ATC Kood: L04AX05

Toimeaine: pirfenidoon

Tootja: Teva GmbH

Artikli sisukord

Näidustus: Idiopaatilise kopsufibroosi ravi täiskasvanutel.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Pirfenidone Teva 267 mg õhukese polümeerikattega tabletid Pirfenidone Teva 801 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Pirfenidone Teva ja milleks seda kasutatakse

Pirfenidone Teva sisaldab toimeainena pirfenidooni ja seda kasutatakse idiopaatilise kopsufibroosi raviks täiskasvanutel. Idiopaatiline kopsufibroos on haigus, kus kopsukude aja jooksul tursub ja armistub, mille tõttu on raske sügavalt hingata. See raskendab teie kopsude normaalset talitlust. Pirfenidone Teva aitab kopsude armistumist ja tursumist vähendada ning kergendab hingamist.

2. Mida on vaja teada enne Pirfenidone Teva võtmist

Pirfenidone Tevat ei tohi võtta

kui olete pirfenidooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui teil on varem esinenud pirfenidooni kasutamisel angioödeemi, sealhulgas sümptomeid, nagu näo, huulte ja/või keele turse, millega võivad kaasneda hingamisraskus või vilistav hingamine;
kui te võtate fluvoksamiini sisaldavaid ravimeid (kasutatakse depressiooni ja obsessiiv- kompulsiivse häire raviks);
kui teil on raske või lõppstaadiumis maksahaigus;
kui teil on raske või lõppstaadiumis neeruhaigus, mis vajab dialüüsravi.

Kui midagi nendest kehtib teie kohta, ärge võtke Pirfenidone Tevat. Kui te ei ole kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Pirfenidone Teva võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Pirfenidone Teva kasutamise ajal võite muutuda otsesele päikesevalgusele tundlikumaks (fotosensitiivsusreaktsioon). Vältige Pirfenidone Teva kasutamise ajal otsest päikesevalgust (samuti solaariumivalgust). Kasutage iga päev päikesekaitsekreemi ja katke käsivarred, jalad ning pea, et vähendada kokkupuudet otsese päikesevalgusega (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).
Te ei tohi kasutada muid ravimeid, mis võivad teid muuta päikesevalgusele tundlikumaks, nt tetratsükliinantibiootikume (nt doksütsükliin).
Rääkige oma arstile, kui teil on probleeme neerudega.

Rääkige oma arstile, kui teil on kerged kuni mõõdukad maksahäired.
Enne Pirfenidone Tevaga ravi alustamist tuleb teil suitsetamisest loobuda ja ravi ajal ei tohi suitsetada. Sigareti suitsetamine võib Pirfenidone Teva toimet nõrgendada.
Pirfenidone Teva võib põhjustada pearinglust ja väsimust. Olge hoolikas tegevuste juures, mis nõuavad ärksust ja koordinatsiooni.
Pirfenidone Teva võib põhjustada kehakaalu langust. Teie arst jälgib ravimi kasutamise ajal teie kehakaalu.
Pirfenidooni kasutamisega seoses on teatatud Stevensi-Johnsoni sündroomist, toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS). Lõpetage Pirfenidone Teva kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui te märkate mis tahes lõigus 4 kirjeldatud sümptomeid, mis on seotud nende tõsiste nahareaktsioonidega.

Pirfenidoon võib põhjustada tõsiseid maksaprobleeme ning mõned juhud on lõppenud surmaga. Enne Pirfenidone Tevaga ravi alustamist ning kasutamise ajal tuleb esimese 6 kuu jooksul iga kuu aja tagant ja pärast seda iga 3 kuu tagant vereanalüüsidega kontrollida maksatalitlust. On tähtis, et te teeksite vereanalüüse kogu aja jooksul, mil te Pirfenidone Tevat kasutate.

Lapsed ja noorukid Pirfenidone Tevat ei tohi anda lastele ja alla 18-aastastele noorukitele.

Muud ravimid ja Pirfenidone Teva Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on see järgmisi toimeaineid sisaldavate ravimite korral, mis võivad muuta Pirfenidone Teva toimet.

Toimeained, mis võivad Pirfenidone Teva kõrvaltoimeid tugevdada:

enoksatsiin (teatud antibiootikum);
tsiprofloksatsiin (teatud antibiootikum);
amiodaroon (kasutatakse teatud tüüpi südamehaiguste raviks);
propafenoon (kasutatakse teatud tüüpi südamehaiguste raviks);
fluvoksamiin (kasutatakse depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivse häire raviks).

Toimeained, mis võivad Pirfenidone Teva toimet nõrgendada:

omeprasool (kasutatakse seedehäirete ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks);
rifampitsiin (teatud antibiootikum).

Pirfenidone Teva koos toidu ja joogiga Ärge jooge selle ravimi kasutamise ajal greibimahla. Greip võib halvendada Pirfenidone Teva toimet.

Rasedus ja imetamine Ettevaatusena on parem Pirfenidone Teva kasutamisest hoiduda, kui te olete rase, kavatsete rasestuda või arvate end olevat rase, sest võimalikud ohud lootele on teadmata.

Kui te imetate või kavatsete seda teha, pidage enne Pirfenidone Teva võtmist nõu oma arsti või apteekriga. Kuna ei ole teada, kas Pirfenidone Teva eritub rinnapiima, siis juhul, kui te otsustate last rinnaga toita, räägib arst teiega ravimi kasutamise kasulikkusest ja riskidest imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui te tunnete pärast Pirfenidone Teva võtmist pearinglust või väsimust.

Pirfenidone Teva sisaldab naatriumi Pirfenidone Teva sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Pirfenidone Tevat võtta

Ravi Pirfenidone Tevaga peab alustama ja kontrollima idiopaatilise kopsufibroosi diagnoosimise ja ravi kogemusega eriarst.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaliselt võetakse seda ravimit suurenevates annustes järgmisel viisil:

esimesel 7 päeval võtke annus 267 mg (1 kollane tablett) 3 korda ööpäevas koos toiduga (kokku 801 mg ööpäevas);
8. kuni 14. päevani võtke annus 534 mg (2 kollast tabletti) 3 korda ööpäevas koos toiduga (kokku 1602 mg ööpäevas);
alates 15. päevast (säilitusravi) võtke annus 801 mg (3 kollast tabletti või 1 lilla tablett) 3 korda ööpäevas koos toiduga (kokku 2403 mg ööpäevas).

Pirfenidone Teva soovitatav ööpäevane säilitusannus on 801 mg (3 kollast tabletti või 1 lilla tablett) kolm korda ööpäevas koos toiduga, kokku 2403 mg ööpäevas.

Neelake tabletid alla tervelt koos joogiveega, kas söögi ajal või pärast seda, et vähendada selliste kõrvaltoimete, nagu iivelduse ja pearingluse riski. Kui sümptomid püsivad, pöörduge oma arsti poole.

Annuse vähendamine kõrvaltoimete tõttu Arst võib teie annust vähendada, kui teil esinevad kõrvalnähud, nagu kõhuvaevused, nahareaktsioonid päikese- või solaariumivalgusele või maksaensüümide olulised muutused.

Kui te võtate Pirfenidone Tevat rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud ettenähtust rohkem tablette, pöörduge kohe arsti või apteekri poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda ja võtke oma ravim kaasa.

Kui te unustate Pirfenidone Tevat võtta Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui see teil meelde tuleb. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kahe annuse vahele peab jääma vähemalt 3 tundi. Ärge võtke päeva jooksul määratud ööpäevasest annusest rohkem tablette.

