Paracetamol genmed - tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol Genmed, 500 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli.

INN. PARACETAMOLUM

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett.

Valge kaksikkumer piklik tablett, mille ühel küljel on pimetrükk "P500" ja teisel küljel poolitusjoon. Tableti mõõtmed on ligikaudu 18,0 mm x 8,0 mm x 5,2 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kerge kuni mõõduka valu ja/või palaviku sümptomaatiline ravi.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ainult suukaudseks manustamiseks.

Annused sõltuvad kehakaalust ja vanusest; üksikannus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohta. Maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kehakaalu kohta (vt ka lõik 4.4).

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga üle 50 kg

Tavaline annus on 500...1000 mg iga 4 tunni järel, vastavalt vajadusele, maksimaalselt 3 g ööpäevas.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga 41...50 kg (ligikaudu 12...15-aastased)

Tavaline annus on 500 mg iga 4 tunni järel, vastavalt vajadusele, maksimaalselt 3 g ööpäevas. Kauem kui 3 päeva kestva kõrge palaviku või infektsiooni nähtude või kauem kui 5 päeva kestva valu puhul peab patsient arsti poole pöörduma.

Alla 12-aastased lapsed

Paratsetamooli 500 mg tablette ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel.

Maksimaalne ööpäevane annus

•Paratsetamooli maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 3 g.

•Maksimaalne üksikannus on 1000 mg.

Manustamise sagedus

Regulaarne manustamine minimeerib valu ja palaviku kõikumist. Lastele manustamine peab toimuma regulaarselt, sh öösel, eelistatult 6-tunniste vahemikega, muul juhul vähemalt iga 4 tunni järel. Paratsetamooli soovitatav ööpäevane annus on ligikaudu 60 mg/kg, mis jaotatakse ära 4 või 6 ööpäevase manustamiskorra vahel, või 15 mg/kg iga 6 tunni järel või 10 mg/kg iga 4 tunni järel. Maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada, kuna sellega kaasneb tõsise maksakahjustuse oht (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada.

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkuse või Gilberti sündroomiga patsientidel tuleb annust vähendada või manustamisintervalli pikendada

Ööpäevane annus ei tohi ületada 60 mg/kg (maksimaalselt kuni 2 g/ööpäevas) alljärgnevatel tingimustel:

•täiskasvanud kehakaaluga vähem kui 50 kg,

•kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus või Gilbert’i sündroom (perekondlik mittehemolüütiline kollatõbi),

•dehüdratsioon,

•krooniline alatoitumus,

•krooniline alkoholism.

Manustamisviis

Tablett tuleb alla neelata suure koguse veega või soovi korral lahustada suures hulgas vees, mida tuleb enne ärajoomist korralikult segada. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Kui kaebused jätkuvad kauem kui 3 päeva, süvenevad või kui lisanduvad uued sümptomid, tuleb ravi peatada ning pöörduda arsti poole.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus paratsetamooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Paratsetamooli ööpäevane koguannus ei tohi ületada:

-60 mg/kg ööpäevas täiskasvanutel, kes kaaluvad vähem kui 40 kg;

-3 g ööpäevas noorukitel ja täiskasvanutel, kes kaaluvad rohkem kui 40 kg.

Soovitatavat annust ei tohi ületada.

Pikemaajaline või sage kasutamine ei ole soovitatav.

Patsientidele tuleb soovitada mitte võtta samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Raske neerupuudulikkuse, raske maksapuudulikkuse, ägeda hepatiidi, glükoos-6-

fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega ja hemolüütilise aneemiaga patsientidel tuleb paratsetamooli manustamisel olla ettevaatlik. Üleannustamise ohud on suuremad neil patsientidel, kellel on mittetsirrootiline alkoholist põhjustatud maksahaigus. Kroonilise alkoholismi korral tuleb olla ettevaatlik. Paratsetamooli ravi ajal ei tohi alkoholi tarvitada. Sellisel juhul ei tohi ööpäevane annus ületada 2 g.

Ettevaatlik tuleb olla ka astmaatiliste patsientide puhul, kes on tundlikud atsetüülsalitsüülhappe suhtes, sest teatatud on kergetest, paratsetamoolist tingitud (ristreaktsioon) bronhospasmi juhtudest.

