Propoven 1% - süste-/infusiooniemulsioon süstlis (10mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Propoven 1%, süste-/infusiooniemulsioon süstlis
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml emulsiooni sisaldab 10 mg propofooli.
Üks 10 ml süstel sisaldab 100 mg propofooli. Üks 20 ml süstel sisaldab 200 mg propofooli. Üks 50 ml süstel sisaldab 500 mg propofooli.
INN. Propofolum
Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks ml emulsiooni sisaldab:
rafineeritud sojaõli | 50 mg |
naatrium | maksimaalselt 0,06 mg |
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süste-/infusiooniemulsioon süstlis
Valge õli-vesi tüüpi emulsioon
Emulsiooni pH: 7,5…8,5
Emulsiooni osmolaalsus: 270...330 mosmol/kg
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Propofool on lühitoimeline intravenoosne üldanesteetikum, mida kasutatakse:
Annustamine ja manustamisviis
- üldanesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja üle 1 kuu vanustel lastel;
- sedatsiooniks diagnostilistel ja kirurgilistel protseduuridel eraldi või kombinatsioonis lokaalse või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel, noorukitel ja üle 1 kuu vanustel lastel;
- kunstlikul ventilatsioonil olevate üle 16 aasta vanuste patsientide sedatsiooniks intensiivravis.
Propoven 1% tohib manustada ainult haiglas või sobivalt varustatud päevastes raviüksustes anesteesia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide poolt.
Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria) ja käepärast peavad olema vahendid patsiendi hingamisteede avatuse tagamiseks, kunstlikuks ventileerimiseks ja elustamiseks.
Sedatsiooniks kirurgilise või diagnostilise protseduuri ajal ei tohi Propoven 1% manustada isik, kes teostab antud kirurgilist või diagnostilist protseduuri.
Propoven 1% annustamine on individuaalne ning sõltub patsiendi ravivastusest ja kasutatud premedikatsioonist.
Propoven 1%-ga koos on üldjuhul vaja manustada täiendavaid analgeetikume.
ANNUSTAMINE
Üldanesteesia täiskasvanutel
Anesteesia sissejuhatus:
Anesteesia induktsiooniks tuleb Propoven 1% tiitrida (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni.
Enamus alla 55-aastastest täiskasvanutest vajab tõenäoliselt propofooli annuses 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.
Üldjuhul vajavad Propoven 1% väiksemat annust sellest vanusest eakamad ning ASA III ja IV klassi kuuluvad patsiendid, eriti need, kellel on südamefunktsiooni kahjustus. Annust võib vähendada minimaalselt kuni annuseni 1 mg propofooli kg kehakaalu kohta. Samuti peaks rakendama aeglasemat manustamist (ligikaudu 2 ml 10 mg/ml emulsiooni (20 mg propofooli) iga 10 sekundi järel).
Anesteesia säilitamine:
Anesteesia säilitamiseks võib Propoven 1% manustada kas pideva infusioonina või korduvate boolussüstetena.
Anesteesia säilitamiseks vajalik annus on tavaliselt 4...12 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis. Väiksemat stressi põhjustavate kirurgiliste protseduuride nagu minimaalselt invasiivsete operatsioonide teostamiseks võib olla piisav säilitusannus 4 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis.
Eakatel, ebastabiilses üldseisundis, halvenenud südamefunktsiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel ning ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel võib Propoven 1% annust veelgi vähendada, sõltuvalt patsiendi seisundi raskusest ja kasutatavast anesteesiatehnikast.
Korduvate boolussüstetega anesteesia säilitamisel tuleb propofooli kasvavalt manustada 25...50 mg (= 2,5...5 ml Propoven 1%), vastavalt kliinilisele vajadusele.
Eakatel patsientidel ei tohiks kasutada kiiret (ühekordset või korduvat) boolussüstetena Propoven 1% manustamist, kuna see võib viia kardiopulmonaalse depressiooni tekkeni.
Üle 1 kuu vanuste laste üldanesteesia
Anesteesia sissejuhatus:
Anesteesia induktsiooniks tuleb Propoven 1% aeglaselt tiitrida kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni.
Annust tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. Anesteesia induktsiooniks enamikul üle 8-aastastel lastel on Propoven 1% sobiv annus ligikaudu 2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Noorematel lastel, eriti vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib vajalik annus olla suurem (2,5…4 mg/kg kehakaalu kohta).
Üldanesteesia säilitamine:
Anesteesia säilitamiseks manustatakse Propoven 1% infusioonina või korduvate boolussüstetena, mis võimaldab säilitada vajalikku anesteesia sügavust. Vajalik manustamiskiirus varieerub erinevatel patsientidel märgatavalt, kuid tavaliselt saavutatakse rahuldav anesteesia kiirusevahemikus
9…15 mg/kg/h. Noorematel lastel, eriti vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib vajalik annus olla suurem.
ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel on soovitatav kasutada väiksemaid annuseid (vt ka lõik 4.4).
