Propra-ratiopharm 40 mg - õhukese polümeerikattega tablett (40mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propra-ratiopharm 40, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg propranoloolvesinikkloriidi.

INN. Propranololum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Ümmargune, ühelt poolt poolitusjoonega, kollane polümeerikattega tablett.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stenokardia. Supraventrikulaarne arütmia. Ventrikulaarsed arütmiad.

Ägeda müokardiinfarkti järgsete tüsistuste pikaajaline profülaktika. Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia korral. Täiendava ravimina feokromotsütoomi korral.

Migreeni profülaktika. Essentsiaalne treemor.

Annustamine ja manustamisviis

Arteriaalse hüpertensiooni korral manustatakse ravi alguses tavaliselt 80 mg ööpäevas. Vajadusel võib iga nädal annuseid suurendada. Säilitusannus on 160...320 mg ööpäevas, jaotatuna 2...4 üksikannuseks.

Koronaartõve ja stenokardia ning tahhükardia korral ravi alguses 40 mg 3 korda ööpäevas. Annus peab olema individualiseeritud.

Migreeni profülaktikaks täiskasvanule algul 40 mg 2...3 korda ööpäevas, annust tavaliselt suurendatakse kuni 80 mg-ni 2...3 korda ööpäevas. Lapsele 1,5...2 mg/kg, jagatuna 3...4 annuseks ööpäevas.

Feokromotsütoomi raviks tuleb enne või samaaegselt ß-adrenoblokaatoritega manustada α- adrenoblokaatoreid.

Essentsiaalse treemori raviks algul 40 mg 2...3 korda ööpäevas, mida võib sõltuvalt ravitulemusest nädalaste intervallidega samas koguses suurendada. Säilitusannus 80...160 mg ööpäevas.

Tabletid tuleb sisse võtta vähese vedelikuga. Ravi ajal tuleb jälgida patsiendi pulssi, mille sagedus ei tohi langeda alla 50 löögi minutis. Annuste muutmine või ravi katkestamine võib toimuda ainult arsti kontrolli all. Propranoloolravi tuleb lõpetada annuseid järk-järgult vähendades.

Neerufunktsiooni kahjustus.

Olulise neerukahjustusega ja hemodialüüsi saavatel patsientidel võib propranolooli sisaldus veres suureneda. Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleks kaaluda algannuse vähendamist.

Manustamisviis ja ravi kestus:

Kaetud tabletid tuleb tervelt alla neelata koos piisava koguse vedelikuga.

Ravi kestus ei ole ajaliselt piiratud.

Pikaajaline ravi propranolooliga tuleb katkestada või lõpetada annuseid järk-järgult vähendades. Ravi järsk lõpetamine võib põhjustada müokardi isheemiat koos stenokardia ägenemisega, müokardiinfarkti või hüpertoonia süvenemist.

Vastunäidustused

Ravimit ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus propranolooli, teiste beetablokaatorite või ravimi mõne abiaine suhtes,
• väljendunud südamepuudulikkus,
• šokk,
• 2. või 3. astme AV blokaad,
• siinussõlme nõrkuse sündroom,
• sinuatriaalne blokaad,
• bradükardia (enne ravi alustamist rahuoleku pulss alla 50 löögi minutis),
• raske hüpotensioon,
• metaboolne atsidoos,
• bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteks bronhiaalastma), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,
• perifeersete vereringehäirete hilisstaadiumid,
• samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.a MAOB inhibiitorid),
• Prinzmetali stenokardia.

Propranoloolravi saavatele patsientidele on verapamiili- või diltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide või teiste antiarütmikumide (näiteks disopüramiid) intravenoosne manustamine vastunäidustatud (v.a intensiivravis).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eriti hoolikas arstlik jälgimine on vajalik järgmistel juhtudel:

• 1. astme AVblokaad.
• Diabeetikud, kelle veresuhkru tase on väga kõikuv (oht raskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).
• Pikaajaline dieet ja suur kehaline koormus (oht raskekujulise hüpoglükeemia tekkeks). Propranolool võib muuta hüpoglükeemia sümptomeid (eriti tahhükardiat)
• Feokromotsütoomiga (neerupealiste kasvaja) patsiendid; propranolooli võib manustada ainult pärast alfaadrenoblokaatorite manustamist.
• Maksafunktsiooni häiretega patsiendid (vt lõik 4.2).
• Neerufunktsiooni häiretega patsiendid (vt lõik 4.8 ja 4.2).

Kui patsiendil endal või tema perekonnas esineb psoriaasi, tuleb enne beeta-adrenoblokaatorite kasutamist hoolikalt kaaluda kasu ja riski suhet.

