Opexa - suus dispergeeruv tablett (10mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Opexa, 10 mg suus dispergeeruvad tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 10 mg bilastiini. INN: Bilastinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Suus dispergeeruv tablett.
Ümarad, kergelt kaksikkumerad 8 mm diameetriga valged tabletid.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Allergilise rinokonjunktiviidi (hooajaline ja aastaringne) ja urtikaaria sümptomaatiline ravi. Bilastiin on näidustatud lastele vanuses 6…11 aastat kehakaaluga vähemalt 20 kg.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Lapsed
•Lapsed vanuses 6…11 aastat, kehakaaluga vähemalt 20 kg.
10 mg bilastiini (1 suus dispergeeruv tablett) üks kord ööpäevas allergilise rinokonjunktiviidi (hooajaline allergiline riniit ja aastaringne allergiline riniit) ja urtikaaria sümptomite
leevendamiseks.
Suus dispergeeruv tablett tuleb sisse võtta üks tund enne või kaks tundi pärast sööki või puuviljamahla joomist (vt lõik 4.5).
•Lapsed vanuses alla 6 aasta ja kehakaaluga alla 20 kg. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda. Seetõttu ei tohi bilastiini selles vanuserühmas kasutada.
Täiskasvanutele ja noorukitele (vanuses üle 12 aasta) on sobiv manustada bilastiini 20 mg tablette.
Ravi kestus
Allergilise riniidi korral peab raviperiood piirduma allergeeniga kokkupuute perioodiga. Hooajalise allergilise riniidi korral võib ravi lõpetada, kui sümptomid on taandunud. Sümptomite taastekkel tuleb ravi alustada uuesti. Aastaringse allergilise riniidi korral võib ravimi kestvat kasutamist soovitada kokkupuute perioodidel allergeeniga. Urtikaaria puhul sõltub ravi kestus kaebuste tüübist, kestusest ja kulust.
Patsientide erirühmad
Neerukahjustusega patsiendid
Bilastiini ohutus ja efektiivsus neerukahjustusega lastel ei ole tõestatud. Spetsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatel täiskasvanutel (neerukahjustusega patsiendid) läbi viidud uuringud näitavad, et bilastiini annuse kohandamine täiskasvanutel ei ole vajalik (vt lõik 5.2).
Maksakahjustusega patsiendid
Bilastiini ohutus ja efektiivsus maksakahjustusega lastel ei ole tõestatud. Puuduvad kliinilised kogemused ravimi kasutamise kohta maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel ja lastel. Et bilastiin ei metaboliseeru ning eritatakse muutumatul kujul uriini ja roojaga, ei suurenda maksakahjustus tõenäoliselt ravimi süsteemset ekspositsiooni üle ohutuspiiri täiskasvanud patsientidel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega täiskasvanud patsientidel annuseid vaja kohandada (vt lõik 5.2).
Manustamisviis Suukaudne.
Suus dispergeeruva tableti võib panna suhu, kus see dispergeerub süljes kiiresti ja siis on kerge neelata.
Alternatiivina võib dispergeerida suus dispergeeruva tableti vees. Greibimahla ega teisi puuviljamahlu ei tohi dispersiooniks kasutada (vt lõik 4.5).
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Lapsed
Bilastiini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 2 aasta ei ole tõestatud ning lastel vanuses 2…5 aastat on kliinilisi kogemusi vähe, mistõttu bilastiini ei tohi nendes vanuserühmades kasutada.
Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel võib bilastiini manustamine koos P-glükoproteiini inhibiitoritega, nagu ketokonasool, erütromütsiin, tsüklosporiin, ritonaviir või diltiaseem, suurendada bilastiini plasmasisaldust ja seetõttu ka bilastiini kõrvaltoimete tekkeriski. Seetõttu tuleb mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel bilastiini ja P-glükoproteiini inhibiitorite samaaegset manustamist vältida.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel ja need on kokku võetud allpool.
Koostoimed toiduga
Toit vähendab bilastiini suukaudset biosaadavust märkimisväärselt, 20 mg tablettide puhul 30% ja bilastiini 10 mg suus dispergeeruva tablettide puhul 20% võrra.
