Oxycontin 10 mg - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (10mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OxyContin 10 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

OxyContin 20 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

OxyContin 40 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

OxyContin 80 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

10 mg tablett sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 9,0 mg oksükodoonile. 20 mg tablett sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 18,0 mg oksükodoonile. 40 mg tablett sisaldab 40 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 36,0 mg oksükodoonile. 80 mg tablett sisaldab 80 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 72,0 mg oksükodoonile. INN. Oxycodonum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastavad, ümara kujuga, kumerad tabletid.

10 mg tabletid on valget värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “10”. 20 mg tabletid on roosat värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “20”. 40 mg tabletid on kollast värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “40”. 80 mg tabletid on rohelist värvi, nende ühele küljele on märgitud “OC” ja teisele “80”.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas ja tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine:

Täiskasvanud ja eakad patsiendid:

OxyContin tablette võetakse 12-tunniste intervallidega. Annused määratakse sõltuvalt valu tugevusest, patsiendi varasemast valuvaigistite vajadusest, patsiendi kehakaalust ja soost (naistel kujunevad sama annuse juures vereplasmas kõrgemad kontsentratsioonid). Tavaliselt ei ole eakatel annuse muutmine vajalik.

Nõrgestatud organismiga eakatel patsientidel, opioide varem mittekasutanud patsientidel või patsientidel, kellel ei ole tugevat valu võimalik korrigeerida nõrgemate opioididega, on tavaline algannus 10 mg iga 12 tunni järel. Annust tuleb seejärel ettevaatlikult suurendada, vajadusel iga päev, kuni saavutatakse valu leevendumine. Kui võimalik, tuleb annuseid suurendada 25...50% inkrementidega. Sobiv annus konkreetsel patsiendil on selline, mis tagab valu leevendumise kogu 12 tunni vältel (mis jääb kahe manustamiskorra vahele) ning mis on hästi talutav. Kui nn hädaabi ravimit (läbilöögivalu leevendamiseks) tuleb manustada rohkem kui kaks korda ööpäevas, viitab see vajadusele suurendada OxyContin tablettide annust.

Üleminek seniselt suukaudselt morfiinilt:

Nendele patsientidele, kes seni kasutasid suukaudset morfiini, määratakse OxyContin’i ööpäevane annus järgmise suhte alusel: 10 mg oksükodooni suukaudne annus vastab 20 mg-le morfiini suukaudsele annusele. Tuleb arvestada, et antud suhe on ainult soovituslik juhis OxyContin tablettide annuse määramiseks ning patsientidevaheliste erinevuste tõttu tuleb igal konkreetsel patsiendil sobilik annus ettevaatlikult välja tiitrida.

Eakad patsiendid:

Eakatel (üle 65-aastastel) patsientidel teostatud kontrollitud farmakokineetikauuringutes on leitud, et eakatel on nooremate täiskasvanutega võrreldes oksükodooni kliirens ainult vähesel määral vähenenud. Vanusega seotud soovimatuid kõrvaltoimeid täheldatud ei ole; seetõttu võib ravimit eakatel kasutada samades annustes ja samasuguste intervallidega, nagu noorematel täiskasvanutel.

Valu, mis ei ole tingitud pahaloomulisest kasvajast:

Sõltuvusriski minimeerimiseks peaks ravi olema lühiajaline ja vahelduv. Ravi pikaajalise jätkamise vajadust tuleks kindlate ajavahemike järel uuesti hinnata. Tavaliselt ei ole sellistel patsientidel vaja kasutada suuremaid annuseid kui 160 mg ööpäevas.

Pahaloomulisest kasvajast tingitud valu:

Ravimi annus tuleb iga konkreetsel patsiendil individuaalselt tiitrida tasemeni, mille juures saavutatakse piisav valu leevendumine, ilma et sellega kaasneks mittekorrigeeritavaid kõrvaltoimeid.

Neeru- või maksapuudulikkusega patsiendid:

Erinevalt morfiinipreparaatidest ei teki OxyContin tablettide manustamisel märkimisväärset kogust aktiivseid metaboliite. Siiski võib selles patsiendirühmas esineda oksükodooni kõrgemat kontsentratsiooni vereplasmas kui normaalse neeru- või maksafunktsiooniga patsientidel. Seetõttu tuleb neil patsientidel ravi alustada ettevaatlikult, kasutades üht kolmandikku kuni poolt tavalisest annusest ning tiitrides edasisi annuseid ettevaatlikult. Raske maksapuudulikkuse korral võib olla vajalik ka manustamisintervallide pikendamine. Andmeid OxyContin’i kasutamise kohta hemodialüüsravi saavatel patsientidel ei ole.

