Paracetamol actavis - suukaudne lahus kotikeses (300mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol Actavis, 60 mg suukaudne lahus kotikeses

Paracetamol Actavis, 120 mg suukaudne lahus kotikeses

Paracetamol Actavis, 180 mg suukaudne lahus kotikeses

Paracetamol Actavis, 240 mg suukaudne lahus kotikeses

Paracetamol Actavis, 300 mg suukaudne lahus kotikeses

Paracetamol Actavis, 360 mg suukaudne lahus kotikeses

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 2,5 ml kotike sisaldab 60 mg paratsetamooli. Üks 5 ml kotike sisaldab 120 mg paratsetamooli. Üks 7,5 ml kotike sisaldab 180 mg paratsetamooli. Üks 10 ml kotike sisaldab 240 mg paratsetamooli. Üks 12,5 ml kotike sisaldab 300 mg paratsetamooli. Üks 15 ml kotike sisaldab 360 mg paratsetamooli.

INN. Paracetamolum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Üks 2,5 ml kotike sisaldab 2,5 mg naatriummetabisulfitit (E223), 350 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 4,25 mg naatriumi.

Üks 5 ml kotike sisaldab 5 mg naatriummetabisulfitit (E223), 700 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 8,5 mg naatriumi.

Üks 7,5 ml kotike sisaldab 7,5 mg naatriummetabisulfitit (E223), 1050 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 12,75 mg naatriumi.

Üks 10 ml kotike sisaldab 10 mg naatriummetabisulfitit (E223), 1400 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 17 mg naatriumi.

Üks 12,5 ml kotike sisaldab 12,5 mg naatriummetabisulfitit (E223), 1750 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 21,25 mg naatriumi.

Üks 15 ml kotike sisaldab 15 mg naatriummetabisulfitit (E223), 2100 mg sorbitooli (E420) ja ligikaudu 25,5 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Suukaudne lahus kotikeses.

Selge kuni kergelt värvunud, maasika lõhna ja maitsega lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kerge kuni mõõduka valu ja/või palaviku sümptomaatiline ravi imikutel ja lastel vanuses 3 kuud kuni 17 aastat.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Paracetamol Actavis suukaudne lahus on mõeldud kasutamiseks lastel.

Annustamine

Maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada, sest esineb risk tõsise maksakahjustuse tekkeks (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Lapsed

Regulaarne manustamine vähendab valu ja palaviku kõikumisi. Ravimit tuleb manustada regulaarselt, kaasa arvatud öisel ajal, eelistatult 6-tunniste ajavahemike järel, kuid minimaalselt 4-tunniste intervallidega.

Lastel on paratsetamooli soovitatav ööpäevane annus:

-10 kuni 15 mg/kg iga 4 kuni 6 tunni järel, maksimaalselt 4 korda ööpäevas.

Annuste suuruse määramisel tuleb eelkõige lähtuda lapse kehakaalust. Teave laste vanuse kohta igas kaalurühmas on ainult üldiseks juhiseks.

Annustamissoovitused vastavalt kehakaalule ja ligikaudsele vanusele:

Kõrge palaviku või infektsiooninähtude tekkimisel või sümptomite püsimisel üle 2 päeva on soovitav patsiendi hooldajal pöörduda arsti poole.

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkuse korral tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega ning raske neerupuudulikkuse korral on soovitatav pikendada annustevahelisi intervalle. Kui kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min, peab minimaalne intervall kahe manustamiskorra vahel olema 8 tundi.

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkuse korral tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega.

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimi pikaajaline või sage kasutamine ei ole soovitatav. Patsientidele tuleb rääkida, et nad ei kasutaks samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Mitmekordse ööpäevase annuse korraga manustamine võib põhjustada rasket maksakahjustust; sel juhul teadvusetust ei esine. Siiski tuleb otsekohe pöörduda abi saamiseks arsti poole. Ravimi pikaajaline kasutamine (välja arvatud arstliku jälgimise all) võib olla kahjulik. Noorukitel, kes saavad raviks paratsetamooli 60 mg/kg ööpäevas, ei ole õigustatud ravi kombineerimine teiste antipüreetikumidega, välja arvatud toime puudumise korral.

