Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Panzilan, 20 mg gastroresistentsed tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina).
INN. Pantoprazolum
Teadaolevat toimet omavad abiained Üks gastroresistentne tablett sisaldab 38,425 mg maltitooli ja 0,345 mg letsitiini (pärineb sojaõlist) ja 1,7 mg naatriumi (vt lõik 4.4).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Gastroresistentne tablett.
Kollane, ovaalne õhukese polümeerikattega tablett ilma poolitusjooneta.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) lühiaegne ravi täiskasvanutel.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas.
Sümptomite leevendamiseks võib olla vaja tablette võtta 2…3 järjestikusel päeval. Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi lõpetada. Ilma arstiga konsulteerimata ei tohi ravi kesta üle 4 nädala.
Kui sümptomid püsivad pärast 2-nädalast pidevat ravi, peab patsient konsulteerima arstiga.
Eripopulatsioonid Eakatel patsientidel või neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.
Lapsed Panzilani ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses kuni 18 aastat, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta on ebapiisavad.
Manustamisviis Panzilani gastroresistentseid tablette ei tohi närida ega purustada ning need tuleb sisse võtta tervelt koos veega enne sööki.
4.3 Vastunäidustused
− Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasooli, soja, maapähklite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
− Samaaegne manustamine HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine sõltub maosisu happesusest (pH), nt atasanaviiri ja nelfinaviiriga, sest nende biosaadavus väheneb oluliselt (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente peab juhendama, et nad konsulteeriksid arstiga, kui − neil on kehakaalu soovimatu langus, aneemia, seedetrakti veritsus, düsfaagia, kestev oksendamine või veriokse, sest pantoprasool võib sümptomeid leevendada ja viivitada raske seisundi diagnoosimist; neil juhtudel peab välistama pahaloomulise kasvaja; − neil on varem olnud maohaavand või nad on saanud seedetrakti kirurgilist ravi; − nad saavad pidevat sümptomaatilist ravi seedehäirete või kõrvetiste tõttu kauem kui 4 nädalat; − tekib ikterus, maksakahjustus või maksahaigus; − neil on mõni muu tõsine haigus, mis mõjutab nende üldist tervislikku seisundit; − nad on vanemad kui 55 aastat ning neil on tekkinud uued sümptomid või need on hiljuti muutunud.
Patsiendid, kellel on pikka aega olnud korduvad seedehäire või kõrvetiste sümptomid, peavad regulaarselt käima arsti vastuvõtul. Eriti patsiendid, kes on vanemad kui 55 aastat ja võtavad igapäevaselt seedehäire või kõrvetiste raviks mõnda käsimüügiravimit, peavad sellest informeerima oma arsti või apteekrit.
Patsiendid ei tohi samaaegselt võtta mõnda muud prootonpumba inhibiitorit või H -retseptorite antagonisti. Kui patsiendil plaanitakse lähiajal endoskoopilist uuringut või uureasisalduse mõõtmist väljahingatavas õhus, siis tuleb enne selle ravimi võtmist konsulteerida arstiga.
Patsiente tuleb teavitada, et see ravim ei ole mõeldud vaevuste koheseks leevendamiseks. Sümptomite võivad leeveneda pärast ligikaudu ühepäevast ravi pantoprasooliga, kuid kõrvetiste täieliku kontrolli alla saamiseks võib olla vajalik võtta tablette kuni 7 päeva. Patsiendid ei tohi pantoprasooli võtta profülaktilise ravimina.
Hoiatussümptomid Mis tahes hoiatussümptomi (nt märkimisväärne soovimatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse, aneemia või veriroe) korral ja maohaavandi või selle kahtluse korral tuleb välistada pahaloomuline haigus, sest ravi pantoprasooliga võib leevendada sümptomeid ning edasi lükata selle diagnoosimist. Kui sümptomid püsivad vaatamata adekvaatsele ravile, tuleb kaaluda täiendavate uuringute vajadust.
Seedetrakti bakteriaalsed infektsioonid Pantoprasool, nagu kõik prootonpumba inhibiitorid (PPI), võib eeldatavalt suurendada seedetrakti ülaosa normaalse mikrofloora arvukust. Ravi pantoprasooliga võib vähesel määral suurendada Salmonella, Campylobacter ja Clostridium difficile põhjustatud seedetrakti infektsioonide riski.
Rasked nahareaktsioonid Pantoprasooliga seoses on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sh multiformne erüteem, Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning hoolikalt jälgida. Kui tekivad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb pantoprasooli kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi.
Subakuutne naha erütematoosne luupus Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Panzilani kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.
