RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol Kabi 10 mg/ml, infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 10 mg paratsetamooli. Üks 10 ml ampull sisaldab 100 mg paratsetamooli. Üks 50 ml viaal või kott sisaldab 500 mg paratsetamooli. Üks 100 ml viaal või kott sisaldab 1000 mg paratsetamooli.

INN. Paracetamolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus Selge ja kergelt kollakas lahus. Lahus on iso-osmootne ja pH on 5,0 kuni 7,0.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• Mõõduka valu lühiajaline ravi, eriti pärast kirurgilist operatsiooni.
• Palaviku lühiajaline ravi, kui veenisisene manustamine on kliiniliselt põhjendatud valu või palaviku kiire ravivajaduse tõttu ja/või kui teised manustamisviisid ei ole võimalikud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Intravenoosne.

100 ml viaal või kott on mõeldud kasutamiseks täiskasvanutele, noorukitele ja lastele kehakaaluga üle 33 kg.

10 ml ampull ja 50 ml viaal või kott on mõeldud kasutamiseks ajalistele vastsündinutele, imikutele, väikelastele ja lastele kehakaaluga kuni 33 kg.

Annustamine:

Annustamine patsiendi kehakaalu alusel (palun vaadake alljärgnevat annustamistabelit):

Patsiendi Manustamis- Manustatava Paracetamol Kabi Maksimaalne kehakaal korra annuse kogus 10 mg/ml ööpäevane annus** ≤ 10 kg* 7,5 mg/kg 0,75 ml/kg 7,5 ml 30 mg/kg

> 10 kg kuni 15 mg/kg 1,5 ml/kg 49,5 ml 60 mg/kg, kuid mitte ≤ 33 kg rohkem kui 2 g > 33 kg kuni 15 mg/kg 1,5 ml/kg 75 ml 60 mg/kg, kuid mitte ≤ 50 kg rohkem kui 3 g > 50 kg ja 1 g 100 ml 100 ml 3 g täiendavate maksatoksilisuse riskiteguritega

> 50 kg ja ilma 1 g 100 ml 100 ml 4 g täiendavate maksatoksilisuse riskiteguriteta *Enneaegsed vastsündinud: Enneaegsete vastsündinute kohta puuduvad ohutuse ja efektiivsuse andmed (vt lõik 5.2). **Maksimaalne ööpäevane annus: Eelnevas tabelis esitatud maksimaalsed ööpäevased annused kehtivad patsientidele, kes ei saa paratsetamooli sisaldavaid teisi preparaate. Annust tuleb kohandada vastavalt selliste preparaatide kasutamisele. ***Väiksema kehakaaluga patsiendid vajavad väiksemaid koguseid.

• Normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens ≥ 50 ml/min) patsientidel peab minimaalne

intervall kahe manustamiskorra vahel olema vähemalt 4 tundi.

• Raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens 10...50 ml/min) patsientidel peab minimaalne

intervall kahe manustamiskorra vahel olema vähemalt 6 tundi.

• Hemodialüüsi vajavatel (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) patsientidel peab minimaalne

intervall kahe manustamiskorra vahel olema vähemalt 8 tundi.

• Kroonilise või kompenseeritud ägeda maksahaigusega, hepatotsellulaarse puudulikkusega,

kroonilise alkoholismiga, kroonilise alatoitumusega (glutatiooni varud maksas on vähesed), dehüdratsiooniga, Meulengracht-Gilberti sündroomiga, kehakaaluga vähem kui 50 kg täiskasvanud patsientidel ei tohi maksimaalne ööpäevane annus ületada 3 g (vt lõik 4.4).

• 24 tunni jooksul ei tohi manustada rohkem kui 4 annust.

Manustamisviis:

Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahuse määramisel ja manustamisel tuleb olla ettevaatlik, et ära hoida vigu annustamisel, mis on tingitud milligrammide (mg) ja milliliitrite (ml) segiajamisest. Sellise vea tagajärjeks võib olla tahtmatu üleannustamine ja patsiendi surm. Nii korralduse andmisel kui ka ravimi väljastamisel veenduge, et annus on õige. Ravimi väljakirjutamisel tuleb kirjutada nii koguannus milligrammides kui ka koguannus mahu järgi. Veenduge, et annuse väljamõõtmisel ja manustamisel ollakse täpsed.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida tahkete osakeste ja värvuse muutuse suhtes.

Paratsetamooli lahust manustatakse 15-minutilise intravenoosse infusioonina.

