Ranisan 150 mg - õhukese polümeerikattega tablett (150mg)

RANISAN 150 MG
õhukese polümeerikattega tablett (150mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

RANISAN 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Ranitidiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Ranisan 150 mg ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Ranisan 150 mg võtmist
3. Kuidas Ranisan 150 mg võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed

Kuidas Ranisan 150 mg säilitada

1. Pakendi sisu ja muu teave
2. Mis ravim on Ranisan 150 mg ja milleks seda kasutatakse

Ranisan 150 mg kuulub ravimite rühma, mis pärsivad happeliste maomahlade tootmist. See imendub sooles kiiresti ja selle toimet ei mõjuta mao hetkesisu.

Ranisan 150 mg sobib kõikidele seisunditele, mida iseloomustab happelise maomahla suurenenud eritumine ja sellele järgnev limaskestade ärritus, koos järgmiste komplikatsioonidega:

Täiskasvanutel ja noorukitel (12-aastased ja vanemad) on ravim näidustatud mao- või kaksteistsõrmikuhaavandite, refluksösofagiidi (söögitorupõletiku) raviks, gastroösofageaalse reflukshaiguse (maosisu tagasivool söögitorusse) sümptomaatiliseks raviks, Zollinger-Ellison’i sündroomi raviks ja üldanesteesia ajal tekkiva maosisaldise aspiratsiooni ennetamiseks aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel.

Lastele (vanuses 3…11 aastat) määratakse ravimit mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite raviks ning gastroösofageaalse refluksi (liigsest happest põhjustatud söögitoru- või maoprobleemide) raviks. Mõlemal juhul võib esineda valu või ebamugavustunne, mida tuntakse ka nimetuste all „seedehäire“, „düspepsia“ või „kõrvetised“.

Mida on vaja teada enne Ranisan 150 mg võtmist

Ärge võtke Ranisan 150 mg

• kui olete ranitidiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Ranisan 150 mg võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Enne ravi algust Ranisan 150 mg, peab teie arst välistama teil pahaloomulise peptilise haavandi olemasolu.

Ranitidiin eritub neerude kaudu, seega suureneb raske neerukahjustusega patsiendil ravimi sisaldus plasmas. Neerukahjustuste puhul tuleb ravimi annustamisel lähtuda arsti soovitustest.

Patsiendil (eriti eakal ja peptilist haavandit põdenul), kes üheaegselt ranitidiiniga kasutab mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, on soovitatav teha regulaarseid läbivaatusi.

Üksikute kliiniliste juhtude põhjal võib arvata, et ranitidiin võib esile kutsuda porfüüria ägedaid hoogusid, mistõttu tuleks vältida tema määramist patsiendile, kellel on esinenud äge porfüüria.

Eakatel, kroonilise kopsuhaiguse, suhkurtõve või immuunpuudulikkusega isikutel võib olla suurem risk haiglaväliselt omandatud kopsupõlrtikuu tekkeks.

Muud ravimid ja Ranisan 150 mg

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ranisan 150 mg ja teised samaaegselt manustatavad ravimid võivad anda koostoimeid.

Kumariini-tüüpi antikoagulantide (nt varfariini) samaaegsel manustamisel on siiski täheldatud protrombiiniaja muutusi. Kitsa terapeutilise indeksi tõttu soovitatakse samaaegse ranitidiinravi ajal pikenenud või lühenenud protrombiiniaega hoolikalt jälgida.

Ranitidiini suured annused (nt sellised, mida kasutatakse Zollinger-Ellisoni sündroomi raviks) võivad vähendada prokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidi eritumist ning põhjustada sellega nimetatud ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Teatud ravimite omastatavus võib muutuda. See võib ravimite imendumist nii suurendada (nt triasolaami, midasolaami, glipisiidi puhul) kui ka vähendada (ketokonasooli, atasanaviiri, delaviridiini, gefitinibi puhul).

Sukralfaadiga koosmanustamisel võib väheneda ranitidiini imendumine. Selle vältimiseks manustada sukralfaati mõni tund hiljem.

