Olimel peri n4e - infusiooniemulsioon - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: B05BA10
Toimeaine: kombinatsioonid
Tootja: BAXTER S.A.

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

OLIMEL PERI N4E, infusiooniemulsioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

OLIMEL PERI on saadaval 3-kambrilises kotis. Iga kott sisaldab kaltsiumiga glükoosilahust, lipiidide emulsiooni ja aminohappe lahust teiste elektrolüütidega.

 

Sisaldused ühe koti kohta

 

 

 

 

 

 

 

1000 ml

1500 ml

2000 ml

2500 ml

 

 

 

 

 

18,75% glükoosilahus (vastab 18,75 g/100 ml)

400 ml

600 ml

800 ml

1000 ml

 

6,3% aminohappelahus (vastab 6,3 g/100 ml)

400 ml

600 ml

800 ml

1000 ml

 

15% lipiidide emulsioon (vastab 15 g/100 ml)

200 ml

300 ml

400 ml

500 ml

 

Erinevate ainete sisaldus 3 kambri sisu segamisel saadud emulsioonis:

Toimeained

1000 ml

1500 ml

2000 ml

2500 ml

 

 

 

 

 

Rafineeritud oliiviõli + rafineeritud sojaõliA

30,00 g

45,00 g

60,00 g

75,00 g

Alaniin

3,66 g

5,50 g

7,33 g

9,16 g

Arginiin

2,48 g

3,72 g

4,96 g

6,20 g

Asparagiinhape

0,73 g

1,10 g

1,46 g

1,83 g

Glutamiinhape

1,26 g

1,90 g

2,53 g

3,16 g

Glütsiin

1,76 g

2,63 g

3,51 g

4,39 g

Histidiin

1,51 g

2,26 g

3,02 g

3,77 g

Isoleutsiin

1,26 g

1,90 g

2,53 g

3,16 g

Leutsiin

1,76 g

2,63 g

3,51 g

4,39 g

Lüsiin

1,99 g

2,99 g

3,98 g

4,98 g

(ekvivalentne lüsiinatsetaadile)

(2,81 g)

(4,21 g)

(5,62 g)

(7,02 g)

Metioniin

1,26 g

1,90 g

2,53 g

3,16 g

Fenüülalaniin

1,76 g

2,63 g

3,51 g

4,39 g

Proliin

1,51 g

2,26 g

3,02 g

3,77 g

Seriin

1,00 g

1,50 g

2,00 g

2,50 g

Treoniin

1,26 g

1,90 g

2,53 g

3,16 g

Trüptofaan

0,42 g

0,64 g

0,85 g

1,06 g

Türosiin

0,06 g

0,10 g

0,13 g

0,16 g

Valiin

1,62 g

2,43 g

3,24 g

4,05 g

Naatriumatsetaattrihüdraat

1,16 g

1,73 g

2,31 g

2,89 g

Naatriumglütserofosfaathüdraat

1,91 g

2,87 g

3,82 g

4,78 g

Kaaliumkloriid

1,19 g

1,79 g

2,38 g

2,98 g

Magneesiumkloriidheksahüdraat

0,45 g

0,67 g

0,90 g

1,12 g

Kaltsiumkloriiddihüdraat

0,30 g

0,44 g

0,59 g

0,74 g

Glükoos, veevaba

75,00 g

112,50 g

150,00 g

187,50 g

(ekvivalentne glükoosmonohüdraadile)

(82,50 g)

(123,75 g)

(165,00 g)

(206,25 g)

A Segu rafineeritud oliiviõlist (ca 80%) ja rafineeritud sojaõlist (ca 20%), milles rasvhapete koguhulgast 20% on essentsiaalsed rasvhapped.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

Toitainete sisaldus igas kotis pärast emulsiooni valmissegamist:

 

1000 ml

1500 ml

2000 ml

2500 ml

 

 

 

 

 

Lipiidid

30 g

45 g

60 g

75 g

Aminohapped

25,3 g

38,0 g

50,6 g

63,3 g

Lämmastik

4,0 g

6,0 g

8,0 g

10,0 g

Glükoos

75,0 g

112,5 g

150,0 g

187,5 g

Energia:

 

 

 

 

Kalorite ligikaudne koguhulk

700 kcal

1050 kcal

1400 kcal

1750 kcal

Mitteproteiinsete kalorite hulk

600 kcal

900 kcal

1200 kcal

1500 kcal

Glükoosist saadavad kalorid

300 kcal

450 kcal

600 kcal

750 kcal

Lipiididest saadavate kalorite hulkA

300 kcal

450 kcal

600 kcal

750 kcal

Mitteproteiinsete kalorite ja

 

 

 

 

lämmastiku suhe

150 kcal/g

150 kcal/g

150 kcal/g

150 kcal/g

Glükoosist/lipiididest saadavate

 

 

 

 

kalorite suhe

50/50

50/50

50/50

50/50

Lipiidid / kalorite koguhulk

43%

43%

43%

43%

Elektrolüüdid:

 

 

 

 

Naatrium

21 mmol

31,5 mmol

42 mmol

52,5 mmol

Kaalium

16,0 mmol

24,0 mmol

32,0 mmol

40,0 mmol

Magneesium

2,2 mmol

3,3 mmol

4,4 mmol

5,5 mmol

Kaltsium

2,0 mmol

3,0 mmol

4,0 mmol

5,0 mmol

Fosfaat B

8,5 mmol

12,7 mmol

17,0 mmol

21,2 mmol

Atsetaat

27 mmol

41 mmol

55 mmol

69 mmol

Kloriid

24 mmol

37 mmol

49 mmol

61 mmol

pH

6,4

6,4

6,4

6,4

Osmolaarsus

760 mosm/l

760 mosm/l

760 mosm/l

760 mosm/l

A Sisaldab puhastatud munafosfatiidist saadavaid kaloreid

B Sisaldab lipiidide emulsioonist saadavaid fosfaate

RAVIMVORM

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist: infusiooniemulsioon.