Patsiendid kehakaaluga ≤ 10 kg:

• Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahuse klaasampulli, viaali või kotti ei tohi infusiooniks üles riputada, sest selles patsiendirühmas manustatav ravimi kogus on väike.
• Manustatav kogus tuleb ampullist, viaalist või kotist välja tõmmata ning lahjendada 0,9% naatriumkloriidi lahuse või 5% glükoosi lahusega vahekorras kuni üks kümnele (üks osa Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahust ja üheksa osa lahjendit) ning manustada 15 minuti jooksul.
• Lapse kehakaalule vastava annuse ja soovitud ravimikoguse väljamõõtmiseks kasutatakse 5 ml või 10 ml süstalt. Ravimi kogus ei tohi kunagi ületada 7,5 ml üksikannuse kohta.
• Ravimi kasutaja peab olema tutvunud tooteinfoga ja annustamisjuhistega.

Instruktsioonid Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahuse lahjendamiseks, vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, propatsetamoolvesinikkloriidi (paratsetamooli eelravim) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske hepatotsellulaarne puudulikkus (Child-Pugh >9).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

OHT EKSIDA RAVIMI MANUSTAMISEL

Olge ettevaatlik, et ära hoida vigu annustamisel, mis on tingitud milligrammide (mg) ja milliliitrite (ml) segiajamisest. Sellise vea tagajärjeks võib olla tahtmatu üleannustamine ja patsiendi surm (vt lõik 4.2).

Soovitatav on alustada sobivat suukaudset valuvaigistavat ravi kohe kui selline manustamisviis on võimalik.

Üleannustamise riski ärahoidmiseks kontrollige, et teised manustatud ravimid ei sisaldaks paratsetamooli ega propatsetamoolvesinikkloriidi.

Soovitatavatest suuremate annustega kaasneb risk väga raske maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse (sh fulminantne hepatiit, maksapuudulikkus, kolestaatiline hepatiit, tsütolüütiline hepatiit) kliinilised nähud ja sümptomid avalduvad tavaliselt mitte varem kui kaks ööpäeva pärast ravimi manustamist ning saavutavad maksimumi 4…6 ööpäeva pärast. Ravi antidootide manustamisega tuleb alustada võimalikult ruttu (vt lõik 4.9). Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone. Patsiente tuleb teavitada tõsiste nahareaktsioonide varastest nähtudest ja ravimi kasutamine tuleb lõpetada kohe, kui tekib nahalööve või mis tahes muu ülitundlikkuse näht.

Paratsetamooli manustamisel samaaegselt koos flukloksatsilliiniga on vaja olla ettevaatlik, sest esineb suurenenud risk suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) tekkeks. HAGMA risk on suurem patsientidel, kellel on neerufunktsiooni raske kahjustus, sepsis või alatoitumus, eriti kui kasutatakse paratsetamooli maksimaalset ööpäevast annust.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud

paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini

kombinatsiooniga. Kui oletatakse, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel. Sarnaselt kõigi infusioonilahustega, mis tarnitakse viaalides või kottides, on vajalik hoolikas jälgimine, eriti infusiooni lõpus, et vältida õhkembolismi teket (vt lõik 6.6). Paratsetamooli tuleb kasutada erilise ettevaatusega järgmistel tingimustel:

• Maksafunktsiooni kõrvalekalded ja hepatotsellulaarne puudulikkus (Child-Pugh ≤9).
• Hepatotsellulaarsed häired.
• Meulengracht-Gilberti sündroom (perekondlik mittehemolüütiline ikterus).
• Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens ≤30 ml/min), vt lõigud 4.2 ja 5.2.
• Krooniline alkoholi kuritarvitamine.
• Krooniline alatoitumus (glutatiooni väikesed varud maksas).
• Totaalne parenteraalne toitmine.
• Ensüümiindutseerijate kasutamine.
• Hepatotoksiliste ainete kasutamine.
• Geneetilise etioloogiaga G-6-PD puudulikkusega patsientidel (favism) võib hemolüütilise aneemia tekke põhjuseks olla glutatiooni varude vähenemine pärast paratsetamooli manustamist.
• Dehüdratsioon.