Kui te lõpetate Pirfenidone Teva võtmise Teatud olukordades võib arst soovitada, et lõpetaksite Pirfenidone Teva võtmise. Kui te peate mis tahes põhjusel katkestama Pirfenidone Teva võtmise rohkem kui 14 järjestikuseks päevaks, alustab arst teie ravimist annusega 267 mg 3 korda ööpäevas ja suurendab seda järk-järgult 801 mg-ni 3 korda ööpäevas. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Pirfenidone Teva võtmine ja pöörduge kohe arsti poole, kui te märkate mõnda järgmistest sümptomitest või nähtudest.

Näo, huulte ja/või keele turse, sügelus, nõgestõbi, hingamisraskus või vilistav hingamine või minestamine, mis on tõsise allergilise reaktsiooni (angioödeemi) või anafülaksia nähud.
Silmade või naha muutumine kollaseks või tume uriin, millega võib kaasneda ka nahasügelus, valu paremal pool ülakõhus, söögiisu kaotus, verejooksude või verevalumite tavalisest kergem teke või väsimuse tunne. Need võivad olla maksafunktsiooni kõrvalekallete nähud ja näidata maksakahjustust, mis on Pirfenidone Teva aeg-ajalt esinev kõrvaltoime.

Kehatüvel punetavad tasapinnalised või ringjad laigud, mille keskel on tihti vill, naha kestendamine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs).
Ulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur ning suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom ehk ravimi ülitundlikkusreaktsiooni sündroom).

Muud võimalikud kõrvaltoimed Kui teil tekib mõni kõrvaltoime, rääkige sellest oma arstile.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

kurgu või hingamisteede infektsioonid ja/või sinusiit;
iiveldus;
maohäired, näiteks maohappe tagasivool, oksendamine ja kõhukinnisus;
kõhulahtisus;
seedehäired või maoärritus;
kehakaalu langus;
vähenenud söögiisu;
unetus;
väsimus;
pearinglus;
peavalu;
hingeldus;
köha;
liigesevalu.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

põienakkused;
unisus;
maitsehäired;
kuumahood;
maohäired, näiteks gaaside kogunemine, valu ja ebamugavustunne kõhus, kõrvetised ja kõhupuhitus;
vereanalüüs võib näidata maksaensüümide aktiivsuse suurenemist;
nahareaktsioonid pärast päikese käes olemist või solaariumis käimist;
nahaprobleemid, näiteks sügelus, punetus, kuivus, lööve;
lihasevalu;
nõrkuse tunne või jõuetus;
valu rindkeres;
päikesepõletus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

väike naatriumisisaldus veres. See võib põhjustada peavalu, pearinglust, segasust, nõrkust, lihaskrampe või iiveldust ja oksendamist;
vereanalüüsides võib olla vere valgeliblede vähenemist.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Pirfenidone Tevat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudeli sildil, blistril ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Pirfenidone Teva sisaldab 267 mg tablett

Toimeaine on pirfenidoon. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 267 mg pirfenidooni.
Teised koostisosad on kolloidne veevaba ränidioksiid, mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, povidoon ja magneesiumstearaat. Koostisosad tableti kattes: osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol (E1203), titaandioksiid (E171), makrogool 3350 (E1521), talk (E553b), kollane raudoksiid (E172) ja must raudoksiid (E172).

801 mg tablett

Toimeaine on pirfenidoon. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 801 mg pirfenidooni.
Teised koostisosad on kolloidne veevaba ränidioksiid, mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, povidoon ja magneesiumstearaat. Koostisosad tableti kattes: osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol (E1203), titaandioksiid (E171), makrogool 3350 (E1521), talk (E553b), kollane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172) ja punane raudoksiid (E172).

Kuidas Pirfenidone Teva välja näeb ja pakendi sisu Pirfenidone Teva 267 mg õhukese polümeerikattega tabletid on kollased, ovaalsed, ligikaudu 12,9 x 5,9 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „3610“ ja teisel küljel on „T“. Pudelpakendis on üks pudel 63 tabletiga või kolm pudelit, igas 84 tabletti (kokku 252 tabletti). Blisterpakendis on 63 või 252 õhukese polümeerikattega tabletti. Perforeeritud üksikannuselises blisterpakendis on 63 x 1 või 252 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti. 267 mg blisterribad on tähistatud sümbolitega ja nädalapäevade lühenditega, mis aitavad meeles pidada annuse võtmist kolm korda ööpäevas. Pirfenidone Teva 801 mg õhukese polümeerikattega tabletid on lillad, ovaalsed, ligikaudu 20,1 x 9,3 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „3611“ ja teisel küljel on „T“. Pudelpakendis on üks pudel 84 tabletiga või kolm pudelit, igas 84 tabletti (kokku 252 tabletti). Blisterpakendis on 84 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendis on 252 (3 x 84) õhukese polümeerikattega tabletti. Perforeeritud üksikannuselises blisterpakendis on 84 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendis on 252 (3 x 84 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti. 801 mg blisterribad on tähistatud sümbolitega ja nädalapäevade lühenditega, mis aitavad meeles pidada annuse võtmist kolm korda ööpäevas.

Päikesetõusu sümbol (päikesetõus; hommikune annus), päikese sümbol (päike; lõunane annus) ja kuu sümbol (kuu; õhtune annus). E T K N R L P

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Teva GmbH Graf-Arco-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa

Tootja Actavis Limited BLB015, BLB016 Bulebel Industrial Estate ZTN 3000 Zejtun Malta

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 6610 801

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pirfenidone Teva 267 mg õhukese polümeerikattega tabletid Pirfenidone Teva 801 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 267 mg pirfenidooni. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 801 mg pirfenidooni.

INN. Pirfenidonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Pirfenidone Teva 267 mg õhukese polümeerikattega tabletid on kollased, ovaalsed, ligikaudu 12,9 x 5,9 mm, mille ühel küljel on pimetrükis „3610“ ja teisel küljel „T“.

Pirfenidone Teva 801 mg õhukese polümeerikattega tabletid on lillad, ovaalsed, ligikaudu 20,1 x 9,3 mm, mille ühel küljel on pimetrükis „3611“ ja teisel küljel „T“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Pirfenidone Teva on näidustatud idiopaatilise kopsufibroosi raviks täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi Pirfenidone Tevaga peab alustama ja kontrollima idiopaatilise kopsufibroosi diagnoosimises ja ravis kogenud eriarst.

Annustamine

Täiskasvanud Ravi alustamisel tuleb annust 14 päeva jooksul tiitrida soovitatava ööpäevase annuseni 2403 mg ööpäevas järgnevalt

1…7. päev: 267 mg annus manustatuna 3 korda ööpäevas (801 mg ööpäevas).
8…14. päev: 534 mg annus manustatuna 3 korda ööpäevas (1602 mg ööpäevas).
Alates 15. päevast: 801 mg annus manustatuna 3 korda ööpäevas (2403 mg ööpäevas).

Pirfenidone Teva soovitatav ööpäevane säilitusannus on 801 mg kolm korda ööpäevas koos toiduga, kokku 2403 mg ööpäevas.

Ühelgi patsiendil ei soovitata võtta suuremaid annuseid kui 2403 mg ööpäevas (vt lõik 4.9).

Patsientidel, kellel jääb Pirfenidone Teva võtmata vähemalt 14 järjestikusel päeval, tuleb ravi alustada uuesti, korrates 2-nädalast tiitrimisskeemi täieliku soovitusliku ööpäevase annuseni.

