg 2.nädalal. Lapsed kehakaaluga <45kg said kehapinna alusel kohandatud induktsioonannused 120mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 200mg) subkutaanselt 0-nädalal ja 60mg/m2(kuni maksimaalse annuseni 100mg) subkutaanselt 2.nädalal. 6.nädalal hinnati lapsi ravimi efektiivsuseja ohutuse osas. Golimumabile kliinilise ravivastuse (Mayo koguskoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0 või 1 kohaliku endoskoopia alaskoori järgi) saavutanud lapsed jätkasid säilitusravi faasis (6.nädal kuni 54.nädal) ravi subkutaanse golimumabi annusega 100mg (lapsed kehakaaluga ≥45kg) või 60mg/m2 (lapsed kehakaaluga <45kg) iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Lastele, kes ei olnud 6.nädalaks ravivastust saavutanud, võidi manustada lisaannused 6.nädalal ja 10.nädalal, millele järgnes ravivastuse hindamine 14.nädalal, et teha kindlaks, kas need lapsed jätkavad golimumabi manustamist iga 4nädala järel kuni 50.nädalani. Säilitusravi faasi alustanud 41lapsest püsisid 54.nädalani uuringus 39last (neile tehti Mayo koguskoori efektiivsushindamine).

Mayo skoori abil mõõdetud kliinilise remissiooni esmane tulemusnäitaja määratleti Mayo skoorina ≤2punkti,millest ükski individuaalne alaskoor ei olnud >1 (kohaliku endoskoopia spetsialisti poolt hinnatud Mayo endoskoopia alaskoori alusel). 6.nädalal esines kliiniline remissioon kokku 22lapsel (31,9%). 54.nädalal oli kliinilises remissioonis 31,7% lastest, kellel esines kliiniline remissioon 6.nädalal.

Uuringute PURSUIT2–Inductionja PURSUIT2–Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Esmane tulemusnäitaja Simponi Isikud, kes olid 6.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises remissioonis 22 (31,9%) Peamised teisesed tulemusnäitajad 6.nädalal kliinilises remissioonis isikudb 39 (56,5%) 6.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 28 (40,6%) Peamised teisesed tulemusnäitajad Simponi Isikud, kes olid 54.nädalal Mayo skoori alusel 13 (31,7%) kliinilises remissioonisa,e 54.nädalal endoskoopilise paranemisega isikudc 15 (36,6%) 54.nädalal Mayo skoori alusel kliinilises 12 (54,5%) remissioonis isikud, osalejatest,kes olid kliinilises remissioonis 6.nädalala,d,e n=patsientide arv a Kliinilist remissiooni määratleti kui Mayo skoori ≤2punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole>1. b Kliinilist ravivastust määratleti kui Mayo skoori langust ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. c Endoskoopilist paranemist määratleti kui endoskoopia alaskoori 0 või 1 kohaliku endoskoopia järgi. d Nimetaja moodustavad patsiendid, kes olid6.nädalal kliinilises remissioonis. e Isikud, kellel puudus 54.nädalal endoskoopia skoor, loeti nende hulka, kellel puudus kliinilineremissioon.

Immunogeensus IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi uuringute lõikes täheldati 52.nädalal golimumabivastaseid antikehi 5%-l (105/2062) golimumabiga ravitud patsientidest ning kui testiti, olid peaaegu kõik antikehad in vitroneutraliseeruvad. Sarnaseid esinemissagedusi täheldati ka reumatoloogiliste näidustuste puhul. Patsientidel, kes said samaaegselt metotreksaati oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes saidgolimumabi ilma metotreksaadita (vastavalt ligikaudu 3% (41/1235) võrreldes 8%-ga (64/827)).

Nr-axSpA puhul täheldati 52.nädalal golimumabivastaseid antikehi 7%-l (14/193) golimumabiga ravitud patsientidest.

IIja IIIfaasi haavandilise koliidi uuringutes täheldati 54.nädalal golimumabivastaseid antikehi 3%-l (26/946) golimumabiga ravitud patsientidest. Kuuekümne kaheksal protsendil (21/31) antikehadega patsientidest olid antikehad in vitroneutraliseeruvad. Patsientidel, kes said samaaegselt immunomodulaatoreid (asatiopriini, 6-merkaptopuriini ja metotreksaati) oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma immunomodulaatoriteta (vastavalt 1% (4/308) võrreldes 3%-ga (22/638)). Kõigist patsientidest,kes jätkasid jätku-uuringus ja kellelt saadi hinnatavad analüüsimaterjalid 228.nädalani, tuvastati golimumabivastaseid antikehi 4%-l (23/604) golimumabiga ravitud patsientidest. Kaheksakümne kahel protsendil (18/22) antikeha-positiivsetest patsientidest esinesid neutraliseerivad antikehad in vitro. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski (vt lõik4.8). Golimumabivastaste antikehadega patsientide väike arv ei võimalda teha lõplikke järeldusi golimumabivastasteantikehade ja kliinilise efektiivsuse või ohutuse meetmete vahelise suhte osas.

Kuna immunogeensuse analüüsid on ravimi-ja uuringuspetsiifilised, ei ole kohane võrrelda antikehade tekke taset erinevate ravimite puhul.

Laste haavandilise koliidi IIIfaasi uuringus oli 22% (15/69) Simponiga ravitud patsientidest viimasel ohutusalasel visiidil golimumabi vastaste antikehade suhtes positiivsed ravimtolerantse EIA meetodi alusel. Enamikul antikehadega patsientidest esinesid antikehade väikesed tiitrid. Golimumabi vastaste antikehade esinemus oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel võrreldav. Haavandilise koliidiga patsientidel, kellel tekkisid golimumabivastased antikehad, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid seerumis üldiselt väiksemad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast ühekordse annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele või reumatoidartriidiga patsientidele oli mediaanne golimumabi maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamise aeg 2…6ööpäeva. Pärast ühekordse 50mggolimumabi annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele saavutati keskmine (± standardhälve) maksimaalne seerumikontsentratsioon (C ) 3,1±1,4g/ml. Pärast ühekordse 100mgsubkutaanse annuse süstimist oli golimumabi imendumine sarnane nii manustamisel õlavarde, kõhupiirkonda kui ka reide ja keskmine absoluutne biosaadavus oli 51%. Kuna golimumabi farmakokineetika oli pärast subkutaanset manustamist ligikaudu proportsionaalne annusega, arvatakse, et golimumabi 50mgja 200mgannuse absoluutne biosaadavus on sarnane. Jaotumine Pärast ühekordset intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala 115±19ml kg kohta.

Eritumine Golimumabi süsteemne kliirens oli hinnanguliselt 6,9±2,0ml ööpäevas kg kohta. Terminaalne poolväärtusaeg oli tervetel isikutel hinnanguliselt ligikaudu 12±3 päeva ja samasuguseid väärtusi täheldati ka reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi või haavandilise koliidiga patsientidel.

Kui 50mggolimumabi manustati subkutaanselt reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidele iga 4nädala järel, saavutati ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 12.nädalaks. Pärast 50mggolimumabi subkutaanset manustamist iga 4nädala järel (samaaegselt metotreksaatraviga) reumatoidartriidiga patsientidele (kelle reumatoidartriit oli aktiivne vaatamata ravile metotreksaadiga) oli keskmine (± standardhälve) minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 0,6±0,4g/ml, ligikaudu 0,5±0,4g/ml aktiivse psoriaatilise artriidiga patsientidel ning ligikaudu 0,8±0,4g/ml anküloseeriva spondüliidiga patsientidel. Golimumabi keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis nr-axSpA patsientidel oli sarnaneanküloseeriva spondüliidiga patsientidega, kes manustasid subkutaanselt 50mggolimumabi iga 4nädala järel.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel, kes ei saanud samaaegselt metotreksaati, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30% võrra väiksemad kui patsientidel, kes said golimumabi koos metotreksaadiga. Piiratud arvul reumatoidartriidiga patsientidel, keda raviti subkutaanse golimumabiga 6kuu jooksul, vähendas metotreksaadi samaaegne kasutamine golimumabi näivat kliirensit ligikaudu 36% võrra. Samas näitas populatsiooni farmakokineetiline analüüs, et NSAID-ide, suukaudselt manustatavate kortikosteroidide või sulfasalasiini samaaegne kasutamine ei mõjutanud golimumabi näivat kliirensit. Pärast 200mgja 100mggolimumabi induktsioonannuseid vastavalt 0-nädalalja2.nädalal ning seejärel 50mgvõi 100mggolimumabi säilitusannuste subkutaanset manustamist iga 4nädala järel haavandilise koliidiga patsientidele, saavutati golimumabi tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 14nädalat peale ravi algust. Säilitusravi ajal iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi tulemusel oli keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis vastavalt 0,9±0,5g/mlja 1,8±1,1g/ml.

Haavandilise koliidiga patsientidele, keda raviti iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mgvõi 100mggolimumabi annustega, ei avaldanud samaaegne immunomodulaatorite manustamine olulist mõju golimumabi minimaalsele tasakaalukontsentratsioonile.

Patsientidel, kellel olid tekkinud antikehadgolimumabi suhtes, oli golimumabi minimaalne tasakaalukontsentratsioon üldiselt väike (vt lõik5.1).

Haavandiline koliit lastel Golimumabi farmakokineetika oli haavandilise koliidiga lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnane. Populatsiooni farmakokineetika kinnitas, et Simponi soovitatava raviskeemiga saavutati lastel täiskasvanutega sarnased või veidi suuremad golimumabi seerumikontsentratsioonid kogu kehakaaluvahemiku lõikes.

Lineaarsus Pärast ühekordse intravenoosse annuse (annusevahemikus 0,1…10,0mg/kg) manustamist reumatoidartriidiga patsientidele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega. Ka pärast ühekordse subkutaanse annuse (annusevahemikus 50mg…400mg) manustamist tervetele isikutele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega.

Kehakaalu mõju farmakokineetikale Esines kalduvus golimumabi suuremale näivale kliirensile suurema kehakaalu puhul (vt lõik4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsiooni-ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensuse uuringuid, fertiilsuse uuringuid loomadel ega pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole golimumabiga läbi viidud.

Hiirtel teostatud fertiilsuse ja üldise reproduktiivse funktsiooni uuringutes, kus kasutati analoogseid hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust selektiivselt inhibeerivaid antikehi, vähenes tiinete hiirte arv. Ei ole teada, kas see leid oli põhjustatud toimest isastele ja/või emastele isenditele. Hiirtel teostatud arengutoksilisuse uuringus, kus kasutati samu analoogseid antikehi, ja uuringus, kus reesusmakaakidele(Cynomolgusahvid)manustati golimumabi, ei täheldatud toksilisust emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool (E420) Histidiin Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat Polüsorbaat80(E433) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Simponit võib ühekordselt hoida kuni 30päeva temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg, mis on trükitud karbile. Karbile tuleb kirjutada uus kõlblikkusaeg (kuni 30päeva pärast külmkapist väljavõtmist).

Kui Simponit on säilitatud toatemperatuuril, ei tohi seda enam külmkappi tagasi panna. Simponi tuleb ära visata, kui seda ei ole kasutatud toatemperatuuril hoidmise 30päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Simponi 100mgsüstelahus süstlis 1ml lahust (Itüüpi klaasist) süstlis, millele on kinnitatud nõel (roostevabast terasest) ja nõelakate (kummist, mis sisaldab lateksit). Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1süstlit,ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3süstlit (3üksikpakendit).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Simponit tarnitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstlis. Igas pakendis on kasutusjuhend, kus kirjeldatakse põhjalikult süstli kasutamist. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb süstlil lasta soojeneda toatemperatuurini, oodates ligikaudu 30minutit enne Simponi süstimist. Süstlit ei tohi loksutada.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Selline välimus ei ole valku sisaldavate lahuste puhul ebaharilik. Simponit ei tohi kasutada, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab nähtavaid võõrosakesi.

Põhjalikud juhised Simponi süstli ettevalmistamiseks ja manustamiseks on toodud pakendi infolehes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/007 1süstel EU/1/09/546/008 3süstlit

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISEKUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.10.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mg süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNEJA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 1ml pen-süstel sisaldab 100mg golimumabi*.

* Inimese IgG1κ monoklonaalne antikeha, mida toodetakse hiire hübridoomi rakuliinil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Teadaolevat toimet omavad abiained Iga pen-süstel sisaldab 41mg sorbitooli (E420) ühe 100mg annuse kohta. Iga pen-süstel sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühe 100mg annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik)pen-süstlis(SmartJect)

Lahus on selge kunikergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Reumatoidartriit Simponi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud:  mõõduka kuni raske aktiivse reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastushaigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele,sh metotreksaadileon olnud ebapiisav;  raske aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kedaei ole varem ravitud metotreksaadiga.

On näidatud, et Simponi kombinatsioonismetotreksaadiga pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud liigesekahjustuse progresseerumise kiirust ning parandab füüsilist funktsiooni.

Teave polüartikulaarse juveniilse idiopaatilise artriidi näidustuse kohta: palun vt Simponi 50mg ravimi omaduste kokkuvõte. Psoriaatiline artriit Simponi monoteraapianavõi kombinatsioonis metotreksaadiga on näidustatud aktiivse ja progresseeruva psoriaatiliseartriidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus eelnevatele haigust modifitseerivatele antireumaatilistele ravimitele on olnud ebapiisav. On näidatud, et Simponi pidurdab röntgenoloogiliselt hinnatud perifeersete liigesekahjustuste progresseerumise kiirust patsientidel, kellel on mõni haiguse polüartikulaarne sümmeetriline alatüüp (vt lõik5.1),ja parandab füüsilist funktsiooni.

Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi on näidustatud raske aktiivse anküloseeriva spondüliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile on olnud ebapiisav.

Radiograafilise leiuta aksiaalnespondüloartriit Simponi on näidustatud raske, aktiivse radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi raviks täiskasvanutel, kellel esinevad objektiivsed põletikunäitajad, mis on tõendatud C-reaktiivse valgu taseme tõusu ja/või magnetresonantstomograafia alusel,ning kellel ravivastusmittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele on olnud ebapiisav või kellel esineb nende talumatus.

Haavandiline koliit Simponi on näidustatud mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidi raviks täiskasvanutel, kellel ravivastus tavaravile(sh kortikosteroidid ja 6-merkaptopuriin võiasatiopriin)on olnud ebapiisav või esineb nende talumatus või meditsiiniline vastunäidustus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peavad alustama ning ravi kulgu jälgima reumatoidartriidi (RA), psoriaatilise artriidi (PsA), anküloseeriva spondüliidi (AS), radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi (nr-axSpA) või haavandilise koliidi diagnoosimise ja ravi kogemustega spetsialistid. Simponiga ravitavatele patsientidele tuleb anda patsiendi kaart.

Annustamine

Reumatoidartriit Simponi 50mg manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval. Simponit tuleb manustada samaaegselt metotreksaadiga.

Psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit või radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit Simponi 50mg manustatakse üks kord kuus, iga kuu ühel ja samal kuupäeval.

Olemasolevate andmete kohaselt saavutatakse kõigil eelpool loetletud näidustustel kliiniline vastus tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (pärast 3…4annust). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes selle aja jooksul ravile ei reageeri.

Patsiendid kehakaaluga üle 100kg Kui üle 100kg kehakaaluga patsientidel, kellel on RA, PsA, AS või nr-axSpA, ei avaldu piisav kliiniline vastus kõigil eelpool loetletud näidustustel pärast 3 või 4annuse manustamist, võib kaaluda golimumabi annuse suurendamist 100mg-ni üks kord kuus, võttes arvesse teatud tõsiste kõrvaltoimete suuremat tekkeriski 100mg annuse kasutamisel võrreldes 50mg annusega (vt lõik4.8). Ravi jätkamist peab hoolikalt kaaluma patsientide puhul, kes ei reageeri ravile ka pärast 3…4täiendavat 100mg annust. Haavandiline koliit Patsiendid kehakaaluga alla 80kg Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg 2.nädalal. Adekvaatse ravivastusega patsientidele tuleb manustada 50mg 6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel. Ebapiisava ravivastusega patsientidel võib olla kasu ravi jätkamisest annusega 100mg 6.nädalal ja seejärel iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Patsiendid kehakaaluga 80kg ja rohkem Simponit manustatakse algannuses 200mg, millele järgneb 100mg 2.nädalal ning seejärel 100mg iga 4nädala järel (vt lõik5.1).

Säilitusravi ajal võib kortikosteroidide annust vähendada vastavalt ravijuhenditele.

Olemasolevad andmed näitavad, et kliiniline ravivastus saavutatakse tavaliselt 12…14ravinädala jooksul (peale 4annust). Kui selle aja jooksul ei ole terapeutilist efekti ilmnenud, tuleb edasine raviskeem üle vaadata.

Annuse vahelejäämine Kui patsient unustab süstida Simponit ettenähtud kuupäeval, tuleb ununenud annus süstida niipea, kui see patsiendile meenub. Patsientidele tuleb öelda, et nad ei tohi süstida kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata.

Järgmine annus tuleb manustada järgnevate juhiste kohaselt:  kui annusega on hilinetud vähem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja püsima esialgses ajagraafikus;  kui annusega on hilinetud rohkem kui 2nädalat, peab patsient süstima ununenud annuse ja selle süstimise kuupäeva alusel tuleb paika panna uus ajagraafik.

Patsientide erirühmad Eakad (≥65-aastased) Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Neeru-ja maksakahjustus Nendel patsiendirühmadel ei ole Simponi kasutamist uuritud. Annustamissoovitusi anda ei saa.

Lapsed Simponi ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel patsientidel ei ole tõestatud muudel näidustustel kui pJIA ja laste haavandiline koliit. Andmed puuduvad. Puudub Simponi asjakohane kasutus alla 2-aastastel pJIA või laste haavandilise koliidiga patsientidel. Simponi 100mg pen-süstlit ei ole uuritud laste vanuserühmas ja seda ei ole soovitatav selles populatsiooniskasutada. Annustamise ja manustamise kohta laste haavandilise koliidiga patsientidele(alates 2-aastastestja kehakaaluga üle 15kg) vt 50mg või 100mg süstli või 45mg/0,45ml pen-süstli ravimi omaduste kokkuvõtte lõik4.2. Annustamise ja manustamise kohta pJIA-ga patsientidelevt 50mg süstli või 50mg või 45mg/0,45ml pen-süstli ravimi omaduste kokkuvõttelõik4.2.

Manustamisviis Simponi on subkutaanseks manustamiseks. Pärast õige subkutaanse süstimistehnika omandamist võivad patsiendid ravimit ise süstida, kui arst leiab, et see on sobiv. Vajaduse korral tagatakse meditsiiniline jälgimine. Patsientidele tuleb öelda, et nad süstiksid Simponi täieliku annuse üldise kasutusjuhendi kohaselt, mis on toodud pakendi infolehes. Kui on vaja teha mitu süstet, siis tuleb need teha keha erinevatesse kohtadesse. Iga pen-süstel on ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil ja tuleb kohe pärast kasutamist ära visata.

Juhendit ravimi manustamiseks vt lõik6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Aktiivne tuberkuloos või muud rasked infektsioonid, nagu sepsis ja oportunistlikud infektsioonid (vt lõik4.4).

Mõõdukas ja raske südamepuudulikkus (NYHA klassIII/IV) (vt lõik4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Infektsioonid Patsiente tuleb enne ja pärast ravi golimumabiga ning selle ajal hoolikalt jälgida infektsioonide, sh tuberkuloosi suhtes. Kuna golimumabi eliminatsioon võib kesta kuni 5kuud, peab patsiente jälgima

kogu selle aja jooksul. Ravi golimumabiga ei tohi jätkata patsiendid, kellel tekib tõsine infektsioon või sepsis (vt lõik4.3).

Golimumabi ei tohi manustada kliiniliselt olulise aktiivse infektsiooniga patsientidele. Golimumabi määramisel patsientidele, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid tuleb rakendada ettevaatust. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad võimaluse korral vältima kokkupuudet infektsioonide võimalike riskiteguritega.

TNF-i blokaatoreid võtvad patsiendid on tõsistele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Golimumabi saavatel patsientidel on teatatud bakteriaalsete (sh sepsise ja pneumoonia), mükobakteriaalsete (sh tuberkuloosi), invasiivsete seeninfektsioonide ja oportunistlike infektsioonide tekkest, millest mõned on lõppenud ka surmaga. Mõned nendest tõsistest infektsioonidest on esinenud patsientidel, kes said samaaegselt immunosupressioonravi, mis võis lisaks nende põhihaigusele soodustada infektsioonide teket. Patsiente, kellel tekib ravi ajal golimumabiga uus infektsioon, tuleb hoolikalt jälgida ja neil tuleb teha täielik diagnostiline hindamine. Golimumabi manustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib uus tõsine infektsioon või sepsis. Sobivat mikroobi-või seentevastast ravi tuleb alustada ja jätkata niikaua, kuni infektsioon on kontrolli alla saadud.

Invasiivsete seeninfektsioonide (nt histoplasmoos, koktsidioidmükoos või blastomükoos) suure levimusega piirkondades elanud või reisinud patsientide puhul tuleb enne golimumabiga ravi alustamist hoolikalt kaaluda golimumabiga ravist saadava kasu ja riskide suhet. Golimumabiga ravitud riskirühma patsientidel tuleb kahtlustada invasiivset seeninfektsiooni, kui neil tekib tõsine süsteemne haigus.Kui võimalik, peab diagnoosimine ja empiirilise seenevastase ravi manustamine neil patsientidel toimuma koostöös arstiga, kellel on kogemus invasiivsete seeninfektsioonidega patsientide ravimisel.

Tuberkuloos Golimumabi saanud patsientidel on teatatud tuberkuloosi juhtudest. Tuleb märkida, et enamikul nendest juhtudest oli tegemist kopsuvälise tuberkuloosiga, mis oli lokaalne või dissemineerunud.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kõiki patsiente hinnata nii aktiivse kui ka inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi suhtes. See hindamine peab sisaldama põhjalikku patsiendi meditsiinilise anamneesi koostamist koos küsimustega põetud tuberkuloosi või võimaliku eelneva kokkupuute kohta tuberkuloosiga ning varasema ja/või praeguse immunosupressiivse ravi kohta. Kõigile patsientidele tuleb teha vajalikud sõeluuringud, s.o naha või vere tuberkuliinitest ja röntgenülesvõte rindkerest (kehtida võivad kohalikud soovitused). Need uuringud on soovitatav kirja panna patsiendi kaardile. Ravimi väljakirjutajad peavad meeles pidama naha tuberkuliinitesti valenegatiivsete tulemuste riski, eriti raskesti haigete või immuunpuudulikkusega patsientide puhul. Aktiivse tuberkuloosi diagnoosimisel ei tohi ravi golimumabiga alustada (vt lõik4.3).

Kui patsiendil kahtlustatakse latentset tuberkuloosi, tuleb nõu pidada tuberkuloosi ravis kogenud arstiga.Kõikide allpool kirjeldatud olukordade puhul tuleb golimumabiga ravist saadava kasu ja riski suhet väga hoolikalt kaaluda.

Inaktiivse („latentse“) tuberkuloosi diagnoosimisel tuleb enne ravi alustamist golimumabiga alustada latentse tuberkuloosi vastast ravi vastavalt kohalikele soovitustele.

Patsientide puhul, kellel on mitmed või olulised tuberkuloosi riskitegurid ja kelle latentse tuberkuloosi testi vastus on negatiivne, tuleb kaaluda tuberkuloosivastase ravi määramist enne ravi alustamist golimumabiga. Tuberkuloosivastase ravi kasutamist enne ravi alustamist golimumabiga tuleb kaaluda ka patsientide puhul, kellel on minevikus anamneesis latentne või aktiivne tuberkuloos ja kelle puhul kohase ravikuuri läbimist ei saa kinnitada.

Golimumabiga ravitud patsientidel on ilmnenud aktiivne tuberkuloos latentse tuberkuloosi ravi ajal ja pärast ravi. Golimumabi saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida aktiivse tuberkuloosi nähtude ja

sümptomite suhtes, sh patsiente, kelle latentse tuberkuloosi testi vastus olinegatiivne; patsiente, kes saavad latentse tuberkuloosi ravi või patsiente, kellel on eelnevalt ravitud tuberkuloosi infektsiooni.

Kõigile patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid arsti poole, kui ravi ajal golimumabiga või pärast seda tekivad tuberkuloosile viitavad nähud/sümptomid (nt püsiv köha, kõhnumine/kehakaalu langus, subfebriilne palavik).

Hepatiit B viiruse (HBV) reaktivatsioon Hepatiit B reaktivatsiooni on esinenud patsientidel, kes on selle viiruse kroonilised kandjad (st pinnaantigeen-positiivne) ja saavad TNF-i antagoniste, sh golimumabi. Mõned juhud on lõppenud surmaga.

Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb patsiente kontrollida HBV infektsiooni suhtes. HBV positiivsete patsientide osas on soovitatav konsulteerida B-hepatiidi ravi kogemust omava arstiga.

Golimumabiga ravi vajavaid HBV kandjaid tuleb kogu ravi ajal ning mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida aktiivse HBV infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Puuduvad piisavad andmed HBV reaktivatsiooni vältimiseks samaaegselt viirusevastast ravi ja ravi TNF-i antagonistiga saavate HBV kandjatest patsientide ravimise kohta. Patsientidel, kellel areneb HBV reaktivatsioon, tuleb ravi golimumabiga katkestada ja alustada tõhusat viirusevastast ravi koos sobiva toetava raviga.

Pahaloomulised kasvajad ja lümfoproliferatiivsed haigused TNF-i blokeeriva ravi võimalik roll pahaloomuliste kasvajate tekkes ei ole teada. Praeguste teadmiste kohaselt ei saa TNF-i antagonistidega ravitud patsientidel lümfoomide, leukeemia ja teiste pahaloomuliste kasvajate võimalikku riski välistada. Ettevaatust tuleb rakendada, kui TNF-i blokeeriva ravi kasutamist kaalutakse patsientide puhul, kellel on anamneesis pahaloomulisi kasvajaid, või kui kaalutakse ravi jätkamist patsientidel, kellel ontekkinud pahaloomuline kasvaja.

Pahaloomulised kasvajad lastel TNF-i blokeerivate ravimitega (ravi alustamine ≤18-aastastel) ravitud laste, noorukite ja noorte täiskasvanute (kuni 22-aastaste) hulgas on turuletulekujärgselt teatatud pahaloomulistest kasvajatest, millest mõned on lõppenud surmaga. Ligikaudu pooled neist olid lümfoomid. Teistel juhtudel oli tegu erinevate pahaloomuliste kasvajatega ja sealhulgas harva esinevad immunosupressiooniga seotud pahaloomulised kasvajad. Ei saa välistada pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski TNF-i blokaatoritega ravitud lastel ja noorukitel.

