Sertralin actavis 100 mg - õhukese polümeerikattega tablett (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: N06AB06
Toimeaine: sertraliin
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sertralin Actavis 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Sertralin Actavis 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

50 mg tablett: 1 tablett sisaldab sertraliinvesinikkloriidi, mis vastab 50 mg sertraliinile. Teadaolevat toimet omav abiaine: Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 19,8 mg laktoosmonohüdraati.

100 mg tablett: 1 tablett sisaldab sertraliinvesinikkloriidi, mis vastab 100 mg sertraliinile. Teadaolevat toimet omav abiaine: Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 39,6 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Sertralinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

50 mg tabletid: valged kuni valkjad, kapslikujulised, õhukese polümeerikattega, poolitusjoon ühel küljel ja markeering „50“ teisel küljel. Tableti suurus 4,2 x 10,3 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

100 mg tabletid: valged kuni valkjad, kapslikujulised, õhukese polümeerikattega, poolitusjoon ühel küljel ja markeering „100“ teisel küljel. Tableti suurus 5,2 x 13,1 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Depressioon. Depressiooni retsidiivide vältimine. Paanikahäire agorafoobiaga või ilma.

Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) täiskasvanutel ja lastel vanuses 6…17 aastat. Sotsiaalne ärevushäire.

Posttraumaatiline stresshäire (PTSH).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi alustamine

Depressioon ja OKH

Sertraliinravi alustatakse annusega 50 mg ööpäevas.

Paanikahäire, PTSH ja sotsiaalne ärevushäire

Algannus on 25 mg ööpäevas. Ühe nädala pärast tuleks annust suurendada 50 mg-ni üks kord ööpäevas. Selline annustamisskeem vähendab ravi algstaadiumis paanikahäirele iseloomulike kõrvaltoimete esinemissagedust.

Annuse kohandamine

Depressioon, OKH, paanikahäire, sotsiaalne ärevushäire ja PTSH

Patsientidele, kelle ravivastus annusele 50 mg ei ole piisav, võib manustada suuremaid annuseid. Annust võib suurendada 50 mg kaupa vähemalt ühenädalase intervalliga kuni maksimaalse annuseni 200 mg ööpäevas. Annust ei tohi muuta sagedamini kui üks kord nädalas, sest sertraliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.

Ravitoime hakkab ilmnema ligikaudu 7 päeva pärast. Siiski on täieliku ravitoime saavutamiseks tavaliselt vajalikud pikemad perioodid, eriti obsessiiv-kompulsiivse häire korral.

Säilitusravi

Pikaajalise ravi korral tuleb kasutada väikseimat toimivat annust, mida võib sõltuvalt ravivastusest vastavalt vajadusele kohandada.

Depressioon

Pikaajaline ravi võib olla samuti sobiv raskete depressiivsete episoodide (major depressive episodes, MDE) retsidiivide vältimiseks. Enamustel juhtudel on soovitatav annus MDE retsidiivi vältimiseks sama, mida kasutatakse olemasoleva episoodi puhul. Depressiooniga patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja vältel (vähemalt 6 kuud), et kindlustada sümptomite täielik kadumine.

Paanikahäire ja OKH

Ravi jätkamise otstarbekust tuleb paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivse häire korral regulaarselt hinnata, sest nende häirete korral ei ole relapside ärahoidmine tõestatud.

Eakad patsiendid

Eakatele tuleb ravimit annustada ettevaatlikult, sest neil võib esineda suurem hüponatreemia risk (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid

Maksahaigusega patsientidele tuleb sertraliini manustada ettevaatusega. Maksakahjustusega patsiendid peavad kasutama väiksemaid annuseid või manustama ravimit harvemini (vt lõik 4.4). Sertraliini ei tohi kasutada raske maksakahjustuse korral, sest selle kohta puuduvad kliinilised andmed (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid

Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 4.4).

Lapsed

Obsessiiv-kompulsiivse häirega lapsed ja noorukid

13…17-aastased: algannus on 50 mg üks kord ööpäevas.

6…12-aastased: algannus on 25 mg üks kord ööpäevas. Ühe nädala pärast võib annust suurendada 50 mg-ni üks kord ööpäevas.

Kui soovitud ravivastust ei saada, võib annust mõne nädala jooksul vastavalt vajadusele 50 mg kaupa suurendada. Suurim ööpäevane annus on 200 mg. Siiski tuleb annuse suurendamisel üle 50 mg ööpäevas üleannustamise vältimiseks silmas pidada, et laste kehakaal on täiskasvanute omast reeglina väiksem. Annuse muutmiste vaheline intervall peab olema vähemalt üks nädal.

Tõhusust laste depressiooni korral ei ole näidatud.

Andmed alla 6-aastaste laste kohta puuduvad (vt ka lõik 4.4).

Manustamisviis

Sertraliini manustatakse üks kord ööpäevas, kas hommikul või õhtul.

Sertraliini tableti võib võtta koos toiduga või ilma.

Sertraliinravi lõpetamisel esinenud ärajätunähud

Ravi ei tohi lõpetada järsku. Sertraliinravi lõpetamisel tuleb annust vähendada järk-järgult vähemalt 1…2 nädala jooksul, et vähendada ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel tekivad talumatud sümptomid, võib kaaluda ravi jätkamist eelnevalt kasutatud annusega. Seejärel võib arst jätkata annuse vähendamist, kuid aeglasemalt

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne ravi pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega on serotoniinisündroomi tekkeohu tõttu vastunäidustatud. Serotoniinisündroomi sümptomid on agiteeritus, treemor ja hüpertermia. Ravi sertraliiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva vältel pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga. Ravi sertraliiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu MAO toimega inhibiitoriga (vt lõik 4.5).

Samaaegne kasutamine pimosiidiga (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Serotoniinisündroom (SS) või maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)

SSRI-de, sealhulgas sertraliini kasutamisel, on teatatud potentsiaalselt eluohtlike sündroomide, nagu serotoniinisündroomi (SS) või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) tekkest. SS-i või MNS-i tekkeoht suureneb, kui SSRI-dega samal ajal kasutatakse teisi serotoninergilisi ravimeid (sh teised serotoninergilised antidepressandid, triptaanid), serotoniini metabolismi kahjustavaid ravimeid (sh MAO inhibiitorid, nt metüleensinine), antipsühhootikume ja teisi dopamiini antagoniste ning opiaate. Patsiente tuleb jälgida SS-i või MNS-i sündroomi nähtude ja sümptomite ilmnemise suhtes (vt lõik 4.3).

Üleviimine selektiivsetelt serotoniini tagasihaarde inhibiitoritelt (SSRI-delt), antidepressantidelt või antiobsessiivsetelt ravimitelt

Teistelt SSRI-delt, antidepressantidelt ja antiobsessiivsetelt ravimitelt sertraliinile üleviimise optimaalse ajastamise kohta on vähe kontrollitud andmeid. Nimetatud ravimitelt, eriti pikatoimelistelt ravimitelt, nagu fluoksetiin, peab sertraliinile üleviimine toimuma ettevaatlikult ja arstliku kontrolli all.

