Spirogamma 100 - tablett (100mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Spirogamma 100, 100 mg tabletid

Spironolaktoon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Spirogamma 100 ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Spirogamma 100 võtmist

3.Kuidas Spirogamma 100’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Spirogamma 100’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Spirogamma 100 ja milleks seda kasutatakse

Ravimgrupp, ravinäidustus või toimemehhanism

Spirogamma 100 on kaaliumisäästev diureetikum (aldosterooni antagonist).

Kasutusala

Spirogamma 100’t kasutatakse:

-primaarse hüperaldosteronismi raviks,

-tursete, südameveresoonkonna puudulikkuse ja arteriaalse hüpertensiooni (kõrgvererõhutõve) täiendavaks raviks,

-tursete esinemisel ja vedeliku kogunemisel kõhuõõnde (astsiit) maksatsirroosi korral.

2. Mida on vaja teada enne Spirogamma 100 võtmist

Ärge võtke Spirogamma 100’t

-kui olete spironolaktooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

-kui uriini eritumine puudub (anuuria).

-kui teil on äge neerupuudulikkus.

-kui teil esineb raske neerufunktsiooni kahjustus (neerupuudulikkus, mille korral kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, arvestatuna 1,73 m2 kehapinna kohta või seerumi kreatiniini väärtus on üle 1,8 mg/dl).

-kui teie vere kaaliumisisaldus on tõusnud (hüperkaleemia).

-kui teil on naatriumi vaegus (hüponatreemia).

-kui te olete rase või toidate last rinnaga.

-kui teil on Addisoni tõbi.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

-kui teil on kerge neerufunktsiooni häire (seerumi kreatiniini väärtused vahemikus 1,2…1,8 mg/dl või kreatiniini kliirens vahemikus 30...60 ml/min).

-kui teil on põhihaiguse tõttu kalduvus atsidoosi ja/või hüperkaleemia tekkeks (nt diabeet).

-kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon).

-kui teil on ringleva vere maht vähenenud (hüpovoleemia).

See kehtib ka juhul, kui ülalnimetatud seisundid on teil esinenud minevikus. Palun konsulteerige sel teemal oma arstiga.

Spironolaktooni samaaegsel manustamisel koos kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumi asendajate või AKE inhibiitoritega võib tekkida eluohtlik hüperkaleemia. Seetõttu tuleb nimetatud ravimite kombineerimist spironolaktooniga vältida.

Spirogamma 100 ravi ajal peab regulaarselt kontrollima seerumi naatriumi-, kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust ning happe-leelistasakaalu.

Seerumi kaaliumisisalduse hoolikas jälgimine on vajalik neerufunktsiooni kahjustuse korral, kui seerumi kreatiniini väärtused on vahemikus 1,2...1,8 mg/dl või kui kreatiniini kliirens on alla 60 ml/minutis arvestatuna 1,73 m2 kehapinna kohta, samuti Spirogamma 100 kasutamisel

kombinatsioonis teiste ravimitega, mis võiksid viia seerumi kaaliumisisalduse tõusule (vt lõik „Muud ravimid ja Spirogamma 100”).

Spirogamma 100 samaaegne manustamine teatud ravimite, kaaliumi sisaldavate toidulisandite ning kaaliumirikaste toiduainetega võib põhjustada raskekujulist hüperkaleemiat (vere kaaliumisisalduse suurenemist). Raskekujulise hüperkaleemia sümptomid võivad olla lihaskrambid, ebaregulaarne südamerütm, kõhulahtisus, iiveldus, pearinglus või peavalu.

Spironolaktoon võib häirida teatud diagnostilisi teste (nt seerumi digoksiinisisalduse määramine RIA meetodil).

Lapsed ja eakad

Lapsed ei tohi Spirogamma 100’t võtta kauem kui 30 päeva.

Eakate puhul peab meeles pidama neerufunktsiooni võimalikku kahjustust (vt lõik „Ärge võtke Spirogamma 100’t”).

Muud ravimid ja Spirogamma 100

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kombineerimine spironolaktooniga võib tekitada hüperkaleemiat.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegne kasutamine (näiteks atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin) võib vähendada spironolaktooni diureetilist toimet 50% võrra.

