Nolpaza - süstelahuse pulber (40mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nolpaza 40 mg süstelahuse pulber
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga viaal sisaldab 40 mg pantoprasooli (naatriumseskvihüdraadina).
INN. Pantoprazolum
Teadaolevat toimet omavad abiained:
Iga viaal sisaldab 5,0 mg naatriumtsitraatdihüdraati ja naatriumhüdroksiidi q.s.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahuse pulber (süstelahuse pulber).
Valge või peaaegu valge ühtlane poorne mass.
10 ml 0,9% naatriumkloriidilahusega manustamiskõlblikuks muudetud lahuse pH on ligikaudu 10 ja osmolaalsus ligikaudu 382 mOsm/kg.
Edasise manustamiskõlblikuks muutmise järgselt 100 ml 0,9% naatriumkloriidilahusega või 5% glükoosilahusega on lahuse pH vastavalt ligikaudu 9 ja 8,5.
KLIINILISED ANDMED
4.1 | Näidustused |
- | Refluksösofagiit. |
- | Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand. |
- | Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid. |
4.2 | Annustamine ja manustamisviis |
Annustamine
Seda ravimit manustatakse tervishoiutöötaja poolt ja vastava meditsiinilise järelevalve all.
Pantoprasooli intravenoosne manustamine on soovitatav ainult juhul, kui suukaudne manustamine ei ole sobiv. On olemas andmed ravimi intravenoosse manustamise kohta kuni 7 päeva jooksul. Seetõttu tuleb pantoprasooli intravenoosne manustamine lõpetada ja asendada suukaudse 40 mg pantoprasooli manustamisega niipea, kui suukaudne ravi on võimalik.
Soovitatav annus:
Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand, refluksösofagiit
Soovitatav intravenoosne annus on üks viaal pantoprasooli (40 mg) ööpäevas.
Zollingeri-Ellisoni sündroom ja teised maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundid Zollinger-Ellisoni sündroomi ja teiste maohappe hüpersekretsiooniga seotud seisundite pikaajalist ravi alustatakse pantoprasooli intravenoosse ööpäevase annusega 80 mg. Seejärel võib annust vastavalt vajadusele järk-järgult suurendada või vähendada lähtuvalt maohappe sekretsiooni mõõtmistulemustest. 80 mg ületavad ööpäevased annused tuleb jaotada kahele manustamiskorrale ööpäevas. Võimalik on pantoprasooli annuse ajutine suurendamine üle 160 mg, kuid seda ei tohi kasutada kauem, kui on vajalik piisava happesekretsiooni kontrolli saavutamiseks.
Kui on vajalik kiire happesekretsiooni kontrolli saavutamine, piisab algannuse 2 x 80 mg pantoprasooli intravenoossest manustamisest, et vähendada maohappe sekretsiooni sihtväärtuseni (<10 mEq/h) ühe tunni jooksul enamikel patsientidel.
Patsientide eripopulatsioonid
Eakad
Eakatel patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.
Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada ööpäevast annust 20 mg pantoprasooli (pool 40 mg pantoprasooli viaalist) (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus
Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.
Lapsed
Nolpaza 40 mg süstelahuse pulbri ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Seetõttu ei soovitata Nolpaza 40 mg süstelahuse pulbrit kasutada alla 18-aastastel lastel.
Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.
Manustamisviis
Süstelahuse pulber lahustatakse 10 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumikloriidi süstelahusega. Valmistamise juhised vt lõik 6.6. Saadud lahuse võib manustada otse või lahjendada 100 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi või 55 mg/ml (5%) glükoosi süstelahusega.
Valmislahus tuleb ära kasutada 12 tunni jooksul (vt lõik 6.3).
Ravimi veenisisese manustamise kestus on 2...15 minutit.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi ajal regulaarselt kontrollida maksaensüümide aktiivsust. Maksaensüümide aktiivsuse tõusu korral tuleb ravi intravenoosse pantoprasooliga katkestada (vt lõik 4.2).
Seedetrakti pahaloomuline haigus
Sümptomaatiline ravivastus pantoprasoolile võib maskeerida seedetrakti pahaloomulise haiguse sümptomeid ja võib põhjustada diagnoosi hilinemist. Mis tahes hoiatavate sümptomite (nt
märkimisväärne tahtmatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse, aneemia või veriroe) või maohaavandi või selle kahtluse esinemisel tuleb välistada pahaloomulise haiguse võimalus.
Kui sümptomid püsivad vaatamata adekvaatsele ravile, tuleb kaaluda täiendavate uuringute vajadust.
Samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega
Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.5).
Bakterite poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonid
Ravi Nolpaza’ga võib veidi suurendada bakterite (nagu Salmonella, Campylobacter või C.difficile) poolt põhjustatud seedetrakti infektsioonide tekkeriski.
Hüpomagneseemia
Patsientidel, kes on saanud ravi PPI-dega (nagu pantoprasool) vähemalt kolm kuud ja enamikel juhtudel aasta, on kirjeldatud rasket hüpomagneseemiat. Tekkida võivad hüpomagneseemia tõsised ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, kuid need võivad alata märkamatult ja jääda tähelepanuta. Enamikel sellistel patsientidel hüpomagneseemia taandus pärast magneesiumivarude täiendamist ja PPI-ravi lõpetamist.
Patsientidel, kes eeldatavasti jäävad pikaajalisele ravile või nendel, kes võtavad PPI-sid koos digoksiini või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (nt diureetikumid), peaks kaaluma magneesiumisisalduse määramist enne PPI-ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal.
Luumurrud
Prootonpumba inhibiitorid, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes ja pika aja jooksul (> 1 aasta), võivad vähesel määral suurendada puusaluu-, randmeluu- ja lülisambamurdude riski, peamiselt eakatel või teiste teadaolevate riskitegurite olemasolu korral. Vaatlusuuringud näitavad, et prootonpumba inhibiitorid võivad luumurdude tekke koguriski suurendada 10...40%. Osa sellest suurenemisest võib olla tingitud teistest riskiteguritest. Patsiendid, kellel on osteoporoosi risk, peaksid saama ravi vastavalt kehtivatele kliinilistele ravijuhisele ja nad peaksid saama piisavas koguses D-vitamiini ja kaltsiumi.
Naha subakuutne erütematoosne luupus
Prootonpumba inhibiitoreid seostatakse väga harva naha subakuutse erütematoosse luupuse juhtudega. Kahjustuste ilmnemisel, eelkõige päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma viivitamata tervishoiutöötaja poole, kes peab kaaluma Nolpaza kasutamise katkestamist. Naha subakuutse erütematoosse luupuse teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoriga võib suurendada naha erütematoosse luupuse tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.
Naatrium
Ravim sisaldab alla 1 mmol naatriumi (23 mg) annuse kohta, st on praktiliselt naatriumivaba.
Häired laboratoorsete uuringute tegemisel
Kromograniin A (CgA) suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle häire vältimiseks tuleb ravi Nolpaza'ga lõpetada vähemalt 5 päeva enne CgA määramist (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriini sisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitoriga ravi lõpetamist.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ravimid pH-st sõltuva imendumise farmakokineetikaga
Maohappe sekretsiooni tugeva ja pikaajalise pärssimise tõttu võib pantoprasool takistada teiste ravimite imendumist, millede puhul suukaudsel manustamisel on mao pH oluline faktor, nagu näiteks mõned asooli-tüüpi seenevastased preparaadid, nagu ketokonasool, itrakonasool, posakonasool ning teised ravimid, nagu erlotiniib.
HIV proteaasi inhibiitorid
Pantoprasooli samaaegne kasutamine koos HIV proteaasi inhibiitoritega, mille imendumine on sõltuv happelisest mao pH-st, nagu näiteks atasanaviir, ei ole soovitatav biosaadavuse märkimisväärse vähenemise tõttu (vt lõik 4.4).
Kui HIV proteaasi inhibiitori ja prootonpumba inhibiitori samaaegne kasutamine on vältimatu, on soovitatav patsienti kliiniliselt hoolikalt jälgida (näiteks viiruskoormust). Pantoprasooli annus ei tohi ületada 20 mg ööpäevas. Vajalik võib olla HIV proteaasi inhibiitori annuse kohandamine.
Kumariini tüüpi antikoagulandid (fenprokumoon või varfariin)
Samaaegne pantoprasooli manustamine koos fenprokumooni või varfariiniga ei mõjutanud varfariini, fenprokumooni farmakokineetikat ega rahvusvahelist standardsuhet (International Normalised Ratio, INR). Ent on teatatud INR-i ja protrombiiniaja tõusust patsientidel, kes saavad PPI-ga samaaegselt ravi varfariini või fenprokumooniga. INR ja protrombiiniaja tõus võib põhjustada veritsusi ja isegi surma. Patsiente, keda ravitakse pantoprasooli ja fenprokumooni või varfariiniga võivad vajada monitoorimist protrombiiniaja ja INR-i tõusu suhtes.
