Pentasa - supp 1g n28 - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
PENTASA, 1 g suposiidid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Suposiit sisaldab 1 g mesalasiini
INN. Mesalazinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Suposiit.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Haavandilise proktiidi ravi.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud: 1 g (1 suposiit) 1...2 korda ööpäevas. Sool tuleks soovitatavalt enne suposiidi kasutamist tühjendada.
Suposiidide efektiivse kasutamise kohta lastel on on ainult piiratud koguses andmeid.
4.3Vastunäidustused
Ülitundlikkus mesalasiini, ravimi teiste komponentide või salitsülaatide suhtes. Raske maksa- või neerukahjustus.
4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsientidel, kellel on teada kõrvaltoimete esinemine ravimite suhtes, mis sisaldavad sulfasalasiini, tohib ravi alustada üksnes hoolika arstliku järelevalve all. Mesalasiini akuutse talumatuse sümptomite, nt kõhukrambid, äge kõhuvalu, palavik, tugev peavalu või lööve ilmnemisel tuleb ravi otsekohe katkestada.
Enne ravi alustamist ja ravi ajal on raviarstil soovitatav teha vereanalüüse (vererakkude arv; maksatalitluse parameetrid nagu ALT ja AST; seerumi kreatiniin) ning uriinianalüüse (testribad). Reeglipäraselt toimuvad kontrollid 14 päeva pärast ravi alustamist, siis 2...3 korda soovitatavalt iga 4 nädala järel.
Normaalsete analüüsi tulemuste korral on vajalik edasine kontroll iga kolme kuu järel, kuid mõne haigussümptomi ilmnemisel on vajalik kohene põhjalik kontroll.
Ettevaatus on soovitav maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul.
Ravimit ei soovitata kasutada neerukahjustusega patsientidel. Kui ravi ajal tekib neerufunktsiooni häire, tuleb kahtlustada mesalasiini nefrotoksilist toimet. Teiste teadaolevalt nefrotoksiliste ravimite samaaegse kasutamise korral tuleb neerufunktsiooni jälgimise sagedust tõhustada.
Ravi ajal tuleb väga hoolikalt jälgida patsiente, kellel on kopsuhaigus, eriti astma. Harva võivad tekkida mesalasiini põhjustatud südamehäired (müo- ja perikardiit).
Mesalasiini tõttu tekkinud rasketest vereloomehäiretest on teatatud väga harva. Analüüsid tuleb teha viivitamatult kui ilmnevad lisasümptomid.
Patsientidel, kes saavad mesalasiiniga samal ajal ravi asatiopriini või
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Pentasa ja asatiopriini või
Piiratud andmete alusel vähendab mesalasiin varfariini antikoagulatiivset toimet.
4.6Rasedus ja imetamine
Rasedus
Mesalasiini kasutamise kohta rasedatel puuduvad piisavad andmed. Siiski ei leitud piiratud arvul rasedatel pärast mesalasiini kasutamist negatiivseid toimeid rasedusele, lootele või vastsündinu tervislikule seisundile. Hetkel ei ole preparaadi kasutamise kohta raseduse perioodil rohkem olulist epidemioloogilist infot.
Ühel juhul on täheldatud neerupuudulikkust vastsündinul, kelle ema sai raseduse ajal pikaajalist ravi suure mesalasiini annusega
Pentasa’ga ravitud emade vastsündinutel on teatatud vereloomehäiretest (pantsütopeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia).
Loomkatsed suukaudse mesalasiini manustamisega ei ole näidanud otseseid või kaudseid negatiivseid mõjusid tiinusele, embrüonaalsele/fetaalsele arengule, sünnile või postnataalsele arengule.
On teada, et mesalasiin läbib platsentaarbarjääri ja selle kontsentratsioon nabaväädi plasmas on 1/10 ema plasma kontsentratsioonist. Metaboliiti (atsetüülmesalasiin) on leitud nabaväädi ja ema plasmas samas kontsentratsioonis. Mitme uuringu tulemuste põhjal ei ole teatatud teratogeensest toimest ja pole tõendeid, et inimestel kasutades ilmneks olulist riski.
Ravimit võib raseduse ja imetamise ajal kasutada juhul, kui ravist oodatav kasu ületab võimaliku riski.
Imetamine
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole asjakohane.
4.8Kõrvaltoimed
Klinilistes uuringutes olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine ja nahalööbed.
Rektaalsel kasutamisel võib tekkida lokaalne reaktsioon (pruuritus, rektaalne düskomfort ja roojapakitsus).
