Piperacillintazobactam teva 4000mg500mg - infusioonilahuse pulber (4000mg +500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Piperacillin/Tazobactam Teva 4000 mg/500 mg, infusioonilahuse pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab piperatsilliini (naatriumisoolana) koguses, mis vastab 4 grammile ja tasobaktaami (naatriumisoolana) koguses, mis on vastab 0,5 grammile.

Üks Piperacillin/Tazobactam Teva 4000 mg/500 mg viaal sisaldab 9,4 mmol (216 mg) naatriumi.

INN. Piperacillinum, Tazobactamum

See ravimpreparaat ei sisalda abiaineid.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber.

Valge kuni valkjas pulber.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Piperatsilliini ja tasobaktaami kombinatsioon on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja üle 2-aastastel lastel (vt lõigud 4.2 ja 5.1):

Täiskasvanud ja noorukid

• Raske pneumoonia, sh haiglatekkene ja ventilaatorpneumoonia
• Kuseteede tüsistunud infektsioonid (sh püelonefriit)
• Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid (sh diabeetilised jalainfektsioonid).

Patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse, et esineb baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.

Piperatsilliini ja tasobaktaami kombinatsiooni kasutatakse neutropeeniaga patsientide raviks, kelle palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni.

Lapsed vanuses 2...12 aastat

• Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid.

Piperatsilliini ja tasobaktaami kombinatsiooni kasutatakse neutropeeniaga laste raviks, kui palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Piperacillin/Tazobactam Teva annus ja manustamise sagedus sõltub infektsiooni raskusest ja lokalisatsioonist ning oletatavatest patogeenidest.

Täiskasvanud ja noorukieas patsiendid

Infektsioonid

Tavaline annus on 4 g pieratsilliini/500 mg tasobaktaami manustatuna iga 8 tunni järel.

Nosokomiaalse pneumoonia ja bakteriaalsete infektsioonide korral neutropeeniaga patsientidel on soovitatav annus 4 g piperatsilliini/500 mg tasobaktaami manustatuna iga 6 tunni järel. See raviskeem võib olla rakendatav ka teiste näidustatud infektsioonidega patsientide ravis, kui need infektsioonid on eriti rasked.

Järgnevas tabelis on kokku võetud ravimi manustamise sagedus ja soovitatav annus täiskasvanud ja noorukieas patsientidele vastavalt seisundile või näidustusele:

Neerukahjustus

Intravenoosset annust tuleb kohandada vastavalt neerukahjustuse tegelikule raskusastmele järgmiselt (iga patsienti tuleb hoolega jälgida aine toksilisuse suhtes; ravimi annust ja manustamisintervalli tuleb vastavalt kohandada):

Hemodialüüsi saavatele patsientidele tuleb iga dialüüsiperioodi järel manustada lisaks üks täiendav annus 2000/250 mg piperatsilliini/tasobaktaami, sest hemodialüüsil eraldub 30%...50% piperatsilliinist 4 tunni jooksul.

Maksakahjustus

Annust ei ole vaja kohandada (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid

Eakatel, kellel on neerufunktsioon normaalne või kreatiniini kliirensi väärtus üle 40 ml/min, ei ole vaja annust kohandada.

Lapsed (vanuses 2…12 aastat)

Infektsioonid

Järgnevas tabelis on kokku võetud 2…12-aastastele lapspatsientidele ravimi manustamise sagedus ja annus vastavalt kehakaalule ja seisundile või näidustusele:

* Mitte ületada maksimaalset annust 4 g/500 mg 30 minuti jooksul.

Neerukahjustus

Intravenoosset annust tuleb kohandada vastavalt neerukahjustuse tegelikule raskusastmele järgnevalt (iga patsienti tuleb hoolega jälgida toimeaine toksilisuse suhtes; ravimi annust ja manustamisintervalli tuleb vastavalt kohandada):

Hemodialüüsi saavatele lastele tuleb pärast iga dialüüsiseanssi manustada täiendav annus 40 mg piperatsilliini/5 mg tasobaktaami kg kehakaalu kohta.

Kasutamine alla 2-aastastel lastel

Piperacillin/Tazobactam Teva ohutus ja efektiivsus 0…2 aasta vanustel lastel ei ole tõestatud.

Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed.

Ravi kestus

Ravi kestus on enamiku näidustuste puhul vahemikus 5…14 päeva. Kuid ravikuuri pikkuse määramisel tuleb juhinduda infektsiooni raskusest, patogeeni(de)st ja patsiendi kliinilisest ning bakterioloogilisest paranemisest.

Manustamisviis

Piperacillin/Tazobactam Teva 4000 mg/500 mg manustatakse intravenoosse infusioonina (30 minuti jooksul).

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või mis tahes muu penitsilliinantibiootikumi suhtes.

Anamneesis rasked akuutsed allergilised reaktsioonid mis tahes muude beetalaktaamide (nt tsefalosporiin, monobaktaam või karbapeneem) suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Iga üksikpatsiendi puhul tuleb piperatsilliin/tasobaktaami valimisel raviks lähtuda laia toimespektriga poolsünteetilise penitsilliini kasutamise põhjendatusest selliste tegurite alusel nagu infektsiooni raskus ja resistentsuse esinemine teiste antibiootikumide suhtes.

Enne ravi alustamist Piperacillin/Tazobactam Teva’ga tuleb hoolikalt uurida varasemate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, teiste beetalaktaamide (nt tsefalosporiin,

monobaktaam või karbapeneem) ja teiste allergeenide suhtes. Penitsilliinravi saavatel patsientidel on teatatud tõsisest ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioonidest (anafülaktiline/anafülaktoidne [sh šokk]), sh ka piperatsilliin/tasobaktaami puhul. Need reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt isikutel, kellel on anamneesis tundlikkus mitmete allergeenide suhtes. Tõsised ülitundlikkusreaktsioonid nõuavad antibiootikumravi lõpetamist ning võib osutuda vajalikuks manustada epinefriini ja rakendada teisi vältimatu abi meetmeid.

Piperacillin/Tazobactam Teva võib põhjustada raskeid naha kõrvaltoimeid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, epidermise toksiline nekrolüüs, eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (vt lõik 4.8). Kui patsientidel tekib nahalööve, tuleb neid hoolikalt jälgida ja kahjustuse süvenedes katkestada ravi Piperacillin/Tazobactam Teva’ga.

Antibiootikumide poolt põhjustatud pseudomembranoosne koliit võib avalduda raske püsiva kõhulahtisusena, mis võib olla eluohtlik. Pseudomembranoosse koliidi sümptomid võivad avalduda antibakteriaalse ravi ajal või pärast seda. Sellisel juhul tuleb Piperacillin/Tazobactam Teva manustamine lõpetada.

Ravi Piperacillin/Tazobactam Teva’ga võib põhjustada resistentsete organismide teket, mis võivad põhjustada superinfektsioone.

Mõnedel beetalaktaamantibiootikume saanud patsientidel on esinenud veritsusi. Need reaktsioonid on mõnikord olnud seotud kõrvalekalletega hüübimisanalüüsides, nagu hüübimisaeg, trombotsüütide agregatsioon ja protrombiiniaeg, ning need esinevad tõenäolisemalt neerupuudulikkusega patsientidel. Kui tekib verejooks, tuleb antibiootikumravi lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Võivad tekkida leukopeenia ja neutropeenia, eriti pikemaajalise ravi korral; seetõttu tuleb perioodiliselt hinnata hematopoeetilist funktsiooni.

Sarnaselt raviga teiste penitsilliinidega, võivad suurte annuste manustamisel esineda neuroloogilised tüsistused krampide näol, mis tekivad eeskätt neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

Üks viaal Piperacillin/Tazobactam Teva 4000 mg/500 mg sisaldab 9,4 mmol (216 mg) naatriumi. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

Patsientidel, kellel on väike kaaliumireserv või kes saavad samaaegselt ravi kaaliumitaset alandavate ravimitega, võib esineda hüpokaleemia; seetõttu on soovitav sellistel patsientidel regulaarselt kontrollida elektrolüütide taset.