Kui ravi katkeb vähem kui 14 järjestikuseks päevaks, võib ilma tiitrimata jätkata varasema soovitusliku ööpäevase annuse võtmist.

Annuse kohandamine ja muud ohutu kasutamise kaalutlused

Gastrointestinaalsed häired Kui patsientidel ilmneb ravi talumatus tingituna gastrointestinaalsetest kõrvaltoimetest, tuleb neile korrata nõuannet võtta ravimit koos toiduga. Kui sümptomid püsivad, võib pirfenidooni annust vähendada koos toiduga võetava 267…534 mg-ni kaks kuni kolm korda ööpäevas, mis vastavalt taluvusele suurendatakse uuesti soovitusliku ööpäevase annuseni. Kui sümptomid jätkuvad, võib patsientidel soovitada ravi üheks kuni kaheks nädalaks katkestada, et sümptomid taanduksid.

Fotosensitiivsusreaktsioon või lööve Kui patsientidel ilmneb kerge kuni mõõdukas fotosensitiivsusreaktsioon või lööve, tuleb neile meelde tuletada, et nad kasutaksid iga päev päikesekaitsekreemi ja väldiksid otsest päikesevalgust (vt lõik 4.4). Pirfenidooni annust võib vähendada 801 mg-ni ööpäevas (267 mg 3 korda ööpäevas). Kui lööve kestab üle 7 päeva, tuleb Pirfenidone Teva kasutamine 15 päevaks katkestada ja seejärel suurendada annust järk-järgult soovitusliku ööpäevase annuseni nagu ravi alguses. Kui patsientidel ilmneb raske fotosensitiivsusreaktsioon või lööve, tuleb neile soovitada ravi lõpetada ja pöörduda arsti poole (vt lõik 4.4). Pärast lööbe kadumist võib hakata Pirfenidone Tevat uuesti kasutama ja arsti äranägemisel suurendada annust järk-järgult soovitusliku ööpäevase annuseni.

Maksafunktsioon Kui alaniini ja/või aspartaadi aminotransferaaside (ALAT/ASAT) aktiivsus on oluliselt tõusnud koos bilirubiini kontsentratsiooni suurenemisega või ilma selleta, tuleb pirfenidooni annust kohandada või ravi katkestada vastavalt lõigus 4.4 juhistele.

Patsientide erirühmad

Eakad 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole annust vaja kohandada (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh’ klassid A ja B) patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Mõnedel kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel võib pirfenidooni kontsentratsioon plasmas siiski suureneda, mistõttu tuleb olla ettevaatlik Pirfenidone Teva kasutamisel selles patsiendirühmas. Pirfenidone Tevat ei tohi kasutada raske maksakahjustuse või lõppstaadiumis maksahaigusega patsientide raviks (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2). Neerukahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Mõõduka neerukahjustusega (CrCl 30...50 ml/min) patsientidel peab Pirfenidone Tevat kasutama ettevaatusega. Pirfenidone Tevat ei tohi kasutada raske neerukahjustusega (CrCl < 30 ml/min) ega lõppstaadiumis oleva neeruhaigusega patsientidel, kes vajavad dialüüsravi (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Lapsed Puudub Pirfenidone Teva asjakohane kasutus lastel idiopaatilise kopsufibroosi näidustusel.

Manustamisviis

Pirfenidone Teva on suukaudseks kasutamiseks. Tabletid tuleb tervelt koos veega alla neelata ning võtta koos toiduga, et vähendada iivelduse ja pearingluse tekkimise tõenäosust (vt lõigud 4.8 ja 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Anamneesis angioödeem pirfenidooni kasutamisel (vt lõik 4.4).
Samaaegne fluvoksamiini kasutamine (vt lõik 4.5).
Raske maksakahjustus või lõppstaadiumis maksahaigus (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Raske neerukahjustus (CrCl < 30 ml/min) või lõppstaadiumis olev neeruhaigus, mis vajab dialüüsravi (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksafunktsioon Pirfenidooniga ravitud patsientidel on sageli teatatud aminotransferaaside aktiivsuse suurenemisest. Maksafunktsiooni analüüse (ALAT, ASAT ja bilirubiin) tuleb teha enne ravi alustamist pirfenidooniga, esimese 6 kuu jooksul iga kuu aja tagant ja hiljem iga 3 kuu tagant (vt lõik 4.8).

Kui patsiendil suureneb pärast ravi algust pirfenidooniga aminotransferaaside aktiivsus > 3...< 5 x üle referentsvahemiku ülemise piiri ilma bilirubiinisisalduse suurenemiseta ja ilma ravimist tingitud maksakahjustuse sümptomite või nähtudeta, tuleb välistada suurenemise muud võimalikud põhjused ja patsienti hoolikalt jälgida. Kaaluda tuleb teiste maksale toksiliste ravimite kasutamise lõpetamist. Kui on kliiniliselt asjakohane, tuleb pirfenidooni annust vähendada või ravi katkestada. Kui maksafunktsiooni analüüside väärtused on jälle normaalsed, võib taluvuse korral pirfenidooni annust järk-järgult suurendada soovitatava ööpäevase annuseni.

Ravimist tingitud maksakahjustus Aeg-ajalt olid ASAT-i ja ALAT-i aktiivsuse suurenemised seotud samaaegse bilirubiinisisalduse suurenemisega. Turuletulekujärgselt on teatatud ravimist tingitud raske maksakahjustuse juhtudest, sealhulgas üksikutest surmlõppega juhtudest (vt lõik 4.8).

Lisaks soovitatavale maksafunktsiooni analüüside regulaarsele jälgimisele tuleb patsientidele, kelle poolt teatatud sümptomid, sealhulgas väsimus, isutus, ebamugavustunne paremal pool ülakõhus, tume uriin või ikterus, võivad viidata maksakahjustusele, teha kiiresti kliiniline hindamine ja maksafunktsiooni testid.

Kui patsiendil suureneb aminotransferaaside aktiivsus > 3…< 5 x üle referentsvahemiku ülemise piiri ja sellega kaasnevad hüperbilirubineemia või maksakahjustusele viitavad kliinilised nähud või sümptomid, tuleb pirfenidooni kasutamine alaliselt lõpetada ja patsiendi ravi ei tohi uuesti alustada. Kui patsiendil suureneb aminotransferaaside aktiivsus ≥ 5 x üle referentsvahemiku ülemise piiri, tuleb pirfenidooni kasutamine alaliselt lõpetada ja patsiendi ravi ei tohi uuesti alustada.

Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega (st Child-Pugh’ klass B) patsientidel suurenes pirfenidooni ekspositsioon 60% võrra. Pirfenidooni suurenenud ekspositsiooni võimalust arvesse võttes tuleb olla ettevaatlik selle kasutamisel olemasoleva kerge kuni mõõduka maksakahjustusega (st Child-Pugh’ klassid A ja B) patsientidel. Patsiente tuleb toksilisuse märkide osas hoolikalt jälgida, eriti kui nad võtavad samal ajal teadaolevat CYP1A2 inhibiitorit (vt lõigud 4.5 ja 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole pirfenidooni kasutamist uuritud ja need patsiendid ei tohi pirfenidooni kasutada (vt lõik 4.3).

