Ribavirin aurobindo 200 mg - tabl 200mg n14; n20; n28; n42; n56; n84; n112; n140; n168; n500 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ribavirin Aurobindo 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ribaviriin.
INN. Ribavirinum.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Heleroosa värvusega, kapslikujuline, õhukese polümeerikattega tabletid, pimetrükk „F“ühel ja „10“teisel küljel. Suurus on 13,1 mm x 6,1 mm.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Ribaviriin on näidustatud kroonilise
Ribaviriini kombineerimine
Vt teavet ravimi määramise kohta
4.2Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab alustama ja patsienti jälgima kroonilise
Manustamisviis
Ribavirin Aurobindo õhukese polümeerikattega tablette manustatakse suukaudselt söögi ajal kaheks annuseks jaotatuna (hommikul ja õhtul). Ribaviriini teratogeense toime tõttu ei tohi tablette poolitada ega purustada. Kuna Ribavirin Aurobindo on saadaval 200 mg tablettidena, puudub vajadus 400 mg tableti jagamiseks või poolitamiseks.
Annustamine
Ribavirin Aurobindo’t kasutatakse kombinatsioonis
Palun tutvuge
Annustamine kombineerituna
Manustatav annus
Ribaviriini soovitatav annus kombinatsioonis
Ravi kestus
Kombineeritud ravi
Table 1 Ribaviriini soovitatavad annused kombineerituna alfa
Patsiendi kaal (kg) |
Ribaviriini |
Ravi kestus |
200 mg tablettide arv |
|
ööpäevane annus |
|
|
<75 |
1000 mg |
24 või 48 nädalat |
5 (2 hommikul, 3 õhtul) |
≥75 |
1200 mg |
24 või 48 nädalat |
6 (3 hommikul, 3 õhtul) |
Annuste muutmine kõrvaltoimete tekkimisel
Ribaviriini kasutamisel koos
Kui ribaviriini ja
Kui annuste kohandamisel kõrvaltoimed ei kao, on vajalik ribaviriini või nii ribaviriini kui ka
Table 2 Annuste muutmise juhised ravi tõttu tekkinud aneemia puhul
Laboratoorsed näitajad |
Vähendada ainult ribaviriini |
Katkestada ribaviriini |
|
annust 600 |
manustamine, kui:** |
|
kui: |
|
Hemoglobiin |
<10 g/dl |
<8.5 g/dl |
südamehaiguseta patsientidel |
|
|
Hemoglobiin stabiilse |
Hemoglobiini langus ≥2 g/dl |
<12 g/dl vaatamata 4- |
südamehaigusega patsientidel |
ükskõik millise |
nädalasele ravile vähendatud |
|
raviperioodi jooksul (püsiv |
annustega |
|
annuse vähendamine) |
|
* Patsiendid, kellel on ribaviriini annust vähendatud 600
** Kui kõrvalnähud on möödunud, võib raviarsti otsusel uuesti hakata manustama 600 mg ribaviriini ööpäevas ja tõsta annust 800
Patsientide erirühmad
Kasutamine neerukahjustuse korral: Neerukahjustusega patsientidel võib soovitatud annuste juures (kohandatud vastavalt kehakaalule 75 kg) ribaviriini kontsentratsioon märkimisväärselt tõusta. Kreatiniini kliirensiga <50 ml/min või seerumi kreatiniiniga >2 mg/dl patsientide puhul (nii hemodialüüsi saavad kui ka mittesaavad) puuduvad piisavad andmed ribaviriini ohutuse, efektiivsuse ja farmakokineetika kohta, et soovitada spetsiifilisi kohandatud annuseid (vt lõik 5.2). Seetõttu tuleb neil patsientidel kasutada ribaviriini ainult äärmise vajaduse korral. Ravi tuleks alustada (või jätkata,
kui neerukahjustus tekib ravi ajal) äärmise ettevaatusega, jälgides kogu raviperioodi vältel pidevalt hemoglobiini kontsentratsiooni ning vajadusel korrigeerida annuseid (vt lõik 4.4).
Kasutamine maksakahjustuse korral: Maksafunktsioon ei mõjuta ribaviriini farmakokineetikat (vt lõik 5.2). Seetõttu pole vajalik ribaviriini annuste kohandamine maksakahjustusega patsientidel.
Kasutamine üle
Kasutamine alla
4.3Vastunäidustused
Palun tutvuge ka
-Ülitundlikkus ribaviriini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
-Rasedad naised (vt lõik 4.4). Ribaviriiniga ravi alustamiseks peab vahetult enne ravi tehtud rasedustest olema negatiivne.
-Rinnaga toitmine (vt lõik 4.6).
-Viimasel kuuel kuul olnud raske südamehaigus, sh ebastabiilne või ravile allumatu südamehaigus.
-Raske maksafunktsiooni häire või dekompenseeritud maksatsirroos.
-Hemoglobinopaatiad (näiteks talasseemia, sirprakuline aneemia).
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Psühhiaatrilised ja kesknärvisüsteemi (KNS) häired: Ribaviriini ja
Patsiendid, kellel esineb või on varem esinenud raskeid psühhiaatrilisi häireid: Kui kombinatsioonravi ribaviriini ja
Aineid tarvitavad/kuritarvitavad patsiendid:
HCV infektsiooniga patsientidel, kellel kaasneb teatud ainete (alkohol, kanep jms) sõltuvus, on suurem risk psühhiaatriliste häirete või juba olemasolevate psühhiaatriliste häirete ägenemise tekkeks alfainterferoonravi ajal. Kui nendel patsientidel peetakse vajalikuks ravi alfainterferooniga, tuleb ene ravi alustamist hoolikalt hinnata kaasnevate psühhiaatriliste haiguste olemasolu ja muude ainete võimalikku tarvitamist ning neid asjakohaselt käsitleda. Vajadusel tuleb patsiendi hindamisel, ravimisel ja jälgimisel kaaluda interdistsiplinaarset lähenemist (sh psühhiaater või sõltuvushäirete spetsialist).
Patsiente tuleb ravi ajal ja isegi pärast ravi lõppu hoolikalt jälgida. Psühhiaatriliste häirete või ainete tarvitamise taasilmnemisel või tekkimisel on soovitatav varajane sekkumine.
Kasv ja areng (lapsed ja noorukid): Kuni 48 nädalat kestnud ravikuuri käigus esines
Kaks aastat pärast ravi Pegasys’ega püsis 16% laste kehakaal ravieelse kaalukõveraga võrreldes 15 või enam protsentiili madalam ning 11% laste kasv ravieelse kasvukõveraga võrreldes 15 või enam protsentiili madalam.
Kasu ja riski suhte individuaalne hindamine lastel
Ravist oodatavat kasu tuleb hoolikalt kaaluda võrreldes kliinilistes uuringutes lastel ja noorukitel täheldatud ohutusalaste leidudega (vt lõigud 4.8 ja 5.1).
-Tähtis on arvesse võtta, et kombinatsioonravi põhjustas kasvupeetust.