Gilberti sündroom (Meulengrachti sündroom)

Mõnedel Gilberti sündroomiga inimestel võib esineda paratsetamooli metaboliseervate ensüümide defitsiit. Seetõttu võib Gilberti sündroomiga inimestel esineda paratsetamooli toksilisuse suurenenud oht.

Üldjuhul võib analgeetikumide, eriti mitmete valuvaigistavate ainete kombineerimine põhjustada permanentset neerukahjustust, sh neerupuudulikkust (analgeetikumidest tingitud nefropaatia). Suurtes annustes ebaõigelt kasutatud analgeetikumide pikaajalise manustamise järsk katkestamine võib põhjustada peavalu, väsimust, lihasvalu, närvilisust ja vegetatiivseid sümptomeid. Need ärajätunähud kaovad mõne päevaga. Samas ei tohi hakata uuesti analgeetikume kasutama ega alustada uut ravi ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata.

Lastel, keda ravitakse paratsetamooli ööpäevase annusega 60 mg/kg, on kombineerimine teiste antipüreetikumidega õigustatud ainult ebatõhususe korral.

Kõrge palaviku, sekundaarse infektsiooni märkide või kauem kui 3 päeva püsivate sümptomite puhul tuleb pöörduda arsti poole.

Üleannustamise puhul tuleb otsida viivitamatult arstiabi, isegi kui patsiendi enesetunne on hea, sest üleannustamine võib põhjustada pöördumatut maksakahjustust (vt lõik 4.9).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paratsetamooli imendumise kiirust võivad suurendada metoklopramiid või domperidoon ja vähendada kolestüramiin. Varfariini ja teiste kumariinide antikoagulatiivne toime võib paratsetamooli pikaajalisel regulaarsel kasutamisel tugevneda ja suurendada veritsuse riski. Juhuslikud annused ei oma olulist toimet.

Maksaensüüme mõjutavate ainete, nagu barbituraatide võtmine võib toksiliste metaboliitide suurenenud ja kiirema moodustumise tõttu suurendada paratsetamooli maksatoksilisust. Ettevaatlik tuleb olla ensüüme indutseerivate ravimite, karbamasepiini, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini ja naistepuna (Hypericum perforatum) samaaegsel manustamisel (vt lõik 4.9).

Probenetsiid takistab paratsetamooli seondumist glükuroonhappega, vähendades paratsetamooli kliirensit peaaegu poole võrra. Probenitsiidi samaaegsel võtmisel tuleb paratsetamooli annust vähendada.

Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.

Etüülalkohol võimendab paratsetamooli toksilisust, mille põhjuseks võib olla paratsetamoolist deriveeritud hepatotoksiliste ainete hepaatilise tootmise indutseerimine.

Isoniasiid aeglustab paratsetamooli kliirensit ning võib ravimi metabolismi inhibeerimise tõttu maksas selle toimet ja/või toksilisust võimendada.

Paratsetamool võib vähendada lamotrigiini biosaadavust ning võib ravimi maksas metaboliseerumise võimaliku indutseerimise tõttu selle toimet vähendada.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Paratsetamool võib glükoos-oksüdaas-peroksüdaasi kaudu mõjutada fosfotungstaatkusihappe uuringuid ja veresuhkru teste.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal ei ole suukaudsel terapeutilistes annustes paratsetamoolil kahjulikku toimet raseduse kulule, loote tervisele ega vastsündinule. Reproduktiivsusuuringud ei näidanud märke väärarengutest ega lootetoksilisusest.

Sellest lähtuvalt peetakse paratsetamooli normaalsetes kasutamistingimustes ohutuks ja seda võib pärast riski-kasu hindamist kasutada terve raseduse vältel.