Fotosensitiivsusreaktsioon ja lööve Ravi ajal pirfenidooniga tuleb vältida või minimeerida vahetut kokkupuudet otsese päikesevalgusega (sh solaariumivalgusega). Patsientidele tuleb soovitada kasutada iga päev päikesekaitsekreemi, kanda päikese eest varjavaid riideid ja mitte kasutada muid meditsiinitooteid, mis teadaolevalt põhjustavad fotosensitiivsust. Patsientidele tuleb anda juhised teatada oma arstile fotosensitiivsusreaktsiooni või lööbe sümptomitest. Raskeid fotosensitiivsusreaktsioone esineb harva. Kergete kuni raskete

fotosensitiivsusreaktsiooni või lööbe juhtudel võib olla vajalik annust kohandada või ravi ajutiselt katkestada (vt lõik 4.2).

Rasked nahareaktsioonid Turuletulekujärgselt on seoses pirfenidooni kasutamisega teatatud Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb pirfenidooni kasutamine otsekohe lõpetada. Kui patsiendil on pirfenidooni kasutamisel tekkinud SJS, TEN või DRESS, tuleb ravi pirfenidooniga jäädavalt lõpetada ja seda ei tohi taasalustada.

Angioödeem/anafülaksia Pirfenidooni turuletulekujärgsel kasutamisel on ravimit seostatud (mõnikord tõsiste) angioödeemi, näiteks näo, huulte ja/või keeleturse juhtudega, millega võivad kaasneda hingamisraskus või vilistav hingamine. Samuti on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest. Seetõttu tuleb patsientidel, kellel tekivad pärast pirfenidooni manustamist angioödeemi või raskete allergiliste reaktsioonide nähud või tunnused, ravi kohe katkestada. Angioödeemiga või raskete allergiliste reaktsioonidega patsiente tuleb ravida vastavate juhiste kohaselt. Pirfenidooni ei tohi kasutada patsientidel, kellel on tekkinud pirfenidooni tõttu angioödeem või ülitundlikkus (vt lõik 4.3).

Pearinglus Pirfenidooni võtvatel patsientidel on kirjeldatud pearinglust. Sel põhjusel peavad patsiendid enne vaimset erksust või koordinatsiooni nõudvate tegevuste alustamist välja selgitama, kuidas nad reageerivad ravimile (vt lõik 4.7). Kliinilistes uuringutes esines pearinglust enamasti üksikjuhtudena ja enamasti oli see mööduv; kestuse mediaanväärtus oli 22 päeva. Kui pearinglus ei leevene või süveneb, võib olla põhjendatud pirfenidooni annust kohandada või isegi ravi lõpetada.

Väsimus Pirfenidooni võtvatel patsientidel on kirjeldatud väsimust. Sel põhjusel peavad patsiendid enne vaimset erksust või koordinatsiooni nõudvate tegevuste alustamist välja selgitama, kuidas nad reageerivad ravimile (vt lõik 4.7).

Kehakaalu langus Pirfenidooni võtvatel patsientidel on kirjeldatud kehakaalu langust (vt lõik 4.8). Arstid peavad jälgima patsiendi kehakaalu ja vajaduse korral, kui ilmneb kliiniliselt oluline kehakaalu langus, julgustama patsienti suurendama oma toidu energiasisaldust. Hüponatreemia Pirfenidooniga ravitud patsientidel on teatatud hüponatreemiast (vt lõik 4.8). Kuna hüponatreemia sümptomid võivad olla tagasihoidlikud ja kaasuvate haiguste poolt varjatud, on soovitatav vastavate laboratoorsete näitajate regulaarne jälgimine, eriti kui esinevad sellele viitavad nähud ja sümptomid, nagu iiveldus, peavalu või pearinglus.

Abiained

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ligikaudu 70…80% pirfenidoonist metaboliseeritakse CYP1A2 kaudu ning vähesel määral muude CYP-isoensüümide, sh CYP2C9, 2C19, 2D6 ja 2E1 kaudu.

Greibimahla tarbimisega kaasneb CYP1A2 inhibeerimine ja ravi ajal pirfenidooniga tuleb seda vältida.

Fluvoksamiin ja CYP1A2 inhibiitorid Pirfenidooni ja fluvoksamiini (tugev CYP1A2 inhibiitor, millel on inhibeeriv toime ka teistele CYP isoensüümidele [CYP2C9, 2C19 ja 2D6]) koos manustamisel suurenes I faasi uuringus mittesuitsetajatel pirfenidooni ekspositsioon 4 korda.

Pirfenidoon on vastunäidustatud samal ajal fluvoksamiini kasutavatele patsientidele (vt lõik 4.3). Enne ravi alustamist pirfenidooniga tuleb fluvoksamiini kasutamine lõpetada ja vältida selle kasutamist ravi ajal, sest see vähendab pirfenidooni eliminatsiooni. Ravi ajal pirfenidooniga tuleb vältida muid ravimeid, mis inhibeerivad nii CYP1A2 kui ka vähemalt ühte muud pirfenidooni metabolismis osalevat CYP isoensüümi (nt CYP2C9, 2C19 ja 2D6).

In vitro ja in vivo ekstrapolatsioonid näitavad, et tugevatoimelised ja selektiivsed CYP1A2 inhibiitorid (nt enoksatsiin) omavad potentsiaali suurendada pirfenidooni toimet ligikaudu 2 kuni 4 korda. Kui pirfenidooni kasutamist samaaegselt CYP1A2 inhibiitoriga ei ole võimalik vältida, tuleb pirfenidooni annust vähendada 801 mg-ni ööpäevas (267 mg kolm korda ööpäevas). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida erakorralist sekkumist vajavate kõrvaltoimete suhtes, mis on seotud pirfenidooni raviga. Vajadusel katkestada ravi pirfenidooniga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Pirfenidooni ja 750 mg tsiprofloksatsiini (mõõdukas CYP1A2 inhibiitor) samaaegsel manustamisel suurenes pirfenidooni ekspositsioon 81%. Kui tsiproflokatsiini annuses 750 mg kaks korda ööpäevas ei ole võimalik vältida, tuleb vähendada pirfenidooni annust kuni 1602 mg-ni ööpäevas (534 mg kolm korda ööpäevas).

Kui tsiprofloksatsiini kasutatakse annuses 250 mg või 500 mg üks või kaks korda ööpäevas, tuleb pirfenidooni kasutada ettevaatusega.

Muude mõõdukate CYP1A2 inhibiitoritega (nt amiodaroon, propafenoon) ravitavatel patsientidel tuleb pirfenidooni kasutada ettevaatusega.

Eriti ettevaatlik tuleb olla ka CYP1A2 inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos pirfenidooni metabolismis osaleva vähemalt ühe muu CYP-isoensüümi, nagu CYP2C9 (nt amiodaroon, flukonasool), 2C19 (nt klooramfenikool) ja 2D6 (nt fluoksetiin, paroksetiin), tugeva inhibiitoriga.

Sigaretisuitsetamine ja ensüümi CYP1A2 indutseerivad ained Ühes I faasi koostoimeuuringus hinnati sigaretisuitsetamise (ensüümi CYP1A2 indutseerija) mõju pirfenidooni farmakokineetikale. Pirfenidooni ekspositsioon oli suitsetajatel 50% mittesuitsetajatel täheldatust. Suitsetamine võib suurendada maksaensüümide produktsiooni, mille tõttu võib kiireneda ravimi elimineerimine ja väheneda ekspositsioon. Tugevate ensüümi CYP1A2 indutseerivate ainete samaaegset kasutamist, sh suitsetamist tuleb vältida pirfenidooniga ravimise ajal, sest on täheldatud seost sigaretisuitsetamise ja selle CYP1A2 indutseeriva toime vahel. Pirfenidooniga ravi ajal ja enne seda tuleb patsiente julgustada tugevate ensüümi CYP1A2 indutseerivate ainete kasutamist lõpetama ja suitsetamisest loobuma. Mõõdukate ensüümi CYP1A2 indutseerivate ainete korral (nt omeprasool) võib samaaegne kasutamine teoreetiliselt põhjustada pirfenidooni plasmakontsentratsiooni vähenemist.