-Seda riski tuleb kaaluda arvestades lapse haigustunnuseid, nagu haiguse progresseerumise (eriti fibroos) tunnused, kaasuvaid haigusi, mis võivad negatiivselt mõjutada haiguse progresseerumist (nt kaasuv HIV infektsioon), samuti ravivastuse prognostilisi tegureid (HCV genotüüp ja viiruskoormus). Võimalusel tuleb last ravida pärast puberteediaegset kasvuspurti, et vähendada kasvupeetuse riski. Puuduvad andmed ravi pikaajalise mõju kohta sugulisele küpsemisele.
Palun tutvuge
Kõigil kroonilise
Normaalse ALAT tasemega patsientidel progresseerub fibroos keskmiselt aeglasemalt kui suurenenud ALAT tasemega patsientidel. Seda tuleks arvestada koos teiste teguritega nagu HCV genotüüp, vanus, ekstrahepaatilised ilmingud, ülekande risk jne, mis mõjutavad otsust, kas ravida või mitte.
Teratogeensuse risk: vt lõik 4.6.
Enne ribaviriinravi määramist peab arst patsienti põhjalikult informeerima ribaviriini manustamisega kaasnevast teratogeensuse ohust, vajadusest pidevalt kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid, rasestumisvastaste meetodite usaldusväärsusest ja ribaviriini kasutamise tagajärgedest rasestumise korral. Teavet raseduse laboratoorse jälgimise kohta vt jaotisest “Laboratoorsed analüüsid”.
Kartsinogeensus: mõnede in vitro ja in vivo genotoksilisuse testide põhjal on ribaviriin mutageense toimega. Välistada ei saa ribaviriini võimalikku kartsinogeenset toimet (vt lõik 5.3).
Hemolüüs ja
Kirjanduses on andmeid pantsütopeenia ja luuüdi supressiooni tekkest
Ribaviriini ja
Äge ülitundlikkusreaktsioon: ägeda ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel (näiteks urtikaaria, angioödeem, bronhospasm, anafülaksia) tuleb ribaviriini manustamine koheselt katkestada ja rakendada vastavat ravi. Ajutise lööbe tekkimisel ei ole vajalik ravi katkestamine.
Maksafunktsioon: patsientidel, kellel tekib ravi ajal maksapuudulikku tuleb ribaviriini ja
Neerukahjustus: neerufunktsioonihäirega patsientidel on ribaviriini farmakokineetika muutunud seoses kliirensi langusega. Seetõttu on soovitatav enne ribaviriini ravi määramist hinnata patsientide neerufunktsiooni, eelkõige kreatiniini kliirensit. Patsientidel seerumi kreatiniiniga >2 mg/dl või kreatiniini kliirensiga <50 ml/min on täheldatud soovitatud annuste manustamisel ribaviriini plasmakontsentratsiooni tõusu. Ribaviriini ohutuse, efektiivsuse ja farmakokineetika andmed sellistel patsientidel on ebapiisavad, et anda soovitusi annuste kohandamiseks (vt lõik 5.2).
Silma kahjustused: ribaviriini kasutatakse kombinatsioonis
Transplantatsioon:
Kasutades raviks ribaviriini kombinatsioonis interferoonidega võib koinfektsiooni ning progresseerunud tsirroosiga patsientidel
Aneemia suurenenud riski tõttu ei ole ribaviriini ja zidovudiini samaaegne kasutamine soovitatav (vt lõik 4.5).
Koinfektsiooniga patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida maksa dekompensatsiooni tunnuste ja sümptomite suhtes (sh astsiit, entsefalopaatia, verejooks veenilaienditest, maksa sünteesifunktsiooni häired; nt
Ribaviriini ja didanosiini koosmanustamist ei soovitata mitokondrite toksilise kahjustuse ohu tõttu (vt lõik 4.5). Samuti tuleb vältida ribaviriini ja stavudiini koosmanustamist, et piirata osaliselt kattuvat mitokondrite toksilise kahjustuse riski.
Laboratoorsed analüüsid: enne ravi alustamist tuleb kõigil patsientidel teha standartne biokeemiline ja kliiniline vereanalüüs (üldveri ja leukotsütaarne valem, trombotsüütide arv, elektrolüüdid, kreatiniin seerumis, maksafunktsiooni näitajad, kusihape). Sobivateks näitajateks ribaviriini ja alfa-
Hemoglobiin |
≥ 12 g/dl (naised); ≥13 g/dl (mehed) |
Trombotsüüdid |
≥ 90000/mm |
Neutrofiilid |
≥ 1500/mm |
Laboratoorsed analüüsid tuleb teostada ravi 2. ja 4. nädalal ja edasi perioodiliselt vastavalt kliinilisele vajadusele.
Viljakas eas naised: vajalik on igakuine rasedustest ravi ajal ja 4 kuud pärast ravi lõppemist. Meespatsientide naispartnerid peavad tegema ravi ajal ja 7 kuud pärast ravi lõppemist üks kord kuus rasedustesti.
Hemolüüsi tõttu võib ribaviriini tarvitamisel tõusta kusihappesisaldus ja seetõttu tuleb eelsoodumusega patsiente hoolikalt jälgida podagra tekke suhtes.
Hammaste ja parodondi kahjustused: Ribaviriini ja
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Uuritud on ribaviriini koostoimeid
Seoses pika poolestusajaga püsib koostoimete võimalus kuni 2 kuud (5 ribaviriini poolestusaega) pärast
In vitro uuringute tulemused nii inimeste kui ka rottide maksa mikrosoomide preparaatidega ei viidanud ribaviriini tsütokroom P450 ensüümi vahendatud metabolismile. Ribaviriin ei inhibeeri tsütokroom P450 ensüüme. Toksilisuse uuringute põhjal pole tõendeid, et ribaviriin aktiveerib maksaensüüme. Seetõttu on väike võimalus P450 ensüümidega seotud koostoimete tekkeks.
Antatsiidid: Ribaviriin 600 mg biosaadavus langes magneesiumi, alumiiniumi ja metikooni sisaldavate antatsiidide samaaegsel manustamisel. AUCTF vähenes 14%. Pole välistatud, et selles uuringus kindlaks tehtud biosaadavuse langus on seotud ribaviriini hilinenud imendumise või pH muutusega. See koostoime ei ole kliiniliselt oluline.
Nukleosiidide analoogid: Ribaviriin inhibeerib in vitro zidovudiini ja stavudiini fosforüleerimist, mille kliiniline tähtsus ei ole veel selge. Siiski suurendavad need in vitro leiud tõenäosust, et zidovudiini või stavudiini samaaegne kasutamine ribaviriiniga võib suurendada HIV vireemiat. Seetõttu on soovitatav sageli kontrollida HIV RNA sisaldust plasmas patsientidel, keda ravitakse samaaegaselt ribaviriini ja ühega neist kahest nimetatud ravimist. Kui HIV RNA sisaldus tõuseb, tuleb üle vaadata ribaviriini ja pöördtranskriptaasi inhibiitorite samaaegse ravi vajadus.