Ranisan 150 mg koos toidu ja joogiga

Ranisan 150 mg võetakse pärast sööki.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Raseduse ja imetamise ajal tohib ranitidiini kasutada vaid äärmisel vajadusel.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ranisan 150 mg ei oma mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kuidas Ranisan 150 mg võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on:

Täiskasvanud (kaasa arvatud eakad patsiendid)/noorukid (12-aastased ja vanemad)

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks 150 mg hommikul ja õhtul enne magamaminekut või

300 mg pärast õhtusööki või enne magamaminekut. Ravi kestus 4…8 nädalat (haavandid paranevad tavaliselt 4 nädala jooksul, kui üksikjuhtudel haavand sellise raviga täielikult ei parane, tuleb järgneva 4 nädala jooksul ravi samas annuses jätkata).

Peptilise haavandi retsidiivide profülaktikaks 150 mg (1 tablett) õhtul enne magamaminekut pikema perioodi jooksul.

Zollinger-Ellisoni sündroomi puhul täiskasvanule 150 mg 3 korda ööpäevas, vajadusel võib annust suurendada kuni 2 tabletti 3 korda ööpäevas.

Refluksösofagiidi raviks 150 mg 2 korda ööpäevas või 300 mg enne magamaminekut. Ravi kestus 8…12 nädalat.

Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud ülihappesuse ja düspepsia korral on soovitatav annus 150 mg kaks korda ööpäevas. Patsiendid, kes ei parane 2…4 nädalaga või kellel tekivad mõni aeg hiljem retsidiivid, vajavad edasist uurimist.

Üldanesteesia ajal tekkiva maosisaldise aspiratsiooni profülaktikaks aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel: 150 mg 2 tundi enne anesteesia induktsiooni ning võimalusel 150 mg ka eelmisel õhtul.

Lapsed kehakaaluga üle 30 kg vanuses 3…11 aastat

Arst määrab lapsele sobiva annuse tema kehakaalu alusel. Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandite ravi

Tavaline annus on 2 mg kehakaalu iga kilogrammi kohta kaks korda ööpäevas nelja nädala vältel. Vajadusel võib annust suurendada 4 mg kehakaalu iga kilogrammi kohta kaks korda ööpäevas. Üksikannuste võtmise vahe peab olema umbes 12 tundi. Vajaduse korral võidakse raviperioodi pikendada 8 nädalani.

Gastroösofageaalse refluksi ravi

Tavaline annus on 2,5 mg kehakaalu iga kilogrammi kohta kaks korda ööpäevas kahe nädala vältel. Vajaduse korral võib annust suurendada 5 mg kehakaalu iga kilogrammi kohta kaks korda ööpäevas. Üksikannuse võtmise vahe peab olema umbes 12 tundi.

Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min) on poolväärtusaeg umbes 3 korda pikem ja ravim võib seetõttu kumuleeruda. Sellisele patsiendile on soovitatav ranitidiini ööpäevane annus 150 mg.

Kui teil on tunne, et Ranisan 150 mg toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Ranisan 150 mg rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise või ravimi juhusliku neelamise korral lapse poolt, pidage nõu oma arstiga.

Kui te unustate Ranisan 150 mg võtta

Kui te unustate ühe annuse võtta, võtke järgmine annus niipea, kui teile meenub. Seejärel võtke järgmine annus tavalisel ajal, nagu teie arst teile soovitanud on. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Ranisan 150 mg võtmise

Võtke määratud annuseid niikaua, kuni teie arst seda määranud on. Ärge katkestage ravi ilma arsti soovituseta, isegi juhul, kui teie sümptomid taanduvad.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimed esinevad 3…7% patsientidest.

Kõrvaltoimed on esitatud järgmiselt:

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10st).

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st).

Aeg-ajalt võib esineda kuni 1 inimesel 100st).

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st).

Väga harv (võib esineda kuni vähem kui 1 inimesel 10000st).

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv: vererakkude arvu muutused (leukopeenia, trombotsütopeenia). Need on tavaliselt pöörduvad. Agranulotsütoos või pantsütopeenia, mõnikord koos luuüdi hüpoplaasia või aplaasiaga.