Samaaegne kasutamine koos ravimitega, mis tugevalt indutseerivad nii ensüümi CYP1A2 kui ka muid pirfenidooni metabolismis osalevaid CYP-isoensüüme (nt rifampitsiin), võib põhjustada pirfenidooni plasmakontsentratsiooni olulist vähenemist. Kui võimalik, tuleb selliste ravimite kasutamist vältida.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Pirfenidooni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsetes on täheldatud, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid läbivad platsenta, mille tõttu on olemas tõenäosus, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid kogunevad lootevedelikku.

Suurte annuste korral (≥ 1000 mg/kg ööpäevas) pikenes rottidel tiinus ja vähenes loote elujõulisus. Ettevaatusena on parem vältida pirfenidooni kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Ei ole teada, kas pirfenidoon või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Olemasolevad farmakokineetika andmed loomadel on näidanud, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid erituvad piima ning tõenäosust, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid kogunevad piima (vt lõik 5.3). Riski rinnaga toidetavale lapsele ei saa välistada.

Rinnaga toitmise katkestamine või pirfenidooniga ravi katkestamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja pirfenidooni ravi kasu emale.

Fertiilsus Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pirfenidoon võib põhjustada pearinglust ja väsimust, mis võivad mõõdukalt mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Seetõttu peavad patsiendid nimetatud sümptomite korral olema ettevaatlikud autojuhtimisel või masinate käsitsemisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Kliinilises uuringus, milles võrreldi pirfenidooni 2403 mg ööpäevast annust platseeboga, teatati kõige sagedamini järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus (32,4% versus 12,2%), lööve (26,2% versus 7,7%), kõhulahtisus (18,8% versus 14,4%), väsimus (18,5% versus 10,4%), düspepsia (16,1% versus 5,0%), söögiisu vähenemine (20,7% versus 8,0%), peavalu (10,1% versus 7,7%) ja fotosensitiivsusreaktsioon (9,3% versus 1,1%).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Pirfenidooni ohutust on hinnatud kliinilistes uuringutes, kus osales 1650 vabatahtlikku ja patsienti. Rohkem kui 170 patsienti uuriti avatud uuringutes rohkem kui viie aasta jooksul ja mõnda neist kuni 10 aasta jooksul.

Tabelis 1 on loetletud kõrvaltoimed, mida teatati kolmes kombineeritud III faasi keskses uuringus osalenud ja pirfenidooni soovitatavas annuses 2403 mg ööpäevas saanud 623 patsiendil sagedusega ≥ 2%. Tabelis 1 on loetletud ka turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja iga esinemissageduse rühma järgi [väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)]. Kõrvaltoimed on loetletud raskuse vähenemise järjekorras. Tabel 1. Kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja MedDRA esinemissageduste järgi Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage Ülemiste hingamisteede infektsioonid Sage Kuseteede infektsioonid Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Agranulotsütoos1 Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Angioödeem1 Teadmata Anafülaksia1 Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage Kehakaalu langus; söögiisu vähenemine Aeg-ajalt Hüponatreemia1 Psühhiaatrilised häired Väga sage Unetus

Närvisüsteemi häired Väga sage Peavalu; pearinglus Sage Somnolentsus; düsgeusia; letargia Vaskulaarsed häired Sage Kuumahood Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga sage Düspnoe; köha Sage Rögaeritusega köha Seedetrakti häired Väga sage Düspepsia; iiveldus; kõhulahtisus; gastroösofageaalne reflukshaigus; oksendamine; kõhukinnisus Sage Gaaside kogunemine; ebamugavustunne kõhus; kõhuvalu; valu ülakõhus; ebamugavustunne maos; gastriit; kõhupuhitus Maksa ja sapiteede häired Sage ALAT-i aktiivsuse tõus; ASAT-i aktiivsuse tõus; gammaglutamüültransferaasi aktiivsuse tõus Aeg-ajalt Seerumi üldbilirubiinisisalduse suurenemine koos ALAT-i ja ASAT-i aktiivsuse tõusuga1; ravimist tingitud maksakahjustus2 Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage Lööve Sage Fotosensitiivsusreaktsioon; kihelus; erüteem; nahakuivus; erütematoosne lööve; makulaarne lööve; pruriitiline lööve Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom1, toksiline epidermaalne nekrolüüs1, eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS)1 Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga sage Artralgia Sage Müalgia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage Väsimus Sage Asteenia; mittekardiaalne valu rindkeres Vigastused, mürgistused ja protseduuri tüsistused Sage Päikesepõletus 1. Tuvastatud turuletulekujärgse järelevalve käigus (vt lõik 4.4). 2. Turuletulekujärgse järelevalve jooksul on teatatud ravimist tingitud maksakahjustuse rasketest juhtudest, sealhulgas teated surmlõppega juhtudest (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Idiopaatilise kopsufibroosi (idiopathic pulmonary fibrosis, IPF) liidetud kliiniliste uuringute ekspositsiooni järgi kohandatud analüüsid kinnitasid, et pirfenidooni ohutus ja talutavus kaugelearenenud haigusega IPF patsientidel (n = 366) on kooskõlas mitte-kaugelearenenud haigusega IPF patsientidel (n = 942) tuvastatuga.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Söögiisu vähenemine Oluliste kliiniliste uuringute kestel olid vähenenud söögiisu juhud täielikult ravitavad ja üldjuhul märkimisväärseid tagajärgi ei olnud. Aeg-ajalt esines vähenenud söögiisu juhtudega seoses märkimisväärne kehakaalu langus ja vajalik oli meditsiiniline sekkumine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta on kliinilist teavet vähe. Tervetele täiskasvanud vabatahtlikele anti 12 päeva jooksul annust järk-järgult suurendades kokku kuni 4806 mg pirfenidooni ööpäevas, manustatuna kuue 267 mg kapslina kolm korda ööpäevas. Kõrvaltoimed olid kerged, mööduvad ja kooskõlas pirfenidooni kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimetega.

Üleannustamise kahtlustuse korral tuleb anda toetavat ravi, sealhulgas jälgida elutähtsaid näitajaid ja hoolikalt jälgida patsiendi kliinilist seisundit.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immunosupressandid, teised immunosupressandid, ATC-kood: L04AX05

Pirfenidooni toimemehhanism ei ole lõplikult välja selgitatud. Olemasolevad andmed näitavad siiski, et kopsufibroosi (bleomütsiinist ja transplantaadist põhjustatud fibroos) in vitro süsteemides ja loommudelites on pirfenidoonil nii antifibrootiline kui ka põletikuvastane toime.

IPF on krooniline fibrootiline ja põletikuline kopsuhaigus, mille kulgu mõjutavad proinflammatoorsete tsütokiinide, sealhulgas tuumorinekroosifaktor-alfa (TNF-α) ja interleukiin-1-beeta (IL-1β) süntees ja vabanemine. On näidatud, et pirfenidoon vähendab põletikurakkude kogunemist reaktsioonina mitmesugustele stiimulitele.

