RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sevelamer Auxilia 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

INN. Sevelamerum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 286,25 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valged kuni valkjad, ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid (20 mm x 7 mm), poolitusjooneta, mille ühele küljele on pressitud 'SVL'.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sevelameer on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel täiskasvanud patsientidel.

Sevelameer on samuti näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l.

Sevelameeri peab kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25- dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest renaalse luuhaiguse tekke kontrolliks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Algannus Soovitatav sevelameerkarbonaadi algannus on 2,4 g või 4,8 g ööpäevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja seerumi fosforitasemele. Sevelamer Auxilia 800 mg tuleb võtta kolm korda ööpäevas koos toiduga.

Seerumi fosforitase patsientidel Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus

1,78...2,42 mmol/l (5,5...7,5 mg/dl) 2,4 g* > 2,42 mmol/l (> 7,5 mg/dl) 4,8 g* *Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“

Eelnevalt fosfaate siduvaid ravimeid (sevelameerhüdrokloriid või kaltsiumipõhised) saanud patsientidele tuleb Sevelamer Auxilia 800 mg anda gramm-grammise vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse ööpäevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja säilitusravi Seerumi fosforitaset tuleb jälgida ja sevelameerkarbonaadi annust tiitrida, suurendades annust 0,8 g võrra kolm korda ööpäevas (2,4 g ööpäevas) iga 2...4 nädala järel kuni vastuvõetava seerumi fosforitaseme saavutamiseni koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Sevelamer Auxilia 800 mg võtvad patsiendid peavad järgima neile määratud dieeti.

Kliinilises praktikas on ravi pidev, seoses vajadusega kontrollida seerumi fosforitaset, ning ootuspärane ööpäevane annus on keskmiselt ligikaudu 6 g.

Eripopulatsioonid

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidega ei ole uuringuid tehtud.

Lapsed Sevelamer Auxilia 800 mg ohutust ja efektiivsust lastel vanuses kuni 6 aastat või lastel kehapindalaga kuni 0,75 m ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Sevelamer Auxilia 800 mg ohutus ja efektiivsus lastel vanuses üle 6 aasta ja kehapindalaga üle 0,75 m on tõestatud. Olemasolevat teavet on kirjeldatud lõigus 5.1. Lastele tuleb kasutada suukaudset suspensiooni, sest tabletid ei ole sellele populatsioonile sobivad.

Manustamisviis Suukaudne. Tabletid tuleb tervelt alla neelata, neid ei tohi enne manustamist purustada, katki närida või tükkideks murda. Sevelamer Auxilia 800 mg tuleb võtta koos toiduga ning mitte tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Hüpofosfateemia.
• Sooleobstruktsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega <1,78 mmol/l. Seetõttu ei soovitata nendel patsientidel Sevelamer Auxilia 800 mg praegu kasutada.

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud patsientidel, kellel esineb:

• düsfaagia
• neelamishäired
• rasked soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või äge gastroparees, kõhukinnisus ja ebanormaalne või ebaregulaarne sooletegevus
• äge põletikuline soolehaigus
• suuremahuline seedetrakti operatsioon.

Nende patsientide ravi Sevelamer Auxilia 800 mg’ga tohib alustada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Kui ravi alustatakse, peab nende häiretega patsiente hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel tekib raske kõhukinnisus või teised rasked seedetrakti sümptomid, peab ravi Sevelamer Auxilia 800 mg’ga uuesti hindama.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldava sevelameerhüdrokloriidiga (kapslid/tabletid) ravitud patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud sooleobstruktsiooni ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Kõhukinnisusega patsiente peab ravi ajal Sevelamer Auxilia 800 mg’ga hoolikalt jälgima. Tugeva kõhukinnisuse või teiste raskete seedetrakti häiretega patsientidel tuleb ravi Sevelamer Auxilia 800 mg’ga uuesti hinnata.

Rasvlahustuvad vitamiinid ja folaadipuudus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K tase langeda, sõltuvalt dieedist ja haiguse raskusastmest. Ei ole välistatud, et sevelameerkarbonaat võib siduda söödud toidus sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei võta lisaks vitamiine, peab regulaarselt hindama vitamiinide A, D, E ja K taset seerumis. Vajadusel on soovitatav määrata vitamiine lisaks. Dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav määrata täiendavalt D-vitamiini (ligikaudu 400 RÜ looduslikku D-vitamiini ööpäevas), mis võib olla osa multivitamiinpreparaadist, võetuna eraldi sevelameerkarbonaadi annusest. Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav täiendavalt jälgida rasvlahustuvate vitamiinide ja foolhappe taset, sest sellistel patsientidel ei ole kliinilistes uuringutes vitamiinide A, D, E ja K taset mõõdetud.

