Paracetamol Sigillata 500 mg - Paracetamol Sigillata 500 mg ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol Sigillata 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli.  INN. Paracetamolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. 

Kapslikujuline, valge, õhukese polümeerikattega tablett, mõõtmetega 17 mm x 7,2 mm,
poolitusjoonega ühel küljel, millel märgistsus „A“ ja „L“ ning poolitusjooneta küljel on märgistus
„PINEX 500“.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni mõõduka valu ja/või palaviku sümptomaatiline ravi. 

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Paracetamol Sigillata 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid ei ole mõeldud alla 26 kg kaaluvatele lastele.


Annustamine
Täiskasvanud ja noorukid (kehakaaluga üle 50 kg):
Tavaline annus on 500...1000 mg, vajadusel iga 4...6 tunni järel, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 3 g. Maksimaalne ühekordne annus on 1000 mg.  Maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada, kuna on oht raske maksakahjustuse tekkeks (vt lõigud
4.4 ja 4.9).
Kasutamine lastel (20...50 kg):
Paratsetamooli soovituslik ööpäevane annus on 60 mg/kg, jagatuna 4 või 6 eraldi annuseks või ligikaudu 15 mg/kg iga 6 tunni järel või 10 mg/kg iga 4 tunni järel. Maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada, kuna on oht raske maksakahjustuse tekkeks (vt lõigud 4.4 ja 4.9).
Lastele annustamine peab põhinema kehakaalul ja kasutada tuleb annustamiseks sobilikku ravimvormi. Allpool toodud informatsioon laste vanusest igas kehakaalurühmas on ainult juhiseks.  Korrapärane manustamine vähendab valu ja palaviku kõikumist. Lastel peab annustamine olema korrapärane, sh ka öösiti, eelistatavalt 6-tunniste intervallidega, muul juhul minimaalselt 4-tunniste intervallidega.
Paracetamol Sigillata 500 mg:
Lapsed ja noorukid kehakaaluga 43...50 kg (ligikaudu 12...15-aastased):

Tavaline annus vajadusel on 500 mg iga 4 tunni järel, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 2,5 g. 
Lapsed kehakaaluga 34...43 kg (ligikaudu 11...12-aastased):
Tavaline annus vajadusel on 500 mg iga 6 tunni järel, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 2 g. 
Lapsed kehakaaluga 26...34 kg (ligikaudu 8...11-aastased):
Tavaline annus vajadusel on 250 mg iga 4 tunni või 500 mg iga 6 tunni järel, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 1,5 g.
Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkuse korral tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega ja raske neerupuudulikkuse korral on soovitatav pikendada manustamiskordade vahelist intervalli. Kui kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min, peab kahe manustamiskorra vaheline minimaalne intervall olema 8 tundi. 
Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkuse või Gilberti sündroomi korral tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega. Annust tuleb vähendada või annustamise intervalli pikendada. 
Eakad patsiendid
Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik. 
Krooniline alkoholism
Krooniline alkoholitarvitamine võib alandada paratsetamooli toksilisuse läve. Sellistel patsientidel peab kahe annustamise vaheline aeg olema vähemalt 8 tundi. 2 grammist paratsetamooli päevaannust ei tohi ületada.


Manustamisviis
Suukaudseks manustamiseks.
Tablett tuleb alla neelata koos klaasitäie veega. 

Kõrge palaviku või infektsiooni sümptomite korral enam kui 3-päevase ravi järel või kui valu püsib
pärast enam kui 5-päevast ravi, on patsiendil soovitatav pöörduda arsti poole. 