Immuunsüsteemi häired

Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (nõgeslööve, kuded paikne turse, palavik, bronhospasm, vererõhu langus ja valu rinnus).

Väga harv: anafülaktiline šokk.

Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud pärast ühekordse annuse manustamist. Teadmata: hingeldus (düspnoe).

Psühhiaatrilised häired

Väga harv: mööduv vaimne segasusseisund, depressioon ja hallutsinatsioonid.

Neid on kirjeldatud peamiselt raskelt haigetel patsientidel, vanemaealistel ja nefropaatiaga (neerukahjustusega) patsientidel.

Närvisüsteemi häired

Väga harv: peavalu (mõnikord tugev), pearinglus ja pöörduvad tahtmatud liigutushäired.

Silma kahjustused

Väga harv: mööduv ähmane nägemine.

Kirjeldatud on ähmast nägemist, mis näitab silma kohanemisvõime muutust.

Südame häired

Väga harv: sarnaselt teistele -retseptoriteH blokaatoritele aeglane südamerütm (bradükardia) ja atrioventrikulaarne blokaad ning kiire südamerütm (tahhükardia).

Vaskulaarsed häired

Väga harv: veresoonte põletik (vaskuliit).

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt: kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus (need sümptomid tavaliselt kaovad ravi jätkudes). Väga harv: äge kõhunäärmepõletik, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired

Harv: pöörduvad muutused maksafunktsiooni testides.

Väga harv: maksapõletik (hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segavorm) koos nahakollasusega või ilma, mis on tavaliselt pöörduv.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: nahalööve.

Väga harv: rasked nahakahjustused (multiformne erüteem), juuste väljalangemine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga harv: lihas-skeleti sümptomid nagu liiges- ja lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired

Harv: plasma kreatiniinisisalduse tõus (enamasti kerge, normaliseerub ravi jätkudes). Väga harv: äge interstitsiaalne nefriit.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Väga harv: pöörduv impotentsus, rinnanäärme häired (nagu rinnanäärmete suurenemine ja piimavool rindadest meestel.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Ranisan 150 mg säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ranisan 150 mg sisaldab

Toimeaine on ranitidiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 168 mg ranitidiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg ranitidiinile.

Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, maisitärklis, kopovidoon, povidoon, magneesiumstearaat, hüpromelloos 2506/15, titaandioksiid, makrogool 6000, simetikoon.

Kuidas Ranisan 150 mg välja näeb ja pakendi sisu

Ranisan 150 mg on valged või peaaegu valged, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega ja poolitusjoonega tabletid. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Ranisan 150 mg on saadaval 20, 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletistes pakendites. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

PRO.MED.CS Praha a.s.

Telčská 377/1, Michle, 140 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. PRO.MED.CS Baltic UAB

Liimi 1, 10621 Tallinn Tel: +372 6 597008

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2016

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

RANISAN 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 168 mg ranitidiinvesinikkloriidi, mis vastab 150 mg ranitidiinile.

INN. Ranitidinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged, või peaaegu valged, kaksikkumerad, poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tabletid. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Täiskasvanud/noorukid (12-aastased ja vanemad)

Mao- või kaksteistsõrmikuhaavand. Refluksösofagiit. Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi. Zollingeri-Ellisoni sündroom. Üldanesteesia ajal tekkiva maosisaldise aspiratsiooni profülaktika aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel.

Lapsed (3- kuni 11-aastased)

Peptilise haavandi lühiajaline ravi. Gastroösofageaalse refluksi, sealhulgas refluksösofagiidi ravi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse ravi.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud (kaasa arvatud eakad patsiendid)/noorukid (12-aastased ja vanemad)

Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi raviks 150 mg hommikul ja õhtul enne magamaminekut või

300 mg pärast õhtusööki või enne magamaminekut. Ravi kestus 4…8 nädalat (haavandid paranevad tavaliselt 4 nädala jooksul, kui üksikjuhtudel haavand sellise raviga täielikult ei parane, tuleb järgneva 4 nädala jooksul ravi samas annuses jätkata).

Peptilise haavandi retsidiivide profülaktikaks 150 mg (1 tablett) õhtul enne magamaminekut pikema perioodi jooksul.