Pirfenidoon vähendab fibroblastide proliferatsiooni, fibroosiga seotud valkude ja tsütokiinide teket ning ekstratsellulaarse maatriksi suurenenud biosünteesi ja akumulatsiooni reaktsioonina tsütokiinide kasvufaktoritele, näiteks transformeerivale kasvufaktorile-beeta (transforming growth factor-beta, TGF-β) ja trombotsüütidest pärinevale kasvufaktorile (platelet-derived growth factor, PDGF).

Kliiniline efektiivsus Pirfenidooni kliinilist efektiivsust IPF patsientidel on uuritud neljas mitme keskusega III faasi randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus. Kolm III faasi uuringut (PIPF-004, PIPF-006 ja PIPF-016) olid rahvusvahelised ja üks (SP3) toimus Jaapanis.

Uuringutes PIPF-004 ja PIPF-006 võrreldi ravi pirfenidooni annusega 2403 mg ööpäevas platseebo raviga. Uuringud olid ülesehituselt peaaegu samad, väiksed erinevused olid ainult PIPF-004 uuringus, milles oli ka vahepealse annusega rühm (1197 mg ööpäevas). Mõlemas uuringus manustati ravimit kolm korda ööpäevas vähemalt 72 nädala jooksul. Mõlemas uuringus oli esmaseks tulemusnäitajaks see, kui palju muutus eeldatav forsseeritud vitaalkapatsiteet (Forced Vital Capacity, FVC) protsentides algtasemest kuni 72. nädalani. Liidetud PIPF-004 ja PIPF-006 populatsioonis, mis hõlmas kokku 692 patsienti, keda raviti annusega 2403 mg ööpäevas, oli eeldatava FVC protsentuaalse algväärtuse mediaan pirfenidooni rühmas 73,9% ja platseebo rühmas 72,0% (vahemik vastavalt 50...123% ja 48...138%) ning eeldatava süsinikmonooksiidi difusioonikapatsiteedi (Carbon Monoxide Diffusing Capacity, DLCO) protsentuaalse algväärtuse mediaan pirfenidooni rühmas 45,1% ja platseebo rühmas 45,6% (vahemik vastavalt 25...81% ja 21...94%). Uuringu PIPF-004 alguses oli 2,4%-l pirfenidooni rühmas ja 2,1%-l platseebo rühmas eeldatav FVC protsentides alla 50% ja/või eeldatav DLCO protsentides alla 35%. Uuringu PIPF-006 alguses oli 1,0%-l pirfenidooni rühmas ja 1,4%-l platseebo rühmas eeldatav FVC protsentides alla 50% ja/või eeldatav DLCO protsentides alla 35%. Uuringus PIPF-004 vähenes pirfenidooni saanud patsientidel (n = 174) eeldatav FVC protsentides 72. ravinädalaks algtasemega võrreldes oluliselt vähem kui platseebot saanud patsientidel (n = 174; p = 0,001, astakteisendustega kovariatsioonanalüüs). Ravi pirfenidooniga vähendas ka oluliselt eeldatava FVC protsendi vähenemist algtasemelt 24. nädalal (p = 0,014), 36. nädalal (p < 0,001), 48. nädalal (p < 0,001) ja 60. nädalal (p < 0,001). 72. nädalaks ilmnes eeldatava FVC protsendi ≥ 10%

vähenemine algtasemest (surma riski näitav lävi IPF korral) 20% pirfenidooni saanud patsientidel ja 35% platseebot saanud patsientidel (tabel 2).

Tabel 2. Kategooriliselt hinnatud eeldatava FVC protsendi muutus algtasemest 72. nädalani uuringus PIPF-004 ≥ 10% vähenemine või surm või kopsutransplantaat 35 (20%) 60 (34%) Vähem kui 10% vähenemine 97 (56%) 90 (52%) Vähenemist ei ole (FVC muutus > 0%) 42 (24%) 24 (14%)

Ehkki eelmääratud astakteisendustega kovariatsioonanalüüs ei näidanud, et 6 minuti kõndimistestis (six minute walk test, 6MWT) läbitud kauguse algtasemest vähenemine oleks platseebot ja pirfenidooni saanud patsientidel 72. nädalal olnud erinev, näitas ad hoc-analüüs, et 6MWT kaugus vähenes ≥ 50 m võrra 37%-l pirfenidooni saanud patsientidel ja 47%-l platseebot saanud patsientidel uuringus PIPF-004. Uuringus PIPF-006 ei vähendanud pirfenidooniga ravimine (n = 171) eeldatava FVC protsendi vähenemist algtasemest 72. nädalaks võrreldes platseeboga (n = 173; p = 0,501). Ravi pirfenidooniga vähendas siiski eeldatava FVC protsendi vähenemist algtasemelt 24. nädalal (p < 0,001), 36. nädalal (p = 0,011) ja 48. nädalal (p = 0,005). 72. nädalaks ilmnes FVC ≥ 10% vähenemine algtasemest 23%-l pirfenidooni saanud patsientidel ja 27%-l platseebot saanud patsientidel (tabel 3).

Tabel 3. Kategooriliselt hinnatud eeldatava FVC protsendi muutus algtasemest 72. nädalani uuringus PIPF-006 ≥ 10% vähenemine või surm või kopsutransplantaat 39 (23%) 46 (27%) Vähem kui 10% vähenemine 88 (52%) 89 (51%) Vähenemist ei ole (FVC muutus > 0%) 44 (26%) 38 (22%)

Uuringus PIPF-006 vähenes 6MWT kaugus algtasemest 72. nädalaks oluliselt vähem kui platseebo korral (p < 0,001, astakteisendustega kovariatsioonanalüüs). Peale selle näitas ad hoc-analüüs, et 6MWT kaugus vähenes ≥ 50 m võrra 33%-l pirfenidooni saanud patsientidel ja 47%-l platseebot saanud patsientidel uuringus PIPF-006.

PIPF-004 ja PIPF-006 elulemuse koondanalüüsis oli 2403 mg ööpäevas pirfenidooni saanud rühmas suremus 7,8% ja platseebot saanud rühmas 9,8% [riskitiheduste suhe 0,77 (95% usaldusvahemik 0,47…1,28)].

Uuringus PIPF-016 võrreldi ravi pirfenidooniga 2403 mg ööpäevas platseeboga. Ravi manustati kolm korda ööpäevas 52 nädala jooksul. Esmane tulemusnäitaja oli eeldatava FVC protsendi muutus algtasemega võrreldes 52. nädalaks. Kokku 555 patsiendil olid mediaanne algtaseme eeldatav FVC ja %DLCO vastavalt 68% (vahemik: 48…91%) ja 42% (vahemik: 27…170%). 2%-l patsientidest oli algtaseme eeldatav FVC protsentides alla 50% ning 21%-l patsientidest oli algtaseme eeldatav DLCO protsentides alla 35%.

Uuringus PIPF-016 eeldatava FVC protsendi langus algtasemega võrreldes 52. nädalaks pirfenidooni kasutanud patsientidel (n = 278) oluliselt vähenes, võrreldes platseebot kasutanud patsientidega (n = 277; p < 0,000001, astakteisendustega kovariatsioonanalüüs). Ravi pirfenidooniga vähendas oluliselt eeldatava FVC protsendi langust algtasemega võrreldes ka 13. nädalal (p < 0,000001), 26. nädalal (p < 0,000001) ja 39. nädalal (p = 0,000002). 52. nädalaks täheldati eeldatava FVC protsendi langust algtasemega võrreldes ≥ 10% või surma 17%-l pirfenidooni kasutanud patsientidest võrreldes 32%-ga platseebot kasutanud patsientidest (tabel 4).