Didanosiin (ddI): Ribaviriini ja didanosiini koosmanustamine ei ole soovitatav. Didanosiini manustamisel koos ribaviriiniga suureneb in vitro didanosiini või tema aktiivse metaboliidi (dideoksüadenosiin
Asatiopriin: Inosiinmonofosfaadi dehüdrogenaasi pärssiva toimega ribaviriin võib häirida asatiopriini metabolismi, mis võib viia
Koostoimeid teiste ravimitega ei täheldatud 47
Ribaviriinist tingitud aneemia süvenemist on kirjeldatud zidovudiini kasutamisel osana
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Prekliinilised andmed: erinevate loomaliikidega läbiviidud asjakohastes uuringutes on tõestatud ribaviriini märkimisväärne teratogeenne ja/või embrüotsiidne toime, mis on ilmnenud inimestel
soovitatud annustest palju madalamate annuste puhul. Täheldati kolju, suulae, silmade, lõua, jäsemete, luustiku ja seedetrakti väärarenguid. Teratogeensete toimete esinemissagedus ja raskusaste suurenesid ribaviriini annuste tõstmisel. Loodete ja vastsündinute elulemus langes.
Naispatsiendid: Ribaviriini ei tohi manustada rasedatele naistele (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Raseduse vältimiseks tuleb naispatsientidel võtta tarvitusele maksimaalsed abinõud. Enne ribaviriini ravi alustamist peab vahetult enne ravi tehtud rasedustest olema negatiivne. Ükski rasestumisvastane meetod ei paku
Meespatsiendid ja nende seksuaalpartnerid:
Imetamine: ei ole teada, kas ribaviriin eritub inimese rinnapiima. Kahjulike toimete võimaluse tõttu rinnapiimatoidul lastel tuleb imetamine lõpetada enne ravi alustamist.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ribavirin Aurobindo’l ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võib mõju omada ribaviriini ja
4.8Kõrvaltoimed
Palun tutvuge
Ribaviriini kõrvaltoimed kombinatsioonis
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Krooniline
Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed ribaviriini kombineerimisel 180 mikrogrammi
Krooniline
Eelnevale ravile mittereageerinud patsientidel oli ribaviriini ja
nädalase ravi rühmades (6% ja 6%). Sellesse uuringusse ei kaasatud patsiente, kes katkestasid eelneva ravi pegüleeritud
Ühes teises kliinilises uuringus raviti 48 nädala vältel ravile mittereageerinud patsiente, kellel oli kaugelearenenud fibroos või tsirroos (Ishaki skoor 3...6) ja trombotsüütide algarv 50000/mm. Uuringu esimese 20 nädala jooksul täheldatud hematoloogilised laboratoorsed kõrvalekalded olid anemia (26% patsientidest oli hemoglobiinisisaldus <10 g/dl), neutropeenia
Kroonilise
Tabelis 3 on toodud ribaviriini ja
Table 3 Ribaviriini ja
Organsüsteem |
Väga sage |
Sage |
Harv |
Väga harv |
Esine |
|
|
≥1 /10 |
≥1/100 kuni |
≥1 /1000 kuni |
≥1 /10,000 kuni |
<1/10,000 |
missag |
|
|
<1/10 |
< 1 /100 |
< 1 /1000 |
|
edus |
|
|
|
|
|
|
teadm |
|
|
|
|
|
|
ata* |
Infektsioonid ja |
|
Ülemiste |
Alumiste |
Endokardiit, |
|
|
infestatsioonid |
|
hingamisteed |
hingamisteede |
väliskõrvapõletik |
|
|
|
|
e |
infektsioon, |
|
|
|
|
|
infektsioon, |
kopsupõletik, |
|
|
|
|
|
bronhiit, |
kuseteede |
|
|
|
|
|
suuõõne |
infektsioon, |
|
|
|
|
|
kandidiaas, |
nahainfektsioo |
|
|
|
|
|
herpes |
n |
|
|
|
|
|
simplex |
|
|
|
|
|
|
Pahaloomuline |
|
|
|
|
pahaloomulised |
|
|
maksakasvaja |
|
|
|
ja täpsustamata |
|
|
|
|
|
|
kasvajad |
|
|
|
|
|
|
Vere ja |
Aneemia |
Trombotsütop |
|
Pantsütopeenia |
Aplastiline |
Isoleeri |
lümfisüsteemi |
|
eenia, |
|
|
aneemia |
tud |
haired |
|
lümfadenopaa |
|
|
|
erütrots |
|
|
tia |
|
|
|
ütaarne |
|
|
|
|
|
|
aplaasi |
|
|
|
|
|
|
a |
Immuunsüsteemi |
|
|
Sarkoidoos, |
Anafülaksia, |
Idiopaatilin |
Maksa- |
haired |
|
|
türeoidiit |
süsteemne |
ja |
|
|
|
e või |
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
erütematoosne |
trombootili |
neerutr |
|
|
|
|
luupus, |
ne |
ansplan |
|
|
|
|
reumatoidartriit |
trombotsüt |
taadi |
|
|
|
|
|
opeeniline |
äratõuk |
|
|
|
|
|
purpur |
ereakts |
|
|
|
|
|
|
ioon, |
|
|
|
|
|
|
Vogt- |
|
|
|
|
|
|
Koyan |
|
|
|
|
|
|
agi- |
|
|
|
|
|
|
Harada |
|
|
|
|
|
|
tõbi |
Endokriinsüsteemi |
|
Hüpotüreoidi |
Diabeet |
|
|
|
haired |
|
sm, |
|
|
|
|
|
|
Hüpertüreodi |
|
|
|
|
|
|
sm |
|
|
|
|
Ainevahetus- ja |
Anoreksia |
|
Dehüdratsioon |
|
|
|
toitumishäired |
|
|
|
|
|
|
Psühhiaatrilised |
Depressioon, |
Meeleolumuut |
Suitsiidimõtted, |
Suitsiid, |
|
Mania, |
haired |
unetus |
used, |
hallutsinatsioon |
Psühhootiline häire |
|
bipolaa |
|
|
emotsionaalsed |
id, viha |
|
|
rsed |
|
|
häired, ärevus, |
|
|
|
häired, |
|
|
agressiivsus, |
|
|
|
tapmis |
|
|
närvilisus, |
|
|
|
mõtted |
|
|
libiido |
|
|
|
|
|
|
langus |
|
|
|
|
Närvisüsteemi |
Peavalu, |
Mäluhäired, |
Perifeerne |
Kooma, |
|
|
Haired |
pearinglus, |
minestus, |
neuropaatia |
krambid, |
|
|
|
keskendumis |
nõrkus, |
|
näonärvi |
|
|
|
raskused |
migreen, |
|
halvatus |
|
|
|
|
hüpesteesia, |
|
|
|
|
|
|
hüperesteesia, |
|
|
|
|
|
|
paresteesia, |
|
|
|
|
|
|
treemor, |
|
|
|
|
|
|
maitsetundlikk |
|
|
|
|
|
|
use |
|
|
|
|
|
|
muutused, |
|
|
|
|
|
|
hirmuunenäod, |
|
|
|
|
|
|
somnolentsus |
|
|
|
|
Silma |
|
Ähmane |
Reetina |
Nägemisnärvi |
Nägemise |
Tõsine |
kahjustused |
|
nägemine, |
Hemorraagia |
neuropaatia, |
kaotus |
silma |
|
|
silmavalu, |
|
papillödeem, |
