Propofol fresenius 10 mgml - süste-/infusiooniemulsioon (10mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol Fresenius 10 mg/ml, süste- või infusiooniemulsioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml emulsiooni sisaldab 10 mg propofooli. Üks 20 ml ampull sisaldab 200 mg propofooli. Üks 50 ml viaal sisaldab 500 mg propofooli. Üks 100 ml viaal sisaldab 1000 mg propofooli.

Süste- või infusiooniemulsioon

Valge õli-vesi emulsioon

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Propofool on lühitoimeline intravenoosne üldanesteetikum, mida kasutatakse

Annustamine ja manustamisviis

• üldanesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks täiskasvanutel ja > 1 kuu vanustel lastel
• sedatsiooniks diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride ajal kas ainsa ravimina või kombineeritult koos lokaal või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel ja > 1 kuu vanustel lastel
• kunstlikul ventilatsioonil olevate > 16aastaste patsientide sedatsiooniks intensiivravis

Propofol Fresenius 10 mg/ml võib manustada vaid haiglas või sobivalt varustatud päevastes raviüksustes anestesioloogia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide poolt.

Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria) ja käepärast peavad olema vahendid hingamisteede avatuse säilitamiseks, kunstlikuks hingamiseks ning vahetus läheduses peavad olema teised elustamiseks vajalikud vahendid.

Kui Propofol Fresenius 10 mg/ml kasutatakse sedatsiooniks kirurgiliste või diagnostiliste protseduuride ajal, ei tohi seda manustada sama isik, kes teostab kirurgilist või diagnostilist protseduuri.

Propofol Fresenius 10 mg/ml emulsiooni annus tuleb kohandada individuaalselt sõltuvalt patsiendi iseärasustest ja kasutatud premedikatsioonist.

Propofol Fresenius 10 mg/ml-ga koos on tavaliselt vaja manustada analgeetikume.

ANNUSTAMINE

Üldanesteesia täiskasvanutel

Anesteesia sissejuhatus:

Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol Fresenius 10 mg/ml (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni.

Enamusele alla 55-aastastest täiskasvanutest on sobiv propofooli annus 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.

Sellest east vanematel patsientidel, samuti ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel, eriti nendel, kellel on südamefunktsiooni kahjustus, on vajaminev annus tavaliselt väiksem ja Propofol Fresenius 10 mg/ml koguannust võib vähendada minimaalselt annuseni 1 mg propofooli / kg kehakaalu kohta. Kasutada tuleks väiksemat manustamiskiirust (ligikaudu 2 ml (20 mg propofooli) iga 10 sekundi järel).

Anesteesia säilitamine:

Propofol Fresenius 10 mg/ml võib anesteesia säilitamiseks manustada pideva infusioonina või korduvate boolussüstetena.

Anesteesia säilitamiseks vajalik annus on tavaliselt 4...12 mg propofooli / kg kehakaalu kohta tunnis. Minimaalselt invasiivsete ja seega väiksemat stressi põhjustavate kirurgiliste protseduuride teostamiseks võib olla piisav säilitusannus 4 mg propofooli / kg kehakaalu kohta tunnis.

Eakatel, ebastabiilses üldseisundis, südamefunktsiooni kahjustusega või hüpovoleemilistel patsientidel ning ASA III ja IV kassi kuuluvatel patsientidel võib Propofol Fresenius 10 mg/ml annust veelgi vähendada, sõltuvalt patsiendi seisundi raskusest ja teostatud anesteesiatehnikast.

Anesteesia säilitamiseks tuleb vastavalt kliinilisele vajadusele kasutada propofooli korduvaid boolussüsteid annuses 25…50 mg (s.o 2,5…5 ml Propofol Fresenius 10 mg/ml).

Kiiret manustamist boolussüstena (ühekordne või korduv manustamine) ei tohi kasutada eakatel, kuna see võib viia kardiopulmonaalse depressioonini.