Täiskasvanud patsientide sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride läbiviimiseks
Diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride läbiviimiseks vajaliku sedatsiooni saavutamiseks tuleb annuseid ja manustamiskiirust kohandada vastavalt ravivastusele. Enamikul patsientidel on sedatsiooni saavutamiseks vajalik annus 0,5…1 mg propofooli kg kehakaalu kohta 1…5 minuti jooksul. Sedatsiooni säilitamiseks võib Propoven 1% infusiooni tiitrida kuni soovitud sedatsioonitaseme saavutamiseni. Enamik patsiente vajab soovitud sedatsioonitaseme säilitamiseks annust 1,5…4,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis. Lisaks infusioonile võib propofooli manustada 10…20 mg boolussüstetena (1…2 ml Propoven 1%), kui vajalik on kiire sedatsiooni süvendamine.
Üle 55-aastastel patsientidel ja ASA III ning IV klassi kuuluvatel patsientidel võib olla vajalik kasutada Propoven 1% väiksemaid annuseid ja vähendada manustamiskiirust.
Üle 1 kuu vanuste laste sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride läbiviimiseks
Annuseid ja manustamiskiirust tuleb kohandada vastavalt vajalikule sedatsiooni sügavusele ja ravivastusele. Enamikul lapspatsientidest on sedatsiooni saavutamiseks vajalik propofooli annus 1…2 mg/kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamiseks võib Propoven 1% infusiooni tiitrida kuni soovitud sedatsioonitaseme saavutamiseni. Enamikul patsientidest on vajalik propofooli annus 1,5…9 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Lisaks infusioonile võib Propoven 1% manustada boolussüstetena (kuni 1 mg/kg kehakaalu kohta), kui vajalik on kiire sedatsiooni süvendamine.
ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel võib vajalik annus olla väiksem.
Üle 16-aastaste patsientide sedatsioon intensiivravi osakonnas
Ventileeritud patsientidel on intensiivravi tingimustes sedatsiooni tagamiseks soovitatav kasutada Propoven 1% pideva infusioonina. Annust tuleb kohandada vastavalt sellele, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Tavaliselt saavutatakse rahuldav sedatsioon, manustades propofooli kiirusega 0,3...4,0 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Suuremad annused kui 4,0 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis ei ole soovitatavad (vt lõik 4.4).
Intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitav propofooli manustada kontrollitud sihtväärtusega infusiooni (target controlled infusion, TCI) süsteemi kaudu.
Manustamise kestus
Ravimi manustamine ei tohi kesta kauem kui 7 päeva.
MANUSTAMISVIIS
Intravenoosne.
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata emulsioon tuleb ära visata.
Süstleid tuleb enne kasutamist raputada.
Kui pärast raputamist on näha kahte kihti, ei tohi emulsiooni kasutada.
Kasutada ainult homogeenset ravimit rikkumata süstlites.
Propoven 1% võib infusiooniks kasutada lahjendamata kujul või lahjendatuna (lahjendamise kohta vt lõik 6.6).
Propoven 1% infusioonil on infusioonikiiruse kontrollimiseks soovitatav alati kasutada vastavat varustust, nt büretti, tilgaloendurit, süstepumpa (sh TCI süsteemi) või volumeetrilist infusioonipumpa.
Propoven 1% on lipiide sisaldav antimikroobse konservandita emulsioon, olles seetõttu soodsaks pinnaseks mikroorganismide kiirele paljunemisele.
Emulsioon tuleb juhtida manustamissüsteemi aseptika reegleid järgides vahetult pärast süstli avamist. Ravimi manustamist tuleb alustada ilma viivituseta.
Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii Propoven 1% lahuses kui ka infusioonisüsteemis. Propoven 1%-ga samaaegselt kasutatavate ravimite või vedelike manustamise infusiooniliinid peavad asuma võimalikult veenikanüüli lähedal, selleks kasutatakse Y-kujulist ühendust või kolmikkraani). Ravimpreparaatide samaaegse manustamise juhised vt lõik 6.6.
Propoven 1% ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.
Propoven 1% ja selle manustamiseks kasutatavad vahendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Pärast kasutamist tuleb alles jäänud Propoven 1% lahus ära visata.
Lahjendamata Propoven 1% infusioon
Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka lahjendamata Propoven 1% manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propoven 1% reservuaar ära visata või vajadusel asendada uuega.
Lahjendatud Propoven 1% infusioon
Lahjendatud Propoven 1% annustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ning juhuslike suurte lahjendatud Propoven 1% koguste manustamise vältimiseks alati kasutada büretti, tilgalugejat või infusioonipumpa. Riskiga tuleb arvestada, kui maksimaalse lahjenduse saavutamiseks kasutatakse büretti.
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib vahetult enne Propoven 1% kasutamist süstida lidokaiini (vt lõik 4.4). Teise võimalusena võib vahetult enne süstimist kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes segada Propoven 1% konservandivaba 1% lidokaiinilahusega (20 osa Propoven 1% ja kuni 1 osa 1% lidokaiini süstelahust). Segu tuleb manustada 6 tunni jooksul pärast valmistamist.
Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium tohib Propoven 1% emulsiooniga ühte süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.
Propoven 1% süstitakse veeni kas käsitsi või elektrilise pumbaga. Elektroonilise pumba kasutamisel on nõutav seadmete kokkusobivus.
10 ml ja 20 ml klaassüstlid ning 10 ml plastist süstlid on ette nähtud ainult ravimi käsitsi manustamiseks, neid ei tohi kasutada süstepumbaga.