Zollinger-Ellisoni sündroomi puhul täiskasvanule 150 mg 3 korda ööpäevas, vajadusel võib annust suurendada kuni 2 tabletti 3 korda ööpäevas.

Refluksösofagiidi raviks 150 mg 2 korda ööpäevas või 300 mg enne magamaminekut. Ravi kestus 8…12 nädalat.

Gastroösofageaalse reflukshaigusega seotud ülihappesuse ja düspepsia korral on soovitatav annus 150 mg kaks korda ööpäevas. Patsiendid, kes ei parane 2…4 nädalaga või kellel tekivad mõni aeg hiljem retsidiivid, vajavad edasist uurimist.

Üldanesteesia ajal tekkiva maosisaldise aspiratsiooni profülaktikaks aspiratsiooni suurenenud riskiga patsientidel: 150 mg 2 tundi enne anesteesia induktsiooni ning võimalusel 150 mg ka eelmisel õhtul.

Lapsed vanuses 3 kuni 11 aastat ja kehakaaluga üle 30 kg

Vt lõik 5.2 Farmakokineetilised omadused – Patsientide erirühmad.

Peptilise haavandi lühiajaline ravi

Soovitatav suukaudne annus peptilise haavandi raviks lastel on 4 mg/kg kuni 8 mg/kg ööpäevas, mis manustatakse kahe üksikannusena, kokku kõige rohkem 300 mg ranitidiini ööpäevas 4 nädala vältel. Patsientidele, kes ei ole täielikult paranenud, määratakse veel 4 nädalat kestev ravi, millega tavaliselt saavutatakse täielik paranemine.

Gastroösofageaalne refluks

Soovitatav suukaudne annus gastroösofageaalse refluksi raviks lastel on 5 mg/kg kuni 10 mg/kg ööpäevas, mis manustatakse kahe üksikannusena, kokku kõige rohkem 600 mg ranitidiini ööpäevas (suurimat annust kasutatakse tõsiste sümptomite korral suurema kehakaaluga laste või noorukite ravis).

Ravimi ohutust ja efektiivsust vastsündinutele ei ole piisavalt uuritud.

Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min) on poolväärtusaeg umbes 3 korda pikem ja ravim võib seetõttu kumuleeruda. Sellisele patsiendile on soovitatav ranitidiini ööpäevane annus 150 mg.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne maohaavandi ravi algust tuleb kontrollida, et patsiendil ei ole pahaloomulist kasvajat. Ravi ranitidiiniga võib maskeerida maovähi sümptomeid.

Ranitidiin eritub neerude kaudu, seega suureneb raske neerukahjustusega patsiendil ravimi sisaldus plasmas. Neerukahjustuste puhul tuleb ravimi annustamisel lähtuda ülaltoodud soovitustest (vt lõik 4.2).

Patsiendil (eriti eakal ja peptilist haavandit põdenul), kes üheaegselt ranitidiiniga kasutab mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, on soovitatav teha regulaarseid läbivaatusi.

Üksikute kliiniliste juhtude põhjal võib arvata, et ranitidiin võib esile kutsuda porfüüria ägedaid hoogusid, mistõttu tuleks vältida tema määramist patsiendile, kellel on esinenud äge porfüüria.

Eakatel, kroonilise kopsuhaiguse, suhkurtõve või immuunpuudulikkusega isikutel võib olla suurem risk haiglaväliselt omandatud pneumoonia tekkeks. Suur epidemioloogiline uuring näitas haiglaväliselt omandatud pneumoonia riski suurenemist -retseptoriteH blokaatoreid kasutanutel võrreldes nendega, kes olid ravi lõpetanud (kohandatud suhtelise riski suurenemine 1,63; 95% CI, 1,07…2,48).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Terapeutilistes annustes ei inhibeeri ranitidiin maksa tsütokroom P450 seotud oksügenaaside süsteemi. Seetõttu üldjuhul ei tugevda ranitidiin terapeutilistes annustes nende ensüümide poolt inaktiveeritavate ravimite toimet.