Teised serotoninergilised ravimid, nagu trüptofaan, fenfluramiin ja 5-HT agonistid

Sertraliini manustamine koos teiste ravimitega, mis tugevdavad serotoninergilise neurotransmissiooni toimeid, nagu trüptofaan, fenfluramiin või 5-HT agonistid, või taimsed ravimid, nagu naistepuna (Hypericum perforatum), peab toimuma ettevaatlikult ning võimaluse korral tuleb seda vältida, sest esineb farmakodünaamilise koostoime võimalus.

QTc intervalli pikenemine/Torsade de Pointes (TdP)

Sertraliini turuletulekujärgsel kasutamisel on teatatud QTc intervalli pikenemise ja Torsade de Pointes’i (TdP) juhtudest.

Enamus teatatud juhtudest esinesid patsientidel, kellel oli teisi riskitegureid QTc intervalli pikenemise/TdP tekkeks. Seetõttu tuleb sertraliini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on QTc intervalli pikenemise riskitegureid.

Mania või hüpomania aktiviseerumine

Väikesel osal patsientidest, keda raviti kasutusel olevate antidepressantide ja antiobsessiivsete ravimite, sealhulgas sertraliiniga, on täheldatud mania/hüpomania sümptomite tekkimist. Seetõttu

tuleb sertraliini manustada ettevaatlikult mania/hüpomania anamneesiga patsientidele. Arst peab patsienti tähelepanelikult jälgima. Kõigil patsientidel, kellel algab mania faas, tuleb sertraliinravi katkestada.

Skisofreenia

Skisofreenilistel patsientidel võivad süveneda psühhootilised sümptomid.

Krambid

Sertraliinravi ajal võivad tekkida krambid: sertraliini kasutamist tuleb vältida ebastabiilse epilepsiaga patsientidel ja kontrolli all oleva epilepsiaga patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida. Krampide tekkimisel tuleb sertraliinravi lõpetada.

Suitsiid/suitsiidimõtted/suitsiidikatsed või kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda.

Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks sertraliini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Lapsed

Sertraliini ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, välja arvatud obsessiiv- kompulsiivse häirega 6…17 aasta vanuste patsientide puhul. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseeborühmaga võrreldes rohkem suitsidaalset käitumist (suitsiidikatseid ja suitsiidimõtteid) ning vaenulikkust (peamiselt agressiivsust, vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Lisaks on olemas vaid piiratud kliinilised tõendid ravimi pikaajalise ohutuse kohta lastel ja noorukitel, sh toimed kasvule, sugulisele küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule. Turuletulekujärgselt on mõnedel juhtudel teatatud kasvupeetusest ja puberteedi hilinemisest. Kliiniline olulisus ja põhjuslik seos on siiani ebaselged (vt lõik 5.3 vastavad prekliinilised ohutusandmed). Pikaajalise ravi ajal peavad arstid jälgima last kasvamise ja arengu kõrvalekallete suhtes.

Ebanormaalsed veritsused/hemorraagia

SSRI-de kasutamisega seoses on teatatud ebanormaalsetest veritsustest, sh nahaalune veritsus (ekhümoosid ja purpur) ning muud hemorraagilised sündmused, nagu gastrointestinaalne või günekoloogiline verejooks, sh surmaga lõppenud verejooksud. SSRI-de kasutamisel peavad olema ettevaatlikud eriti need patsiendid, kes tarvitavad samaaegselt ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide funktsiooni (nt antikoagulandid, atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamus tritsüklilistest antidepressantidest, atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d)), ning patsiendid, kellel on varem esinenud ebanormaalseid veritsusi (vt lõik 4.5).

Hüponatreemia

SSRI-de või SNRI-de, sealhulgas sertraliiniga ravimisel võib esineda hüponatreemiat. Paljudel juhtudel näib hüponatreemia tekkivat antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH) tulemusena. On esinenud seerumi naatriumisisaldust alla 110 mmol/l.

Eakatel patsientidel on SSRI-de ja SNRI-de kasutamise korral suurem risk hüponatreemia tekkimiseks. Ka diureetikume kasutavatel või muul viisil dehüdreeritud patsientidel võib esineda suurem risk (vt Kasutamine eakatel). Sümptomaatilise hüponatreemiaga patsiendid peavad sertraliini kasutamise lõpetama ja arstid peavad määrama sobivama ravi. Hüponatreemia nähud ja sümptomid hõlmavad peavalu, kontsentreerumisraskusi, mäluhäireid, segasust, nõrkust ja tasakaaluhäireid, mis võivad põhjustada kukkumisi. Raskemate ja/või ägedamate juhtudega kaasnevad nähud ja sümptomid hõlmavad hallutsinatsioone, minestust, krampe, koomat, hingamisseiskust ja surma.

Sertraliinravi lõpetamisel esinenud ärajätunähud

Ärajätunähud seoses ravi lõpetamisega on sagedased, eriti kui ravi lõpetamine toimub järsku (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes esines sertraliiniga ravitud patsientidel ärajätunähte 23% nendest, kes lõpetasid sertraliini kasutamise, võrreldes 12% nendest, kes jätkasid sertraliinravi.

Ärajätunähtude tekkerisk sõltub mitmest tegurist, sealhulgas ravi kestusest, kasutatavast annusest ja annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedasemad nähud on pearinglus, sensoorsed haired (sealhulgas paresteesia), unehäired (sealhulgas unetus ja pingelised unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu. Üldiselt on need sümptomid kerged kuni mõõdukad, kuid mõnedel patsientidel võivad need olla küllaltki tugevad. Tavaliselt esinevad need esimestel päevadel pärast ravi lõpetamist, kuid väga harvadel juhtudel on selliseid sümptomeid täheldatud ka patsientidel, kes on tahtmatult annuse vahele jätnud. Üldiselt on need sümptomid isepiirduvad ja mööduvad tavaliselt 2 nädala jooksul, kuigi mõnel juhul võivad kauem kesta (2…3 kuud või enam). Seetõttu soovitatakse ravi lõpetamisel sertraliini annust järk-järgult vähendada mitme nädala või kuu jooksul vastavalt patsiendi vajadustele (vt lõik 4.2).

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus

Sertraliini kasutamist on seostatud akatiisia tekkimisega, mida iseloomustab subjektiivne ebameeldiv või kurnav rahutus ja liikumisvajadus, millega sageli kaasneb võimetus rahulikult istuda või seista. Seda esineb kõige tõenäolisemalt paari esimese ravikuu jooksul. Nende sümptomite tekkimisel võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Maksakahjustus

Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Kergekujulise stabiilse maksatsirroosiga patsientidel läbi viidud korduva manustamise farmakokineetiline uuring näitas eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemist ning ligikaudu kolm korda suuremat AUC-d ja Cmax-i võrreldes terve maksafunktsiooniga patsientidega. Kahe rühma vahel ei täheldatud mingit märkimisväärset erinevust plasmavalkudega seondumises. Sertraliini peavad maksahaigusega patsiendid ettevaatlikult kasutama. Maksakahjustusega patsientidele tuleb manustada väiksemaid annuseid või suurendada manustamisintervalle. Sertraliini ei tohi kasutada raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus

  1. Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult, ja ravimi eritumine uriiniga muutumatul kujul on vähemtähtis eliminatsioonitee. Uuringutes, mis viidi läbi kergekujulise kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min) patsientidel või mõõduka kuni raskekujulise neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 10...29 ml/min) patsientidel, ei erinenud korduva manustamise farmakokineetilised parameetrid (AUC0–24 või CMAX) oluliselt kontrollrühma vastavatest näitajatest. Neerukahjustuse astmest lähtuvalt ei vaja sertraliini annus kohandamist.