10 ml ja 20 ml klaassüstleid ei tohi kasutada ka koos nõelavabade vaheosadega, välja arvatud standardvoolik või kolmikkraanid. See on vajalik, et ära hoida purunemisi või ummistumisi vaheosa piirkonnas.
Kui täheldatakse purunemist/ummistumist, tuleb süstel ära visata ning kasutada selle asemel uut süstlit.
Süstli paigaldamine (eelnevalt koostatud süstlite puhul jäetakse punkt 2 vahele):
Tagage steriilsus. Süstli välispind ja kolvivars ei ole steriilsed.
1)Võtke süstel pakendist välja ja loksutage seda.
2)Paigaldage süstlile kolvivars, selleks kruvige kolvivars päripäeva süstlisse.
3)Eemaldage süstliotsikult kaitsekork ja ühendage süstel infusioonisüsteemi, nõela või kanüüliga. Väljutage õhumullid (väikesed mullikesed on lubatud). Kasutusvalmis süstli saab ühendada pumbaga või manustada ravimit käsitsi.
Kontrollitud sihtväärtusega infusioon – Propoven 1% manustamine pumbaga (ainult 50 ml süstli kasutamisel):
Propoven 1% manustamine kontrollitud sihtväärtusega infusiooni süsteemi kaudu on lubatud ainult täiskasvanutel üldanesteesia esilekutsumiseks ja säilitamiseks. Süsteemi ei ole soovitatav kasutada
sedatsiooni eesmärgil intensiivravi osakonnas, sedatsiooni eesmärgil kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride ajal.
Propoven 1% manustatakse kontrollitud sihtväärtusega infusiooni süsteemi kaudu vastava kontrollitud sihtväärtusega infusiooni tarkvara juhtimisel. Süsteemi kasutaja peab olema tuttav infusioonipumba kasutaja manuaaliga ning oskama Propoven 1% kontrollitud sihtväärtusega infusiooni abil manustada.
Süsteem võimaldab anestesistil või intensiivravispetsialistil saavutada ja kontrollida soovitud induktsiooni kiirust ja anesteesia sügavust, seadistades ja kohandades propofooli plasma ja/või toimepõhised sihtkontsentratsioonid.
Tuleb arvestada, et erinevatel pumbasüsteemidel võib olla erinev modaalsus, st kontrollitud sihtväärtusega infusiooni süsteem võib eeldada, et patsiendi algne vere propofoolisisaldus on null. Seetõttu patsientide puhul, kes on enne propofooli saanud, võib olla kontrollitud sihtväärtusega infusiooni rakendamisel vajalik valida algul väiksem propofooli sihtkontsentratsioon. Samuti ei ole soovitatav kohe pärast infusioonipumba väljalülitamist alustada uuesti infusiooni kontrollitud sihtväärtusega infusiooni kaudu.
Allpool on esitatud propofooli sihtkontsentratsioonid. Lähtudes propofooli patsientidevahelistest farmakokineetika ja farmakodünaamika erinevustest, tuleb nii premedikatsiooniga kui ka ilma premedikatsioonita patsientidel tiitrida propofooli sihtkontsentratsiooni vastavalt patsiendi ravivastusele, et saavutada soovitav anesteesia sügavus.
Üldanesteesia esilekutsumine ja säilitamine kontrollitud sihtväärtusega infusiooni abil
Alla 55-aastastel täiskasvanud patsientidel alustatakse anesteesia esilekutsumist tavaliselt propofooli sihtkontsentratsioonidega vahemikus 4…8 mikrogrammi/ml. Soovitav esialgne sihtkontsentratsioon on premedikatsiooniga patsientidel 4 mikrogrammi/ml ja premedikatsioonita patsientidel
6 mikrogrammi/ml. Anesteesia induktsiooni kestus on nende sihtväärtuste korral üldjuhul 60…120 sekundit. Suurem sihtkontsentratsioon võimaldab kiiremat anesteesia esilekutsumist, kuid võib kaasa tuua enam väljendunud hemodünaamika ja hingamistegevuse pärssimise.
Üle 55-aastastel patsientidel ja ASA III ning IV klassi kuuluvatel patsientidel kasutatakse väiksemat esialgset sihtkontsentratsiooni. Sihtkontsentratsiooni võib suurendada 0,5…1,0 mikrogrammi/ml kaupa 1-minutiliste intervallide järel, et anesteesiat järk-järgult esile kutsuda.
Üldjuhul on vaja täiendavalt kasutada analgeetikume ning tase, milleni võib propofooli sihtkontsentratsioone vähendada anesteesia säilitamiseks, sõltub samaaegselt kasutatava analgeesia ulatusest. Propofooli sihtkontsentratsioon vahemikus 3…6 mikrogrammi/ml säilitab tavaliselt vajaliku anesteesia.
Patsiendi ärkamiseks eeldatav propofooli kontsentratsioon jääb üldjuhul vahemikku 1,0…2,0 mikrogrammi/ml, sõltudes anesteesia säilitamise ajal kasutatud analgeesia ulatusest.
