Remurel – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i (SM) ravi. Glatirameeratsetaat ei ole näidustatud primaarselt ega sekundaarselt progresseeruva SM-iga patsientidele.

süstelahus süstlis (20mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Remurel milleks seda kasutatakse

Remurel on ravim, mida kasutatakse retsidiveeruva sclerosis multiplex’i (SM) raviks. See muudab teie organismi immuunsüsteemi tööd (seda liigitatakse immunomoduleerivate ainete hulka). Arvatakse, et SM-i sümptomid on tingitud veast organismi immuunsüsteemis. See põhjustab põletikukollete teket pea- ja seljaajus.

Remureli kasutatakse SM-i haigushoogude (haigushoogude kordumiste) arvu vähendamiseks. Ei ole tõestatud, et see aitab, kui teil on ilma haigushoogude kordumisteta SM-i vorm või väga vähe haigushoogude kordumisi. Remurelil ei pruugi olla toimet SM-i haigushoo kestusele ega haigushoo ajal tekkivatele kaebustele.

Seda kasutatakse patsientide raviks, kes on võimelised ilma abita liikuma. Remureli võib kasutada ka patsientidel, kellel on esmakordselt tekkinud sümptomid, mis viitavad SM tekke kõrgele riskile. Teie arst välistab enne, kui teid hakatakse ravima, kõik muud põhjused, mis võiksid neid sümptomeid selgitada.

2. Mida on vaja teada enne Remureli kasutamist

Remureli ei tohi kasutada

• kui olete glatirameeratsetaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Remureli kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga

• kui teil on neeru- või südameprobleemid, sest te võite vajada regulaarsete uuringute ja

kontrollide tegemist.

• kui teil on või on olnud maksaprobleeme (sealhulgas need, mis on tingitud alkoholitarbimisest).

Remurel võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone, millest mõned võivad olla eluohtlikud. Need reaktsioonid võivad tekkida lühikese aja jooksul pärast manustamist isegi siis, kui ravi alustamisest on möödas kuid või aastaid või kui eelmiste manustamiskordade järel allergilisi reaktsioone ei esinenud.

Allergilise reaktsiooni nähud ja sümptomid võivad kattuda süstimisjärgse reaktsiooni nähtude ja sümptomitega. Teie arst teavitab teid allergilise reaktsiooni nähtudest.

Lapsed Remureli ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel.

Eakad Remureli kasutamist eakatel ei ole eraldi uuritud. Palun pidage nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Remurel Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage nõu oma arstiga seoses ravimisel Remureliga raseduse ajal. Remureli võib kasutada raseduse ajal arsti soovitusel.

Piiratud andmed inimeste kohta ei näidanud Remureli negatiivset mõju rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule. Remureli võib kasutada imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Remurel ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet.

3. Kuidas Remureli kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele ja 12-aastastele ning vanematele noorukitele on üks süstlitäis ravimit (20 mg glatirameeratsetaati) manustatuna naha alla (subkutaanselt).

Väga tähtis on Remureli süstida korralikult.

• Ainult nahaalusesse koesse (subkutaanne kasutamine) (vt allpool lõik „Kasutamisjuhised“).
• Teie arsti poolt määratud annuses. Kasutage alati oma arsti poolt määratud annust.
• Ärge kunagi kasutage ühte süstlit rohkem kui üks kord. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb ära visata.
• Ärge segage ega manustage Remureli süstli sisu koos mõne teise ravimiga.
• Kui lahus sisaldab osakesi, ärge kasutage seda. Kasutage uut süstlit.

Remureli esmakordsel kasutamisel antakse teile põhjalikud juhised ning te viibite arsti või meditsiiniõe järelevalve all. Kindlustamaks, et teil ei teki mingeid probleeme, viibivad nad teie juures sel ajal, kui te ennast süstite ning ka pool tundi pärast seda.

Kasutamisjuhised Enne Remureli kasutamist lugege neid juhiseid väga hoolikalt.

Enne süstimist veenduge, et teil on olemas kõik selleks vajaminev.

• Üks blister ühe Remureli süstliga.
• Kogumisnõu kasutatud nõelte ja süstalde jaoks.
• Iga süste jaoks eemaldage pakendist korraga vaid üks blister ühe süstliga. Hoidke kõiki ülejäänud süstleid karbis.
• Kui teie süstlit on hoitud külmkapis, võtke süstlit sisaldav blister külmkapist välja vähemalt 20 minutit enne ravimi süstimist, et see soojeneks toatemperatuurini.

Peske oma käed põhjalikult vee ja seebiga.

Kui te soovite süste tegemiseks kasutada süsteseadet, saab Remureliga kasutada Remureli süsteseadet. Remureli süsteseade on heaks kiidetud vaid Remureliga kasutamiseks ja seda ei ole testitud teiste ravimitega. Vaadake palun Remureli süsteseadmega kaasas olevat kasutusjuhendit.

Valige määratud piirkonnas süstekoht, kasutades toodud skeeme. Sobivaid süstekohti on teie kehal seitse.

Piirkond 1: kõhupiirkond naba ümbruses. Vältige 5 cm tsooni ümber naba.

Piirkonnad 2 ja 3: reied (põlvedest kõrgemal).

Piirkonnad 4, 5, 6 ja 7: käsivarre tagakülg ja puusade kohal (allpool taljet).