Imetamine

Paratsetamool eritub rinnapiima, aga mitte kliiniliselt olulisel hulgal. Kahjulikest toimetest imikutele ei ole teatatud. Imetamise ajal võib paratsetamooli kasutada seni, kuni ei ületata soovitatavaid annuseid. Pikaajalisel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Paracetamol Genmed 500 mg tablettidel ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Terapeutiliste annuste kasutamisel võib esineda mõningaid kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimete esinemissagedust klassifitseeritakse järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Mõnedel juhtudel on teatatud epidermise nekrolüüsist, Stevensi-Johnsoni sündroomist, multiformsest erüteemist, kõri tursest, anafülaktilisest šokist, aneemiast, muutustest maksas ja hepatiidist, muutustest neerudes (raske neerukahjustus, interstitsiaalne nefriit, hematuuria, anurees), seedetrakti kõrvaltoimetest ja vertiigost.

6 grammi paratsetamooli manustamine võib põhjustada maksakahjustust (lastel: rohkem kui 140 mg/kg); suuremad annused põhjustavad pöördumatut maksanekroosi.

4.9Üleannustamine

Paratsetamooli kasutamisel on risk mürgistuseks, eriti eakate, väikeste laste, maksahaigustega patsientide, kroonilise alkoholismi, kroonilise alatoitumusega patsientide ja maksaensüüme mõjutavaid ravimeid kasutavate patsientide puhul. Neil juhtudel võib üleannustamine olla eluohtlik. Täiskasvanutel, kes on võtnud vähemalt 6 g paratsetamooli, võib esineda maksakahjustust, seda eriti riskiteguritega patsientidel.

Riskitegurid Kui

patsient

-saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitooni, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna või muu ravimiga, mis indutseerib maksaensüüme

või

-tarvitab regulaarselt soovitatust suuremates kogustes alkoholi

või

-kui glutatioonisisaldus võib suure tõenäosusega langeda, nt söömishäired, tsüstiline fibroos, HIV-infektsioon, nälgimine, kahheksia.

Sümptomid

Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on iiveldus, oksendamine, anoreksia, kahvatus ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib ilmneda 12...48 tundi pärast sissevõtmist. Esineda võib glükoosi metabolismi häireid ja metaboolset atsidoosi. Raske mürgistuse korral võib maksakahjustus viia entsefalopaatia, veritsuse, hüpoglükeemia, ajuturse ja letaalse lõppeni. Äge neerufunktsiooni kahjustus, millega kaasneb äge tubulaarne nekroos (millele viitavad valu kubemes, hematuuria ja proteinuuria) võib välja kujuneda ka tõsise maksakahjustuse puudumisel. Teatatud on südame rütmihäiretest ja pankreatiidist.

Ravi

Paratsetamooli üleannustamisel on nõutav viivitamatu ravi. Vaatamata varaste märkimisväärsete sümptomite puudumisele tuleb patsient kiiremas korras toimetada ravile haigla esmaabi osakonda. Sümptomid võivad piirduda iivelduse või oksendamisega ning ei pruugi kajastada üleannustamise tõsidust või organite kahjustamise ohtu. Ravi peab olema kooskõlas kohalike üleannustamise ravisuunistega.

Juhul kui üleannustamisest on möödunud vähem kui 1 tund, tuleb kaaluda ravi aktiivsöega. Paratsetamooli plasmakontsentratsiooni tuleb määrata vähemalt 4 tundi pärast sissevõtmist (varasemad näitajad ei ole usaldusväärsed). N-atsetüülsüsteiiniga võib ravida kuni 24 tundi pärast paratsetamooli sissevõtmist; tuleb aga täheldada, et maksimaalne kaitsetoime saavutatakse kuni 8 tunni jooksul pärast sissevõtmist. Hilisemal kasutamisel väheneb antidoodi efektiivsus järsult. Vajadusel võib (tuginedes

kindlaksmääratud annustamisskeemile) patsiendile intravenoosselt N-atsetüültsüsteiini manustada. Haiglast kaugele jäävates piirkondades võib sobiva alternatiivina manustada suukaudset N-atsetüültsüsteiini või metioniini tingimusel, et ei esine oksendamist. Patsientidel, kellel ilmnevad vähemalt 24 tundi pärast sissevõtmist tõsised maksafunktsiooni häired, tuleb ravi osas nõu pidada riikliku mürgistusteabe keskuse või maksahaiguste osakonnaga.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid ATC-kood: N02BE01

Paratsetamool on efektiivne palavikku langetav ja valuvaigistav ravim. Põletikuvastane toime siiski puudub.