Kasutamine eakatel

Kliinilistes uuringutes on osalenud üle 700 eaka patsiendi (>65-aastased). Kõrvaltoimete profiil ja nende esinemissagedus olid eakatel samasugused kui noorematel täiskasvanutel.

SSRI-sid või SNRI-sid, sealhulgas sertraliini, on siiski seostatud kliiniliselt olulise hüponatreemia juhtudega eakate patsientide puhul, kellel võib olla suurem risk selle kõrvaltoime esinemiseks (vt hüponatreemia kohta lõik 4.4).

Suhkurtõbi

Suhkurtõvega patsientidel võib ravimine SSRI-ga muuta vere glükoosisisaldust. Vajaduse korral tuleb kohandada insuliini ja/või diabeedivastaste ravimite annuseid.

Elekter-krampravi

Kliinilisi uuringuid, mis hindaksid sertraliinravi ja EKR kombineeritud kasutamisest tulenevaid riske või eeliseid, ei ole läbi viidud.

Greipfruudimahl

Sertraliini ei soovitata manustada koos greipfruudimahlaga (vt lõik 4.5).

Toime uriini sõeltestidele

Sertraliini võtvatel patsientidel on teatatud valepositiivsetest uriini immuunanalüüsi sõeltestidest bensodiasepiinide suhtes. Selle põhjuseks on sõeltestide vähene spetsiifilisus. Valepositiivseid testitulemusi võib oodata mitme päeva jooksul pärast sertraliinravi lõpetamist. Kinnitavad testid, nagu gaaskromatograafia/massispektromeetria, eristavad sertraliini bensodiasepiinidest.

Suletudnurga glaukoom

SSRI-d, sealhulgas sertraliin, võivad mõjutada pupillide suurust, mis põhjustab müdriaasi. Taoline müdriaatiline toime võib ahendada silma nägemisvälja, mis põhjustab silmasisese rõhu tõusu ja suletudnurga glaukoomi, seda eriti eelsoodumusega patsientidel. Seetõttu tuleb sertraliini ettevaatusega kasutada suletudnurga glaukoomiga või glaukoomi anamneesiga patsientidel.

Laktoosi sisaldavad ravimid

Kuna õhukese polümeerikattega tablett sisaldab abiainena laktoosi (vt lõik 6.1), ei tohi patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud

MAO-inhibiitorid

Pöördumatu toimega MAO inhibiitorid (nt selegiliin)

Sertraliini ei tohi kasutada samaaegselt pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega, nagu näiteks selegiliin. Ravi sertraliiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva vältel pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga. Ravi sertraliiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu toimega (mitteselektiivse) MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3).

Pöörduva toimega selektiivne MAO inhibiitor (moklobemiid)

Serotoniinisündroomi tekkeohu tõttu ei tohi sertraliini samaaegselt kasutada koos pöörduva toimega selektiivse MAO inhibiitoriga (näiteks moklobemiid). Pärast pöörduva toimega MAO inhibiitori kasutamise lõpetamist võib ravi sertraliiniga alustada lühema võõrutusperioodi järel kui 14 päeva. Ravi sertraliiniga on soovitatav lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöörduva toimega MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3).

Pöörduva toimega mitteselektiivsed MAO inhibiitorid (linesoliid)

Antibiootikum linesoliid on nõrk pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor, mida ei tohi kasutada samal ajal koos sertraliiniga (vt lõik 4.3).

Rasketest kõrvaltoimetest on teatatud patsientidel, kes on hiljuti lõpetanud ravi MAO inhibiitoriga (nt metüleensinine) ja alustatud ravi sertraliiniga, või kes on hiljuti lõpetanud sertraliiniravi enne ravi alustamist MAO inhibiitoriga. Nende reaktsioonide hulka kuuluvad treemor, müokloonus, diaforees,

iiveldus, oksendamine, nahaõhetus, pearinglus ja hüpertermia koos neuroleptilist maliigset sündroomi meenutavate nähtudega, krambid ning surm.

Pimosiid

Uuringus, mis jälgis 2 mg pimosiidi ühekordse annuse koosmanustamist sertraliiniga, täheldati pimosiidi plasmakontsentratsiooni suurenemist ligikaudu 35% võrra. Selle taseme tõusuga ei kaasnenud mingeid muutusi EKG-s. Arvestades kirjeldatud koostoime ebaselget toimemehhanismi ja pimosiidi kitsast terapeutilist indeksit, on sertraliini ja pimosiiidi koosmanustamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Koosmanustamine sertraliiniga ei ole soovitatav

KNS-i depressandid ja alkohol

Sertraliini 200 mg annuse manustamine ööpäevas koos alkoholi, karbamasepiini, haloperidooli või fenütoiiniga ei võimendanud viimaste toimet kognitiivsele ega psühhomotoorsele funktsioonile tervete vabatahtlike puhul. Siiski ei ole sertraliinravi ajal soovitatav alkoholi tarbida.

Teised serotoninergilised ravimid

Vt lõik 4.4.

Ettevaatus on samuti vajalik fentanüüli (kasutatakse üldanesteesias või kroonilise valu raviks), teiste serotoninergiliste ravimite (sh teised sertoninergilised antidepressandid, triptaanid) ja teiste opiaatide puhul.

Spetsiaalsed ettevaatusabinõud

Ravimid, mis pikendavad QT intervalli

Risk QTc intervalli pikenemiseks ja/või ventrikulaarsete arütmiate (nt TdP) tekkeks võib olla suurem, kui samaaegselt kasutatakse teisi QTc intervalli pikendavaid ravimeid (nt mõned antipsühhootikumid ja antibiootikumid) (vt lõik 4.4).

Liitium

Platseebokontrollitud uuringutes tervete vabatahtlikega ei muutnud sertraliini manustamine samaaegselt liitiumiga oluliselt liitiumi farmakokineetikat. Võrreldes platseebogrupiga suurenes treemori esinemissagedus, mis viitab farmakodünaamilise koostoime võimalusele. Sertraliini koosmanustamisel liitiumiga tuleb patsiente vastavalt jälgida.

Fenütoiin

Platseeboga kontrollitud uuring tervete vabatahtlikega näitab, et sertraliini korduv manustamine annuses 200 mg ööpäevas ei põhjusta fenütoiini metabolismi kliiniliselt olulist pärssimist. Sellele vaatamata soovitatakse fenütoiini plasmakontsentratsioone pärast sertraliinravi alustamist jälgida ja fenütoiini annust vastavalt kohandada, sest mõnedel juhtudel on esinenud sertraliini kasutavatel patsientidel kõrge fenütoiini kontsentratsioon. Lisaks võib sertraliini ja fenütoiini samaaegne manustamine põhjustada sertraliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Ei saa välistada, et teised CYP3A4 indutseerijad, näiteks fenobarbitaal, karbamasepiin, naistepunaürt, rifampitsiin võivad põhjustada sertraliini plasmakontsentratsiooni vähenemist.