Koostoime greibimahlaga
20 mg bilastiini ja greibimahla samaaegne manustamine vähendas bilastiini biosaadavust 30% võrra. See toime võib avalduda ka teiste puuviljamahlade puhul. Biosaadavuse vähenemise ulatus võib varieeruda sõltuvalt tootjast ja puuviljast. Selle koostoime mehhanism on OATP1A2 inhibeerimine, mis on bilastiini rakku viiv transporter, millele bilastiin on substraadiks (vt lõik 5.2). Ravimid, mis on OATP1A2 substraatideks või inhibiitoriteks, nagu ritonaviir või rifampitsiin, võivad samuti bilastiini plasmakontsentratsiooni vähendada.
Koostoimed ketokonasooli või erütromütsiiniga
20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 400 mg ketokonasooli üks kord ööpäevas või 500 mg erütromütsiini üks kord ööpäevas koosmanustamine suurendas bilastiini kontsentratsiooni-aja kõvera alust pindala (AUC) 2 korda ja maksimaalset plasmakontsentratsiooni (CMAX) 2…3 korda. Neid muutusi võib seletada koostoimega soolte väljavoolu transporteritega, sest bilastiin on P- glükoproteiini substraat ja seda ei metaboliseerita (vt lõik 5.2). Näib, et need muutused ei mõjuta bilastiini ega ketokonasooli või erütromütsiini ohutusprofiili. Teistel ravimitel, mis on P-glükoproteiini
substraadid või inhibiitorid, nagu tsüklosporiin, võib samuti olla potentsiaal suurendada bilastiini plasmakontsentratsiooni.
Koostoimed diltiaseemiga
20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 60 mg diltiaseemi üks kord ööpäevas koosmanustamine suurendas bilastiini maksimaalset plasmakontsentratsiooni (CMAX) 50% võrra. Seda toimet saab seletada koostoimega soolte väljavoolu transporteritega (vt lõik 5.2) ja näib, et see ei mõjuta bilastiini ohutusprofiili.
Koostoimed alkoholiga
Psühhomotoorne võimekus oli pärast alkoholi ja 20 mg bilastiini üks kord ööpäevas samaaegset manustamist samasugune nagu alkoholi ja platseebo samaaegsel manustamisel.
Koostoimed lorasepaamiga
20 mg bilastiini üks kord ööpäevas ja 3 mg lorasepaami üks kord ööpäevas samaaegne manustamine 8 päeva jooksul ei tugevdanud lorasepaami kesknärvisüsteemi pärssivaid toimeid.
Lapsed
Koostoimete uuringuid bilastiini suus dispergeeruvate tablettidega ei ole lastel läbi viidud. Et kliinilised kogemused lastel seoses bilastiini koostoimetega teiste ravimite, toidu või puuviljamahladega puuduvad, tuleb praegu lastele bilastiini määramisel arvestada täiskasvanute koostoimete uuringutest saadud tulemustega. Puuduvad kliinilised andmed lastel väitmaks, et koostoimete tõttu tekkinud kontsentratsiooni-aja kõvera aluse pindala (AUC) või maksimaalse plasmakontsentratsiooni (CMAX) muutused mõjutavad bilastiini ohutusprofiili.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Andmed bilastiini kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud või puuduvad.
Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet sünnitusele või postnataalsele arengule ega reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Ettevaatusabinõuna soovitatakse Opexa kasutamisest raseduse ajal hoiduda.
Imetamine
Bilastini eritumist rinnapiima ei ole inimestel uuritud. Olemasolevad farmakokineetilised andmed on loomadel näidanud bilastiini teatud eritumist piima (vt lõik 5.3). Otsus, kas jätkata või mitte jätkata rinnaga toitmist või kas jätkata või katkestada ravi Opexaga, tuleb vastu võtta, arvestades rinnaga toitmise kasu lapsele ja bilastiinravi kasu emale.
Fertiilsus
Kliinilised andmed on piiratud või puuduvad. Rottidel läbi viidud uuring ei näidanud mingit negatiivset toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Uuringus, mis viidi täiskasvanutel läbi bilastiini toime hindamiseks autojuhtimisele, näidati, et 20 mg bilastiini manustamine ei mõjuta autojuhtimise võimet. Et individuaalne vastus ravimile võib varieeruda, tuleb patsientidel siiski soovitada mitte juhtida autot või kasutada masinaid, kuni nende vastus bilastiinile ei ole kindlaks tehtud.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte lastel
Kliinilise arendamise ajal olid noorukitel (vanuses 12…17 aastat) täheldatud kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskusaste samasugused kui täiskasvanutel täheldatud. Selles populatsioonis (noorukid) turuletulekujärgse järelevalve ajal kogutud teave on kinnitanud kliinilise uuringu leide.