Beeta-adrenoblokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja põhjustada raskeid anafülaktilisi reaktsioone. Seetõttu tuleb teadaolevalt varemesinenud raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral või hüposensibiliseerivat ravi (ettevaatust, rasked anafülaktilised reaktsioonid) saavatel patsientidel kasutada ravimit ainult äärmisel vajadusel.

Ravi beeta-blokaatoritega ei tohi lõpetada järsku. Kui on vajalik lõpetada ravi propranolooliga tuleb seda teha järk-järgult või asendades teise beetablokaatoriga.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tuleb arvestada võimalike koostoimetega propranolooli ja järgmiste ravimite vahel:

Propranolooli ja insuliini või suukaudsete diabeediravimite samaaegsel kasutamisel võivad mõlema ravimi toimed tugevneda või pikeneda. Hüpoglükeemia sümptomid (eelkõige tahhükardia ja treemor) esinevad varjatud kujul või nõrgemana. Seetõttu on vajalik reeglipärane veresuhkru taseme kontroll.

Samaaegsel propranolooli, tritsükliliste antidepressantide, barbituraatide ja fenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini (glütseroolnitraat), diureetikumide, vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimite kasutamisel võib vererõhu langus suureneda.

Samaaegsel propranolooli- ja nifedipiinitüüpi kaltsiumikanalite blokaatorite kasutamisel võib vererõhku langetav toime tugevneda ja mõnikord võib tekkida südamepuudulikkus.

Propranolooli ja antiarütmikumide kardiodepressiivsed toimed võivad liituda.

Südameglükosiidid

Koostoimes beeta-adrenoblokaatoritega võivad südameglükosiidid pikendada atrioventrikulaarset juhteaega.

Antiarütmikumid

Ettevaatus on vajalik, kui beeta-adrenoblokaatorit kasutatakse koos I klassi antiarütmikumidega, (nt disopüramiid) ja amiodarooniga, kuna need ravimid võibad mõjutada kodade erutusjuhtivust ja kutsuda esile negatiivset inotroopset toimet.

Propranolooli samaaegsel kasutamisel koos verapamiili- või diltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide või teiste antiarütmikumidega (näiteks disopüramiid) tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuna esineb oht hüpotensiooni ning bradükardia või muude südamerütmihäirete tekkeks.

Märkus:

Verapamiili- ja diltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide või teiste antiarütmikumide (näiteks disopüramiid) intravenoosne manustamine on propranoloolravi saavatele patsientidele vastunäidustatud (v.a intensiivravis).

Prostaglandiini sünteesi inhibiitorid

Prostaglandiini sünteesi inhibiitorite samaaegne kasutamine võib vähendada propranolooli hüpotensiivset toimet.

Sümpatomimeetikumid

Beeta-adrenoblokaatorite toime võib olla takistatud sümpatomimeetikumide samaaegsel kasutamisel nagu adrenaliin. Ettevaatus on vajalik, kui adrenaliini sisaldavaid preparaate manustatakse parenteraalselt patsientidele, kes võtavad beeta-adrenoblokaatoreid, sest harvadel juhtudel võib see põhjustada vasokonstriktsiooni, hüpertensiooni ja bradükardiat.

Kloorpromasiin

Propranolooli ja kloorpromasiini samaaegsel kasutamisel võib suureneda mõlema ravimi plasmakontsentratsioon. See võib viia kloorpromasiini antipsühhootilise ja propranolooli antihüpertensiivse toime tugevnemisele.

Monoamiinioksüdaasi inhibiitoreid (MAO inhibiitoreid) ei tohi kasutada koos propranolooliga, kuna on oht hüpertensiooni tekkeks.

Samaaegsel propranolooli ja südameglükosiidide, alfa-metüüldopa, guanfatsiini või klonidiini manustamisel võib südamelöögisagedus oluliselt langeda või tekkida südame juhtehäired.

Propranolooli kasutamise ajal klonidiinravi järsk lõpetamine võib põhjustada vereõhu liigset tõusu. Seetõttu võib ravi klonidiiniga lõpetada alles siis, kui propranolooli manustamise lõpetamisest on möödunud mõni päev. Seejärel võib klonidiini järk-järgult ära jätta (vt klonidiini ravimi omaduste kokkuvõtet).

Propranolooli manustamisel koos noradrenaliini või adrenaliiniga võib vererõhk märkimisväärselt tõusta.

Indometatsiin võib vähendada propranolooli vererõhku alandavat toimet.

Propranolooli manustamisel koos narkootiliste ainetega võib vererõhu langus olla suurem. Ravimite negatiivsed inotroopsed toimed võivad liituda.

Perifeersete lihasrelaksantide (nt suksametoonium, tubokurariin) põhjustatud neuromuskulaarne blokaad võib beetablokaatorite mõjul tugevneda.