Ettevaatus on soovitav paratsetamooli manustamisel järgmiste seisunditega patsientidele: mõõdukas ja raske neerukahjustus, kerge kuni mõõdukas maksakahjustus (sh Gilbert’i sündroom), raske maksakahjustus (Child-Pugh’ >9), äge hepatiit, teiste maksafunktsiooni kahjustavate ravimite samaaegne kasutamine, glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus, hemolüütiline aneemia, alkoholi kuritarvitamine, dehüdratsioon ja krooniline alatoitumus.

Vähenenud glutatiooni reserviga patsientidel võib paratsetamooli kasutamine suurendada riski metaboolse atsidoosi tekkeks.

Üleannustamise oht on suurem nendel patsientidel, kellel on mittetsirrootiline alkohoolne maksahaigus. Kroonilise alkoholismi juhtudel tuleb rakendada ettevaatust. Ööpäevane annus ei tohi sellistel juhtudel ületada 2 grammi. Paratsetamoolravi ajal ei tohi alkoholi tarbida.

Kõrge palaviku, sekundaarse infektsiooni nähtude või püsivate sümptomite korral tuleb ravi uuesti hinnata.

Pärast pikaajalist ravi analgeetikumidega (> 3 kuud), mida on kasutatud ülepäeviti või sagedamini, võib tekkida või süveneda peavalu. Peavalu, mille põhjuseks on analgeetikumide liigne kasutamine (medication overuse headache, MOH - ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu), ei tohi ravida annuse suurendamisega. Sellistel juhtudel tuleb arstiga konsulteerides analgeetikumide kasutamine lõpetada.

Analgeetikumide järsk ärajätmine pärast pikaajalist suurtes annustes mittekorrektset kasutamist võib põhjustada peavalusid, väsimust, lihasevalu, närvilisust ja autonoomseid sümptomeid. Need ärajätusümptomid lahenevad mõne päeva jooksul. Senikaua tuleb hoiduda analgeetikumide edasisest võtmisest ning nende kasutamist ei tohi ilma arsti soovituseta uuesti alustada.

Ettevaatus on soovitatav astmaga patsientidel, kes on tundlikud atsetüülsalitsüülhappe suhtes, sest paratsetamooli kasutamisel on teatatud kergest reaktiivsest bronhospasmist (ristreaktsioon).

Üleannustamise korral tuleb otsekohe pöörduda abi saamiseks arsti poole, isegi kui patsiendi enesetunne on hea, sest esineb risk pöördumatu maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9).

Sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone ja bronhospasmi.

Sisaldab sorbitooli (140 mg/ml). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Suukaudne lahus võib põhjustada ebamugavustunnet seedetraktis ja omab kerget lahtistavat toimet.

Sorbitooli kaloriväärtus on 2,6 kcal/g.

Ravim sisaldab ligikaudu 0,08 mmol (1,7 mg) naatriumi ühes ml-s suukaudses lahuses.

Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul, kelle kehakaal on 25 kg või rohkem (annus 12,5 ml või rohkem).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paratsetamooli metabolism toimub ülekaalukalt maksas ning seepärast võib see omada koostoimeid teiste ravimitega, mis kasutavad samasid metaboolseid radasid või mis on võimelised selliseid radasid inhibeerima või indutseerima.

Krooniline alkoholitarbimine või maksaensüüme indutseerivate toimeainete (nagu barbituraadid, karbamasepiin, fenütoiin, rifampitsiin, isoniasiid ja liht-naistepuna (Hypericum perforatum)) kasutamine võib suurendada paratsetamooli maksatoksilisust seeläbi, et suurendab ja kiirendab toksiliste metaboliitide moodustumist. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust samaaegsel kasutamisel ensüüme indutseerivate ainetega (vt lõik 4.9).