Laste (vanuses 2…11 aastat) protsent, kellel teatati kõrvaltoimetest pärast allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaaria ravi 10 mg bilastiiniga 12-nädalases kontrolliga kliinilises uuringus, oli võrreldav protsendiga platseebot saanud rühmas (68,5% versus 67,5%).
Kõrvaltoimed, millest kõige sagedamini teatati 291 lapsega (vanuses 2…11 aastat), kes said kliinilistes uuringutes (#260 last kliinilises ohutusuuringus, 31 last farmakokineetika uuringus) 10 mg bilastiini (suus dispergeeruv tablett), olid peavalu, allergiline konjunktiviit, riniit ja kõhuvalu. Need kõrvaltoimed esinesid võrreldava sagedusega 249-l platseebot saanud patsiendil.
Lastel esinenud kõrvaltoimete loetelu tabelina
Kõrvaltoimed, mille puhul on vähemalt võimalus, et need on seotud bilastiiniga, ja millest on teatatud kliinilise arenduse käigus rohkem kui 0,1%-l bilastiini saanud lastest (vanuses 2…11 aastat), on loetletud alltoodud tabelis.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt. Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Harva, väga harva ja teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei ole tabelisse lisatud.
| Organsüsteemi klass | Bilastiin 10 mg | Platseebo | |
| Sagedus Kõrvaltoime | (n = 291) # | (n = 249) | |
|
|
| ||
|
|
|
| |
Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
| ||
Sage | Riniit | 3 (1,0%) | 3 (1,2%) | |
Närvisüsteemi häired |
|
| ||
Sage | Peavalu | 6 (2,1%) | 3 (1,2%) | |
Aeg-ajalt | Pearinglus | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | |
Teadvusekaotus | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | ||
| ||||
Silma kahjustused |
|
| ||
Sage | Allergiline konjunktiviit | 4 (1,4%) | 5 (2,0%) | |
Aeg-ajalt | Silmaärritus | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | |
Seedetrakti häired |
|
| ||
Sage | Kõhuvalu/ülakõhuvalu | 3 (1,0%) | 3 (1,2%) | |
| Kõhulahtisus | 2 (0,7%) | 0 (0,0%) | |
Aeg-ajalt | Iiveldus | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | |
| Huulte turse | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | |
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
| ||
Aeg-ajalt | Ekseem | 1 (0,3%) | 0 (0,0%) | |
Urtikaaria | 2 (0,7%) | 2 (0,8%) | ||
| ||||
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
| ||
Aeg-ajalt | Väsimus | 2 (0,7%) | 0 (0,0%) |
#260 last kliinilises ohutusuuringus, 31 last farmakokineetika uuringus.
Lastel täheldatud valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Peavalu, kõhuvalu, allergilist konjunktiviiti ja riniiti täheldati 10 mg bilastiini või platseeboga ravitud lastel. Teatatud sagedus oli 2,1% vs. 1,2% peavalu puhul; 1,0% vs. 1,2% kõhuvalu puhul; 1,4% vs. 2,0% allergilise konjunktiviidi puhul ja 1,0% vs. 1,2% riniidi puhul.
Ohutusprofiili kokkuvõte täiskasvanutel ja noorukitel
Kõrvaltoimete esinemissagedus, mis tekkisid allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga täiskasvanud patsientidel ja noorukitel, kes kliinilistes uuringutes said 20 mg bilastiini, oli võrreldav platseebot saanud patsientidel täheldatud kõrvaltoimete esinemissagedusega (12,7% vs. 12,8%).