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Pikaajaline või sage kasutamine ei ole soovitatav. Patsientidele tuleb soovitada mitte võtta samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Mitmekordsete ööpäevaste annuste võtmine ühe manustamiskorra ajal võib tõsiselt kahjustada maksa; sellisel juhul teadvusetust ei ilmne. Siiski tuleb koheselt otsida arstiabi. Pikaajaline meditsiinilise järelvalveta kasutamine võib olla kahjulik. Noorukitel, keda ravitakse paratsetamooli ööpäevase annusega 60 mg/kg, ei ole kombinatsioon mõne teise põletikuvastase ravimiga õigustatud, välja arvatud juhul, kui algne ravi osutub ebaefektiivseks. 
Mõõduka ja raske neerupuudulikkuse, kerge kuni mõõduka maksapuudulikkuse (sh Gilberti sündroom), raske maksapuudulikkuse (Child-Pugh>9), ägeda hepatiidi, samaaegse raviga maksafunktsioone kahjustavate ravimitega, glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega, hemolüütilise aneemiaga, alkoholi kuritarvitavate, dehüdreeritud ja krooniliselt alatoitunud patsientidele on paratsetamooli manustamisel soovitatav ettevaatus.
Üleannustamise ohud on suuremad neil patsientidel, kellel on mitte-tsirrootiline alkoholist põhjustatud maksahaigus. Kroonilise alkoholismi korral tuleb rakendada ettevaatust. Sellisel juhul ei tohi ööpäevane annus ületada 2 g. Paratsetamooli ravi ajal ei tohi alkoholi tarvitada. 
Kõrge palaviku või infektsiooni sümptomite korral enam kui 3-päevase ravi järel või kui valu püsib pärast enam kui 5-päevast ravi, on patsiendil soovitatav pöörduda arsti poole. 
Pärast pikaajalist ravi (> 3 kuud) valuvaigistitega, kus ravimeid kasutati igal teisel päeval või sagedamini, võib tekkida või halveneda peavalu. Valuvaigistite liigkasutamisest tekkinud peavalu (MOH - medication-overuse headache) ei tohi ravida annuse suurendamisega. Sellistel juhtudel tuleb valuvaigistite kasutamine arstiga konsulteerides katkestada.
Järsk ravi katkestamine pärast pikaajalist, suurtes annustes ja ebaõiget valuvaigistitega ravi, võib põhjustada peavalusid, väsimust, lihasvalu, närvilisust ja autonoomseid sümptomeid. Need ärajätunähud taanduvad mõne päevaga. Kuni selle ajani tuleb edasisest valuvaigistite võtmisest hoiduda ja ilma arsti soovituseta uuesti mitte alustada. 
Atsetüülsalitsüülhappele tundlike astmaga patsientide korral on soovitatav ettevaatus, kuna on teatatud kergest bronhospasmi reaktsioonist paratsetamooliga (ristuv-reaktsioon).
Üleannustamise korral tuleb otsida viivitamatult arstiabi, isegi juhul, kui patsient tunneb end hästi, kuna on risk pöördumatu maksakahjutuse tekkeks (vt lõik 4.9).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Paratsetamool metaboliseeritakse peamiselt maksas ja seetõttu võib see anda koostoimeid teiste ravimitega, mis kasutavad samu metaboolseid radu või mis suudavad neid radu pärssida või mõjutada. On täheldatud, et ensüümi mõjutajad vähendavad paratsetamooli plasmakontsentratsiooni kuni 60%. Krooniline alkoholi tarbimine või maksaensüüme mõjutavate ainete, nagu nt barbituraatide, karbamasepiini, fenütoiini, rifampitsiini, isoniasiidi ja naistepuna (Hypericum perforatum) kasutamine, võib toksiliste metaboliitide suurenenud ja palju kiirema moodustumise tõttu suurendada paratsetamooli maksatoksilisust. Seetõttu tuleb samaaegsel ensüüme mõjutavate ainete võtmisel olla ettevaatlik (vt lõik 4.9).
Samaaegsel ravil probenetsiidiga, tuleks kaaluda annuse vähendamist, kuna probenetsiid vähendab paratsetamooli kliirensit peaaegu poole võrra, pärssides konjugatsiooni glükuroonhappega. 
Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega. 
Paratsetamool võib vähendada lamotrigiini biosaadavust, mis võib tõenäoliselt vähendada selle toimet, kuna paratsetamool mõjutab ilmselt lamotrigiini metabolismi maksas.
Paratsetamool võib märkimisväärselt suurendada klooramfenikooli eliminatsiooni poolväärtusaega. Kui paratsetamooli kombineeritakse klooramfenikooli süsteraviga, on soovitatav jälgida klooramfenikooli plasmataset. 
Paratsetamooli imendumise kiirust võivad suurendada metoklopramiid või domperidoon ja vähendada kolestüramiin. Kolestüramiini ja paratsetamooli võtmise vahele peab maksimaalse toime saavutamiseks jääma üks tund. Mao tühjenemist aeglustavate ravimite samaaegne võtmine võib paratsetamooli imendumist ja toime avaldumist edasi lükata. 
Varfariini ja teiste kumariinide antikoagulatiivne toime võib paratsetamooli pikaajalisel regulaarsel kasutamisel tugevneda ja suurendada veritsuse riski. Toime võib ilmneda juba paratsetamooli ööpäevastes annustes 1,5...2 g, 5...7 päeva jooksul. Juhuslikud annuseid ei oma olulist toimet. 
Laboratoorsete uuringute tulemused
Paratsetamool võib glükoos-oksüdaas-peroksüdaasi kaudu mõjutada fosfotungstaatkusihappe uuringuid ja veresuhkru teste. 