Sedatsioon intensiivravi ajal (kontrollitud sihtväärtusega infusioon ei ole soovitatav)
Üldjuhul on eeldatav vajalik propofooli sihtkontsentratsioon vahemikus 0,2…2,0 mikrogrammi/ml. Manustamist alustatakse väiksema sihtväärtuse seadistuselt, mida tiitritakse vastavalt patsiendi ravivastusele, kuni saavutatakse soovitud sügavusega sedatsioon.
Vastunäidustused
Propofool on vastunäidustatud patsientidele, kellel on ülitundlikkus propofooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Propoven 1% sisaldab sojaõli. Seda ei tohi kasutada patsientidel, kellel on ülitundlikkus maapähkli või soja suhtes.
Propofooli ei tohi kasutada 16-aastastel või noorematel patsientidel sedatsiooniks intensiivravi osakonnas (vt lõik 4.4).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Propofooli tohivad manustada anesteesia-alase väljaõppega spetsialistid (või vajadusel intensiivravi osakonna patsientide ravile spetsialiseerunud arstid).
Patsienti tuleb pidevalt monitoorida ning pidevalt peavad olema käepärast vahendid patsiendi hingamisteede avatuse säilitamiseks, kunstlikuks ventileerimiseks, hapnikraviks ja teised elustamisvahendid. Propofooli ei tohi manustada sama isik, kes teostab diagnostilist või kirurgilist operatsiooni.
On teatatud propofooli väärkasutamisest ja sõltuvusest, eelkõige tervishoiutöötajate seas. Sarnaselt teiste üldanesteetikumidega võib ka propofooli manustamine ilma hingamisteede avatuse säilitamiseta põhjustada fataalseid respiratoorseid komplikatsioone.
Propofooli manustamisel pidevaks sedatsiooniks kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride ajal tuleb patsiente pidevalt jälgida hüpotensiooni, hingamisteede obstruktsiooni ja hapniku desaturatsiooni varajaste nähtude suhtes.
Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks kirurgiliste protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.
Enne patsiendi väljakirjutamist on vajalik piisav aeg, mis tagab patsiendi täieliku taastumise pärast propofooli kasutamist. Väga harva võib propofooli kasutamisel esineda postoperatiivse teadvusetuse periood, millega võib kaasneda lihastoonuse tõus. Sellele võib, kuid ei pruugi eelneda ärkvelolekuperiood. Ehkki taastumine on spontaanne, tuleb teadvusetule patsiendile osutada vastavat hooldust.
Propofooli mõjud ei ole üldjuhul enam tuvastatavad 12 tunni möödumisel. Propofooli, protseduuri, kaasnevate ravimite, patsiendi vanuse ja seisundi mõjudega tuleb arvestada patsiendi nõustamisel järgmistel teemadel:
•soovitus minna pärast protseduuri koju koos saatjaga
•aeg, millal võib taas jätkata osavust vajavate või keeruliste tegevustega, nagu autojuhtimine
•teiste sedatiivse toimega ainete kasutamine (nt bensodiasepiinid, opiaadid, alkohol).
Hilised epileptiformsed hood võivad esineda ka mitte-epileptilistel patsientidel, kusjuures aeg sündmuseni võib ulatuda mõnest tunnist mõne päevani.
Patsientide erirühmad
Südame-, vereringe- või kopsupuudulikkus ja hüpovoleemia
Sarnaselt teiste intravenoossete anesteetikumidega, tuleb olla ettevaatlik südame-, hingamiselundite-, neeru- või maksakahjustusega või hüpovoleemiaga või nõrgestatud patsientidega. Propofooli kliirens sõltub verevoolust, mistõttu samaaegne südame väljutusmahtu vähendav ravi vähendab ka propofooli kliirensit.
Südame-, vereringe- või hingamispuudulikkus ning hüpovoleemia peavad olema korrigeeritud enne propofooli manustamist.
Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või teiste raskete müokardihaigustega patsientidele ei tohi propofooli manustada, või kui, siis suure ettevaatusega ja põhjaliku järelevalve all.
Tulenevalt suurematest annustest peab tugevas ülekaalus patsientide puhul arvestama kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete riskiga.
Propofoolil puudub vagolüütiline toime ning seda on seostatud bradükardia juhtudega (mõnikord rasked) ja isegi asüstooliaga. Tuleb kaaluda antikolinergilise aine manustamist enne anesteesia indutseerimist või anesteesia säilitamise ajal, seda eriti juhtudel kui on tõenäoline vagaalse toonuse domineerimine või kui propofooli kasutatakse koos teiste ainetega, mis võivad põhjustada bradükardiat.
Epilepsia
Propofooli manustamisel epilepsiaga patsiendile võib esineda krambirisk.
Epilepsiaga patsientidel võib esineda hiliseid epileptiformseid hoogusid, kusjuures aeg sündmuseni võib ulatuda mõnest tunnist mõne päevani.
Enne anesteesiat epilepsiaga patsiendil tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi epileptilise seisundi ravi on mitme uuringu põhjal olnud tõhus, võib epileptikutele propofooli manustamine suurendada krambihoogude tekkeriski.
Propofooli kasutamine koos elektrišokkraviga ei ole soovitatav.
Lipiidide metabolismihäirega patsiendid
Patsiendid, kellel on lipiidide metabolismihäire või teised seisundid, mille korral lipiidemulsioone tuleb kasutada ettevaatusega, vajavad erihoolt.