Triptaanid

Harva on teatatud turuletulekujärgselt juhtudest, mis kirjeldavad nõrkuse, hüperrefleksia, koordinatsioonihäirete, segasuse, ärevuse ja agitatsiooni tekkimist patsientidel pärast sertraliini ja sumatriptaani koosmanustamist. Kasutamisel koos samasse klassi kuuluvate ravimitega (triptaanid) võivad samuti tekkida serotonergilise sündroomi nähud. Kui kliiniliselt on õigustatud sertraliini ja triptaanide samaaegne kasutamine, soovitatakse patsienti vastavalt jälgida (vt lõik 4.4).

Varfariin

Sertraliini samaaegne manustamine annuses 200 mg ööpäevas koos varfariiniga põhjustas väikese, kuid statistiliselt olulise protrombiiniaja pikenemise, mis harvadel juhtudel võib mõjutada INR-i väärtust. Seega tuleb sertraliinravi alustamisel või lõpetamisel jälgida hoolikalt protrombiiniaega.

Muud koostoimed, digoksiin, atenolool, tsimetidiin

Koosmanustamine tsimetidiiniga põhjustas sertraliini kliirensi olulist vähenemist. Nende muutuste kliiniline tähtsus ei ole teada. Sertraliin ei mõjuta atenolooli beeta-adrenoblokeerivat toimet. Samuti ei täheldatud sertraliini 200 mg ööpäevase annuse korral koostoimet digoksiiniga.

Trombotsüütide funktsiooni mõjutavad ravimid

Kui trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid (nt MSPVA-d, atsetüülsalitsüülhape ja tiklopidiin) või teisi, verejooksude tekkeriski suurendavaid ravimeid kasutatakse koos SSRI-dega, sealhulgas sertraliiniga, võib verejooksude risk suureneda (vt lõik 4.4).

Neuromuskulaarsed blokaatorid

SSRI-d võivad vähendada plasma koliinesteraasi aktiivsust, põhjustades mivakuuriumi või teiste neuromuskulaarsete blokaatorite toimel tekkinud neuromuskulaarse blokaadi pikenemist.

Tsütokroom P450 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Sertraliin võib toimida nõrga kuni mõõduka CYP 2D6 inhibiitorina.Sertraliini 50 mg ööpäevase annuse korduval manustamisel esines mõõdukas desipramiini (isoensüüm CYP 2D6 aktiivsuse parameeter) tasakaalukontsentratsiooni suurenemine plasmas (keskmiselt 23...37%). Kliiniliselt olulised koostoimed võivad esineda teiste CYP 2D6 substraatidega, millel on kitsas terapeutiline indeks, nagu 1C klassi antiarütmikumid (nt propafenoon ja flekainiid), tritsüklilised antidepressandid ja tüüpilised antipsühhootikumid, eriti suuremate sertraliini annuste korral.

Sertraliin ei inhibeeri kliiniliselt olulisel määral CYP 3A4, CYP 2C9, CYP 2C19 ega CYP 1A2. See on tõestatud in vivo koostoime uuringutes CYP3A4 substraatidega (endogeenne kortisool, karbamasepiin, terfenadiin, alprasolaam), CYP2C19 substraadi diasepaamiga ning CYP2C9 substraatide tolbutamiidi, glibenklamiidi ja fenütoiiniga. In vitro uuringud näitavad, et sertraliinil on kas vähene CYP 1A2 pärssiv toime või puudub see üldse.

Kaheksal tervel jaapanlasel läbi viidud ristuva ülesehitusega uuringus suurendas kolme klaasi greipfruudimahla joomine ööpäevas sertraliini plasmakontsentratsiooni ligikaudu 100% võrra. Seetõttu tuleb greipfruudimahla tarbimist vältida sertraliini ravi ajal (vt lõik 4.4).

Tuginedes koostoime uuringule greipfruudimahlaga, ei saa välistada, et sertraliini samaaegne manustamine tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, nt proteaasi inhibiitorid, ketokonasool, itrakonasool, posakonasool, vorikonasool, klaritromütsiin, telitromütsiin ja nefasodoon, tooks kaasa veelgi suurema sertraliini sisalduse tõusu.. See puudutab ka mõõdukaid CYP3A4 inhibiitoreid, nt aprepitant, erütromütsiin, flukonasool, verapamiil ja diltiaseem. Ravi ajal sertraliiniga tuleb vältida tugevate CYP3A4 inhibiitorite tarbimist.

CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel on kiirete metaboliseerijatega võrreldes sertraliini plasmasisaldus ligikaudu 50% suurem (vt lõik 5.2). Seetõttu ei saa välistada koostoimete võimalust CYP2C19 tugevatoimeliste inhibeerijatega, nt omeprasool, lansoprasool, pantoprasool, rabeprasool, fluoksetiin, fluvoksamiin.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasedate kohta puuduvad vastavad hästi kontrollitud uuringud. Siiski ei näidanud oluline andmete hulk tõendeid kaasasündinud väärarendite põhjustamise kohta sertraliini poolt. Loomkatsetes esinesid toimed reproduktiivsusele, mille põhjuseks oli arvatavasti toksilisus emasloomale ravimi farmakodünaamilise toime ja/või otsese farmakodünaamilise toime tõttu lootele (vt lõik 5.3).

On teatatud, et sertraliini kasutamine raseduse ajal põhjustab mõnedel vastsündinutel, kelle emad on saanud sertraliini, sümptomeid, mis on samalaadsed võõrutusreaktsioonidega. Sellist fenomeni on täheldatud ka teiste SSRI antidepressantide puhul. Sertraliini ei soovitata kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhtudel, kui naise kliiniline seisund on selline, et ravi oodatav kasu ületab võimaliku riski.

Kui ema on sertraliini kasutanud raseduse hilistes staadiumites, eriti kolmandal trimestril, tuleb vastsündinuid jälgida. Kui ema kasutas sertraliini raseduse hilistes staadiumites, võivad vastsündinul esineda järgmised sümptomid: hingamisdistress, tsüanoos, apnoe, krambid, kehatemperatuuri ebastabiilsus, imemisraskused, oksendamine, hüpoglükeemia, hüpertoonia, hüpotoonia,hüperrefleksia, treemor, värisemissoodumus, ärrituvus, letargia, pidev nutmine, unisus ja magamisraskused. Nende sümptomite põhjuseks võivad olla kas serotonergilised toimed või ärajätunähud. Enamusel juhtudel algavad tüsistused kohe või varsti (<24 tundi) pärast sünnitust.

Epidemioloogilised andmed viitavad sellele, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilisemas staadiumis, võib suurendada püsiva pulmonaalse hüpertensiooni tekkeriski vastsündinutel. Täheldatud risk oli 5 juhtu 1000 raseduse kohta. Üldpoulatsioonis esineb 1 kuni 2 pulmonaalse hüpertensiooni juhtu1000 raseduse kohta

Imetamine

Avaldatud andmed sertraliini sisalduse kohta rinnapiimas näitavad, et rinnapiima eritub väheses koguses sertraliini ja selle metaboliiti N-desmetüülsertraliini. Üldiselt leiti imikute seerumist ebaolulisi kuni avastamatuid kontsentratsioone, välja arvatud ühel imikul, kellel esines seerumikontsentratsioon 50% ema omast (kuid ilma märgatavate mõjudeta tervisele). Senini ei ole sertraliini kasutavate imetavate emade lastel teatatud kõrvaltoimete esinemisest, kuid seda riski ei saa välistada. Imetavad emad tohivad sertraliini kasutada vaid siis, kui arst otsustab, et ravist saadav kasu kaalub üle võimalikud ohud.

