Pentasa – Ravimi omaduste kokkuvõte (rektaalsuposiit 1 g, Ferring GmbH)

Näidustus: Haavandilise proktiidi ravi.

Vali ravim

7 varianti

Pakendid: 28 tk

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

PENTASA, 1 g suposiidid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Suposiit sisaldab 1 g mesalasiini INN. Mesalazinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suposiit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Haavandilise proktiidi ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud: 1 g (1 suposiit) 1...2 korda ööpäevas. Sool tuleks soovitatavalt enne suposiidi kasutamist tühjendada.

Suposiidide efektiivse kasutamise kohta lastel on ainult piiratud koguses andmeid.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus mesalasiini, salitsülaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Raske maksa- või neerukahjustus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus ravimite suhtes, mis sisaldavad sulfasalasiini, tohib ravi alustada üksnes hoolika arstliku järelevalve all. Mesalasiinraviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN). Mesalasiini akuutse talumatuse sümptomite, nt kõhukrambid, äge kõhuvalu, palavik ja tugev peavalu ja/või raskete nahareaktsioonide esimeste nähtude ja sümptomite tekkimisel, nt nahalööbe, limaskestakahjustuste või mis tahes muude ülitundlikkuse nähtude ilmnemisel, tuleb ravi otsekohe katkestada.

Enne ravi alustamist ja ravi ajal on raviarstil soovitatav teha vereanalüüse (vererakkude arv; maksatalitluse parameetrid nagu ALT ja AST; seerumi kreatiniin) ning uriinianalüüse (testribad). Reeglipäraselt toimuvad kontrollid 14 päeva pärast ravi alustamist, siis 2...3 korda soovitatavalt iga 4 nädala järel.

Normaalsete analüüsi tulemuste korral on vajalik edasine kontroll iga kolme kuu järel, kuid mõne haigussümptomi ilmnemisel on vajalik kohene põhjalik kontroll.

Ettevaatus on soovitav maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul. Ravimit ei soovitata kasutada neerukahjustusega patsientidel. Kui ravi ajal tekib neerufunktsiooni häire, tuleb kahtlustada mesalasiini nefrotoksilist toimet. Teiste teadaolevalt nefrotoksiliste ravimite samaaegse kasutamise korral tuleb neerufunktsiooni jälgimise sagedust tõhustada. Mesalasiini kasutamisel on teatatud nefrolitiaasi juhtudest, sealhulgas 100% mesalasiini sisaldusega neerukividest. Ravi ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku.

Ravi ajal tuleb väga hoolikalt jälgida patsiente, kellel on kopsuhaigus, eriti astma (vt lõik 4.8). Harva võivad tekkida mesalasiini põhjustatud südamehäired (müokardiit ja perikardiit).

Mesalasiini tõttu tekkinud rasketest vereloomehäiretest on teatatud väga harva. Analüüsid tuleb teha viivitamatult kui ilmnevad lisasümptomid. Patsientidel, kes saavad mesalasiiniga samal ajal ravi asatiopriini või 6-merkaptopuriini või tioguaniiniga, suureneda risk vere düskraasia tekkeks (vt ka lõik 4.5). Nende kõrvaltoimete kahtlusel või ilmnemisel tuleb mesalasiinravi lõpetada.

Idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon Mesalasiini saavatel patsientidel on teatatud idiopaatilisest intrakraniaalsest hüpertensioonist (pseudotumor cerebri). Patsiente tuleb hoiatada idiopaatilise intrakraniaalse hüpertensiooni nähtude ja sümptomite eest, sealhulgas tugev või korduv peavalu, nägemishäired või tinnitus. Kui tekib idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon, tuleb kaaluda mesalasiini kasutamise katkestamist.

Pärast kontakti naatriumhüpokloritit sisaldava pleegitajaga (nt tualetis, mida on puhastatud teatud pleegitajatega, mis sisaldavad naatriumhüpokloritit), võib mesalasiin põhjustada uriini värvumist punakaspruuniks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pentasa ja asatiopriini või 6-merkaptopuriini või tioguaniini koostoimel on mitmetes uuringutes ilmnenud kõrgenenud müelosupressiivne toime. Selle tekkemehhanism ei ole lõplikult selge. Soovitav on vere valgeliblede regulaarne analüüs ning tiopuriinide annuse vastav kohandamine. Piiratud andmete alusel vähendab mesalasiin varfariini antikoagulatiivset toimet.