Neerukahjustus

Võimaliku nefrotoksilisuse tõttu (vt lõik 4.8) tuleb piperatsilliin/tasobaktaami kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on neerukahjustus või kes saavad hemodialüüsi. Intravenoosseid annuseid ja manustamisintervalle peab kohandama vastavalt neerufunktsiooni kahjustuse astmele (vt lõik 4.2). Suure mitmekeskuselise randomiseeritud kontrolluuringu andmete sekundaarsel analüüsil, kui uuriti glomerulaarfiltratsiooni määrasid (GFR) pärast tihti kasutatavate antibiootikumide manustamist kriitiliselt haigetele patsientidele, seostati piperatsilliin/tasobaktaami kasutamist pöörduva GFR paranemise aeglasema kiirusega võrreldes teiste antibiootikumidega. Selles sekundaarses analüüsis jõuti järeldusele, et piperatsilliin/tasobaktaam oli neil patsientidel hilinenud renaalse taastumise põhjuseks.

Piperatsilliin/tasobaktaami ja vankomütsiini kombineeritud kasutamist võib seostada ägeda neerupuudulikkuse suurema esinemissagedusega (vt lõik 4.5).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mittedepolariseerivad lihaslõõgastid

Piperatsilliini samaaegne kasutamine koos vekurooniumiga on aidanud kaasa vekurooniumi poolt põhjustatud neuromuskulaarse blokaadi pikenemisele. Nende ravimite sarnase toimemehhanismi tõttu võib arvata, et piperatsilliin võib pikendada mistahes mittedepolariseeriva lihaslõõgasti kasutamisel saadud neuromuskulaarset blokaadi.

Suukaudsed antikoagulandid

Samaaegsel manustamisel hepariiniga, suukaudsete antikoagulantidega või muude ravimitega, mis võivad mõjutada vere hüübimissüsteemi, sh trombotsüütide funktsiooni, tuleb sagedamini teostada ja regulaarselt jälgida vastavaid koagulatsiooniteste.

Metotreksaat

Piperatsilliin võib vähendada metotreksaadi eritumist, mistõttu tuleb jälgida metotreksaadi taset patsiendi seerumis, et vältida ravimi toksilisust.

Probenetsiid

Sarnaselt teistele penitsilliinidele pikendab probenetsiidi ja piperatsilliini/tasobaktaami samaaegne manustamine piperatsilliini ja tasobaktaami poolväärtusaega ja langetab nii piperatsilliini kui tasobaktaami renaalset kliirensit, samas kui mõlema ravimi maksimaalne kontsentratsioon plasmas jääb muutumatuks.

Aminoglükosiidid

Normaalse neerufunktsiooniga või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei mõjutanud piperatsilliin üksi või koos tasobaktaamiga oluliselt tobramütsiini farmakokineetikat. Samuti ei muutunud tobramütsiini manustamisel piperatsilliini, tasobaktaami ja M1 metaboliidi farmakokineetika.

Raske neerukahjustusega patsientidel on näidatud tobramütsiini ja gentamütsiini inaktiveerimist piperatsilliini poolt.

Info piperatsilliini/tasobaktaami manustamise kohta koos aminoglükosiididega, vt lõigud 6.2 ja 6.6.

Vankomütsiin

Uuringutes on tuvastatud ägeda neerukahjustuse esinemissageduse suurenemine patsientidel, kellele samaaegselt manustati piperatsilliin/tasobaktaami ja vankomütsiini, võrreldes ainult vankomütsiiniga (vt lõik 4.4). Mõnes neist uuringutest on teatatud, et koostoime on vankomütsiini annusest sõltuv.

Farmakokineetilisi koostoimeid piperatsilliin/tasobaktaami ja vankomütsiini vahel ei täheldatud.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Sarnaselt teistele penitsilliinidele võib piperatsilliini/tasobaktaami manustamisel saada valepositiivse tulemuse uriinis glükoositaseme määramise korral mitteensümaatilisel meetodil. Seetõttu tuleb piperatsilliin/tasobaktaamravi ajal uriini glükoositaseme määramiseks kasutada ensümaatilist meetodit.

Uriinis valgu mõõtmise mitmed keemilised meetodid võivad anda valepositiivseid tulemusi. Ravim ei mõjuta analüüsitulemusi valgu mõõtmisel ribatestide abil.

Otsene Coombsi test võib olla positiivne.