Üldanesteesia vähemalt 1 kuu vanustel lastel

Anesteesia sissejuhatus:

Anesteesia induktsiooniks on soovitatav Propofol Fresenius 10 mg/ml tiitrida aeglaselt kuni anesteesia kliiniliste ilmingute saabumiseni. Annus tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. Enamikul üle 8-aastastel lastel on anesteesia sissejuhatamiseks vajalik Propofol Fresenius 10 mg/ml annus ligikaudu 2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Noorematel lastel, eeskätt vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib vajalik annus olla suurem (2,5…4 mg/kg kehakaalu kohta).

Üldanesteesia säilitamine:

Anesteesiat saab säilitada, manustades Propofol Fresenius 10 mg/ml püsiinfusiooni või korduvate boolussüstetena, et säilitada vajalik anesteesia sügavus. Vajalik manustamiskiirus varieerub erinevatel patsientidel arvestataval määral, kuid tavaliselt saavutatakse rahuldav anesteesia annustamiskiirusega 9...15 mg/kg/tunnis. Noorematel, eeskätt 1 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel võib vajalik annus olla suurem.

ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel on soovitatav kasutada väiksemaid annuseid (vt ka lõik 4.4).

Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride läbiviimiseks täiskasvanutel

Sedatsiooni tagamiseks kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride ajal tuleb annuseid ja manustamiskiirust kohandada vastavalt ravivastusele. Enamikul patsientidest on sedatsiooni saavutamiseks vajalik propofooli annus 0,5…1 mg/ kg kehakaalu kohta, manustatuna 1…5 minuti jooksul. Sedatsiooni säilitamiseks tiitritakse Propofol Fresenius 10 mg/ml infusiooni soovitud sedatsioonitasemeni. Kui vajalik on sedatsiooni kiiresti süvendada, võib lisaks infusioonile manustada boolusena 10…20 mg propofooli (1…2 ml Propofol Fresenius 10 mg/ml).

Üle 55-aastastel patsientidel ning ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel on soovitatav kasutada Propofol Fresenius 10 mg/ml väiksemaid annuseid ning vähendada manustamiskiirust.

Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride läbiviimiseks vähemalt 1 elukuu vanustel lapspatsientidel

Annuseid ja manustamiskiirust tuleb kohandada vastavalt soovitud sedatsiooni sügavusele ja ravivastusele. Enamikul lapspatsientidest on sedatsiooni saavutamiseks vajalik propofooli annus 1…2 mg/kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamiseks tiitritakse Propofol Fresenius 10 mg/ml infusiooni soovitud sedatsioonitasemeni. Enamikul patsientidel on vajalik propofooli annus 1,5…9 mg/kg/h. Kui vajalik on sedatsiooni kiiresti süvendada, võib lisaks infusioonile manustada boolusena kuni 1 mg propofooli kg kehakaalu kohta.

ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel võib vajalik annus olla väiksem.

Sedatsioon intensiivravis vähemalt 16-aastastel patsientidel

Kui kasutatakse sedatsiooni intensiivravi tingimustes ventileeritud patsientidel, on Propofol Fresenius 10 mg/ml soovitatav manustada püsiva infusioonina. Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Tavaliselt saavutatakse rahuldav sedatsioon annuste vahemikus 0,3…4,0 mg propofooli / kg kehakaalu kohta tunnis. Suuremad propofooli annused kui 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis ei ole soovitatavad (vt lõik 4.4).

Intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitatav Propofol Fresenius 10 mg/ml manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

MANUSTAMISVIIS

Intravenoosseks kasutamiseks.

Propofol Fresenius 10 mg/ml võib infusiooniks kasutada lahjendamata kujul või lahjendatuna ainult 5% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse infusioonilahusega klaasist infusioonipudelites.

Kui Propofol Fresenius 10 mg/ml kasutatakse infusiooniks lahjendamata kujul, on soovitatav, et infusioonikiiruse kontrollimiseks kasutatakse alati vastavaid vahendeid nagu bürette, tilgalugejat, perfuusereid või volumeetrilisi infusioonipumpasid.

Viaale tuleb enne kasutamist loksutada.

Kasutada ainult homogeense koostisega ravimit kahjustamata viaalis.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

Propofol Fresenius 10 mg/ml on lipiidesisaldav antimikroobse konservandita emulsioon, olles seetõttu soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele.