Bilastiini kliinilise arendamise ajal läbi viidud II ja III faasi kliinilistes uuringutes osales 2525 erinevas annuses bilastiini saanud täiskasvanud ja noorukist patsienti, kellest 1697 said 20 mg bilastiini. 1362 uuringutes osalenud patsienti said platseebot. Kõrvaltoimeteks, mida täheldati kõige sagedamini patsientidel, kes said 20 mg bilastiini allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise idiopaatilise urtikaaria näidustustel, olid peavalu, unisus, pearinglus ja väsimus. Nende kõrvaltoimete esinemissagedus oli võrreldav platseebot saanud patsientidel täheldatuga.
Täiskasvanutel ja noorukitel esinenud kõrvaltoimete loetelu tabelina
Kõrvaltoimed, mille puhul on vähemalt võimalus, et need on seotud bilastiiniga, ja millest on teatatud kliinilise arenduse käigus (N = 1697) rohkem kui 0,1%-l 20 mg bilastiini saanud patsientidest, on loetletud alltoodud tabelis.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt.
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100)
Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000)
Väga harv (< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Harva, väga harva ja teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei ole tabelisse lisatud.
|
|
|
|
|
|
| Bilastiin | Kõik |
|
|
|
|
|
| Organsüsteemi klass |
| bilastiini |
| Platseebo | ||
|
|
|
|
| 20 mg |
| ||||
|
| Sagedus | Kõrvaltoime |
| annused |
| N = 1362 | |||
|
|
| N = 1697 |
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| N = 2525 |
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
| ||
| Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
| |||
| Aeg-ajalt |
|
| Suuõõne herpes | 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 0 (0,0%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
| |||
| Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
| |||
| Aeg-ajalt |
|
| Söögiisu suurenemine | 10 (0,59%) | 11 (0,44%) | 7 (0,51%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Psühhiaatrilised häired |
|
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Aeg-ajalt |
|
| Ärevus |
|
| 6 (0,35%) | 8 (0,32%) | 0 (0,0%) | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
| Unetus |
|
| 2 (0,12%) | 4 (0,16%) | 0 (0,0%) | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Närvisüsteemi häired |
|
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Sage |
|
| Unisus |
|
| 52 (3,06%) | 82 (3,25%) | 39 (2,86%) | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
| Peavalu |
|
| 68 (4,01%) | 90 (3,56%) | 46 (3,38%) | ||
|
|
|
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Aeg-ajalt |
|
| Pearinglus |
|
| 14 (0,83%) | 23 (0,91%) | 8 (0,59%) | |
|
|
|
|
|
|
| ||||
| Kõrva ja labürindi kahjustused |
|
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| Aeg-ajalt |
|
| Tinnitus |
|
| 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 0 (0,0%) | |
|
|
|
|
|
|
|
| |||
|
|
|
| Peapööritus | 3 (0,18%) | 3 (0,12%) | 0 (0,0%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
| ||
| Südame häired |
|
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
|
| |||
| Aeg-ajalt |
|
| Hisi kimbu parema sääre blokaad | 4 (0,24%) | 5 (0,20%) | 3 (0,22%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
| |||
|
|
|
| Siinusarütmia | 5 (0,30%) | 5 (0,20%) | 1 (0,07%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Bilastiin | Kõik |
|
|
|
| Organsüsteemi klass |
| bilastiini |
| Platseebo | ||
|
|
| 20 mg |
| ||||
| Sagedus | Kõrvaltoime |
| annused |
| N = 1362 | ||
|
| N = 1697 |
| |||||
|
|
|
|
| N = 2525 |
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| QT-intervalli pikenemine | 9 (0,53%) | 10 (0,40%) | 5 (0,37%) | |||
|
| elektrokardiogrammil | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
| |||
|
| Teised häired EKG-s | 7 (0,41%) | 11 (0,44%) | 2 (0,15%) | |||
|
|
|
|
|
|
| ||
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
| ||
Aeg-ajalt |
| Düspnoe |
| 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 0 (0,0%) | ||
|
|
|
|
|
| |||
|
| Ebamugavustunne ninas | 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 0 (0,0%) | |||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Ninakuivus |
| 3 (0,18%) | 6 (0,24%) | 4 (0,29%) | ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
Seedetrakti häired |
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