Alla 20-aastased täiskasvanud ja lapsed:

Ravimi kasutamine ei ole soovitatav.

Manustamisviis

OxyContin tabletid tuleb alla neelata tervelt ning neid ei tohi poolitada, närida ega purustada. Poolitatud, katkinäritud või purustatud OxyContin tablettide sissevõtmine põhjustab oksükodooni kiire vabanemise ning potentsiaalselt letaalse annuse imendumise.

Ravi kestus

Oksükodooni ei tohi kasutada kauem kui vajalik.

Ravi lõpetamine

Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, on soovitav annuse astmeline vähendamine, et vältida ärajätunähtude teket.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine (oksükodoon) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Oksükodooni ei tohi kasutada mis tahes olukorras, kus opioidid on vastunäidustatud: krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, cor pulmonale, äge kõht, mao aeglustunud tühjenemine, äge maksahaigus, raske bronhiaalastma, raske hingamistegevuse pärssumine koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga või paralüütiline iileus.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opioidide üleannustamise suurim oht on hingamisdepressiooni teke. Ravimit tuleb ettevaatlikult kasutada nõrga tervisega eakatel, raske kopsufunktsiooni vähenemisega, maksa- või neerukahjustusega, müksödeemiga, hüpotüreoosiga, Addisoni tõvega, toksilise psühhoosiga, eesnäärme hüpertroofiaga, adrenokortikaalse puudulikkusega, alkoholismiga, delirium tremens’iga, sapiteede haigustega, pankreatiidiga, põletikulise soolehaigusega, hüpotensiooniga, hüpovoleemilistel, peavigastusega (koljusisese rõhu võimaliku tõusu tõttu) või MAO inhibiitoreid võtvatel patsientidel.

Nagu kõiki teisi opioidpreparaate, tuleb ka OxyContin tablette kasutada ettevaatusega kõhuõõne operatsioonide järgses perioodis, sest teadaolevalt halvendavad opioidid sooletrakti motoorikat. Ravimit ei tohi kasutada enne, kui arst on veendunud patsiendi normaalse soolefunktsiooni taastumises.

Pikaajalise ravi korral võib patsiendil areneda ravimi suhtes tolerantsus ja valu vaigistamiseks võib olla vaja üha suuremaid annuseid. OxyContin’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada patsientidel füüsilist sõltuvust ning ravi järsul katkestamisel võib tekkida ärajätusündroom. Kui patsient ei vaja enam ravi oksükodooniga, on soovitav annust järk-järgult vähendada, et vältida ärajätunähte.

Ärajätunähtudeks võivad olla: haigutamine, müdriaas, lakrimatsioon, rinorröa, treemor, hüperhidroos, ärevus, ärritatus, krambid ja unetus.

Esineda võib hüperalgeesia (eriti suurte annuste kasutamisel), mis ei allu järgnevale annuse tõstmisele. Vajalikuks võib osutuda oksükodooni annuse vähendamine või mõne teise opioidi kasutamine.

Oksükodooni väärkasutamise profiil on sarnane teiste tugevatoimeliste opioidiagonistide omale. Latentse või manifesteerunud sõltuvusega patsientidel võib esineda oksükodooni otsivat käitumist ja selle aine väärkasutust. Opioidanalgeetikumide, sh oksükodooni puhul esineb võimalus psüühilise sõltuvuse tekkeks. OxyContin’i tuleb erilise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite väärkasutust.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb neelata tervelt, neid ei tohi murda, närida ega purustada. Murtud, näritud või purustatud toimeainet kontrollitult vabastavate tablettide manustamine põhjustab toimeaine kiire vabanemise ja potentsiaalselt eluohtliku oksükodooni annuse imendumise (vt lõik 4.9).

Peroraalse ravimvormi parenteraalne manustamine võib põhjustada raskeid kõrvaltoimeid, mis võivad olla eluohtlikud.

Alkoholi ja OxyContin’i samaaegne kasutamine võib suurendada OxyContin’i kõrvaltoimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Oxycontin’i kasutamist ei soovitata preoperatiivselt ega 12...24 tundi pärast kirurgilist operatsiooni.