Lümfoom ja leukeemia Kõigi TNF-i blokeerivate ravimite (sh Simponi) kliiniliste uuringutekontrolliga osades täheldati patsientide hulgas, kes said TNF-i inhibeerivat ravi,rohkem lümfoomi juhte, võrreldes kontrollgrupi patsientidega. Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kliinilistes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabiga ravitud patsientidel suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud leukeemia juhtudest. Pikaajalise, väga aktiivse põletikulise haigusega reumatoidartriidi patsientidel on haigusest tingituna suurenenud oht lümfoomi ja leukeemia tekkeks, mis raskendab võimaliku riski hindamist. Turuletulekujärgselt on teatatud hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi (HSTCL–hepatosplenic T-cell lymphoma) harvadest juhtudest patsientidel, kes on saanud ravi teiste TNF-i blokaatoritega (vt lõik4.8). See harvaesinev T-rakulise lümfoomi vorm on väga agressiivse kuluga ning üldjuhul fataalne. Enamikjuhteon esinenud noorukitel ja noortel meessoost täiskasvanutel, kes peaaegu kõik said samaaegselt ka ravi asatiopriini (AZA) või 6-merkaptopuriiniga (6-MP) põletikulise soolehaiguse tõttu. Potentsiaalset riski AZA või 6-MP ja golimumabi kombinatsiooniga tuleb hoolikalt kaaluda. TNF-i blokaatoritega ravi saavatel patsientidel ei saa välistada hepatospleenilise T-rakulise lümfoomi tekkeriski.

Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Simponi IIb ja IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi kliiniliste uuringutekontrolliga osades oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane golimumabi grupis ja kontrollgrupis.

Käärsoole düsplaasia/kartsinoom Ei ole teada, kas ravi golimumabiga mõjutab düsplaasia või käärsoolevähi tekkeriski. Kõiki haavandilise koliidiga patsiente, kellel esineb suurenenud risk düsplaasia või käärsoolevähi tekkeks (nt patsiendid, kellel esineb pikaajaline haavandiline koliit või primaarne skleroseeruv kolangiit), või kellel on varem esinenud düsplaasia või käärsoolevähk, tuleb enne ravi alustamist ning kogu haiguse vältelregulaarsete intervallidega hinnata düsplaasia arengu suhtes. Selle hindamise hulka kuuluvad kolonoskoopia ning biopsiad kooskõlas kohalike soovitustega.Esmaselt diagnoositud düsplaasiaga patsientidel, kes saavad ravi golimumabiga, tuleb iga patsiendi puhul individuaalselt riski-kasu suhet hoolikalt hinnata ning kaaluda,kas ravi jätkata või mitte.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati golimumabi kasutamistpüsiva raske astmaga patsientide ravis, teatati golimumabiga ravitud patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest võrreldes kontrollgrupi patsientidega (vt lõik4.8). Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Uurimuslikus kliinilises uuringus, kus hinnati teise TNF-i inhibeeriva ravimi infliksimabi kasutamist, teatati mõõduka kuni raske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel suuremast hulgast pahaloomulistest kasvajatest (peamiselt kopsu-või pea-ja kaelapiirkonnas) infliksimabi saanud patsientidel võrreldes kontrollgrupiga. Kõik patsiendid olid minevikus palju suitsetanud. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust mis tahes TNF-i antagonisti kasutamisel KOK-iga patsientidel ja samuti patsientidel, kellel on pahaloomuliste kasvajate tekke risk suurenenud rohke suitsetamisetõttu.

Nahavähid TNF-i inhibiitoritega, sh golimumabiga ravitud patsientidel on teatatud melanoomistja Merkeli raku kartsinoomist(vt lõik4.8). Perioodiline naha kontrollon soovitatav, eriti nahavähiriskiteguritega patsientidel.

Südame paispuudulikkus TNF-i blokaatorite, sealhulgas golimumabi kasutamisel on teatatud südame paispuudulikkuse halvenemisest ning südame paispuudulikkuse tekkest. Mõned juhud lõppesid surmaga. Teise TNF-i antagonistiga teostatud kliinilises uuringus on täheldatud südame paispuudulikkuse süvenemist ja südame paispuudulikkusest tingitud suremuse suurenemist. Südame paispuudulikkusega patsientidel ei ole golimumabi kasutamist uuritud.Kerge südamepuudulikkusega (NYHA klassI/II) patsientidel tuleb golimumabi kasutada ettevaatusega. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ravi golimumabiga tuleb katkestada patsientidel, kellel ilmnevad südamepuudulikkuse uued või raskemad sümptomid (vt lõik4.3). Neuroloogilised reaktsioonid TNF-i blokeerivate ravimite (sealhulgas golimumab) kasutamist on seostatud kesknärvisüsteemi demüeliniseerivate häirete, sh hulgiskleroosi ja perifeersete demüeliniseerivate haiguste kliiniliste sümptomite ja/või röntgenileiu uue avaldumise või süvenemisega. Enne ravi alustamist golimumabiga tuleb olemasoleva või hiljuti avaldunud demüeliniseeriva häirega patsientidel hoolikalt kaaluda TNF-i inhibeerivast ravist saadavat kasu ja riske. Nimetatud häirete tekkimisel tuleb kaaluda ravi lõpetamist golimumabiga (vt lõik4.8).

Kirurgia Golimumabiga ravi ohutust puudutav kogemus patsientidel, kellel on teostatud kirurgilisi protseduure, sh liigeseplastikat on piiratud. Kirurgilise protseduuri planeerimisel tuleb arvesse võtta ravimi pikka poolväärtusaega. Patsienti, kes vajab operatsiooni ravi ajal golimumabiga, tuleb hoolikalt infektsioonide suhtes jälgida ja kasutada kohaseid meetmeid.

Immunosupressioon TNF-i blokaatorite, sh golimumabi kasutamisega seoses esineb infektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate vastaste organismisiseste kaitsemehhanismide nõrgenemise võimalus, sest TNF vahendab põletikku ja moduleerib rakulist immuunvastust.

Autoimmuunprotsessid TNF-i inhibeerivast ravist tingitud suhteline TNF puudulikkus võib põhjustada autoimmuunprotsesside teket. Kui patsiendil tekivad pärast golimumabiga ravi sümptomid, mis viitavad luupusetaolisele sündroomile ja patsiendil on tekkinud antikehad kaheahelalise DNA suhtes, tuleb ravi golimumabiga katkestada (vt lõik4.8). Hematoloogilised reaktsioonid TNF-i blokaatoreid, sh golimumabi saavatel patsientidel on teatatud pantsütopeeniast, leukopeeniast, neutropeeniast, agranulotsütoosist, aplastilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kõigile patsientidele peab soovitama, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, kui neil kujunevad vere düskraasiale viitavad nähud ja sümptomid (nt püsiv palavik, verevalumid, verejooksud, kahvatus). Patsientidel, kellel on tuvastatud olulised hematoloogilised kõrvalekalded, tuleb kaaluda ravi katkestamist golimumabiga.

TNF-i antagonistide ja anakinra samaaegne manustamine Anakinra ja teise TNF-i blokaatori etanertsepti samaaegsel kasutamisel täheldati kliinilistes uuringutes tõsiseid infektsioone ja neutropeeniat; täiendavat kliinilist kasu ei ilmnenud. Sellise kombinatsioonravi korral täheldatud kõrvaltoimete iseloomu tõttu võib sarnane toksilisus tekkida ka anakinra ja teiste TNF-i blokaatorite kombinatsiooni kasutamisel. Golimumabi ja anakinra kombinatsiooni ei ole soovitatav kasutada.

TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegne manustamine Kliinilistes uuringuteson TNF-i antagonistide ja abatatsepti samaaegset manustamist seostatud infektsioonide (sh tõsiste infektsioonide) tekke riski suurenemisega ilma suurenenud kliinilise kasuta, võrreldes ainult TNF-i antagonistide manustamisega. Golimumabi ja abatatsepti kombinatsiooni ei ole soovitatavkasutada.

Samaaegne manustamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabi samaaegse kasutamise kohta koos teiste bioloogiliste preparaatidega, mida kasutatakse samade seisundite raviks kui golimumabi, on ebapiisavalt teavet. Golimumabi samaaegset kasutamist koos nende bioloogiliste preparaatidega ei soovitata võimaliku infektsiooni suurenenud tekkeriski ja teiste võimalike farmakoloogiliste koostoimete tõttu.

Bioloogiliste haigust modifitseerivate antireumaatiliste ravimite (disease modifying anti-rheumatic drugs, DMARD-id) vahetamine Üleminekul ühelt bioloogiliselt ravimilt teisele tuleb olla hoolikas ja jätkata patsientide jälgimist, sest kattuv bioloogiline aktiivsus võib veelgi suurendada kõrvaltoimete, sh infektsioonide riski. Vaktsineerimised/terapeutilised nakkusetekitajad Golimumabiga ravitavatele patsientidele võib samaaegselt manustada ka vaktsiine, v.a elusvaktsiine (vt lõigud4.5 ja 4.6). Andmeid onpiiratult elusvaktsiiniga vaktsineerimise reaktsiooni või elusvaktsiinidega sekundaarselt ülekantud infektsioonide kohta TNF-i vastastravi saavatel patsientidel. Elusvaktsiinide kasutamine võib põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone.

Terapeutiliste nakkusetekitajate, nagu nõrgestatud elusbakterite, muud kasutusotstarbed (nt BCG põiesisene instillatsioon vähi raviks) võivad põhjustada kliinilisi infektsioone, sh dissemineerunud infektsioone. Soovitatav on terapeutilisi nakkusetekitajaid samaaegselt golimumabiga mitte manustada.

Allergilised reaktsioonid Turuletulekujärgselt on pärast golimumabi manustamist teatatud tõsistest süsteemsetest ülitundlikkusreaktsioonidest (sealhulgas anafülaktiline reaktsioon). Mõned nimetatud reaktsioonid avaldusid juba pärast esmakordset golimumabi manustamist. Anafülaktilise reaktsiooni või muu tõsise allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb golimumabi manustamine otsekohe lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Tundlikkus lateksi suhtes Pen-süstli või süstli nõelakate on valmistatud kuivast naturaalsest kummist, mis sisaldab lateksit. See võib põhjustada allergilisi reaktsioone isikutel, kes on tundlikud lateksi suhtes.

Patsientide erirühmad

Eakad (≥65-aastased) Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja haavandilise koliidi IIIfaasi uuringutes oli kõrvaltoimete, tõsiste kõrvaltoimete ja tõsiste infektsioonide esinemissagedus golimumabi saanud 65-aastastel või vanematel patsientidel üldiselt võrreldav nooremate patsientide puhul täheldatuga. Siiski tuleb rakendada ettevaatust, kui ravitakse eakaid ja pöörata erilist tähelepanu infektsioonide esinemisele. Nr-axSpA uuringus ei osalenud 45-aastaseid ja vanemaid patsiente.

Neeru-ja maksakahjustus Neeru-või maksakahjustusega patsientidelei ole golimumabiga spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Maksafunktsiooni kahjustusega isikutel tuleb golimumabi kasutada ettevaatusega (vt lõik4.2).

Teadaolevat toimet omavad abiained Sorbitool Simponi sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsientidel tuleb arvestada samaaegselt manustatud ravimpreparaatides sisalduva sorbitooli (või fruktoosi) ja toiduga saadava sorbitooli (või fruktoosi) hulgaga (vt lõik2).

Polüsorbaat80 Simponi sisaldab 0,15mg polüsorbaat80 (E433) ühes pen-süstlis. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (vt lõik2).

Võimalikud ravivead Simponi on registreeritud tugevustena 50mg ja 100mg subkutaanseks manustamiseks. On oluline,et õige annuse manustamiseks kasutatakse õige tugevusega ravimit, nii nagu on kirjas annustamise lõigus (vt lõik4.2). Õiget tugevust tuleb hoolikalt valida, et ei tekiks ravimi alaannustamist ega üleannustamist patsiendile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Samaaegne kasutamine koos teiste bioloogiliste preparaatidega Golimumabi kombineerimine teiste bioloogiliste preparaatidega (sh anakinra ja abatatseptiga), mida kasutatakse samade seisundite ravimiseks kui golimumabi, ei ole soovitatav (vt lõik4.4).

Elusvaktsiinid/terapeutilised nakkusetekitajad Elusvaktsiine ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõigud4.4 ja 4.6).

Terapeutilisi nakkusetekitajaid ei tohi samaaegselt golimumabiga manustada (vt lõik4.4).

Metotreksaat Kuigi metotreksaadi samaaegne kasutamine põhjustab reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel golimumabi minimaalsete tasakaalukontsentratsioonide

suurenemist, ei viita andmed sellele, et golimumabi või metotreksaadi annust on vaja kohandada (vt lõik5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama adekvaatseid rasestumisvastaseid vahendeid ja jätkama nende kasutamist vähemalt 6kuu jooksul pärast viimast ravitsüklit golimumabiga.

Rasedus Teada on mõõdukas hulk (ligikaudu 400) golimumabiga raseduse ajal kokku puutunud ja teadaoleva tulemusega lõppenud elussünde, sh 220rasedust, mille puhul toimus ekspositsioon raseduse esimesel trimestril. Põhja-Euroopas läbiviidud populatsioonipõhises uuringus, mis hõlmas 131rasedust (ja 134imikut), esines Simponiga emakasisese kokkupuute järgselt 6juhul 134-st (4,5%) tõsine kaasasündinud arenguhäire. Mittebioloogilise süsteemse raviga kokkupuute korral esines seda 599-l juhul 10823-st (5,5%) ja uuringu üldpopulatsioonis oli vastav näitaja 4,6%. Segavate muutujatega kohandatud šansside suhted olid vastavalt OR 0,79 (95% CI 0,35...1,81) Simponi puhul võrreldes mittebioloogilise süsteemse raviga ja OR 0,95 (95% CI 0,42...2,16) Simponi puhul võrreldes üldpopulatsiooniga.