Olemasolevate andmete puudulikkuse tõttu ei saa välistada folaadipuuduse võimalust pikaajalisel ravil sevelameerkarbonaadiga.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib areneda hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. sevelameerkarbonaat ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb seerumi kaltsiumitaset regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral määrata puhta kaltsiumi lisandeid.

Metaboolne atsidoos Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks. Osana heast kliinilisest tavast on seetõttu soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide taset.

Peritoniit Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on dialüüsimeetodi-spetsiifiline. Peritoniit on teadaolev tüsistus peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel ning sevelameerhüdrokloriidiga teostatud kliinilises uuringus teatati suuremast peritoniidijuhtude arvust sevelameeri grupis, võrreldes kontrollgrupiga. Peritoneaaldialüüsi patsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks aseptilise tehnika nõuetekohast rakendamist ning kõikide peritoniidiga seotud nähtude ja sümptomite kiiret avastamist ja ravi.

Raskused neelamisel ja lämbumine Aeg-ajalt on teatatud raskustest Sevelamer Auxilia 800 mg tablettide neelamisel. Paljud neist juhtudest hõlmasid kaasuvate haigusseisunditega patsiente, kaasa arvatud neelamishäired või söögitoru haigused. Kaasuvate haigustega patsientidel peab piisavat neelamisvõimekust hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel on anamneesis neelamisraskusi, tuleb kaaluda sevelameerkarbonaadi suukaudse suspensiooni pulbri kasutamist. Hüpotüreoidism Soovitatav on hoolikalt jälgida hüpotüreoidismiga patsiente, kes saavad samaaegset ravi sevelameerkarbonaadi ja levotüroksiiniga (vt lõik 4.5).

Hüperparatüreoidism Sevelameerkarbonaat ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Põletikulised seedetrakti häired On teatatud tõsistest põletikulistest häiretest seedetrakti erinevates osades (k.a tõsised tüsistused, nagu hemorraagia, mulgustumine, haavandumine, nekroos, koliit ja käärsoole/rooja mass), seonduvalt sevelameeri kristallide olemasoluga (vt lõik 4.8). Põletikulised häired võivad taanduda pärast ravi

lõpetamist sevelameeriga. Patsientidel, kellel tekivad rasked seedetrakti sümptomid, tuleb ravi sevelameerkarbonaadiga uuesti hinnata.

Abiained Sevelamer Auxilia 800 mg tablett sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos- galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dialüüs Koostoimeuuringuid ei ole dialüüsipatsientidel teostatud.

Tsiprofloksatsiin Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega vähendas sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameerhüdrokloriid ühekordse annuse uuringus koosmanustatud tsiprofloksatsiini biosaadavust ligikaudu 50%. Seetõttu ei tohi sevelameerkarbonaati võtta samaaegselt tsiprofloksatsiiniga.

Tsüklosporiin, mükofenolaatmofetiil ja takroliimus siirikuga patsientidel On teatatud tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse taseme langemisest koosmanustamisel sevelameerhüdrokloriidiga siirikuga patsientidele ilma kliiniliste tagajärgedeta (st siiriku hülgamine). Koostoime võimalust ei saa välistada ning koosmanustamise ajal ja pärast selle lõpetamist peab kaaluma tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse kontsentratsioonide hoolikat jälgimist veres.

Levotüroksiin Väga harva on teatatud hüpotüreoidismi juhtudest patsientidel, kellele manustati sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameerhüdrokloriidi koos levotüroksiiniga. Seetõttu soovitatakse sevelameerkarbonaati ja levotüroksiini saavatel patsientidel hoolikalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (thyroid stimulating hormone, TSH) taset.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid antiarütmikume rütmihäirete kontrolliks ning krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu. Seetõttu ei saa välistada võimalikku imendumise vähenemist. Antiarütmikumi peab manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Sevelamer Auxilia 800 mg ning peab kaaluma taseme monitoorimist veres. Prootonpumba inhibiitorid Turuletulekujärgselt on väga harva teatatud fosfaaditaseme tõusust patsientidel, kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitorite ja sevelameerkarbonaadiga. Määrates prootonpumba inhibiitoreid Sevelamer Auxilia 800 mg ravitavatele patsientidele peab olema ettevaatlik. Seerumi fosfaadisisaldust peab jälgima ning vastavalt kohandama Sevelamer Auxilia 800 mg annust.