Samaaegsel ravil probenetsiidiga tuleb kaaluda annuse vähendamist, sest probenetsiid vähendab paratsetamooli kliirensit peaaegu poole võrra, inhibeerides konjugeerimist glükuroonhappega.

Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.

Paratsetamool võib vähendada lamotrigiini biosaadavust koos toime võimaliku vähenemisega, mis tuleneb võimalikust lamotrigiini metabolismi indutseerimisest maksas.

Paratsetamool võib märkimisväärselt suurendada klooramfenikooli eliminatsiooni poolväärtusaega. Paratsetamooli kombineerimisel klooramfenikooli süsteraviga on soovitatav jälgida klooramfenikooli tasemeid plasmas.

Paratsetamooli imendumiskiirus võib suureneda metoklopramiidi või domperidooni juuresolekul ning imendumine väheneb kolestüramiini juuresolekul. Kolestüramiini ja paratsetamooli tuleb võtta vähemalt ühetunnise vahega, et tagada maksimaalne toime. Mao tühjenemist aeglustavate ravimite samaaegne võtmine võib aeglustada imendumist ja lükata edasi paratsetamooli toime algust.

Paratsetamooli pikemaajaline regulaarne kasutamine võib võimendada varfariini ja teiste kumariinide antikoaguleerivat toimet, mis suurendab veritsusriski. See toime ilmneb juba 5…7-päevase ravi korral paratsetamooli ööpäevaste annustega 1,5…2 g. Aeg-ajalt võetavad annused ei oma erilist mõju.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele

Paratsetamool võib mõjutada analüüsitulemusi fosfotungstaadi meetodil kusihappe määramisel ja glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi meetodil veresuhkru määramisel.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid näitab, et paratsetamooli kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Paratsetamooli võib kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik, kuid ravimit tuleb kasutada väikseimas efektiivses annuses ja lühima võimaliku aja jooksul ning võimalikult suurte intervallide järel.

Imetamine

Suukaudselt manustatud paratsetamool imendub rinnapiima väikestes kogustes. Kahjulikest toimetest imikutele ei ole teatatud. Paratsetamooli võib kasutada imetamise ajal tingimusel, et soovitatavaid annuseid ei ületata. Pikaajalisel kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

See alalõik ei ole Paracetamol Actavis’e puhul asjakohane, sest see ravim on mõeldud kasutamiseks lastel. Siiski on toimeaine paratsetamooliga seoses harva teatatud kõrvaltoimetena pearinglusest ja nägemishäiretest. Paratsetamool eeldatavasti ei mõjuta patsiendi autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Raviannuste kasutamisel esineb kõrvaltoimeid vähe.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Väga harvadel juhtudel on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest.

Mõnel juhul on teatatud multiformsest erüteemist, kõritursest, anafülaktilisest šokist, aneemiast, muutustest maksas ja hepatiidist, muutustest neerudes (raske neerukahjustus, interstitsiaalne nefriit, hematuuria, võimetus urineerida), seedetrakti kõrvaltoimetest ja vertiigost.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Paratsetamooli kasutamisega kaasneb intoksikatsiooni risk, eeskätt eakatel, väikelastel, maksahaigustega patsientidel, kroonilise alkoholismi korral, kroonilise alatoitumusega patsientidel ja ensüüme indutseerivaid toimeaineid kasutavatel patsientidel. Üleannustamine võib lõppeda surmaga.

Sümptomid

Paratsetamooli intoksikatsiooni sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus ja kõhuvalu, mis ilmnevad tavaliselt 24 tunni jooksul pärast ravimi võtmist. Paratsetamooli üleannuse 7,5 grammi või rohkem ühekordne manustamine täiskasvanutele või 140 mg/kg kehakaalu kohta ühekordne manustamine lastele põhjustab maksa tsütolüüsi, mis võib põhjustada täielikku ja pöördumatut nekroosi, mille tagajärjeks on hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võivad põhjustada koomat või surma. Samal ajal on täheldatud maksa transaminaaside (ASAT, ALAT) aktiivsuse suurenemist, laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini sisalduse suurenemist koos protrombiini taseme langusega, mis võivad esineda 12 kuni 48 tundi pärast manustamist. Maksakahjustuse esmased kliinilised nähud ilmnevad tavaliselt kahe päeva pärast ning saavutavad maksimumi 4 kuni 6 päeva pärast. Isegi juhul kui tõsist maksakahjustust ei teki, on võimalik äge neerupuudulikkus koos neerutuubulite nekroosiga. Teised mittehepaatilised sümptomid pärast paratsetamooli üleannustamist võivad olla südamelihase häired ja pankreatiit.