Kõrge intrakraniaalse rõhuga patsiendid
Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni.
Lapsed
Propofooli ei ole soovitatav kasutada vastsündinutel, sest seda patsiendirühma ei ole täielikult uuritud. Farmakokineetilised andmed (vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõik 5.2) näitavad, et vastsündinutel on tunduvalt aeglustunud kliirens ja väga suured individuaalsed erinevused. Vanemate laste puhul soovitatavate annuste manustamisel võib esineda suhteline üleannustamine, mis põhjustab rasket kardiovaskulaarset depressiooni.
Propoven 1% ei ole soovitav üldanesteesiaks kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Kuna andmeid on vähe, siis ei saa soovitada kontrollitud sihtväärtusega infusiooni (TCI) süsteemi kasutamist alla 2-aastaste laste vanuserühmas.
Propofooli ei tohi kasutada 16-aastastel ja noorematel patsientidel intensiivravi osakonnas sedatsiooni teostamiseks, sest propofooli ohutus ja efektiivsus sedatsiooni tegemiseks selles vanuserühmas ei ole tõestatud (vt lõik 4.3).
Soovitavad väited, mis puudutavad ravi intensiivravi osakonnas
Propofooli kasutamisel sedatsiooniks intensiivravi osakonnas on kaasnenud kombinatsioonid metaboolsetest häiretest ja organsüsteemide puudulikkusest, mis võivad lõppeda surmaga. Teatatud on järgmiste kõrvaltoimete kombinatsioonidest: metaboolne atsidoos, rabdomüolüüs, hüperkaleemia, hepatomegaalia, neerupuudulikkus, hüperlipideemia, südame arütmia, Brugada tüüpi EKG (ST-segmendi elevatsioon ja T-saki inversioon) ning kiiresti progresseeruv südamepuudulikkus, mis tavaliselt ei allu inotroopsele toetavale ravile. Nende kõrvaltoimete kombinatsioone on käsitletud kui propofooli infusiooni sündroomi. Neid kõrvaltoimeid on enamasti täheldatud tõsiste peavigastustega patsientidel ja hingamisteede infektsiooniga lastel, kes said annuseid, mis ületavad täiskasvanutele intensiivravi osakonnas sedatsiooniks soovitatavat annust.
Järgnevad on ilmselt peamised riskitegurid selliste kõrvaltoimete tekkeks: vähenenud hapnikuvarustus kudedes; tõsine neuroloogiline vigastus ja/või sepsis; suurtes annustes üks või mitu järgmistest ravimitest: vasokonstriktorid, steroidid, inotroopsed ained ja/või propofool (tavaliselt annustes, mis ületavad 4 mg/kg tunnis rohkem kui 48 tunni jooksul).
Ravimi ordineerijad peavad olema valvel selliste nähtude suhtes patsientidel, kellel esineb eelnevalt mainitud riskitegureid ning eespool kirjeldatud nähtude arenemisel koheselt kaaluma propofooli annuse vähendamist või propofooli ärajätmist. Kõiki sedatiivseid ja terapeutilisi aineid, mida intensiivravi osakonnas kasutatakse, tuleb optimaalse hapnikuvarustuse ja hemodünaamika näitajate säilitamiseks tiitrida. Suurenenud intrakraniaalse rõhuga patsiendid peavad saama asjakohast toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.
Ravimit annustavatele arstidele tuleb meenutada, et võimalusel ei tohi kasutada suuremat annust kui 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata patsientidele, kellel on lipiidide metabolismi häired või teised seisundid, mille korral lipiidide emulsioone tuleb kasutada ettevaatusega.
Propofooli manustamisel patsientidele, kellel kahtlustatakse erilist riski lipiidide ülekoormuse tekkeks, on soovitatav jälgida vere lipiididesisaldust. Propofooli manustamist tuleb vastavalt kohandada, kui jälgimistulemused näitavad, et lipiidide organismist väljaviimine ei ole piisav. Kui patsient saab samaaegselt teist intravenoosset lipiidi preparaati, tuleb vähendada koguseid, võttes arvesse propofooli ravimvormiga saadavat lipiidide kogust; 1,0 ml Propoven 1% sisaldab ligikaudu 0,1 g lipiide.
Täiendavad ettevaatusabinõud
Mitokondriaalse haigusega patsientide ravimisel tuleb rakendada ettevaatust. Nende patsientide haigus võib ägeneda vastusena anesteesiale, kirurgilisele operatsioonile või intensiivravile. Selliste patsientide puhul on soovitatav normotermia säilitamine, süsivesikutega varustamine ja heal tasemel hüdreeritus. Mitokondriaalse haiguse ägenemise ning propofooli infusiooni sündroomi esialgsed nähud võivad olla sarnased.
Propoven 1% ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid ning on soodne keskkond mikroorganismide paljunemiseks.
Propofooli väljatõmbamisel tuleb seda teha aseptilistes tingimustes manustamissüsteemi kohe pärast süstla avamist. Ravimi manustamist tuleb alustada viivitamata. Kogu infusiooni jooksul tuleb säilitada nii propofooli kui infusiooniseadmete aseptilisus. Kõik propofooli liinile lisatavad infusioonivedelikud tuleb manustada kanüüli lähedalt. Propofooli ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.