Emulsioon tuleb tõmmata aseptilistes tingimustes steriilsesse süstlasse ja infusioonisüsteemi vahetult peale ampulli avamist või viaali korgi murdmist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada.

Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii Propofol Fresenius 10 mg/ml kui ka infusioonisüsteemis. Propofol Fresenius 10 mg/ml-ga samaaegselt kasutatavate ravimite ja vedeliku manustamise infusiooniliinid peavad asuma võimalikult veenikanüüli lähedal, kasutades Y-kujulist ühendust või kolmikkraani.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei tohi lahjendada teiste infusiooni- või süstelahustega. Kuid 5% glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või 0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega võib manustada veenikanüüli lähedal asuvate lisade abil.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ja selle manustamiseks kasutatavad vahendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Pärast kasutamist tuleb üle jäänud Propofol Fresenius 10 mg/ml ära visata.

Lahjendamata Propofol Fresenius 10 mg/ml infusioon:

Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol Fresenius 10 mg/ml reservuaar ära visata ja vajadusel asendada uuega.

Lahjendatud Propofol Fresenius 10 mg/ml infusioon

Lahjendatud Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ja juhuslike suurte lahjendatud Propofol Fresenius 10 mg/ml koguste manustamise vältimiseks alati kasutada bürette, tilgalugejaid või volumeetrilist infusioonipumpa. Selle riskiga tuleb arvestada, kui maksimaalse lahjenduse saavutamiseks kasutatakse büretti.

Propofol Fresenius 10 mg/ml lahjendus ei tohiks olla suurem kui 1 osa Propofol Fresenius 10 mg/ml 4 osas 5% glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidilahuses (minimaalne kontsentratsioon 2 mg propofooli 1 ml-s). Lahjendamine peab toimuma aseptilistes (kontrollitud ja valideeritud) tingimustes, vahetult enne manustamist ja lahjendatud ravim tuleb seejärel manustada 6 tunni jooksul pärast lahjendamist.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei tohi segada teiste infusiooni- ja süstelahustega. Siiski on Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamine koos 5% glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või 0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega lubatud süstekoha lähedal asuva Y-kujulise ühenduse abil.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib vahetult enne Propofol Fresenius 10 mg/ml kasutamist süstida lidokaiini (vt lõik 4.4). Teise võimalusena võib segada Propofol Fresenius 10 mg/ml vahetult enne süstimist konservandivaba lidokaiinilahusega (20 osa Propofol Fresenius 10 mg/ml ja kuni 1 osa 1% lidokaiini süstelahust) kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes. Segu tuleb manustada 6 tunni jooksul pärast valmistamist.

Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium tohib Propofol Fresenius 10 mg/ml ühte süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.

KASUTAMISE KESTUS

Ravimit ei tohi manustada kauem kui 7 päeva.

Vastunäidustused

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei tohi kasutada

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus propofooli, soja, maapähkli või emulsiooni mis tahes abiainete suhtes.
• patsientidel, kes on allergilised soja või maapähkli suhtes.
• sedatsiooniks intensiivravis 16aastastel ja noorematel patsientidel.

Sarnaselt teiste intravenoossete anesteetikumidega tuleb rakendada ettevaatust patsientidel, kellel on südame-, hingamiselundite, neeru- või maksakahjustus või hüpovoleemia korral või nõrgestatud patsientidel. Kuna propofooli kliirens sõltub verevoolust, võib südame minutimahtu vähendavate ravimite samaaegne manustamine vähendada ka propofooli kliirensit.

Südame-, vereringe- ja hingamispuudulikkus ning hüpovoleemia tuleb korrigeerida enne Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamist.

Enne epileptilise patsiendi anesteesiat tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud ravi tõhusust epileptikutel, võib propofooli manustamine neil krambiriski suurendada.

Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või teiste raskete müokardihaigustega patsientidele ei tohiks Propofol Fresenius 10 mg/ml manustada, või kui, siis suure ettevaatusega ja intensiivse jälgimise all.

Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib olla tõusnud risk relatiivse vagotoonia tekkeks. Seda on seostatud bradükardia (mõnikord tugevalt väljendunud) ja ka asüstoolia juhtudega. Enne anesteesia induktsiooni ja anesteesia säilitamise ajal Propofol Fresenius 10 mg/ml-ga tuleks kaaluda antikolinergilise aine intravenoosset manustamist; eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Propofol Fresenius 10 mg/ml kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei soovitata kasutada elektrišokkravi ajal.

Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks operatiivsete protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.

Erilist tähelepanu nõuavad lipiidide ainevahetushäiretega patsiendid ja teised olukorrad, kui rasvemulsioone tohib manustada vaid ettevaatusega. Kui patsiendid on parenteraalsel toitmisel, on vajalik arvestada Propofol Fresenius 10 mg/ml-st saadava lipiidide hulgaga: 1,0 ml Propofol Fresenius 10 mg/ml sisaldab 0,1 grammi rasva.

Intensiivraviüksuses tuleks vere lipiididesisaldust määrata iga 2 päeva järel.

Tugeva ülekaaluga patsientidele suuremate annuste manustamisel tuleb silmas pidada kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete tekkeriski.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal Propofol Fresenius 10 mg/ml-ga võib vahetult enne propofoolemulsiooni süstida lidokaiinilahust (vt lõik 4.2). Lidokaiini ei tohi kasutada päriliku akuutse porfüüriaga patsientidel.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei ole soovitav kasutada üldanesteesiaks alla 1 kuu vanustel lastel.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei ole laste puhul soovitatav manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Erilist ettevaatust tuleb rakendada alati, kui propofooli kasutatakse anesteesiaks kuni 3-aastastel imikutel ja väikelastel, ehkki hetkel teadaolevad andmed ei viita olulistele ohutusalastele erinevustele võrreldes vanemate kui 3-aastaste lastega.

Propofooli kasutamise ohutus ja efektiivsus (foon-) sedatsiooni tegemiseks intensiivraviosakonnas alla 16-aastastel lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Kuigi põhjuslikku seost ei ole tuvastatud, on propofooli loata kasutamine alla 16-aastaste laste (foon-) sedatsiooniks põhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid (sh letaalse lõppega juhud). Eelkõige olid need toimed seotud metaboolse atsidoosi, hüperlipideemia, rabdomüolüüsi, neerupuudulikkuse ja/või südamepuudulikkuse tekkega. Neid kõrvaltoimeid esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati ravimit annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivraviüksustes teostatavaks sedatsiooniks ette nähtud annuseid.

Sarnaselt eelnevale on ka täiskasvanutel, kes said ravimit rohkem kui 48 tunni jooksul annuses üle 5 mg/kg kehakaalu kohta tunnis, väga harva teatatud metaboolsest atsidoosist, rabdomüolüüsist, hüperkaleemiast, arütmiast ja/või kiirelt progresseeruvast südamepuudulikkusest (mõnikord letaalse lõppega). See annus on suurem kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks lubatav maksimaalne annus 4 mg propofooli / kg kehakaalu kohta tunnis. Patsiendid, kellel sellised toimed

avaldusid, olid peamiselt (kuid mitte alati) tõsise peavigastuse ning suurenenud intrakraniaalse rõhuga (ICP). Nimetatud juhtudel ei allunud kujunenud südamepuudulikkus tavaliselt inotroopsele toetavale ravile.

Seega tuleb ravimit annustavatele arstidele meenutada, et kui võimalik, ei tohiks kasutada suuremat propofooli annust kui 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimete võimalusest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, vähendama ravimi annust või kasutama mõnda alternatiivset sedatiivset ainet. Sellise raviskeemi muutuse ajal peaksid tõusnud intrakraniaalse rõhuga patsiendid saama sobivat toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei ole soovitatav kasutada vastsündinud lastel, sest seda patsiendirühma ei ole piisavalt uuritud. Farmakokineetiliste andmete (vt lõik 5.2) alusel on ravimi kliirens vastsündinutel oluliselt vähenenud, kusjuures üksikisikutevahelised erinevused on väga suured. Vanematele lastele soovitatavate annuste manustamisel võib esineda suhteline üleannustamine, mis põhjustab tugevat kardiovaskulaarset depressiooni.