Vältimatu abi

-Kohene hospitaliseerimine.

-Üleannustamise järel tuleb enne ravi alustamist võtta vereanalüüs, et määrata paratsetamooli sisaldus nii kiiresti kui võimalik.

-Manustatud ravimi kiire väljaviimine organismist maoloputuse abil, seejärel tuleb manustada aktiivsütt (adsorbent) ja naatriumsulfaati (lahtisti).

-Ravi seisneb antidoot N-atsetüültsüsteiini (NAC) manustamises kas intravenoosselt või suukaudselt, võimalusel tuleb seda teha enne kümne tunni möödumist ravimi manustamisest. NAC võib omada kaitsvat toimet ka pärast 10 tunni möödumist, kuid sel juhul on vajalik pikemaajaline ravi.

-Sümptomaatiline ravi.

-Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alustamisel ning neid korratakse iga 24 tunni järel. Enamikul juhtudel normaliseerub transaminaaside tase ühe kuni kahe nädalaga ning maksafunktsioon taastub täielikult; siiski võib väga harvadel juhtudel olla näidustatud maksasiirdamine.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, ATC-kood: N02BE01.

Paratsetamoolil on nii analgeetiline kui ka antipüreetiline toime, puudub aga põletikuvastane toime. Valuvaigistava toime mehhanism ei ole veel täielikult kindlaks tehtud. Üks paratsetamooli toimemehhanism on tsüklooksügenaasi pärssimine. Tsüklooksügenaas on ensüüm, millel on tähtis roll prostaglandiinide sünteesis. Kesknärvisüsteemi tsüklooksügenaas on paratsetsetamooli suhtes

tundlikum kui perifeerne tsüklooksügenaas ja see selgitab, miks paratsetamoolil on palavikku alandav ja valuvaigistav toime, kuid puudub märgatav perifeerne põletikuvastane toime. Paratsetamool põhjustab antipüreesi tõenäoliselt sel teel, et mõjutab tsentraalselt hüpotaalamuse termoregulatsioonikeskust.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudselt manustatud paratsetamool imendub kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 30 minuti kuni 2 tunni pärast.

Jaotumine

Paratsetamool jaotub laialdaselt kõigis kudedes. Kontsentratsioonid veres, süljes ja plasmas on võrreldavad. Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg kehakaalu kohta. Raviannustes on valkudega seonduvus ebaoluline.

Biotransformatsioon

Täiskasvanutel toimub paratsetamooli metabolism maksas kahe olulise metaboolse raja kaudu, konjugeerudes glükuroonhappega (~60%) ja väävelhappega (~35%). Raviannustest suuremate annuste kasutamisel küllastub viimane rada kiiresti. Väike osa metaboliseerub katalüüsil tsütokroom P450 vahendusel reaktiivseks vaheühendiks (N-atsetüül-bensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse glutatiooniga ning elimineeritakse uriiniga pärast konjugeerimist tsüsteiiniga (~3%) ja merkaptopuriinhappega. Vastsündinutel ja alla 12-aastastel lastel on peamiseks eliminatsiooniteeks sulfaatkonjugeerimine ning glükuroniseerimine toimub vähemal määral kui täiskasvanutel. Totaalne eritumine lastel on võrreldav täiskasvanutega, mis tuleneb sulfaatkonjugatsiooni suuremast intensiivsusest.