Enne manustamiskõlblikuks muutmist:

KLIINILISED ANDMED

.Näidustused

  • aminohapete ja glükoosilahused on läbipaistvad, värvitud või kergelt kollakad,
  • lipiidide emulsioon on homogeenne ja piimjasvalge.

Täiskasvanute ja üle 2-aastaste laste parenteraalne toitmine, kui suukaudne või enteraalne toitmine on võimatu, ebapiisav või vastunäidustatud.

.Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

OLIMEL PERI ei soovitata kasutada alla 2-aastastel lastel, kuna ravimi koostis ja hulk ei ole neile sobivad (vt lõigud 4.4, 5.1 ja 5.2).

Alltoodud maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada. Mitmekambrilise koti kindla koostise tõttu ei pruugi olla võimalik samaaegselt katta patsiendi kõiki toitainete vajadusi. Esineda võib kliinilisi olukordi, kus patsient vajab teistsugust toitainete kogust, kui on nimetatud kindla koostisega kotis. Sellisel juhul tuleb kogust (annust) reguleerides võtta arvesse mõju, mis sellel võib olla kõikide teiste OLIMEL PERI toitaineliste koostisosade annuse määramisele. Näiteks võib lastel fosfaati vaja minna rohkem kui 0,2 mmol/kg ööpäevas. Sellistel juhtudel võivad meditsiinitöötajad kaaluda OLIMEL PERI mahu (annuse) reguleerimist, et see vastaks suuremale vajadusele.

Täiskasvanud

Annus sõltub patsiendi energiatarbest, kliinilisest seisundist, kehakaalust ning võimest OLIMEL PERI koostisosi metaboliseerida, samuti lisaenergiast või valkudest, mida manustatakse oraalselt/enteraalselt, seetõttu tuleb valida vastav koti suurus.

Keskmine ööpäevane vajadus on:

  • 0,16 kuni 0,35 g lämmastikku/kg kehakaalu kohta (1 kuni 2 g aminohappeid/kg), sõltuvalt patsiendi toitumuslikust seisundist ning kataboolse stressi määrast,
  • 20 kuni 40 kcal/kg,
  • 20 kuni 40 ml vedelikku/kg või 1 kuni 1,5 ml kulutatud kcal kohta.

OLIMEL PERI maksimaalne ööpäevane annus on 40 ml/kg (defineeritud vedelikukoguse järgi), mis vastab 1 g/kg aminohapetele, 3 g/kg glükoosile, 1,2 g/kg lipiididele, 0,8 mmol/kg naatriumile ja

0,6 mmol/kg kaaliumile. 70 kg kaaluva patsiendi puhul on see ekvivalentne 2800 ml OLIMEL PERI’ga ööpäevas, mille puhul manustatakse 71 g aminohappeid, 210 g glükoosi ja 84 g lipiide (st 1680 mitteproteiinseid kcal ja 1960 kogu-kcal).

Esimese tunni jooksul tuleb voolukiirust suurendada järk-järgult, seejärel tuleb seda kohandada, võttes arvesse juba manustatud annust, ööpäevast vedelikukogust ning infusiooni kestust.

OLIMEL PERI puhul on maksimaalseks infusiooni kiiruseks 3,2 ml/kg/tunnis, mis vastab aminohapete puhul kiirusele 0,08 g/kg/tunnis, glükoosi puhul kiirusele 0,24 g/kg/tunnis ning lipiidide puhul 0,10 g/kg/tunnis.

Üle 2-aastased lapsed

Lastel ei ole uuringuid läbi viidud.

Annus sõltub patsiendi energiatarbest, kliinilisest seisundist, kehakaalust ning võimest OLIMEL PERI koostisosi metaboliseerida, samuti lisaenergiast või valkudest, mida manustatakse oraalselt/enteraalselt, seetõttu tuleb valida vastav koti suurus.

Ööpäevane vedeliku, lämmastiku ja energiavajadus väheneb vanuse kasvades.

Lapsed jagatakse vastavalt vanusele kahte gruppi: 2- kuni 11-aastased ja 12- kuni 18-aastased.

OLIMEL PERI erinevad annustamissoovitused nendele vanusegruppidele on tingitud fosfaadi kontsentratsioonist ööpäevas (0,2 mmol/kg/ööpäevas)A ja lipiidide kontsentratsioonist tunnis. Soovitatavad annused on järgmised:

Komponent

2 kuni 11 aastat

 

12 kuni 18 aastat

 

 

 

 

 

 

SoovituslikA

OLIMEL

SoovituslikA

OLIMEL

 

 

PERI

 

PERI

 

 

Max kogus

 

Max kogus

Maksimaalne ööpäevane annus

 

 

 

 

 

 

 

 

Vedelikud

60...120

50...80

(ml/kg/ööpäevas)

 

 

 

 

Aminohapped

1...2 (kuni 3)

0,6

1...2

0,6

(g/kg/ööpäevas)

 

 

 

 

Glükoos (g/kg/ööpäevas)

12...14 (kuni 18)

1,8

3...10 (kuni

1,8

 

 

 

14)

 

Lipiidid (g/kg/ööpäevas)

0,5...3

0,7

0,5...2 (kuni 3)

0,7

Energia koguhulk

60...90

30...75

(kcal/kg/ööpäevas)

 

 

 

 

Maksimaalne infusiooni kiirus tunnis

 

 

 

OLIMEL PERI (ml/kg/h)

 

4,3

 

4,3

Aminohapped (g/kg/h)

0,20

0,11

0,12

0,11

Glükoos (g/kg/h)

1,2

0,32

1,2

0,32

Lipiidid (g/kg/h)

0,13

0,13

0,13

0,13

a: Soovituslikud väärtused 2005 ESPGHAN/ESPEN juhise põhjal

Esimese tunni jooksul tuleb voolukiirust suurendada järk-järgult, seejärel tuleb seda kohandada, võttes arvesse juba manustatud annust, ööpäevast vedelikukogust ning infusiooni kestust.