Propofool ja kõik propofooli sisaldavad süstlad on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Kooskõlas ülejäänud lipiidemulsioonide kohta kehtivate ravijuhenditega ei tohi propofooli ühekordne infusioon kesta kauem kui 12 tundi. Protseduuri lõppemisel või 12 h täitumisel, kumb varem kätte jõuab, tuleb nii propofooli anum kui ka infusioonitee ära visata ning vajadusel uuega asendada.
Valu süstekohal
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal Propoven 1%-ga võib vahetult enne propofooli emulsiooni süstida lidokaiinilahust (vt lõik 4.2).
Intravenoosset lidokaiini ei tohi kasutada päriliku ägeda porfüüriaga patsientidel.
See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 100 ml kohta ehk on praktiliselt „naatriumivaba“.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Propofooli on kasutatud koos spinaal- ja epiduraalanesteesiaga ning sageli kasutatavate premedikatsiooniravimite, neuromuskulaarsete blokaatorite, inhaleeritavate ainete ning
valuvaigistitega; farmakoloogilist kokkusobimatust ei ole täheldatud. Üldanesteesia või sedatsiooni kasutamisel täiendavalt regionaalanesteesia tehnikatele võivad vajaminevad propofooli annused olla väiksemad.
Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesiaaja pikenemist ja hingamissageduse langust.
Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opioide, võivad propofooli sedatiivsed toimed intensiivistuda ja kesta kauem, samuti võib olla kõrgem apnoe esinemissagedus ja pikeneda selle kestus.
Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsiooniainete või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid.
Samaaegne kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete intensiivistumist. Propoven 1% kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon.
Fentanüüli manustamise järel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe määra tõusuga.
Suksametoonium- või neostigmiinravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus.
Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati selliseid lipiidemulsioone nagu Propoven 1% koostises, on teatatud leukoentsefalopaatiast.
On täheldatud, et valproaati saavad patsiendid vajavad väiksemaid propofooli annuseid. Samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda propofooli annuse vähendamist.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Propofooli ei tohi kasutada rasedatel, välja arvatud juhul, kui see on absoluutselt vajalik. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja võib põhjustada neonataalset depressiooni. Propofooli võib aga kasutada indutseeritud abordi ajal. Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.
Imetamine
Uuringud imetavate emadega on näidanud, et propofool eritub väikestes kogustes inimese rinnapiima. Naised ei tohi seetõttu imetada 24 tundi pärast propofooli manustamist. Sel perioodil tekkinud rinnapiim tuleb ära visata.
Toime reaktsioonikiirusele
Patsiente tuleb teavitada, et keeruliste tegevuste sooritamine, nagu autojuhtimine ja masinatega töötamine, võib mõne aja jooksul pärast propofooli kasutamist olla raskendatud.
Pärast Propoven 1% manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, töötada keeruliste mehhanismidega või potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsient ei tohiks koju minna saatjata ja peaks vältima alkoholi tarvitamist.
Propofooli mõjud ei ole üldjuhul enam tuvastatavad 12 tunni möödumisel (vt lõik 4.4).
Kõrvaltoimed
Anesteesia või sedatsiooni induktsioon ja säilitamine propofooliga on üldiselt sujuv ja minimaalsete ärritusnähtudega. Kõige sagedasemad teatatud kõrvaltoimed on farmakoloogiliselt eeldatavad
anesteetikumi/sedatiivse aine kõrvaltoimed, nagu hüpotensioon. Propofooli saanud patsientidel täheldatud kõrvaltoimete iseloom, raskus ja esinemissagedus võivad olla seotud saaja seisundiga ning teostatavate operatiivsete või terapeutiliste protseduuridega.