Igas süstepiirkonnas on mitu võimalikku süstekohta. Valige iga päev süstimiseks uus koht. See vähendab ärrituse või valu tekkevõimalust süstekohal. Kasutage vahelduvalt erinevaid süstepiirkondi, samuti erinevaid süstekohti igas piirkonnas. Ärge kasutage iga kord sama süstekohta.

Tähelepanu! Ärge süstige piirkonda, mis on valulik või ebaühtlaselt värvunud või kus te tunnete olevat tugevat sõlme või tükki. Te peaksite kaaluma planeeritud süstekoha graafiku kasutamist ja selle märkimist oma päevikusse. Mõnedesse kohtadesse oma kehal võib teil olla raske ravimit ise süstida (nagu käsivarre tagaküljele). Kui te soovite neid kohti kasutada, võite te vajada abi.

Kuidas süstida.

• Eemaldage süstel kaitsvast blisterpakendist, rebides ära blisterkatte.
• Eemaldage nõelalt kaitse. Ärge eemaldage kaitset suu ega hammaste abil.
• Pigistage nahk õrnalt volti, kasutades vaba käe pöialt ja nimetissõrme (joonis 1).
• Suruge nõel naha sisse, nagu on näidatud joonisel 2.
• Süstige ravim, vajutades süstli liikuvat osa (kolbi) ühtlaselt allapoole, kuni süstel saab tühjaks.
• Tõmmake süstel ja nõel otse välja.
• Visake süstel ohutusse kogumisnõusse. Ärge visake kasutatud süstleid olmejäätmete hulka, vaid visake need ära ettevaatlikult torkekindlas mahutis, nagu teie arst või meditsiiniõde on soovitanud.

Joonis 1 Joonis 2

Kui teil on tunne, et Remureli toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te kasutate Remureli rohkem, kui ette nähtud Pidage koheselt nõu oma arstiga.

Kui te unustate Remureli kasutada Manustage see niipea, kui see teile meenub. Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Manustage järgmine annus 24 tunni pärast.

Kui te lõpetate Remureli kasutamise Ärge lõpetage Remureli kasutamist ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus, anafülaktiline reaktsioon) Teil võivad tekkida tõsised allergilised reaktsioonid selle ravimi suhtes lühikese aja jooksul pärast manustamist. See kõrvaltoime esineb aeg-ajalt. Need reaktsioonid võivad tekkida kuid kuni aastaid pärast ravi alustamist Remureliga isegi, kui eelmistel manustamiskordadel allergilisi reaktsioone ei esinenud.

Lõpetage Remureli kasutamine ning võtke otsekohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te täheldate mis tahes äkki tekkinud märki järgnevatest kõrvaltoimetest:

• laialdane nahalööve (punased täpid või nõgeslööve),
• silmalaugude, näo, huulte, suu, kurgu või keele turse,
• äkiline hingelduse, hingamisraskuse või vilistava hingamise tekkimine,
• krambid (tõmblused),
• raskused neelamisel või rääkimisel,
• minestamine, peapööritus või nõrkustunne,
• kokkuvajumine.

Muud süstimisega kaasnevad reaktsioonid (vahetu süstimisjärgne reaktsioon) Seda ei juhtu sageli, aga mõnedel inimestel võib mõnede minutite jooksul pärast Remureli süstimist tekkida üks või mitu järgnevatest sümptomitest. Need ei tekita tavaliselt probleeme ning kaovad harilikult poole tunni möödudes. Kui siiski järgnevad sümptomid püsivad üle 30 minuti, võtke otsekohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

• rindkere või näo nahaõhetus (punaseks muutumine) (vasodilatatsioon),
• hingeldus (düspnoe),
• valu rindkeres,
• pekslevad ja kiired südamelöögid (palpitatsioonid, tahhükardia).

Maksaprobleemid Maksaprobleemid või maksaprobleemide süvenemine, sealhulgas maksapuudulikkus (mõnel juhul lõppes maksa siirdamisega) võivad Remureli kasutamisel esineda harva. Võtke oma arstiga kohe ühendust, kui teil esinevad sümptomid, nagu näiteks:

• iiveldus,
• söögiisukaotus,
• tumedat värvi uriin ja hele väljaheide,
• naha või silmavalgete kollasus,
• tavalisest kergemini tekkiv veritsus.

Remureli kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Väga sage (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st) Infektsioonid, gripp, ärevus, depressioon, peavalu, iiveldus, nahalööve, valu liigestes või seljas, nõrkuse tunne, nahareaktsioonid süstekohal, sh naha punetus, valu, kuplade teke, sügelus, koe turse, põletik ja ülitundlikkus (need süstekoha reaktsioonid ei ole ebatavalised ning vähenevad tavaliselt aja jooksul), mittespetsiifiline valu. Sage (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st) Hingamisteede infektsioon, kõhugripp, külmavillid, kõrvapõletik, nohu, hamba mädakolle, tupe seeninfektsioon (soor), naha healoomulised kasvajad (healoomuline naha kasvaja), koe kasvaja (neoplasma), lümfisõlmede turse, allergilised reaktsioonid, söögiisukaotus, kehakaalu tõus, närvilisus, maitsetundlikkuse muutused, suurenenud pinge lihastes, migreen, kõnehäired, minestamine, värisemine, kahelinägemine, silmaprobleemid, kõrvaprobleemid, köha, heinapalavik, päraku või pärasoole probleemid, kõhukinnisus, hamba lagunemine, seedehäire, neelamisraskus, soolepidamatus, oksendamine, hälbed maksafunktsiooni testide tulemustes, sinikate teke, liigne higistamine, sügelus, nahaprobleemid, nõgeslööve, valu kaelas, vajadus tühjendada kiiresti põit, sage urineerimine, võimetus korralikult tühjendada põit, külmavärinad, näoturse, süstekohal nahaaluse koe kadumine, paikne reaktsioon, vedeliku kogunemisest tingitud perifeersed tursed, palavik.