Üldiselt soovitatakse väikelastel alustada infusiooni madalas ööpäevases annuses ja suurendada seda järk-järgult kuni maksimaalse annuseni (vt ülal).

Manustamisviis ja -kestus

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Pärast koti avamist on soovitatav sisu kohe kasutada ja seda ei tohi alles hoida edasiste infusioonide tarbeks.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on segu piimjas, homogeenne.

Infusiooniemulsiooni valmistamise ja käsitsemise juhised on toodud lõigus 6.6.

Madala osmolaarsuse tõttu võib OLIMEL PERI manustada perifeerse või tsentraalse veeni kaudu.

Ühe kotitäie lahuse soovituslik infusiooni kestus on 12 kuni 24 tundi.

Parenteraalset toitmist võib jätkata niikaua, kuni patsiendi seisund seda nõuab.

.Vastunäidustused

OLIMEL PERI kasutamine on vastunäidustatud järgmistes olukordades:

.Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • enneaegsed vastsündinud, imikud ja alla 2aastased lapsed;
  • ülitundlikkus muna, sojaubade, maapähklivalkude või maisi/maisisaaduste (vt lõik 4.4) või mõne toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • aminohapete ainevahetuse kaasasündinud häired;
  • raske hüperlipideemia või raske lipiidide ainevahetuse häire, millega kaasub hüpertriglütserideemia;
  • raske hüperglükeemia;
  • naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja/või fosfori patoloogiliselt kõrge plasmakontsentratsioon.

Ülemääraselt kiire parenteraalsete toitelahuste manustamine võib olla raske või fataalse tagajärjega.

Infusioon tuleb peatada viivitamatult, kui tekivad allergilise reaktsiooni tunnused või sümptomid (nagu higistamine, palavik, külmavärinad, peavalu, nahalööve, düspnoe). Ravim sisaldab sojaubade õli ja munafosfatiidi. Sojauba ja munavalgud võivad põhjustada ülitundlikkusreaktsioone. Sojaubade ja maapähklivalkude vahel on täheldatud rist-allergilisi reaktsioone.

OLIMEL PERI sisaldab maisist saadud glükoosi, mis võib põhjustada ülitundlikkusreaktsioone maisi või maisisaaduste allergiaga patsientidel (vt lõik 4.3).

Tseftriaksooni ei tohi segada ega manustada samaaegselt ühegi kaltsiumit sisaldava intravenoosse lahusega, isegi eraldi infusioonivoolikute kaudu või eri infusioonikohtadesse. Tseftriaksooni ja kaltsiumit sisaldavaid lahuseid võib manustada üksteise järel, kui kasutatakse infusioonivoolikuid erinevates manustamiskohtades või kui infusioonivoolikud vahetatakse välja või loputatakse neid infundeerimise vahel hoolikalt füsioloogilise soolalahusega, et vältida sadestumist. Kui patsientidel on vaja pidevat püsiinfusiooni kaltsiumit sisaldavate parenteraalsete täistoitelahustega (total parenteral nutrition, TPN), võivad meditsiinitöötajad kaaluda mõne muu antibakteriaalse ravimi kasutamist, millega ei kaasne sellist sadestumise riski. Kui tseftriaksooni kasutamine on vajalik pideva parenteraalse toitmisega patsientidele, võib TPN lahuseid ja tseftriaksooni manustada korraga, kuid eraldi infusioonivoolikute kaudu erinevates infusioonikohtades. TPN lahuse infusiooni võib ka tseftriaksooni infusiooni ajaks peatada ja kaaluda infusioonivoolikute loputamist lahuste infundeerimise vahel (vt lõigud 4.5 ja 6.2).

Parenteraalseid toitelahuseid saavatel patsientidel on esinenud sadestumisi kopsu veresoontes, mis põhjustavad kopsu vaskulaarset embooliat ja respiratoorset distressi. Mõnel juhul on see lõppenud surmaga. Kaltsiumi ja fosfaadi ülemäärane lisamine suurendab kaltsiumfosfaadi sadestumise tekkeriski (vt lõik 6.2).

Esinenud on ka võimalikku sadestumise teket vereringes.

Lisaks lahusele tuleb korrapäraselt kontrollida ka sadestumise tekkimist infusioonikomplektis ja kateetris.

Respiratoorse distressi sümptomite esinemisel tuleb infusioon lõpetada ja teostada meditsiiniline hinnang.

Ärge lisage koti kolmele komponendile ega valmistatud lahusele ühtegi ravimit ega ainet, enne kui te pole veendunud nende sobivuses ning segamisel saadava preparaadi stabiilsuses (eriti lipiidide emulsiooni stabiilsuses). Sademe tekkimine või lipiidilahuse destabiliseerumine võib põhjustada vaskulaarset oklusiooni (vt lõigud 6.2 ja 6.6).

Enne infusiooni alustamist tuleb korrigeerida rasked vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, raske vedeliku ülekoormus ning rasked metaboolsed häired.

Intravenoosse infusiooni alustamisel on vajalik spetsiifiline kliiniline jälgimine.