Mõju laboratoorsetele analüüsidele Kromograniin A (CgA) taseme tõus võib mõjutada neuroendokriintuumorite laboratoorsete uuringute tulemusi. Mõju vältimiseks tuleb ravi Panzilaniga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA uuringut (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini kontsentratsioon ei ole esmasel mõõtmisel referentsvahemikus, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitori manustamise katkestamist.
Järgnevad täiendavad riskid on olulised pikaajalisel kasutamisel See ravim on ainult lühiajaliseks kasutamiseks (kuni 4 nädalat, vt lõik 4.2). Patsiente tuleb hoiatada ravimite pikaajalisel kasutamisel tekkivate lisariskide eest ning rõhutada retsepti väljakirjutamise ja regulaarse jälgimise vajadust.
Mõju B12-vitamiini imendumisele Pantoprasool, nagu kõik maohappe eritumist blokeerivad ravimid, võib hüpo- või akloorhüdria tõttu vähendada B12-vitamiini (tsüanokobalamiin) imendumist. Sellega peab arvestama patsientidel, kellel B12-vitamiini varud organismis on vähenenud või kellel on B12-vitamiini vähenenud imendumise riskifaktorid, pikaajalise ravi korral või kui täheldatakse vastavaid kliinilisi sümptomeid.
Luumurd Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes ja pikaajaliselt (> 1 aasta), võivad mõõdukalt suurendada puusa-, randmeluu- ja lülisambamurdude riski, peamiselt eakatel või muude teadaolevate riskifaktorite olemasolul. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad suurendada luumurdude üldist riski 10 %...40 %. Osa sellest suurenemisest võib olla tingitud muudest riskifaktoritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele juhistele ning nad peavad manustama piisavas koguses D-vitamiini ja kaltsiumi.
Hüpomagneseemia Patsientidel, keda on ravitud prootonpumba inhibiitoritega, nagu pantoprasool, vähemalt kolm kuud ja enamikul juhtudest aasta, on harva teatatud hüpomagneseemiast. Võivad tekkida hüpomagneseemia tõsised sümptomid, nt väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pööritustunne ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata hiilivalt ja jääda tähelepanuta. Hüpomagneseemia võib põhjustada hüpokaltseemiat ja/või hüpokaleemiat (vt lõik 4.8). Enamikul patsientidest paranes hüpomagneseemia (ja hüpomagneseemiaga seotud hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia) pärast magneesiumi asendusravi ja ravi katkestamist prootonpumba inhibiitoriga. Patsientide puhul, kes saavad eeldatavalt pikaajalist ravi või kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitori ja digoksiiniga või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid), tuleb kaaluda magneesiumisisalduse mõõtmist enne ravi alustamist prootonpumba inhibiitoriga ja perioodiliselt ravi ajal. Ravim sisaldab maltitooli Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravim sisaldab letsitiini Ravim sisaldab letsitiini, mis pärineb sojaõlist. Maapähklite või soja suhtes allergilised patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravim sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ravimid, mille imendumine sõltub maosisu happesusest (pH) Pantoprasool võib vähendada selliste toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub maosisu happesusest (nt ketokonasool).
HIV proteaasi inhibiitorid Pantoprasooli manustamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine sõltub maosisu happesusest, nt atasanaviir ja nelfinaviir, on vastunäidustatud, sest nende biosaadavus väheneb oluliselt (vt lõik 4.3).
Kumariini-tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin) Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole samaaegsel manustamisel koos fenprokumooni või varfariiniga koostoimeid täheldatud, on turuletulekujärgsel perioodil teatatud üksikutest INR’i (International Normalised Ratio) muutuste juhtudest samaaegse ravi jooksul. Seetõttu soovitatakse kumariini-tüüpi antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel jälgida protrombiini aega ja INR’i pärast ravi alustamist ja lõpetamist pantoprasooliga või pantoprasooli ebaregulaarse kasutamise jooksul.
Metotreksaat Suures annuses (nt 300 mg) metotreksaadi ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on mõnedel patsientidel teatatud metotreksaadi taseme tõusust. Seetõttu tuleb suureannuselisel ravil metotreksaadiga, nt vähi ja psoriaasi korral, kaaluda pantoprasooli manustamise ajutist katkestamist.