Kui spironolaktooni võetakse koos kaaliumi sooladega (nt kaaliumkloriid) ja kaaliumi eritumist vähendavate ainetega (kaaliumisäästvad diureetikumid nagu triamtereen või amiloriid), koos AKE inhibiitorite või kolestüramiiniga, võib tekkida seerumi kaaliumisisalduse tõus või veel raskem ja teatud tingimustes eluohtlik hüperkaleemia (liiga kõrge kaaliumi tase veres) (vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Lisaks teistele teadaolevatele hüperkaleemiat põhjustavatele ravimitele võib trimetoprimi/sulfametoksasooli (kotrimoksasooli) sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel spironolaktooniga tekkida kliiniliselt oluline hüperkaleemia.

Samaaegsel AKE inhibiitorite, furosemiidi ja spironolaktooni manustamisel võib tekkida äge neerupuudulikkus.

Spironolaktooni kombineerimisel teiste diureetikumidega võib tekkida hüponatreemia. Spironolaktoon võib tugevdada teiste samaaegselt kasutatavate diureetikumide hüpotensiivset toimet, seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.

Spironolaktoon võib tugevdada samaaegselt kasutatavate antihüpertensiivsete ravimite vererõhku langetavat toimet, seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.

Spironolaktoon ja karbenoksoloon võivad teineteise toimet pärssida. Suurtes kogustes lagrits toimib analoogiliselt karbenoksoloonile.

Digoksiini ja spironolaktooni samaaegne kasutamine võib suurendada digoksiini kontsentratsiooni veres.

Neomütsiin võib aeglustada spironolaktooni imendumist.

Spirogamma 100 koos toidu, joogi ja alkoholiga

Suurtes kogustes lagritsa söömine vähendab spironolaktooni toimet (vt lõik „Muud ravimid ja Spirogamma 100”).

Rasedus, imetamine ja viljakus

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Spirogamma 100’t ei tohi manustada raseduse ajal, kuna loomkatsetest on viiteid spironolaktooni poolt põhjustatud hormonaalse tasakaalu häirumisele isastel ja emastel loodetel.

Kuna spironolaktoon ja tema laguprodukt erituvad rinnapiima, ei tohi imetamise ajal spironolaktooni võtta, või kui spironolaktooni manustamine on hädavajalik, tuleb laps rinnast võõrutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Isegi juhistele vastaval kasutamisel võib see ravim muuta teie reaktsioone sedavõrd, et võime juhtida mootorsõidukeid ja töötada masinatega või töötada ilma kindla jalgealuse toetuspinnata kohtades võib olla häiritud. See kehtib eriti ravi alguses, annuste suurendamisel, ravimi vahetamisel ja koostoimel alkoholiga.

3.Kuidas Spirogamma 100’t võtta

Võtke Spirogamma 100’t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Järgnev kehtib juhul, kui teie arst ei ole Spirogamma 100 välja kirjutanud teisiti. Palun pidage kinni kasutusjuhistest, kuna teisiti ei saavuta te Spirogamma 100’ga soovitud toimet.

Annustamise peab määrama individuaalselt sõltuvalt hüperaldosteronismi raskusest ja ulatusest ning seda ei tohi ilma arsti soovituseta muuta. Kui ei ole välja kirjutatud teisiti, kehtivad järgmised annustamise juhised.

Täiskasvanud:

Krooniline südamepuudulikkus

Spirogamma ööpäevane annus kroonilise südamepuudulikkuse korral täiendava ravina on 25 kuni 50 mg.

Astsiit ja tursed

Algannus on 100 mg ööpäevas manustatuna kas ühe või mitme annusena. Annust kohandatakse 5 päevase ravi järel, tavaline säilitusannus on vahemikus 25…200 mg ööpäevas.

Primaarne hüperaldosteronism

Ravi alguses manustatakse 1 Spirogamma 100 tablett üks või kaks korda päevas (vastab 100…200 mg spironolaktoonile) 3...6 päeva jooksul.

Kui toime ei ole piisav, võib päevast annust suurendada maksimaalselt kuni 4 Spirogamma 100 tabletini (vastab 400 mg spironolaktoonile) päevas.

Säilitusannusena piisab reeglina ½…1 Spirogamma 100 tabletist (vastab 50…100 mg spironolaktoonile) kuni maksimaalselt 1...2 Spirogamma 100 tabletini (vastab 100...200 mg spironolaktoonile) päevas.

Säilitusannuse võib sisse võtta kord päevas, igal teisel või igal kolmandal päeval, olenevalt vajadusest.