Patsientidel, kes saavad piperatsilliini/tasobaktaami, võivad ettevõtte Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testid anda valepositiivsed tulemused. Ettevõtte Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testis on teatatud mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja polüfuranooside ristreaktsioonidest.

Piperatsilliini/tasobaktaami saavate patsientide eespool loetletud positiivseid testitulemusi tuleb kinnitada teiste diagnostiliste meetodite abil.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Piperatsilliini/tasobaktaami kombinatsiooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal.

Loomkatsetes on tõestatud arengutoksilisus, kuid emasloomale toksilise annuse puhul puuduvad tõendid teratogeensuse kohta (vt lõik 5.3).

Piperatsilliin ja tasobaktaam läbivad platsenta. Piperatsilliini/tasobaktaami tohib raseduse ajal kasutada ainult kindla näidustuse korral, st ainult juhul kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski rasedale ja lootele.

Imetamine

Piperatsilliin eritub väikestes kontsentratsioonides inimese rinnapiima; tasobaktaami kontsentratsiooni inimese rinnapiimas ei ole uuritud. Naisi, kes toidavad last rinnaga, võib ravida ainult juhul, kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski naisele ja lapsele.

Fertiilsus

Fertiilsusuuring rottidel ei näidanud toimet fertiilsusele ega paaritumisele pärast intraperitoneaalset tasobaktaami või tasobaktaami/piperatsilliini kombinatsiooni manustamist (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks on kõhulahtisus (esineb 1 patsiendil 10-st).

Kõige tõsisematest kõrvaltoimetest esineb pseudomembranoosset koliiti ja toksilist epidermise nekrolüüsi 1 kuni 10 patsiendil 10 000-st. Pantsütopeenia, anafülaktilise šoki ja Stevensi-Johnsoni sündroomi esinemissagedusi ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Järgnevas tabelis on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja MedDRA eelisterminite alusel. Kõrvaltoimed on igas esinemissageduste rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

*turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed

Piperatsilliinraviga on seostatud palaviku ja löövete esinemissageduse suurenemist tsüstilise fibroosi haigetel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Turuletulekujärgselt on teatatud piperatsilliini/tasobaktaami üleannustamisest. Enamikul neist juhtudest esinenud iiveldusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest on teatatud ka tavaliste soovitatud annuste puhul. Soovitatud annustest suuremate annuste intravenoossel manustamisel võib suureneda neuromuskulaarne erutuvus või tekkida krambid (eriti neerupuudulikkusega patsientidel).

Ravi

Üleannustamise korral tuleb ravi piperatsilliin/tasobaktaamiga lõpetada. Spetsiifiline antidoot ei ole teada.

Ravi peab olema toetav ja sümptomaatiline vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile.

Piperatsilliini ja tasobaktaami liigset kontsentratsiooni seerumis on võimalik vähendada hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid.

ATC-kood: J01CR05

Toimemehhanism

Piperatsilliin on laia toimespektriga poolsünteetiline penitsilliin, mis avaldab bakteritsiidset toimet, pärssides nii rakuvaheseina kui rakuseina süsteesi.

Tasobaktaam, penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam inhibeerib paljusid beetalaktamaase, mis tavaliselt põhjustavad resistentsust penitsilliinide ja tsefalosporiinide suhtes, kuid see ei inhibeeri AmpC ensüüme ega metallobeetalaktamaase. Tasobaktaam laiendab piperatsilliini antibiootilist toimespektrit paljudele beetalaktamaasi tootvatele bakteritele, millel on omandatud resistentsus ainult piperatsilliini suhtes.

Farmakokineetika/farmakodünaamika seos

Piperatsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks farmakodünaamiliseks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsuse mehhanism:

Kaks põhilist resistentsuse mehhanismi piperatsilliini/tasobaktaami suhtes on:

• Piperatsilliinkomponendi inaktiveerimine nende beetalaktamaaside poolt, mida ei inhibeeri tasobaktaam: beetalaktamaaside molekulaarsed klassid B, C ja D. Lisaks ei paku tasobaktaam kaitset laiendatud toimespektriga beetalaktamaaside (ESBL extendedspectrum beta lactamases) suhtes, mis kuuluvad molekulaarsete klasside A ja D ensüümigruppidesse.
• Penitsilliini siduvate valkude (PBP penicillinbinding protein) muutus, mis vähendab piperatsilliini afiinsust sihtmärgi suhtes.