Ravimi kõrvaltoimete tabel
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoimed |
Immuunsüsteemi häired: | Väga harv | Anafülaksia – võib hõlmata |
| (<1/10 000) | angioödeemi, bronhospasmi, |
|
| erüteemi ja hüpotensiooni |
Ainevahetus- ja | Esinemissagedus teadmata (9) | Metaboolne atsidoos (5), |
toitumishäired: |
| hüperkaleemia (5), hüperlipideemia (5) |
Psühhiaatrilised häired: | Esinemissagedus teadmata (9) | Eufooriline meeleolu, seksuaalne |
|
| eneseväljendus. |
|
| Ravimi kuritarvitamine ja |
|
| ravimsõltuvus (8) |
Närvisüsteemi häired: | Sage | Peavalu taastumisfaasis |
| (>1/100 kuni <1/10) |
|
| Harv | Epileptiformsed liigutused, sh |
| (>1/10 000 kuni <1/1000) | krambid ja opistotoonus |
|
| induktsiooni-, säilitus- ja |
|
| taastumisfaasis. |
|
| Vertiigo, külmavärinad ja |
|
| külmatunne taastumise ajal |
| Väga harv | Postoperatiivne teadvusetus |
| (<1/10 000) |
|
| Esinemissagedus teadmata (9) | Tahtmatud liigutused |
Südame häired: | Sage | Bradükardia (1) |
| (>1/100 kuni <1/10) | ja tahhükardia induktsiooni ajal |
| Väga harv | Kopsuturse |
| (<1/10 000) |
|
| Esinemissagedus teadmata (9) | Südamearütmia (5), |
|
| südamepuudulikkus (5) (7) |
Vaskulaarsed häired: | Sage | Hüpotensioon (2) |
| (>1/100 kuni <1/10) |
|
| Aeg-ajalt | Tromboos ja flebiit |
| (>1/1000 kuni <1/100) |
|
Respiratoorsed, rindkere ja | Sage | Mööduv apnoe, köha ja luksumine |
mediastiinumi häired: | (>1/100 kuni <1/10) | induktsiooni ajal |
| Esinemissagedus teadmata (9) | Respiratoorne depressioon (annusest |
|
| sõltuv) |
Seedetrakti häired: | Sage | Iiveldus ja oksendamine |
| (>1/100 kuni <1/10) | taastumisfaasis |
| Väga harv | Pankreatiit |
| (<1/10 000) |
|
Maksa ja sapiteede häired: | Esinemissagedus teadmata (9) | Hepatomegaalia (5) |
Lihas-skeleti ja sidekoe | Esinemissagedus teadmata (9) | Rabdomüolüüs (3) (5) |
kahjustused: |
|
|
Neerude ja kuseteede | Väga harv | Uriini värvuse muutused pärast |
häired: | (<1/10 000) | pikaajalist manustamist |
| Esinemissagedus teadmata (9) | Neerupuudulikkus (5) |
Üldised häired ja | Väga sage | Lokaalne valu induktsiooni ajal (4) |
manustamiskoha | (>1/10) |
|
reaktsioonid: | Väga harv | Kudede nekroos (10) pärast juhuslikku |
| (<1/10 000) | ekstravaskulaarset manustamist |
| Esinemissagedus teadmata (9) | Lokaalne valu, paistetus pärast |
|
| juhuslikku ekstravaskulaarset |
|
| manustamist |
Uuringud: | Esinemissagedus teadmata (9) | Brugada tüüpi EKG (5) (6) |
Vigastus, mürgistus ja | Väga harv | Postoperatiivne palavik |
protseduuri tüsistused: | (<1/10 000) |
|
(1)Tõsist bradükardiat esineb harva. Üksikjuhtudel on teatatud progresseerumisest asüstooliani.
(2)Mõnikord võib hüpotensioon nõuda intravenoossete vedelike manustamist ja propofooli manustamiskiiruse vähendamist.
(3)Väga harva on teatatud rabdomüolüüsist, kui propofooli manustati intensiivravi osakonnas sedatsiooniks suuremates annustes kui 4 mg/kg tunnis.
(4)Seda saab minimeerida, kasutades suuremaid veene käsivarrel ja küünarlohus. 1% propofooli korral saab valu minimeerida ka lidokaiini samaaegse manustamisega.
(5)Kombinatsioone neis kõrvaltoimetest, millest on teatatud kui propofooli infusiooni sündroomist, võib täheldada tõsiselt haigetel patsientidel, kellel tihti on mitmeid riskitegureid nende kõrvaltoimete arenemiseks; vt lõik 4.4.
(6)Brugada-tüüpi EKG - ST-segmendi elevatsioon ja T-saki inversioon EKG-l.
(7)Kiiresti progresseeruv südamepuudulikkus (mõnel juhul surmaga lõppenud) täiskasvanutel. Sellistel juhtudel südamepuudulikkus tavaliselt ei allunud inotroopsele toetavale ravile.
(8)Propofooli kuritarvitamine ja sõltuvus, eeskätt tervishoiutöötajate seas.
(9)Teadmata, sest esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate kliiniliste uuringute andmete alusel.
(10)On teatatud nekroosist, mille puhul kudede elujõulisus oli kahjustatud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Juhuslik üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada südame ja respiratoorset depressiooni. Respiratoorset depressiooni tuleb ravida kunstliku ventilatsiooni abil hapnikuga. Südame- veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama pea allpool ning rasketel juhtudel manustada plasmaasendajaid ja vasokonstriktoreid.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: anesteetikumid; teised üldanesteetikumid
ATC-kood: N01AX10
Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed
Propofool (2,6-diisopropüülfenool) on lühitoimeline üldanesteetikum, mille toime algus on kiire. Sõltuvalt manustamiskiirusest on anesteesia induktsiooniaeg ligikaudu 30...40 sekundit. Ühekordse boolusannuse manustamise järgne toime on lühike ja kestab 4...6 minutit, sõltudes metabolismist ning eliminatsioonist.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Tavalise säilitusravi skeemi puhul ei ole täheldatud olulist ravimi kuhjumist organismis ei korduvate propofooli süstete ega infusiooni puhul. Patsiendid tulevad kiiresti teadvusele.
Anesteesia esilekutsumise ajal teatatud bradükardia ja hüpotensiooni põhjuseks võib olla tserebraalne vagotooniline toime või sümpaatilise toime pärssimine. Üldjuhul hemodünaamika siiski normaliseerub anesteesia säilitamise ajal.
Lapsed
Vähesed propofoolipõhise anesteesia kestuse uuringud näitavad, et ohutus ja efektiivsus on muutumatud kuni 4 tunnise anesteesia puhul. Kirjanduse andmetel on dokumenteeritud, et propofooli pikemaajalise kasutamisega lastel ei kaasne muutusi ohutuses ega efektiivsuses.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega. Propofooli farmakokineetikat pärast intravenoosset manustamist võib kirjeldada 3 jaotusruumiga mudeli abil.