Fertiilsus

Loomkatsed ei näidanud sertraliini toimet fertiilsuse parameetritele (vt lõik 5.3).

Inimestel teatatud mõnede SSRI-de kõrvaltoimeteatiste alusel nähtub, et toime sperma kvaliteedile on pöörduv.

Mõju inimese fertiilsusele ei ole seni uuritud.

Toime reaktsioonikiirusele

Kliinilise farmakoloogia uuringud on näidanud, et sertraliin ei mõjuta psühhomotoorset käitumist. Kuid patsienti tuleb hoiatada, et psühhotroopsed ravimid võivad nõrgendada vaimseid või füüsilisi võimeid, mis on vajalikud potentsiaalselt ohtlike toimingute sooritamiseks, nagu autojuhtimine või masinate käsitsemine.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedasem kõrvaltoime on iiveldus. Sotsiaalse ärevushäire ravimisel täheldati meestel seksuaalfunktsiooni häiret (ejakulatsioonihäire) sertraliinirühmas 14% ja platseeborühmas 0%. Need kõrvaltoimed on annusest sõltuvad ja sageli mööduvad iseenesest ravi jätkamisel.

Topeltpimedates platseeboga kontrollitud uuringutes OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel oli sageli täheldatud kõrvaltoimete profiil sarnane sellega, mida täheldati kliinilistes uuringutes depressiooniga patsientidel.

Tabelis 1 on toodud kõrvaltoimed, mis on saadud turuletulekujärgselt (sagedus teadmata) ja platseeboga kontrollitud kliinilistest uuringutest depressiooni, OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel (hõlmab kokku 2542 sertraliinravi saanud ja 2145 platseebot saanud patsienti).

Mõnede tabelis 1 loetletud kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus võivad ravi käigus väheneda ja selle tõttu tavaliselt ravi ei lõpetata.

Tabel 1: Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissagedus platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes depressiooni, OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel. Ühendatud analüüs ja turuletulekujärgne kogemus (sagedus teadmata).

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Teadmata (ei saa

(≥1/10)

(≥1/100 kuni

(≥1/1000 kuni

(≥1/10 000

(<1/10 000)

hinnata

 

<1/10)

<1/100)

kuni <1/1000)

 

olemasolevate

 

 

 

 

 

andmete alusel)

 

 

 

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

 

 

 

 

Farüngiit

Ülemiste

Divertikuliit,

 

 

 

 

hingamisteede

gastroenteriit,

 

 

 

 

infektsioon, nohu

keskkõrva-

 

 

 

 

 

põletik

 

 

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

 

 

 

 

Kasvaja†

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

Lümfadeno-

 

Leukopeenia,

 

 

 

paatia

 

trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

Ülitundlikkus

Anafülaktoidne

 

Allergia

 

 

 

reaktsioon

 

 

Endokriinsüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

Hüpotüreoidism

 

 

Hüper-

 

 

 

 

 

prolaktineemia,

 

 

 

 

 

ADH liignõristus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

 

 

 

 

Söögiisu

 

Suhkurtõbi,

 

Hüponatreemia,

 

vähenemine,

 

hüperkolestero-

 

hüperglükeemia

 

söögiisu

 

leemia,

 

 

 

suurenemine*

 

hüpoglükeemia

 

 

Psühhiaatrilised häired

 

 

 

 

Unetus

Depressioon*,

Hallutsinat-

Konversiooni-

 

Paroniiria

(19%)

depersonali-

sioonid*,

häire,

 

 

 

satsioon,

agressiivsus*,

ravimisõltuvus,

 

 

 

luupainajad,

eufooriline

psühhootiline

 

 

 

ärevus*,

meeleolu*,

häire*,

 

 

 

agiteeritus*,

apaatia,

paranoia,

 

 

 

närvilisus,

ebanormaalne

suitsiidimõtted/

 

 

 

libiido

mõtlemine

suitsidaalne

 

 

 

langus*,

 

käitumine***,

 

 

 

hammaste

 

unes

 

 

 

krigistamine

 

kõndimine,

 

 

 

 

 

enneaegne

 

 

 

 

 

ejakulatsioon

 

 

Närvisüsteemi häired

 

 

 

 

Pearinglus

Paresteesia*,

Krambid*,

Kooma*,

 

Liikumishäired (sh

(11%),

treemor,

tahtmatud lihas-

koreoatetoos,

 

ekstrapüramidaalsed

unisus

hüpertoonia,

kontraktsioonid*,

düskineesia,

 

sümptomid, nagu

(13%),

düsgeusia,

koordinatsiooni

hüperesteesia,

 

hüperkineesia,

peavalu

tähelepanu-

häired,

sensoorsed

 

hüpertoonia,

(21%)*

häire

hüperkineesia,

häired

 

düstoonia, hammaste

 

 

amneesia,

 

 

krigistamine või

 

 

hüpesteesia*,

 

 

kõndimishäired). On

 

 

kõnehäired,

 

 

täheldatud ka

 

 

posturaalne

 

 

serotoniini-

 

 

pearinglus,

 

 

sündroomile või

 

 

minestus,

 

 

maliigsele

 

 

migreen*

 

 

neuroleptilise

 

 

 

 

 

sündroomile

 

 

 

 

 

iseloomulikke nähte

 

 

 

 

 

ja sümptomeid, mis

 

 

 

 

 

mõnikord kaasnevad

 

 

 

 

 

serotoninergiliste

 

 

 

 

 

ravimite samaaegse

 

 

 

 

 

kasutamisega ja mis

 

 

 

 

 

hõlmasid

 

 

 

 

 

agiteeritust,

 

 

 

 

 

segasust, diaforeesi,

 

 

 

 

 

kõhulahtisust,

 

 

 

 

 

palavikku,

 

 

 

 

 

hüpertensiooni,

 

 

 

 

 

lihasjäikust ja

 

 

 

 

 

tahhükardiat.

 

 

 

 

 

Akatiisia ja

 

 

 

 

 

psühhomotoorne

 

 

 

 

 

rahutus (vt lõik 4.4),

 

 

 

 

 

tserebrovaskulaarne

 

 

 

 

 

spasm (sh pöörduv

 

 

 

 

 

tserebraalne

 

 

 

 

 

vasokonstriktsiooni

 

 

 

 

 

sündroom ja Call-

 

 

 

 

 

Fleming’i

 

 

 

 

 

sündroom).