Kui OxyContin tablettide kasutamise ajal tekib paralüütilise iileuse kahtlus, tuleb ravimi kasutamine viivitamatult katkestada. Sarnaselt kõigi opioidpreparaatidega, tuleb ka OxyContin tablettide kasutamine katkestada 24 tundi enne planeeritavat kordotoomiat või mõnd muud valuvaigistamisele

suunatud kirurgilist protseduuri. Kui pärast seda protseduuri on OxyContin tablettide kasutamine jätkuvalt näidustatud, tuleb annused kohandada vastavalt uuele postoperatiivsele vajadusele.

OxyContin 80 mg tablette kasutatakse ainult patsientidel, kellel on tekkinud opioidide suhtes taluvus ning kelle ööpäevane annus on 160 mg või üle selle. Selle tugevuse määramisel tuleb olla ettevaatlik.

Kõik OxyContin tabletid sisaldavad laktoosi: 10 mg tablett 69,25 mg, 20 mg tablett 59,25 mg, 40 mg tablett 35,25 mg ning 80 mg tablett 78,50 mg laktoosi.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

OxyContin’i manustamisel koos kesknärvisüsteemi (KNS) toimivate ravimitega, nagu teised opioidid, rahustid, uinutid, antidepressandid, fenotiasiinid ja neuroleptikumid, võib KNSi pärssiv toime tugevneda. Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid omavad teadaolevat koostoimet narkootiliste valuvaigistitega. MAO inhibiitorid põhjustavad KNSi erutuvust või pärssumist, mida seostatakse hüper- või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4).

Oksükodooni manustamine koos kolinoblokaatorite või antikolinergilist toimet avaldavate ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinikumid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, Parkinsoni tõve ravimid) võib põhjustada antikolinergiliste kõrvaltoimete tugevnemist.

Alkohol võib tugevdada OxyContin’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Oksükodoon metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu ja osaliselt CYP2D6 abil. Nende metaboolsete radade aktiivsust võivad indutseerida või inhibeerida (täpsemalt allpool) erinevad kaasuvalt manustatavad ravimid või toidu koostisosad. Sellistel juhtudel tuleb oksükodooni annuseid vastavalt kohandada.

CYP3A4 inhibiitorid, nagu makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütrümütsiin ja telitromütsiin), asool-tüüpi seenevastased ravimid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir), tsimetidiin ja greipfruudi mahl võivad vähendada oksükodooni kliirensit, mis võib põhjustada oksükodooni kontrentratsiooni suurenemist vereplasmas.

Järgnevad mõned näited:

•Itrakonasool (tugev CYP3A4 inhibiitor), mida manustati viie päeva jooksul 200 mg suukaudselt, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC suurenemise. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 2,4 korda kõrgem (vahemikus 1,5...3,4).

•Vorikonasool (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 2 korda 200 mg ööpäevas (esimesed 2 annust olid 400 mg-sed), tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda kõrgem (vahemikus 2,7...5,6).

•Telitromütsiin (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 4 päeva jooksul 800 mg suukaudselt, tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda kõrgem (vahemikus 1,3...2.3).

•Greipfruudimahl (CYP3A4 inhibiitor), mida manustati 200 ml kolm korda ööpäevas viie päeva jooksul, tõstis suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7 korda kõrgem (vahemikus 1,1...2,1).

CYP3A4 indutseerijad nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja lihtnaistepuna võivad indutseerida oksükodooni metabolismi ja põhjustada oksükodooni plasmakliirensi suurenemist, mis võib viia oksükodooni plasmataseme languseni.

Järgnevad mõned näited:

•Lihtnaistepuna (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 300 mg kolm korda ööpäevas 15 päeva jooksul, vähendas suukaudselt manustatud oksükodooni AUCd. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 50% madalam (vahemikus 37...57%).

•Rifampitsiin (CYP3A4 indutseerija), mida manustati 600 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul, põhjustas suukaudselt manustatud oksükodooni AUC vähenemise. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 86% madalam.

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6 aktiivsust, nagu nt paroksetiin ja kinidiin, võivad põhjustada oksükodooni kliirensi vähenemist, mis võib viia oksükodooni taseme suurenemiseni vereplasmas.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Selle ravimi kasutamist tuleb rasedatel ja imetavatel patsientidel vältida nii palju kui võimalik.

Rasedus

Oksükodooni kasutamise kohta rasedatel naistel on andmeid piiratult. Imikuid, kelle emad on võtnud oksükodooni 3...4 nädalat enne sünnitust, tuleb monitoorida hingamisdepressiooni esinemise suhtes. Oksükodooni võtnud emade vastsündinutel võivad ilmneda ärajätunähud (opioidi ärajätusündroom vastsündinutel).