Aeg-ajalt (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st) Mädakolle, naha ja nahaaluse pehme koe põletik, paised, vöötohatis, neerupõletik, nahavähk, suurenenud valgete vereliblede arv, vähenenud valgete vereliblede arv, põrna suurenemine, madal vereliistakute arv, valgete vereliblede vormi muutused, suurenenud kilpnääre, kilpnäärme liigne aktiivsus, madal alkoholitaluvus, podagra, vere rasvade (lipiidid) sisalduse tõus, vere naatriumisisalduse suurenemine, vere ferritiinisisalduse vähenemine, veidrad unenäod, segasus,

eufooriline meeleolu, olematute asjade nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine või tundmine (hallutsinatsioonid), agressiivsus, ebanormaalne kõrgendatud meeleolu, isiksuse muutus, enesetapukatse, käte tuimus ja valu (karpaalkanali sündroom), vaimsed häired, tõmblused (krambid), probleemid kirjutamise ja lugemisega, lihaste häired, liikumishäired, lihasspasm, närvipõletik, närvi- lihase ühenduse häired, mille tulemuseks on ebanormaalne lihasfunktsioon, silmamunade tahtmatud kiired liigutused, halvatus, rippuv jalg (peroneaalnärvi halvatus), teadvuseta olek (tardumus), pimedad laigud nägemisväljas, katarakt (hall kae), silma sarvkesta kahjustus, kuiv silm, silma veritsus, ülemise silmalau allavajumine, pupilli laienemine, optilise närvi kahjustus, mille tulemuseks on nägemisprobleemid, südame lisalöögid, aeglane südame löögisagedus, episoodiliselt kiire südame löögisagedus, veenilaiendid, perioodilised hingamisseiskused, ninaverejooks, ebatavaliselt kiire või sügav hingamine (hüperventilatsioon), pigistustunne kurgus, kopsuprobleemid, võimetus hingata kurgupitsituse tõttu (lämbumise tunne), soolepõletik, polüübid käärsooles, seedetrakti põletik, röhitsemine, söögitoru haavand, igemete põletik, päraku verejooks, süljenäärmete suurenemine, sapikivid, maksa suurenemine, naha ja pehmete kudede tursed, naha kontaktlööve, valulikud punased nahasõlmed, nahasõlmed, tursed, liigeste põletik ja valu (artriit või osteoartriit), liigese limapauna (esineb mõnedes liigestes) valu ja põletik, valu küljes, lihasmassi vähenemine, vere leidumine uriinis, neerukivid, kuseteede häired, hälve uriiniproovis, rindade turse, raskused erektsiooni saamisel, suguelundite välja- või allavaje (suguelundite prolaps), pikenenud erektsioon, eesnäärme probleemid, PAP testi muutused (emakakaela äie ebanormaalne), munandite probleemid, tupeveritsus, tupeprobleemid, tsüst, pohmell, madal kehatemperatuur (hüpotermia), täpsustamata põletik, kudede hävimine süstekohal, limaskestade probleemid, vaktsineerimisjärgsed häired.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Remureli säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

Remureli süstleid võib hoida väljaspool külmkappi temperatuuril 15 °C…25 °C kuni ühe kuu jooksul. Te võite seda teha vaid üks kord. Kui mõni Remureli süstel on pärast ühekuulist hoidmist toatemperatuuril veel kasutamata ning originaalpakendis, tuleb neid edaspidi hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Hoida süstlid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP:“. Esimesed kaks numbrit näitavad kuud ja viimased neli numbrit aastat. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Visake ära kõik süstlid, mis sisaldavad osakesi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Remurel sisaldab

• Toimeaine on glatirameeratsetaat. 1 ml süstelahust (ühe süstli sisu) sisaldab 20 mg glatirameeratsetaati.
• Teised koostisosad on mannitool ja süstevesi.

Kuidas Remurel välja näeb ja pakendi sisu Remurel süstelahus süstlis on steriilne, selge, värvitu kuni kergelt kollakaspruun lahus. Kui lahus sisaldab osakesi, visake see ära ja alustage uuesti. Kasutage uut süstlit.

7 süstlit 28 süstlit 30 süstlit 90 (3 x 30) süstlit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Zentiva k.s. U Kabelovny 130 Dolni Měcholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

Tootjad: Synthon Hispania SL Castelló 1 Polígono Las Salinas Sant Boi de Llobregat 08830 Barcelona Hispaania

Synthon BV Microweg 22 6545 CM Nijmegen Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Infoleht on viimati uuendatud novembris 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Remurel, 20 mg/ml, süstelahus süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks eeltäidetud süstel (1 ml) süstelahust sisaldab 20 mg glatirameeratsetaati*, mis vastab 18 mg glatirameer-alusele.