Metotreksaat
Suures annuses metotreksaadi (nt 300 mg) ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest mõnedel patsientidel. Seetõttu olukordades, kus kasutatakse suures annuses metotreksaati, näiteks pahaloomuliste kasvajate ja psoriaasi puhul, võib kaaluda pantoprasooli kasutamise ajutist katkestamist.
Teised koostoimete uuringud
Pantoprasool metaboliseerub ulatuslikult maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi vahendusel. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt.
Koostoimeuuringutes nimetatud ensüümide vahendusel metaboliseeruvate ravimitega (nt karbamasepiin, diasepaam, glibenklamiid, nifedipiin ning levonorgestreeli ja etünüülöstradiooli sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid) ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid.
Ei saa välistada koostoimet pantoprasooli ja teiste ravimite või ühendite vahel, mis metaboliseeruvad sama ensüümsüsteemi kaudu.
Koostoimeuuringute tulemused näitavad, et pantoprasool ei mõjuta CYP1A2 (nt kofeiin, teofülliin), CYP2C9 (nt piroksikaam, diklofenak, naprokseen), CYP2D6 (nt metoprolool) ega CYP2E1 (nt etanool) kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi ega p-glükoproteiini poolt vahendatud digoksiini imendumist.
Ei ole täheldatud koostoimeid samaaegselt manustatud antatsiididega.
Läbi on viidud ka koostoime uuringud pantoprasooli ja samaaegselt kasutatavate antibiootikumidega (klaritromütsiin, metronidasool, amoksitsilliin). Kliiniliselt olulisi koostoimeid nimetatud uuringutes ei täheldatud.
Ravimid, mis indutseerivad või inhibeerivad CYP2C19
CYP2C19 inhibiitorid, nagu näiteks fluvoksamiin, võivad suurendada pantoprasooli süsteemset kokkupuudet. Annuse vähendamine võib olla vajalik patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi pantoprasooliga suures annuses või maksakahjustusega patsientidel.
Ensüümi indutseerijad, mis mõjutavad CYP2C19 ja CYP3A4, nagu näiteks rifampitsiin ja naistepuna (Hypericum perforatum) võivad langetada PPI-de plasmakontsentratsiooni, mis metaboliseeruvad nende ensüümsüsteemide kaudu.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et pantoprasool ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.
Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida Nolpaza kasutamist raseduse ajal.
Imetamine
Loomkatsetes on leitud, et pantoprasool eritub piima. Andmed pantoprasooli eritumise kohta inimese rinnapiima on puudulikud, kuid on teateid pantoprasooli eritumise kohta inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Seetõttu tuleb otsuse tegemisel, kas jätkata/lõpetada imetamine või jätkata/lõpetada ravi pantoprasooliga, arvesse võtta imetamisest saadavat kasu lapsele ning pantoprasoolravist saadavat kasu naisele.
Fertiilsus
Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Pantoprasool ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kõrvaltoimetena võivad tekkida pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende nähtude esinemisel ei tohi patsient juhtida autot ega töötada masinatega.
Kõrvaltoimed
Ravimi kõrvaltoimete teket võib eeldada ligikaudu 5% patsientidest. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoime on tromboflebiit süstekohas. Kõhulahtisust ja peavalu esines ligikaudu 1% patsientidest.
Järgnevas tabelis on loetletud pantoprasooli kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimed vastavalt järgmisele esinemissageduse klassifikatsioonile:
- Väga sage (≥1/10)
- Sage (≥1/100 kuni <1/10)
- Aegajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
- Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
- Väga harv (<1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Ravimi turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimete puhul ei ole võimalik hinnata nende esinemissagedust, seetõttu on nende puhul kasutatud terminit „teadmata“.