|
võrkke |
|
|
silmapõletik, |
|
reetina |
|
sta |
|
|
kseroftalmia |
|
veresoonte |
|
irdumi |
|
|
|
|
kahjustus, |
|
ne |
|
|
|
|
retinopaatia, |
|
|
|
|
|
|
silma sarvkesta |
|
|
|
|
|
|
haavand |
|
|
Kõrva ja |
|
Vertiigo, |
Kuulmise kadu |
|
|
|
labürindi |
|
Kõrvavalu |
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
Südame häired |
|
Tahhükardia, |
|
Müokardiinfarkt, |
|
|
|
|
südamepeksle |
|
südame |
|
|
|
|
mine, |
|
paispuudulikkus, |
|
|
|
|
perifeersed |
|
stenokardia, |
|
|
|
|
|
|
supraventrikulaar |
|
|
|
|
tursed |
|
ne |
|
|
|
|
|
|
tahhükardia, |
|
|
|
|
|
|
arütmia, kodade |
|
|
|
|
|
|
virvendus, |
|
|
|
|
|
|
perikardiit |
|
|
Vaskulaarsed |
|
Naha õhetus |
Hüpertensioon |
Ajuverejooks |
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Respiratoorsed, |
Hingeldus, |
Pingutusdüspn |
Vilisev |
Letaalse |
|
|
rindkere ja |
köha |
oe, |
hingamine |
lõppega |
|
|
mediastiinumi |
|
ninaverejooks, |
|
interstitsiaalne |
|
|
häired |
|
nasofarüngiit, |
|
pneumoniit, |
|
|
|
|
ninakõrvalkoo |
|
kopsuemboolia |
|
|
|
|
baste |
|
|
|
|
|
|
limaskesta |
|
|
|
|
|
|
turse, |
|
|
|
|
|
|
ninalimaskesta |
|
|
|
|
|
|
turse, nohu, |
|
|
|
|
|
|
kurguvalu |
|
|
|
|
Seedetrakti |
Kõhulahtisus |
Oksendamine, |
Mao- |
Peptiline |
|
|
häired |
, |
düspepsia, |
seedetrakti |
haavand, |
|
|
|
iiveldus, |
düsfaagia, |
verejooks, |
pankreatiit |
|
|
|
kõhuvalu |
suuhaavandid, |
huulepõletik, |
|
|
|
|
|
igemete |
gingiviit |
|
|
|
|
|
veritsemine, |
|
|
|
|
|
|
glossiit, |
|
|
|
|
|
|
stomatiit, |
|
|
|
|
|
|
kõhupuhitus, |
|
|
|
|
|
|
kõhukinnisus, |
|
|
|
|
|
|
suukuivus |
|
|
|
|
Maksa ja |
|
|
Maksafunktsio |
Maksapuudulikku |
|
|
sapiteede häired |
|
|
oni häired |
s, |
|
|
|
|
|
|
kolangiit, |
|
|
|
|
|
|
rasvmaks |
|
|
Naha ja |
Alopeetsia, |
Lööve, |
|
|
Toksiline |
|
nahaaluskoe |
dermatiit, |
suurenenud |
|
|
epidermise |
|
kahjustused |
sügelus, naha |
higistamine, |
|
|
nekrolüüs, |
|
|
kuivus |
psoriaas, |
|
|
Stevensi- |
|
|
|
urtikaaria, |
|
|
Johnsoni |
|
|
|
ekseem, |
|
|
sündroom, |
|
|
|
nahakahjustus, |
|
|
angioödeem, |
|
|
|
valgustundlikk |
|
|
multiformne |
|
|
|
usreaktsioon, |
|
|
erüteem |
|
|
|
öine |
|
|
|
|
|
|
higistamine |
|
|
|
|
Lihasvalu, |
Seljavalu, |
|
Müosiit |
|
Rabdo |
|
sidekoe |
liigesvalu |
artriit, |
|
|
|
müolüü |
kahjustused |
|
lihasnõrkus, |
|
|
|
s |
|
|
luuvalu, |
|
|
|
|
|
|
kaelavalu, |
|
|
|
|
|
|
lihasskeleti |
|
|
|
|
|
|
valu, |
|
|
|
|
|
|
lihaskrambid |
|
|
|
|
Neerude ja |
|
|
|
|
|
Neerup |
kuseteede häired |
|
|
|
|
|
uudulik |
|
|
|
|
|
|
kus, |
|
|
|
|
|
|
nefroot |
|
|
|
|
|
|
iline |
|
|
|
|
|
|
sündro |
|
|
|
|
|
|
om |
Reproduktiivse |
|
Impotentsus |
|
|
|
|
süsteemi ja |
|
|
|
|
|
|
rinnanäärme |
|
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
Üldised häired ja |
Palavik, |
Valu |
|
|
|
|
manustamiskoha |
külmavärinad |
rindkeres, |
|
|
|
|
reaktsioonid |
, valu, |
gripilaadne |
|
|
|
|
|
asteenia, |
haigus, halb |
|
|
|
|
|
väsimus, |
enesetunne, |
|
|
|
|
|
süstekoha |
letargia, |
|
|
|
|
|
reaktsioon, |
kuumahood, |
|
|
|
|
|
ärritatavus |
janu |
|
|
|
|
Uuringud |
|
Kaalulangus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vigastus, |
|
|
|
Ravimi |
|
|
mürgistus ja |
|
|
|
üleannustamine |
|
|
protseduuri |
|
|
|
|
|
|
tüsistused |
|
|
|
|
|
|
* Tuvastatud turuletulekujärgselt
Laboratoorsed analüüsid: kliinilistes uuringutes ribaviriini ja
Hemolüüs on ribaviriinravi annust limiteerivaks kõrvaltoimeks. Ribaviriini 1000/1200 mg ja
Enamus aneemia, leukopeenia ja trombotsütopeenia juhtudest olid kergekujulised (WHO raskusaste 1). WHO järgi 2 raskusastme muutusi laboratoorsetes analüüsides täheldati hemoglobiini (4% patsientidest), leukotsüütide (24% patsientidest) ja trombotsüütide (2% patsientidest) puhul. Mõõdukat (neutrofiilide üldarv (ANC)
Hemolüüsist tingitud kusihappe ja indirektse bilirubiini väärtuste tõusu on samuti täheldatud mõnel ribaviriini
Laboratoorsed näitajad
Kuigi hematoloogilist toksilisust neutropeenia, trombotsütopeenia ja aneemia kujul esines sagedamini
ja 8% patsientidest, kes said
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Ribaviriini üleannustamise juhtudest pole kliiniliste uuringute käigus teatatud. Maksimaalsest soovitatud annusest üle nelja korra suuremaid annuseid saanud isikutel on täheldatud hüpokaltseemiat ja hüpomagneseemiat. Mitmel sellisel juhul oli ribaviriini manustatud intravenoosselt. Suure jaotusruumala tõttu ei ole ribaviriin olulistes kogustes efektiivselt hemodialüüsitav.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Nukleosiidid ja nukleotiidid (v.a pöördtranskriptaasi inhibiitorid)
Toimemehhanism: ribaviriin on sünteetiline nukleosiidi analoog, millel on in vitro tingimustes tõestatud mõnede RNA ja DNA viiruste vastane toime. Ribaviriini ja
Ravile reageerivatel
Kroonilise
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Ribaviriini ja
Uuringu tulemused varem ravi mittesaanud patsientidel
Ribaviriini ja
Uuring NV15801 (raviti 1121 patsienti) võrdles 48 nädalase
Uuring NV15942 (raviti 1284 patsienti) võrdles kahte erineva kestusega ravi (24 nädalat võrreldes 48 nädalaga) ja kahte ribaviriini annust (800 mg võrreldes 1000/1200 mg).