TNF-i inhibeerimise tõttu võib raseduse ajal manustatud golimumab mõjutada vastsündinu normaalseid immuunvastuseid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudsetkahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik5.3). Olemasolev kliiniline kogemus on piiratud. Golimumabi tohib raseduse ajal kasutada ainult selge vajaduse korral.

Golimumab läbib platsentat. Raseduse ajal saadud TNF-i blokeeriva monoklonaalse antikeha ravi järel on antikeha ravitud naiste vastsündinute seerumist tuvastatudkuni 6kuu jooksul. Sellest tulenevalt võib neil vastsündinutel olla kõrgenenud infektsioonide tekkerisk. Elusate vaktsiinide kasutamine vastsündinutel, kes on emakasiseselt olnud kokkupuutes golimumabiga, ei ole soovitatav 6kuud pärast emale raseduse ajal tehtud golimumabi süstet (vt lõigud4.4 ja 4.5).

Imetamine Ei ole teada, kas golimumab eritub rinnapiima või imendub pärast sissevõtmist süsteemselt. On näidatud, et golimumab eritub ahvide rinnapiima; kuna inimese immunoglobuliinid erituvad rinnapiima, ei tohi naised ravi ajal golimumabiga ja vähemalt 6kuu jooksul pärast seda last rinnaga toita. Fertiilsus Fertiilsusuuringuid katseloomadel ei ole golimumabiga läbi viidud. Fertiilsusuuring hiirtel, mis viidi läbi analoogilise antikehaga, mis inhibeerib selektiivselt hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust, ei näidanud olulist toimet fertiilsusele (vt lõik5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Simponi mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast Simponi manustamist võib siiski tekkida pearinglus (vt lõik4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi ja haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks ülemiste hingamisteede infektsioon, mida täheldati 12,6%-l golimumabiga ravitud patsientidest võrrelduna 11,0%-ga kontrollgrupi patsientidest. Kõige tõsisemateks kõrvaltoimeteks, mida golimumabi kasutamisel on täheldatud, on tõsised infektsioonid (sealhulgas sepsis, kopsupõletik, tuberkuloos, invasiivsed seeninfektsioonid ja oportunistlikud infektsioonid), demüeliniseerivad häired, HBV reaktivatsioon, südame paispuudulikkus,

autoimmuunsed protsessid (luupuselaadne sündroom), hematoloogilised reaktsioonid, tõsine süsteemne ülitundlikkus (sh anafülaktiline reaktsioon), vaskuliit, lümfoom ja leukeemia (vt lõik4.4).

Kõrvaltoimete nimekiri tabelina Tabelis1on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati golimumabi kliinilistes uuringutes ning millest on teatatud golimumabi turuletulekujärgse kogemuse vältel kogu maailmas. Ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside kaupa esinemissageduste pealkirjade all, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad Vere ja lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired Ainevahetus-ja toitumishäired Psühhiaatrilised häired Närvisüsteemi häired

Silma kahjustused Südame häired Vaskulaarsed häired Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede häired: Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused * Täheldatud teiste TNF-i blokeerivate ainetega. Selles lõigus esitatud jälgimisperioodi mediaan (ligikaudu 4aastat) kehtib golimumabi üldise kasutamise kohta. Jälgimisperioodide kestuse mediaan on aga varieeruv, kui golimumabi kasutamist vaadelda kasutatud annuste järgi (50mg annuse puhul ligikaudu 2aastat ja 100mg annuse puhul ligikaudu 3aastat), sest patsiendid võisid ühelt annuselt teisele üle minna.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Infektsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodil oli kõige sagedasem kõrvaltoime ülemiste hingamisteede infektsioon, mis esines 12,6%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus100inimaasta kohta: 60,8juhtu; 95% usaldusvahemik: 55,0; 67,1) võrreldes 11,0%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 54,5juhtu; 95% usaldusvahemik: 46,1; 64,0). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 34,9juhtu; 95% usaldusvahemik: 33,8; 36,0golimumabi saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaperioodil täheldati infektsioone 23,0%-l golimumabi saanud patsientidest (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 132,0juhtu; 95% usaldusvahemik: 123,3; 141,1) võrreldes 20,2%-ga kontrollgrupi patsientide hulgas (esinemissagedus 100inimaasta kohta: 122,3juhtu; 95% usaldusvahemik: 109,5; 136,2). Uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli ligikaudu 4aastat, oli infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta 81,1juhtu; 95% usaldusvahemik: 79,5; 82,8golimumabi saanud patsientide hulgas.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 1,2%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,2%-l kontrollgrupi patsientidest. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringute kontrolliga perioodil oli tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta: 7,3juhtu (95% usaldusvahemik: 4,6; 11,1) golimumabi 100mg saanute grupis; 2,9juhtu (95% usaldusvahemik: 1,2; 6,0) golimumabi 50mg saanute grupis ja 3,6juhtu (95% usaldusvahemik: 1,5; 7,0) platseebogrupis. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi uuringute kontrolligaperioodil täheldati tõsiseid infektsioone 0,8%-l golimumabi saanud patsientidest ja 1,5%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabi saanud patsientide hulgas täheldatud tõsiste infektsioonide hulka kuuluvad tuberkuloos, bakteriaalsed infektsioonid, sh sepsis ja pneumoonia, invasiivsed seeninfektsioonid ja teised oportunistlikud infektsioonid. Mõnel juhul on need infektsioonid olnud letaalsed. Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat tõsiste infektsioonide, sh oportunistlike infektsioonide ja tuberkuloosi esinemissagedust. Kõigi tõsiste infektsioonide esinemissagedus 100inimaasta kohta oli: 4,1juhtu (95% usaldusvahemik: 3,6; 4,5) golimumabi 100mg saanute grupis ja 2,5juhtu (95% usaldusvahemik: 2,0; 3,1) golimumabi 50mg saanute grupis.

Pahaloomulised kasvajad Lümfoom Kesksetes uuringutes oli lümfoomi esinemissagedus golimumabi saanud patsientide hulgas suurem kui eeldatav esinemissagedus üldpopulatsioonis. Nimetatud uuringute kontrolligaja kontrollita osades, mille mediaanne jälgimisperiood oli kuni 3aastat, täheldati 100mg golimumabi grupis 50mg golimumabi grupiga võrreldes suuremat lümfoomi esinemissagedust. Lümfoom diagnoositi 11isikul (1oli 50mg golimumabi grupis ja 10olid 100mg golimumabi grupis) ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,03(0,00; 0,15) ja 0,13 (0,06; 0,24) juhtu vastavalt 50mg ja 100mg golimumabi grupis ning 0,00 (0,00; 0,57) juhtu platseebogrupis. Enamikku lümfoomi juhtudest täheldati uuringus GO-AFTER, millesse kaasati patsiendid, kes olid varem saanud ravi TNF-i antagonistidega ning kellel oli pikema kestusega ja ravile halvemini alluv haigus (vt lõik4.4). Muud pahaloomulised kasvajad, v.a lümfoom Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel ning ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus golimumabija kontrollgrupis sarnane. Ligikaudu 4-aastase jälgimisperioodi jooksul oli mittelümfoomsete pahaloomuliste kasvajate (v.a mittemelanoomne nahavähk) esinemissagedus sarnane üldpopulatsiooniga.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi mittemelanoomset nahavähki 5-lplatseebot saanud, 10-lgolimumabi 50mg saanud ja 31-lgolimumabi 100mg saanud patsiendil ning selle esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,36juhtu (0,26; 0,49) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas.

Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel,mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, diagnoositi teisi pahaloomulisi kasvajaid peale melanoomi, mittemelanoomse nahavähi ja lümfoomi 5-lplatseebot saanud, 21-lgolimumabi 50mg saanud ja 34-lgolimumabi 100mg saanud patsiendil ning nende esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta oli 0,48juhtu (0,36; 0,62) kombineeritult golimumabi saanud patsientide hulgas ja 0,87juhtu (0,28; 2,04) platseebot saanud patsientide hulgas (vt lõik4.4).

Juhud, millest teatati astma kliinilistes uuringutes Uurimuslikus kliinilises uuringus said püsiva raske astmaga patsiendid golimumabi küllastusannuses (150% määratud raviannusest) subkutaanselt 0-nädalal ja seejärel 200mg golimumabi, 100mg golimumabi või 50mg golimumabi subkutaanselt iga 4nädala järel 52nädala jooksul. Kombineeritud golimumabi ravigrupis (n=230) teatati8pahaloomulisekasvajajuhust ja platseebogrupis (n=79) ei teatatud ühestki juhust. Ühel patsiendil teatati lümfoomist, kahel patsiendil mittemelanoomsest nahavähist ja viiel patsiendil teatati muudest pahaloomulistest kasvajatest. Mis tahes tüüpi pahaloomuliste kasvajate spetsiifilist kuhjumist ei esinenud.

Uuringu platseebokontrolligaosas oli kõikide pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 3,19 (1,38, 6,28) juhtu. Selles uuringus oli lümfoomi esinemissagedus (95% usaldusvahemik) golimumabi grupis 100jälgitud inimaasta kohta 0,40 (0,01, 2,20) juhtu, mittemelanoomsete nahavähkide puhul oli see 0,79 (0,10, 2,86) juhtu ja teiste pahaloomuliste kasvajate puhul 1,99 (0,64, 4,63) juhtu. Platseebot saanud isikutel oli nende pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus (95% usaldusvahemik) 100jälgitud inimaasta kohta 0,00 (0,00, 2,94) juhtu. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Neuroloogilised reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga kuni 3aastat, täheldati demüelinisatsiooni suuremat esinemissagedust 100mggolimumabi saanud patsientide hulgas võrreldes 50mggolimumabi saanud patsientidega (vt lõik4.4).

Maksaensüümide aktiivsusetõus Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines kerge ALAT taseme tõus (>1ja <3xnormi ülemine piir, (ULN)), mis oli sarnane nii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas; anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi uuringutes esines kerget ALAT taseme tõusu golimumabiga ravitud patsientide hulgas rohkem (26,9%)kuikontrollgrupi patsientidel(10,6%). Reumatoidartriidi ja psoriaatilise artriidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 5aastat, oli kerge ALAT tõusu esinemissagedus sarnane golimumabi grupi patsientide ja kontrollgrupi patsientidehulgas. Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodil esines kergetALAT taseme tõusu(>1 ja <3xULN) sarnasel osakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka kontrollgrupi patsientide hulgas(vastavalt 8,0% kuni 6,9%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli kerge ALAT taseme tõusuga patsientide osakaal 24,7% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest. Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaperioodil esines aeg-ajalt ALAT tõuse ≥5xULN; neid esines rohkem golimumabi grupi patsientide hulgas (0,4% kuni 0,9%) kui kontrollgrupi patsientide hulgas (0,0%). Psoriaatilise artriidi uuringu populatsioonis sellist suundumust ei täheldatud. Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga 5aastat, oli ALAT tõusude ≥5xULN esinemissagedus sarnane golimumabi grupi ja kontrollgrupi patsientide hulgas. Üldiselt olid need suurenemised asümptomaatilised ja hälbed vähenesid või kadusid

golimumabiga ravi jätkamisel või selle lõpetamisel või samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide muutmisel. Uuringu nr-AxSpA kontrolliga ja kontrollita perioodide jooksul ei teatatud ühestki juhust (kuni 1aasta). Haavandilise koliidi golimumabi induktsioonravi kesksete uuringute kontrolliga perioodidel esines ALAT taseme tõuse ≥5xULNsarnaselosakaalul patsientidestnii golimumabi kui ka platseebogrupi patsientide hulgas(vastavalt 0,3% kuni 1,0%). Haavandilise koliidi kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel, mediaanse jälgimisperioodiga ligikaudu 2aastat, oli ALAT taseme tõusuga ≥5xULN patsientide osakaal 0,8% kõigist haavandilise koliidi uuringu säilitusravi käigus golimumabiga ravitud patsientidest.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi ja radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi kesksetes uuringutes tekkis ühel olemasoleva maksakahjustusega ja vastandlike ravimpreparaatidegaravitud RA uuringu patsiendil golimumabiga mitteinfektsioosne surmaga lõppenud hepatiit koos ikterusega.Golimumabi rolli soodustava või süvendava faktorina ei saa välistada.

Süstekoha reaktsioonid Kesksete uuringute kontrolligaperioodidel esines süstekoha reaktsioone 5,4%-l golimumabi grupi patsientidest ja 2,0%-l kontrollgrupi patsientidest. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski. Enamik süstekoha reaktsioonidest olid kerged ja mõõdukad; kõige sagedasem ilming oli süstekoha erüteem.Üldjuhul ei toonud süstekoha reaktsioonid kaasa ravi lõpetamise vajadust.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi, radiograafilise leiuta aksiaalse spondüloartriidi, püsiva raske astma IIb ja/või IIIfaasi ning haavandilise koliidi II/IIIfaasi kontrolliga uuringutes ei tekkinud ühelgi golimumabi saanud patsiendil anafülaktilist reaktsiooni.

Autoimmuunsed antikehad Kesksete uuringute kontrolligaja kontrollita perioodidel muutus 1-aastase jälgimisperioodi jooksul ANA (antinukleaarsete antikehade) test positiivseks 3,5%-l golimumabi saanud patsientidest ja 2,3%-l kontrollgrupi patsientidest (tiitrite juures 1:160 või suuremad). 1-aastase jälgimisperioodi jooksul oli kaheahelalise DNA vastaste antikehade tekke esinemissagedus patsientidel, kellel neid algtasemel ei esinenud, 1,1%.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa)kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilises uuringus on annust piirava toksilisuse ilmnemiseta intravenoosselt manustatud ühekordseid annuseid kuni 10mg/kg. Üleannustamise korral on soovitatav patsienti jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ja alustada otsekohe sobiva sümptomaatilise raviga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, tuumorinekroosifaktori alfa (TNF-alfa) inhibiitorid, ATC-kood: L04AB06

Toimemehhanism Golimumab on inimese monoklonaalne antikeha, mis moodustab kõrge afiinsusega stabiilseid komplekse nii lahustuvate kui ka transmembraansete inimese TNF-α bioaktiivsete vormidega, mis takistab TNF-α seondumist selle retseptoritega.