Imetamine

Oksükodoon eritub rinnapiima ning võib põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni. Seetõttu ei tohiks OxyContin tablette kasutada rinnaga toitvatel emadel.

Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib kahjustada võimet juhtida autot või kasutada keerukaid seadmeid. Kui patsiendi reaktsioonivõime on häiritud, ei tohiks ta autot juhtida või masinaid käsitseda.

Kõrvaltoimed

Allpool loetletud kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele. Kõrvaltoimete hindamisel lähtuti järgmistest esinemissagedustest:

Immuunsüsteemi häired:

Aeg-ajalt: ülitundlikkus

Sagedus teadmata: anafülaktiline reaktsioon, anafülaktoidne reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Sage: söögiisu vähenemine

Aeg-ajalt: veetustumine

Psühhiaatrilised häired:

Sage: ärevus, segasusseisund, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavalised mõtted

Aeg-ajalt: ärritatus, tundelabiilsus, eufooriline tuju, vähenenud libiido, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4) Sagedus teadmata: agressioon

Närvisüsteemi häired:

Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu Sage: treemor, letargia

Aeg-ajalt: amneesia, krambid, hüpertoonia, hüpesteesia, tahtmatud lihaskontraktsioonid, kõnehäire, minestus, paresteesia, düsgeusia

Sagedus teadmata: hüperalgeesia

Silma kahjustused:

Aeg-ajalt: nägemise halvenemine, mioos

Kõrva ja labürindi kahjustused:

Aeg-ajalt: pearinglus

Südame häired:

Aeg-ajalt: südamepekslemine (ärajätusündroomi puhul)

Vaskulaarsed häired:

Aeg-ajalt: vasodilatsioon

Harv: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Sage: düspnoe

Aeg-ajalt: hingamistegevuse pärssumine

Seedetrakti häired:

Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine

Sage: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia

Aeg-ajalt: düsfaagia, kõhupuhitus, röhitsemine, soolesulgus

Sagedus teadmata: hambakaaries

Maksa ja sapiteede häired:

Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus

Sagedus teadmata: kolestaas, sapikoolik

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Väga sage: sügelus

Sage: lööve, liighigistamine

Aeg-ajalt: nahakuivus

Harv: urtikaaria

Neerude ja kuseteede häired:

Aeg-ajalt: uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

Aeg-ajalt: erektsioonihäired, hüpogonadism

Sagedus teadmata: amenorröa

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Sage: asteenia, kurnatus

Aeg-ajalt: külmavärinad, ravimi ärajätusündroom, üldine halb enesetunne, tursed, perifeersed tursed, ravimtaluvus, janu

Sagedus teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Oksükodooni üleannustamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: mioos, hingamisdepressioon, unisus, skeletilihaste lõtvus ja hüpotensioon. Rasketel juhtudel võib tekkida vereringepuudulikkus, stuupor, kooma, hüpotoonia, bradükardia ja mitte-kardiogeenne kopsuturse; suurte annuste korral on võimalik ka surm.

Tuleb tagada patsiendi hingamisteede avatus. Üleannustamist võib ravida, manustades opioidantagoniste (nt 0,4...2 mg naloksooni intravenoosselt).

Vajadusel korratakse naloksooni manustamist 2...3-minutiliste intervallidega või manustatakse ravimit infusioonina: 2 mg naloksooni 500 ml-s füsioloogilises naatriumkloriidi lahuses või 5% glükoosilahuses (naloksoon 0,004 mg/ml). Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele.

Vajalikuks võib osutuda mao tühjendamine.

Toetavaid meetmeid (sh kunstlik hingamine, hapnik, vasopressorid ja vedelike infusioonid) tuleb rakendada üleannustamisega kaasneva tsirkulatoorse šoki leevendamiseks. Südameseiskus või arütmiad võivad vajada südamemassaaži või defibrillatsiooni. Säilitada tuleb vedelike ja elektrolüütide metabolism.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA05

Oksükodoonvesinikkloriid on opioidi agonist, millel puuduvad antagonistlikud toimed. Selle toimed on sarnased morfiinile.

Ravitoime on peamiselt valuvaigistav, anksiolüütiline, köhavastane ja sedatiivne. Toimemehhanism hõlmab opioidse toimega endogeensete ühenditega seonduvaid KNS opioidiretseptoreid.

