Octostim - süstelahus (15mcg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Octostim, 15 mikrogrammi/ml süstelahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süstelahuse 1 ml sisaldab 15 mikrogrammi desmopressiinatsetaati, mis vastab 13,4 mikrogrammile desmopressiinile.

INN. Desmopressinum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, s.t on põhimõtteliselt naatriumivaba.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Pikenenud veritsusaja lühendamine või normaliseerimine invasiivsete terapeutiliste või diagnostiliste protseduuride, ureemia, maksatsirroosi, kaasasündinud või ravimitest tingitud trombotsüütide düsfunktsiooni või ebaselge etioloogiaga veritsusaja pikenemise puhul.

Verejooksu profülaktika väikeste kirurgiliste protseduuride korral hemofiilia A ja von Willebrandi tõve kergete ja keskmise raskusega vormide korral, kui haiged reageerivad testkogusele positiivselt. Märkus. Octostim’i ei tohi kasutada IIB-tüüpi von Willebrandi tõve puhul.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Verejooksu kestuse lühendamine, stabiliseerimine või ravi või verejooksu profülaktika invasiivsete operatsioonide korral pikenenud veritsusajaga patsientidel

Manustatakse 0,3 µg/kg naha alla või lahjendatuna 50...100 ml 0,9% naatriumkloriidilahusega veeniinfusioonina 15...30 min jooksul.

Positiivse efekti saavutamisel võib Octostim’i esialgset annust korrata 1...2 korda 12...24-tunniste intervallidega. Edasine annuse kordamine võib toimet vähendada.

Hemofiiliahaigetel on soovitud VIII:C faktori tõus määratud samade kriteeriumitega, mis ravil VIII:C faktori kontsentraadiga. Kui Octostim’i infusioon ei vii soovitud VIII:C faktori kontsentratsiooni suurenemisele plasmas, tuleb ravile lisada faktori VIII kontsentraati. Hemofiiliahaigete ravis tuleb silmas pidada patsiendi individuaalseid vere koagulatsiooninäitajaid.

Enne ravi Octostim’iga tuleb kindlasti määrata koagulatsioonifaktor ja veritsusaeg: VIII:C faktori ja

vWF:Ag väärtused plasmas suurenevad oluliselt pärast desmopressiini manustamist. Mistahes korrelatsioone nende faktorite plasmakontsentratsioonide ja veritsusaja vahel ei ole võimalik kindlaks teha ei enne ega pärast desmopressiini manustamist. Desmopressiini efekti veritsusajale on võimalusel otstarbekas määrata igal patsiendil individuaalselt.

Veritsusaja testi tuleks võimalusel standardiseerida kasutades Simplate II. Veritsusaja määramine ja koagulatsiooni faktorite määramine plasmas tuleb läbi viia koostöös spetsiaalsete koagulatsiooni laboritega.

Ravivastuse kontrollimine

VIII:C faktori kontsentratsiooni peab regulaarselt kontrollima, sest üksikjuhtudel on täheldatud korduvate annuste manustamise järgselt ka selle näitaja langust.

Octostim’i manustamisel peaks kontrollima ka patsiendi vererõhku.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Mõõduka ja raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb Octostim süstelahust kasutada ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Annuse kohandamine maksakahjustusega patsientidel ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed

Verejooksu kestuse lühendamine, stabiliseerimine või ravi või verejooksu profülaktika invasiivsete operatsioonide korral:

Vt täiskasvanud.

Manustamisviis

Süstelahus manustatakse nahaaluse süstena või intravenoosse infusioonina.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

•Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes

•Harjumuslik ja psühhogeenne polüdipsia (mille tulemusel suureneb uriinieritus 40 ml/kg/24 tunni jooksul)

•Anamneesis ebastabiilne stenokardia ja/või teadaolev või kahtlustatav dekompenseeritud südamepuudulikkus ning teised diureetikumravi vajavad seisundid

•Teadaolev hüponatreemia

•Antidiureetilise hormooni (ADH) liignõristuse sündroom

•IIB-tüüpi von Willebrandi tõbi.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused

Octostim-ravi ajal tuleb tagada vedeliku ja elektrolüütide tasakaal. Kui ravi ajal ei piirata vedeliku tarbimist võib kujuneda vedelikupeetus ja/või hüponatreemia koos kaasuvate nähtude ja sümptomitega või ilma (vt lõik 4.8).

Täiendav teave neerude kontsentratsioonivõime hindamiseks:

Diagnostilise kasutamise korral tuleb janu kustutamiseks vedeliku tarbimist piirata maksimaalselt 0,5 liitrini 1 tund enne ravimi manustamist ja kuni 8 tundi pärast ravimi manustamist. Neerude kontsentratsioonivõime hindamist alla 1-aastastel lastel tohib teostada vaid haiglas hoolika arstliku järelevalve all.