Tabel 4. Kategooriliselt hinnatud eeldatava FVC protsendi muutus algtasemest 52. nädalani uuringus PIPF-016 ≥ 10% vähenemine või surm 46 (17%) 88 (32%) Vähem kui 10% vähenemine 169 (61%) 162 (58%) Vähenemist ei ole (FVC muutus > 0%) 63 (23%) 27 (10%) 6MWT kauguse vähenemine algtasemest 52. nädalani vähenes uuringus PIPF-016 pirfenidooni kasutanud patsientidel oluliselt võrreldes platseebot kasutanud patsientidega (p = 0,036, astakteisendustega kovariatsioonanalüüs); 26%-l pirfenidooni kasutanud patsientidest vähenes 6MWT kaugus ≥ 50 m võrreldes 36%-ga platseebot kasutanud patsientidest.

Uuringute PIPF-016, PIPF-004 ja PIPF-006 eelnevalt määratletud koondanalüüsis 12. kuul oli pirfenidooni 2403 mg ööpäevas kasutanud rühmal suremus kõikidel põhjustel oluliselt väiksem (3,5%, 22 patsienti 623-st) võrreldes platseeboga (6,7%, 42 patsienti 624-st), mille tulemusena vähenes kõikidel põhjustel suremuse risk esimese 12 kuuga 48% [riskitiheduste suhe 0,52 (95% usaldusvahemik, 0,31…0,87), p = 0,0107, logaritmiline astaktest]. Jaapani patsientidega toimunud uuringus (SP3) võrreldi pirfenidooni 1800 mg ööpäevast annust (kehakaalu alusel normaliseerituna võrdub 2403 mg-ga ööpäevas uuringutes PIFF-004/006 vaadeldud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa populatsioonides) platseeboga (vastavalt n = 110 ja n = 109). Pirfenidooniga ravimine vähendas oluliselt vitaalkapatsiteedi (vital capacity, VC) vähenemist 52. nädalaks (esmane tulemusnäitaja) võrreldes platseeboga (– 0,09 ± 0,02 l ja – 0,16 ± 0,02 l; p = 0,042).

Kaugelearenenud kopsufunktsiooni halvenemisega IPF patsiendid Uuringute PIPF-004, PIPF-006 ja PIPF-016 liidetud post-hoc analüüside põhjal kaugelearenenud IPF- iga patsientide populatsioonis (n = 170), kelle FVC algväärtus oli < 50% ja/või DLCO algväärtus < 35%, oli FVC aastane vähenemine pirfenidooni saanud patsientidel (n = 90) - 150,9 ml ja platseebot saanud patsientidel (n = 80) - 277,6 ml.

Toetavas 52-nädalases IIb faasi mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus MA29957 kaugelearenenud kopsufunktsiooni halvenemisega IPF patsientidel (DLCO < 40% eeldatavast), kellel oli suur risk III staadiumi pulmonaalhüpertensiooni tekkeks, esines 89-l pirfenidooni monoteraapiat saanud patsiendil sarnane FVC vähenemine nagu liidetud III faasi uuringute PIPF-004, PIPF-006 ja PIPF-016 post-hoc analüüsiga hõlmatud pirfenidooniga ravitud patsientidel.

Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pirfenidooni sisaldava viidatava ravimiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta idiopaatilise kopsufibroosi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Võrreldes pirfenidooni kapslite tühja kõhuga manustamisega vähendab koos toiduga manustamine oluliselt C (50% võrra) ja vähem ka kõveraalust pindala. Pärast pirfenidooni suukaudset max manustamist tervetele eakatele (50…66-aastased) täiskasvanud vabatahtlikele ühekordse annusena 801 mg oli pirfenidooni imendumise kiirus täis kõhuga manustamisel väiksem kui tühja kõhuga manustamisel. Kõveraalune pindala oli täis kõhu korral 80…85% tühja kõhu korral täheldatavast. Kui 801 mg tabletti võrreldi kolme 267 mg kapsliga, leidis tühja kõhuga manustamise puhul tõestust bioekvivalentsus. Täis kõhuga manustamisel vastas 801 mg tablett bioekvivalentsuse kriteeriumidele AUC mõõtmiste põhjal võrreldes kapslitega, samal ajal kui C -i 90% usaldusvahemikud (108,26%...125,60%) ületasid vähesel määral standardse bioekvivalentsusvahemiku ülempiiri (90% usaldusvahemik: 80,00%...125,00%). Toidu mõju pirfenidooni suukaudsele AUC-le oli ühesugune

tablettide ja kapslite puhul. Võrreldes tühja kõhuga manustamisega viis kummagi ravimvormi manustamine koos toiduga pirfenidooni C -i vähenemiseni; pirfenidooni tablettide puhul oli C -i langus veidi väiksem (40%) kui pirfenidooni kapslite puhul (50%). Võrreldes tühja kõhuga manustava rühmaga täheldati täis kõhuga manustajatel kõrvaltoimete (iiveldus ja pearinglus) väiksemat esinemissagedust. Seetõttu soovitatakse pirfenidooni manustada koos toiduga, et vähendada iivelduse ja pearingluse esinemissagedust. Pirfenidooni absoluutset biosaadavust inimestel ei ole määratud.

Jaotumine Pirfenidoon seondub inimese plasmavalkudega, eelkõige seerumi albumiiniga. Kliinilistes uuringutes täheldatud kontsentratsioonide (1…100 μg/ml) korral oli keskmine seondumine vahemikus 50%…58%. Suukaudsel manustamisel saavutatud tasakaalukontsentratsiooni korral oli keskmine näiv jaotusruumala ligikaudu 70 l, mis näitab pirfenidooni vähest jaotumist kudedes.

Biotransformatsioon Ligikaudu 70…80% pirfenidoonist metaboliseeritakse CYP1A2 kaudu ning vähesel määral muude CYP-isoensüümide, sh CYP2C9, 2C19, 2D6 ja 2E1 kaudu. In vitro andmed näitavad peamise metaboliidi (5-karboksüpirfenidoon) teatavat farmakoloogiliselt olulist toimet kontsentratsioonide juures, mis ületavad IPF patsientidel saavutatavaid maksimaalseid plasmakontsentratsioone. See võib olla kliiniliselt oluline mõõduka neerukahjustusega patsientide puhul, kellel 5-karboksüpirfenidooni sisaldus plasmas on suurenenud.

Eritumine Pirfenidooni suukaudne kliirens näib olevat väheküllastuv. Korduvate ja muutuvate annustega uuringus, kus tervetele eakatele täiskasvanutele manustati kolm korda ööpäevas annuseid 267 mg…1335 mg, vähenes 801 mg kolm korda ööpäevas ületanud annuste korral keskmine kliirens ligikaudu 25% võrra. Pirfenidooni üksikannuse manustamisel tervetele eakatele täiskasvanutele oli keskmine näiv terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 2,4 tundi. Ligikaudu 80% pirfenidooni suu kaudu manustatud annusest väljutatakse uriiniga annustamisele järgneva 24 tunni jooksul. Enamik pirfenidoonist eritub metaboliidi 5-karboksüpirfenidoonina (> 95% tuvastatavast) ja alla 1% muutumatul kujul uriiniga.