Endokriinsüsteem

Opioidid võivad mõjutada hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealiste või hüpotalamus-hüpofüüs- sugunäärmete telgesid. Mõned võimalikud täheldatavad muutused on prolaktiini taseme tõus seerumis ning kortisooli ja testosterooni tasemete langus plasmas. Need hormonaalsed muutused võivad anda kliinilisi sümptomeid.

Seedetrakt

Opioidid võivad põhjustada Oddi sfinkteri spasmi.

Muud farmakoloogilised toimed

In vitro ja loomkatsetes looduslike opioididega (nagu morfiin) esines mitmesuguseid toimeid immuunsüsteemi osadele; selle leiu kliiniline tähendus on teadmata.

Ei ole teada, kas oksükodoon, mis on poolsünteetiline opioid, omab morfiinile sarnaseid immunoloogilisi toimeid.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest toimub aeglasemalt kui toimeainet koheselt vabastavatest ravimvormidest. Oksükodooni vabanemine OxyContin’i tablettidest on pH tasemest sõltumatu. Toimeaine vabanemine toimub kahefaasiliselt – alguses vabaneb toimeaine suhteliselt kiiresti, mistõttu tekib kiiresti ka valuvaigistav toime; seejärel hakkab toimeaine vabanema aeglasemalt, nii et ravimi toime jätkub veel 12 tunni jooksul. Toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide puhul saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon üldjuhul umbes 3…5 tundi pärast ravimi manustamist. OxyContin’i keskmine näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg on 4,5 tundi, mistõttu kujunevad püsiseisundi tingimused välja ravimi ühepäevase kasutusperioodi vältel. Toidu manustamine ei mõjuta või mõjutab vähesel määral oksükodooni imendumist toimeainet kontrollitult vabastavatest tablettidest.

Jaotumine

Pärast imendumist jaotub oksükodoon kogu organismi ulatuses. Umbes 45% oksükodoonist seondub vereplasma valkudega.

OxyContin tablettide biosaadavus suukaudsel manustamisel on võrreldav biosaadavusega oksükodooni sisaldava tavalise suukaudse ravimvormi biosaadavusega, kuid toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul kujuneb maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 3 tunni jooksul, samas kui tavalise preparaadi puhul on see aeg umbes 1...1,5 tundi. OxyContin 10 mg tableti 12-tunniste intervallidega manustamisel kujunev maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon on samaväärsed kontsentratsioonidega, mis on mõõdetud tavaliste oksükodooni 5 mg tablettide manustamisel 6-tunniste intervallidega.

OxyContin 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 80 mg tabletid on bioekvivalentsed nii toimeaine imendumiskiiruse kui imenduva koguse suhtes. Tavalise rasvarikka toidu söömine ei mõjuta oksükodooni maksimaalset kontsentratsiooni vereplasmas ega ka OxyContin’i tablettidest vabanevat ja imenduvat oksükodooni kogust.

Biotransformatsioon

Suukaudsel manustamisel on oksükodooni absoluutne biosaadavus kõrge – kuni 87%. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi. Oksükodoon metaboliseeritakse maksas noroksükodooniks, oksümorfooniks ja noroksümorfooniks, mis alluvad edasisele glükuronisatsioonile. Noroksükodoon, oksümorfoon ja noroksümorfoon tekivad oksükodoonist valdavalt CYP3A4 ja CYP2D6 vahendusel. In vitro koostoimeuuringutes noroksümorfooniga CYP3A4 ja CYP2D6 aktiivsus oluliselt pärsitud ei olnud, seega ei tarvitse noroksümorfoon teiste CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite muundamist mõjutada. On leitud, et noroksümorfoon seondub opioidide müü-retseptoritega. Oksümorfoonil esineb mõningane valuvaigistav toime, kuid seda ainet esineb vereplasmas niivõrd madalas kontsentratsioonis, et eeldatavalt ei oma see metaboliit oksükodooni farmakoloogilise toime kujunemises olulist rolli.

Eritumine

Nii toimeaine kui metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega.

Oksükodooni kontsentratsioon vereplasmas on eakatel patsientidel ainult vähesel määral muutunud, olles kuni 15% suuremad vastavatest väärtustest noorematel täiskasvanutel.

Naistel on oksükodooni kontsentratsioonid vereplasmas keskmiselt kuni 25% kõrgemad vastavatest väärtustest meestel (arvestatud on ka naiste ja meeste erineva kehakaaluga).

Mõõduka kuni raske maksapuudulikkusega patsientidel võivad oksükodooni ja noroksükodooni kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud ning oksümorfooni kontsentratsioonid vähenenud olla. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada ravimi toimete tugevnemise.