Ainult
Tabel 4. Viroloogiline vastus uuritavas populatsioonis (kaasa arvatud
|
Uuring NV15942 |
Uuring NV15801 |
|
|
Ribaviriin |
Ribaviriin |
Ribaviriin |
|
1,000/1,200 mg ja |
1,000/1,200 mg ja |
1,000/1,200 mg & |
|
|||
|
peginterferoon |
peginterferoon |
3 MRÜ |
|
180 mikrogrammi |
180 mikrogrammi |
|
|
(N=436) |
(N=453) |
(N=444) |
|
48 nädalat |
48 nädalat |
48 nädalat |
Tavivastus ravi lõpus |
68% |
69% |
52% |
Üldine püsiv ravivastus |
63% |
54%* |
45%* |
*95% CI erinevusele: 3% ja 16%
Ribaviriini ja
Erinevused eri raviskeemide vahel ei olnud üldiselt seotud tsirroosi olemasolu/puudumisega, seetõttu ei sõltu ravisoovitused 1, 2 või 3 genotüübi puhul sellest ravieelsest tunnusest.
Tabel 5. Püsiv viroloogiline vastus lähtuvalt genotüübist ja ravieelsest viiruskoormusest pärast ribaviriini ja
|
Uuring NV15942 |
|
Uuring NV15801 |
|
||
|
Ribavirii |
Ribaviriin |
Ribaviriin |
Ribaviriini |
Ribaviriin |
Ribaviriin |
|
n 800 mg |
1000/1200 |
800 mg ja |
1000/1200 |
1000/1200 |
1000/1200 |
|
ja |
mg ja alfa- |
mg ja alfa- |
mg ja alfa- |
mg ja alfa- |
|
|
2b- |
|||||
|
180µg |
IFN 180 µg |
180 µg |
180 µg |
IFN 180 µg |
interferoon |
|
24 nädalat |
24 nädalat |
48 nädalat |
48 nädalat |
48 nädalat |
3 MRÜ |
|
|
|
|
|
|
48 nädalat |
1. Genotüüp |
29% |
42% |
41%(102/250 |
52% |
45% |
36% |
|
(29/101) |
(49/118)† |
)* |
(142/271)*† |
(134/298) |
(103/285) |
Madal |
|
|
|
|
|
|
viiruskoormus |
41 % |
52 % |
55% |
65% |
53% |
44 % |
|
(21/51) |
(37/71) |
(33/60) |
(55/85) |
(61/115) |
(41/94) |
Kõrge |
|
|
|
|
|
|
viiruskoormus |
16 % |
26 % |
|
47% |
|
|
|
(8/50) |
(12/47) |
36% |
(87/186) |
40% |
33% |
|
|
|
(69/190) |
|
(73/182) |
(62/189) |
2/3. |
84 % |
81% |
79 % |
80 % |
71 % |
61% |
Genotüüp |
(81/96) |
(117/144) |
(78/99) |
(123/153) |
(100/140) |
(88/145) |
Madal |
85 % |
83 % |
88 % |
77 % |
76% |
65 % |
viiruskoormus |
(29/34) |
(39/47) |
(29/33) |
(37/48) |
(28/37) |
(34/52) |
Kõrge |
84 % |
80 % |
74 % |
82 % |
70% |
58 % |
viiruskoormus |
(52/62) |
(78/97) |
(49/66) |
(86/105) |
(72/103) |
(54/93) |
4. Genotüüp |
0 % |
67 % (8/12) |
63 % |
82 % |
77 % |
45 % |
|
(0/5) |
|
(5/8) |
(9/11) |
(10/13) |
(5/11) |
Madal viiruskoormus = ≤ 800000 RÜ/ml; kõrge viiruskoormus = > 800000 RÜ/ml
* Ribaviriini 1000/1200 mg +
† Ribaviriini 1000/1200 mg + peginterferoon
Ravi kestuse 24 nädalani lühendamise võimalust 1. ja 4. genotüübiga patsientidel uuriti püsiva kiire viroloogilise ravivastuse põhjal, mida täheldati 4. nädalaks kiire viroloogilise ravivastuse saavutanud patsientidel uuringutes NV15942 ja ML17131 (vt tabel 6 ).
Tabel 6. Püsiv viroloogiline ravivastus 4. nädalaks saavutatud kiire viroloogilise ravivastuse järgi 1. ja 4. genotüübi puhul pärast ribaviriini ja
|
|
Uuring NV15942 |
|
|
Uuring ML17131 |
||
|
Ribaviriin |
Ribaviriin |
|
Ribaviriin |
|||
|
1000/1200 mg ja |
1000/1200 mg ja |
|
1000/1200 mg ja |
|||
|
|
||||||
|
peginterferoon |
peginterferoon |
|
peginterferoon |
|||
|
180 µg |
180 µg |
|
180 µg |
|||
|
24 nädalat |
48 nädalat |
|
24 nädalat |
|||
1. Genotüüp RVR |
90% |
(28/31) |
92% |
(47/51) |
|
|
77% (59/77) |
Madal viiruskoormus |
93% |
(25/27) |
96% |
(26/27) |
|
|
80% (52/65) |
Kõrge viiruskoormus |
75% |
(3/4) |
88% |
(21/24) |
|
|
58% (7/12) |
1. Genotüüp ilma RVR |
24% |
(21/87) |
43% |
(95/220) |
|
|
- |
Madal viiruskoormus |
27% |
(12/44) |
50% |
(31/62) |
|
|
- |
Kõrge viiruskoormus |
21% |
(9/43) |
41% |
(64/158) |
|
|
- |
4. Genotüüp RVR |
(5/6) |
|
(5/5) |
|
|
|
92% (22/24) |
4. Genotüüp ilma RVR |
(3/6) |
|
(4/6) |
|
|
|
- |
Madal viiruskoormus= ≤ 800000 RÜ/ml; kõrge viiruskoormus= > 800000 RÜ/ml.
RVR = kiire viroloogiline ravivastus (HCV RNA mittemääratav) 4. nädalal ja HCV RNA mittemääratav 24. nädalal
Kuigi vastavaid andmeid on vähe, on need näidanud, et ravi kestuse lühendamisega 24 nädalani võib kaasneda suurem haiguse retsidiveerumise risk (vt tabel 7).