Kliinilistel uuringutel ja turuletulekujärgsetel andmetel põhinev kõrvaltoimete esinemissageduse: Sage (>1/100 kuni <1/10),
Vere ja lümfisüsteemi |
Väga harv |
Eosinofiilia (allergilise reaktsiooni osana), |
häired |
|
muutused vereanalüüsis (aneemia, aplastiline |
|
|
aneemia, leukopeenia (sh granulotsütopeenia ja |
|
|
neutropeenia), trombotsütopeenia, agranulotsütoos, |
|
|
pantsütopeenia) |
Immuunsüsteemi häired |
Väga harv |
Pankoliit |
|
Teadmata |
Ülitundlikkusreaktsioon |
Närvisüsteemi häired |
Sage |
Peavalu |
|
Harv |
Pearinglus |
|
Väga harv |
Perifeerne neuropaatia |
Südame häired |
Harv |
|
Respiratoorsed, rindkere |
Väga harv |
Allergilised ja fibrootilised kopsureaktsioonid (sh |
ja mediastiinumi häired |
|
düspnoe, köha, bronhospasm, allergiline alveoliit, |
|
|
pulmonaalne eosinofiilia, interstitsiaalne |
|
|
kopsuhaigus (pulmonaalne infiltratsioon, |
|
|
pneumoniit) |
Seedetrakti häired |
Sage |
Diarröa, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine |
|
Harv |
Amülaasi aktiivsuse suurenemine, äge pankreatiit*, |
|
|
meteorism |
Maksa ja sapiteede häired |
Väga harv |
Maksaensüümide, kolestaasi näitajate ja bilirubiini |
|
|
sisalduse suurenemine, hepatotoksilisus (hepatiit*, |
|
|
kolestaatiline hepatiit, tsirroos, maksapuudulikkus) |
Naha ja nahaaluskoe |
Sage |
Lööve (sh urtikaaria, erütematoosne lööve) |
kahjustused |
Väga harv |
Alopeetsia |
|
||
Väga harv |
Müalgia, artralgia, luupuse sarnased reaktsioonid |
|
kahjustused |
|
|
Neerude ja kuseteede |
Väga harv |
Neerufunktsiooni kahjustus (sh äge ja krooniline |
häired |
|
interstitsiaalne nefriit*, nefrootiline sündroom, |
|
|
neerupuudulikkus), uriini värvuse muutus |
Reproduktiivse süsteemi |
Väga harv |
Oligospermia (pöörduv) |
ja rinnanäärme häired |
|
|
Üldised häired ja |
Teadmata |
Ravimpalavik |
manustamiskoha |
|
|
reaktsioonid |
|
|
* Mesalasiinist põhjustatud müo- ja perikardiidi, pankreatiidi, nefriidi ja hepatiidi tekkemehhanism ei ole teada, kuid see võib olla allergilise päritoluga.
On oluline teada, et mitmed eelnimetatud häiretest võivad olla iseloomulikud ka põletikulisele soolehaigusele.
4.9Üleannustamine
Pentasa üleannustamise kohta on vähe andmeid, mis ei viita maksa- või neerutoksilisusele. Mürgistuse korral puudub spetsiifiline antidoot ning ravi on sümptomaatiline ja toetav.
On andmeid patsientide kohta, kes on kasutanud ravimit 8 g päevas ühe kuu jooksul ning neil ei tekkinud kõrvaltoimeid.
Võimaliku üleannustamise korral tuleb haige hospitaliseerida, ravi on sümptomaatiline ning on vajalik põhjalik neerufunktsiooni jälgimine.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: soolepõletike vastane aine,
Mesalasiin on haavandilise koliidi ja Crohni tõve ravis kasutatava sulfasalasiini aktiivne koostisosa. Kliiniliste andmete põhjal on mesalasiini ravitoime aluseks nii suukaudse kui rektaalse manustamise korral peamiselt lokaalne toime soole seina põletikulistele kudedele. Kõigi patsientide puhul on põletikulise soolehaiguse esinemisel täheldatud suurenenud leukotsüütide arvu, patoloogilist tsütokiinide produktsiooni, arahhidoonhappe metaboliitide, eriti leukotrieen B4 tõusnud produktsiooni ja vabade radikaalide tekkimist põletikulise soole kudedes. Mesalasiinil on nii in vitro kui in vivo farmakoloogiline toime inhibeerida leukotsüütide kemotaksist, langetada tsütokiinide ja leukotrieenide produktsiooni ning kaitsta soolt vabade radikaalide toime eest.
5.2Farmakokineetilised omadused
Mesalasiini terapeutiline toime sõltub peamiselt lokaalsest kontaktist haigestunud piirkonna soole limaskestaga.
Biotransformatsioon
Mesalasiin metaboliseeritakse
Imendumine
Imendumine rektaalse manustamise järgselt on madal ning sõltub annusest, koostisest ja levimäärast. Rektaalse manustamise korral imendub umbes 10% (uriiniga eritub umbes 0,1% mesalasiini ja 10% atsetüleeritud mesalasiinina). Umbes 90% annusest jääb soolde ja eritub roojaga.
Jaotuvus
Mesalasiin ja atsetüülmesalasiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% mesalasiinist ja 80% atsetüülmesalasiinist.
Eritumine
Mõlemad ained erituvad uriini ja väljaheitega. Uriiniga eritub peamiselt atsetüülmesalasiin.
Patsientide eripärad
Maksa- ja neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib vähenenud eritumine ja tõusnud süsteemsed kontsentratsioonid suurendada nefrotoksiliste kõrvaltoimete riski.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Toksilist renaalset toimet on demonstreeritud kõikide testitud loomaliikide puhul. Toksilised annused loomadel olid tavaliselt
In vitro testsüsteemid ja in vivo uuringud ei ole näidanud mutageenset või klastogeenset toimet. Võimaliku tumorigeensuse uuringud hiirte ja rottidega ei näidanud ravimiga seotud toime osa tuumorite tekke sagenemisel.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Povidoon, makrogool 6000, magneesiumstearaat, talk.
6.2Sobimatus
Ei ole teada.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
1 g suposiidid, 28 tk pakendis.
28 sõrmekaitset.
6.6Kasutamisjuhend
Sool tuleks soovitatavalt enne suposiidi kasutamist tühjendada.
Vt pakendis olevat patsiendi kasutamisjuhendit.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
Ferring Lääkkeet Oy
Piispansilta 11 A
02230 Espoo
Soome Vabariik
8.MÜÜGILOA NUMBER
9.ESMASE REGISTREERIMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
30.08.1996/29.10.2012
10.TEKSTI (OSALISE) KAASAJASTAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud novembris 2012