Täiendav teave hemostaatiliseks kasutamiseks:

Olukordades, kui on vajalik pikenenud hemostaas sh aktiivne operatsioonijärgne verejooks ja peptilise haavandi verejooks tsirroosiga patsientidel, tuleb desmopressiinist saadavat kasu võrreldes teiste hemostaatiliste ravimitega hoolikalt hinnata.

Patsientidel, kes saavad diureetikume, tuleb kasutusele võtta meetmed vedeliku ülekoormuse vältimiseks. Eriline ettevaatus on vajalik, kui esineb risk veepeetuse/hüponatreemia tekkeks (vt lõik 4.8). Vedeliku tarbimist tuleb piirata võimalikult väikse koguseni ning regulaarselt tuleb jälgida kehakaalu. Kehakaalu pideva suurenemise korral, seerumi naatriumisisalduse vähenemisel alla 130 mmol/l või plasma osmolaalsuse vähenemisel alla 270 mOsm/kg tuleb vähendada oluliselt vedeliku tarbimist ja katkestada Octostim’i manustamine.

Octostim ei alanda veritsusaega trombotsütopeenia puhul.

Ettevaatusabinõud

Enne ravi alustamist magediabeedi näidustusel tuleb välistada muud põiefunktsioonihäired ja urineerimistakistuse põhjused.

Ettevaatust tuleb rakendada patsientidel, kellel on oht intrakraniaalse rõhu tõusuks.

Imikutel, eakatel ja normaalsest madalama naatriumisisaldusega patsientidel võib esineda suurenenud risk hüponatreemia tekkeks. Ravi Octostim’iga tuleb katkestada või hoolikalt kohandada ägeda kaasuva haiguse ajal, mida iseloomustab vedeliku ja/või elektrolüütide tasakaalu häired (nt süsteemne infektsioon, palavik, gastroenteriit) ning liigse verejooksu korral, samuti tuleb hoolikalt jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu.

Eriline tähelepanu on vajalik, kui desmopressiini manustatakse samaaegselt teiste vee ja/või naatriumi homöostaasi mõjutavate ravimitega (vt lõik 4.5). Patsientidele, kes saavad kroonilist ravi vee ja/või naatriumi homöostaasi mõjutavate ravimitega, tohib Octostim’i manustada vaid juhul kui on kindel, et naatriumisisalduse algväärtus on normis.

Ettevaatust tuleb rakendada mõõduka ja raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min) patsientidel.

Octostim süstelahust ei tohi kasutada patsientidel, kellel on ülitundlikkus desmopressiini või mis tahes abiainete suhtes (vt lõik 4.8).

Turuletulekujärgselt on Octostim süstelahuse kasutamisega seoses teatatud süveveenitromboosi, ajuveresoonkonnahaiguste ja insuldi, tserebraalse tromboosi, südameinfarkti, stenokardia ja rinnavalu tekkest, mistõttu Octostim’i kasutamist tuleb hoolikalt kaaluda eakatel ning anamneesis esineva tromboosi, trombofiilia ja teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega või nende riskifaktoritega patsientidel.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Eriline tähelepanu on vajalik desmopressiini manustamisel samaaegselt teiste vee ja/või naatriumi homöostaasi mõjutavate ravimitega, nt opioidid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), tritsüklilised antidepressandid, mittesetroidsed põletikuvastased ained, kloorpromasiin, karbamasepiin ja mõned sulfonüüluurea rühma diabeedivastased ravimid, kuna samaaegne kasutamine võib suurendada vedelikupeetuse/hüponatreemia riski (vt lõik 4.4).

On vähetõenäoline, et Octostim omaks koostoimet maksa ainevahetust mõjutavate ravimitega, kuna in vitro uuringutes inimese mikrosoomidega on näidatud, et desomopressiini ei metaboliseerita olulisel määral maksas. Siiski vastavaid ametlikke in vivo uuringuid ei ole läbi viidud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Avaldatud andmed piiratud arvu magediabeeti põdevate rasedate naiste kohta (n = 53) nagu ka andmed piiratud arvu verejooksu tüsistustega rasedate naiste kohta (n=216) ei näita mingeid desmopresiini kõrvaltoimeid rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Käesolevaks ajaks pole muid asjakohaseid epidemioloogilisi andmeid saadaval. Loomkatsed ei viita otsestele või kaudsetele kahjulikele toimetele, rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule.

Ravimi määramisel rasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.

Loomadega teostatud reproduktiivsusuuringud ei ole näidanud kliiniliselt olulist toimet ei emasloomale ega järglastele. Inimese platsenta sagara mudeli in vitro analüüs on näidanud, et desmopressiini manustamisel terapeutilistes kontsentratsioonides, mis vastab soovitatud annustele, ei toimu transplatsentaarset transporti.