Tabel 7. Viroloogilise ravivastuse kadumine ravi lõpus kiire viroloogilise ravivastuse saavutanud patsientidel
|
Uuring NV15942 |
|
Uuring NV15801 |
|
|
Ribaviriin |
Ribaviriin |
Ribaviriin |
|
|
1000/1200 mg ja |
1000/1200 mg & |
1000/1200 mg & |
|
|
||||
|
peginterferoon |
peginterferoon |
peginterferoon |
|
|
180 µg |
180 µg |
180 µg |
|
|
24 nädalat |
48 nädalat |
48 nädalat |
|
1. Genotüüp RVR |
6.7% (2/30) |
4.3% (2/47) |
0% |
(0/24) |
Madal viiruskoormus |
3.8% (1/26) |
0% (0/25) |
0% |
(0/17) |
Kõrge viiruskoormus |
25% (1/4) |
9.1% (2/22) |
0% |
(0/7) |
4. Genotüüp RVR |
(0/5) |
(0/5) |
0% |
(0/4) |
Ravi kestuse 16 nädalani lühendamise võimalust 2. või 3. genotüübiga patsientidel uuriti püsiva kiire viroloogilise ravivastuse põhjal, mida täheldati 4. nädalaks kiire viroloogilise ravivastusega patsientidel uuringus NV17317 (vt tabel 10).
Viiruse 2. või 3. genotüübiga nakatunud patsientidel läbi viidud uuringus NV17317 said kõik patsiendid
4. nädalaks HCV RNA negatiivsete ja ravieelselt madala viiruskoormusega patsientide alagrupi retrospektiivses analüüsis uuriti ka
Tabel 8 Üldine püsiv viroloogiline ravivastus ja 4. nädalaks saavutatud kiire viroloogiline ravivastus
|
Uuring NV17317 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ribaviriin 800 |
ribaviriin 800 mg |
Ravi erinevus |
||
|
mg ja |
ja |
95% CI |
|
|
|
peginterferoon |
peginterferoon |
|
|
|
|
180 µg |
180 µg |
|
|
|
|
16 nädalat |
24 nädalat |
|
|
|
2. või 3. genotüüp |
65% (443/679) |
76% (478/630) |
P<0.0001 |
||
|
|
|
|
||
2. või 3. genotüüp |
82% (378/461) |
90% (370/410) |
P=0.0006 |
||
RVR |
|||||
|
|
|
|||
Madal viiruskoormus |
89% (147/166) |
94% (141/150) |
P=0.11 |
||
|
|
|
|
||
Kõrge viiruskoormus |
78% (231/295) |
88% (229/260) |
P=0.002 |
||
|
|
|
|
Madal viiruskoormus= ravieelselt ≤ 800000 RÜ/ml; kõrge viiruskoormus= ravieelselt > 800000 RÜ/mlRVR = kiire viroloogiline ravivastus (HCV RNA negatiivne) 4. nädalal
Praegu ei ole selge, kas ribaviriini suurema annuse (nt 1000/1200 mg ööpäevas kehakaalu alusel) kasutamisel saavutatakse suurem püsiva viroloogilise ravivastuse määr kui 800 mg ööpäevas puhul, kui ravi lühendatakse 16 nädalani.
Andmed näitasid, et ravi kestuse lühendamine 16 nädalani on seotud suurema riskiga retsidiivi tekkeks (vt tabel 9).
Tabel 9 Viroloogilise ravivastuse kadumine pärast ravi lõppu kiire viroloogilise ravivastuse saavutanud 2. või 3. genotüübiga patsientidel
|
Uuring NV17317 |
|
|
|
|
|
ribaviriin 800 mg |
ribaviriin 800 mg |
Ravi erinevus |
||
|
ja |
ja |
95% CI |
|
|
|
peginterferoon |
pPeginterferoon |
|
|
|
|
180 µg |
180 µg |
|
|
|
|
16 nädalat |
24 nädalat |
|
|
|
2. või 3. genotüüp RVR |
15% (67/439) |
6% (23/386) |
9.3% |
P<0.0001 |
|
[5.2% ; 13.6%] |
|||||
|
|
|
|
||
Madal viiruskoormus |
6% (10/155) |
1% (2/141) |
5% |
P=0.04 |
|
[0.6% ; 10.3%] |
|||||
|
|
|
|
||
Kõrge viiruskoormus |
20% (57/284) |
9% (21/245) |
11.5% |
P=0.0002 |
|
[5.6% ; 17.4%] |
|||||
|
|
|
|
Krooniline
Uuringus MV17150 randomiseeriti patsiendid, kes ei olnud reageerinud eelnevale ravile pegüleeritud
•
•
•
•
Kõik patsiendid said ribaviriini (1000 või 1200 mg päevas) kombinatsioonis
Mitmed regressiooni- ja gruppide koondanalüüsid, mis hindasid ravi kestuse ja induktsioonannuse kasutamise mõju, näitasid selgelt, et ravi kestus 72 nädalat on esmane tegur püsiva viroloogilise ravivastuse saavutamiseks. Püsiva viroloogilise ravivastuse (sustained virological response, SVR) erinevused ravi kestuse, demograafiliste andmete ja eelneva ravi toimel saavutatud parimate ravivastuste alusel on toodud tabelis 10.
Tabel 10: 12. nädala viroloogiline ravivastus (VR) ja püsiv viroloogiline ravivastus (SVR) patsientidel, kes saavutasid ribaviriini ja
|
ribaviriin |
ribaviriin 1000/1200 |
ribaviriin 1000/1200 |
|||
|
1000/1200 mg ja |
mg ja |
mg ja |
|||
|
peginterferoon |
peginterferoon |
||||
|
peginterferoon |
360/180 või |
360/180 või 180 µg |
|||
|
360/180 või |
180 µg |
48 nädalat |
|||
|
180 µg |
72 nädalat |
(N = 469) |
|||
|
72 või 48 nädalat |
(N = 473) |
SVR patsientidel, |
|||
|
(N = 942) |
SVR patsientidel, |
kes saavutasid |
|||
|
12. näd |
kes saavutasid |
12. näd |
|||
|
patsiendid A |
12. näd |
(N = 57) |
|||
|
(N = 876) |
(N = 100) |
|
|
||
Üldine |
18% |
(157/876) |
57% |
(57/100) |
35% |
(20/57) |
Madal viiruskoormus |
35% |
(56/159) |
63% |
(22/35) |
38% |
(8/21) |
Kõrge viiruskoormus |
14% |
(97/686) |
54% |
(34/63) |
32% |
(11/34) |
|
|
|
|
|
|
|
¼. genotüüp |
17% |
(140/846) |
55% (52/94) |
35% |
(16/46) |
|
Madal viiruskoormus |
35% |
(54/154) |
63% (22/35) |
37% |
(7/19) |
|
Kõrge viiruskoormus |
13% |
(84/663) |
52% (30/58) |
35% |
(9/26) |
|
|
|
|
|
|
||
2/3. genotüüp |
58% |
(15/26) |
(4/5) |
(3/10) |
||
Madal viiruskoormus |
(2/5) |
|
— |
(1/2) |
|
|
Kõrge viiruskoormus |
(11/19) |
(3/4) |
(1/7) |
|
||
|
|
|
|
|
|
|
Tsirroosi olemasolu |
8% (19/239) |
(6/13) |
(3/6) |
|
||
Tsirroosiga |
|
|||||
22% |
(137/633) |
59% (51/87) |
34% |
(17/50) |
||
Tsirroosita |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
Parim ravivastus eelneva |
|
|
|
|
|
|
ravi ajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HCV RNA langus |
28% |
(34/121) |
68% (15/22) |
(6/12) |
||
≥2log |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
HCV RNA langus |
12% |
(39/323) |
64% (16/25) |
(5/14) |
||
<2log |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
Eelnev parim ravivastus |
19% |
(84/432) |
49% (26/53) |
29% |
(9/31) |
|
puudub |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Kõrge viiruskoormus = > 800000 RÜ/ml, madal viiruskoormus = ≤ 800000 RÜ/ml.