Muud koostoimeuuringud Pantoprasool metaboliseeritakse ulatuslikult maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi kaudu. Peamine metaboolne rada on demetüleerimine CYP2C19 vahendusel ning teiseks metaboolseks rajaks on muuhulgas oksüdeerimine CYP3A4 vahendusel. Koostoimeuuringutes samal teel metaboliseeritavate ravimitega, nagu karbamasepiin, diasepaam, glibenklamiid, nifedipiin ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid. Mitmesuguste koostoimeuuringute tulemused näitavad, et pantoprasool ei mõjuta CYP1A2 (nt kofeiin ja teofülliin), CYP2C9 (nt piroksikaam, diklofenak, naprokseen), CYP2D6 (nt metoprolool) ega CYP2E1 (nt etanool) vahendusel metaboliseeruvate toimeainete metabolismi ega p-glükoproteiini poolt vahendatud digoksiini imendumist. Koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega ei ole täheldatud. Ravimite ja laboriuuringute koostoimed Pantoprasooli manustavatel patsientidel on teatatud valepositiivsetest tulemustest uriini mõnedes sõeluuringutes tetrahüdrokannabinooli (THC) suhtes. Positiivse tulemuse korral tuleb kontrolliks kasutada alternatiivset kinnitavat meetodit.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Puuduvad adekvaatsed andmed pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Prekliinilistes uuringutes ei leitud tõendeid kahjulikust mõjust fertiilsusele ega teratogeense toime kohta (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Panzilani võib raseduse ajal kasutada ainult vältimatu näidustuse korral.
Imetamine Pantoprasool ja selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud, et pantoprasool eritub piima. Seda ravimit ei tohi kasutada imetamise ajal.
Fertiilsus Pantoprasooli manustamisel katseloomadele ei leitud tõendeid fertiilsuse kahjustuse kohta (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Panzilan ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Võivad siiski tekkida sellised kõrvaltoimed, nagu pööritustunne ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende kõrvaltoimetega patsiendid ei tohi juhtida autot ega käsitseda masinaid.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed tekivad ligikaudu 5 % pantoprasooliga ravitavatest patsientidest. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis mõlemad tekivad ligikaudu 1 % patsientidest. Alljärgnevas tabelis on loetletud pantoprasooliga teatatud kõrvaltoimed, lähtudes järgmisest esinemissageduse klassifikatsioonist: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Sagedusmääratlust ei saa kasutada ühegi turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoime suhtes ning seetõttu on need esitatud sagedusmääratlusega „teadmata”. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldatud pantoprasooli kõrvaltoimed
Sagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata
Organ- süsteemi klass Vere ja Agranulotsütoos Trombotsüto- lümfisüsteemi peenia; häired leukopeenia Immuunsüsteemi Ülitundlikkus (sh häired anafülaktilised Ainevahetus- ja Hüperlipideemia ja Hüponatreemia, toitumishäired lipiidide sisalduse hüpomagneseemia, Psühhiaatrilised Unehäired Depressioon (ja Desorientatsioon Hallutsinatsioonid, häired selle süvenemine) (ja selle segasus (eriti Närvisüsteemi Peavalu, Maitsetundlikkuse Paresteesia häired peapööritus häired Silma kahjustused Nägemishäired, Seedetrakti häired Maopõhja Diarröa, iiveldus, Mikroskoopiline näärmete oksendamine, koliit polüübid pingetunne kõhus (healoomulised) ja puhitus,
Sagedus Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Organ- süsteemi klass Maksa ja Maksaensüümide Bilirubiini Hepatotsellulaarne sapiteede häired aktiivsuse tõus sisalduse tõus kahjustus, kollatõbi, Naha ja Lööve, Urtikaaria, Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe eksanteem, angioödeem sündroom, Lyelli kahjustused reljeefne lööve, sündroom (TEN), Lihaste, luustiku Reieluukaela-, Liigesevalu, Elektrolüütide ja sidekoe randme- või lihasvalu tasakaaluhäiretest kahjustused selgroomurd (vt põhjustatud Neerude ja Tubulo- kuseteede häired interstitsiaalne Reproduktiivse Günekomastia süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Asteenia, väsimus Kehatemperatuuri manustamiskoha ja halb enesetunne tõus, perifeerne reaktsioonid ödeem 1 Hüpokaltseemia ja/või hüpokaleemia võivad olla seotud hüpomagneseemiaga (vt lõik 4.4). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid inimesel ei ole teada. Intravenoossel manustamisel 2 minuti vältel taluti hästi süsteemset saadavust kuni 240 mg. Pantoprasool seondub ulatuslikult valkudega, mistõttu ei ole see koheselt dialüüsitav. Üleannustamise korral, kui kaasuvad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada tavapärast sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid; ATC-kood: A02BC02
Toimemehhanism Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis pärsib soolhappe sekretsiooni maos parietaalrakkude prootonpumpade spetsiifilise blokaadi teel.