Anesteetikumid

Anesteetikumide samaaegsel kasutamisel propranolooliga on soovitatav ettevaatus. Beeta- adrenoblokaatorite ja anesteetikumide koosmanustamine võib vähendada reflektoorset tahhükardiat ja suurendada hüpotensiooni riski. Anestesioloogi tuleb teavitada, kui patsient kasutab propranolooli. Valida tuleb võimalikult väikese negatiivse inotroopse toimega anesteetikum. Müokardi depressiooni põhjustavaid anesteetikume tuleb vältida.

Tsimetidiin tugevdab propranolooli toimet.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Ravimi toime kohta inimestel puudub asjakohane teave.

Rasedus

Kuigi propranolooli teratogeensus ei ole tõendatud ei tohiks propranolooli raseduse ajal kasutada, kui seda ei peeta eluliselt vajalikuks.

Ravimiklassile omaselt vähendavad beeta-blokaatorid platsentaarset perfusiooni, mis võib põhjustada loote surma, arengupeetust või enneaegset sünnitust. Propranolool läbib platsentaarbarjääri ja nabaveenis saavutatakse enam-vähem sama kontsentratsioon kui ema veres. Propranolooli kasutamise kogemused raseduse ajal on ebapiisavad. Paljudel juhtudel on kirjeldatud emakasisest kasvupeetust, enneaegset sünnitustegevust ning vastsündinutel hüpoglükeemiat, bradükardiat ja hingamisdepressiooni. Sünnitustähtaja läheduses propranolooli saanud emade vastsündinuid tuleb seetõttu esimesel 48...72 tunnil hoolikalt jälgida. Kardiaalsete ja pulmonaalsete tüsistuse risk sünnitusjärgsel perioodil on suurenenud.

Imetamine

Imetamine: Enamik beetablokaatoreid eritub teatud määral rinnapiima.Imetamine ei ole soovitatav.

Toime reaktsioonikiirusele

Olenevalt individuaalsest reaktsioonist ravimile võib reaktsioonikiirus muutuda sellises ulatuses, mis mõjutab võimet aktiivselt liikluses osaleda, masinaid käsitseda või kindla toeta töötada. Seda eelkõige ravi alguses, annuste suurendamisel, ravimpreparaatide vahetamisel ja samaaegsel alkoholi tarvitamisel.

Kõrvaltoimed

Kasutatakse järgmisi kõrvaltoimete esinemissageduse määratlusi: väga sage (≥1/10),

sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Teadamata: vere düskraasiad, trombotsütopeenia

Psühhiaatrilised häired

Teadmata: psühhoosid, hallutsinatsioonid, hirmuunenäod, segasus, meeleolu muutused, unetus

Närvisüsteemi häired

Väga harv: myastenia gravis´e tüüpi sündroom või myastenia gravis´e ägenemine Teadmata: pearinglus, paresteesia

Silma kahjustused

Teadmata: silmade kuivus, nägemishäired

Südame häired

Teadmata: bradükardia, südamepuudulikkuse sümptomite süvenemine, südameblokaad

Vaskulaarsed häired

Teadmata: hüpotensioon Raynaud’ sündroom, vahelduv lonkamine, perifeerne arteriaalne puudulikkus, ortostaatiline hüpotensioon koos minestusega, jäsemete külmus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Teadmata: bronhosparm (ennekõike patsientidel kellel on anamneesis astma (või heinanohu). On teatatud surmaga lõppenud brohospasmist.

Seedetrakti häired

Teadmata: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Teadmata: lööve, purpur, alopeetsia, psoriaasi süvenemine või psoriaasitüüpi nahakahjustused

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Teadmata: väsimus, ravimi talumatus (võib avalduda hüpotensiooni ja bradükardiana) – sellisel juhul tuleb propranolooli kasutamine lõpetada.

Uuringud

Teadmata: tuumavastaste antikehade (ANA) tõus, hüpoglükeemia (lastel)

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Külmad jäsemed, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus või unetus on tavaliselt mööduvad ja neid esineb vähem kui ravi alustatakse annust järk-järgult suurendades.

Kui peetakse vajalikuks lõpetada propranoloolravi, siis peab see toimuma propranolooli annust järk- järgult vähendades.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

a) Mürgistusnähud

Kliiniline pilt sõltub mürgistuse raskusastmest, avaldudes peamiselt südameveresoonkonna ja kesknärvisüsteemi sümptomitena. Üleannustamine võib põhjustada rasket hüpotooniat, bradükardiat kuni südameseiskuseni, südamepuudulikkust ja kardiogeenset šokki.