Patsientidel, kes on parenteraalsel toitmisel, iseäranis kateetrite ebapiisava hoolduse korral, haiguse või ravimite immuunvastust mahasuruva mõju tagajärjel, võivad tekkida tüsistustena vaskulaarse sisenemiskoha infektsioon ja sepsis. Palaviku/külmavärinate, leukotsütoosi, sisenemisvahendi tehnilise tüsistuse ja hüperglükeemia nähtude ja sümptomite ning laborianalüüside tulemuste hoolikas jälgimine aitab ära tunda varajasi infektsioone. Patsientidel, kes vajavad parenteraalset toitmist, on tihti kalduvus infektsioosseteks tüsistusteks alatoitumuse ja/või esineva haigusseisundi tõttu. Septiliste tüsistuste esinemissageduse vähendamiseks tuleb järgida hoolikalt aseptilist tehnikat nii kateetri paigaldamisel ja hooldusel kui ka toitelahuse valmistamisel.

Kogu ravi kestel tuleb jälgida vee ja elektrolüütide tasakaalu, seerumi osmolaarsust, seerumi triglütseriidide sisaldust, happealustasakaalu, vere glükoosisisaldust ning maksa- ja neerufunktsioonide teste, vere hüübimist ja verepilti, sh trombotsüüte.

Sarnaste ravimite kasutamisel on esinenud maksaensüümide aktiivsuse tõusu ja kolestaasi. Maksapuudulikkuse kahtluse korral OLIMEL PERI kasutaval patsiendil peab kaaluma seerumi ammooniaagi sisalduse jälgimist.

Kui toitelahuse manustamisel ei ole lähtutud patsiendi vajadustest või kui patsiendi organismi võimet dieedi koostisosade metaboliseerimisel ei ole piisavalt hinnatud, võivad tekkida ainevahetuse häired. Kui toitaineid manustatakse liiga vähe või palju või kui kasutatakse konkreetse patsiendi vajadusteks sobimatu koostisega lisandit, siis võivad ilmneda ainevahetuse kõrvalnähud.

Aminohapete manustamine võib põhjustada ägedat foolhappe defitsiiti, seetõttu on soovitatav foolhappe igapäevane manustamine.

Ekstravasatsioon

Kateetri sisestamiskohta tuleb regulaarselt jälgida, et tuvastada ekstravasatsiooni sümptomeid. Ekstravasatsiooni tekkimisel tuleb manustamine otsekohe peatada ja jätta sisestatud kateeter või kanüül paigale, et kohe patsiendiga tegeleda. Võimalusel tuleb sisestatud kateetri/kanüüli kaudu aspireerida, et vähendada enne kateetri/kanüüli eemaldamist kudedes oleva vedeliku hulka. Jäseme kasutamisel tuleb kõnealune jäse üles tõsta.

Olenevalt kudedesse sattunud toote (sh tooted, mis võivad olla segatud ravimiga OLIMEL PERI) põhjustatud vigastuse astmest/ulatusest, tuleb tarvitada asjakohaseid meetmeid. Ravi võimaluste hulka kuuluvad mittefarmakoloogiline, farmakoloogiline ja/või kirurgiline sekkumine. Ulatusliku ekstravasatsiooni korral tuleb esimese 72 tunni jooksul konsulteerida ilukirurgiga.

Ekstravasatsiooni kohta tuleb esimese 24 tunni jooksul kontrollida vähemalt iga 4 tunni järel, seejärel kord ööpäevas.

Infusiooni ei tohi uuesti alustada samas perifeerses või tsentraalveenis.

Maksapuudulikkus

Maksapuudulikkusega patsientidel kasutada ettevaatusega, kuna hüperammoneemia tõttu on risk neuroloogiliste häirete tekkeks või süvenemiseks. Vajalikud on regulaarsed kliinilised ja laboratoorsed testid, eriti maksafunktsiooni parameetrite, vere glükoosisisalduse, elektrolüütide ja triglütseriidide sisaldus.

Neerupuudulikkus

Neerupuudulikkusega patsientidel kasutada ettevaatusega, eriti hüperkaleemia korral, kui ei viida läbi neerude täiendavat puhastamist jääkainetest, kuna on risk metaboolse atsidoosi ja hüperasoteemia tekkeks või süvenemiseks. Neil patsientidel tuleb hoolikalt jälgida vedeliku, triglütseriidide ja elektrolüütide sisaldust.

Verehaigused

Vere hüübimishäiretega ja aneemiaga patsientidel kasutada ettevaatusega. Verepilti ja hüübimisnäitajaid tuleb tihti jälgida.

Endokriinsüsteem ja metabolism

Kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on:

  • Metaboolne atsidoos. Süsivesikute manustamine ei ole soovitatav piimhappe atsidoosi korral. Regulaarsed kliinilised ja laboratoorsed analüüsid on vajalikud.
  • Suhkurtõbi. Patsienti tuleb jälgida glükoosi kontsentratsiooni muutuste, glükosuuria ja ketonuuria suhtes, vajadusel tuleb kohandada insuliini annust.
  • Hüperlipideemia, lipiidide olemaolu tõttu emulsiooniinfusioonis. Regulaarsed kliinilised ja laboratoorsed analüüsid on vajalikud.
  • Aminohapete ainevahetuse häired

Regulaarselt tuleb kontrollida seerumi triglütseriidide kontsentratsioone ning organismi võimet lipiide eemaldada.

Infusiooni ajal ei tohi seerumi triglütseriidide kontsentratsioon ületada 3 mmol/l.