Lapsed:

Algannus on 3 mg spironolaktooni kilogrammi kehakaalu kohta päevas, manustatuna kas üksikannusena või 2…4 jagatud annusena. Säilitusravi korral või kombinatsioonis teiste diureetikumidega tuleb annust vähendada 1…2 mg/kg-ni.

Edasise ravi käigus tuleb annust vähendada nii palju kui võimalik, säilitades sealjuures kliinilise toime.

Manustamisviis

Tabletid tuleb sisse võtta tervelt koos piisava koguse vedelikuga.

Tablettide poolitamine

Tableti täpseks poolitamiseks asetage see poolitusjoonega ülespoole siledale kõvale pinnale (lauapind või sarnane ese) ja vajutage tabletile mõlema nimetissõrmega korraga vasakul ja paremal pool poolitusjoont. Sel viisil murdub tablett kaheks võrdseks pooleks.

Tablettide jagamine võrdseteks veeranditeks

Tableti võrdseteks veeranditeks jagamiseks asetage see ristpoolitusjoonega ülespoole siledale kõvale pinnale (lauapind või sarnane ese) ja suruge tabletile kindlalt pöidlaga. Sel viisil murdub tablett võrdseteks osadeks.

Manustamise kestus

Raviarst otsustab ravi kestuse, mis peab piirduma nii lühikese ajaga kui võimalik. Vajadust pikaajalise ravi järele tuleb regulaarsete intervallide järel hinnata.

Lapsed ei tohi Spirogamma 100’t võtta kauem kui 30 päeva.

Kui teil on tunne, et Spirogamma 100 toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Spirogamma 100’t rohkem kui ette nähtud

Spirogamma 100 üleannustamise kahtluse korral tuleb koheselt teavitada arsti, kes võtab tarvitusele sobivad ravimeetmed vastavalt tekkinud sümptomitele. Tõsiste sümptomite korral on vajalik viivitamatu erakorraline meditsiiniline abi.

Üleannustamise võimalikud sümptomid võivad olla unisus ja segasus või südame rütmihäired elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu häirumise tõttu.

Kui ravimi sissevõtmisest on möödunud vähe aega, siis võib ravimi edasist imendumist vereringesse püüda ära hoida selliste meetmetega nagu oksendamise esilekutsumine, maoloputuse tegemine või aktiivsöe manustamine.

Kui te unustate Spirogamma 100’t võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata, vaid jätkake ravi ettenähtud skeemi kohaselt.

Kui te lõpetate Spirogamma 100 võtmise

Ärge katkestage või lõpetage ravi Spirogamma 100’ga ilma oma arstiga konsulteerimata. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimete sagedust hinnatakse järgmiselt:

Olulised kõrvaltoimed või sümptomid, mida te ei tohi ignoreerida, ja meetmed nende esinemise korral:

Kui teil esineb mõni järgmistest kõrvaltoimetest, lõpetage Spirogamma 100 võtmine ja pidage nõu oma arstiga niipea kui võimalik.

Meestel esineb sageli pöörduvat rinnanäärmete suurenemist (günekomastia). Naistel on teatatud rindade valulikust tursest (mastodüünia), emakaverejooksudest menstruaaltsüklite vahelisel perioodil ja menstruatsioonide puudumisest (amenorröa). Nende kõrvaltoimete ilmnemine on annusest sõltuv. Naistel võib spironolaktoon põhjustada mehelikku tüüpi karvakasvu suurenemist (hirsutismi) ja hääle madaldumist, meestel aga hääle kõrgenemist, sugutungi vähenemist ja impotentsust.

Eeskätt kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel esineb sageli ohtlik vere kaaliumisisalduse tõus (hüperkaleemia), mis võib põhjustada südame rütmihäireid ja halvatust (hüperkaleemiline halvatus).

Aeg-ajalt on täheldatud peavalu, unisust, koordinatsioonihäireid (ataksia) ja segasusseisundit.

Harvadel juhtudel on esinenud trombotsüütide hulga vähenemist (trombotsütopeeniat), mis on tingitud spironolaktooni-vastastest antikehadest, eosinofiiliat maksatsirroosiga patsientidel ning olulist vere teatud valgeliblede hulga vähenemist koos sellega kaasneva kalduvusega infektsioonide ja raskekujuliste üldsümptomite tekkeks (agranülotsütoosi).

Allergilise reaktsioonina võivad tekkida eosinofiilia ja lööve.