Kumariini-tüüpi antikoagulantide (nt varfariini) samaaegsel manustamisel on siiski täheldatud protrombiiniaja muutusi. Kitsa terapeutilise indeksi tõttu soovitatakse samaaegse ranitidiinravi ajal pikenenud või lühenenud protrombiiniaega hoolikalt jälgida.

Ranitidiin eritub osaliselt katioonse süsteemi kaudu, mistõttu võib see mõjutada teiste, samal teel erituvate ravimite kliirensit. Ranitidiini suured annused (nt sellised, mida kasutatakse Zollinger- Ellisoni sündroomi raviks) võivad vähendada prokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidi eritumist ning põhjustada sellega nimetatud ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Teatud ravimite biosaadavus võib muutuda. See võib ravimite imendumist nii suurendada (nt triasolaami, midasolaami, glipisiidi puhul) kui ka vähendada (ketokonasooli, atasanaviiri, delaviridiini, gefitinibi puhul).

Sukralfaadiga koosmanustamisel võib väheneda ranitidiini imendumine. Selle vältimiseks manustada sukralfaati mõni tund hiljem.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Ranitidiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Raseduse ja imetamise ajal tohib ranitidiini kasutada vaid äärmisel vajadusel.

Fertiilsus

Ranitidiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsetes puudus toime isas- ja emasloomade fertiilsusele.

Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed esinevad 3…7% patsientidest.

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv: vererakkude arvu muutused (leukopeenia, trombotsütopeenia). Need on tavaliselt pöörduvad. Agranulotsütoos või pantsütopeenia, mõnikord koos luuüdi hüpoplaasia või aplaasiaga.

Immuunsüsteemi häired

Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (urtikaaria, angioneurootiline turse, palavik, bronhospasm, hüpotensioon ja valu rinnus).

Väga harv: anafülaktiline šokk.

Neid kõrvaltoimeid on kirjeldatud pärast ühekordse annuse manustamist.

Teadmata: düspnoe.

Psühhiaatrilised häired

Väga harv: mööduv vaimne segasusseisund, depressioon ja hallutsinatsioonid. Täheldatud peamiselt raskelt haigetel patsientidel, vanemaealistel ja nefropaatilistel patsientidel.

Närvisüsteemi häired

Väga harv: peavalu (mõnikord tugev), pearinglus ja pöörduvad tahtmatud liigutushäired.

Silma kahjustused

Väga harv: mööduv ähmane nägemine.

Kirjeldatud on ähmast nägemist, mis näitab akommodatsiooni muutust.

Südame häired

Väga harv: sarnaselt teistele -retseptoriteH blokaatoritele bradükardia ja atrioventrikulaarne blokaad, tahhükardia.

Vaskulaarsed häired

Väga harv: vaskuliit.

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt: kõhuvalu, kõhukinnisus, iiveldus (need sümptomid tavaliselt kaovad ravi jätkudes). Väga harv: äge pankreatiit, kõhulahtisus.

Maksa ja sapiteede häired

Harv: pöörduvad muutused maksafunktsiooni testides.

Väga harv: hepatiit (hepatotsellulaarne, kolestaatiline või segavorm) koos ikterusega või ilma, mis on tavaliselt pöörduv.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv: nahalööve.

Väga harv: multiformne erüteem, alopeetsia.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga harv: lihas-skeleti sümptomid nagu liiges- ja lihasvalu.

Neerude ja kuseteede häired

Harv: plasma kreatiniinisisalduse tõus (enamasti kerge, normaliseerub ravi jätkudes). Väga harv: äge interstitsiaalne nefriit.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Väga harv: pöörduv impotentsus, rinnanäärme häired (nagu günekomastia ja galaktorröa).

Ranitidiini ohutust on hinnatud 0…16-aastastel mao liigsest happesusest tingitud haigustega laste puhul. Leiti, et lapsed taluvad seda hästi ja et ravimi kõrvaltoimete profiil sarnanes täiskasvanute omaga. Pikaaegse ohutuse andmed, eriti mis puudutab ravimi võimalikku toimet kasvule ja arengule, on piiratud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kuna ranitidiini toime on väga spetsiifiline, ei ole üleannustamise puhul karta väga tõsiseid probleeme. Rakendada sümptomaatilist ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: -retseptoriteH antagonist, ATC-kood: A02BA02.