Silma kahjustused

 

 

 

 

 

Nägemishäired

Müdriaas*

Glaukoom,

 

Ebanormaalne

 

 

 

pisarateede

 

nägemine,

 

 

 

häired,

 

ebavõrdsed pupillid

 

 

 

skotoom,

 

 

 

 

 

diploopia,

 

 

 

 

 

fotofoobia,

 

 

 

 

 

hüpheem

 

 

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

 

 

 

 

Tinnitus*

Kõrvavalu

 

 

 

Südame häired

 

 

 

 

 

Südame-

Tahhükardia

Müokardi-

 

QTc intervalli

 

pekslemine*

 

infarkt,

 

pikenemine, Torsade

 

 

 

bradükardia,

 

de Pointes

 

 

 

südamehäired

 

 

Vaskulaarsed häired

 

 

 

 

 

Kuumahood*

Hüpertensioon*,

Perifeerne

 

Verejooksud (nagu

 

 

nahaõhetus

isheemia,

 

seedetrakti

 

 

 

hematuuria

 

verejooks)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

 

 

 

 

Haigutamine*

Bronhospasm*,

Larüngospasm,

 

Interstitsiaalne

 

 

düspnoe,

hüperventilat-

 

kopsuhaigus

 

 

ninaverejooks

sioon, hüpo-

 

 

 

 

 

ventilatsioon,

 

 

 

 

 

striidor,

 

 

 

 

 

düsfoonia,

 

 

 

 

 

luksumine

 

 

Seedetrakti häired

Kõhu-

Kõhuvalu*,

Ösofagiit,

Veriroe, veri

 

Pankreatiit

lahtisus

oksendamine*,

düsfaagia,

väljaheites,

 

 

(18%),

kõhukinnisus*,

hemorroidid,

stomatiit, keele

 

 

iiveldus

düspepsia,

liigne süljeeritus,

haavandumine,

 

 

(24%),

kõhupuhitus

keele kahjustused,

hambavalu,

 

 

suukuivus

 

röhitsus

keelepõletik,

 

 

(14%)

 

 

suu

 

 

 

 

 

haavandumine

 

 

Maksa ja sapiteede häired

 

 

 

 

 

 

 

Maksatalitluse

 

Tõsised maksahäired

 

 

 

häire

 

(sh hepatiit, ikterus

 

 

 

 

 

ja

 

 

 

 

 

maksapuudulikkus)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

 

 

 

Lööve*,

Periorbitaalne

Dermatiit,

 

Harva on teatatud

 

suurenenud

turse*, näoturse,

bulloosne

 

rasketest

 

higistamine

purpur*,

dermatiit,

 

nahareaktsioonidest:

 

 

alopeetsia*, külm

follikulaarne

 

nt Stevensi-Johnsoni

 

 

higi, kuiv nahk,

lööve,

 

sündroom ja

 

 

urtikaaria*,

ebanormaalne

 

epidermaalne

 

 

kihelus

juuste tekstuur,

 

nekrolüüs,

 

 

 

ebanormaalne

 

angioödeem,

 

 

 

nahalõhn

 

valgustundlikkus,

 

 

 

 

 

nahareaktsioonid

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

 

 

 

Artralgia,

Osteoartriit,

Luuhäired

 

Trism*,

 

müalgia

lihasnõrkus,

 

 

lihaskrambid

 

 

seljavalu,

 

 

 

 

 

lihastõmblused

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

 

 

 

 

 

 

Nüktuuria,

Oliguuria,

 

 

 

 

kusepeetus*,

urineerimis-

 

 

 

 

polüuuria,

kõhklus

 

 

 

 

pollakisuuria,

 

 

 

 

 

urineerimishäired,

 

 

 

 

 

kusepidamatus*

 

 

 

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired**

 

 

 

Ejakulat-

Seksuaal-

Tupeverejooks,

Menorraagia,

 

Günekomastia

sioonihäire

funktsiooni

naistel seksuaal-

atroofiline

 

 

(14%)

häire,

funktsiooni häire,

vulvovaginiit,

 

 

 

erektsiooni-

ebaregulaarne

balanopostiit,

 

 

 

häire

menstruaaltsükkel

voolus

 

 

 

 

 

suguelunditest,

 

 

 

 

 

priapism*,

 

 

 

 

 

galaktorröa*

 

 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

Väsimus

Valu rinnus*,

Perifeersed

Song,

 

 

(10%)*

halb

tursed,

ravimitaluvuse

 

 

 

enesetunne*

külmavärinad,

vähenemine,

 

 

 

 

püreksia*,

kõndimishäired

 

 

 

 

asteenia*, janu

 

 

 

Uuringud

 

 

 

 

 

 

 

Alaniinamino-

Ebanormaalsed

 

Kõrvalekalded

 

 

transferaasi

seemnerakud,

 

kliiniliste

 

 

aktiivsuse

vere

 

laboratoorsete

 

 

suurenemine*,

kolesterooli-

 

analüüside

 

 

aspartaatamino-

taseme tõus

 

tulemustes,

 

 

transferaasi

 

 

vereliistakute

 

 

aktiivsuse

 

 

funktsiooni

 

 

suurenemine*,

 

 

muutused

 

 

kehakaalu

 

 

 

 

 

langus*,

 

 

 

 

 

kehakaalu tõus*

 

 

 

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

 

 

 

 

 

 

Vigastus

 

 

Kirurgilised ja meditsiinilised protseduurid

 

 

 

 

 

 

Vaso-

 

 

 

 

 

dilatatsiooni-

 

 

 

 

 

protseduur

 

 

Kui kõrvaltoime esines depressiooni, OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäire korral, klassifitseeritakse põhimõisted depressiooniuuringute põhimõistete kohaselt.

† Kasvaja esines ühel patsiendil sertraliinirühmas, platseeborühmas kasvajaid ei esinenud. * Kõrvaltoimed, mida täheldati ka turuletulekujärgselt.

** Klassifitseerija kasutab selles mõlemat sugu hõlmavas rühmas suurt arvu patsiente: sertraliin (1118meest, 1424 naist), platseebo (926 meest, 1219 naist).

OKH puhul olid uuringud lühiajalised, vaid 1…12-nädalased.

*** Sertraliinravi ajal või varsti pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest (vt lõik 4.4).

Sertraliinravi lõpetamisel esinenud ärajätunähud

Sertraliinravi lõpetamisel (eriti järsul) tekivad sageli ärajätunähud. Kõige sagedamini on teatatud pearinglust, sensoorseid häireid (sealhulgas vääraistingud), unehäireid (sealhulgas unetus ja pingelised unenäod), agiteeritust või ärevust, iiveldust ja/või oksendamist, treemorit ja peavalu. Üldiselt on need kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad ja isemööduvad, siiski võivad need mõnedel patsientidel olla rasked ja/või pikaajalised. Seetõttu soovitatakse sertraliinravi lõpetada annuse järk-järgulise vähendamisega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Eakad patsiendid

SSRI-sid või SNRI-sid, sealhulgas sertraliini, on seostatud kliiniliselt olulise hüponatreemia tekkimisega eakatel patsientidel, kellel võib olla suurem risk selle kõrvaltoime tekkimiseks (vt lõik 4.4).

Lapsed

Sertraliiniga ravitud enam kui 600 pediaatrilisel patsiendil oli kõrvaltoimete profiil üldiselt samasugune kui täiskasvanutega läbi viidud uuringutes. Kontrollitud uuringutes (n=281 sertraliiniga ravitud patsienti) täheldati järgmisi kõrvaltoimeid:

Väga sage (≥ 1/10): peavalu (22%), unetus (21%), kõhulahtisus (11%) ja iiveldus (15%).

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10): valu rinnus, mania, palavik, oksendamine, isutus, emotsionaalne labiilsus, agressiivsus, agiteeritus, erutuvus, tähelepanuhäire, pearinglus, hüperkineesia, migreen, unisus, treemor, nägemishäired, suukuivus, düspepsia, luupainajad, väsimus, kusepidamatus, lööve, akne, ninaverejooks, kõhupuhitus.