Paratsetamooli peamine toime seisneb tsüklooksügenaasi, prostaglandiini sünteesis olulise ensüümi pärssimises. Kesknärvisüsteemi tsüklooksügenaas on paratsetamooli suhtes tundlikum kui perifeerne tsüklooksügenaas ja see selgitab, miks on paratsetamoolil palavikku alandav ja valuvaigistav toime ilma märgatava perifeerse põletikuvastase toimeta.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub paratsetamool kiirelt ja peaaegu täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 30 minuti kuni 2 tunni möödumisel.

Jaotumine

Paratsetamool jaotub kiirelt kõigis kudedes. Vere-, sülje- ja plasmakontsentratsioonid on võrreldavad. Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg kehakaalu kohta. Terapeutilistes annustes on valkudega seondumine vähene.

Metabolism

Täiskasvanutel metaboliseeritakse paratsetamool maksas glükuroonhappe (~ 60%) ja väävelhappe (~ 35%) konjugaatide vahendusel. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa metaboliseeritakse tsütokroom P450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülparabensokinoonimiin), mis tavakasutusel kiiresti glutatiooniga kahjutustatakse. Pärast tsüsteiini (~ 3%) ja merkaptopuriinhappega konjugeerimist eritub see koos uriiniga.

Vastsündinutel ja kuni 12-aastastel lastel on peamiseks eritumisviisiks sulfaadi konjugatsioon ja glükuronidatsioon on madalam kui täiskasvanutel. Täielik eritumine lastel ja täiskasvanutel on võrreldav, tulenevalt sulfaatkonjugatsiooni mahu suurenemisest.

Eritumine

Paratsetamool eritub peamiselt uriiniga. 90% sissevõetud annusest eritub neerude kaudu 24 tunni jooksul, peamiselt glükuroniidi (60...80%) ja sulfaadi (20...30%) konjugaatidena. Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Neeru- või maksapuudulikkuse korral, üleannustamise järgselt ja vastsündinutel on paratsetamooli eritumise poolväärtusaeg pikenenud. Maksimaalne toime on võrreldav plasmakontsentratsiooniga. Eakatel patsientidel ei ole konjugatsioonivõime muutunud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Rottidel ja hiirtel läbi viidud paratsetamooli ägeda, subkroonilise ja kroonilise toksilisuse loomuuringutes täheldati seedetrakti kahjustusi, verepildi muutusi, maksa ja neeru parenhüümi

degeneratsiooni ja nekroosi. Neid muutusi saab ühest küljest omistada toimemehhanismile ja teisest küljest paratsetamooli metabolismile. Metaboliite, mis on tõenäoliselt toksilise efekti ning sellele vastavate orgaaniliste muutuste põhjustajad, on leitud ka inimestel. Lisaks sellele on maksimaalsete terapeutiliste annuste pikaajalisel kasutamisel (st 1 aasta) teatatud pöörduva kroonilise agressiivse hepatiidi väga harvadest juhtudest. Subtoksiliste annuste korral võivad mürgistusnähud ilmneda pärast 3-nädalast raviperioodi. Seetõttu ei tohi paratsetamooli manustada pikaajaliselt ega suurtes annustes. Ulatuslikud uuringud ei näidanud mingeid tõendeid terapeutilistes, s.t mittetoksilistes annustes võetava paratsetamooli genotoksilise riski kohta.

Pikaajalised uuringud rottidel ja hiirtel ei näidanud tõendeid paratsetamooli mitte-maksatoksiliste annuste olulisest kartsinogeensest toimest.

Paratsetamool läbib platsentabarjääri. Loomkatsed ja kliinilised kogemused ei ole tänaseni näidanud tõendeid teratogeensusest.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Povidoon K-30 (E1201)

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Maisitärklis

Steariinhape (E570)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoidke blister välimises pakendis, valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiiniumblisterid pappkarbis, igas karbis 10, 12, 16, 24, 30 või 50 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Genmed B.V.

Röntgenlaan 37, 2719 DX Zoetermeer

Holland

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

02.09.2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2017