Patsientide erirühmad

Maksakahjustus Pirfenidooni ja selle metaboliidi 5-karboksüpirfenidooni farmakokineetikat võrreldi mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh’ klass B) ja normaalse maksafunktsiooniga uuringualustel. Tulemustest selgus, et pärast 801 mg pirfenidooni manustamist ühekordse annusena (3 x 267 mg kapslit) suurenes mõõduka maksakahjustusega patsientidel pirfenidooni ekspositsioon keskmiselt 60% võrra. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb pirfenidooni kasutada ettevaatusega ja patsiente tuleb toksilisuse nähtude osas hoolikalt jälgida, eriti kui nad võtavad samal ajal teadaolevat CYP1A2 inhibiitorit (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Pirfenidooni kasutamine raske maksakahjustuse ja lõppstaadiumis oleva maksahaiguse korral on vastunäidustatud (vt lõigud 4.2 ja 4.3). Neerukahjustus Kerge kuni raske neerukahjustusega ja normaalse neerufunktsiooniga uuringualuste vahel ei täheldatud pirfenidooni farmakokineetika kliiniliselt olulisi erinevusi. Lähteühend metaboliseerub peamiselt 5-karboksüpirfenidooniks. 5-karboksüpirfenidooni keskmine (SD) AUC oli oluliselt suurem mõõduka (p = 0,009) ja raske (p < 0,0001) neerukahjustusega patsientide rühmades kui normaalse neerufunktsiooniga patsientide rühmas; vastavalt 100 (26,3) mg•h/l ja 168 (67,4) mg•h/l, võrreldes väärtusega 28,7 (4,99) mg•h/l.

Neerukahjustuse Statistika AUC (mg•h/l) rühm Pirfenidoon 5-karboksüpirfenidoon Normaalne Keskmine (SD) 42,6 (17,9) 28,7 (4,99) n = 6 Mediaan (25…75.) 42,0 (33,1…55,6) 30,8 (24,1…32,1) Kerge Keskmine (SD) 59,1 (21,5) 49,3a (14,6) n = 6 Mediaan (25…75.) 51,6 (43,7…80,3) 43,0 (38,8…56,8) Mõõdukas Keskmine (SD) 63,5 (19,5) 100b (26,3) n = 6 Mediaan (25…75.) 66,7 (47,7…76,7) 96,3 (75,2…123) Raske Keskmine (SD) 46,7 (10,9) 168c (67,4) n = 6 Mediaan (25...75.) 49,4 (40,7…55,8) 150 (123…248) AUC kontsentratsioonikõvera alune pindala aja nullpunktist kuni lõpmatuseni. 0…∞= a p-väärtus võrreldes normaalse neerufunktsiooniga = 1,00 (paarikaupa võrdlus Bonferroni meetodil). b p-väärtus võrreldes normaalse neerufunktsiooniga = 0,009 (paarikaupa võrdlus Bonferroni meetodil). c p-väärtus võrreldes normaalse neerufunktsiooniga < 0,0001 (paarikaupa võrdlus Bonferroni meetodil). Mõõduka neerukahjustusega patsientidel suureneb 5-karboksüpirfenidooni ekspositsioon 3,5 korda või enam. Mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei saa välistada metaboliidi kliiniliselt olulist farmakodünaamilist toimet. Pirfenidooni saavatel kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Mõõduka neerukahjustusega patsientidel tuleb pirfenidooni kasutada ettevaatusega. Pirfenidooni kasutamine on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (CrCl < 30 ml/min) ja lõppstaadiumis oleva neeruhaigusega patsientidel, kes vajavad dialüüsravi (vt lõigud 4.2 ja 4.3). Nelja tervetel või neerukahjustusega uuringualustel tehtud uuringu ja IPF patsientidel tehtud ühe uuringu populatsioonide farmakokineetika analüüs ei näidanud, et vanusel, sool või kehamassil oleks pirfenidooni farmakokineetikale kliiniliselt oluline mõju.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Korduvtoksilisuse uuringutes täheldati hiirtel, rottidel ja koertel maksa massi suurenemist, millega kaasnes tihti maksa tsentrilobulaarne hüpertroofia. Pärast ravi katkestamist täheldati toime pöörduvust. Hiirte ja rottidega tehtud kartsinogeensuse uuringutes täheldati maksakasvajate esinemuse suurenemist. Need maksa leiud on kooskõlas maksa mikrosomaalsete ensüümide indutseerimisega, kuid sellist toimet ei ole täheldatud pirfenidooni saanud patsientidel. Neid leide ei peeta inimeste jaoks oluliseks. Emastel rottidel, kellele manustati 1500 mg/kg ööpäevas, mis on 37 korda suurem annus kui inimesele manustatav 2403 mg ööpäevas, täheldati emakakasvajate statistiliselt olulist sagenemist. Toimemehhanismi uuringutest nähtub, et emakakasvajate esinemine on tõenäoliselt seotud dopamiini vahendatud suguhormoonide kroonilise tasakaalustamatusega, mis hõlmab inimestel mitteesinevat rottidele liigispetsiifilist endokriinset mehhanismi.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei näidanud, et isastel ja emastel rottidel ilmneks viljakust kahjustavaid kõrvalmõjusid või oleks nende järeltulijatel sünnijärgse arengu häireid. Samuti ei leitud rottidel (1000 mg/kg ööpäevas) ega küülikutel (300 mg/kg ööpäevas) tõendeid teratogeensusest. Loomkatsetes on täheldatud, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid läbivad platsenta, mille tõttu on olemas tõenäosus, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid kogunevad lootevedelikus. Suurte annuste korral (≥ 450 mg/kg ööpäevas) pikenes rottidel östraaltsükkel ja sagenes selle ebaregulaarsus. Suurte annuste korral (≥ 1000 mg/kg ööpäevas) pikenes rottidel tiinus ja vähenes loote elujõulisus. Imetavatel rottidel tehtud uuringud näitasid, et pirfenidoon ja/või selle metaboliidid erituvad piima ning võivad seal koguneda.

Standardkatsetes ei ilmnenud märke pirfenidooni mutageensest või genotoksilisest toimest ja pirfenidoon ei olnud mutageenne ka UV-kiirgusele eksponeerituse korral. UV-kiirgusele eksponeerituse korral oli pirfenidoon hiina hamstri kopsurakkude katsel fotoklastogeenne.

Merisigadele suu kaudu pirfenidooni manustades ja neid UVA/UVB-kiirgusele eksponeerides täheldati neil fototoksilisust ja ärritust. Fototoksiliste kahjustuste raskust sai minimeerida päiksekaitse kasutamisega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum Kolloidne veevaba ränidioksiid Mikrokristalliline tselluloos Naatriumkroskarmelloos Povidoon Magneesiumstearaat

Tableti kate Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol (E1203) Titaandioksiid (E171) Makrogool (E1521) Talk (E553b) 267 mg Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) 801 mg Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) pudel lapsekindla korgiga. 267 mg 63 ja 252 (3 pudelit, igas 84) õhukese polümeerikattega tabletti. 801 mg 84 ja 252 (3 pudelit, igas 84) õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PCTFE/PVC vormitud fooliumist ja alumiiniumfooliumist kattekihiga blistrid. 267 mg 63 ja 252 õhukese polümeerikattega tabletti blistrites. 63 x 1 ja 252 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti perforeeritud üksikannuselistes blistrites.

801 mg 84 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakend, milles on 252 (3 pakendit, igas 84) õhukese polümeerikattega tabletti blistrites. 84 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakend, milles on 252 (3 pakendit, igas 84 x 1) õhukese polümeerikattega tabletti perforeeritud üksikannuselistes blistrites.