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): EKG QT-intervalli pikenemine, suitsiidikatsed, krambid, ekstrapüramidaalsed häired, paresteesia, depressioon, hallutsinatsioonid, purpur, hüperventilatsioon, aneemia, maksatalitluse häired, alaniinaminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, tsüstiit, herpes simplex, väliskõrvapõletik, kõrvavalu, silmavalu, müdriaas, halb enesetunne, hematuuria, mädavilliline lööve, riniit, vigastus, kehakaalu langus, lihastõmblused, ebanormaalsed unenäod, apaatia, albuminuuria, pollakisuuria, polüuuria, rindade valulikkus, menstruatsioonihäired, alopeetsia, dermatiit, nahakahjustused, ebanormaalne nahalõhn, urtikaaria, hammaste krigistamine, nahaõhetus.

Sagedus teadmata: enurees.

Klassiefekt

Peamiselt üle 50-aastastel patsientidel läbiviidud epidemioloogilised uuringutes ilmnes SSRI-sid ja tritsüklilisi antidepressante saavatel patsientidel luumurdude suurenemise risk. Mehhanism, mis seda riski suurendab, on teadmata.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Toksilisus

Sertraliini ohutusindeks sõltub patsiendirühmast ja/või samaaegselt kasutatavatest ravimitest. Surmaga on lõppenud sertraliini intoksikatsioon siis, kui samaaegselt on kasutatud ka teisi ravimeid ja/või alkoholi. Seetõttu tuleb üleannustamist ravida aktiivselt.

Sümptomid

Üleannustamise sümptomid on serotoniini vahendatud kõrvaltoimed, nagu unisus, seedetrakti häired (iiveldus ja oksendamine), tahhükardia, treemor, agiteeritus ja pearinglus. Harvemini on täheldatud koomat.

Sertraliini üleannustamise järgselt on teatatud QTc intervalli pikenemisest/Torsade de Pointes’ist. Seetõttu on kõikide sertraliini üleannustamiste puhul soovitatav EKG-monitooring.

Ravi

Spetsiifilist antidooti sertraliinile ei ole. Soovitatav on vabastada hingamisteed ning vajadusel tagada piisav hapniku juurdepääs ja kopsude ventilatsioon. Üleannustamise ravis tuleb kaaluda aktiivsöe kasutamist, mida võib kasutada koos lahtistiga ja mis võib olla vähemalt sama efektiivne kui maoloputus. Oksendamise esilekutsumine ei ole soovitatav. Samuti on soovitatav jälgida südame tööd (nt EKG) ja elutähtsaid näitajaid koos samaaegse üldiste ja sümptomaatiliste toetavate meetmete rakendamisega. Forsseeritud diurees, dialüüs, hemoperfusioon ja verevahetus ei anna tõenäoliselt tulemusi sertraliini suure jaotusruumala tõttu.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI). ATC-kood: N06AB06.

Toimemehhanism

Sertraliin on tugev ja spetsiifiline neuronaalse serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor in vitro, mis põhjustab 5-HT toimete võimendumist loomadel. Sertraliinil on vaid väga nõrk toime noradrenaliini ja dopamiini neuronaalsele tagasihaardele.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilistes annustes blokeerib sertraliin inimesel serotoniini seondumist trombotsüütidega. See ei avalda loomadel stimuleerivat, sedatiivset ega antikolinergilist toimet ega kardiotoksilisust. Kontrollitud uuringutes tervete vabatahtlikega ei tekitanud sertraliin sedatsiooni ega mõjutanud psühhomotoorseid funktsioone. Kooskõlas 5-HT tagasihaarde selektiivse pärssimisega ei suurenda sertraliin katehhoolaminergilist aktiivsust. Sertraliinil puudub afiinsus muskariini- (kolinergiliste), serotoninergiliste, dopaminergiliste, adrenergiliste, histaminergiliste, GABA- või bensodiasepiiniretseptorite suhtes. Sertraliini korduva manustamisega loomadele kaasnes aju noradrenaliiniretseptorite tundlikkuse vähenemine, mida on täheldatud ka teiste kliiniliselt efektiivsete antidepressantide ja antiobsessiivsete ravimite puhul.

Sertraliin ei tekita sõltuvust. Platseeboga kontrollitud topeltpimedas randomiseeritud uuringus, milles võrreldi sertraliini, alprasolaami ja d-amfetamiini kalduvust inimestel sõltuvust tekitada, ei avaldanud sertraliin positiivseid subjektiivseid toimeid, mis viitaksid sõltuvust tekitavale potentsiaalile.

Vastupidi, uuritavad isikud hindasid nii alprasolaami kui ka d-amfetamiini meeldivust, eufooriat ja sõltuvust tekitavat potentsiaali platseebost tunduvalt suuremaks. Sertraliin ei tekitanud d-amfetamiini kasutamisega kaasnevat stimulatsiooni ega ärevust ning alprasolaami kasutamisega kaasnevat sedatsiooni ega psühhomotoorsete funktsioonide häirumist. Sertraliin ei tekita iha reesusmakaakidel, keda on õpetatud endale ise kokaiini manustama, ka ei kujuta sertraliin endast aseainet reesusmakaake ergutavale d-amfetamiinile ega pentobarbitaalile.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Depressioon

Korraldati uuring, milles osalesid depressiooniga ambulatoorsed haiged, kes esialgses 8-nädalases avatud ravifaasi uuringus olid reageerinud sertraliini annusele 50...200 mg päevas. Need patsiendid (n=295) randomiseeriti 44 nädalat kestnud topeltpimedasse uuringusse, milles neile jätkati sertraliinravi manustamist annuses 50...200 mg ööpäevas või anti platseebot. Sertraliinirühmas täheldati haigushoogude kordumise sageduse statistiliselt olulist vähenemist võrreldes platseeborühmaga. Uuringu lõpetajatel oli keskmine annus 70 mg ööpäevas. Ravile allunute protsent (defineeritud kui patsiendid, kellel ei esinenud retsidiive) oli sertraliini- ja platseeborühmas vastavalt 83,4% ja 60,8%.

Posttraumaatiline stresshäire (PTSH)

Kolme posttraumaatilise stresshäirega patsientide üldpopulatsioonis tehtud uuringu kombineeritud andmetel täheldati meestel naistega võrreldes väiksemat ravile reageerimise määra. Kahes üldpopulatsiooni uuringus oli meeste ja naiste ravile reageerimise määr platseeborühmaga võrreldes sarnane (naised: 57,2% vs 34,5%; mehed: 53,9% vs 38,2%). Mees- ja naissoost patsientide arv summaarses üldpopulatsioonis oli vastavalt 184 ja 430, mistõttu naistel täheldatud tulemust võib pidada usaldusväärsemaks. Lisaks sellele esines meestel sagedamini muid lähtetaseme muutujaid (ravimite ja narkootikumide kuritarvitamine, stresshäire pikem kestvus, trauma allikas), mis korreleeruvad neil täheldatud väiksema toimega.