| |||
Aeg-ajalt |
| Valu ülakõhus | 11 (0,65%) | 14 (0,55%) | 6 (0,44%) | |||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Kõhuvalu |
| 5 (0,30%) | 5 (0,20%) | 4 (0,29%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Iiveldus |
| 7 (0,41%) | 10 (0,40%) | 14 (1,03%) | ||
|
|
|
|
|
| |||
|
| Ebamugavustunne kõhus | 3 (0,18%) | 4 (0,16%) | 0 (0,0%) | |||
|
|
|
|
|
| |||
|
| Kõhulahtisus | 4 (0,24%) | 6 (0,24%) | 3 (0,22%) | |||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Suukuivus |
| 2 (0,12%) | 6 (0,24%) | 5 (0,37%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Düspepsia |
| 2 (0,12%) | 4 (0,16%) | 4 (0,29%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Gastriit |
| 4 (0,24%) | 4 (0,16%) | 0 (0,0%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
| ||
Aeg-ajalt |
| Sügelus |
| 2 (0,12%) | 4 (0,16%) | 2 (0,15%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
| ||
Aeg-ajalt |
| Väsimus |
| 14 (0,83%) | 19 (0,75%) | 18 (1,32%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Janu |
| 3 (0,18%) | 4 (0,16%) | 1 (0,07%) | ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Olemasoleva üldise meditsiinilise | 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 1 (0,07%) | |||
|
| seisundi paranemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Palavik |
| 2 (0,12%) | 3 (0,12%) | 1 (0,07%) | ||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
| Asteenia |
| 3 (0,18%) | 4 (0,16%) | 5 (0,37%) | ||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Uuringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
Aeg-ajalt |
| Gamma-glutamüültransferaasi | 7 (0,41%) | 8 (0,32%) | 2 (0,15%) | |||
|
| sisalduse suurenemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Alaniini aminotransferaasi sisalduse | 5 (0,30%) | 5 (0,20%) | 3 (0,22%) | |||
|
| suurenemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Aspartaadi aminotransferaasi | 3 (0,18%) | 3 (0,12%) | 3 (0,22%) | |||
|
| sisalduse suurenemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Vere kreatiniinisisalduse | 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 0 (0,0%) | |||
|
| suurenemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Vere triglütseriidide sisalduse | 2 (0,12%) | 2 (0,08%) | 3 (0,22%) | |||
|
| suurenemine | ||||||
|
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
| |||
|
| Kehakaalu tõus | 8 (0,47%) | 12 (0,48%) | 2 (0,15%) | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): turuletulekujärgsel perioodil on täheldatud südamepekslemist, tahhükardiat ja ülitundlikkusreaktsioone (näiteks anafülaksiat, angioödeemi, düspnoed, löövet, lokaliseerunud turset/lokaalset paistetust ja erüteemi).
Täiskasvanutel ja noorukitel täheldatud valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Unisust, peavalu, pearinglust ja väsimust täheldati nii 20 mg bilastiini saanud patsientidel kui ka platseebot saanutel. Teatatud sagedus oli 3,06% vs. 2,86% unisuse puhul; 4,01% vs. 3,38% peavalu puhul; 0,83% vs. 0,59% pearingluse puhul ja 0,83% vs. 1,32% väsimuse puhul.
Turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud teave on kinnitanud kliinilise arendamise ajal täheldatud ohutusprofiili.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Puuduvad andmed üleannustamise kohta lastel.
Bilastiini ägedat üleannustamist puudutav teave pärineb ravimi väljatöötamise ajal tehtud kliinilistest uuringutest täiskasvanutel ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud andmetest. Pärast kliinilistes uuringutes bilastiini manustamist 26 tervetele vabatahtlikele annustes, mis ületasid raviannuseid 10…11 korda (220 mg ühekordse annusena või 200 mg ööpäevas 7 päeva jooksul), oli ravist tingitud kõrvalnähtude esinemissagedus kaks korda suurem kui platseebo puhul. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pearinglus, peavalu ja iiveldus. Tõsiseid kõrvalnähte ja QTc- intervalli märkimisväärset pikenemist ei täheldatud. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud teave on kooskõlas kliinilistes uuringutes täheldatuga.
Bilastiini mitmekordse annuse (100 mg x 4 päeva) toimet ventrikulaarsele repolarisatsioonile hinnati kriitiliselt põhjalikus QT/QTc ristuvas uuringus, millest võttis osa 30 tervet vabatahtlikku. Märkimisväärset QTc intervalli pikenemist ei täheldatud.