Kui tekib kahtlus lipiidide ainevahetuse häiretele, on soovitatav mõõta seerumi triglütseriidide taset iga päev peale 5- kuni 6-tunnist perioodi, mil lipiide pole manustatud. Täiskasvanutel peab seerum olema „puhas” vähem kui 6 tundi pärast lipiidide emulsiooni sisaldava infusiooni lõppemist. Järgmist infusiooni tohib alustada alles pärast seda, kui seerumi triglütseriidide kontsentratsioonid on jõudnud manustamiseelse algväärtuseni.

Sarnaste toodete kohta on teateid rasvade ülekoormussündroomist. Kui organismi võime elimineerida OLIMEL PERI’s sisalduvaid lipiide on halvenenud, võib üleannustamisel tekkida rasvade

ülekoormussündroom: siiski võivad antud sündroomi nähud ja sümptomid ilmneda ka siis, kui toodet manustatakse vastavalt instruktsioonidele (vt ka lõik 4.8).

Hüperglükeemia nähtude ilmnemisel tuleb korrigeerida OLIMEL PERI infusiooni kiirust ja/või manustada insuliini.

Kui ravimit manustatakse perifeersesse veeni, võib tekkida tromboflebiit. Kateetri sisestamise kohta tuleb jälgida iga päev tromboflebiidi nähtude osas.

Lisaainete lisamisel lahusesse tuleb enne segu manustamist mõõta selle lõplikku osmolaarsust. Segu tuleb manustada, sõltuvalt selle osmolaarsusest, kas tsentraalse või perifeerse veenitee kaudu. Kui saadud segu on hüpertooniline, võib see perifeersesse veeni manustatuna põhjustada veeniärritust.

Kuigi toode sisaldab mikroelemente ja vitamiine naturaalses koguses, ei pruugi need vastata patsiendi organismi vajadustele ja defitsiidi tekkimise vältimiseks tuleb neid lisada. Lisaainete lisamiseks tootesse vaata instruktsioone.

OLIMEL PERI’t tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on suurenenud seerumi osmolaarsus, neerupealise puudulikkus, südamepuudulikkus või kopsude funktsioonihäire.

Alatoitunud patsientidel võib parenteraalse toitmise alustamine mõjutada vedeliku tasakaalu viies kopsuturse ja kongestiivse südamepuudulikkuseni või põhjustada kaaliumi, fosfori, magneesiumi või veeslahustuvate vitamiinide seerumikontsentratsiooni vähenemist. Need muutused võivad tekkida 24 kuni 48 tunni jooksul, seetõttu soovitatakse parenteraalset toitmist alustada ettevaatlikult ja aeglaselt, jälgides hoolikalt vedeliku, elektrolüütide, mikroelementide ja vitamiinide tasakaalu.

Ärge ühendage kotte järjestikku, kuna selle tagajärjeks võib olla õhkemboolia esimesse kotti jäänud jääkgaasi tõttu.

Ettevaatusabinõud lastel

OLIMEL PERI manustamisel üle 2-aastastele lastele on oluline kasutada kotti, mille maht vastab ööpäevasele annusele.

OLIMEL PERI ei sobi kasutamiseks alla 2-aastastel lastel, kuna:

  • selle glükoosisisaldus on liiga madal, mis võib põhjustada madala glükoosilipiidide suhte;
  • tsüsteiini puudumise tõttu on aminohapete koostis alla 2aastastele lastele ebapiisav;
  • kaltsiumi on liiga vähe;
  • kottide maht pole sobiv.

Üle 2-aastastele lastele limiteerib ööpäevase OLIMEL PERI annuse fosfaadi kogus lahuses, seetõttu tuleb lisada kõiki makrotoitaineid ja kaltsiumi.

Maksimaalne infusiooni kiirus on 4,3 ml/kg/h 2- kuni 18-aastastele lastele.

Vajalik on lisada lahusele vitamiine ja mikroelemente. Kasutada tuleb pediaatrilisi ravimvorme.

Ülemääraselt kiire infusiooniga seotud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada pidevat kontrollitud infusiooni.

OLIMEL PERI’t tuleb ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel on kalduvus elektrolüütide retentsioonile.

Aminohapete intravenoosse infusiooniga kaasneb mikroelementide, eriti vase ja tsingi, suurenenud eritumine uriiniga. Seda tuleks arvestada mikroelementide annustamisel, eriti pikaajalise intravenoosse toitmise korral.

.Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeuuringuid pole läbi viidud.

Pseudoaglutinatsiooni tekkevõimaluse tõttu ei tohi OLIMEL PERI’iga samaaegselt ja sama infusioonitoru kaudu manustada verd.

Kui vereproov võetakse enne emulsioonis sisalduvate lipiidide elimineerumist verest (lipiidid elimineeruvad enamasti 5...6 tunni jooksul pärast manustamist), võivad need mõjutada teatud laborianalüüside tulemusi (nt bilirubiin, laktaadi dehüdrogenaas, hapniku saturatsioon, hemoglobiin).

Tseftriaksooni-kaltsiumi sade võib tekkida, kui tseftriaksooni segatakse kaltsiumit sisaldavate lahustega samas intravenoosses manustamisvoolikus. Tseftriaksooni ei tohi segada ega sama infusioonivooliku (nt Y-koha) kaudu manustada samaaegselt koos intravenoossete kaltsiumit sisaldavate lahustega (sealhulgas OLIMEL PERI). Kuid tseftriaksiooni ja kaltsiumit sisaldavaid lahuseid võib manustada üksteise järel, kui infusioonivoolikuid loputatakse infundeerimiste vahel hoolikalt sobiva vedelikuga (vt lõigud 4.4 ja 6.2).

OLIMEL PERI sisaldab lipiidide emulsioonis naturaalses koguses K-vitamiini. OLIMEL PERI’s sisalduv soovituslik kogus K-vitamiini ei avalda eeldatavasti vastumõju kumariini derivaatidele.