Ranitidiin on -retseptoriteH blokaator. Ranitidiin blokeerib -retseptoreidH mao limaskesta parietaalrakkudes, inhibeerides sellega soolhappe sekretsiooni. Ravimi ühekordne 150 mg annus

pidurdab maosekretsiooni 12 tunni vältel. Ranitidiin alandab histamiini poolt stimuleeritud sekretsiooni 50%. Analoogilist inhibeerivat toimet avaldab ranitidiin pentagastriini poolt stimuleeritud sekretsioonile. -retseptoriteH antagonistid vähendavad väheselt määral ka histamiini poolt stimuleeritud pepsiini basaalsekretsiooni. Terapeutilistes annustes ei suurenda ranitidiin maomahla pH-väärtust sel määral, et kasvaks bakterite hulk, mis omakorda põhjustaks nitroosamiinide kontsentratsiooni tõusu maos.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (300…550 ng/ml) saabub 1…3 tundi pärast 150 mg annuse suukaudset manustamist. Ranitidiini absoluutne biosaadavus on 50…60%.

Jaotumine ja biotransformatsioon

Ranitidiin ei seondu väga ulatuslikult plasmavalkudega (15%), kuid omab suurt jaotusruumala, mis on vahemikus 96…142 liitrit. Toit ei mõjusta ranitidiini imendumist.

Eritumine

Suu kaudu manustamisel eritub uriiniga umbes 70% muutumatul kujul, vähesel määral metaboliitidena. Lõplik poolväärtusaeg on 2…3 tundi. Peamine eritumistee on neerude kaudu. Renaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min.

Patsientide erirühmad

Lapsed (3-aastased ja vanemad)

Vähesed farmakokineetilised andmed näitavad, et laste ja tervete vabatahtlike vahel ei täheldatud pärast tulemuste kehakaalu suhtes korrigeerimist ranitidiini suukaudsel manustamisel ravimi poolväärtusaja (kõikumine üle 3-aastastel lastel: 1,7…2,2 tundi) ja plasmakliirensi (kõikumine üle 3- aastastel lastel: 9…22 ml/min/kg) osas olulisi erinevusi.

Üle 50-aastased patsiendid

Üle 50-aastastel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud (3…4 tundi) ja kliirens vähenenud, mis on vastavuses eaga kaasuva neerufunktsiooni muutustega. Samas on süsteemne ekspositsioon ja kumuleerumine 50% kõrgemad. Need erinevused ületavad alanenud neerufunktsiooni toime ja viitavad suurenenud biosaadavusele eakamatel patsientidel.

Prekliinilised ohutusandmed

Akuutse toksilisuse hindamine viidi läbi hiirtel ja rottidel pärast suukaudset manustamist (läbi maosondi) ja pärast intramuskulaarset manustamist.

Tulemused näitavad, et pärast suukaudset manustamist oli isastel hiirtel DL=1058,6 mg/kg (903,5 kuni 1289,1) ja emastel hiirtel 839,9 mg/kg (778,3 kuni 963,1), isastel rottidel 2703,0 mg/kg (2115,6 kuni 3114,4) ja emastel rottidel 1567,4 mg/kg (1413,2 kuni 1840,7).

Pärast intramuskulaarset manustamist oli isastel hiirtel DL=596,1 mg (503,0…1139,4) ja emastel hiirtel 520,9 mg/kg (476,5…563,8), isastel rottidel 2523,8 mg/kg (2353,8…2719,4) ja emastel rottidel 2236,8 mg/kg (2157,3…2317,3).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

1. Osaliselt hinnati ja määrati DL50 katseloomadel surmajärgselt või ellujäänute surmamise järgselt histoloogiliselt (negatiivsed leiud).

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos

Kopolüvidoon VA64

Polüvidoon

Magneesiumstearaat

Hüpromelloos

Titaandioksiid

Makrogool 6000

Simetikoon

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blister, pappkarp.

20, 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s.

Telčská 377/1, Michle, 140 00 Praha 4, Tšehhi Vabariik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.10.1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.12.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2016