Üleannustamise korral soovitatakse sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifiline antidoot bilastiinile puudub.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks. ATC-kood: R06AX29.
Toimemehhanism
Bilastiin on mittesedatiivne, pika toimeajaga, perifeerse histamiini -retseptoriH selektiivne antagonist, millel puudub afiinsus muskariini retseptorite suhtes.
Bilastiin inhibeeris histamiinist tingitud kuplade ja punetuse tekkimist nahal 24 tunni jooksul pärast ühekordse annuse manustamist.
Kliiniline efektiivsus
Bilastiini efektiivsust on uuritud täiskasvanutel ja noorukitel. Juhiste kohaselt saab tõestatud efektiivsust täiskasvanutel ja noorukitel ekstrapoleerida lastele, olles näidanud, et süsteemne ekspositsioon 10 mg bilastiini saanud lastel vanuses 6…11 aastat, kehakaaluga vähemalt 20 kg on ekvivalentne ekspositsiooniga täiskasvanutel, kes said 20 mg bilastiini (vt lõik 5.2). Täiskasvanute ja noorukite andmete ekstrapoleerimist peetakse selle ravimi puhul sobivaks, sest allergilise rinokonjunktiviidi ja urtikaaria patofüsioloogia on sama kõigis vanuserühmades.
Allergilise rinokonjunktiviidiga (hooajaline ja aastaringne) täiskasvanud ja noorukitest patsientidel läbi viidud kliinilistes uuringutes bilastiiniga annuses 20 mg, mida manustati üks kord ööpäevas 14…28 päeva jooksul, oli see tõhus selliste sümptomite leevendamisel nagu aevastamine, nina tilkumine, ninakihelus, ninakinnisus, silmade sügelemine, pisaravoolus ja silmade punetus. Bilastiin hoidis 24 tunni jooksul tõhusalt sümptomeid kontrolli all.
Kahes kliinilises uuringus, mis viidi läbi kroonilise idiopaatilise urtikaariaga patsientidel, oli Opexa annuses 20 mg üks kord ööpäevas 28 päeva jooksul tõhus sügelemise intensiivsuse ning kuplade arvu ja suuruse vähendamisel, samuti urtikaariast tingitud ebamugavustunde vähendamisel. Paranes patsientide une- ja elukvaliteet.
Bilastiiniga läbi viidud kliinilistes uuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulist QTc intervalli pikenemist ega teisi kardiovaskulaarseid toimeid, isegi juhul, kui ravimit manustati üheksale uuringus osalejale 7 päeva jooksul annuses 200 mg ööpäevas (10 korda suurem kui tavapärane raviannus), või siis, kui seda manustati koos P-glükoproteiini inhibiitoritega, nagu ketokonasool (24 uuringus osalejat) ja erütromütsiin (24 uuringus osalejat). Lisaks tehti 30 vabatahtlikul põhjalik QT-intervalli uuring.
Kontrollitud kliinilistes uuringutes soovitatava 20 mg annusega üks kord päevas oli bilastiini kesknärvisüsteemi ohutusprofiil sarnane platseebo omaga ja unisuse esinemissagedus ei erinenud statistiliselt platseebo puhul täheldatust. Annustes kuni 40 mg üks kord ööpäevas ei mõjutanud bilastiin kliinilistes uuringutes psühhomotoorset võimekust ega autojuhtimise võimet standardses autojuhtimise katses.
II ja III faasi uuringus osalenud eakatel patsientidel (≥ 65-aastased) ei täheldatud efektiivsuse või ohutuse seisukohalt mingeid erinevusi võrreldes nooremate patsientidega.