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal ei ole paratsetamoolil terapeutilistes annustes kahjulikku toimet raseduse kulule, loote tervisele ega vastsündinule. Andmed üleannustamise kohta raseduse ajal ei näidanud väärarengute riski suurenemist. Suukaudset manustamist uurinud reproduktiivsusuuringud ei näidanud märke väärarengutest ega lootetoksilisusest (vt lõik 5.3). Paratsetamooli peetakse lühiajalisel kasutamisel normaalsetes terapeutilistes annustes ohutuks ja seda võib pärast riski-kasu hindamist kasutada terve raseduse vältel.
Imetamine
Suukaudse manustamise järgselt eritub paratsetamool väikestes kogustes rinnapiima. Kahjulikest toimetest imikutele ei ole teatatud. Imetamise ajal võib paratsetamooli kasutada seni, kuni ei ületata soovituslikke annuseid. Pikaajalise kasutamise korral tuleb olla ettevaatlik. 

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Paratsetamool ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed
Terapeutiliste annuste kasutamisel võivad ilmneda vähesed kõrvaltoimed:
Kõrvaltoimete esinemissagedust klassifitseeritakse järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi klass  Sagedus  Kõrvaltoime 
Vere ja lümfisüsteemi häired  Harv:  Trombotsüütide häired, tüvirakkude häired 
Väga harv:  Trombotsütopeenia, leukopeenia, neutropeenia ja hemolüütiline aneemia  
Immuunsüsteemi häired  Harv:  Ülitundlikkus (v.a angioödeem) 
Ainevahetuse ja toitumishäired  Väga harv:  Hüpoglükeemia 
Psühhiaatrilised häired  Harv:  Depressioon*, segasus, hallutsinatsioonid. 
Närvisüsteemi kahjustused  Harv:  Treemor*, peavalu*. 
Silma kahjustused  Harv:  Nägemishäired 
Südame häired  Harv:  Ödeem 

Seedetrakti häired  Harv:  Veritsus*, kõhuvalu*, kõhulahtisus*, iiveldus, oksendamine 
Maksa ja sapiteede häired  Harv:  Maksafunktsiooni häire, maksapuudulikkus, maksanekroos, kollatõbi 
Väga harv:  Maksatoksilisus 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused  Harv:  Pruuritus, lööve, higistamine, purpur, angioödeem, urtikaaria 
Neerude ja kuseteede häired  Väga harv:  Steriilne püuuria (hägune uriin) ja neerude kõrvaltoimed  
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Harv:  Pearinglus (v.a vertiigo), halb enesetunne, püreksia, sedatsioon, ravimi koostoime* 
Väga harv:  Ülitundlikkusreaktsioonid (vajalik ravi katkestamine) 
Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused  Harv:  Üleannustamine ja mürgistus 