Võib tekkida naatriumi vaegus (hüponatreemia), eriti pärast suurte vedelikukoguste manustamist spironolaktoonravi ajal. Elektrolüütide tasakaalu häired võivad väljenduda südame rütmihäirete, väsimustunde, üldise lihasnõrkuse, lihaskrampide (nt krambid sääremarjades) või pearinglusena.

Võib ette tulla soovimatut vererõhu langust. On kirjeldatud vereringehäireid koos vererõhu langusega, mis tekivad pärast lamavast asendist püstitõusmist (ortostaatilise regulatsiooni häired). Väga harva on tekkinud vaskuliit (veresoonte põletik).

Spironolaktoon võib põhjustada või süvendada vere metaboolset atsidoosi (hüperkloreemilist metaboolset atsidoosi). Võib esineda pöörduvat lämmastikku sisaldavate uriiniga erituvate ainete tõusu. Aeg-ajalt on teatatud kusihappe taseme tõusust.

Spironolaktoon-ravi ajal võivad tekkida seedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, soolespasmid), mao limaskesta verevalumid ja mao-sooletrakti haavandid.

On üksikuid teateid naha punetuse, nõgestõve (urtikaaria) ja annulaarse erüteemi, samuti lupus erythematodes ja lichen ruber planus tüüpi nahamuutuste kohta.

Teadmata sagedusega võib esineda pemfigoid (haigusseisund, mis põhjustab nahal vedelikuga täidetud ville).

Samuti on üksikuid teateid hepatotoksilise („maksa kahjustava”) toime kohta koos kaasneva maksaensüümide taseme tõusuga ja histoloogiliselt tõendatud maksapõletikuga (hepatiidiga), samuti luude pehmenemise (osteomalaatsia) ja juuste väljalangemise (alopeetsia) juhtude ning ägeda neerupuudulikkuse kohta.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Spirogamma 100’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage Spirogamma 100’t pärast kõlbikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Spirogamma 100 sisaldab

Toimeaine on spironolaktoon.

Üks ristpoolitusjoonega Spirogamma 100 tablett sisaldab 100 mg spironolaktooni.

Abiained on maisitärklis, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, povidoon K25, naatriumlaurüülsulfaat, peendispersne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

Kuidas Spirogamma 100 välja näeb ja pakendi sisu

Originaalpakendid 20 (N1), 50 (N2) või 100 (N3) poolitusjoonega tabletiga.

Müügiloa hoidja:

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Calwer Str. 7

71034 Böblingen Saksamaa

Tootja:

Artesan Pharma GmbH & Co. KG

Wendlandstr. 1

29349 Lüchow

Saksamaa

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2016.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Spirogamma 50, 50 mg tabletid

Spirogamma 100, 100 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeaine:

1 Spirogamma 50 poolitusjoonega tablett sisaldab 50 mg spironolaktooni.

1 Spirogamma 100 ristpoolitusjoonega tablett sisaldab 100 mg spironolaktooni.

INN. Spironolactonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett.

4.KLIINILISED ANDMED

Annustamine

Täiskasvanud:

Astsiit ja tursed

Algannus on 100 mg ööpäevas manustatuna kas ühe või mitme annusena. Annust kohandatakse 5 päevase ravi järel, tavaline säilitusannus on vahemikus 25…200 mg ööpäevas.

Primaarne hüperaldosteronism

Annus ja ravi kestus määratakse individuaalselt, sõltuvalt hüperaldosteronismi raskusest ja ulatusest. Annuste määramisel kehtivad järgmised juhised:

Ravi alguses manustatakse 100 mg üks või kaks korda päevas 3...6 päeva jooksul.

Kui toime ei ole piisav, võib päevast annust suurendada maksimaalselt kuni 400 mg spironolaktoonile päevas.

Säilitusannusena piisab reeglina 50...100 mg-st kuni maksimaalselt 100...200 mg-st spironolaktoonist päevas.

Säilitusannuse võib sisse võtta kord päevas, igal teisel või igal kolmandal päeval, olenevalt vajadusest.

Krooniline südamepuudulikkus

Täiendava ravina täiskasvanutele 25...50 mg ööpäevas.

Lapsed:

Algannus on 1...3 mg spironolaktooni ühe kilogrammi kehakaalu kohta päevas, manustatuna kas üksikannusena või 2…4 jagatud annusena. Säilitusravi korral või kombinatsioonis teiste diureetikumidega tuleb annust vähendada 1…2 mg/kg-ni.