Kaaliumi sisalduse tõttu OLIMEL PERI’s, tuleb hüperkaleemia ohu tõttu erilist tähelepanu pöörata patsientidele, keda ravitakse kaaliumi säästvate diureetikumidega (nt amiloriid, spironolaktoon, triamtereen), angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitoritega, angiotensiin II retseptori antagonistidega või immunosupressantidega takroliimus või tsüklosporiin.

.Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kliinilised andmed OLIMEL PERI kasutamise kohta rasedatel või imetavatel naistel puuduvad. Vastavalt näidustusele võib OLIMEL PERI’t vajadusel raseduse ning rinnaga toitmise ajal kasutada.

.Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

.Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid võib esineda ravimi ebaõige kasutamise korral (nt üleannustamine, liiga kiire infusioon) (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Kui infusiooni alguses tekib mõni järgnevatest allergilistest reaktsioonidest (nt higistamine, palavik, külmavärinad, peavalu, nahalööve, düspnoe), tuleb infusioon koheselt katkestada.

Randomiseeritud topeltpimedas, aktiivselt kontrollitud, efektiivsuse ja ohutuse uuringus OLIMEL N9- 840 teatati järgmistest kõrvaltoimetest. Kakskümmend kaheksa erinevas tervislikus seisundis patsienti (nt operatsioonijärgne paastumine, raskekujuline alatoitumine, ebapiisav või keelatud enteraalne toitmine) osales ja said ravitud; OLIMEL-grupi patsientidele manustati lahust kuni 40 ml/kg/ööpäevas 5 päeva vältel.

Kliiniliste uuringute koondandmete ja turuletulekujärgsete kogemuste kohaselt seostati OLIMEL PERI’ga järgmisi kõrvaltoimeid:

Organsüsteemi klass

MedDRA termin

EsinemissagedusA

 

 

 

Südame häired

Tahhükardia

SageA

Ainevahetus- ja

Söögiisu vähenemine

SageA

toitumishäired

Hüpertriglütserideemia

SageA

 

 

 

Seedetrakti häired

Kõhuvalu

SageA

 

Diarröa

SageA

 

Iiveldus

SageA

Vaskulaarsed häired

Hüpertensioon

SageA

 

 

 

Üldised häired ja

Ekstravasatsioon, mis võib avalduda süstekohal

TeadmataB

manustamiskoha

kui: valu, ärritus, turse/ödeem,

 

reaktsioonid

erüteem/soojustunne, naha nekroos,

 

 

villid/vesivillid, põletik, induratsioon, nahapingsus

 

 

 

 

A: Esinemissagedused on klassifitseeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

B: Ravimi OLIMEL PERI turuletulekujärgse kogemuse ajal teatatud kõrvaltoimed.

Kirjeldatud on järgmisi kõrvaltoimeid sarnastele parenteraalsetele toitelahustele; nende esinemissagedus on teadmata.

  • Vere ja lümfisüsteemi häired: trombotsütopeenia.
  • Maksa ja sapiteede häired: kolestaas, hepatomegaalia, kollatõbi.
  • Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkus.
  • Uuringud: vere aluselise fosfataasi tõus, transaminaaside aktiivsuse tõus, vere bilirubiinisisalduse tõus, maksaensüümide kõrgenenud tase.
  • Neerude ja kuseteede häired: asoteemia.
  • Vaskulaarsed häired: sadestised kopsu veresoontes (kopsu vaskulaarne emboolia ja respiratoorne distress) (vt lõik 4.4).

Rasvade ülekoormussündroom (väga harv)

Sarnaste toodete puhul on teatatud rasvade ülekoormussündroomist. Selle põhjuseks võib olla ebaõige manustamine (nt üleannustamine ja/või soovituslikust kõrgem infusioonikiirus, vt lõik 4.9). Selle sündroomi nähud ja sümptomid võivad aga ilmneda ka infusiooni alguses, kui infusiooni teostatakse vastavalt juhistele. Ravimis OLIMEL PERI sisalduvate lipiidide vähenenud või piiratud metaboliseerimine koos kauakestva plasma kliirensiga võib põhjustada nn rasvade ülekoormussündroomi. Antud sündroom põhjustab patsiendi kliinilise seisundi äkilist halvenemist ja sellele on iseloomulikud palavik, aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, hüübimishäired, hüperlipideemia, maksa rasvinfiltratsioon (hepatomegaalia), maksa funktsiooni halvenemine ja mõju kesknärvisüsteemile (nt kooma). Lipiidide emulsiooni manustamise katkestamisel tavaliselt see sündroom pöördub.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Ebaõige manustamise korral (üleannustamine ja/või lubatust suurem infusiooni kiirus) võivad tekkida hüpervoleemia ja atsidoosi sümptomid.

Ülemääraselt kiire infusioon või ravimi liiga suure hulga manustamine võib põhjustada iiveldust, oksendamist, külmavärinaid, peavalu, kuumahooge, hüperhidroosi ja häireid elektrolüütide tasakaalus. Sellistes olukordades tuleb infusioon viivitamatult katkestada.

Kui glükoosi infusioon ületab kliirensi, võib tekkida hüperglükeemia, glükosuuria ja hüperosmolaarsuse sündroom.

Lipiidide vähenenud või piiratud metaboliseerimine võib põhjustada nn rasvade ülekoormussündroomi, mis on lipiidide infusiooni peatamisel tavaliselt pöörduv (vt ka lõik 4.8).

Mõnel tõsisemal juhul võib vajalikuks osutuda hemodialüüs, hemofiltratsioon või hemodiafiltratsioon.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

.Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: parenteraalsed toitelahused

ATC-kood: B05BA10.