Toime laboratoorsetele analüüsidele Paratsetamool võib mõjutada kusihappe analüüsimist fosfovolframhappe meetodil ja vere glükoosisisalduse analüüsimist glükoosoksüdaas-peroksüdaas meetodil.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

• Probenetsiid põhjustab paratsetamooli kliirensi ligikaudu 2-kordset vähenemist, pärssides selle konjugatsiooni glükuroonhappega. Kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt probenetsiidiga, tuleb kaaluda paratsetamooli annuse vähendamist.
• Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.
• Paratsetamooli metabolism on kahjustatud patsientidel, kes võtavad maksaensüümide aktiivsust suurendavaid ravimeid, nt rifampitsiini, barbituraate, tritsüklilisi antidepressante, isoniasiidi ja mõnesid epilepsiavastaseid ravimeid (karbamasepiin,fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon).
• Üksikjuhtudel on kirjeldatud ootamatut maksatoksilisust patsientidel, kes võtavad alkoholi või maksaensüümide aktiivsust suurendavaid ravimeid (vt lõik 4.9).
• Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegsel manustamisel võib pikeneda klooramfenikooli toimeaeg.
• Paratsetamooli ja AZT (zidovudiin) samaaegne manustamine suurendab kalduvust neutropeenia tekkeks.
• Paratsetamooli ja suukaudsete kontratseptiivide samaaegne manustamine võib lühendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.
• Paratsetamooli (4 g ööpäevas vähemalt 4 päeva jooksul) samaaegne kasutamine koos suukaudsete antikoagulantidega võib viia INR väärtuse kergete kõikumisteni. Sellisel juhul tuleb nii samaaegse kasutamise ajal kui ka 1 nädala jooksul pärast ravi lõpetamist paratsetamooliga kontrollida sagedamini INR väärtust.
• Paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest samaaegset manustamist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:

Kliiniline kogemus paratsetamooli intravenoosse manustamisega on piiratud, kuid suur hulk andmeid,

mis on saadud rasedatelt suukaudse paratsetamooli terapeutilistes annustes kasutamise kohta, näitab, et paratsetamooli kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib paratsetamooli kasutada raseduse ajal, kuid vähimas efektiivses annuses, lühima võimaliku aja jooksul ja vähima võimaliku sagedusega. Imetamine: Pärast suukaudset manustamist eritub paratsetamool väikestes kogustes rinnapiima. Rinnapiimatoidul olevatel imikutel ei ole kõrvaltoimetest teatatud. Seetõttu on Paracetamol Kabi’t lubatud kasutada imetavatel naistel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Paracetamol Kabi ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on aluseks järgmised sageduse mõisted:

Väga sage ≥1/10 Sage ≥1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100 Harv ≥1/10 000 kuni <1/1000 Väga harv <1/10 000 Teadmata Esinemisssagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Nagu kõigi paratsetamooli sisaldavate ravimite puhul, esineb kõrvaltoimeid harva või väga harva. Neid on kirjeldatud järgnevas tabelis:

Organsüsteemi Sage Harv Väga harv Teadmata klass Vere ja Trombotsütopeenia, lümfisüsteemi leukopeenia, häired neutropeenia, Immuunsüsteemi Anafülaktiline šokk*, häired ülitundlikkusreaktsioon*, Ainevahetus- ja Suure toitumishäired anioonide Südame häired Tahhükardia Vaskulaarsed Hüpotensioon häired Naha ja Tõsised Erüteem, nahaaluskoe nahareaktsioonid***, õhetus, kahjustused lööve*, urtikaaria* kihelus Üldised häired ja Manustamiskoha Halb enesetunne manustamiskoha reaktsioon (valu reaktsioonid ja põletustunne) Uuringud Transaminaaside

* Väga harvadel juhtudel on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, mis avaldusid anafülaktilise šoki,

urtikaaria, nahalööbena ning vajasid ravi lõpetamist. ** Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi. *** Väga harva on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, mille tõttu oli vaja ravi lõpetada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Maksakahjustuse (sh fulminantne hepatiit, maksapuudulikkus, kolestaatiline hepatiit, tsütolüütiline hepatiit) risk esineb eeskätt eakatel patsientidel, väikelastel, maksakahjustusega patsientidel, kroonilise alkoholismi, kroonilise alatoitumuse korral ja patsientidel, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis suurendavad maksaensüümide aktiivsust. Sellistel juhtudel võib üleannustamine lõppeda surmaga.

Üleannustamise sümptomid Sümptomid ilmnevad üldjuhul esimese 24 tunni jooksul ja nendeks on: iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus ja kõhuvalu.

Üleannustamine korral vähemalt 7,5 g paratsetamooli ühekordsel manustamisel täiskasvanutele või ühekordne annus 140 mg/kg kohta lastel põhjustab maksarakkude kärbumist, mille tagajärjeks võib olla täielik ja pöördumatu nekroos koos sellele järgneva hepatotsellulaarse puudulikkuse, metaboolse atsidoosi ja entsefalopaatiaga. See omakorda võib viia koomani, mis mõnikord lõpeb surmaga. Samaaegselt on täheldatud maksa transaminaaside (ASAT, ALAT) aktiivsuse tõusu ning laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini aktiivsuse tõusu koos protrombiinitaseme vähenemisega, mis võib esineda 12…48 tundi pärast manustamist.

Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt kahe päeva pärast ning saavutavad maksimumi 4…6 päeva pärast.

Üleannustamise ravi

• Kohene hospitaliseerimine.
• Enne ravi alustamist ja võimalikult kiiresti pärast üleannustamist tuleb võtta vereanalüüs paratsetamooli sisalduse määramiseks plasmas.
• Ravi hulka kuulub antidoot N-atsetüültsüsteiini (NAC) manustamine kas intravenoosselt või suukaudselt, võimalusel esimese 10 tunni jooksul. N-atsetüültsüsteiin võib pakkuda mõningast kaitset ka pärast 10 tunni möödumist üleannustamisest, kuid sel juhul on vajalik pikem ravi.
• Sümptomaatiline ravi.
• Ravi alguses tuleb teostada maksafunktsiooni analüüsid ning korrata neid iga 24 tunni järel. Maksa transaminaaside tase normaliseerub tavaliselt ühe kuni kahe nädalaga ja normaalne maksafunktsioon taastub täielikult. Väga rasketel juhtudel võib siiski olla vajalik maksasiirdamine.
• Hemodialüüsi abil saab vähendada paratsetamooli sisaldust plasmas, kuid see toime on piiratud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, ATC-kood: N02BE01

Paratsetamooli valuvaigistava ja palavikuvastase toime täpne mehhanism ei ole veel selge. Toime võib olla nii tsentraalne kui perifeerne.

Paracetamol Kabi manustamisel algab valuvaigistav toime 5…10 minuti jooksul pärast manustamist. Maksimaalne valuvaigistav toime saabub 1 tunniga ja valuvaigistav toime kestab tavaliselt 4…6 tundi.

Paracetamol Kabi palavikku langetav toime algab 30 minuti jooksul pärast manustamist. Antipüreetiline toime püsib vähemalt 6 tundi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Täiskasvanud

Imendumine Ühekordsel või korduval manustamisel 24 tunni jooksul on paratsetamooli farmakokineetika lineaarne kuni annuseni 2 g.

Paratsetamooli biosaadavus on pärast 500 mg ja 1 g paratsetamooli infusiooni samasugune kui pärast vastavalt 1 g ja 2 g propatsetamooli (mis vastab 500 mg ja 1 g paratsetamoolile) infusiooni. Paratsetamooli maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) saabub 500 mg ja 1 g paratsetamooli 15- minutilise infusiooni lõpus ja see on vastavalt ligikaudu 15 mikrogrammi/ml ja 30 mikrogrammi/ml. Jaotumine Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg. Paratsetamool ei seondu ulatuslikult plasma valkudega (ligikaudu 10%). Kakskümmend minutit pärast infusiooni 1 g paratsetamooliga täheldati paratsetamooli märkimisväärset kontsentratsiooni tserebrospinaalvedelikus (ligikaudu 1,5 mikrogrammi/ml).

Biotransformatsioon Paratsetamool metaboliseerub peamiselt maksas maksa kahe olulise metaboolse raja kaudu: konjugeerudes glükuroonhappe ja väävelhappega. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud raviannustest suuremates kogustes. Väike osa (vähem kui 4%) metaboliseerub tsütokroom P 450 vahendusel reaktiivseks vaheühendiks (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning elimineeritakse uriiniga pärast konjugeerimist tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega. Massiivse üleannustamise korral suureneb selle toksilise metaboliidi kogus. Eritumine Paratsetamooli metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul, peamiselt glükuroniid (60...80%) ja sulfaadi (20...30%) konjugaatidena. Muutumatul kujul eritub vähem kui 5%. Poolväärtusaeg plasmas on 2,7 tundi ja organismi üldkliirens on 18 l/h.

Vastsündinud, imikud ja lapsed Imikutel ja lastel on paratsetamooli farmakokineetilised omadused samasugused kui täiskasvanutel, välja arvatud plasma poolväärtusaeg, mis on veidi lühem kui täiskasvanutel (1,5…2 tundi). Vastsündinutel on plasma poolväärtusaeg pikem kui imikutel, olles ligikaudu 3,5 tundi. Võrreldes täiskasvanutega eritub paratsetamool vastsündinutel, imikutel ja kuni 10-aastastel lastel tunduvalt vähemal määral glükuroniidi ja rohkem sulfaadi konjugaadina.