Üksikutel juhtudel võib esineda postoperatiivne teadvusetusperiood, millega võib kaasneda lihastoonuse tõus. Selle perioodi ilmnemine ei sõltu sellest, kas patsient oli anesteesiast välja tulnud või mitte. Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvusetut patsienti sel ajal siiski hoolikalt jälgida.

Enne patsiendi väljakirjutamist peab ta olema üldanesteesiast täielikult toibunud.

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 100 ml kohta, st on praktiliselt naatriumivaba.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Propofol Fresenius 10 mg/ml võib kasutada koos teiste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooniravimite, inhalatsioonanesteetikumide, analgeetikumide, müorelaksantide, lokaalanesteetikumidega). On teatatud rasketest koostoimetest nende ravimite vahel. Mõnedel nendest tsentraalselt toimivatest ravimitest võib olla pärssiv toime hingamis- ja vereringesüsteemile ning see toime võib koos Propofol Fresenius 10 mg/ml kasutamisega tugevneda.

Kui üldanesteesia on kombineeritud regionaalanesteesiaga, võivad vajaminevad annused olla väiksemad.

Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesia aja pikenemist ja hingamissageduse vähenemist.

Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opiaate, võivad propofooli sedatiivsed toimed intensiivistuda ja kesta kauem, samuti võib apnoe esinemissagedus suureneda ja selle kestus pikeneda.

Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsiooniainete või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete intensiivistumist. Propofol Fresenius 10 mg/ml kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon.

Fentanüüli manustamisel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe määra tõusuga.

Suksametoonium- või neostigmiinravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus.

Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati rasvemulsioone nagu propofooli, on teatatud leukoentsefalopaatiast.

On leitud, et valproaati kasutavad patsiendid vajavad väiksemaid propofooli annuseid. Samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda propofooli annuse vähendamist.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu tohib propofooli rasedatel kasutada ainult äärmisel vajadusel. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja seda võib seostada neonataalse depressiooniga (vt lõik 5.3). Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli/kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli/ kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.

Uuringud rinnaga toitvate naistega on näidanud, et propofool eritub vähesel määral rinnapiima. Seetõttu peaksid naised pärast propofooli manustamist rinnaga toitmise 24 tunniks katkestama.

Toime reaktsioonikiirusele

Pärast Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, käsitseda keerulisi mehhanisme või töötada potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsienti ei tohiks lubada koju minna ilma saatjata ja teda tuleb teavitada, et ta väldiks alkoholi tarvitamist.

Kõrvaltoimed

Propofooli sageli täheldatud kõrvaltoimed on hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Need toimed sõltuvad manustatud propofooli annusest, samuti premedikatsiooni tüübist ja muust kaasnevast ravist.

Selles lõigus on kõrvaltoimed määratletud järgmiselt:

Väga sage (≥1/10)

Sage (≥1/100 kuni <1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)

Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)

Väga harv (<1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Immuunsüsteemi häired:

Harv: Anafülaksia kliinilised tunnused, sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon. Väga harv: Allergilised reaktsioonid, mille põhjustajaks on sojaoa õli.

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Sage: Hüpertriglütserideemia.

Psühhiaatrilised häired:

Harv: Eufooria, seksuaalfantaasiad ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.

Närvisüsteemi häired:

Sage: Anesteesia sissejuhatamisel spontaansed liigutused ja müokloonia, minimaalsed erutusnähud. Harv: Peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis.

Epileptiformsed liigutused, sh konvulsioonid ja opistotoonus.

Väga harv: Hilise algusega epileptiformsed hood, periood võib kesta mõnest tunnist mitme päevani. Epileptilistel patsientidel pärast propofooli manustamist konvulsioonide oht.

Postoperatiivse teadvusetuse juhud (vt lõik 4.4).

Südame häired / vaskulaarsed häired:

1. Sage: Anesteesia sissejuhatamisel hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia, kuumahood. Aeg-ajalt: Märkimisväärne hüpotensioon, mis võib nõuda Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamiskiiruse vähendamist ja/või vedelikasendusravi ning vajadusel vasokonstriktoreid. Arvestada tuleks raske vererõhulanguse võimalusega kahjustatud koronaarse või tserebraalse perfusiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel.