OLIMEL PERI lämmastiku- (aminohapete L-isomeerid) ja energiasisaldus (glükoos ja triglütseriidid) võimaldab säilitada adekvaatse lämmastiku ja energia tasakaalu.

Lahuse koostises on ka elektrolüüdid.

OLIMEL PERI’s sisalduv lipiidide emulsioon koosneb rafineeritud oliiviõlist ning rafineeritud sojaõlist (vahekorras 80/20), milles rasvhapete ligikaudne jaotus on järgmine:

  • 15% küllastatud rasvhappeid (SFA),
  • 65% monoküllastamata rasvhappeid (MUFA),
  • 20% polüküllastamata essentsiaalseid rasvhappeid (PUFA).

Fosfolipiidide ja triglütseriidide suhe on 0,06.

Oliiviõli sisaldab märkimisväärsel hulgal alfa-tokoferooli, mis koos mõõduka PUFA manustamisega parandab E-vitamiini sisaldust ning vähendab lipiidide peroksüdatsiooni.

Aminohapete lahus sisaldab 17 L-aminohappeid (sh 8 essentsiaalset aminohapet), mis on valgusünteesiks vajalikud.

Aminohapped on ka energiaallikaks, mille oksüdatsioonil eritub lämmastik uureana.

Aminohapete profiil:

  • essentsiaalsete aminohapete osakaal aminohapete hulgas: 44,8%;
  • essentsiaalsed aminohapped (g) / lämmastiku koguhulk (g): 2,8%;
  • hargnenud ahelaga aminohapete osakaal aminohapete hulgas: 18,3%.

Süsivesikute allikaks on glükoos.

.Farmakokineetilised omadused

OLIMEL PERI koostisosad (aminohapped, elektrolüüdid, glükoos, lipiidid) jaotuvad, metaboliseeruvad ja erituvad samamoodi, kui eraldi manustamise korral.

.Prekliinilised ohutusandmed

OLIMEL PERI’ga pole prekliinilisi uuringuid teostatud.

OLIMEL PERI’s sisalduva lipiidide emulsiooniga teostatud prekliinilised toksilisuse uuringud on näidanud sarnaseid muutusi, mida tavaliselt täheldatakse lipiidide emulsiooni suure manustamise korral: rasvmaks, trombotsütopeenia ning kolesterooli sisalduse tõus.

OLIMEL PERI’s sisalduva erineva koostise ja kontsentratsiooniga aminohapete ja glükoosilahusega tehtud prekliiniliste uuringute käigus ei ole spetsiifilist toksilisust täheldatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

.Abiainete loetelu

Lipiidide emulsiooni kamber: puhastatud munafosfatiid glütserool

naatriumoleaat

naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) süstevesi

Aminohapete ja elektrolüütide lahuse kamber: jää-äädikhape (pH reguleerimiseks)

süstevesi

Kaltsiumiga glükoosilahuse kamber: vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) süstevesi

.Sobimatus

Ärge lisage koti kolmele komponendile ega valmistatud lahusele ühtegi ravimit ega ainet, enne kui te pole veendunud nende sobivuses ning segamisel saadava preparaadi stabiilsuses (eriti lipiidide emulsiooni stabiilsuses).

Sobimatused võivad tekkida nt liigsest happelisusest (madal pH) või divalentsete katioonide (Ca2+ ja Mg2+) sobimatust sisaldusest, mis võivad destabiliseerida lipiidide emulsiooni.

Nagu kõigi parenteraalse toitmise lisaainete puhul, tuleb arvestada kaltsiumi ja fosfaadi suhtega. Kaltsiumi ja fosfaadi üleliigne lisamine, eriti mineraalsoolade näol, võib põhjustada kaltsiumfosfaadi sadestumist.

OLIMEL PERI sisaldab kaltsiumi ioone, mis tekitavad hüübimise lisariski, sadestudes tsitraadis antikoaguleeritud/säilitatud veres või vere komponentides.

Tseftriaksooni ei tohi segada ega samas infusioonivoolikus (nt Y-ühendusega) manustada koos intravenoosse kaltsiumit sisaldava lahusega, sealhulgas ravimiga OLIMEL PERI, tseftriaksoon- kaltsiumisoola sadestumise riski tõttu (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Sadestumise ohu tõttu ei tohi OLIMEL PERI’t manustada sama infusioonivooliku kaudu ega segada ampitsilliini või fosfenütoiiniga.

Kontrollige samaaegselt sama manustamise komplekti, kateetri või kanüüli kaudu manustatavate lahuste sobivust.

Ärge manustage verd sama veenitee kaudu ei enne, samaaegselt ega pärast infusiooni, kuna see võib põhjustada pseudoaglutinatsiooni.

.Kõlblikkusaeg

OLIMEL PERI kõlblikkusaeg müügipakendis: 2 aastat, kui välispakend on kahjustamata.

Kõlblikkusaeg pärast manustamiskõlblikuks muutmist:

Soovitatav on kasutada toodet kohe, kui kolme kambri vahelised mittepermanentsed pitserid on avatud. Siiski on manustamiskõlblikuks muudetud emulsiooni stabiilsus tõestatud 7 päeva jooksul temperatuuril 2 °C…8 °C ning seejärel 48 tundi temperatuuril kuni 25 °C.