*Glatirameeratsetaat on sünteetiliste polüpeptiidide atsetaatsool, mis sisaldab nelja loomulikult esinevat aminohapet: L-glutamiinhapet, L-alaniini, L-türosiini ja L-lüsiini, mille molaarfraktsioonid on vastavalt vahemikus 0,129...0,153, 0,392...0,462, 0,086...0,100 ja 0,300...0,374. Keskmine molekulmass jääb vahemikku 5000...9000 daltonit. Tänu koostise kompleksusele, ei ole ühtki spetsiifilist polüpeptiidi võimalik aminohapete järjestuse järgi iseloomustada, kuigi glatirameeratsetaadi lõplik koostis ei ole päris juhuslik.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu kuni kergelt kollakaspruun lahus ilma nähtavate osakesteta. Süstelahuse pH on vahemikus 5,5…7,0 ja osmolaarsus ligikaudu 265 mOsm/l.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i (SM) ravi (oluline teave populatsioonide kohta, kellel efektiivsus on kindlaks tehtud, vt lõik 5.1).

Glatirameeratsetaat ei ole näidustatud primaarselt ega sekundaarselt progresseeruva SM-iga patsientidele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi glatirameeratsetaadiga tuleb alustada neuroloogi või SM-i ravis kogenud arsti järelevalve all.

Annustamine Soovitatav annus täiskasvanutel on 20 mg glatirameeratsetaati (üks süstlitäis ravimit), manustatuna subkutaanse süstena üks kord ööpäevas.

Käesoleval ajal ei ole teada, kui kaua peab patsiendil ravi kestma.

Otsus pikaajalise ravi kohta tuleb raviarstil teha individuaalkorras.

Lapsed Glatirameeratsetaadi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Siiski viitavad piiratud avaldatud andmed sellele, et ohutusprofiil 12...18-aastastel noorukitel, kes saavad 20 mg glatirameeratsetaati subkutaanselt iga päev, on sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

Glatirameeratsetaadi kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel ei ole saadaval piisavalt informatsiooni selleks, et anda mingeid soovitusi selle kasutamiseks. Seetõttu ei tohi glatirameeratsetaati selles populatsioonis kasutada.

Patsientide erirühmad

Eakad Glatirameeratsetaadi kasutamist eakatel ei ole täpsemalt uuritud.

Neerukahjustus Glatirameeratsetaadi kasutamist neerukahjustusega patsientidel ei ole täpsemalt uuritud (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Glatirameeratsetaat on subkutaanseks kasutamiseks.

Patsientidele tuleb õpetada enda süstimise tehnikat. Meditsiinitöötaja peab patsienti jälgima tema esimese isesüstimise ajal ja 30 minuti jooksul pärast süstet.

Igal süstimisel tuleb valida erinev süstekoht, et vähendada võimalikku ärritust ja valu süstekohal. Sobivad süstekohad isesüstimisel on kõht, käsivarred, puusad ja reied.

Patsientidele, kes soovivad süste tegemiseks kasutada süsteseadet, on saadaval Autoxon. Autoxon on automaatne süsteseade kasutamiseks koos Remurel eeltäitesüstlitega ja seda ei ole proovitud teiste eeltäitesüstlitega. Autoxon’i peab kasutama seadme tootja kasutusjuhendi kohaselt.

4.3 Vastunäidustused

Glatirameeratsetaat on vastunäidustatud järgmiste seisundite korral:

• ülitundlikkus toimeaine (glatirameeratsetaat) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Glatirameeratsetaati tuleb manustada ainult subkutaanselt. Glatirameeratsetaati ei tohi manustada veenisiseselt ega lihasesse. Glatirameeratsetaat võib põhjustada süstimisjärgseid reaktsioone ning ka anafülaktilisi reaktsioone (vt lõik 4.8).

Süstimisjärgsed reaktsioonid Raviarst peab patsiendile selgitama, et minutite jooksul pärast glatirameeratsetaadi süstimist võib tekkida reaktsioon, mis on seotud vähemalt ühe järgmise sümptomiga: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rindkeres, hingamisraskus, palpitatsioonid või tahhükardia (vt lõik 4.8). Enamus nendest sümptomitest on lühiajalised ja mööduvad spontaanselt tüsistusi tekitamata. Raskete kõrvaltoimete tekkimisel peab patsient otsekohe lõpetama ravi glatirameeratsetaadiga ja võtma ühendust oma arstiga või erakorralise meditsiini osakonnaga. Arsti juhendamisel võib alustada sümptomaatilist ravi.

Puuduvad tõendid selle kohta, et mõnel kindlal patsientide grupil oleks nende kõrvaltoimete tekkerisk suurem. Siiski on vajalik ettevaatus glatirameeratsetaadi manustamisel patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud südamehaigusi. Selliseid patsiente tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida.

Anafülaktilised reaktsioonid Anafülaktilised reaktsioonid võivad tekkida lühikese aja jooksul pärast glatirameeratsetaadi manustamist isegi siis, kui ravi algusest on möödas kuid või aastaid (vt lõik 4.8). Teatatud on surmaga

lõppenud juhtudest. Anafülaktilise reaktsiooni mõned nähud ja sümptomid võivad kattuda süstimisjärgse reaktsiooni nähtude ja sümptomitega.