Farmakodünaamilised toimed On näidatud, et inimese TNF-i seondumine golimumabiga neutraliseerib TNF-α poolt indutseeritud rakupinna adhesioonimolekuli E-selektiini, veresoone seina adhesioonimolekuli (VCAM)-1 ja intertsellulaarse adhesioonimolekuli (ICAM)-1 ekspressiooni inimese endoteelirakkudes. In vitro inhibeeris golimumab ka TNF-i poolt indutseeritud interleukiin (IL)-6, IL-8 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid stimuleeriva faktori (GM-CSF) sekretsiooni inimese endoteelirakkudes.

Võrreldes platseebogrupiga täheldati C-reaktiivse valgu (CRV) taseme normaliseerumist. Ravi Simponiga vähendas võrreldes lähteväärtustega olulisel määral IL-6, ICAM-1, maatriks-metalloproteinaas-3 (MMP-3) javaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori (VEGF) sisaldust seerumis võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks vähenes reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidiga patsientidel TNF-ja psoriaatilise artriidiga patsientidel IL-8 sisaldus. Neid muutusi täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid üldiselt 24nädala jooksul.

Kliiniline efektiivsus

Reumatoidartriit Simponi efektiivsust on demonstreeritud kolmes mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus, milles osales enam kui 1500patsienti vanuses ≥18aasta, kellel oli mõõdukal kuni raskel kujul aktiivne reumatoidartriit diagnoositud Ameerika Reumatoloogia Kolleegiumi(ACR) kriteeriumite järgi vähemalt 3kuud enne sõeluuringut. Patsientidel oli vähemalt 4 turses ja 4 valulikku liigest. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel.

Uuringus GO-FORWARD hinnati 444patsienti, kellel esines aktiivne reumatoidartriit vaatamata stabiilsete metotreksaadi annuste manustamisele (vähemalt 15mg nädalas) ja keda ei olnud enne TNF-i inhibeeriva ravimiga ravitud. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati järgmisi ravimikombinatsioone: platseebo + metotreksaat, Simponi 50mg + metotreksaat, Simponi 100mg +metotreksaat või Simponi 100mg + platseebo. Patsiendid, kellele manustati platseebot + metotreksaati, lülitati Simponi 50mg + metotreksaat ravigruppi pärast 24.nädalat. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus.

Uuringus GO-AFTER hinnati 445patsienti, keda oli eelnevalt ravitud ühe või mitme TNF-i inhibeeriva ravimiga (adalimumab, etanertsept või infliksimab). Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot, Simponit annuses 50mg või Simponit annuses 100mg. Patsientidel lubati uuringu ajal jätkata samaaegset DMARD-ravi metotreksaadi, sulfasalasiini (SSZ) ja/või hüdroksüklorokviiniga (HCQ). Eelneva TNF-i inhibeeriva ravi katkestamise põhjused olid efektiivsuse puudumine (58%), talumatus (13%) ja/või muud põhjused peale ohutuse või efektiivsuse (29%, enamasti rahalised põhjused). Uuringus GO-BEFORE hinnati 637aktiivse reumatoidartriidiga patsienti, keda ei olnud varem ravitud metotreksaadiga ja kes ei olnud saanud varem ravi ka TNF-i antagonistiga. Patsiendid said randomiseeritult kas platseebot + metotreksaati, 50mg Simponit + metotreksaati, 100mg Simponit + metotreksaati või 100mg Simponit + platseebot. Pärast 52.nädalat kaasati patsiendid pikaaegsesse avatud jätku-uuringusse, kus varem platseebot + metrotreksaati saanud patsiendid said 50mg Simponit + metotreksaati, kui neil oli vähemalt üks valulik või turses liiges.

Uuringu GO-FORWARD esmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20 ja tervise hindamise küsimustiku (HAQ) tulemuse paranemise 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega. Uuringu GO-AFTER esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 14.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 20. Uuringu GO-BEFOREesmane (ühis-)tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutasid 24.nädalaks ACR-i kriteeriumide järgi vastuse 50 ning 52.nädalaks paranemise võrreldes lähteväärtusega van der Heijde modifitseeritud Sharp’i skoori (vdH-S) osas. Lisaks esmas(t)ele tulemusnäitaja(te)le hinnati täiendavalt Simponi mõju artriidi nähtudele ja sümptomitele, radiograafilist vastust ning mõju füüsilisele funktsioonile ja tervisega seotud elukvaliteedile.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi50mg ja 100mg (koos samaaegselt manustatava metotreksaadiga) annustamisskeemide efektiivsuses uuringutes GO-FORWARD ja GO-BEFORE 104.nädalani ja uuringus GO-AFTER 24.nädalani. Uuringu kava järgi võis igas reumatoidartriidi uuringus uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Nähud ja sümptomid ACR-i vastuse võtmetulemused Simponi 50mg annuse puhul 14., 24. ja 52.nädalal GO-FORWARD, GO-AFTER ja GO-BEFORE uuringutes on näidatud tabelis2ja kirjeldatud allpool. Vastuseid täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast esimese Simponi annuse manustamist.

GO-FORWARD uuringus jätkas Simponi 50mg + metotreksaat ravigruppi randomiseeritud 89uuringus osalejast ravi 104.nädalal 48. Nende hulgas 40, 33 ja 24patsiendil oli 104.nädalaks ravivastus vastavalt ACR20/50/70. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Uuringus GO-AFTER oli ACR20 vastuse saavutanute protsent suurem Simponit saanud patsientide hulgas võrreldes platseebot saanud patsientidega, olenemata põhjusest, miks üks või mitu eelnevat TNF-i inhibeerivat ravikuuri katkestati.

Uuringute GO-FORWARD, GO-AFTER jaGO-BEFORE kontrolligaosade efektiivsuse Uuring GO-FORWARD Uuring GO-AFTER Uuring GO-BEFORE Aktiivne reumatoidartriit Aktiivne Aktiivne reumatoidartriit, vaatamata ravile reumatoidartriit, varem metotreksaadiga metotreksaadiga eelnevalt ravitud ühe mitteravitud Platseebo 50mg metotreksaat 50mg + + Simponi + metotreksaat metotreksaat Platseebo 50mg metotreksaat na 133 89 150 147 160 159 Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 14.nädal 33% 55%* 18% 35%* NA NA 24.nädal 28% 60%* 16% 31% 49% 62% 52.nädal NA NA NA NA 52% 60% ACR50 14.nädal 10% 35%* 7% 15% NA NA 24.nädal 14% 37%* 4% 16%* 29% 40% 52.nädal NA NA NA NA 36% 42% ACR70 14.nädal 4% 14% 2% 10% NA NA 24.nädal 5% 20%* 2% 9% 16% 24% 52.nädal NA NA NA NA 22% 28% a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla. * p≤0,001 NA: ei ole asjakohane GO-BEFORE uuringus ei täheldatud mõõduka kuni raske reumatoidartriidiga patsientidel esmase analüüsi osas (ACR50 kombineeritud Simponi 50mg ja 100mg + metotreksaadi grupis vs. ainult

metotreksaadi grupp) 24.nädalal statistiliselt olulist erinevust (p=0,053). 52.nädalal täheldati patsientide üldpopulatsioonis Simponi 50mg + metotreksaadi grupis ainult metotreksaadi grupiga võrreldes suuremat patsientide protsenti, kellel saavutati ACR-i vastus, aga see erinevus ei olnud statistiliselt oluline (vt tabel2). Lisaks sellele viidi läbi täiendavad analüüsid patsientide alamgruppides, mis esindasid raske, aktiivse ja progresseeruva reumatoidartriidiga patsientide populatsioone. Nimetatud patsientide populatsioonides täheldati üldpopulatsiooniga võrreldes Simponi 50mg + metotreksaadi grupis üldiselt suuremat toimet kui ainult metotreksaadi grupis.

GO-FORWARD ja GO-AFTER uuringutes täheldati haiguse aktiivsuse skaalal DAS28 kliiniliselt tähenduslikke ja statistiliselt olulisi vastuseid igal eelnevalt määratletud ajahetkel 14. ja 24.ravinädalal (p≤0,001). Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilisid DAS28 ravivastused 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid DAS28 ravivastused sarnased 104.nädalast 256.nädalani.

GO-BEFORE uuringus hinnati olulist kliinilist vastust, mis oli defineeritud kui ACR70 vastuse säilimine 6-kuulise pideva perioodi vältel. 52.nädalal saavutati oluline kliiniline vastus 15%-l patsientidest Simponi 50mg + metotreksaadi grupis võrrelduna 7%-ga patsientidest platseebo + metotreksaadi grupis (p=0,018). 96patsienti 159-st, kes olid randomiseeritud Simponi 50mg + metotreksaadi gruppi, said 104.nädalal veel seda ravi. Neist oli 104.nädalal ACR20/50/70 vastus vastavalt 85, 66 ja 53patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

Radiograafiline vastus GO-BEFORE uuringus kasutati struktuursete kahjustuste raskusastme hindamiseks vdH-S skoori muutust võrreldes lähtetasemega, mis kujutab endast struktuursete muutuste ühendskoori, mis radiograafiliste näitajate alusel mõõdab liigese erosioonide arvu ja raskusastet ning liigeseõõne ahenemist käte/randme ja jala liigestes. Võtmetulemused Simponi 50mg annuse kohta on esitatud tabelis3.

Patsientide arv, kellel ei täheldatud uusi erosioone, või kellel vdH-S üldskoori muutus võrreldes lähtetasemega oli ≤0, oli Simponi ravigrupis oluliselt suurem kui kontrollgrupis (p=0,003). Radiograafilised muutused, mida täheldati 52.nädalal, püsisid kuni 104.nädalani. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid radiograafilised muutused 104.nädalast 256.nädalani sarnased.

Keskmised radiograafilised muutused (SD) vdH-S üldskoori osas võrreldes lähtetasemega Üldskoor Lähtetase 19,7 (35,4) 18,7 (32,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 1,4 (4,6) 0,7 (5,2)* Erosioonide skoor Lähtetase 11,3 (18,6) 10,8 (17,4) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,7 (2,8) 0,5 (2,1) JSN-i skoor Lähtetase 8,4 (17,8) 7,9 (16,1) Muutus võrreldes lähtetasemega 0,6 (2,3) 0,2 (2,0)** a n tähistab randomiseeritud patsiente * p=0,015 ** p=0,044 Füüsiline funktsioon ja tervisega seotud elukvaliteet Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER kasutati füüsilise funktsiooni ja invaliidsuse hindamisel eraldi tulemusnäitajatena puude indeksit (Health Assessment Questionnaire Disability Index, HAQ-DI). Nendes uuringutes näidati võrreldes kontrollgrupiga Simponi kasutamisel 24.nädalaks kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist HAQ-DI väärtuse paranemist võrreldes

lähteväärtusega.Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis HAQ-DI väärtuse paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane.

Uuringus GO-FORWARD näidati Simponi puhul võrreldes platseeboga kliiniliselt tähendusrikast ja statistiliselt olulist paranemist tervisega seotud elukvaliteedis, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel 24.nädalaks. Nende patsientide hulgas, kes jäid neile uuringu alguses randomiseeritud Simponi ravile, säilis SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104nädala jooksul.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid SF-36 füüsilise komponendi paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Uuringutes GO-FORWARD ja GO-AFTER täheldati statistiliselt olulist väsimuse vähenemist, mõõdetuna kroonilise haiguse ravi funktsionaalse hindamise väsimuse (FACIT-F) skaala abil.

Psoriaatiline artriit Simponi efektiivsust ja ohutust on hinnatud mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-REVEAL), milles osales 405täiskasvanud patsienti, kellel esines aktiivne psoriaatiline artriit(≥3 turses liigest ja ≥3 valulikku liigest) vaatamata ravile mittesteroidse põletikuvastase aine (NSAID) või DMARD-iga. Selles uuringus osalenud patsientidel oli psoriaatiline artriit diagnoositud vähemalt 6kuud varem ja neil esines uuringu ajal vähemalt kerge psoriaatiline haigus. Uuringusse kaasati kõigi psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsiendid, sh polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud (43%), asümmeetriline perifeerne artriit (30%), distaalsete interfalangeaalliigeste (DIP) artriit (15%), spondüliit koos perifeerse artriidiga (11%) ja mutileeriv artriit (1%). Eelnev ravi TNF-i inhibeeriva ravimiga ei olnud lubatud. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati platseebot,Simponi 50mg või Simponi 100mg. Patsientidele, kes said platseebot, hakati 24nädala möödudes manustama Simponit 50mg. 52.nädalast jätkasid patsiendid avatud pikaajalises jätku-uuringus. Ligikaudu 48% patsientidest jätkas stabiilsete metotreksaadi annuste (≤25mg nädalas) kasutamist. Uuringu esmased ühistulemusnäitajad olidpatsientide, kes saavutasidACR20 vastuse 14.nädalaks, protsentja muutus psoriaatilise artriidi modifitseeritud vdH-S üldskooris 24.nädalal võrreldes lähteväärtustega.

Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mg ja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 104.nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Nähud ja sümptomid Võtmetulemused 14. ja 24.nädalal 50mg annuse puhul on näidatud tabelis4ja kirjeldatud allpool. Ravile reageerinud patsiendid, % ACR20 ACR50 ACR70

PASIb75c

* p<0,05 kõigi võrdluste puhul; a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla b Psoriaasist haaratud pinna ja selle raskusastme indeks c Põhineb patsientide alagrupil, kelle kehapindala haaratus oli algtasemel ≥3%–platseebogrupis 79patsienti (69,9%) ja Simponi 50mg grupis 109patsienti (74,3%). Vastust täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist. 14.nädalal täheldati sarnaseid ACR20 vastuseid patsientidel, kellel esinesid järgmised psoriaatilise artriidi alatüübid: polüartikulaarne artriit, mille puhul reumatoidsõlmekesi ei esinenud ja asümmeetriline perifeerne artriit. Teiste psoriaatilise artriidi alatüüpidega patsientide arv oli liiga väike, et selle põhjal tähendusrikast hinnangut anda. Simponit saanud patsientide gruppides täheldatud ravivastused olid sarnased olenemata sellest, kas patsiendid kasutasid samaaegselt metotreksaati või mitte.146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid 104.nädalal sellelsamal ravil 70patsienti. Neist 70patsiendist oli ACR20/50/70vastus vastavalt 64, 46 ja 31patsiendil. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel täheldati 104.nädalast 256.nädalani ACR20/50/70 ravivastust sarnastes määrades.

14. ja 24.nädalal täheldati ka DAS28 skaalal statistiliselt olulist vastust (p<0,05).

Simponiga ravitud patsientidel täheldati 24.nädalal psoriaatilisele artriidile iseloomulike perifeersete aktiivsusnäitajate paranemist (nt turses liigeste arv, valulike/õrnade liigeste arv, daktüliit ja entesiit). Ravi Simponiga parandas märkimisväärselt füüsilist funktsiooni, hinnatuna HAQ-DI alusel, samuti parandas märkimisväärselt tervisega seotud elukvaliteeti, mõõdetuna SF-36 küsimustiku füüsiliseja vaimse komponendi summaarse skoori alusel. Patsientide hulgas, kes jätkasid ravi Simponiga grupis, kuhu oli neid uuringu alguses randomiseeritud, säilisid 104.nädalal vastused DAS28 ja HAQ-DI skaalal.Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli DAS28 ja HAQ-DI väärtuste paranemine 104.nädalast 256.nädalani sarnane. Radiograafiline vastus Käte ja jalgade struktuurseid kahjustusi hinnati radiograafiliste näitajate alusel, vdH-S skoori lähteväärtuste muutuste alusel, modifitseeritud psoriaatilise artriidi jaoks käe distaalsete interfalangeaalliigestega (distal interphalangeal, DIP).

Ravi Simponi 50mg-ga pidurdas perifeerse liigesekahjustuse progresseerumise kiirust võrreldes platseebo raviga 24.nädalal mõõdetuna modifitseeritud vdH-S üldskoori lähteväärtuste muutuste alusel (keskmine ± SD skoor oli platseebo grupis 0,27±1,3võrreldes näitajatega -0,16±1,3Simponi grupis; p=0,011). 146patsiendi hulgast, kes olid randomiseeritud gruppi, kus neile manustati Simponit 50mg, olid126patsiendi kohta olemas röntgeni andmed 52.nädalastneist 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. 104.nädalal olid olemas röntgeni andmed 114patsiendi kohta, kellest 77%-l ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtustega. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel ei täheldatud progresseerumist võrreldes lähteväärtusega 104.nädalast 256.nädalani sarnasel osakaalul patsientidel.

Aksiaalne spondüloartriit Anküloseeriv spondüliit Simponi efektiivsust ja ohutust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-RAISE), milles osales 356aktiivse anküloseeriva spondüliidiga (kus Bathi anküloseeriva spondüliidi haiguse aktiivsuse indeks BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor oli ≥4 skaalal 0 kuni 10cm) täiskasvanud patsienti. Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID või DMARD-iga ja neid ei olnud varem ravitud TNF-i inhibeeriva ravimiga. Simponit või platseebot manustati subkutaanselt iga 4nädala järel. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot, Simponi 50mg või Simponi 100mg. Neil lubati jätkata samaaegset ravi DMARD-iga (metotreksaadi, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviiniga). Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes saavutas 14.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise

uuringu grupis (Ankylosing Spondylitis Assessment Study Group, ASAS) vastuse 20. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 24nädala jooksul.

Võtmetulemused 50mg annuse puhul on näidatud tabelis5ja kirjeldatud allpool. Üldiselt ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi Simponi 50mg ja 100mg annustamisskeemide efektiivsuses 24nädalani. Uuringu kava järgi võis uuringu arst oma äranägemise järgi pikaajalises jätku-uuringus olevate patsientide annuseid vahetada Simponi 50mg ja 100mg vahel.

Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 ASAS40 ASAS5/6 * p≤0,001 kõigi võrdluste puhul a n viitab randomiseeritud patsientidele; iga kord hinnatud patsientide tegelik arv võib erinevatel ajahetkedel erinev olla

Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel oli ASAS20 ja ASAS40 ravivastusega patsientide osakaal 24.nädalast 256.nädalani sarnane.

14. ja 24.nädalal täheldati statistiliselt olulisi ravivastuseid ka BASDAI50, 70 ning 90 (p≤0,017) hindamisel. Haiguse aktiivsuse võtmenäitajate paranemist täheldati esmasel hindamisel (4.nädalal) pärast Simponi esimest manustamist ja need säilisid 24nädala jooksul. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid BASDAI muutuse määrad lähteväärtusest 24.nädalast 256.nädalani sarnased. 14.nädalal täheldati püsivat efektiivsust ASAS20 vastuste abil hinnatud HLA-B27 antigeeni taseme või CRV tasemete lähteväärtuste osas sõltumata sellest, kas patsiendid kasutasid samal ajal DMARD-e (metotreksaati, sulfasalasiini ja/või hüdroksüklorokviini) või mitte.

Simponi ravi tagajärjel paranes märkimisväärselt füüsiline funktsioon, hinnatuna BASFI muutustena 14. ja 24.ravinädalal, võrreldes lähteväärtusega. Tervisega seotud elukvaliteet, mõõdetuna SF-36 füüsilise komponendi skoori alusel oli samuti 14. ja 24.nädalaks märkimisväärselt paranenud. Uuringusse jäänud Simponiga ravitud patsientidel olid füüsilise funktsiooni ja tervisega seotud elukvaliteedi paranemised 24.nädalast 256.nädalani sarnased.

Radiograafilise leiuta aksiaalne spondüloartriit

GO-AHEAD

Simponi ohutust ja efektiivsust hinnati mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolligauuringus (GO-AHEAD), milles osales 197täiskasvanud patsienti, kellel oli raske aktiivne nr-axSpA (patsiendid, kes vastavad ASAS-klassifikatsiooni aksiaalse spondüloartriidi kriteeriumidele, kuid ei vasta anküloseeriva spondüliidi modifitseeritud New Yorgi kriteeriumidele). Sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli aktiivne haigus (kus BASDAI oli ≥4 ja seljavalu visuaalse analoogskaala (VAS) üldskoor ≥4, mõlemad skaalal 0 kuni 10cm) vaatamata käimasolevale või eelnevale ravile NSAID-ga ning nad ei olnud eelnevalt saanud bioloogilist ravi, sh TNF-i vastast ravi. Patsiendid randomiseeriti gruppidesse, kus neile manustati kas platseebot või Simponi 50mg subkutaanselt iga 4nädala järel. 16.nädalal algas uuringu avatud faas, kus kõikidele patsientidele manustati Simponi 50mg iga 4nädala järel kuni 48.nädalani ning milles efektiivsuse hindamine

toimus 52.nädalani ja ohutusalaselt jälgiti 60.nädalani. Ligikaudu 93% patsientidest, kes said Simponit avatud jätku-uuringu alguses(16.nädalal), jätkasid seda ravi kuni uuringu lõpuni (52.nädalal). Analüüsiti nii üldpopulatsiooni (AT, n=197) kui ka objektiivsete põletikunäitajatega (OSI, n=158, defineeritud CRV taseme tõusu ja/või algandmetes sakroiliidi esinemisega MRT käigus) populatsiooni. Platseeboga kontrollitud efektiivsuse andmeid koguti ja analüüsiti 16nädala jooksul. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kes saavutas 16.nädalal anküloseeriva spondüliidi hindamise uuringu grupis (ASAS)vastuse 20. Peamised tulemused on toodud tabelis6ja kirjeldatud allpool.

Uuringu GO-AHEAD põhilised efektiivsuse tulemused 16.nädalal na 100 97 80 78 Ravile reageerinud patsiendid, % ASAS20 40% 71%** 38% 77%** ASAS40 23% 57%** 23% 60%** ASAS5/6 23% 54%** 23% 63%** ASASosaline remissioon 18% 33%* 19% 35%* ASDAS-Cb<1,3 13% 33%* 16% 35%* BASDAI50 30% 58%** 29% 59%** Põletiku vähenemine sakroiliakaalses liigeses (SI) MRT põhjal nc 87 74 69 61 Keskmine muutus SPARCCd MRT sakroiliakaalse liigese skooris -0,9 -5,3** -1,2 -6,4** a n tähistab randomiseeritud ja ravitud patsiente b Anküloseeriva spondüliidi haigusaktiivsuse skoor, C-reaktiivne valk (AT-Platseebo, n=90; AT-Simponi 50mg, n=88; OSI-Platseebo, n=71; OSI-Simponi 50mg, n=71) c n tähistab patsientide arvu, kellel on MRT andmed nii algtasemel kui ka 16.nädalal d SPARCC (Kanada Spondüloartriidi Uurimise Konsortsium) ** p<0,0001 Simponi vs.platseebo * p<0,05 Simponi vs.platseebo

Raskelt kulgeva aktiivse nr-axSpA nähtude ja sümptomite statistiliselt oluline paranemine võrreldes platseebogrupiga ilmnes Simponi 50mg saanud patsientidel 16.nädalaks (tabel6). Paranemist täheldati esimesel hindamisel (4.nädal) pärast Simponi esmast manustamist. MRT-ga mõõdetud SPARCC skoor näitas Simponi 50mg saanud patsientidel statistiliselt olulist SI liigespõletiku vähenemist 16.nädalal võrreldes platseebogrupiga (tabel6). Valu näitajates, hinnatuna üldise seljavalu ja öise seljavalu visuaalsel analoogskaalal, ning haiguse aktiivsuses, mõõdetuna ASDAS C järgi, täheldati samuti statistiliselt olulist paranemist 16.nädalal võrreldes algtasemega patsientidel, kes said Simponi 50mg võrreldes platseebot saanutega (p<0,0001). Simponi 50mg ravi saanud patsientidel täheldati võrreldes platseebot saanud patsientidega statistiliselt olulist paranemist selja liikuvuses, hinnatuna BASMI (Bath Ankylosing Spondylitis Metrology Index) järgi ja füüsilises võimekuses, hinnatuna BASFI järgi (p<0,0001). Simponiga ravitud patsientide tervisega seotud elukvaliteet paranes oluliselt, hinnatuna ASQoL-i ja EQ-5D järgi, ning täheldati füüsiliste ja vaimsete parameetrite paranemist SF-36 järgi. Võrreldes platseebogrupiga paranes oluliselt ka nende produktiivsus, mida hinnati üldise töövõime tõusu järgi,ja aktiivsus, mida hinnati WPAI küsimustiku alusel.

Kõik eespool kirjeldatud tulemusnäitajad ilmnesid statistiliselt olulistena ka OSI populatsioonis 16.nädalal.

Nähtude ja sümptomite, selja liikuvuse, füüsilise võimekuse, elukvaliteedi ja produktiivsuse paranemine, mida täheldati nii AT kui OSI populatsioonides Simponi 50mg annusega ravitud patsientidel 16.nädalal, püsis uuringusse jäänutel ka 52.nädalal.

GO-BACK

Golimumabiga ravi jätkamise (täielik raviskeem või vähendatud annustamissagedus) efektiivsust ja ohutust võrreldes ravi ärajätmisega hinnati aktiivse nr-axSpA-ga täiskasvanud patsientidel (18…45-aastased), kellel esines püsiv remissioon 10kuud kestnud iga kuu manustatava avatud ravi ajal Simponiga (GO-BACK). Sobivad patsiendid (kes saavutasid kliinilise ravivastuse 4.kuuks ja haiguse mitteaktiivse staatuse (ASDAS <1,3) nii 7.kui ka 10.kuuks), kes sisenesid topeltpimedasse ravi ärajätmise faasi, randomiseeriti jätkama iga kuu manustatavat ravi Simponiga (täielik raviskeem, n=63), saama iga 2kuu järel ravi Simponiga (vähendatud raviskeem, n=63) või saama iga kuu manustatavat platseebot (ravi ärajätmine, n=62) kuni ligikaudu 12kuu jooksul.

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli patsientide osakaal, kellel ei esinenud haiguse ägenemist. Patsientidel, kellel esines ägenemine, st kellel oli 2järjestikusel hindamisel tuvastatud ASDAS, mis mõlemal korral näitas kas absoluutset skoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (avatud perioodi lõpp), alustati kliinilise ravivastuse kirjeldamiseks taas Simponi manustamist üks kord kuus avatud korduvravi faasis.

Kliiniline ravivastus pärast topeltpimeda ravi ärajätmist 188mitteaktiivse haigusega patsiendi seas, kes said vähemalt ühe annuse topeltpimedat ravi, ei esinenud haiguse ägenemist oluliselt (p<0,001) suuremal osakaalul patsientidest, kui nad jätkasid Simponi kasutamist kas täieliku(84,1%) või vähendatud (68,3%) raviskeemi järgi võrreldes ravi ärajätmisega (33,9%) (tabel7).