Progresseeruva raskusega bradükardia (asüstoolia) üldanesteesia ajal. Kaaluda tuleks antikolinergiliste ravimite intravenoosset manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamisel (vt ka lõik 4.4).

Harv: Arütmia ärkamisstaadiumis. Tromboos ja flebiit.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

1. Sage: Anesteesia sissejuhatamisel hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köhimine, luksumine. Aeg-ajalt: Köhimine anesteesia säilitamisel.

Harv: Köhimine ärkamisstaadiumis. Väga harv: Kopsuturse.

Seedetrakti häired:

Harv: Iiveldus või oksendamine ärkamisstaadiumis.

Väga harv: Propofooli manustamise järgselt on teatatud pankreatiidist. Põhjuslik seos ei ole siiski tõestatud.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Väga harv: Rasked koereaktsioonid tahtmatul paravenoossel manustamisel.

Neerude ja kuseteede häired:

Harv: Uriini värvuse muutus pärast propofooli pikaajalist manustamist.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Väga sage: Paikne valu esmasel süstimisel. Profülaktika ja ravi vt allpool.

Paikset valu, mis võib tekkida Propofol Fresenius 10 mg/ml esmasel süstimisel, saab vähendada samaaegse lidokaiini manustamisega (vt lõik 4.2 Manustamisviis, alalõik “Lahjendatud Propofol Fresenius 10 mg/ml infusioon”) ning kasutades süsteks või infusiooniks suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või küünarlohu piirkonnas. Lidokaiini manustamise tulemusena võivad harva (≥1/10 000 kuni <1/1000) kõrvaltoimetena tekkida pearinglus, oksendamine, uimasus, konvulsioonid, bradükardia, südame arütmia ja šokk.

Harv: Postoperatiivse palaviku juhud.

Väga harv: On teateid üksikutest raskete kõrvaltoimete juhtudest, mida võib vaadelda järgmiste sümptomite kompleksina: rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja südamepuudulikkus, mis on mõnikord lõppenud letaalselt. Enamikku neist kõrvaltoimetest täheldati intensiivravi patsientidel annuste puhul, mis ületasid 4 mg kg kehakaalu kohta tunnis. Üksikasjalikumalt vt lõik 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada kardiovaskulaarset ja respiratoorset depressiooni. Hingamisdepressiooni ravitakse kunstliku ventilatsiooni abil. Südame-veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama ning manustada plasmaasendajaid ja vasokonstriktoreid.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AX10

Propofool (2,6-diisopropüülfenool) on lühitoimeline üldanesteetikum, mille toime algab kiiresti, ligikaudu 30...40 sekundiga. Propofooli toimemehhanismist, nii nagu teistegi üldanesteetikumidegi puhul, on vähe teada. Anesteesia kestab metabolismist ja eliminatsioonist olenevalt 4...6 minutit.

Tavaliste säilitusannuste kasutamisel ei esine märkimisväärset kumulatsiooni ei korduvate süstete ega pideva infusiooni kasutamisel.

Bradükardia ja hüpotensiooni põhjuseks anesteesia induktsiooni ajal võivad olla suurenenud vagotoonus või sümpaatilise aktiivsuse vähenemine. Tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil hemodünaamika siiski stabiliseerub.

Vähesed propofoolipõhise anesteesia kestuse uuringud lastel näitavad, et ohutus ja efektiivsus jäävad muutumatuks kuni 4-tunnise anesteesia puhul. Kirjandusandmed kinnitavad, et propofooli ohutus ja efektiivsus ei muutunud, kui seda kasutati lastel teostatud pikaajaliste protseduuride ajal.

Farmakokineetilised omadused

Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega. Intravenoosse manustamise järgselt on propofooli farmakokineetika kirjeldatav 3 jaotusruumiga jaotusmudeliga.

Propofool jaotub laialdaselt ja puhastub organismist kiiresti (organismi kogukliirens: 1,5…2 liitrit minutis). Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, olles sõltuv verevoolu kiirusest. Metabolismi käigus moodustuvad propofooli inaktiivsed glükuroniidid ning vastav kinoliin, mis erituvad uriiniga.