Kõiki Remureli saavaid patsiente ja nende hooldajaid tuleb teavitada anafülaktilistele reaktsioonidele iseloomulikest nähtudest ja sümptomitest ning vajadusest erakorralise arstiabi järele juhul, kui need sümptomid tekivad (vt lõik 4.8). Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi Remureliga lõpetada (vt lõik 4.3).

Pikaajalist igapäevast glatirameeratsetaadi ravi saavate patsientide vereseerumist avastati glatirameeratsetaat-reaktiivsed antikehad. Antikehade maksimaalne kontsentratsioon saavutati keskmiselt 3...4 kuud kestnud ravi järel, seejärel tase vähenes ja jäi püsima algtasemest veidi kõrgemates väärtustes.

Puuduvad tõendid selle kohta, et glatirameeratsetaat-reaktiivsed antikehad neutraliseerivad või et nende teke mõjutab glatirameeratsetaadi kliinilise toime efektiivsust.

Neerukahjustusega patsientidel tuleb glatirameeratsetaadi ravi ajal jälgida neerufunktsiooni. Kuigi puuduvad tõendid immuunkomplekside glomerulaarsest depositsioonist patsientidel, ei saa seda võimalust välistada.

Harva on teatatud raske maksakahjustuse juhtudest (sealhulgas ikterusega hepatiit, maksapuudulikkus ja üksikutel juhtudel maksasiirdamine). Maksakahjustus tekkis päevade kuni aastate jooksul pärast ravi alustamist glatirameeratsetaaadiga. Enamikul juhtudest taandus raske maksakahjustus pärast ravi katkestamist. Mõnedel juhtudel ilmnesid need reaktsioonid alkoholi liigtarbimise, olemasoleva või varem esinenud maksakahjustuse ja muude potentsiaalselt hepatotoksiliste ravimite kasutamise korral. Patsiente tuleb regulaarselt jälgida maksakahjustuse nähtude suhtes ja juhendada maksakahjustuse sümptomite ilmnemisel viivitamatult arsti poole pöörduma. Kliiniliselt olulise maksakahjustuse korral tuleb kaaluda glatirameeratsetaaadi kasutamise lõpetamist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Glatirameeratsetaadi koostoimeid teiste ravimitega ei ole ametlikult hinnatud.

Olemasolevad kliinilised uuringud ja turuletulekujärgsed kogemused ei viita olulistele koostoimetele glatirameeratsetaadi ja SM’i patsientidel sageli kasutatavate ravimite vahel, sh samaaegne kortikosteroidide kasutamine kuni 28 päeva jooksul. In vitro uuringud viitavad sellele, et veres olev glatirameeratsetaat seondub suures osas vereplasma valkudega, kuid vastastikust väljatõrjumist fenütoiini või karbamasepiiniga ei esine. Kuna glatirameeratsetaat võib teoreetiliselt siiski mõjutada vereplasma valkudega seonduvate ravimite jaotumist organismis, siis tuleb selliste ravimite samaaegset kasutamist hoolikalt jälgida.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et glatirameeratsetaat ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.

Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Glatirameeratsetaadi kasutamist raseduse ajal võib kaaluda, kui see on vajalik.

Imetamine Füüsikalis-keemilised omadused ja madal suukaudne imendumine viitavad sellele, et vastsündinute/imikute kokkupuude glatirameeratsetaadiga rinnapiima kaudu on väga vähene. Mittesekkuv retrospektiivne uuring, milles osales 60 glatirameeratsetaadiga kokku puutunud ema rinnaga toidetavat imikut ja 60 rinnaga toidetavat imikut, kelle emad ei saanud mingit haigust

modifitseerivat ravi, ja piiratud turuletulekujärgsed andmed inimeste kohta ei näidanud

glatirameeratsetaadi negatiivset mõju. Glatirameeratsetaati võib imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõikides kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks süstekoha reaktsioonid ning neist teatati enamikul glatirameeratsetaati saanud patsientidel. Kontrolliga uuringutes oli patsientide arv, kellel esines see reaktsioon vähemalt ühel korral, glatirameeratsetaadi ravi saanute hulgas suurem (70%) kui platseebogrupis (37%). Kõige sagedasemad süstekoha reaktsioonid, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt olid erüteem, valu, kudede tihkestumine, pruuritus, ödeem, põletik, ülitundlikkus ning harva ilmnes lipoatroofiat ja nahanekroosi.

Reaktsiooni, mis on seotud vähemalt ühe või mitme järgneva sümptomiga, on kirjeldatud kui vahetut süstimisjärgset reaktsiooni: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rindkeres, hingamisraskus, palpitatsioon või tahhükardia (vt lõik 4.4). See reaktsioon võib tekkida minutite jooksul pärast glatirameeratsetaadi süstet. Vähemalt üks sellise vahetu süstimisjärgse reaktsiooni sümptomitest esines vähemalt ühel korral 31%-l glatirameeratsetaati saanud patsientidest võrreldes 13%-ga platseebogrupis.

Kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest kogemusest saadud kõrvaltoimed on toodud allolevas tabelis. Kliiniliste uuringute andmed pärinevad neljast kesksest topeltpimedast platseebokontrolliga kliinilisest uuringust, milles kuni 36 kuu jooksul raviti glatirameeratsetaadiga 512 patsienti ja platseeboga 509 patsienti. Kolmes uuringus osalesid ägenemiste ja remissioonidega SM-i patsiendid, kellest 269 raviti glatirameeratsetaadiga ja 271 platseeboga kuni 35 kuu jooksul. Neljandas uuringus osalesid esimese kliinilise episoodiga patsiendid, kellel oli suur risk kliiniliselt kinnitatud SM-i kujunemiseks; uuring hõlmas 243 glatirameeratsetaati ja 238 platseebot saanud patsienti, keda raviti kuni 36 kuu jooksul.

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 (ei saa hinnata Infektsioonid ja Infektsioon, Bronhiit, Abstsess, tselluliit, infestatsioonid gripp gastroenteriit, furunkel, herpes Hea-, Healoomuline naha Nahavähk pahaloomulised ja neoplasm, neoplasm täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja Lümfadenopaatia* Leukotsütoos, lümfisüsteemi leukopeenia, häired splenomegaalia,

Immuunsüsteemi Ülitundlikkus Anafülaktiline häired reaktsioon

Endokriinsüsteemi Struuma, häired hüpertüreoidism

Ainevahetus- ja Isutus, kehakaalu Alkoholi toitumishäired tõus* talumatus, podagra, Psühhiaatrilised Ärevus*, Närvilisus Ebatavalised häired depressioon unenäod, Närvisüsteemi Peavalu Düsgeusia, Karpaalkanali häired hüpertoonia, sündroom, Silma kahjustused Kahelinägemine, Katarakt, sarvkesta Kõrva ja labürindi Kõrva kahjustus kahjustused Südame häired Palpitatsioonid*, Ekstrasüstolid, Vaskulaarsed Vasodilatat- Veenilaiendid häired sioon*

Respiratoorsed, Düspnoe* Köha, sesoonne Apnoe, rindkere ja nohu ninaverejooks, mediastiinumi häired Seedetrakti häired Iiveldus* Anorektaalne häire, Koliit, käärsoole Maksa ja Kõrvalekalded Kolelitiaas, Toksiline Maksa- sapiteede häired maksafunktsiooni heptomegaalia hepatiit, puudulikkus** Naha ja Lööve* Ekhümoos, Angioödeem, nahaaluskoe hüperhidroos, kontaktdermatiit, kahjustused pruuritus, naha nodoosne erüteem, Lihaste, luustiku Liigesevalu, Kaelavalu Artriit, bursiit, ja sidekoe seljavalu* küljevalu, kahjustused lihasatroofia, Neerude ja Kusepakitsus, Hematuuria, kuseteede häired pollakiuuria, neerukivitõbi, Reproduktiivse Rindade süsteemi ja suurenemine, rinnanäärme häired Üldised häired ja Asteenia, valu Külmavärinad*, näo Tsüst, pohmell, manustamiskoha rindkeres*, turse*, süstekoha hüpotermia, vahetu reaktsioonid süstekoha atroofia♣, lokaalne reaktsioonid*§, reaktsioon*, valu* perifeerne turse, Vigastus, Vaktsineerimis- mürgistus ja järgne sündroom

protseduuri tüsistused

* Üle 2% kõrgem (> 2/100) esinemissagedus glatirameeratsetaadi ravigrupis võrreldes platseebogrupiga. Sümboliga * tähistamata kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli vähem kui 2% või sellega võrdne.

** Teatatud on mõnest maksasiirdamise juhust.

§ Mõiste „süstekoha reaktsioonid“ (erinevad vormid) hõlmab kõiki süstekohas avalduvaid kõrvaltoimeid, välja arvatud süstekoha atroofia ja nekroos, mis on tabelis eraldi välja toodud. ♣ Hõlmab süstekoha lokaalsest lipoatroofiast tingitud nähtusid.

Eespool kirjeldatutest neljandas uuringus järgnes platseebokontrolliga perioodile avatud ravifaas (vt lõik 5.1). Avatud jälgimisperioodil kestusega kuni 5 aastat ei täheldatud kõrvalekaldeid glatirameeratsetaadi teadaolevast riskiprofiilist.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Anafülaktilised reaktsioonid võivad tekkida lühikese aja jooksul pärast glatirameeratsetaadi manustamist isegi siis, kui ravi algusest on möödas kuid või aastaid (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Vähestel juhtudel on teatatud glatirameeratsetaadi üleannustamisest (kuni 300 mg glatirameeratsetaati). Need juhud ei olnud seotud muude kõrvaltoimete tekkega, kui on nimetatud lõigus 4.8.