Täieliku analüüsivalimi populatsioon (2.periood –topeltpime) Ravi n/N % Hinnanguline (95% CI)b p-väärtusb GLM SC QMT 53/63 84,1 50,2 (34,1; 63,6) <0,001 GLM SC Q2MT 43/63 68,3 34,4 (17,0; 49,7) <0,001 Platseebo 21/62 33,9 Täielik analüüsivalim hõlmab kõiki randomiseeritud osalejaid, kes saavutasid 1.perioodil mitteaktiivse haiguse ja said vähemalt ühe annuse pimendatud uuringu ravi. a Määratletud kui ASDAS kahel järjestikusel visiidil, mis mõlemal korral näitas kas absoluutsetskoori ≥2,1 või ravi ärajätmise järgset suurenemist ≥1,1 võrreldes 10.kuuga (23.visiit). b Itüüpi veamäära mitme ravivõrdluse (GLM SC QMT vs. platseebo ja GLM SC Q2MT vs. platseebo) puhul kontrolliti järjestikuse (astmelise vähendamise) testimise protseduuri abil. Tuletatudstratifitseeritud Miettineni ja Nurmineni meetodi põhjal, kusjuures stratifitseerimistegur oli CRV tase (>6mg/l või ≤6mg/l). Osalejad, kes katkestasid ravi 2.perioodil enneaegselt ja enne „ägenemist“, loetakse „ägenemisega“ uuritavateks. N=osalejate koguarv; n=ägenemiseta osalejate arv; GLM=golimumab; SC=subkutaanne, QMT=manustamine üks kord kuus; Q2MT=manustamine iga kahe kuu järel. Joonisel1 on näidatud esimese ägenemiseni kulunud aja erinevus ravi ärajätmise rühma ja kummagi Simponi ravirühma vahel (logaritmilise astaktesti (log-rank) p<0,0001 kummagi võrdluse puhul). Platseeborühmas algasid ägenemised ligikaudu 2kuud pärast Simponi kasutamise lõpetamist, kusjuures enamik ägenemisi esinesid 4kuu jooksul pärast ravi lõpetamist (joonis1).

Joonis1: Kaplani-Meieri analüüs: aeg esimese ägenemiseni

Kliiniline ravivastus pärast haiguse ägenemise korduvravi Kliiniline ravivastus määratleti BASDAI paranemisena ≥2 või ≥50% võrreldes kahele järjestikusele haiguse ägenemisele omistatud BASDAI skoori keskmisega. Vähendatud annustamise või ravi ärajätmise skeemides osalenud 53patsiendist, kellel oli kinnitatud haiguse ägenemine, saavutas 51(96,2%) kliinilise ravivastuse Simponile esimese 3kuu jooksul pärast korduvravi, ehkki kõigi 3kuu kestel suutis seda säilitada väiksem hulk patsiente (71,7%).

Haavandiline koliit Simponi efektiivsust hinnati kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus täiskasvanud patsientidel.

Induktsioonravi uuringus (PURSUIT-Induction) hinnati mõõduka kuni raske aktiivse haavandilise koliidiga (Mayo skoor 6kuni12; endoskoopia alaskoor ≥2) patsiente, kes ei allunud adekvaatselt tavapärasele ravile või kellel esines tavapärase ravi suhtes talumatus või kes pidid võtma kortikosteroide. Uuringu annuse määramise osas randomiseeriti 761patsienti saama kas subkutaanselt 400mg Simponit 0-nädalal ja 200mg 2.nädalal või subkutaanselt 200mg Simponit 0-nädalal ja 100mg 2.nädalal või subkutaanselt platseebot 0-nädalalja 2.nädalal. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudumanustatud aminosalitsülaadid, kortikosteroidid ja/või immunomoduleerivad ained. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 6nädala jooksul.

Säilitusravi uuringu (PURSUIT-Maintenance) tulemused põhinesid 456patsiendi hindamisel, kes saavutasid kliinilise ravivastuse pärast eelnevat induktsioonravi Simponiga. Patsiendid randomiseeriti

saama kas Simponit 50mgvõi100mg või platseebot subkutaanselt iga 4nädala järel. Samal ajal olid lubatud püsivates annustes suu kaudu manustatud aminosalitsülaadid ja/või immunomoduleerivad ained. Kortikosteroidide annust vähendati säilitusravi uuringu alguses. Antud uuringus hinnati Simponi efektiivsust 54nädala jooksul. Patsiendid, kes läbisid kogu säilitusravi uuringu 54.nädalani, jätkasid ravi jätku-uuringus, mille efektiivsust hinnati 216.nädalani. Jätku-uuringu efektiivsuse hindamisel lähtuti muutustest kortikosteroidide kasutamises, arsti üldhinnangust (PGA, Physician’s Global Assessment) haiguse aktiivsusele ning elukvaliteedi paranemisest põletikulise soolehaiguse küsimustiku (IBDQ, Inflammatory Bowel Disease Questionnaire)alusel.

Uuringute PURSUIT-Inductionja PURSUIT-Maintenancepeamised efektiivsusenäitajad Patsientide protsent Kliinilise ravivastusega patsiendid 30% 51%** 6.nädalala Kliinilise remissiooniga patsiendid 6% 18%** 6.nädalalb Limaskesta paranemisega patsiendid 29% 42%* 6.nädalalc Patsientide protsent Ravivastuse säilitamine (kliinilise ravivastusega patsiendid 54nädala 31% 47%* 50%** jooksul)e Püsiv remissioon (kliinilise remissiooniga patsiendid nii 16% 23%g 28%* 30.nädalal kui ka 54.nädalal)f n=patsientide arv ** p≤0,001 * p≤0,01 a Defineeritud kui Mayo skoori langus ≥30% ja ≥3 punkti võrra võrreldes lähtetasemega, millega kaasneb pärasoole veritsuse alaskoori langus ≥1 võrra, või pärasoole veritsuse alaskoor 0või 1. b Defineeritud kui Mayo skoor ≤2 punkti, millest ükski individuaalne alaskoor ei ole >1. c Defineeritud kui 0 või 1 Mayo skoori endoskoopia alaskooril. d Ainult Simponi induktsioon. e Patsientidel hinnati haavandilise koliidi aktiivsust osalise Mayo skoori abil iga 4nädala järel (endoskoopia kinnitas ravivastuse kadu). Seega patsient, kellel ravivastus säilis, näitas pidevat kliinilist ravivastust igal hindamisel 54nädala jooksul. f Patsient pidi olema remissioonis nii 30.kui ka 54.nädalal (ilma et ravivastus oleks kordagi kadunud 54nädala jooksul), et saavutada püsiv remissioon. g Alla 80kg kehakaaluga patsientide seas saavutas püsiva kliinilise remissiooni suurem osa 50mg säilitusravi saanud patsientidest võrreldes platseebot saanud patsientidega. Simponigaravi saanud patsientidest 50mg grupis (42%, nominaalne p-väärtus<0,05) ja 100mg grupis (42%, p<0,005) saavutas rohkem patsientepüsiva limaskesta paranemise (patsiendid limaskesta paranemisega nii 30.kui ka 54.nädalal)kui platseebo grupi patsiendid (27%). PURSUIT-Maintenanceuuringu alguses sai 54%patsientidest (247/456) kortikosteroide. Neist säilitas kliinilise vastuse 54.nädalaks ega võtnud 54.nädalal kortikosteroide 50mg grupis (38%, 30/78) ja 100mg grupis (30%, 25/82) suurem protsent patsiente kui platseebogrupis (21%, 18/87). Patsientide protsent, kes lõpetas kortikosteroidide võtmise 54.nädalaks, oli suurem 50mg grupis (41%, 32/78) ja 100mg grupis (33%, 27/82) võrreldes platseebogrupiga (22%, 19/87). Kõigi jätku-uuringusse

sisenenudpatsientide seas püsis isikute osakaal, kes kortikosteroide enam kasutama ei hakanud, üldiselt samasugusena 216.nädalani.

Patsientidele, kes ei saavutanud kliinilist ravivastust 6.nädalaks uuringus PURSUIT-Induction, annustati 100mg Simponit iga 4nädala järel uuringus PURSUIT-Maintenance. 14.nädalal oli 28% neist patsientidest saavutanud ravivastuse, mis defineeriti osalise Mayo skoorina (vähenemine ≥3punkti võrreldes induktsiooni algusega). 54.nädalal olid nendel patsientidel täheldatud kliinilised tulemused sarnased kliiniliste tulemustega, millest teatati 6.nädalaks kliinilise ravivastuse saavutanud patsientidel.

Simponi parandas võrreldes ravi algusega 6.nädalaks oluliselt elukvaliteeti, mida mõõdeti haigusspetsiifilise küsimustiku IBDQ (inflammatory bowel disease questionnaire,põletikulise soolehaiguse küsimustik) abil.Simponi säilitusravi saanud patsientidel säilis IBDQ abil mõõdetud elukvaliteedi paranemine 54nädala jooksul.

Ligikaudu 63% patsientidest, kes said Simponit jätku-uuringu alguses, jätkasid ravi kuni uuringu lõpuni (viimane golimumabi annus manustati 212.nädalal).

Immunogeensus IIIfaasi reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi uuringute lõikes täheldati 52.nädalal golimumabivastaseid antikehi 5%-l (105/2062) golimumabiga ravitud patsientidest ning kui testiti, olid peaaegu kõik antikehad in vitroneutraliseeruvad. Sarnaseid esinemissagedusi täheldati ka reumatoloogiliste näidustuste puhul. Patsientidel, kes said samaaegselt metotreksaati oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma metotreksaadita (vastavalt ligikaudu 3% (41/1235) võrreldes 8%-ga (64/827)).

Nr-axSpA puhul täheldati 52.nädalal golimumabivastaseid antikehi 7%-l (14/193) golimumabiga ravitud patsientidest.

IIja IIIfaasi haavandilise koliidi uuringutes täheldati 54.nädalal golimumabivastaseid antikehi 3%-l (26/946) golimumabiga ravitud patsientidest. Kuuekümne kaheksal protsendil (21/31) antikehadega patsientidest olidantikehad in vitroneutraliseeruvad. Patsientidel, kes said samaaegselt immunomodulaatoreid (asatiopriini, 6-merkaptopuriini ja metotreksaati) oli golimumabivastaste antikehade esinemissagedus väiksem kui patsientidel, kes said golimumabi ilma immunomodulaatoriteta (vastavalt 1% (4/308) võrreldes 3%-ga (22/638)). Kõigist patsientidest, kes jätkasid jätku-uuringus ja kellelt saadi hinnatavad analüüsimaterjalid 228.nädalani, tuvastati golimumabivastaseid antikehi 4%-l (23/604) golimumabiga ravitud patsientidest. Kaheksakümne kahel protsendil (18/22) antikeha-positiivsetest patsientidest esinesid neutraliseerivad antikehad in vitro. Golimumabivastaste antikehade olemasolu võib suurendada süstekoha reaktsioonide riski (vt lõik4.8). Golimumabivastaste antikehadega patsientide väike arv ei võimalda teha lõplikke järeldusi golimumabivastaste antikehade ja kliinilise efektiivsuse või ohutuse meetmete vahelise suhte osas.

Kuna immunogeensuse analüüsid on ravimi-ja uuringuspetsiifilised, ei ole kohane võrrelda antikehade tekke taset erinevate ravimite puhul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast ühekordse annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele või reumatoidartriidiga patsientidele oli mediaanne golimumabi maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T ) saavutamise aeg 2…6ööpäeva. Pärast ühekordse 50mg golimumabi annuse subkutaanset manustamist tervetele isikutele saavutati keskmine (± standardhälve) maksimaalne seerumikontsentratsioon (C ) 3,1±1,4g/ml.

Pärast ühekordse 100mg subkutaanse annuse süstimist oli golimumabi imendumine sarnane nii manustamisel õlavarde, kõhupiirkonda kui ka reide ja keskmine absoluutne biosaadavus oli 51%. Kuna golimumabi farmakokineetika oli pärast subkutaanset manustamist ligikaudu proportsionaalne annusega, arvatakse, et golimumabi 50mg ja 200mg annuse absoluutne biosaadavus on sarnane.

Jaotumine Pärast ühekordset intravenoosset manustamist oli keskmine jaotusruumala 115±19ml kg kohta.

Eritumine Golimumabi süsteemne kliirens oli hinnanguliselt 6,9±2,0ml ööpäevas kg kohta. Terminaalne poolväärtusaeg oli tervetel isikutel hinnanguliselt ligikaudu 12±3 päeva ja samasuguseid väärtusi täheldati ka reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi, anküloseeriva spondüliidi või haavandilise koliidiga patsientidel.

Kui 50mg golimumabi manustati subkutaanselt reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidele iga 4nädala järel, saavutati ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis 12.nädalaks. Pärast 50mg golimumabi subkutaanset manustamist iga 4nädala järel (samaaegselt metotreksaatraviga) reumatoidartriidiga patsientidele (kelle reumatoidartriit oli aktiivne vaatamata ravile metotreksaadiga) oli keskmine (± standardhälve) minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 0,6±0,4g/ml, ligikaudu 0,5±0,4g/ml aktiivse psoriaatilise artriidiga patsientidel ning ligikaudu 0,8±0,4g/ml anküloseeriva spondüliidiga patsientidel. Golimumabi keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis nr-axSpA patsientidel oli sarnane anküloseeriva spondüliidiga patsientidega, kes manustasid subkutaanselt 50mg golimumabi iga 4nädala järel.