Lisaks võivad bakterite membraanide permeaabelsuse või mitme ravimi väljavoolupumba ekspressiooni muutused põhjustada või soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust piperatsilliini/tasobaktaami suhtes.

Murdepunktid

Piperatsilliini/tasobaktaami EUCAST kliinilised MIK murdepunktid (2009-12-02, versioon 1). Tundlikkuse uurimiseks on tasobaktaami kontsentratsioon fikseeritud tasemel 4 mg/l.

Tundlikkus Streptococci suhtes on tuletatud tundlikkusest penitsilliini suhtes. Tundlikkus Staphylococci suhtes on tuletatud tundlikkusest oksatsilliini suhtes.

Tundlikkus

Teatud liikide omandatud resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul ning soovitav on järgida kohalikke resistentsusandmeid, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajaduse korral tuleb pöörduda eksperdi poole, kui kohalik resistentsus on sellel tasemel, et toimeaine tõhusus vähemalt mõnda tüüpi infektsioonide ravis on küsitav.

Asjakohaste liikide jaotus vastavalt tundlikkusele piperatsilliini/tasobaktaami suhtes

TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Enterococcus faecalis

Listeria monocytogenes

Staphylococcus aureus, metitsilliintundlikud£

Staphylococcus liigid, koagulaasnegatiivsed, metitsilliintundlikud

Streptococcus pyogenes

B-rühma streptococci

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Citrobacter koseri

Haemophilus influenza

Moraxella catarrhalis

Proteus mirabilis

Anaeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Clostridium liigid

Eubacterium liigid

Peptostreptococcus liigid

Anaeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Bacteroides fragilis rühm

Fusobacterium liigid

Porphyromonas liigid

Prevotella liigid

LIIGID, MILLE PUHUL OMANDATUD RESISTENTSUS VÕIB OLLA PROBLEEMIKS

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Enterococcus faecium$,+

Streptococcus pneumonia

Streptococcus viridans grupp

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Acinetobacter baumannii$

Burkholderia cepacia

Citrobacter freundii

Enterobacter liigid

Escherichia coli

Klebsiella pneumonia

Morganella morganii

Proteus vulgaris

Providencia ssp.

Pseudomonas aeruginosa

Serratia liigid

LOOMUPÄRASELT RESISTENTSED ORGANISMID

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Corynebacterium jeikeium

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Legionella liigid

Stenotrophomonas maltophilia+,$

Teised mikroorganismid

Chlamydophilia pneumonia

Mycoplasma pneumonia

$ Algselt mõõduka tundlikkusega liigid.

+ Liigid, mille puhul on täheldatud resistentsuse kõrget taset (üle 50%) ühes või mitmes Euroopa Liidu piirkonnas/riigis/regioonis.

£ Kõik metitsilliinresistentsed stafülokokid on resistentsed piperatsilliini/tasobaktaami suhtes.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Piperatsilliini ja tasobaktaami maksimaalsed kontsentratsioonid 30 minutit pärast 4000 mg/500 mg annuse manustamist intravenoosse infusioonina on vastavalt 298 mikrogrammi/ml ja

34 mikrogrammi/ml.

Jaotumine

Ligikaudu 30% nii piperatsilliinist kui ka tasobaktaamist seondub plasma valkudega. Teiste koostisainete juuresolek ei mõjuta piperatsilliini ega tasobaktaami seonduvust valkudega. Tasobaktaami metaboliitide seonduvus valkudega on mittearvestatav.

Piperatsilliin/tasobaktaam jaotub laialdaselt kudedes ja kehavedelikes, sh soole limaskestas, sapipõies, kopsudes, sapis ja luudes. Keskmine kontsentratsioon on plasmaga võrreldes üldjuhul 50…100%. Sarnaselt teistele penitsilliinidele on ajukelmepõletikuta isikutel seonduvus seljaajuvedelikku vähene.