Eritumine

Paratsetamooli eliminatsioon toimub põhiliselt uriiniga. 90% manustatud annusest elimineeritakse neerude kaudu 24 tunni jooksul ülekaalukalt glükuroniid- (60…80%) ja sulfaatkonjugaatidena (20…30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Neeru- või maksapuudulikkuse korral, üleannustamise järel ning vastsündinutel on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud. Maksimaalne toime on võrdeline plasmakontsentratsioonidega. Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens alla 10 ml/min) on paratsetamooli ja selle metaboliitide eritumine aeglustunud.

Eakatel konjugatsiooni maht ei muutu.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Paratsetamooli ägeda, alaägeda ja korduvtoksilisuse loomkatsetes rottidel ja hiirtel täheldati seedetrakti kahjustusi, muutusi vererakkude arvudes, maksa ja neerude parenhüümi degeneratsiooni ja nekroosi. Ühelt poolt olid need leiud omistatavad ravimi toimemehhanismile ja teisalt paratsetamooli metabolismile. Metaboliite, mis tõenäoliselt vastutavad toksiliste toimete ja nende tulemusel organmuutuste eest, on leitud ka inimestel. Veelgi enam, pikaajalisel kasutamisel (st 1 aasta) on maksimaalse raviannuse vahemikus väga harvadel juhtudel kirjeldatud pöörduvat kroonilist agressiivset hepatiiti. Subtoksilistes annustes võivad intoksikatsioonisümptomid ilmneda 3-nädalase võtmise järel. Seetõttu ei tohi paratsetamooli manustada pikema aja jooksul või suurtes annustes.

Laialdastes uuringutes ei leitud tõendeid paratsetamooliga seotud genotoksilisuse riskide kohta terapeutilises annusevahemikus (st mittetoksiliste annuste kasutamisel).

Pikaajalised uuringud rottidel ja hiirtel ei näidanud paratsetamooliga seotud kartsinogeenset toimet maksale mittetoksiliste annuste kasutamisel.

Paratsetamool läbib platsentaarbarjääri.

Siiani ei ole loomkatsetes ja kliinilises praktikas teratogeenset potentsiaali täheldatud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Glütserool

Vedel sorbitool (mittekristalluv) (E420)

Povidoon K-30

Naatriumtsitraat

Sidrunhappe monohüdraat

Naatriummetabisulfit (E223)

Naatriumsahhariin

Puhastatud vesi

Maasika lõhna- ja maitseaine:

Looduslik(ud) maitseaine(d)

Kunstlik(ud) maitseaine(d)

Propüleenglükool

Bensüülalkohol

Naatriumtsitraat

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

1 aasta.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Paracetamol Actavis suukaudne lahus on pakendatud üksikannuselistesse kotikestesse, mis on toodetud mitmekihilisest fooliumist:

polüester/alumiinium/polüolefiin/polüetüleen kotikesed, mis sisaldavad 2,5 ml, 5 ml, 7,5 ml, 10 ml, 12,5 ml või 15 ml;

või polüester/polüetüleen/alumiinium/ionomeer (etüleen/metüülakrüülhappe kopolümeer) kotikesed, mis sisaldavad 2,5 ml, 5 ml, 7,5 ml, 10 ml, 12,5 ml või 15 ml.

Pakendi suurused:

60 mg (2,5 ml) kotikesed: karbis on 10, 20 või 30 kotikest. 120 mg (5 ml) kotikesed: karbis on 10, 20 või 30 kotikest.

180 mg (7,5 ml) kotikesed: karbis on 10, 20, 30, 60, 92 või 120 kotikest. 240 mg (10 ml) kotikesed: karbis on 10, 20, 30, 60, 92 või 120 kotikest. 300 mg (12,5 ml) kotikesed: karbis on 30, 60, 92 või 120 kotikest.

360 mg (15 ml) kotikesed: karbis on 30, 60, 92 või 120 kotikest.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf. Reykjavíkurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

60 mg: 942917

120 mg: 943017

180 mg: 943117

240 mg: 943217

300 mg: 943317

360 mg: 943417

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.07.2017

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuli 2017