Kõlblikkusaeg pärast lisaainete lisamist (elektrolüüdid, mikroelemendid, vitamiinid; vt lõik 6.6): Koos lisaainetega on ravimi kasutusaegne stabiilsus tõestatud 7 päeva jooksul temperatuuril

2 °C…8 °C ning seejärel 48 tundi temperatuuril kuni 25 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lisaainetega segu kasutada otsekohe. Kui seda ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused, pärast ravimi segamist ja enne kasutamist, kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui lisaainete lisamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

.Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda. Hoida välispakendis.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

.Pakendi iseloomustus ja sisu

3-kambriline kott on mitmekihiline plastist valmistatud kott. Koti sisemine (kontakt)kiht on valmistatud polüolefiinkopolümeeride segust ning see sobib aminohapete lahustega, glükoosilahuse ning lipiidide emulsiooniga. Ülejäänud kihid on valmistatud EVA-st (polüetüleenvinüülatsetaadist) ja kopolüestrist.

Glükoosikambril on süstekoht, mille kaudu saab lisada lisaaineid.

Aminohapete lahtril on infusioonikomplekti teraviku sisestamiskoht.

Õhkkontakti vältimiseks on kott pakitud hapnikubarjääriga välispakendisse, mis sisaldab hapniku absorbeerija kotikest.

Pakendi suurused:

1000 ml kott: 1 karbis 6 kotti

1500 ml kott: 1 karbis 4 kotti

2000 ml kott: 1 karbis 4 kotti

2500 ml kott: 1 karbis 2 kotti

Üks 1000 ml, 1500 ml, 2000 ml ja 2500 ml kott

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

.Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Avamine

Eemaldage kaitsev välispakend.

Eraldage hapniku absorbeerija kotike.

Veenduge, et kott ja mittepermanentsed pitserid on terved. Kasutage toodet vaid juhul, kui kott pole kahjustatud, kui mittepermanentsed pitserid on terved (st 3 kambri sisu pole segunenud), kui aminohapete ja glükoosilahus on selged, värvitud või veidi kollakad ja seal praktiliselt puuduvad nähtavad osakesed ning kui lipiidide emulsioon on homogeenne ja piimjas.

Lahuste ja emulsiooni segamine

Veenduge, et toode on toatemperatuuril, enne kui avate mittepermanentsed pitserid.

Rullige kotti, alustades koti ülemisest otsast (riputi poolt). Sissepääsuavade poolses küljes kaovad mittepermanentsed pitserid. Jätkake koti rullimist, kuni pitserid on avatud ligikaudu poole ulatuses. Segage, keerates kotti vähemalt 3 korda.

Segu on pärast manustamiskõlblikuks muutmist homogeenne piimjas emulsioon.

Lisaained

Kott mahutab piisavalt, et sinna lisada vitamiine, elektrolüüte ja mikroelemente.

Lisaained (sh vitamiinid) võib lisada valmissegatud segusse (pärast mittepermanentsete pitserite avanemist ning 3 kambri sisu segamist).

Vitamiine võib lisada ka glükoosikambrisse enne segu manustamiskõlblikuks muutmist (enne mittepermanentsete pitserite avamist ning enne 3 kambri segamist).

Kui lisate elektrolüüte sisaldatavatesse lahustesse lisaained, peab arvesse võtma ka need elektrolüüdid, mida kott juba algselt sisaldab.

Lisaained tuleb lisada aseptilistes tingimustes ning kvalifitseeritud personali poolt.

OLIMEL PERI’le võib elektrolüüte lisada vastavalt järgmisele tabelile:

1000 ml kohta

 

Kotis olev hulk

Maksimaalne lisatav

Maksimaalne

 

 

hulk

koguhulk

Naatrium

21 mmol

129 mmol

150 mmol

Kaalium

16 mmol

134 mmol

150 mmol

Magneesium

2,2 mmol

3,4 mmol

5,6 mmol

Kaltsium

2,0 mmol

3,0 (1,5A) mmol

5,0 (3,5A) mmol

Anorgaaniline fosfaat

0 mmol

8,0 mmol

8,0 mmol

Orgaaniline fosfaat

8,5 mmol B

15,0 mmol

23,5 mmol

A Väärtus vastab anorgaanilise fosfaadi lisamisele

B Kaasaarvatud lipiidide emulsioonis sisalduvad fosfaadid

Mikroelemendid ja vitamiinid:

Segu säilitab stabiisuse müügilolevate mikroelementide ja vitamiinide lisamisel (sisaldab kuni 1 mg rauda).

Informatsiooni saamiseks sobivuse kohta teiste lisaainetega pöörduge müügiloa hoidja kohaliku esinduse poole.

Lisandite kasutamise korral tuleb enne manustamist perifeerse veeni kaudu mõõta lahuse lõplikku osmolaarsust.

Lisaainete lisamiseks tehke järgmist:

  • Järgida tuleb aseptikareegleid.
  • Valmistage ette koti süstekoht.
  • Punkteerige süstimiskohta ning süstige lisaained kasutades nõela või segamisseadet.
  • Segage koti sisu ja lisaained.

Infusiooni valmistamine

Järgida tuleb aseptikareegleid.

Riputage kott paigale.

Eemaldage manustamisavalt plastkaitse.

Sisestage infusioonikomplekti teravik kindlalt manustamisavasse.

Manustamine

Ainult ühekordseks kasutamiseks

Manustage toode alles pärast 3 kambri vahel olevate mittepermanentsete pitserite purustamist ja 3 kambri sisu segunemist.

Veenduge, et segunenud emulsioon ei sisaldaks nähtavaid segunemata lahuste faase.

Pärast koti avamist tuleb sisu kasutada kohe. Avatud kotti ei tohi hoida alles edasiste infusioonide tarbeks. Ärge ühendage uuesti ühtegi osaliselt kasutatud kotti.

Ärge ühendage järjest mitut kotti, et vältida esimeses kotis olevast gaasist tingitud õhkembooliat.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal ja kõik seadmed tuleb hävitada.

MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter S.A.

Boulevard René Branquart, 80

7860 Lessines

Belgia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22/12/2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28/02/2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018