* = NOS = Not otherwise specified = Kui ei ole teisiti määratud.
Mõnedel juhtudel on teatatud epidermise nekrolüüsist, Stevensi-Johnsoni sündroomist, multiformsest erüteemist, kõri tursest, anafülaktilisest šokist, aneemiast, muutustest maksas ja hepatiidist, muutustest neerudes (raske neerukahjustus, interstitsiaalne nefriit, hematuuria, anurees), seedetrakti kõrvaltoimetest ja vertiigost. 

4.9 Üleannustamine
Paratsetamooli puhul on risk mürgistuseks, eriti eakate, väikeste laste, maksahaigustega patsientide, kroonilise alkoholismi, kroonilise alatoitumusega patsientide ja ensüüme mõjutavaid ravimeidkasutavate patsientide puhul. Üleannustamine võib olla eluohtlik. 
Sümptomid
Paratsetamoolimürgistuse sümptomid on iiveldus, oksendamine, anoreksia, kahvatus ja kõhuvalu ning need sümptomid ilmnevad tavaliselt 24 tunni jooksul pärast manustamist. Paratsetamooli ühekordne 7,5 g või suurem üleannus täiskasvanutel või 140 mg/kg ühekordne annusena lastel, põhjustab maksatsütolüüsi, mis võib viia täieliku ja pöördumatu nekroosini, mille tulemuseks on maksarakkude puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib põhjustada koomat või surma. Samaaegselt on täheldatud maksa transaminaaside (AST, ALT), laktaatdehüdrogenaasi ja sapphappe taseme suurenemist, millega kaasneb protrombiini taseme alanemine, mis võib ilmneda 12...48 tundi pärast manustamist. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad esmakordselt kaks päeva pärast manustamist ja jõuavad maksimumini 4...6 päeva möödudes. Äge neerupuudulikkus koos neerutuubulite nekroosiga võib ilmneda isegi raske maksakahjustuse puudumisel. Teised maksaga mitteseotud paratsetamooli üleannustamise sümptomid võivad olla müokardihäired ja pankreatiit. 
Esmaabi
-Kohene hospitaliseerimine.
-Pärast üleannustamist tuleb enne ravi alustamist niipea kui võimalik võtta paratsetamooli taseme

määramiseks vereanalüüs.
-Sissevõetud ravimi kiire eemaldamine tähendab maoloputust, misjärel manustatakse aktiivsütt
(adsorbent) ja naatriumsulfaati (lahtisti). -Dialüüs võib vähendada paratsetamooli plasmakontsentratsiooni.  -Ravi sisaldab vastumürgina veenisiseselt või suukaudselt N-atsetüültsüsteiini (NAC)
manustamist, võimalusel enne sissevõtmisejärgset 10ndat tundi. NAC võib aidata ka peale 10ndat
tundi, aga sellisel juhul tuleb seda manustada pikemaajalise ravina.  -Sümptomaatiline ravi. -Ravi alguses tuleb teha maksauuringuid ja neid tuleb korrata iga 24 tunni järel. Enamikel juhtudel
taanduvad maksa transaminaasid normaalsele tasemele 1...2 nädala jooksul, koos
maksafunktsiooni täieliku taastumisega. Siiski võib väga harvadel juhtudel olla näidustatud

maksasiirdamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, ATC-kood: N02BE01
Paratsetamoolil on nii valuvaigistav kui ka palavikku alandav toime. Siiski ei oma paratsetamool põletikuvastast mõju. Valuvaigistav toimemehhanism ei ole täielikult selgitatud. Paratsetamooli peamine toime seisneb tsüklo-oksügenaasi, prostaglandiini sünteesis olulise ensüümi pärssimises. Kesknärvisüsteemi tsüklo-oksügenaas on paratsetamooli suhtes tundlikum kui perifeerne tsüklooksügenaas ja see selgitab paratsetamooli palavikku alandavat ja valuvaigistavat toimet. Paratsetamooli palavikku alandav toime põhineb tõenäoliselt hüpotaalamuse termoregulatsioonikeskuse mõjutamisel.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub paratsetamool kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 30 minuti kuni 2 tunni möödudes. 
Jaotumine
Paratsetamool jaotub kiiresti kõigi kudede vahel. Kontsentratsioon veres, süljes ja plasmas on võrreldav. Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg kehamassi kohta. Plasmavalkudega seondumine on terapeutiliste annuste juures minimaalne.
Metabolism
Täiskasvanutel metaboliseeritakse paratsetamool maksas, läbi kahe peamise metaboolse raja: glükuroonhappe (~ 60%) ja väävelhappe (~ 35%) konjugaatide. Viimati mainitud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud terapeutilistest annustest suuremates kogustes. Väike osa metaboliseeritakse tsütokroom P450 vahendusel, mille tulemusena moodustub vaheühend (N-atsetüülparabensokinoonimiin), mis tavalise annustamise korral kiiresti kahjutustatakse redutseerimisel glutatiooniga ning konjugeerituna tsüsteiini (~ 3%) ja merkaptopuriinhappega elimineeritakse uriiniga. Vastsündinutel ja kuni 12-aastastel lastel on sulfaadi konjugatsioon peamiseks eliminatsiooniviisiks ja glükuronidatsioon on madalam kui täiskasvanutel. Täielik eliminatsioon on lastel võrreldav täiskasvanutega tulenevalt sulfaatkonjugatsiooni mahu suurenemisest.
Eliminatsioon
Paratsetamooli eliminatsioon toimub peamiselt uriiniga. 90% sissevõetud annusest elimineeritakse neerude kaudu 24 tunni jooksul, peamiselt glükuroniidi (60...80%) ja sulfaadi (20...30%)
konjugaatidena. Vähem kui 5% elimineeritakse muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Neeru- või maksapuudulikkuse korral, üleannustamise järgselt ja vastsündinutel on paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud. Maksimaalne toime on võrreldav plasmakontsentratsiooniga. Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens alla 10 ml/min) on paratsetamooli ja selle metaboliitide eliminatsioon pikenenud.  Eakatel patsientidel konjugatsioonivõime ei ole muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Rottidel ja hiirtel läbi viidud paratsetamooli ägeda, subkroonilise ja kroonilise toksilisuse
loomuuringutes täheldati seedetrakti kahjustusi, vere vormelementide arvu muutusi, maksa ja neeru
parenhüümi degeneratsiooni ja nekroosi. Neid muutusi saab ühest küljest omistada
toimemehhanismile ja teisest küljest paratsetamooli metabolismile. 

Ulatuslikud uuringud ei näidanud mingeid tõendeid terapeutilistes, s.t mittetoksilistes annustes võetava
paratsetamooli genotoksilise riski kohta.

Pikaajalised uuringud rottidel ja hiirtel ei näidanud tõendeid paratsetamooli mitte-maksatoksiliste
annuste olulisest kartsinogeensest toimest. 

Paratsetamool läbib platsentabarjääri. 
Loomkatsed ei näidanud tõendeid reproduktiivtoksilisusest. 

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Eelželatiniseeritud maisitärklis Hüdroksüpropüültselluloos Talk Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol Makrogool 3350 Talk

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
18 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalapkendis, valguse eest kaitstult. 

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blistrid (PVC/Alumiinium)
Pakendi suurused:
10, 12, 20, 24 ja 30 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erinõuded hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf.,  Reykjavikurvegi 76-78,  220 Hafnarfjörður, Island

8. MÜÜGILOA NUMBER

743411

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.05.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2011.