4.6 Rasedus ja imetamine

Pentasa't võib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab raviarsti hinnangul võimaliku riski. Riske rasedusele võib suurendada ka kaasnev seisund (põletikuline soolehaigus).

Rasedus Mesalasiin läbib platsentaarbarjääri ja selle kontsentratsioon nabaväädi plasmas on madalam kui kontsentratsioon ema plasmas. Metaboliiti (atsetüülmesalasiin) on leitud nabaväädi ja ema plasmas samas kontsentratsioonis. Loomkatsed suukaudse mesalasiini manustamisega ei ole näidanud otseseid või kaudseid negatiivseid mõjusid tiinusele, embrüonaalsele/fetaalsele arengule, sünnile või postnataalsele arengule.

Piisavad hästi kontrollitud uuringud Pentasa kasutamisest rasedatel puuduvad. Vähesed olemasolevad andmed ei näita kaasasündinud väärarengute esinemise sagenemist inimesel measalasiini kasutamisel. Mõnede andmete põhjal on esinenud enneaegse sünnituse, surnult sündinud ja madala sünnikaaluga

laste arvu suurenemist, kuid nende kõrvaltoimete esinemist võib suurendada ka aktiivne põletikuline soolehaigus. Pentasa’ga ravitud emade vastsündinutel on teatatud vereloomehäiretest (pantsütopeenia, leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia).

Ühel juhul on täheldatud neerupuudulikkust vastsündinul, kelle ema sai raseduse ajal pikaajalist ravi suure mesalasiini annusega (2...4 g ööpäevas, suukaudselt).

Imetamine Mesalasiin eritub rinnapiima. Mesalasiini kontsentratsioon rinnapiimas on madalam kui ema veres, kuid metaboliidi (atsetüülmesalasiin) kontsentratsioon on sarnane või suurem. Mesalasiini suukaudse kasutamise kohta imetavatel naistel on kogemused piiratud. Puuduvad kontrollitud uuringud Pentasa kasutamisest rinnaga toitmise perioodil. Ülitundlikkusreaktsioonide (nt kõhulahtisus) teket ei saa imikutel välistada. Imetamine tuleb lõpetada kui lapsel ilmneb kõhulahtisus.

Fertiilsus Loomkatsete andmetel ei ole mesalasiinil toimet isas- ja emasloomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Klinilistes uuringutes olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine ja nahalööbed. Aeg-ajalt võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid ja ravimipalavik, samuti on mesalasiinraviga seoses teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS sündroom), Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) (vt lõik 4.4).

Rektaalsel kasutamisel võib tekkida lokaalne reaktsioon (pruuritus, rektaalne düskomfort ja roojapakitsus). Kliinilistel uuringutel ja turuletulekujärgsetel andmetel põhinev kõrvaltoimete esinemissageduse: sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vere ja lümfisüsteemi Väga harv Muutused vererakkude hulgas (aneemia, aplastiline häired aneemia, agranulotsütoos, neutropeenia, leukopeenia (sh Immuunsüsteemi Väga harv Ülitundlikkusreaktsioon, sh anafülaktiline reaktsioon häired Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Südame häired Harv Müokardiit* ja perikardiit* Respiratoorsed, Väga harv Allergilised ja fibrootilised kopsureaktsioonid (sh rindkere ja düspnoe, köha, bronhospasm, allergiline alveoliit, mediastiinumi häired

Seedetrakti häired Sage Diarröa, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, meteorism Maksa ja sapiteede Väga harv Transaminaaside aktiivsuse, kolestaasi näitajate (nt häired alkaalne fosfataas, gammaglutamüültransferaas ja Naha ja nahaaluskoe Sage Lööve (sh urtikaaria, erütematoosne lööve) kahjustused Harv Valgustundlikkus** Lihaste, luustiku ja Väga harv Müalgia, artralgia, luupuse sarnane sündroom (süsteemne sidekoe kahjustused erütematoosne luupus)