Eakad patsiendid

Annuse kohandamine vanusest lähtuvalt ei ole tavaliselt vajalik, siiski tuleb eakate patsientide puhul arvestada hüperkaleemia ohuga (vt 4.4).

Neerupuudulikkus

Kerge (glomerulaarfiltratsioon >50 ml/min) või mõõduka (glomerulaarfiltratsioon 10-50 ml/min) neerupuudulikkuse korral tuleb spironolaktooni annust või manustamise sagedust vastavalt vajadusele vähendada. Raske neerupuudulikkuse (glomerulaarfiltratsioon <10 ml/min) korral ei tohi spironolaktooni kasutada (vt 4.3).

Manustamisviis

Tabletid tuleb sisse võtta tervelt koos piisava koguse vedelikuga.

Manustamise kestus

Raviarst otsustab ravi kestuse, mis peab piirduma nii lühikese ajaga kui võimalik. Vajadust pikaajalise ravi järele tuleb regulaarsete intervallide järel hinnata.

Lastele ei tohi Spirogamma’t manustada kauem kui 30 päeva.

4.3Vastunäidustused

Spirogamma’t ei tohi manustada, kui esineb:

-ülitundlikkus toimeaine (spironolaktooni) või mõne ravimi koostisosa suhtes

-anuuria

-äge neerupuudulikkus

-raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min, arvestatuna 1,73 m2 kehapinna kohta või seerumi kreatiniini väärtus üle 1,8 mg/dl)

-hüperkaleemia

-hüponatreemia

-rasedus ja imetamine

-Addisoni tõbi.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vajalik on eriti hoolikas arstlik järelevalve, kui esineb:

-kerge neerufunktsiooni kahjustus (seerumi kreatiniini väärtused vahemikus 1,2…1,8 mg/dl või kreatiniini kliirens vahemikus 60…30 ml/min)

-patsientidel, kellel põhihaiguse tõttu on kalduvus atsidoosi ja/või hüperkaleemia tekkeks (nt diabetes mellitus)

-hüpotensioon

-hüpovoleemia.

Spironolaktooni samaaegsel manustamisel koos kaaliumisäästvate diureetikumide, kaaliumiasendajate või AKE inhibiitoritega võib tekkida eluohtlik hüperkaleemia. Seetõttu tuleb nimetatud ravimite kombineerimist spironolaktooniga vältida.

Spirogamma-ravi ajal on hädavajalik regulaarselt kontrollida seerumi naatriumi-, kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust ning happe-leelistasakaalu.

Sage seerumi kaaliumisisalduse kontroll on vajalik neerufunktsiooni kahjustuse korral, kui seerumi kreatiniini väärtused on vahemikus 1,2...1,8 mg/dl või kui kreatiniini kliirens on alla 60 ml/minutis

arvestatuna 1,73 m2 kehapinna kohta, samuti Spirogamma kasutamisel kombinatsioonis teiste ravimitega, mis võiksid viia seerumi kaaliumisisalduse tõusule (vt lõik 4.5).

Kasutamine koos hüperkaleemiat põhjustavate spironolaktooni sisaldavate ravimpreparaatidega võib põhjustada raskekujulist hüperkaleemiat.

Spironolaktoon võib häirida diagnostilisi teste (nt digoksiin-RIA).

Ravi ajal spironolaktooniga võib meestel tekkida günekomastia ja naistel rinnanäärmete suurenemine ja pakitsus (vt lõik 4.8).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kombineerimine spironolaktooniga võib tekitada hüperkaleemiat.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegne kasutamine (näiteks atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin) võib vähendada spironolaktooni diureetilist toimet 50% võrra.

Kui spironolaktooni võetakse koos kaaliumi sooladega (nt kaaliumkloriid) ja kaaliumi eritumist vähendavate ainetega (kaaliumi säästvad diureetikumid nagu triamtereen või amiloriid) AKE inhibiitorite või kolestüramiiniga, võib tekkida seerumi kaaliumisisalduse tõus või isegi raske ja teatud tingimustes eluohtlik hüperkaleemia (liiga kõrge kaaliumi tase veres) (vt lõik 4.3).

Samaaegsel AKE inhibiitorite, furosemiidi ja spironolaktooni manustamisel võib tekkida äge neerupuudulikkus.