Biotransformatsioon

Piperatsilliin metaboliseerub organismis mikrobioloogiliselt väheaktiivseks desetüülmetaboliidiks. Tasobaktaam metaboliseerub üheks metaboliidiks, mis on mikrobioloogiliselt inaktiivne.

Eritumine

Piperatsilliin ja tasobaktaam elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel läbi neerude.

68% manustatud piperatsilliini annusest eritub kiiresti muutumatul kujul uriiniga. Tasobaktaam ja selle metaboliit erituvad peamiselt neerude kaudu, kusjuures 80% tasobaktaamist eritub muutumatul kujul ja ülejäänud osa ainsa metaboliidina. Piperatsilliin, tasobaktaam ja desetüülpiperatsilliin erituvad ka sapiga.

Pärast piperatsilliini/tasobaktaami ühe või mitme annuse manustamist tervetele isikutele oli piperatsilliini/tasobaktaami poolväärtusaeg plasmas vahemikus 0,7…1,2 tundi, kusjuures seda ei mõjutanud annuse suurus ega infusiooni kestus. Renaalse kliirensi vähenedes suureneb nii piperatsilliini kui tasobaktaami eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Tasobaktaam ei mõjuta märkimisväärselt piperatsilliini farmakokineetikat. Piperatsilliini mõjul aeglustub veidi tasobaktaami kliirens.

Patsientide erirühmad

Võrreldes tervete isikutega pikeneb maksatsirroosiga patsientidel piperatsilliini ja tasobaktaami poolväärtusaeg vastavalt ligikaudu 25% ja 18%.

Piperatsilliini ja tasobaktaami poolväärtusajad pikenevad koos kreatiniini kliirensi vähenemisega. Võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega on patsientidel, kelle kreatiniini kliirensi väärtus jääb alla 20 ml/min, piperatsilliini poolväärtusaeg kahekordne ja tasobaktaami poolväärtusaeg neljakordne.

Hemodialüüsil eemaldatakse 30…50% piperatsilliin/tasobaktaamist, lisaks eemaldatakse 5% tasobaktaami annusest tasobaktaami metaboliidina. Peritoneaaldialüüsil eemaldatakse ligikaudu 6% piperatsilliini ja 21% tasobaktaami annusest, kusjuures kuni 18% tasobaktaami annusest eemaldatakse tasobaktaami metaboliidina.

Lapsed

Populatsiooni farmakokineetika analüüsis oli 9 kuu kuni 12 aastaste patsientide arvestuslik kliirens võrreldav täiskasvanutega, kusjuures populatsiooni keskmine (SE) väärtus oli 5,64 (0,34) ml/min/kg. 2…9 kuu vanustel patsientidel on piperatsilliini arvestuslik kliirens 80% sellest väärtusest. Piperatsilliini jaotusruumala populatsiooni keskväärtus (SE) on 0,243 (0,011) l/kg ja see on vanusest sõltumatu.

Eakad patsiendid

Eakatel olid piperatsilliini ja tasobaktaami keskmised poolväärtusajad vastavalt 32% ja 55% pikemad kui noorematel uuritavatel. See erinevus võis olla tingitud vanusega kaasnevatest kreatiniini kliirensi muutustest.

Rass

Aasia (n=9) ja kaukaasia rassi (n=9) tervetel vabatahtlikel, kellele manustati ühekordse annusena piperatsilliini/tasobaktaami 4000 mg/500 mg, ei täheldatud erinevusi piperatsilliini või tasobaktaami farmakokineetikas.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse konventsionaalsed mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole piperatsilliini/tasobaktaamiga läbi viidud.

Intraperitoneaalselt manustatud tasobaktaami või piperatsilliini/tasobaktaami kombinatsiooniga läbi viidud fertiilsuse ja üldise reproduktiivsuse uuringutes rottidel teatati pesakonna suuruse vähenemisest ning luustumise aeglustumisega ja roiete variatsioonidega loodete hulga suurenemisest samaaegselt emasloomal avalduva toksilisusega. F1 põlvkonna viljakus ja F2 põlvkonna embrüote areng ei kahjustunud.

Teratogeensuse uuringus, milles manustati hiirtele ja rottidele intravenoosselt tasobaktaami või piperatsilliini/tasobaktaami, põhjustasid emasloomale toksilised annused rottide loote kaalu kerget vähenemist, kuid teratogeenset toimet ei avaldunud.