a Patsiendid, kes saavutasid 12. nädalaks viiruse supressiooni (mittemääratav HCV RNA <50 RÜ/ml), loeti 12. nädala viroloogilise ravivastuse saavutanuteks. Patsiendid, kellel puudusid 12. nädalal HCV RNA tulemused, on analüüsist välja arvatud.
b Patsiendid, kes saavutasid 12. nädalaks viiruse supressiooni, kuid kellel puudusid jälgimisperioodi lõpus HCV RNA tulemused, loeti ravile mittereageerinuteks.
Tabel 11 Püsiv viroloogiline ravivastus
Ribaviriin 1000/1200 mg ja
48 nädalat
Interferoon |
27% |
(70/255) |
|
|
|
|
|
Pegüleeritud interferoon |
34% |
(13/38) |
|
|
|
|
|
Interferoon pluss ribaviriin |
13% |
(90/692) |
|
|
|
|
|
Pegüleeritud interferoon pluss |
11% |
(7/61) |
|
ribaviriin |
|||
|
|
Normaalse ALAT tasemega HCV patsiendid
Uuringus NR16071 randomiseeriti normaalse ALAT tasemega HCV patsiendid 72 nädala jooksul ravi mittesaavasse kontrollgruppi või nad said
ravivabajälgimisperiood. SVR oli selle uuringu gruppides sarnane uuringu NV15942 vastavates gruppides saadule.
Lapsed ja noorukid
Uurija poolt sponsoreeritud uuringus CHIPS (Chronic Hepatitis C International Paediatric Study, rahvusvaheline kroonilise
Viroloogilised ravivastused ribaviriini ja
Tabel 12. Püsiv viroloogiline ravivastus genotüübi ja ravieelse viiruskoormuse järg pärast kombinatsioonravi ribaviriini ja
|
Uuring NR15961 |
|
|
|
|
|
|
||||||
|
interferoon |
peginterferoon |
180 µg ja |
|||
|
3 MRÜ ja |
180 µg ja platseebo |
ribaviriin 800 mg |
|||
|
ribaviriin 800 mg |
48 nädalat |
48 nädalat |
|||
|
48 nädalat |
|
|
|
|
|
Kõik patsiendid |
12% |
(33/285)* |
20% |
(58/286)* |
40% |
(116/289)* |
1. genotüüp |
7% (12/171) |
14% |
(24/175) |
29% |
(51/176) |
|
Madal viiruskoormus |
19% |
(8/42) |
38% |
(17/45) |
61% |
(28/46) |
Kõrge viiruskoormus |
3% (4/129) |
5% (7/130) |
18% |
(23/130) |
||
20% |
(18/89) |
36% |
(32/90) |
62% |
(59/95) |
|
Madal viiruskoormus |
27% |
(8/30) |
38% |
(9/24) |
61% |
(17/28) |
Kõrge viiruskoormus |
17% |
(10/59) |
35% |
(23/66) |
63% |
(42/67) |
Madal viiruskoormus= ≤800000 RÜ/ml; kõrge viiruskoormus= > 800000 RÜ/ml
*
*
*
Järgnevas uuringus (NV18209), kus osalesid HCV 1. genotüübi ja HIV koinfektsiooniga patsiendid, võrreldi 180 µg/nädalas
ribaviriini kombinatsioonravi teadaoleva ohutusprofiiliga ning ei näidanud olulisi erinevusi; erandiks oli aneemia esinemissageduse vähene suurenemine ribaviriini suure annuse rühmas.
Ribaviriin kombineerituna
Taastekkinud haigusega patsientidel (M23136; N=99) leiti püsiva viroloogilise ja biokeemilise vastuse statistiliselt oluline kümnekordne tõus (4 % kuni 43%, p <0,01). Soodsat profiili kombinatsioonravi kasuks näitasid ka uuringud ravivastuse seotusest HCV genotüübi ja algse viiruskoormusega. Kombinatsioonravi ja interferooni monoteraapia gruppides olid püsiva ravivastuse sagedused patsientidel HCV 1. genotüübiga vastavalt 28% ja 0% ja
5.2Farmakokineetilised omadused
Ühe annuse ribaviriini suukaudsel manustamisel imendub ribaviriin kiiresti (keskmine Tmax = 1...2 tundi). Keskmine ribaviriini terminaalfaasi poolestusaeg ühe ribaviriini annuse manustamisel on 140...160 tundi. Kirjanduse andmetel on ribaviriini imendumine ulatuslik, ligikaudu 10% radioaktiivselt märgistatud annusest eritub väljaheitega. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 45...65% ning seda tõenäoliselt seoses maksapassaaži läbimisega. Annuse ja AUCTF suhe on ribaviriini ühekordse annuse 200...1200 mg manustamisel peaaegu lineaarne. Üksikannuse 600 mg ribaviriini manustamisel on ribaviriini suukaudne kliirens vahemikus 22...29 l/h. Ribaviriini manustamisel on jaotusruumala ligikaudu 4500 liitrit. Ribaviriin ei seondu plasmaproteiinidega.
Ribaviriini ühekordse suukaudse annuse manustamisel on ribaviriinil tõestatud suur farmakokineetiliste omaduste varieerumine nii erinevate isikute vahel kui ka samal isikul (erinevused isikute vahel ≤25% nii AUC kui ka CMAX osas). Seda võib seletada ulatusliku esmase maksapassaažiga ja jaotumisega verekomponentide vahel.
Ribaviriini transporti mitteplasma koostisosadesse on kõige enam uuritud erütrotsüütidel ja see toimub primaarselt
Ribaviriinil on kaks metabolism rada: 1) pöörduv fosforülatsioon 2) degradatsioon, sh deribosüleerimine ja amiidide hüdrolüüs, mille tulemusena tekivad triasoolkarboksühappe metaboliidid.
Ribaviriin ja mõlemad tema triasoolkarboksamiid ja triasoolkarboksühappe metaboliidid väljutatakse neerude kaudu.