Pärast üksikannuse 3 mg/kg intravenoosset manustamist suurenes propofooli kliirens / kehakaalu kg kohta koos patsiendi vanusega järgmiselt: keskmine kliirens oli arvestatavalt aeglasem < 1 elukuu vanustel vastsündinutel (n=25) (20 ml/kg/min), võrreldes vanemate lastega (n=36, vanusevahemik 4 elukuud kuni 7 eluaastat). Lisaks esines vastsündinutel märkimisväärne üksikisikutevaheline erinevus (vahemikus 3,7…78 ml/kg/min). Nende väheste uuringuandmete tõttu, mis näitavad suurt variaabelsust, ei saa anda annustamissoovitusi selles vanuserühmas.

Pärast üksikannuse 3 mg/kg boolusena manustamist olid vanemaealistel lastel propofooli keskmised kliirensid vastavalt 37,5 ml/min/kg (4…24 kuud) (n=8), 38,7 ml/min/kg (11…43 kuud) (n=6),

48 ml/min/kg (1…3 aastat) (n=12), 28,2 ml/min/kg (4…7 aastat) (n=10) võrreldes 23,6 ml/min/kg-ga täiskasvanutel (n=6).

Prekliinilised ohutusandmed

Tavapärastel korduva manustamise ja genotoksilisuse uuringutel baseeruvad prekliinilised andmed ei näita ravimi ohtlikkust inimorganismile. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud kahjulikud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. Lokaalse toime uuringud näitasid, et lihasesse süstimisel tekib koekahjustus süstekohal, paravenoossel ja subkutaansel süstel tekkisid histoloogilised reaktsioonid, mis avaldusid põletikulise infiltraadina ja koldelise fibroosina.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Rafineeritud sojaoa õli

Puhastatud muna fosfatiidid

Glütserool

Oleiinhape

Naatriumhüdroksiid

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

Originaalpakendis ravimi kõlblikkusaeg 3 aastat.

Lahjendamata Propofol Fresenius 10 mg/ml manustamiseks kasutatavad süsteemid tuleb vahetada 12 tunni pärast.

Lahjendamine 5% glükoosi intravenoosse infusioonilahuse või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse infusioonilahusega või 1% säilitusainetevaba lidokaiini süstelahuse lisamine (vähemalt 2 mg propofooli /ml) peab toimuma aseptilistes (eelistatult kontrollitud ja valideeritud) tingimustes vahetult enne manustamist, lahjendatud ravim tuleb seejärel ära kasutada 6 tunni jooksul.

Kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitust (I tüüpi) klaasist ampullid (20 ml).

Värvitust (II tüüpi) klaasist viaalid (50 ml), millel on bromobutüülkummist kork. Värvitust (II tüüpi) klaasist viaalid (100 ml), millel on bromobutüülkummist kork. Pakendid sisaldavad 5 klaasampulli, milles on 20 ml emulsiooni.

Pakendid sisaldavad 10 klaasampulli, milles on 20 ml emulsiooni. Pakendid sisaldavad 1 klaasviaali, milles on 50 või 100 ml emulsiooni.

Pakendid sisaldavad 10 klaasviaali, milles on 50 või 100 ml emulsiooni.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Propofol Fresenius 10 mg/ml ei tohi enne manustamist segada teiste süste- või infusioonilahustega, välja arvatud 5 massi/mahu %-lise glükoosilahuse või 0,9 massi/mahu %-lise naatriumkloriidilahuse või 1% konservandivaba lidokaiini süstelahusega (vt ka lõik 4.2).

Lõplik propofooli kontsentratsioon ei või olla väiksem kui 2 mg/ml.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

Viaali tuleb enne kasutamist loksutada.

Emulsiooni ei tohi kasutada, kui pärast loksutamist on eristatavad kaks kihti. Kasutada ainult homogeenset ravimit ja kahjustamata viaali.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Deutschland GmbH

D-61346 Bad Homburg v.d.H.

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

08 2002/25.06.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2017