Pärast intraperitoneaalset tasobaktaami või piperatsilliini/tasobaktaami manustamist rottidele kahjustus peri-/postnataalne areng (järglaste vähenenud sünnikaal, vastsündinud poegade suremuse suurenemine, surnult sündinute arvu suurenemine) kooskõlas emasloomale toksilise annusega.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Puuduvad

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Alati, kui piperatsilliini/tasobaktaami kasutatakse koos mõne muu antibiootikumiga (nt aminoglükosiidid), tuleb ained manustada eraldi. Beetalaktaamantibiootikumide segamine aminoglükosiidiga in vitro võib põhjustada aminoglükosiidi olulise inaktivatsiooni.

Piperatsilliini/tasobaktaami ei tohi segada süstlas või infusioonipudelis teiste ainetega, sest kokkusobivus ei ole tõestatud.

Keemilise ebastabiilsuse tõttu ei tohi piperatsilliini/tasobaktaami kasutada lahustes, mis sisaldavad ainult naatriumvesinikkarbonaati.

Ringer-laktaadi lahus ei sobi piperatsilliini/tasobaktaamiga.

Piperatsilliini/tasobaktaami ei tohi lisada veretoodetele ega albumiini hüdrolüsaatidele.

Kõlblikkusaeg

Avamata viaal:

2 aastat

Manustamiskõlblik lahus viaalis:

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 8 tunni jooksul temperatuuril alla 25°C või 48 tunni jooksul säilitamisel külmkapis (2°C...8°C), kui lahuse ettevalmistamisel kasutati kokkusobivat lahustit (vt lõik 6.6).

Lahjendatud infusioonilahus:

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on lahjendatud infusioonilahuse kasutusaegne keemilis- füüsikaline stabiilsus tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25°C või 48 tunni jooksul säilitamisel külmkapis (2°C...8°C), kui lahuse manustamiskõlblikuks muutmisel kasutati kokkusobivat lahustit ja manustamiskõlbliku lahuse järgneval lahjendamisel kasutati soovitatavaid koguseid (vt lõik 6.6). Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi külmkapis (temperatuuril 2°C…8°C), välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

Avamata viaalid:

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Manustamiskõlblik lahus

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

50 ml klaasviaal (tüüp II), mis on suletud bromobutüülkummist korgiga ja alumiinium/polüpropüleenist (rohelise) flip-off korgiga.

Pakendi suurused: 1 viaal või 10 viaali karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Piperacillin/Tazobactam Teva’t võib manustada aeglase intravenoosse tilkinfusioonina (rohkem kui 30 minuti jooksul).

Manustamiskõlbliku lahuse ettevalmistamine

Manustamiskõlblikuks muutmiseks sobivad lahustid:

• steriilne süstevesi
• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus

1 Piperacillin/Tazobactam Teva 4000 mg/500 mg viaal tuleb muuta manustamiskõlblikuks 20 ml ühes eespool toodud lahustis.

Ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks

Manustamiskõlblikuks muudetud lahust tuleb seejärel lahjendada soovitud koguseni (nt 50 kuni 150 ml) ühe intravenoosseks kasutamiseks ettenähtud kokkusobiva lahustiga allpool loetletute hulgast:

• Steriilne süstevesi (maksimaalse soovitatava kogusega 50 ml annuse kohta);
• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi infusioonilahus;
• 50 mg/ml (5%) glükoosi süstevees;
• 50 mg/ml (5%) glükoosi 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuses;
• 60 mg/ml (6%) dekstraani 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuses.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata lahus tuleb hävitada.

Manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes.

Et tagada sisu täielik lahustumine, tuleb niipea, kui lahusti on lisatud, viaal tagurpidi keerata ja raputada kuni pulber on täielikult lahustunud.

Lahust tuleb enne manustamist kontrollida visuaalselt võõrosakeste ja värvi muutuste suhtes. Lahust tohib kasutada ainult siis, kui see on selge ja ilma võõrosakesteta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Swensweg 5

2031 GA Haarlem

Holland

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21.04.2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.09.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2018