Korduval manustamisel kuhjub ribaviriin olulises koguses plasmasse, kirjanduse andmetel on korduvannuste ja ühekordse annuse AUCHR suhe kuuekordne. Suukaudsel 600 mg kaks korda ööpäevas manustamisel saavutati tasakaalukontsentratsioon ligikaudu 4 nädalaga, keskmine plasmakontsentratsioon oli ligikaudu 2200 nanogrammi/ml. Manustamise katkestamisel oli poolestusaeg ligikaudu 300 tundi, mis peegeldab tõenäoliselt plasmavälist aeglast eliminatsiooni
Toidu mõju: 600 mg ribaviriini üksikannuse manustamisel suurenes biosaadavus kõrge rasvasisaldusega toidu samaaegsel manustamisel. Ribaviriini manustamisel kõrge rasvasisaldusega hommikusöögiga suurenesid ribaviriini AUC(0...192T) ja CMAX vastavalt 42% ja 66% võrreldes tühja kõhuga manustamisega. Selle üksikannustega läbiviidud uuringu kliiniline tähtsus pole selge. Ribaviriini toime korduval söögi ajal manustamisel oli võrreldav ribaviriini /
Neerufunktsioon: Patsientidel kreatiniini kliirensiga ≤ 50 ml/min, sealhulgas kroonilist hemodialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, on ribaviriini kliirens vähenenud, moodustades ligikaudu 30% normaalse neerufunktsiooniga patsientidel esinevast väärtusest. Väikese uuringu põhjal, kus osalenud keskmise või raske neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens ≤ 50 ml/min) said ribaviriini vähendatud ööpäevastes annustes 600 mg ja 400 mg, oli ribaviriini ekspositsioon plasmas (AUC) kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens >80 ml/min), kes said ribaviriini tavaannuses. Püsivalt hemodialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, kes said ribaviriini ööpäevases annuses 200 mg, moodustas ribaviriini keskmine ekspositsioon (AUC) ligikaudu 80% normaalse neerufunktsiooniga patsientidel esinevast väärtusest, kes said ribaviriini ööpäevases tavaannuses 1000/1200 mg. Ribaviriin on plasmast hemodialüüsitav ekstratsiooni suhtarvuga ligikaudu 50%, siiski ei ole ribaviriin suure jaotusruumala tõttu olulistes kogustes hemodialüüsi teel organismist eemaldatav. Selles uuringus hinnatud annuseid kasutanud keskmise ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist. Kuigi märkimisväärse neerukahjustusega patsientidel vajab ribaviriini annus vähendamist, puuduvad piisavad andmed ribaviriini ohutuse ja efektiivsuse kohta nendel patsientidel, et anda spetsiifilisi annuse kohandamise soovitusi (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Maksafunktsioon: kerge, keskmise ja raske maksafunktsiooni häirega
Kasutamine üle
Alla
Populatsiooni farmakokineetika: populatsiooni farmakokineetiline analüüs viidi läbi kasutades plasmakontsentratsioonide väärtusi viiest erinevast uuringust. Kui kehakaal ja rass olid statistiliselt olulised seotud muutujad kliirensi mudelil, siis kliiniliselt oluline oli vaid kehakaal. Kliirens suurenes kehakaalu funktsioonina ja eeldatavaks varieeruvuseks 17,7 kuni 24,8 l/h kaaluvahemikus 44 kuni 155 kg. Kreatiniini kliirensi väärtused (isegi 34 ml/min) ei mõjutanud ribaviriini kliirensit.
Kandumine seemnevedelikku: Uuritud on ribaviriini kandumist seemnevedelikku. Ribaviriini kontsentratsioon seemnevedelikus on ligikaudu kaks korda suurem kui seerumis. Samas on hinnatud ribaviriini süsteemset ekspositsiooni naissoost partneri organismis pärast seksuaalvahekorda ravi saava patsiendiga ning leitud, et see on äärmiselt väike võrreldes ribaviriini terapeutilise plasmakontsentratsiooniga.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Kõikide adekvaatsete uuringute põhjal on ribaviriin erinevatele loomaliikidele embrüotoksilise ja/või teratogeense toimega ning seda inimestele soovitatud annustest oluliselt väiksemate annuste puhul. Kirjeldatud on kolju, suulae, silmade, lõua, jäsemete, luustiku ja seedetrakti väärarenguid. Annuse
suurendamisel tõusis ka teratogeensete toimete esinemissagedus ja raskusaste. Loodete ja vastsündinute elulemus langes.
Loomkatsete (sh koerte ja ahvidega) põhjal on ribaviriin kõige toksilisem erütrotsüütide suhtes. Aneemia tekib kiiresti pärast ravi alustamist, kuid kaob ravi katkestamisel ka kiiresti. Hüpoplastilist aneemiat täheldati subkrooniliste uuringute käigus ainult rottidel annustes 160 mg/kg ööpäevas.
Ribaviriini korduvtoksilisuse uuringutes täheldati kestvat leukotsüütide ja/või lümfotsüütide arvu vähenemist närilistel ja koertel ning lühiajalist ahvidel ribaviriini subkroonilistes uuringutes. Korduvtoksilisuse uuringutes rottidel täheldati tüümuse lümfotsüütide varude tühjenemist ja/või tüümusest sõltuvate piirkondade vähenemist põrnas (periarteriolaarsed lümfoidsed kogumikud, valge pulp) ning mesenteeriumi lümfisõlmedes. Ribaviriini korduvate annuste manustamisel koertele täheldati soolekrüptide dilatatsiooni/nekrooside sagenemist ning samuti peensoole kroonilise põletiku ja erosioonide sagenemist.
Hindamaks ribaviriini toimet testistele ja spermale teostati hiirtel korduvannustega uuringuid, kus loomadel tekkisid sperma muutused terapeutilistest annustest palju madalamate annuste juures. Pärast ravimi manustamise katkestamist möödus toksiline toime testistele ühe või kahe spermatogeense tsükli vältel täielikult.
Genotoksilisuse uuringute põhjal on ribaviriinil teatud genotoksiline toime. Ribaviriin oli aktiivne in vitro transformatsioonitestis. Genotoksilisust on täheldatud in vivo hiirte mikronukleuse testides. Dominantne letaalsuse test rottidel oli negatiivne, mis viitab sellele, et kui rottidel tekkisid mutatsioonid, siis ei kantud neid gameetidega edasi. Ribaviriin on inimestele potentsiaalselt kartsinogeense toimega.
Ribaviriini ja
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Preželatiniseeritud maisitärklis (maisitärklis)
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Povidoon
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Magneesium stearaat
Tableti kate:
HPMC 2910/ Hüpromelloos (15cP) (E464)
Titaandioksiidi (E171)
Triatsetiin (E1518)
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Etüültselluloosi (10cP) (E462)
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Ribavirin Aurobindo õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval läbipaistvast PVC- Alumiinium fooliumist blister pakendites ja polüpropüleenist korgiga HDPE pudelites.
Pakendi suurused:
Blister pakendid: 14, 20, 28, 42, 56, 84, 112, 140 ja 168 õhukese polümeerikattega tabletid. HDPE pudel: 28, 42, 56, 112, 168 ja 500 õhukese polümeerikattega tabletid.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Aurobindo Pharma (Malta) Limited
Vault 14, Level 2, Valletta Waterfront
Floriana FRN 1913
Malta
8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
03.12.2014
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014.