Lisaks võivad tekkida hingamishäired, bronhospasm, oksendamine, teadvushäired ja vahetevahel ka generaliseerunud krambihood.

b) Ravi üleannustamise korral

Üldine ravi: ravi intensiivraviosakonnas hoolikas jälgimine, maoloputus, aktiivsöe ja kõhulahtisti kasutamine et vältida võimalike ravimjääkide imendumist seedetraktist; kasutada vereplasmat ja plasmaasendajaid hüpotensiooni ja šoki raviks.

Üleannustamise või eluohtliku südamelöögisageduse ja/või vererõhu languse korral tuleb ravi propranolooliga katkestada.

Lisaks mürgistuse esmasele üldisele ravile tuleb intensiivravi tingimustes jälgida elulisi näitajaid ja neid vajadusel korrigeerida. Kasutada võib järgnevat ravi:

• atropiin: 0.5...2,0 mg intravenoosse boolussüstena
• glükagoon: algannusena 1...10 mg intravenoosselt ja sellele järgnevalt 2...2,5 mg/t püsiinfusioonina

Sümpatomimeetikume tuleb manustada kehakaalust ja ravimi toimest lähtuvalt: dopamiin, dobutamiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin ja adrenaliin.

Ravile allumatu bradükardia puhul tuleb asetada ajutine südamestimulaator.

Bronhospasmi korral võib manustada aerosoolina -sümpatomimeetikumeβ (ebapiisava toime korral ka intravenoosselt) või intravenoosselt aminofülliini.

Generaliseerunud krambihoogude puhul tuleks aeglaselt manustada diasepaami.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: beetablokaatorid, ATC-kood: C07AA05

Propranoloolvesinikkloriid on lipofiilne mittekardioselektiivne beeta-retseptorite blokaator, millel on membraane stabiliseeriv toime ilma samaaegse sisemise sümpatomimeetilise aktiivsuseta (ISA). Propranoloolvesinikkloriid inhibeerib nii β- kui ka -retseptoreid.β

Toimeaine vähendab sümpatotoonusest sõltuvalt südame löögisagedust ja kontraktiilsust, AV ülejuhte kiirust ja plasma reniini aktiivsust. Propranoloolvesinikkloriid võib seoses -retseptoriteβ pärssimisega suurendada silelihaste toonust.

Farmakokineetilised omadused

Propranoloolvesinikkloriidi suukaudse manustamise järgselt imendub seedetraktist üle 90%. Propranoloolvesinikkloriid läbib maksas ulatusliku esmasainevahetuse. Absoluutne süsteemne biosaadavus on ligikaudu 30%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 1...2 tunniga. Jaotusruumala on 3,6 l/kg.

Ka üks propranoloolvesinikkloriidi maksas tekkinud metaboliit (4-hüdroksüpropranolool) omab beetablokeerivat toimet. Kontsentratsioon plasmas ja poolväärtusaeg on siiski väikesed.

Propranoloolvesinikkloriid ja selle metaboliidid erituvad üle 90% ulatuses neerude kaudu, <1% manustatud annusest eritub muutumatul kujul.

Propranoloolvesinikkloriidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on normaalse neerufunktsiooni puhul 3...4 tundi.

Oluliselt langenud maksafunktsiooni korral tuleb ainevahetuse aeglustumise tõttu arvestada propranoloolvesinikkloriidi toime pikenemisega, seda eelkõige samaaegse neerufunktsiooni häire korral.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus

Vt lõik 4.9.

Krooniline toksilisus

Kroonilise toksilisuse uuringutes hiirtega ei ole toksilisi kõrvaltoimeid ilmnenud.

Mutageensus ja kartsinogeensus

In vitro ja in vivo uuringutest ei ole saadud viiteid olulistele mutageensetele mõjudele. Hiirtel ja rottidel läbiviidud pikaajalistes uuringutes ei ole ravimil täheldatud kantserogeenset toimet.

Reproduktsioonitoksilisus

Propranolooli embrüotoksilisust uuriti kahel loomaliigil (hiired ja rotid). Suurte annuste juures täheldati ravimit manustatud emasloomadel äärmiselt väikseid looteid. Kummagi loomaliigi puhul ei ole saadud viiteid propranolooli teratogeense toime kohta.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, kopovidoon, talk, kõrgdispersne ränidioksiid, magneesium(-stearaat, -palmitaat, -oleaat), polü[butüülmetakrülaat-ko-(2-dimetüülaminometüül)metakrülaat-ko-metüülmetakrülaat] (1:2:1), makrogool, must kinoliingeel (E104), titaandioksiid (E171).

Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

Kõlblikkusaeg

5 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakend 50 õhukese polümeerikattega tabletiga.

Pakend 100 õhukese polümeerikattega tabletiga.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

01.1994/28.06.2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2015