Pantoprasool konverteeritakse selle aktiivseks vormiks parietaalrakkude happekanalites, kus see inhibeerib ensüüme H+, K+-ATPaas, seega soolhappe produktsiooni lõppstaadiumis maos. Pärssimine sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud happesekretsiooni. Enamik patsientidest vabaneb kõrvetiste ja happerefluksi sümptomitest 1 nädala jooksul. Pantoprasool vähendab maohappesust, suurendades seega gastriini taset proportsionaalselt happesuse vähenemisega. Gastriini taseme tõus on pöörduv. Pantoprasool seondub ensüümiga rakuretseptori tasandi suhtes distaalselt, seega võib see mõjutada soolhappe sekretsiooni teiste ainete (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin) stimulatsioonist sõltumatult. Toime on ühesugune, olenemata sellest, kas ravimit manustada suukaudselt või veenisiseselt.
Maohappe eritumist pärssivate ravimite mõjul suureneb gastriini kontsentratsioon vastusena vähenenud happesekretsioonile. Lühiajalisel ravil pantoprasooliga ei ületa see tõus enamasti normi ülemist piiri. Pikaajalisel ravil gastriini tase kahekordistub enamikul juhtudest. Liigne tõus tekib siiski vaid üksikjuhtudel. Seetõttu on pikaajalise ravi jooksul täheldatud mao spetsiifiliste endokriinrakkude arvu vähest või mõõdukat suurenemist vaid vähestel juhtudel (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Senini inimestel läbi viidud uuringutes ei ole siiski täheldatud loomkatsetes leitud kasvajaeelseid seisundeid (atüüpiline hüperplaasia) või maovähki (vt lõik 5.3).
Maohappesuse vähenemise mõjul suureneb ka CgA kontsentratsioon. CgA kõrgenenud kontsentratsioon võib mõjutada neuroendokriintuumorite laboratoorsete uuringute tulemusi. Kirjanduses avaldatud olemasolevad tõendid viitavad sellele, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb katkestada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA uuringut. See võimaldab prootonpumba inhibiitorist tingitud CgA kõrgenenud kontsentratsioonil langeda tagasi normvahemikku.
Kliiniline efektiivsus 17 uuringu retrospektiivses analüüsis, mis hõlmas 5960 patsienti, kes said gastroösofageaalse reflukshaiguse (GERD) monoravi pantoprasooliga annuses 20 mg, hinnati happerefluksiga seotud sümptomeid, nt kõrvetisi ja happeregurgitatsiooni standardiseeritud meetodil. Analüüsi valitud uuringutes pidi olema vähemalt üks dokumenteeritud refluksisümptom 2 nädala jooksul. GERD-i diagnoos nimetatud uuringutes põhines endoskoopilisel uuringul, välja arvatud üks uuring, milles patsientide kaasamine uuringusse põhines üksnes sümptomitel. Nimetatud uuringutes oli pantoprasooli grupis patsientide osakaal, kes vabanesid 7-päevase raviga täielikult kõrvetistest, vahemikus 54,0 % kuni 80,6 %. 14- ja 28-päevase ravi järel vabanes täielikult kõrvetistest vastavalt 62,9 % kuni 88,6 % ja 68,1 % kuni 92,3 % patsientidest. Happetagasivoolu sümptomite täieliku taandumise tulemused olid sarnased kõrvetistega saadud tulemustega. Pärast 7-päevast ravi oli patsientide osakaal, kellel happetagasivoolu sümptomid täielikult taandusid, vahemikus 61,5 % kuni 84,4 %; pärast 14-päevast ravi 67,7 % kuni 90,4 % ja pärast 28-päevast ravi 75,2 % kuni 94,5 %.
Pantoprasool oli kõigis uuringutes parem kui platseebo ja H -retseptorite antagonistid ning samaväärne teiste prootonpumba inhibiitoritega. Happerefluksi sümptomitest vabanemine ei sõltunud olulisel määral GERD-i staadiumist ravi alustamisel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Pantoprasooli farmakokineetika on ühesugune nii ühekordse kui ka korduva manustamise korral. Annusvahemikus 10…80 mg oli pantoprasooli plasmakineetika lineaarne nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt.