Kliiniline ohutus
12-nädalases kontrolliga uuringus lastel vanuses 2…11 aastat (kokku 509 last, neist 260 ravitud 10 mg bilastiiniga: 58 vanuses 2 kuni < 6 aastat, 105 vanuses 6 kuni < 9 aastat ja 97 vanuses 9 kuni < 12 aastat ning 249 ravitud platseeboga: 58 vanuses 2 kuni < 6 aastat, 95 vanuses 6 kuni < 9 aastat ja 96 vanuses 9 kuni < 12 aastat), milles kasutati soovitatavat laste annust 10 mg üks kord ööpäevas, oli bilastiini (n = 260) ohutusprofiil sarnane platseebo omaga (n = 249) ja kõrvaltoimeid täheldati 5,8%-l ja 8,0%-l vastavalt 10 mg bilastiini ja platseebot saanud osalejal. Nii 10 mg bilastiin kui ka platseebo näitasid selles uuringus väikest unisuse ja sedatsiooni skooride vähenemist laste uneküsimustikus ning statistiliselt olulisi erinevusi ravirühmade vahel ei esinenud. Nendel lastel vanuses 2…11 aastat, ei täheldatudQTc intervallis pärast ravi 10 mg bilastiiniga ööpäevas olulisi erinevusi võrreldes platseeboga. Allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise urtikaariaga lastele spetsiifilised elukvaliteedi küsimustikud näitasid üldist skooride suurenemist 12 nädala jooksul statistiliselt olulise erinevuseta bilastiini- ja platseeborühmade vahel. 509 lapsest moodustatud üldpopulatsiooni kuulusid: 479 allergilise rinokonjunktiviidiga osalejat ja 30 osalejat, kellel oli diagnoositud krooniline urtikaaria; 260 last said bilastiini, 252 (96,9%) allergilise rinokonjunktiviidi ja 8 (3,1%) kroonilise urtikaaria raviks. Analoogselt said 249 last platseebot, 227 (91,2%) allergilise rinokonjunktiviidi ja 22 (8,8%) kroonilise urtikaaria raviks.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada bilastiiniga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta vanuses alla 2 aasta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Bilastiin imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1,3 tunni pärast. Ravimi kuhjumist ei täheldatud. Bilastiini suukaudsel kasutamisel on biosaadavuse keskmine väärtus 61%.
Jaotumine
In vitro ja in vivo uuringud on näidanud, et bilastiin on P-glükoproteiini substraat (vt lõik 4.5 „Koostoimed ketokonasooli või erütromütsiiniga“ ja „Koostoimed diltiaseemiga“) ja OATP substraat (vt lõik 4.5 „Koostoime greibimahlaga“).
Terapeutilistes annustes seondub bilastiin plasmavalkudega 84…90% ulatuses.
Biotransformatsioon
In vitro uuringutes ei indutseerinud ega inhibeerinud bilastiin CYP450 isoensüümide aktiivsust.
Eritumine
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud massitasakaalu uuringus leiti pärast 20 mg C-märgisega bilastiini ühekordse annuse manustamist peaaegu 95% manustatud annusest uriinist (28,3%) ja roojast (66,5%) muutumatu bilastiinina, mis kinnitab, et bilastiini inimorganismis märkimisväärselt ei metaboliseerita. Tervetel vabatahtlikel oli arvutatud keskmine eritumise poolväärtusaeg 14,5 tundi.
Lineaarsus
Uuritud annusevahemikus (5…220 mg) oli bilastiini farmakokineetika lineaarne ja individuaalsed erinevused olid väikesed.
Neerukahjustus
Bilastiini toimeid on uuritud neerukahjustusega täiskasvanud patsientidel.
Neerukahjustusega isikutel läbi viidud uuringus suurenes keskmine (standardhälve) ∞0-AUC 737,4 (±260,8) ng x tundi/ml-st ilma neerukahjustuseta uuringus osalejatel [glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR): > 80 ml/min/1,73 m] kuni 967,4 (±140,2) ng x tundi/ml-ni kerge neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: 50…80 ml/min/1,73 m), 1384,2 (±263,23) ng x tundi/ml-ni mõõduka neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: 30…< 50 ml/min/1,73 m) ja 1708,5 (±699,0) ng x tundi/ml-ni raske neerukahjustusega uuringus osalejatel (GFR: < 30 ml/min/1,73 m). Keskmine (standardhälve) bilastiini poolväärtusaeg oli 9,3 tundi (±2,8) ilma neerukahjustuseta uuringus osalejatel, 15,1 tundi (±7,7) kerge neerukahjustusega uuringus osalejatel, 10,5 tundi (±2,3) mõõduka neerukahjustusega uuringus osalejatel ja 18,4 tundi (±11,4) raske neerukahjustusega uuringus osalejatel. Bilastiin eritus uriiniga kõigil uuringus osalejatel põhimõtteliselt täielikult 48…72 tunni jooksul. Neil farmakokineetilistel muutustel ei ole tõenäoliselt kliiniliselt olulist mõju bilastiini ohutusele, sest bilastiini plasmasisaldus jääb neerukahjustusega patsientidel siiski ohutuse piiridesse.