Lapsed

Laste OKH

Sertraliini (50…200 mg ööpäevas) ohutust ja tõhusust uuriti obsessiiv-kompulsiivse häirega (OKH) ja ilma depressioonita laste (6…12-aastased) ja noorukite (13…17-aastased) ambulatoorses ravis. Pärast ühenädalast ühekordse pimemenetlusega platseebo sissejuhatavat perioodi randomiseeriti patsiendid juhuslikkuse alusel saama paindliku annusega ravi kas sertraliini või platseeboga 12 nädala jooksul. Laste ravi (vanuses 6…12 eluaastat) alustati esialgu annusega 25 mg ööpäevas. Sertraliini saanud patsientidel esines oluliselt suurem paranemine laste Yale-Browni obsessiiv-kompulsiivsuse skaalal CY-BOCS (p=0,005), NIMH üldisel obsessiiv-kompulsiivsuse skaalal (p=0,019) ja CGI paranemise skaalal (p=0,002). Lisaks esines suundumus suuremaks paranemiseks sertraliinirühmas võrreldes platseeboga ka CGI raskusastme skaalal (p=0,089). CY-BOC keskmised lähtetaseme ja sellega võrreldava muutuse skoorid platseeborühmas olid vastavalt 22,25 ± 6,15 ja –3,4 ± 0,82, samal ajal kui sertraliinirühmas olid keskmised lähtetaseme ja sellega võrreldava muutuse skoorid vastavalt 23,36 ± 4,56 ja –6,8 ± 0,87. Post hoc analüüsis oli ravile reageerinuid [(defineeritud kui patsiendid, kellel täheldati uuringu lõpuks CY-BOC skoori (uuringu esmane tulemusnäitaja) ≥25% vähenemist võrreldes lähtetasemega )] sertraliinirühmas 53% ja platseeborühmas 37% (p=0,03).

Pikaaegsed ohutuse ja tõhususe andmed pediaatrilise populatsiooni kohta puuduvad.

Andmed alla 6-aastaste laste kohta puuduvad.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

50...200 mg annuste suukaudsel manustamisel inimestele üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul saabub sertraliini maksimaalne kontsentratsioon plasmas 4,5…8,4 tundi pärast ravimi manustamist.

Toit ei muuda oluliselt sertraliinitablettide biosaadavust.

Jaotumine

Ligikaudu 98% sertraliinist seondub plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaažil.

Kliiniliste ja in vitro andmete alusel saab järeldada, et sertraliini metabolism toimub mitmete radade kaudu, sh CYP3A4, CYP2C19 (vt lõik 4.5) ja CYP2B6. Sertraliin ja selle peamine metaboliit desmetüülsertraliin on ka P-glükoproteiini substraatideks in vitro.

Eritumine

Sertraliini keskmine poolväärtusaeg on 26 tundi (vahemik 22...36 tundi). Kooskõlas lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga kumuleerub aine peaaegu kahekordselt enne tasakaalukontsentratsiooni saabumist, mis saabub üks kord ööpäevas manustamise korral ühe nädala pärast. N-desmetüülsertraliini poolväärtusaeg on vahemikus 62…104 tundi. Sertraliin ja N-desmetüülsertraliin metaboliseeruvad inimestel ulatuslikult ja metaboliidid erituvad väljaheite ja uriiniga võrdsetes kogustes. Ainult väike kogus (<0,2%) sertraliini eritub muutumatult uriiniga.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Sertraliini farmakokineetika on annusega proportsionaalne vahemikus 50 mg kuni 200 mg.

Spetsiifiliste patsiendirühmade farmakokineetika

Obsessiiv-kompulsiivse häirega lapsed

Sertraliini farmakokineetikat uuriti 29 lapsel vanuses 6…12 aastat ja 32 noorukist patsiendil vanuses 13…17 aastat. Patsientide annust suurendati järk-järgult kuni 200 mg-ni ööpäevas 32 päeva jooksul; algannuseks oli kas 25 mg või 50 mg ja annust suurendati samade inkrementidega. Nii 25 mg kui 50 mg režiim olid võrdselt hästi talutavad. 200 mg annuse tasakaalukontsentratsiooni puhul olid sertraliini plasmakontsentratsioonid 6…12-aastaste rühmas ligikaudu 35% suuremad võrreldes 13…17-aastaste rühmaga ja 21% suuremad võrreldes täiskasvanute võrdlusrühmaga. Olulisi erinevusi kliirensis poiste ja tüdrukute vahel ei esinenud. Seetõttu soovitatakse lastele, eriti väikese kehakaaluga lastele, algannust 25 mg ja annuse suurendamist samuti 25 mg kaupa. Noorukitele võib ravimit annustada nagu täiskasvanutele.

Noorukid ja eakad

Noorukite või eakate farmakokineetiline profiil ei erine oluliselt 18…65-aastaste täiskasvanute omast.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel on sertraliini poolväärtusaeg pikem ja AUC suureneb kolm korda (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Neerukahjustus

Mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel ei esinenud olulist sertraliini akumuleerumist.

Farmakogenoomika

CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel olid sertraliini plasmatasemed ligikaudu 50% kõrgemad kui kiiretel metaboliseerijatel. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole selge ning patsientide annused tuleb tiitrida vastavalt kliinilisele ravivastusele.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel

ei täheldatud teratogeensust ega mõju isasloomade fertiilsusele. Täheldatud fetotoksilisus oli arvatavasti seotud toksilisusega emasloomale. Postnataalne poegade elulemus ja kehakaal olid vähenenud ainult esimestel sünnijärgsetel päevadel. Leiti tõendeid, et varase postnataalse suremuse põhjuseks oli in utero ekspositsioon pärast tiinuse 15. päeva. Postnataalse arengu pidurdumine, mis esines ravitud emasloomade poegadel, oli ilmselt tingitud mõjust emasloomadele ja ei ole seetõttu inimriski jaoks oluline.

Andmed loomkatsetest närilistel ja mittenärilistel ei näita toimet fertiilsusele.

Katsed noorloomadel

Rottidel viidi läbi noorloomade toksikoloogiline uuring, kus isastele ja emastele rottidele manustati 21. kuni 56. postnataalsel päeval suukaudselt sertraliini (annustes 10, 40 või 80 mg/kg ööpäevas), millele järgnes annustamisvaba taastumisperiood kuni 196. postnataalse päevani. Isas- ja emasloomadel ilmnes sugulise küpsemise hilinemine erinevate annuste juures (isasloomadel 80 mg/kg ja emasloomadel 10 mg/kg), kuid vaatamata sellele leiule ei esinenud mingeid sertraliini kahjustavaid toimeid ühelgi isas- või emasloomal uuritud reproduktiivsetele tulemusnäitajatele.Lisaks täheldati 21. kuni 56. postnataalsel päeval dehüdratsiooni, kromorinorröad ning keskmise kaaluiibe vähenemist. Kõik eespool mainitud toimed, mida seostati sertraliini manustamisega, olid uuringu annustamisvabal taastumisperioodi jooksul mingil ajahetkel pöörduvad. Sertraliiniga ravitud rottidel täheldatud mainitud toimete kliinilist tähtsust ei ole välja selgitatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Mikrokristalliline tselluloos

Kroskarmelloosnaatrium

Kopovidoon

Laktoosmonohüdraat

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Hüpromelloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Makrogool

Titaanidioksiid (E 171)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Al blistrid, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf Reykjavikurvegi 76-78 220 Hafnarfjördur Island

MÜÜGILOA NUMBRID

50 mg: 502505

100 mg: 502605

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 9.12.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

august 2018