Ravi Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja alustada sobivat sümptomaatilist ning toetavat ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunostimulaatorid, teised immunostimulaatorid, ATC-kood: L03AX13 Toimemehhanism Mehhanism, mille kaudu glatirameeratsetaat avaldab oma toimeid retsidiveeruva SM-iga patsientidele, ei ole täielikult kindlaks tehtud, kuid arvatavasti hõlmab see immuunprotsesside modifitseerimist. Loomadel ja SM-iga patsientidel läbi viidud uuringud viitavad, et glatirameeratsetaat toimib immuunrakkudele, sealhulgas monotsüütidele, dendriitrakkudele ja B- rakkudele, mis vastusena moduleerivad B- ja T-rakkude adaptiivseid funktsioone, indutseerides põletikuvastast ja regulatoorset tsütokiinide sekretsiooni. See, kas ravitoime eest vastutavad eelpool kirjeldatud rakulised efektid, ei ole teada, sest SM-i patofüsioloogiat mõistetakse vaid osaliselt.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM Kolmes kontrolliga uuringus raviti glatirameeratsetaadiga kokku 269 patsienti. Esimene oli kaheaastane uuring, mis hõlmas 50 patsienti (glatirameeratsetaat n = 25, platseebo n = 25), kellel oli

diagnoositud ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM tollal kehtinud standardkriteeriumide alusel ning kellel oli olnud vähemalt kaks neuroloogilise düsfunktsiooni hoogu (ägenemist) eelneva kahe aasta jooksul. Teine uuring, millesse patsiente kaasati samade kriteeriumide alusel, hõlmas 251 patsienti, keda raviti kuni 35 kuu jooksul (glatirameeratsetaat n = 125, platseebo n = 126). Kolmas uuring kestis üheksa kuud ning hõlmas 239 patsienti (glatirameeratsetaat n = 119, platseebo n = 120); sellesse kaasati patsiente esimesele ja teisele uuringule sarnanevate kriteeriumide alusel koos lisakriteeriumiga, et patsientidel pidi olema MRI uuringul vähemalt üks gadoliiniumiga kontrasteeruv kolle.

Glatirameeratsetaadi kliinilistes uuringutes SM-i patsientidel on näidatud märkimisväärset haigushoogude arvu vähenemist võrreldes platseeboga.

Suurimas kontrollitud uuringus vähenes haigushoogude tase 32% võrra alates 1,98-st platseebo korral kuni 1,34-ni glatirameeratsetaadiga ravi korral.

Ekspositsiooni andmed on saadaval 103 kaheteistkümne aasta jooksul glatirameeratsetaadi ravi saanud patsiendi kohta.

Glatirameeratsetaadil on võrreldes platseeboga näidatud ka kasulikke toimeid ägenemiste ja remissioonidega kulgeva SM-i MRI parameetritele.

Glatirameeratsetaat 20 mg/ml: kontrollitud uuringus 9001/9001E, milles osales 251 patsienti, keda jälgiti 35 kuud (hõlmas uuringu 9001 pimendatud pikendusfaasi 9001E), oli kolme kuu jooksul kinnitatud puude progressiooniga patsientide kumulatiivne hulk platseeborühmas 29,4% ja glatirameeratsetaadiga ravitud patsientide rühmas 23,2% (p = 0,199).

Puuduvad tõendid, et glatirameeratsetaadi ravi avaldaks toimet haigushoogude kestusele või raskusele.

Käesoleval hetkel puuduvad tõendid glatirameeratsetaadi kasutamiseks primaarse või sekundaarse progresseeruva haigusega patsientidel.

SM-ile viitav üksik kliiniline episood Platseebokontrolliga uuring hõlmas 481 (glatirameeratsetaat n = 243, platseebo n = 238) üksiku selgelt väljendunud unifokaalse neuroloogilise ilminguga patsienti, kelle MRI-s olid SM-ile viitavad tunnused (T –kaalutud MRI kujutisel vähemalt kaks üle 6 mm diameetriga kollet ajukoes). Välistati kõik teised haigused peale SM-i, mis oleks võinud paremini põhjendada patsiendi nähtusid ja sümptomeid. Platseebokontrolliga perioodile järgnes avatud ravi periood: Patsiendid, kellel esinesid SM-i sümptomid või kes olid olnud kolm aastat sümptomitevabad, ükskõik kumb enne saabus, määrati saama ravi toimeainet sisaldava ravimiga uuringu avatud faasis veel kahe aasta jooksul, nii et ravi maksimaalne kestus ei ületanud kokku 5 aastat. 243 patsiendist, kes olid algselt juhuvaliku alusel saanud glatirameeratsetaati, jätkas avatud faasis ravi glatirameeratsetaadiga 198 patsienti. 238 patsiendist, kes olid algselt juhuvaliku alusel saanud platseebot, viidi avatud faasis glatirameeratsetaadile üle 211 patsienti. Kuni kolm aastat kestnud platseebokontrolliga perioodi jooksul aeglustas glatirameeratsetaat vastavalt Poser’i kriteeriumitele haiguse progresseerumist esimesest kliinilisest episoodist kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’iks (clinically definite multiple sclerosis, CDMS) statistiliselt ja kliiniliselt olulisel määral, vastav risk vähenes 45% (riskisuhe = 0,55; 95% usaldusintervall [0,40; 0,77], p = 0,0005). CDMS kujunes 43% patsiendil platseebogrupist ja 25%-l glatirameeratsetaadi ravigrupist. Glatirameeratsetaadi ravi soodne toime platseeboga võrreldes ilmnes ka kahes teiseses MRI tulemusnäitajas, s.o uute T kollete arv ja T kollete maht. Teise haigushoo kujunemise kõrge riskiga populatsiooni tuvastamiseks viidi erinevate algparameetritega patsientidel läbi post-hoc alagrupi analüüsid. Isikutel, kellel esines baas-MRI-l