Biosaadavus Sevelameerkarbonaat ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimpreparaatide biosaadavust. Mistahes ravimit, mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, tuleb manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast sevelameerkarbonaati või peab arst kaaluma taseme hoolikat jälgmist veres.

Digoksiin, varfariin, enalapriil või metoprolool Koostoimete uuringutes tervete vabatahtlikega ei mõjutanud sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid digoksiini, varfariini, enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sevelameeri kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud mõningat reproduktiivsustoksilisust sevelameeri suurte annuste manustamisel rottidele (vt lõik 5.3). Samuti on näidatud, et sevelameer vähendab mitmete vitamiinide, sh foolhappe imendumist

(vt lõigud 4.4 ja 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada. Sevelameerkarbonaati võib rasedatele määrata ainult siis, kui see on selgelt vajalik ja alles pärast hoolikat riski/kasu analüüsi läbiviimist nii ema kui loote suhtes.

Imetamine Ei ole teada, kas sevelameer/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades sevelameeri mitteimenduvat iseloomu on sevelameeri eritumine rinnapiima vähetõenäoline. Otsus imetamise jätkamise või katkestamise või sevelameerkarbonaadi ravi jätkamise või katkestamise üle tuleb teha, arvestades imetamise kasu lapsele ja Sevelameerkarbonaadiga ravi kasu naisele.

Fertiilsus Sevelameeri mõju kohta inimeste fertiilsusele ei ole andmeid. Loomuuringud on näidanud, et sevelameer ei kahjusta isaste ega emaste rottide fertiilsust süsteemse saadavuse korral, mis inimesel vastab 2 korda suuremale annusele kui maksimaalne annus kliinilistes uuringutes – 13 g ööpäevas – kehapindala suhtelise võrdluse põhjal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevelameer ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Sevelameeriga kõige sagedamini esinenud (≥5% patsientidest) kõrvaltoimed kuulusid kõik seedetrakti häirete organsüsteemi klassi. Neist kõrvaltoimetest enamiku raskusaste oli vahemikus kergest mõõdukani.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Sevelameeri ohutust (kas karbonaat- või hüdrokloriidsoolana) on uuritud arvukates kliinilistes uuringutes kokku 969 hemodialüüsipatsiendil ravi kestusega 4...50 nädalat (724 patsienti raviti sevelameerhüdrokloriidiga ja 245 patsienti sevelameerkarbonaadiga), 97 peritoneaaldialüüsipatsiendil ravi kestusega 12 nädalat (kõiki raviti sevelameerhüdrokloriidiga) ja 128 kroonilise neeruhaigusegadialüüsi mittesaaval patsiendil ravi kestusega 8...12 nädalat (79 patsienti raviti sevelameerhüdrokloriidiga ja 49 patsienti sevelameerkarbonaadiga).

Kliinilistest uuringutest või turuletulekujärgsetest kõrvaltoime teatistest pärinevad kõrvaltoimed on loetletud allolevas tabelis esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkus* häired Seedetrakti häired Iiveldus, oksendamine, Diarröa, düspepsia, Sooleobstruktsioon, valu ülakõhus, kõhupuhitus, iileus/subiileus, kõhukinnisus kõhuvalu soole Naha ja Sügelus, lööve nahaaluskoe kahjustused

Uuringud Kristallide *turuletulekujärgne kogemus Vt hoiatused põletikuliste seedetrakti häirete kohta lõigus 4.4. Lapsed Ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses 6 kuni 18 aastat) on üldiselt sarnane ohutusprofiiliga täiskasvanutel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/ riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameerhüdrokloriidi on normaalsetele tervetele vabatahtlikele manustatud annustes kuni 14 grammi ööpäevas kaheksa päeva jooksul ilma kõrvaltoimeteta. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel uuritud maksimaalne keskmine annus oli 14,4 grammi sevelameerkarbonaati ühekordse ööpäevase annusena.

Üleannustamise korral täheldatavad sümptomid on sarnased kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud lõigus 4.8, k.a peamiselt kõhukinnisus ja teised teadaolevad seedetrakti häired.

Peab rakendama asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC kood: V03AE02.