Imetamine

Suures annuses (300 mikrogrammi intranasaalselt) desmopressiinatsetaati saavate imetavate emade rinnapiima analüüs näitas, et desmopressiini kogused, mis võivad kanduda lapsele on märkimisväärselt väiksemad sellest tasemest, mis võiksid mõjutada imiku diureesi. Seega ei peeta imetamise lõpetamist vajalikuks.

Fertiilsus

Loomkatsed desmopressiniga ei viita fertiilsuse häiretele emas- ega isasrottidel.

Toime reaktsioonikiirusele

Octostim ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Turuletulekujärgselt on Octostim’i kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks hüponatreemia. (vt lõik 4.4 ja allpool „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“).

Harva on Octostim’i kasutamisega seoses teatatud rasketest ülitundlikkusreaktsioonidest sealhulgas anafülaktoidsest šokist ja anafülaktilisest reaktsioonist (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete tabel

Allolev tabel põhineb magediabeedi ja hematoloogilistel näidustustel täiskasvanutel Octostim’iga läbiviidud kliiniliste uuringute käigus teatatud kõrvaltoimete sagedusel ja turuletulekujärgsel kogemusel.

Turuletulekujärgselt või teiste desmopressiini sisaldavate ravimvormidega täheldatud kõrvaltoimed on lisatud sagedusekategooriasse „Teadmata“. Allolevas tabelis on toodud teatatud kõrvaltoimete sagedused. Kõrvaltoimed on klassifitseeritud vastavalt sagedusele ja organsüsteemi klassile. Sageduse kategooriad on defineeritud vastavalt järgmisele konventsioonile: Sage (≥1/100 kuni < 1/10), Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100); Harv (≥1/10000 kuni < 1/1000); Väga harv (< 1/10000) ja Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Teatatud kõrvaltoimete sagedus (kliinilised uuringud, spontaansed kõrvaltoime teatised, sh kirjandusest pärinevad juhud)

1. Teatatud koos hüponatreemiaga
2. Teatatud koos hüponatreemiaga või ilma
3. Teatatud peamiselt hematoloogiliste näidustuste korral (kõrge annus)
4. Spontaansete teatiste käigus teatatud kõrvaltoimed (sagedus teadmata). Kõrvaltoimed on kogutud turuletulekujärgsete spontaansete teatiste ja kirjandusest pärinevate juhtude alusel. Kuna kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonilt, ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata nende sagedust, mistõttu on need lisatud sagedusega “Teadmata”. Kõrvaltoimed on loetletud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassile. Igas organsüsteemi rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsidese vähenemise järjekorras.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Turuletulekujärgselt on Octostim’i kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks hüponatreemia. Hüponatreemia võib põhjustada peavalu, iiveldust, oksendamist, vee intoksikatsiooni, kehakaalu tõusu, halba enesetunnet, lihaskrampe, pearinglust, segasust, teadvusehäireid, generaliseerunud ja paikset turset (perifeerne, näo) ning rasketel juhtudel ajuturset, hüponatreemilist entsefalopaatiat, krambihoogusid ja koomat. Iiveldusest, oksendamisest, peavalust ja pearinglusest on teatatud ilma hüponatreemia esinemiseta. Hüponatreemia tekib antidiureetilise efekti tulemusel, mis on tingitud vee suurenenud tagasiimendumisest neerutorukestes ja plasma osmootsest lahjenemisest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ettevaatusabinõudele, mis on esitatud lõigus 4.4.

Hüponatreemia on pöörduv. Ravi tuleb teostada individuaalselt ning vältida tuleb kiiret ülekorrigeerimist, et vähendada teiste komplikatsioonide riski (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Turuletulekujärgselt on Octostim’i kasutamisega seoses teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest sealhulgas paiksetest allergilistest reaktsioonidest nagu düspnoe, erüteem, generaliseerunud ja paiksed tursed (perifeerne, näo), pruuritus, lööve, makulaarne lööve, erütematoosne lööve, nahakoorumine ja urtikaaria. Octostim’i kasutamisega seoses on teatatud ka raskematest ülitundlikkusreaktsioonidest sealhulgas anafülaktilisest šokist ja reaktsioonist ning anafülaktoidsest šokist ja anafülaktilisest reaktsioonist.

Harvadel juhtudel on desmopressiiniga ravitud patsientidel teatatud süvaveeni tromboosist, ajuveresoonkonna haigusest/insuldist, ajuveresoonkonna tromboosist, kopsuembooliast, müokardiinfarktist, stenokardiast ja rinnavalust. Kaasuvate faktorite ja/või puuduva teabe tõttu, ei saa põhjuslikku seost Octostim’iga tõestada/kinnitada.

Lapsed

Kliinilistest uuringutest pärinevad andmed kõrvaltoimete kohta lastel on väga piiratud.