Spironolaktooni kombineerimisel teiste diureetikumidega võib tekkida hüponatreemia. Spironolaktoon võib tugevdada teiste samaaegselt kasutatavate diureetikumide hüpotensiivset toimet, seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.

Spironolaktoon võib tugevdada samaaegselt kasutatavate antihüpertensiivsete ravimite vererõhku langetavat toimet, seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.

Spironolaktoon ja karbenoksoloon võivad teineteise toimet pärssida. Suurtes annustes lagrits toimib analoogiliselt karbenoksoloonile.

Spironolaktooni samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia ja suureneda nefrotoksilisuse oht.

Lisaks teisetele teadaolevatele hüperkaleemiat põhjustavatele ravimitele võib trimetoprimi/sulfametoksasooli (kotrimoksasooli) sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel spironolaktooniga tekkida kliiniliselt oluline hüperkaleemia.

Digoksiini ja spironolaktooni samaaegne kasutamine võib tõsta digoksiini kontsentratsiooni veres.

Neomütsiin võib aeglustada spironolaktooni imendumist.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Spironolaktoon on raseduse ajal vastunäidustatud, kuna inimestel on kirjeldatud ravimi antiandrogeenseid toimeid. Loomkatsetes on isastel järglastel kirjeldatud genitaalide feminiseerumist. Endokriinseid häireid on kirjeldatud nii isastel kui emastel järglastel.

Spironolaktooni eritumise kohta rinnapiima puuduvad andmed. Rinnapiimast on leitud peamist metaboliiti kanrenoaati (piima-plasma kontsentratsiooni suhe 0,7) (vt lõik 5.2). Seetõttu on spironolaktoon rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Isegi juhistele vastaval kasutamisel võib see ravim muuta teie reaktsioone sedavõrd, et autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime või ilma kindla jalgealuse toetuspinnata kohtades töötamise võime võivad olla häiritud. See kehtib eriti ravi alguses, annuste suurendamisel, ravimi vahetamisel ja koostoimel alkoholiga.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete sagedust hinnatakse järgmiselt:

Väga sage (≥1/10)

Sage (≥1/100 kuni <1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)

Väga harv (<1/10000)

Vere- ja lümfisüsteemi häired

Väga harv: agranulotsütoos, eosinofiilia, trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired

Harv: eosinofiilia ja lööve (I-tüüpi allergiline reaktsioon).

Endokriinsüsteemi häired

Väga sage: hüperkaleemia (neerupuudulikkusega patsientidel ja samaaegselt kaaliumipreparaate saanud patsientidel).

Sage: hüperkaleemia (eakatel patsientidel, diabeetikutel ja AKE inhibiitoreid kasutanud patsientidel) Harv: hüponatreemia, dehüdratatsioon, porfüüria.

Ainevahetus ja toitumishäired

Väga sage kõrvaltoime, eriti neerufunktsiooni häirega patsientidel, on eluohtlik hüperkaleemia, mis võib põhjustada südame arütmiat ning hüperkaleemilist paralüüüsi.

Hüponatreemia võib tekkida suure koguse vee manustamisel koos spironolaktooniga. Elektrolüütilise tasakaalu puudumist iseloomustab südame arütmia, väsimus, üldine lihasnõrkus, lihaskrambid (säärelihastes) või pearinglus.

Aeg-ajalt: hüperkloreemilise metaboolse atsidoosi teke või süvenemine.

Väga harv: jääklämmastikusisalduse suurenemine veres.

Vaskulaarsed häired

Väga harv: vaskuliit

Võib tekkida vererõhu langus ja ortostaatilise regulatsiooni häired.

Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt: nõrkus, segasus, ataksia ja unisus (maksatsirroosiga haigetel), peavalu. Väga harv: paralüüs, hüperkaleemiast tingitud parapleegia.

Südame häired

Väga sage: hüperkaleemiast tingitud rütmihäired (neerupuudulikkusega patsientidel ja samaaegselt kaaliumipreparaate saanud patsientidel).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Esinemissagedus teadmata: hääle madaldumine naistel.

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus ja oksendamine.

Harv: gastriit, mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, seedetrakti verejooks, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv: hepatiit, maksaensüümide aktiivsuse tõus.

Naha- ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: lööve, urtikaaria.

Väga harv: alopeetsia, ekseem, hüpertrihhoos, annulaarne erüteem, lichen ruber planus tüüpi nahamuutused.