Toimemehhanism Sevelamer Auxilia 800 mg sisaldab sevelameeri, mitteimenduvat fosfaatisiduvat ristsidemetega polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. Sevelameer sisaldab arvukalt polümeeriahelast ühe süsiniksidemega eraldatud amiine, mis protoniseeruvad maos. Need protoneeritud amiinid seovad negatiivseid ioone, nt soolestikus leiduvaid toidufosfaate.

Farmakodünaamilised toimed Sidudes fosfaate seedetraktis ja vähendades imendumist, langetab sevelameer fosfori kontsentratsiooni seerumis. Fosfaadisidujate manustamisel tuleb alati regulaarselt jälgida seerumi fosforitaset.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes randomiseeritud kliinilises ristuuringus on näidatud sevelameerkarbonaadi terapeutilist ekvivalentsust sevelameerhüdrokloriidiga, manustatuna kolm korda ööpäevas nii tablettide kui pulbri kujul, ning seega selle efektiivsust seerumi fosforitaseme kontrollimisel kroonilise neeruhaigusega hemodialüüsipatsientidel.

Esimene uuring näitas, et kolm korda ööpäevas manustatud sevelameerkarbonaadi tabletid olid ekvivalentsed kolm korda ööpäevas manustatavate sevelameerhüdrokloriidi tablettidega 79 hemodialüüsipatsiendil, keda raviti kaks randomiseeritud 8-nädalast raviperioodi (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,5 ± 0,3 mmol/l nii sevelameerkarbonaadi kui sevelameerhüdrokloriidi korral). Teine uuring näitas, et kolm korda ööpäevas manustatud sevelameerkarbonaadi pulber oli ekvivalentne kolm korda ööpäevas manustatavate sevelameerhüdrokloriidi tablettidega 31 hüperfosfateemiaga (määratletud seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l) hemodialüüsipatsiendil kahes randomiseeritud 4-nädalases raviperioodis (seerumi

keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,6 ± 0,5 mmol/l sevelameerkarbonaadi pulbri ja 1,7 ± 0,4 mmol/l sevelameerhüdrokloriidi tablettide korral).

Hemodialüüsipatsientide kliinilistes uuringutes ei olnud sevelameeril üksi pidevat ja kliiniliselt olulist mõju seerumi intaktsele parathormoonile (intact parathyroid hormone, iPTH). Ühes 12-nädalases uuringus peritoneaaldialüüsipatsientidega täheldati siiski sarnast iPTH langust kaltsiumatsetaati saavate patsientidega. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25- dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Eksperimentaalsed loomuuringud näitasid, et sevelameer seob sapphappeid in vitro ja in vivo. Sapphapete sidumine ioonvahetusvaikudega on väljakujunenud vere kolesteroolisisalduse langetamise meetod. Sevelameeri kliinilistes uuringutes vähenes keskmine üld- ja LDL-kolesterool 15%...39% võrra. Langus ilmnes pärast 2 ravinädalat ja on püsiv pikaajalisel ravil. Triglütseriidide, HDL- kolesterooli ja albumiini tase ei muutunud pärast ravi sevelameeriga.

Kuna sevelameer seob sapphappeid, võib see mõjutada rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumist.

Sevelameer ei sisalda kaltsiumi ning vähendab hüperkaltseemiliste episoodide esinemissagedust, võrreldes ainult kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid saavate patsientidega. Sevelameeri fosfori ja kaltsiumi taset langetav toime oli püsiv kogu üheaastase kontrollperioodiga uuringu jooksul. Need andmed pärinevad uuringutest sevelameerhüdrokloriidiga.