Tabel: Vanusest sõltuvad farmakokineetilised väärtused (standardiseeritud kliirens, *CL /F (l x h-1 x 70 kg-1) Vanus Kehakaal (kg) CL /F (l x h-1 x 70 kg-1) 40 nädalat (viljastumisjärgne vanus) 3,3 5,9 3 kuud (sünnijärgne vanus) 6 8,8 6 kuud (sünnijärgne vanus) 7,5 11,1 1 aasta (sünnijärgne vanus) 10 13,6

2 aastat (sünnijärgne vanus) 12 15,6 5 aastat (sünnijärgne vanus) 20 16,3 8 aastat (sünnijärgne vanus) 25 16,3 *CL on kliirensi hinnanguline väärtus populatsioonis std Patsientide erirühmad Neerupuudulikkus Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens 10…50 ml/min) on paratsetamooli eritumine veidi aeglustunud, eliminatsiooni poolväärtusaeg ulatub 2-st kuni 5,3 tunnini. Glükuroniidi ja sulfaadi konjugaatide eliminatsioonikiirus on raske neerukahjustusega inimestel 3 korda aeglasem kui tervetel inimestel. Seetõttu peab paratsetamooli manustamisel raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens 10...50 ml/min) pikendama minimaalset ajavahemikku kahe manustamiskorra vahel 6 tunnini (vt lõik 4.2).

Eakad Eakatel paratsetamooli farmakokineetika ja metabolism ei muutu. Selles patsiendirühmas ei ole vaja annust kohandada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised uuringud ei ole näidanud mingit erilist ohtu inimesele, peale selle informatsiooni, mis on esitatud ravimi omaduste kokkuvõtte teistes osades. Paratsetamooli infusioonilahuse lokaalse taluvuse uuringud rottide ja küülikutega näitasid ravimi head taluvust. Merisigadel ei ole tuvastatud hilist tüüpi kontaktallergiat.

Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.

Leiti, et paratsetamool ei olnud kartsinogeenne isastele rottidele, samuti isastele ja emastele hiirtele. Emastel rottidel leiti ebaselgeid tõendeid kartsinogeense toime kohta, mis põhines mononukleaarsete rakkude leukeemia suurenenud esinemissagedusel.

Paratsetamooli genotoksilisust ja kartsinogeensust käsitleva kirjanduse võrdlev ülevaade näitas, et paratsetamooli genotoksiline toime ilmneb ainult soovitatud vahemikust suuremates annustes, põhjustades raskeid toksilisi toimeid, sealhulgas väljendunud maksa- ja luuüditoksilisus. Paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel ei saavutata genotoksilisuse lävitaset.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tsüsteiin Mannitool (E421) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Viaal või kott enne avamist 2 aastat

Ampull enne avamist 18 kuud

Pärast esmast avamist Ravimi kasutusaegne feemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul toatemperatuuril.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi, välja arvatud juhul, kui avamine ja säilitamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Samuti tuleb lahus ära kasutada otsekohe pärast lahjendamist naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuses või glükoosi 50 mg/ml (5%) lahuses.

Kui lahjendatud lahust ei kasutata siiski otsekohe, ärge säilitage seda kauem kui 6 tundi (sh infusioonile kuluv aeg).

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml I tüüpi värvitust klaasist ampullid. 50 ml ja 100 ml II tüüpi klaasist viaalid, mis on suletud bromobutüülkorgi ja alumiinium/plastik äratõmmatava korgiga.

50 ml ja 100 ml plastkotid, millel on manustamisport (infusiooniport) ja lisamisport (süsteport); kotid koosnevad polüolefiinist sisekihist ning läbipaistvast ja/või alumiiniumist kattekihist ning sisaldavad hapnikuabsorbenti. Kotid on suletud polüisopreenist korgi ja polüpropüleenist kaanega.

Pakendi suurused: 10 ampulli 1 viaal 10 viaali 12 viaali 20 viaali 20 kotti 50 kotti 60 kotti Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Käsitlemine Nagu kõigi süstelahustega, mis on saadaval viaalides või kottides, tuleb meeles pidada, et hoolikas jälgimine on eriti vajalik infusiooni lõpetamisel, sõltumata infusiooniviisist. Selline jälgimine infusiooni lõpetamisel kehtib eriti tsentraalse infusiooniviisi puhul ja selle eesmärgiks on vältida õhkemboolia teket.

Sobivus Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahust võib lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahusega või 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusega vahekorras kuni üks kümnele (üks osa Paracetamol Kabi 10 mg/ml infusioonilahust ja üheksa osa lahjendit).

Lahjendatud lahust tuleb visuaalselt kontrollida ning seda ei tohi kasutada, kui esinevad opalestsents, nähtavad aineosakesed või sade.

Hävitamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

715010

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23.11.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17.09.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025