Reumatoidartriidi, psoriaatilise artriidi või anküloseeriva spondüliidiga patsientidel, kes ei saanud samaaegselt metotreksaati, olid golimumabi minimaalsed tasakaalukontsentratsioonid vereplasmas ligikaudu 30% võrra väiksemad kui patsientidel, kes said golimumabi koos metotreksaadiga. Piiratud arvul reumatoidartriidiga patsientidel, keda raviti subkutaanse golimumabiga 6kuu jooksul, vähendas metotreksaadi samaaegne kasutamine golimumabi näivat kliirensit ligikaudu36% võrra. Samas näitas populatsiooni farmakokineetiline analüüs, et NSAID-ide, suukaudselt manustatavate kortikosteroidide või sulfasalasiini samaaegne kasutamine ei mõjutanud golimumabi näivat kliirensit.

Pärast 200mg ja 100mg golimumabi induktsioonannuseid vastavalt 0-nädalalja2.nädalal ning seejärel 50mg või 100mg golimumabi säilitusannuste subkutaanset manustamist iga 4nädala järel haavandilise koliidiga patsientidele, saavutati golimumabi tasakaalukontsentratsioon seerumis ligikaudu 14nädalat peale ravi algust. Säilitusravi ajal iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mg või 100mg golimumabi tulemusel oli keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon seerumis vastavalt 0,9±0,5g/mlja 1,8±1,1g/ml.

Haavandilise koliidiga patsientidele, keda raviti iga 4nädala järel subkutaanselt manustatud 50mg või 100mg golimumabi annustega, eiavaldanud samaaegne immunomodulaatorite manustamine olulist mõju golimumabi minimaalsele tasakaalukontsentratsioonile. Patsientidel, kellel olid tekkinud antikehad golimumabi suhtes, oli golimumabi minimaalne tasakaalukontsentratsioon üldiselt väike (vt lõik5.1).

Lineaarsus Pärast ühekordse intravenoosse annuse (annusevahemikus 0,1…10,0mg/kg) manustamist reumatoidartriidiga patsientidele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega. Ka pärast ühekordse subkutaanse annuse (annusevahemikus 50mg…400mg) manustamist tervetele isikutele oli golimumabi farmakokineetika ligikaudu proportsionaalne annusega.

Kehakaalu mõju farmakokineetikale Esines kalduvus golimumabi suuremale näivale kliirensile suurema kehakaalu puhul (vt lõik4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsiooni-ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensuse uuringuid, fertiilsuse uuringuid loomadel ega pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole golimumabiga läbi viidud.

Hiirtel teostatud fertiilsuse ja üldise reproduktiivse funktsiooni uuringutes, kus kasutati analoogseid hiire TNF-α funktsionaalset aktiivsust selektiivselt inhibeerivaid antikehi, vähenes tiinete hiirte arv. Ei ole teada, kas see leid oli põhjustatud toimest isastele ja/või emastele isenditele. Hiirtel teostatud arengutoksilisuse uuringus, kus kasutati samu analoogseid antikehi, ja uuringus, kus reesusmakaakidele (Cynomolgusahvid)manustati golimumabi, ei täheldatud toksilisust emasloomale, embrüotoksilisust ega teratogeensust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sorbitool (E420) Histidiin Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat Polüsorbaat80 (E433) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Simponit võib ühekordselt hoida kuni 30päeva temperatuuril kuni 25°C, kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg, mis on trükitud karbile. Karbile tuleb kirjutada uus kõlblikkusaeg (kuni 30päeva pärast külmkapist väljavõtmist). Kui Simponit on säilitatud toatemperatuuril, ei tohi seda enam külmkappi tagasi panna. Simponi tuleb ära visata, kui seda ei ole kasutatud toatemperatuuril hoidmise 30päeva jooksul.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Simponi 100mg süstelahus pen-süstlis 1ml lahust (Itüüpi klaasist) süstlis, millele on kinnitatud nõel (roostevabast terasest) ja nõelakate (kummist, mis sisaldab lateksit), mis paikneb pen-süstlis. Simponi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1pen-süstlit,ja mitmikpakendites, mis sisaldavad 3pen-süstlit (3üksikpakendit).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Simponit tarnitakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud pen-süstlis, mida nimetatakse SmartJectiks. Igas pakendis on kasutusjuhend, kus kirjeldatakse põhjalikult pen-süstlikasutamist. Pärast külmkapist väljavõtmist tuleb pen-süstlil lasta soojeneda toatemperatuurini, oodates ligikaudu 30minutit enne Simponi süstimist. Pen-süstlit ei tohi loksutada.

Lahus on selge kuni kergelt opalestseeruv, värvusetu kuni helekollane ja võib sisaldada veidi väikseid poolläbipaistvaid või valgeid valguosakesi. Selline välimus ei ole valku sisaldavate lahuste puhul ebaharilik. Simponit ei tohi kasutada, kui lahus on kaotanud värvi, on hägune või sisaldab nähtavaid võõrosakesi.

Põhjalikudjuhised Simponi pen-süstliettevalmistamiseks ja manustamiseks on toodud pakendi infolehes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/0051pen-süstel EU/1/09/546/0063pen-süstlit

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISEKUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.10.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress

Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg 101 NL-2333 CB Leiden Holland

Janssen Sciences Ireland UC Barnahely Ringaskiddy Co. Cork Iirimaa

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Janssen BiologicsB.V. Einsteinweg 101 NL-2333 CB Leiden Holland

B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt Ilisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

 Perioodilised ohutusaruanded

Nõudedasjaomase ravimi perioodilisteohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi2001/83/EÜ artikli107c punkti7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu)ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

 Riskijuhtimiskava Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:  Euroopa Ravimiameti nõudel;  kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

 Riski minimeerimise lisameetmed

Teavitusprogrammi kuulub patsiendi kaart, mida patsient peab hoidma enda käes. Kaart on ette nähtud kuupäevade ja spetsiifiliste testitulemuste ülesmärkimiseks ja meeles pidamiseks. Selle abil on

patsiendil lihtsamanda olulistinfotselle ravimpreparaadiga toimuva ravi kohtateda raviva(te)le tervishoiutöötaja(te)le.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

LASTEL KASUTAMISEKS ETTE NÄHTUDPEN-SÜSTLI PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 45mg/0,45mlsüstelahus pen-süstlis golimumabum Kasutamiseks lastel kehakaaluga <40kg

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,45ml pen-süstel sisaldab 45mggolimumabi. 1ml sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(VarioJect) 1pen-süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/009

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 45mg/0,45ml

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärgeloksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

LASTEL KASUTAMISEKSETTE NÄHTUD PEN-SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Simponi 45mg/0,45ml süstelahus golimumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

0,45ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PEN-SÜSTLI PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mgsüstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml pen-süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) 1 pen-süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30 minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP 1 PEN-SÜSTLI JAOKS VAHEPEALSE PAKENDINA/OSANA MITMIKPAKENDIST (ILMA RIIGISPETSIIFILISE TEABETA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mgsüstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml pen-süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) 1 pen-süstel Osa mitmikpakendist, mida ei või müüa eraldi

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimikasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕISELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;

 ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVADOLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP MITMIKPAKENDILE, MIS KOOSNEB 3 PAKENDIST (SH RIIGISPETSIIFILINE TEAVE)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mg süstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml pen-süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) Mitmikpakend: 3 (3 ühest pakendit) pen-süstlit

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/002 (3 pakendit, millest igaühes on 1 pen-süstel)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PEN-SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Simponi 50mgsüstelahus golimumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

0,5ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

SÜSTLI PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mgsüstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORMJA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis 1 süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/003

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP 1 SÜSTLI JAOKS VAHEPEALSE PAKENDINA/OSANA MITMIKPAKENDIST (ILMA RIIGISPETSIIFILISE TEABETA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mgsüstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis 1 süstel Osa mitmikpakendist, mida ei või müüa eraldi

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;

 ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP MITMIKPAKENDILE, MIS KOOSNEB 3 PAKENDIST (SH RIIGISPETSIIFILINE TEAVE)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 50mg süstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 0,5ml süstel sisaldab 50mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis Mitmikpakend: 3 (3 ühest pakendit) süstlit

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/004 (3 pakendit, millest igaühes on 1 süstel)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 50mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Simponi 50mg süstitav ravim golimumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDISISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

0,5ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PEN-SÜSTLI PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mgsüstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml pen-süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) 1 pen-süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis.

Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauemkui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/005

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP 1 PEN-SÜSTLI JAOKS VAHEPEALSE PAKENDINA/OSANA MITMIKPAKENDIST (ILMA RIIGISPETSIIFILISE TEABETA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mgsüstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml pen-süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) 1 pen-süstel Osa mitmikpakendist, mida ei või müüa eraldi

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISEDERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/006

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;

 ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP MITMIKPAKENDILE, MIS KOOSNEB 3 PAKENDIST (SH RIIGISPETSIIFILINE TEAVE)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mg süstelahus pen-süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml pen-süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus pen-süstlis(SmartJect) Mitmikpakend: 3 (3 ühest pakendit) pen-süstlit

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida pen-süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/006 (3 pakendit, millest igaühes on 1 pen-süstel)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PEN-SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Simponi 100mgsüstelahus golimumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

SÜSTLI PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mgsüstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis 1 süstel

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis.

Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eestkaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/007

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP 1 SÜSTLI JAOKS VAHEPEALSE PAKENDINA/OSANA MITMIKPAKENDIST (ILMA RIIGISPETSIIFILISE TEABETA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi 100mgsüstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis 1 süstel Osa mitmikpakendist, mida ei või müüa eraldi

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

EXP EXP, kui on hoitud toatemperatuuril ___________________

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult. Võib ühekordselt hoida kuni 30päeva toatemperatuuril (kuni 25°C), kuid mitte kauem kui originaalne kõlblikkusaeg.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/008

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARBI SISEMUS

Enne kui te hakkate Simponit kasutama:

 lugege palun lisatud pakendi infolehte;  ärge loksutage ravimit;  kontrollige kõlblikkusaega ja turvariba;  oodake 30minutit, et ravim saavutaks toatemperatuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP MITMIKPAKENDILE, MIS KOOSNEB 3 PAKENDIST (SH RIIGISPETSIIFILINE TEAVE)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Simponi100mg süstelahus süstlis golimumabum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Iga 1ml süstel sisaldab 100mggolimumabi.

3. ABIAINED

Abiained: sorbitool (E420), histidiin, histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, polüsorbaat80(E433), süstevesi.Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus süstlis Mitmikpakend: 3 (3 ühest pakendit) süstlit

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Mitte loksutada. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Nõelakate sisaldab latekskummi. Lisateabe saamiseks lugege pakendi infolehte. Hoida süstlit toatemperatuuril karbist väljas 30minuti jooksul enne kasutamist.

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Janssen-Cilag International NV Turnhoutseweg 30 B-2340 Beerse Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/09/546/008 (3 pakendit, millest igaühes on 1 süstel)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Simponi 100mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Simponi 100mg süstitav ravim golimumabum s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

See patsiendi kaart sisaldab olulist ohutusalast teavet, mida te peate teadma enne ravi alustamist Simponiga ja ravi ajal.

Näidake seda kaarti kõigile teie ravis osalevatele arstidele.

1. Infektsioonid

Kui te saate ravi Simponiga, võivad teil kergemini tekkida infektsioonid. Infektsioonid võivad kiiremini progresseeruda ja olla raskema kuluga. Lisaks võivad uuesti tekkida mõned teil varem esinenud infektsioonid.

1.1. Enne ravi Simponiga  Rääkige oma arstile, kui teil on mõni infektsioon. Teid ei tohi ravida Simponiga, kui teil on tuberkuloos või mõni muu raske infektsioon.  Teid tuleb kontrollida tuberkuloosi suhtes. On väga tähtis, et te ütleksite oma arstile, kui te olete kunagi tuberkuloosi põdenud või kui te olete olnud lähedas kontaktis kellegagi, kellel on olnud tuberkuloos. Paluge oma arstil märkida siia teie viimas(t)e tuberkuloosikontrolli(de) kuupäev(ad) ja tulemus(ed): Test ___________________ Test___________________ Kuupäev _______________ Kuupäev _______________ Tulemus_______________ Tulemus_______________  Rääkige oma arstile, kui te teate või kahtlustate, et olete hepatiit B viiruse kandja.

1.2. Ravi ajal ja pärast ravi Simponiga  Kui teil tekivad infektsiooni sümptomid, nagu palavik, väsimus, (püsiv) köha, hingeldus või gripitaolisedsümptomid, kehakaalu langus, öine higistamine, kõhulahtisus, haavad, hammastega seotud probleemid ja kõrvetustunne urineerimisel, pöörduge otsekohe arsti poole.

2. Rasedus ja vaktsineerimised

Kui teile manustatiSimponit raseduse ajal, on tähtis teatadasellest oma lapse arstile, enne kui teie laps saabmis tahes vaktsiine. Teie lapsele ei tohi manustada nn elusvaktsiine, nagu BCG (kasutatakse tuberkuloosi profülaktikaks) 6kuu jooksul pärast seda, kui te saite viimase raseduse ajal tehtud Simponi süste.

3. Simponi ravi kuupäevad

1. manustamine: _______________________

Järgnevad manustamised: ______________________________________________

On tähtis, et nii teie kui ka teie arst märgiksite ülesravimi nime ja partii numbri.

4. Muu teave

Patsiendi nimi: _____________________ Arsti nimi: _____________________ Arsti telefon: _____________________

 Alati kui te lähete mis tahes arsti juurde, võtke palun kindlasti kaasa ka nimekiri kõigist teistest ravimitest, mida te kasutate.

 Hoidke seda kaarti enda juures veel 6kuud pärast Simponi viimase annuse saamist, sest kõrvaltoimed võivad ilmneda kaua aega pärast Simponi viimase annuse manustamist.

 Enne kui te alustate selle ravimi kasutamist, lugege hoolikalt Simponi pakendi infolehte.