Mõõduka kuni raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <60 ml/min) võivad oksükodooni ja selle metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud olla. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg võib neil patsientidel pikenenud olla, see võib põhjustada ravimi toimete tugevnemise.

Prekliinilised ohutusandmed

Teratogeensus

Oksükodoonil puudus toime fertiilsusele või varajasele embrüonaalsele arengule isastel ja emastel rottidel nii suurte annuste kasutamisel nagu 8 mg/kg ööpäevas. Samuti ei põhjustanud oksükodooni suured annused väärarenguid rottidel (8 mg/kg ööpäevas) ega küülikutel (125 mg/kg ööpäevas).

Üksikloodete andmete analüüsimisel täheldati küülikutel annusega seotud arenguliste variatsioonide (lisandunud (27.) presakraalne lüli ja lisaroidepaar) esinemissageduse tõusu. Kui samasid andmeid analüüsiti pesakondade, mitte üksikloodete kaupa, siis annusega seotud arenguliste variatsioonide esinemissageduse tõusu ei esinenud, kuigi lisa-presakraalsete lülide esinemissagedus 125 mg/kg ööpäevas annuserühmas jäi kontrollrühmaga võrreldes oluliselt suuremaks. Kuna selline annusetase põhjustab tiinetele loomadele raskeid farmakoloogilisi toimeid, võisid loodete leiud olla emaslooma toksiliste kahjustuste sekundaarseks tagajärjeks.

Rottide peri- ja postnataalse arengu uuringus vähenesid emasloomade kehamassid ja toidutarbimise näitajad võrreldes kontrollrühmaga annuste juures, mis olid ≥2 mg/kg ööpäevas. 6 mg/kg ööpäevas annuserühma kuulunud emaste rottide F1 põlvkonnas vähenesid järglaste kehamassid. F1 järglastel ei täheldatud toimeid füüsilistele, refleksoloogilistele või sensoorsetele arenguparameetritele ega käitumisele või reproduktiivsusele (F1 põlvkonna NOEL tase oli 2 mg/kg ööpäevas, tuginedes kehakaalu muutustele, mida täheldati annusetasemel 6 mg/kg ööpäevas). Selles uuringus ei täheldatud ühegi annuse puhul toimeid F2 põlvkonnale.

Kartsinogeensus

Oksükodooni kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole loomkatseid läbi viidud.

Mutageensus

In vitro ja in vivo uuringute tulemused näitavad, et oksükodoonist tingitud genotoksilisuse risk inimestel on minimaalne või puudub oksükodooni süsteemsete kontsentratsioonide juures, mis saavutatakse raviannuste kasutamisel. Oksükodoon ei olnud mutageenne bakteriaalse mutageensuse testis ja in vivo hiirte mikronukleuse testis. Oksükodoon andis positiivse tulemuse in vitro hiirte lümfoomirakkude testis roti maksa S9 metaboolse aktivatsiooni olemasolul annusetasemel, mis ületas 25 mikrogrammi/ml.Kaks in vitro kromosomaalsete aberratsioonide testi viidi läbi inimese lümfotsüütidel. Esimeses testis andis oksükodoon negatiivse tulemuse ilma metaboolse aktivatsioonita, kuid S9 metaboolse aktivatsiooni olemasolul saadi positiivne tulemus, mis esines 24 h ajahetkel, kuid puudus 48 h pärast annustamist. Teises testis ei olnud oksükodoonil klastogeenseid toimeid nii metaboolse aktivatsiooniga kui ilma mis tahes kontsentratsioonil või ajahetkel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoos

Povidoon

Ammooniummetakrülaatpolümeer

Sorbiinhape

Triatsetiin

Stearüülalkohol

Talk

Magneesiumstearaat

Hüpromelloos

Hüdroksüpropüültselluloos (ainult 10 mg ja 80 mg tabletid)

Titaandioksiid (E171)

Makrogool

Polüsorbaat 80 (ainult 20 mg ja 40 mg tabletid)

Raudoksiid (E172) (ainult 20, 40 ja 80 mg tabletid)

Indigokarmiin (E132) (ainult 80 mg tabletid)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC-blisterpakendid pappkarbis

25, 28, 30, 56, 60 või 100 tabletti ühes karbis Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Gesellschaft.m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria

MÜÜGILOA NUMBRID

OxyContin 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300500 OxyContin 20 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300600 OxyContin 40 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300700 OxyContin 80 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 300800

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.02.2000

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2016