Teadmata: pemfigoid

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Aeg-ajalt: jalakrambid

Harv: osteomalaatsia

Väga harv: süsteemne erütematoosne luupus.

Neerude ja kuseteede häired

Väga harv: äge neerupuudulikkus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Väga sage: libiido vähenemine, erektiilne düsfunktsioon, günekomastia (meestel); rindade suurenemine ja pakitsus, menstruatsioonihäired (naistel).

Sage: muutused tupesekretsioonis, viljatus suurte annuste kasutamisel (450 mg/ööpäevas).

Uuringud

Aeg-ajalt: kusihappe sisalduse tõus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Mürgistusnähud:

Somnolentsus ja segasusseisundid tekivad peamiselt elektrolüütide tasakaalu häirete tagajärjel (hüperkaleemia). Võivad tekkida südame erutustekke- ja juhtehäired (nt atrioventrikulaarne blokaad, kodade virvendus, vatsakeste virvendus, südameseiskus), samuti võivad tekkida muutused EKG-s (kõrged telgisarnased T-sakid ja süvenev QRS-kompleksi laienemine).

Mürgistuse ravi:

Hüperkaleemia ravi:

Eluohtlikku hüperkaleemiat tuleb viivitamatult ravida intensiivravi tingimustes.

-Normaliseerida intra- ja ekstratsellulaarse kaaliumi suhe.

Naatriumvesinikkarbonaat suurendab kaaliumi omastamist raku poolt otsese mehhanismi kaudu: intravenoosse infusioonina 50...100 ml 1-molaarset (8,4%) naatriumvesinikkarbonaati (toime algus: mõne minuti möödudes; toime kestus: mitu tundi).

Kaaliumi sisenemist rakku suurendatakse eeskätt glükoosi manustamisega: nt intravenoosse infusioonina 200 ml 25% (1,4 mol/l) glükoosilahust ja 25 rahvusvahelist ühikut lühitoimelist insuliini (1 rahvusvaheline ühik lühitoimelist insuliini 2 grammi glükoosi kohta) 30...60 minuti jooksul (toime kestus: mitu tundi).

-Võimaliku kaaliumi liia elimineerimine:

Pärast ülalkirjeldatud esmaabivõtete rakendamist tuleb kaaliumi liig organismist eemaldada pikaajaliste ravimeetmetega. Kui renaalset eritumist ei ole võimalik suurendada (nt furosemiidi süstimisega), tuleb valida neeruvälised eliminatsioonimeetodid. Soovitatav on kasutada suukaudset katioonivahetajat (nt Resonium A või kaltsium-resoonium): 1 g vaike seob soolevalendikus umbes 1 mmol kaaliumi. Seotud kaalium eritub roojaga.

Kui ülalkirjeldatud meetodite abil ei ole võimalik rakuvälise kaaliumi kontsentratsiooni alandada, peab teostama peritoneaal- või hemodialüüsi.

Spetsiifiline antidoot puudub.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Ravimgrupp: kaaliumisäästvad diureetikumid; aldosterooni antagonistid.

ATC-kood: C03DA01

Spironolaktoon blokeerib konkureerivalt aldosterooni seostumist rakumembraani retseptoritega. Seetõttu on takistatud aldosterooni sisenemine retseptori kaudu rakku, nii et aldosteroonist sõltuv valkude süntees ei käivitu. Vastureaktsioonina väheneb oluliselt aldosterooni toime, naatriumi tagasiimendumine ja kaaliumi sekretsioon. Aldosterooniretseptoreid esineb nii renaalselt kui ekstrarenaalselt, nt süljenäärmetes ja soolestikus. Spironolaktoon avaldab toimet ainult endogeense või eksogeense aldosterooni juuresolekul. Toimet saab neutraliseerida aldosterooni annust tõstes. Terapeutiliste annuste kasutamisel ei täheldatud ei aldosterooni produktsiooni ega ekskretsiooni vähenemist. Ainult väga suurte annustes pärsib spironolaktoon aldosterooni biosünteesi.

Spironolaktoon tõstab naatriumi- ja kloriidiioonide eritumist ning vähesel määral kaltsiumi eritumist; mitte ainult kaaliumi ja ammooniumi eritumine, vaid ka uriini happesus väheneb. Spironolaktoon vähendab renaalset magneesiumi eritumist.