Neerude ja kuseteede Väga harv Neerufunktsiooni kahjustus (sh äge ja krooniline häired interstitsiaalne nefriit*, nefrootiline sündroom, Reproduktiivse Väga harv Oligospermia (pöörduv) süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage Ebamugavustunne pärasooles, manustamiskoha ärritus, manustamiskoha sügelus, pakitsus reaktsioonid * Mesalasiinist põhjustatud müo- ja perikardiidi, pankreatiidi, nefriidi ja hepatiidi tekkemehhanism ei ole teada, kuid see võib olla allergilise päritoluga. ** Valgustundlikkus: raskematest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kellel on olemasolev nahahaigus, näiteks atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem. *** Lisateavet vt lõik 4.4. On oluline teada, et mitmed eelnimetatud häiretest võivad olla iseloomulikud ka põletikulisele soolehaigusele. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Pentasa üleannustamise kohta on vähe andmeid, mis ei viita maksa- või neerutoksilisusele. Kuna Pentasa on aminosalitsülaat, võivad ilmneda salitsülaatide mürgistuse sümptomid (happe-alus tasakaalu häired, hüperventilatsioon, kopsuturse, oksendamine, dehüdratsioon ja hüpoglükeemia). Salitsülaatide üleannustamise sümptomid on kirjanduses põhjalikult kirjeldatud.

On andmeid patsientide kohta, kes on kasutanud ravimit 8 g päevas ühe kuu jooksul ning neil ei tekkinud kõrvaltoimeid.

Mürgistuse korral puudub spetsiifiline antidoot ning ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võimaliku üleannustamise korral tuleb haige hospitaliseerida, ravi on sümptomaatiline ning on vajalik põhjalik neerufunktsiooni jälgimine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soolepõletike vastane aine, ATC-kood. A07EC02

Mesalasiin on haavandilise koliidi ja Crohni tõve ravis kasutatava sulfasalasiini aktiivne koostisosa. Kliiniliste andmete põhjal on mesalasiini ravitoime aluseks nii suukaudse kui rektaalse manustamise korral peamiselt lokaalne toime soole seina põletikulistele kudedele. Kõigi patsientide puhul on põletikulise soolehaiguse esinemisel täheldatud suurenenud leukotsüütide arvu, patoloogilist tsütokiinide produktsiooni, arahhidoonhappe metaboliitide, eriti leukotrieen B4 tõusnud produktsiooni ja vabade radikaalide tekkimist põletikulise soole kudedes. Mesalasiinil on nii in vitro kui in vivo farmakoloogiline toime inhibeerida leukotsüütide kemotaksist, langetada tsütokiinide ja leukotrieenide produktsiooni ning kaitsta soolt vabade radikaalide toime eest.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Mesalasiini terapeutiline toime sõltub peamiselt lokaalsest kontaktist haigestunud piirkonna soole limaskestaga.

Biotransformatsioon Mesalasiin metaboliseeritakse N-atsetüül-mesalasiiniks nii mittesüsteemselt soole limaskesta poolt kui süsteemselt maksas. Osa atsetüleerimisest viiakse läbi ka soole mikrofloora poolt.

Imendumine Imendumine rektaalse manustamise järgselt on madal ning sõltub annusest, koostisest ja levimäärast. Rektaalse manustamise korral imendub umbes 10% (uriiniga eritub umbes 0,1% mesalasiini ja 10% atsetüleeritud mesalasiinina). Umbes 90% annusest jääb soolde ja eritub roojaga.

Jaotuvus Mesalasiin ja atsetüülmesalasiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% mesalasiinist ja 80% atsetüülmesalasiinist.

Eritumine Mõlemad ained erituvad uriini ja väljaheitega. Uriiniga eritub peamiselt atsetüülmesalasiin. Patsientide eripärad Maksa- ja neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib vähenenud eritumine ja tõusnud süsteemsed kontsentratsioonid suurendada nefrotoksiliste kõrvaltoimete riski.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilist renaalset toimet on demonstreeritud kõikide testitud loomaliikide puhul. Toksilised annused loomadel olid tavaliselt 5...10-kordsed võrreldes inimestel kasutatud terapeutiliste annustega. Seedetraktiga seotud olulisi toksilisi toimeid ei esinenud, uuritud on loomade maksa ja hematopoeetilist süsteemi. In vitro testsüsteemid ja in vivo uuringud ei ole näidanud mutageenset või klastogeenset toimet. Võimaliku tumorigeensuse uuringud hiirte ja rottidega ei näidanud ravimiga seotud toime osa tuumorite tekke sagenemisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Povidoon, makrogool 6000, magneesiumstearaat, talk.

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 g suposiidid, 28 tk pakendis.

6.6 Kasutamisjuhend

Sool tuleks soovitatavalt enne suposiidi kasutamist tühjendada. Vt pakendis olevat patsiendi kasutamisjuhendit.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Ferring GmbH Wittland 11 24109 Kiel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

145396

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE /MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.08.1996 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.10.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2025

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.