Patsientide erirühmad

Eakatel ja normaalsest madalama naatriumisisaldusega patsientidel võib esineda suurenenud risk hüponatreemia tekkeks (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid:

Octostim’i üleannustamine põhjustab toime kestuse pikenemist ja suurendab seega vedeliku retentsiooni ja hüponatreemia ohtu.

Ravi:

Hüponatreemia ravi peab olema individuaalne ning see võib hõlmata Octostim-ravi lõpetamist, vedeliku tarbimise piiramist ja sümptomaatilist ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Vasopressiin ja selle analoogid.

ATC-kood: H01BA02

Octostim sisaldab desmopressiini, mis on struktuurselt sarnane naturaalse hüpofüüsi hormooniga arginiinvasopressiiniga. Erinevus seisneb tsüsteiini desaminatsioonis ja L-arginiini asendamises D- arginiiniga. Selle tulemusel püsib kliinilises annuses toime märkimisväärselt kauem ja puudub täielikult vasokonstriktoorne toime.

Suures koguses (0,3 mikrogrammi/kg) veeni manustatuna põhjustab desmopressiin vereplasmas 2...4- kordse VIII faktori koagulatiivse aktiivsuse suurenemist (VIII:C). Ühtlasi suureneb ka von Willebrandi faktori antigeeni (vWF:Ag) sisaldus plasmas, kuid väiksemal määral. Samal ajal vabaneb ka plasminogeeni aktivaator (t-PA).

Desmopressiini manustamise järgselt on täheldatud ka veritsusaja lühenemist või normaliseerumist ureemiaga, maksatsirroosiga, kaasasündinud või ravimitest tingitud trombotsüütide düsfunktsiooniga või ebaselge etioloogiaga veritsusaja pikenemisega patsientidel.

Desmopressiini manustamisel on välistatud HIV-infektsiooni ja viirushepatiidi oht, mis võib ette tulla VIII faktori kontsentraadi korral.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Biosaadavus subkutaanse süste korral võrreldes intravenoosse manustamisega on 85%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon pärast 0,3 mikrogrammi/kg manustamist subkutaanselt saavutati ligikaudu 60 minuti jooksul ja kogus oli keskmiselt 600 pg/ml.

Jaotumine

Desmopressiini jaotust kirjeldab kõige paremini kaheosaline jaotusmudel koos jaotusruumalaga 0,3...0,5 l/kg väljutusfaasi kestel.

Biotransformatsioon

Desmopressiini in vivo metabolismi pole uuritud. Desmopressiini ainevahetuse in vitro uuringud inimese maksa mikrosoomiga on näidanud, et märkimisväärne hulk ei metaboliseeru maksas tsütokroom P450 süsteemi abil. Seega on inimese maksa metabolismi in vivo toimumine tsütokroom P450 süsteemi abil ebatõenäoline. Desmopressiini toime muude ravimite farmakokineetikale on tõenäoliselt väike, tingituna selle tsütokroom P450 ravimite metaboliseerimise süsteemi inhibeerimise puudulikkusest.

Eritumine

Desmopressiini arvutatud kogukliirens on 7,6 l/h. Tervetel vabatahtlikel oli muutumatul kujul väljutatud fraktsiooni 52% (44...60%). Poolväärtusaeg varieerub 3…4 tunni vahel. Hemostaatilise toime kestus sõltub VIII:C poolestusajast, mis on umbkaudu 8…12 tundi.

Teatud patsiendirühmad

Neerukahjustus:

Mõõduka ja raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb rakendada ettevaatust.

Maksakahjustus:

Selles populatsioonis ei ole uuringuid teostatud.

Desmopressiini koostoime maksa metabolismi mõjutavate ravimitega on ebatõenäoline, kuna inimese mikrosoomidega läbi viidud in vitro uuringutes on näidatud, et desmopressiin ei metaboliseeru maksas märkimisväärselt.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensuse uuringuid ei ole tehtud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Octostim 15 mikrogrammi/ml süstelahus 1 ml ja 2 ml ampullides: naatriumkloriid; vesinikkloriidhape, süstevesi.

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkuaeg

4 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (temperatuuril 2...8 °C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstelahus on saadaval 2 suurusega pakendis:

Octostim süstelahus:

• 1 ml värvitust I tüüpi klaasist ampull (N5, N10)
• 2 ml värvitust I tüüpi klaasist ampull (N5, N10)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Intravenoosseks infusiooniks tuleb annus (0,3 µg/kg kehakaalu kohta) lahjendada 50...100 ml 0,9% naatriumkloriidilahusega (füsioloogiline lahus) ja manustada 15...30 min jooksul.

MÜÜGILOA HOIDJA

FERRING GmbH

Wittland 11

D-24109 Kiel

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

08.1996/25.06.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018