Maksakahjustus
Puuduvad farmakokineetilised andmed maksakahjustusega patsientide kohta. Inimorganismis bilastiin ei metaboliseeru. Kuna neerukahjustuse uuringu tulemused viitavad sellele, et peamiseks eritumisteeks on neerud, eritub sapiga eeldatavasti ainult marginaalne kogus bilastiini. Maksafunktsiooni muutustel ei ole eeldatavalt kliiniliselt olulist mõju bilastiini farmakokineetikale.
Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel saadi II faasi farmakokineetilisest uuringust, milles osales 31 last vanuses 4…11 aastat allergilise rinokonjunktiviidi või kroonilise urtikaariaga, kellele manustati üks kord ööpäevas bilastiini 10 mg suus dispergeeruva tabletina. Plasmakontsentratsiooni andmete farmakokineetiline modelleerimine näitas, et laste annus 10 mg bilastiini üks kord ööpäevas põhjustab süsteemse ekspositsiooni, mis on ekvivalentne sellega, mida täheldatakse pärast 20 mg annust täiskasvanutel ja noorukitel, mille puhul keskmine AUC väärtus on 1014 ng*tundi/ml lastel vanuses 6 kuni 11 aastat. Annuse 80 mg üks kord ööpäevas andmete alusel täiskasvanutel olid need tulemused ravimi ohutusprofiili järgi suuresti allpool ohutusläve. Need tulemused kinnitasid bilastiini 10 mg üks kord ööpäevas suukaudse annuse valikut sobiva raviannusena 6…11-aastastele lastele, kelle kehakaal on vähemalt 20 kg.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud bilastiini kahjulikku toimet inimesele.
Reproduktiivtoksilisuse uuringutes täheldati bilastiini toimeid lootele (embrüote kaotus enne ja pärast implantatsiooni rottidel ning kolju, rinnaku ja jäsemete mittetäielik luustumine küülikutel) ainult annuste puhul, mis olid toksilised emasloomale. Täheldatava kahjuliku toimeta annuste puhul saavutatud ekspositsioon ravimile oli piisavalt palju suurem (> 30 korda) ekspositsioonist, mis saavutatakse inimestel soovitud raviannuste kasutamisel.
Laktatsiooniuuringus leiti bilastiini imetavate rottide piimas, kellele oli manustatud suukaudne üksikannus (20 mg/kg). Bilastiini kontsentratsioon piimas oli ligikaudu poole väiksem kontsentratsioonist emaslooma plasmas. Nende tulemuste tähtsus inimeste jaoks ei ole teada.
Viljakusuuringutes rottidel ei avaldanud bilastiin suukaudselt manustatud annustes kuni 1000 mg/kg ööpäevas mingit mõju emas- ja isasloomade reproduktiivorganitele. See ei avaldanud mõju ka paaritumisele, viljakusele ega tiinusele.
Jaotumise uuringu andmete kohaselt, kus ravimi kontsentratsioon määrati autoradiograafiliselt, ei kuhju rottidel bilastiin kesknärvisüsteemis.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mannitool Naatriumkroskarmelloos Stearüülfumaraatnaatrium Sukraloos (E955)
Punase viinamarja lõhna- ja maitseaine (peamised koostisosad: kummiaraabik, etüülbutüraat, triatsetiin, metüülantranilaat, etanool, d-limoneen, linalool)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
5 aastat
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Opexa 10 mg suus dispergeeruvad tabletid on pakendatud OPA/Al/PVC//Al blisterpakenditesse. Iga blister sisaldab 10 suus dispergeeruvat tabletti. Blistrid on pakendatud pappkarpi.
Pakendi suurused on 10, 20, 30 või 50 suus dispergeeruvat tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Menarini International Operations Luxembourg S.A. 1, Avenue de la Gare
L-1611 Luxembourg Luksemburg
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.09.2017
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Mai 2018