Jaotumine/biotransformatsioon/eritumine
Propofool jaotub laialdaselt ja puhastub organismist kiiresti (organismi kogukliirens: 1,5…2 liitrit minutis). Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidvate metaboolsete protsesside arvel, kus propofooli inaktiivsete konjugaatide ja sellele vastava kinooli (mis erituvad uriiniga) moodustumine sõltub verevoolu kiirusest.
Pärast propofooli üksikannuse 3 mg/kg kehakaalu kohta intravenoosset manustamist suurenes kliirens kg kehakaalu kohta koos vanusega järgnevalt: kliirensi mediaan oli tunduvalt aeglasem < 1 kuu vanustel vastsündinutel (n = 25) (20 ml/kg/min) võrreldes vanemate lastega (n = 36, vanusevahemik 4 kuud kuni 7 aastat). Lisaks esinesid vastsündinutel märgatavad üksikisikute vahelised erinevused (vahemikus 3,7…78 ml/kg/min). Nendest piiratud uuringuandmetest nähtuva suure varieeruvuse tõttu ei saa selles vanuserühmas annustamissoovitusi anda.
Propofooli kliirensi mediaan vanematel lastel pärast üksikannuse 3 mg/kg boolusena manustamist oli 37,5 ml/min/kg (4…24 kuud) (n = 8), 38,7 ml/min/kg (11…43 kuud) (n = 6), 48 ml/min/kg
(1…3 aastat) (n = 12), 28,2 ml/min/kg (4…7 aastat) (n = 10), võrreldes 23,6 ml/min/kg täiskasvanutel (n = 6).
Kuna andmeid on vähe, siis ei saa soovitada kontrollitud sihtväärtusega infusiooni (TCI) süsteemi kasutamist alla 2-aastaste laste vanuserühmas.
Prekliinilised ohutusandmed
Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. Lokaalse toime uuringud näitasid, et paravenoossel ja subkutaansel süstimisel tekivad histoloogilised muutused, nagu põletikuline infiltratsioon ja koldeline fibroos ning lihasesse süstimisel koekahjustus süstekohal.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Rafineeritud sojaõli
Keskmise ahelaga triglütseriidid
Puhastatud muna fosfatiidid
Glütserool
Oleiinhape
Naatriumhüdroksiid
Süstevesi
Sobimatus
Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Kõlblikkusaeg
Ravimi kõlblikkusaeg originaalpakendis enne avamist: 2 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: ravim tuleb ära kasutada kohe pärast esmast avamist. Lahjendamata Propoven 1% manustamisel tuleb infusioonisüsteem välja vahetada iga 12 tunni järel. Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist: ravim tuleb ära kasutada kohe pärast lahjendamist. Ravimi manustamine peab olema lõpetatud 6 tunni jooksul pärast lahjendamist.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte lasta külmuda.
Pakendi iseloomustus ja sisu
10 ml või 20 ml süstel (klaas, I hüdrolüütiline klass), millel on bromobutüülist kaitsekork, bromobutüülist kolb ja PP kolvivars
10 ml süstel (tsüklo-olefiin-kopolümeer), millel on bromobutüülist kaitsekork, bromobutüülist kolb ja PP kolvivars
50 ml süstel (tsüklo-olefiin-kopolümeer), millel on bromobutüülist kaitsekork, bromobutüülist kolb ja PP kolvivars
Pakendis on 5 klaassüstlit, mis sisaldavad 10 ml emulsiooni.
Pakendis on 6 plastist süstlit, mis sisaldavad 10 ml emulsiooni.
Pakendis on 5 klaassüstlit, mis sisaldavad 20 ml emulsiooni.
Pakendis on 6 plastist süstlit, mis sisaldavad 20 ml emulsiooni.
Pakendis on 1 plastist süstel, mis sisaldab 50 ml emulsiooni.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Propoven 1% ei tohi enne manustamist segada teiste süste- või infusioonilahustega, välja arvatud 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahus, 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi intravenoosne süstelahus või
10 mg/ml (1%) lidokaiini säilitusainevaba süstelahus. Maksimaalne lahjendus ei tohi olla suurem kui 1 osa Propoven 1% ja 4 osa 50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahust või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust (minimaalne propofooli kontsentratsioon 2 mg/ml). Segamine peab toimuma aseptilistes (kontrollitud ja valideeritud) tingimustes ja lahjendatud ravim tuleb manustada 6 tunni jooksul (vt ka lõik 4.2).
Propofooli lõplik kontsentratsioon lahuses ei tohi olla alla 2 mg/ml.
50 mg/ml (5%) glükoosi süstelahuse, 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuse või 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidi süstelahuse ja 40 mg/ml (4%) glükoosi süstelahuse manustamine koos Propoven 1%-ga peab toimuma võimalikult kanüüli lähedal, kasutades Y-kujulist vaheosa.
MÜÜGILOA HOIDJA
Fresenius Kabi Deutchland GmbH Else Kröner Straße 1
61352 Bad Homburg v.d.Höhe Saksamaa
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2013
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.03.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
märts 2018