Eraldi manustatuna on spironolaktoonil ainult nõrk diureetiline toime. Natriureesi on võimalik suurendada tiasiidide või lingudiureetikumide täiendava manustamisega.

Spironolaktoon võib tõsta seerumi uurea kontsentratsiooni glomerulaarse filtratsioonikiiruse vähendamise kaudu.

Spironolaktoonil on näidatud vererõhku alandav toime hüpermineralokortikoidsete sündroomide puhul ja mitmete primaarse või sekundaarse hüperaldosteronismiga kulgevate haiguste puhul.

Pärast ühekordset suukaudset annust algab biokeemiline toime antagonistliku toime tõttu aldosterooniga 2...4 tunni möödumisel, saavutades maksimaalse toime 6...8 tunni möödudes ja kestes 16...24 tundi.

Ravimi kliiniline toime algab pideva manustamise korral järk-järgult, saavutades maksimaalse toime 2...3 päeva pärast või hiljem; on võimalik, et maksimaalne diureetiline toime ilmneb alles 2 nädala pärast.

5.2Farmakokineetilised omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub spironolaktoonist umbes 73%. Spironolaktooni maksimaalne plasmakontsentratsioon on mõõdetud 1...2 tunni möödudes ja tema aktiivse metaboliidi kanrenooni maksimaalne plasmakontsentratsioon 3 tunni möödudes.

Spironolaktooni igapäevasel manustamisel saavutatakse kanrenooni tasakaalukontsentratsioon umbes 3...8 päeva jooksul. Maksatsirroosi ja astsiidiga patsientidel saavutatakse see alles 14 päeva möödudes.

Spironolaktoon ja tema metaboliidid seonduvad plasmavalkudega 98% ulatuses.

Spironolaktoon metaboliseeritakse peamiselt maksas ja neerudes. 80% tekkivatest metaboliitidest sisaldavad väävelrühma: tiometüülspironolaktoon IV (farmakoloogiliselt aktiivne peamine metaboliit) ja V, samuti nende vääveloksiid-metaboliidid, ja 20% metaboliitidest moodustavad amenoonid koos nende tähtsaima esindaja kanrenooniga (metaboliit II).

Pärast spironolaktooni suukaudset manustamist on spironolaktooni poolväärtusaeg seerumis 1...2 tundi.

Aktiivse metaboliidi kanrenooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on 18...23 tundi.

Spironolaktoon elimineeritakse maksa ja neerude kaudu.

Pärast radioaktiivselt märgistatud spironolaktooni ühekordset suukaudset manustamist ilmub 6 päeva jooksul 47...57% sellest uriini ja 35...41% väljaheitesse. Muutumatult erituva spironolaktooni osatähtsus on väike.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Krooniline/subakuutne toksilisus

Subakuutse ja kroonilise toksilisuse uuringuid on läbi viidud mitmetel loomaliikidel (rott, koer, ahv). Rottidel läbiviidud uuringud näitasid, et suurte annuste manustamisel suurenes kilpnäärme ja testiste adenoomide esinemissagedus.

Mutageenne ja kantserogeenne toime

Spironolaktooni on põhjalikult uuritud. Ei ole leitud viiteid mutageensele toimele. Pikaajalised katsed rottidel ei viidanud spironolaktooni võimalikule kantserogeensusele.

Reproduktsioonitoksilisus

Tiinetele rottidele ööpäevas umbes 160 mg/kg kehakaalu kohta spironolaktooni manustamine põhjustas isasjärglaskonna välisgenitaalide feminiseerumist. Mõlemast soost järglastel leiti endokriinseid häireid (hormoonide plasmakontsentratsioonide muutusi) juba nii väikeste kui ligikaudu 80 mg/kg päevaste annuste korral, ja eesnäärme kaalu langust noortel isastel loomadel 40 mg/kg korral. Uuringud rottidel ja hiirtel ei ole näidanud teratogeenset toimet.

Ravimi ohutu kasutamise kohta inimesel raseduse ajal puuduvad küllaldased andmed.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Maisitärklis, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, povidoon K25, naatriumlaurüülsulfaat, peendispersne ränidioksiid, magneesiumstearaat.

6.2Sobimatus

Pole teada.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Originaalpakendid 20, 50 ja 100 tabletiga.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG

Calwer Str. 7

D-71034 Böblingen

Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBRID

Spirogamma 50 454304

Spirogamma 100 454404

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

01.10.2004/15.09.2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2016