vähemalt üks gd-kontrasteeruv T kolle ning 9 või rohkem T kollet, kujunes 2,4 aasta jooksul CDMS 50%-l platseeboga ravitud ja 28%-l glatirameeratsetaadiga ravitud isikutest. Kui baas-MRI-l esines 9 või enam T kollet, ilmnes CDMS 2,4 aasta jooksul 45%-l platseebot saanutest võrreldes 26% glatirameeratsetaati saanutega. Isegi nendes kõrge riskiga uuringugruppides on siiski teadmata varase glatirameeratsetaadi ravi mõju haiguse pikaajalisele kulule, kuna uuringu põhieesmärgiks oli hinnata aega teise haigushooni. Igal juhul tuleb ravi kaaluda vaid kõrge riskiga patsientidel. Platseebokontrolliga faasis täheldatud toime püsis pikaajalisel jälgimisperioodil kuni 5 aasta jooksul. Aeg esimesest kliinilisest nähust CDMS-ni oli pikem, kui glatirameeratsetaadi ravi oli alustatud varem, võrreldes hilise ravi alustamisega, mida näitas riski vähenemine 41% glatirameeratsetaadi varajase versus hilise ravi korral (riskisuhe = 0,59; 95% usaldusintervall [0,44;0,80], p- väärtus = 0,0005). Ravi hilise alustamise rühmas oli progresseerunud haigusega isikute hulk suurem (49,6%) kui ravi varajase alustamise rühmas (32,9%). Ajas püsivat positiivset tulemust varajase ravi kasuks võrreldes hilise raviga tõendab kogu uuringuperioodil tekkinud aasta kohta arvutatud kahjustuste arv: uute gd-kontrasteeruvate T kollete arv vähenes 54% võrra (p < 0,0001), uute T kollete arv vähenes 42% võrra (p < 0,0001) ja uute hüpointensiivsete T kollete arv vähenes 52% võrra (p < 0,0001). Samuti täheldati kogu uuringuperioodi jooksul varajase ravi puhul hilisega võrreldes suuremat vähenemist uute gd- kontrasteeruvate T kollete arvus (vähenemine 46% võrra, p = 0,001), gd-kontrasteeruvate T kollete 1 1 mahus (keskmine erinevus –0,06 ml, p < 0,001) ning ka uute hüpointensiivsete T kollete arvus (vähenemine 46% võrra, p < 0,001). Ravi varajase ja hilise alustamise kohortide võrdlemisel ei leitud viie aasta jooksul olulisi erinevusi hüpointensiivsete T kollete mahus ega ka ajuatroofias. Siiski leiti, et ajuatroofia viimasel hindamisel saadud väärtused (kohandatuna raviajale) olid vähenenud varajase glatirameeratsetaadi ravi kasuks (ajumahu protsentuaalse muutuse keskmine erinevus oli 0,28%, p = 0,0209). Remurel on hübriidravim. Rohkem teavet on saadaval http://mri.cts-mrp.eu/Human/.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetilisi uuringuid ei ole patsientidel läbi viidud. In vitro uuringute andmed ja piiratud andmed tervetelt vabatahtlikelt näitavad, et glatirameeratsetaadi subkutaansel manustamisel imendub toimeaine kergesti ja suur osa annusest laguneb juba nahaaluses koes kiirelt väiksemateks fragmentideks.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele, peale teabe, mis on ära toodud ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes. Farmakokineetiliste andmete vähesuse tõttu inimestel ei saa toimepiire inimeste ja loomade vahel tuvastada. Immuunkomplekside depositsioonist neeruglomeerulites teatati vähesel arvul rottidel ja ahvidel, keda raviti vähemalt 6 kuud. 2-aastases uuringus rottidel ei täheldatud mingeid ilminguid immuunkompleksi depositsioonist neeruglomeerulites.

Teatati manustamisjärgsest anafülaksiast sensibiliseeritud loomadel (merisead või hiired). Nende andmete asjakohasus inimesele ei ole teada.

Toksilisus süstekohal oli sage leid pärast korduvat manustamist loomadele.

Rottidel, kelle emad said tiinuse ja imetamise ajal ravi subkutaanses annuses ≥ 6 mg/kg ööpäevas (2,83-kordne soovitatav maksimaalne annus 60 kg täiskasvanul kehapindala kohta mg/m2), täheldati

järglaste kaaluiibe tagasihoidlikku, kuid mitte statistiliselt olulist vähenemist võrreldes kontrollrühmaga. Muid olulisi toimeid järglaste kasvule ja käitumuslikule arengule ei täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Mitte lasta külmuda.

Kui süstleid ei saa hoida külmkapis, võib neid hoida toatemperatuuril (15 °C...25 °C) kuni ühe kuu jooksul üks kord. Kui glatirameeratsetaadi süstlid on pärast nimetatud ühekuulist perioodi veel kasutamata ning originaalpakendis, tuleb neid edasi hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakend sisaldab ühekordseks kasutamiseks silindrilist klaassüstlast koos sellele kinnitatud nõelaga. Kummikork (bromobutüül, tüüp 1) on paigaldatud silindri sulguriks ja see toimib süstimise ajal kolvina. Liikuv varras on keeratud kummikorgi sisse. Nõel on kaitstud nõelakaitsmega. Lahuse maht süstlis on 1,0 ml.

7 süstlit 28 süstlit 30 süstlit 90 (3 x 30) süstlit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva k.s. U Kabelovny 130 Dolni Měcholupy

102 37 Praha 10 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER

909016

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.05.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.02.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024