Imendumine Pantoprasool imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tableti manustamisel on ligikaudu 77 %. Pärast 20 mg ühekordset manustamist suu kaudu saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (C ), ligikaudu 1...1,5 µg/ml, keskmiselt ligikaudu 2,0…2,5 tunni pärast (T ) ja need väärtused jäävad püsima pärast korduvat manustamist. Samaaegne söömine ei mõjutanud biosaadavust (AUC või C ), aga suurendas vereplasma kontsentratsiooni viiteaja (T ) varieeruvust. lag Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine vereplasma valkudega ligikaudu 98 %. Biotransformatsioon ja eritumine Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t ) ligikaudu 1 tund. Kliinilistes uuringutes täheldati üksikjuhtudel eliminatsiooni pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumpadega ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis toime (soolhappe sekretsiooni pärssimise) palju pikema kestusega. Pantoprasool metaboliseeritakse peaaegu täielikult maksas. Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (80 %) neerude kaudu, ülejäänud osa eritub väljaheitega. Põhimetaboliit nii seerumis kui uriinis on desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole palju pikem kui pantoprasoolil. Eripopulatsioonid Neerukahjustus Kahjustunud neerutalitlusega patsientidel (k.a dialüüsi saavatel patsientidel, sest see eemaldab verest väga väheses koguses pantoprasooli) ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt pikenenud (2...3 h), on eritumine siiski kiire ja ravim ei kuhju. Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel (klass A, B ja C Child-Pugh klassifikatsiooni järgi) pikenes pantoprasooli poolväärtusaeg 3…7 tunni võrra ja AUC suurenes 3...6 korda, samas suurenes C tervete vabatahtlikega võrreldes ainult 1,3 korda. Eakad Vähene AUC ja C tõus eakatel vabatahtlikel võrreldes nooremate isikutega ei olnud kliiniliselt max oluline.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Kaheaastases kartsinogeensusuuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks sellele leiti ühes uuringus rottidel eesmao soomusrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib maokartsinoidide tekkeni substituteeritud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud ning see võimaldab järeldada, et tegemist on teisese reaktsiooniga oluliselt suurenenud gastriinitasemetele, mis tekib rottidel pikaajalise ravi käigus pantoprasooli suurte annustega.
Kaheaastastes uuringutes närilistel täheldati maksakasvajate esinemissageduse tõusu rottidel (ainult ühes uuringus) ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse metabolismi tagajärge maksas.
Rottidel, kellele manustati ravimit suurtes annustes (200 mg/kg) kahe aastase uuringu ajal, täheldati kilpnäärmekasvajate esinemissageduse vähest suurenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasoolist põhjustatud muutustega türoksiini lammutamises roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole oodata kõrvaltoimeid kilpnäärme poolt.
Reproduktsiooni loomkatses rottidega, mis oli kavandatud hindama luustiku arengut peri- ja postnataalses perioodis, täheldati järglastel toksilisusilminguid (suremus, madalam keskmine kehakaal, kehakaalu tõusu aeglustumine ja vähenenud luukasv) süsteemse saadavuse (C ) korral, mis olid ligikaudu 2 korda suurem kui kliiniline süsteemne saadavus inimesel. Taastumisfaasi lõpuks olid luude parameetrid rühmade lõikes sarnased ja ka kehakaal oli suurenemas pärast ravimivaba taastumisperioodi. Kõrgemast suremusest on teatatud ainult võõrutamiseelsetel rotipoegadel (vanuses kuni 21 päeva), mis hinnanguliselt vastab kuni 2-aastastele imikutele. Selle leiu asjakohasus laste jaoks on ebaselge. Varasemas peri-postnataalses loomkatses ei täheldatud mõju rottidele annustega 3 mg/kg, mis olid pisut väiksemad kui annus 5 mg/kg selles uuringus. Loomkatsetes ei leitud tõendeid kahjulikust mõjust fertiilsusele ega teratogeense toime kohta. Platsenta läbimist uuriti rottidel ja leiti, et see suurenes tiinuse edenedes. Selle tulemusena suureneb pantoprasooli kontsentratsioon lootel vahetult enne sündi.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu maltitool (E 965) krospovidoon, B-tüüp karmelloosnaatrium veevaba naatriumkarbonaat kaltsiumstearaat
Tableti kate polüvinüülalkohol talk titaandioksiid (E 171) makrogool 3350 sojaletsitiin kollane raudoksiid (E 172) veevaba naatriumkarbonaat metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeer (1 : 1) naatriumlaurüülsulfaat polüsorbaat 80 trietüültsitraat
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
oPA/Alu/PVC-alumiiniumblistrid sisaldavad 7 või 14 gastroresistentset tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1 8502 Lannach Austria
8. MÜÜGILOA NUMBER
728411
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.01.2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
September 2025