Lapsed Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust hüperfosfateemiaga, kroonilist neeruhaigust põdevatel lastel hinnati mitmekeskuselises uuringus, milles oli 2-nädalane, juhuslikustatud, platseebokontrolliga fikseeritud annuse periood ning sellele järgnev 6-kuuline, kontrollrühmata, avatud, annuse tiitrimise periood. Uuringusse juhuslikustati kokku 101 patsienti (vanuses 6 kuni 18 aastat, kehapindalaga 2 2 vahemikus 0,8 m kuni 2,4 m ). Kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil manustati neljakümne üheksale (49) patsiendile sevelameerkarbonaati ja viiekümne ühele (51) platseebot. Seejärel manustati kõikidele patsientidele sevelameerkarbonaati 26-nädalasel annuse tiitrimise perioodil. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, s.t sevelameerkarbonaat langetas platseeboga võrreldes seerumi fosforisisaldust vähimruutude keskmise erinevusena 0,90 mg/dl, ning teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad. Kroonilisest neeruhaigusest tingitud teisese hüperfosfateemiaga lastel langetas sevelameerkarbonaat kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil seerumi fosforisisaldust platseeboga võrreldes olulisel määral. Lastel, kes said 6-kuulisel avatud, annuse tiitrimise perioodil ravi sevelameerkarbonaadiga, ravivastus püsis. Ravi lõpuks saavutas 27% lastest eale vastava seerumi fosforisisalduse. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavate laste alarühmades oli see näitaja vastavalt 23% ja 15%. Kehapindala ei mõjutanud ravivastust kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil. Seevastu ei saavutatud siiski ravivastust lastel, kelle seerumi fosforisisaldus uuringusse kvalifitseerudes oli <7,0 mg/dl. Enamik teatatud kõrvaltoimetest, millel oli või võis olla seos sevelameerkarbonaadiga, olid gastrointestinaalsed. Sevelameerkarbonaadi manustamisel uuringu vältel ei tehtud kindlaks uusi ohte või ohusignaale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sevelameerkarbonaadiga ei ole farmakokineetilisi uuringuid teostatud. Tervete vabatahtlikega teostatud imendumisuuring kinnitas, et sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameerhüdrokloriid ei imendu seedetraktist.

Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud sevelameeri kuhjumist. Sevelameeri võimalikku imendumist ja kuhjumist pikaajalise ravi korral (üle ühe aasta) ei saa siiski täielikult välistada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Suukaudse sevelameerhüdrokloriidi kartsinogeensust on uuritud hiirtel (annustes kuni 9 g/kg

ööpäevas) ja rottidel (0,3, 1 või 3 g/kg ööpäevas). Isastel rottidel täheldati kusepõie siirderakkude papilloomi esinemissageduse tõusu suure annuse rühmas (ekvivalentne annus inimesel on kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus 14,4 g). Hiirtel kasvajate esinemissageduse tõusu ei täheldatud (ekvivalentne annus inimesel ületab 3 korda maksimaalset kliinilise uuringu annust).

Imetaja in vitro tsütogeneetilises metaboolse aktiveerimisega testis põhjustas sevelameerhüdrokloriid kromosoomide struktuursete aberratsioonide arvu statistiliselt olulist kasvu. Sevelameerhüdrokloriid ei näidanud mutageensust Amesi bakteriaalses mutatsioonitestis.

Rottidel ja koertel vähendas sevelameer rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K (koagulatsioonifaktorid) ja foolhappe imendumist.

Sevelameeri vahepealsete ja suurte annuste puhul (ekvivalentne annus inimesel on alla maksimaalse kliinilise uuringu annuse 14,4 g) täheldati emaste rottide loodetel skeleti puudulikku luustumist mitmes kohas. Need nähud võivad olla tingitud D-vitamiini puudusest.

Organogeneesi ajal peroraalselt kunstliku toitmisega sevelameerhüdrokloriidi annuseid saanud tiinetel küülikutel esines suure annuse grupis (ekvivalentne annus inimesel on kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus) enneaegseid resorptsioone.

Sevelameerhüdrokloriid ei kahjustanud isaste või emaste rottide fertiilsust toiduga manustamise uuringus, manustatuna emastele rottidele 14 päeva jooksul enne paaritumist ja kogu tiinuse vältel ning isastele 28 päeva jooksul enne paaritumist. Suurimaks annuseks selles uuringus oli 4,5 g/kg ööpäevas (ekvivalentne annus inimesel on 2 korda suurem maksimaalsest kliinilise uuringu annusest, 13 g ööpäevas arvestades kehapindala).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Veevaba kolloidne ränidioksiid Tsinkstearaat Tableti kate: Hüpromelloos (E464) Diatsetüleeritud monoglütseriidid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE pudelid polüpropüleenist korgiga: 180, 200 või 210 tabletti pudelis (välispakendis või ilma). Multipakend, mis sisaldab 2 pudelit 180, 200 või 210 tabletiga (kaks pudelit pakendis: 360, 400 või 420 tabletti). Multipakend, mis sisaldab 3 pudelit 180, 200 või 210 tabletiga (kolm pudelit pakendis: 540, 600, 630 tabletti).

HDPE pudelid sisaldavad kuivatusainet.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Auxilia Pharma OÜ Salme 33 50106 Tartu Eesti

8. MÜÜGILOA NUMBER

845914

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.05.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2020