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Kõrvaltoimete tabel
Tabel 1. Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud pantoprasooli kõrvaltoimed
Esinemissagedus | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
Organ- |
|
|
|
|
|
süsteemi klass |
|
|
|
|
|
Vere ja |
|
| Agranulotsütoos | Trombo- |
|
lümfisüsteemi |
|
|
| tsütopeenia; |
|
häired |
|
|
| leukopeenia; |
|
|
|
|
| pantsütopeenia |
|
Immuunsüsteemi |
|
| Ülitundlikkus (sh |
|
|
häired |
|
| anafülaktilised |
|
|
|
|
| reaktsioonid ja |
|
|
|
|
| anafülaktiline |
|
|
|
|
| šokk) |
|
|
Ainevahetus- ja |
|
| Hüperlipideemia |
| Hüponatreemia; |
toitumishäired |
|
| ja vere |
| hüpomagneseemia |
|
|
| lipiididesisalduse |
| (vt lõik 4.4); |
|
|
| suurenemine |
| hüpokaltseemia(1); |
|
|
| (triglütseriidid, |
| hüpokaleemia |
|
|
| kolesterool); |
|
|
|
|
| kehakaalu |
|
|
|
|
| muutused |
|
|
Psühhiaatrilised |
| Unehäired | Depressioon (ja | Des- | Hallutsinatsioonid; |
häired |
|
| kõik ägenemised) | orientatsioon | segasus (eelkõige |
|
|
|
| (ja kõik | vastava |
|
|
|
| ägenemised) | eelsoodumusega |
|
|
|
|
| patsientidel ning ka |
|
|
|
|
| olemasolevate |
|
|
|
|
| sümptomite |
|
|
|
|
| ägenemine) |
Närvisüsteemi |
| Peavalu; | Maitsetundlikkuse |
| Paresteesia |
häired |
| pearinglus | muutused |
|
|
Silma |
|
| Nägemishäired/ |
|
|
kahjustused |
|
| ähmane nägemine |
|
|
Seedetrakti häired | Maopõhja | Kõhulahtisus; |
|
|
|
| näärmete | iiveldus/ |
|
|
|
| polüübid | oksendamine; |
|
|
|
| (hea- | kõhupuhitus ja |
|
|
|
| loomulised) | meteorism; |
|
|
|
|
| kõhukinnisus; |
|
|
|
|
| suukuivus; valu ja |
|
|
|
|
| ebamugavustunne |
|
|
|
|
| kõhus |
|
|
|
Maksa ja |
| Maksaensüümide | Bilirubiini- |
| Maksarakkude |
sapiteede häired |
| aktiivsuse | sisalduse |
| kahjustus; ikterus; |
|
| suurenemine | suurenemine |
| maksarakkude |
|
| (transaminaasid, |
|
| puudulikkus |
|
| gamma-GT) |
|
|
|
Naha ja |
| Lööve/eksanteem/ | Urtikaaria; |
| Stevensi-Johnsoni |
nahaaluskoe |
| eruptsioon; | angioödeem |
| sündroom; Lyelli |
kahjustused |
| sügelus |
|
| sündroom; |
|
|
|
|
| multiformne |
|
|
|
|
| erüteem; |
|
|
|
|
| valgustundlikkus; |
|
|
|
|
| naha subakuutne |
|
|
|
|
| erütematoosne |
|
|
|
|
| luupus (vt lõik 4.4) |
Lihas-skeleti ja |
| Puusa-, randme- | Liigesvalu; |
| Lihasspasm(2) |
sidekoe |
| või | lihasvalu |
|
|
kahjustused |
| lülisambamurd (vt |
|
|
|
|
| lõik 4.4) |
|
|
|
Esinemissagedus | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
Organ- |
|
|
|
|
|
süsteemi klass |
|
|
|
|
|
Neerude ja |
|
|
|
| Interstitsiaalne |
kuseteede häired |
|
|
|
| nefriit (võimaliku |
|
|
|
|
| progresseerumisega |
|
|
|
|
| kuni neeru- |
|
|
|
|
| puudulikkuseni) |
Reproduktiivse |
|
| Günekomastia |
|
|
süsteemi ja |
|
|
|
|
|
rinnanäärme |
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
Üldised häired ja | Süstekoha | Asteenia, väsimus | Kehatemperatuuri |
|
|
manustamiskoha | tromboflebiit | ja halb enesetunne | tõus; perifeersed |
|
|
reaktsioonid |
|
| tursed |
|
|
- Hüpokaltseemia koos hüpomagneseemiaga
- Elektrolüütide tasakaalu häire tagajärjel tekkiv lihasspasm
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Üleannustamise sümptomid inimesel ei ole teada.
Annused kuni 240 mg, mida manustati veenisiseselt 2 minuti jooksul, olid hästi talutavad.
Ravi
Kuna pantoprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega, siis ei ole ta kergesti dialüüsitav. Üleannustamise korral, kui esinevad mürgistuse kliinilised sümptomid, tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Spetsiifilisi ravisoovitusi ei ole.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC02.
Toimemehhanism
Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis pärsib maos soolhappe sekretsiooni, blokeerides spetsiifiliselt mao parietaalrakkude prootonpumbad.
Pantoprasool konverteeritakse mao parietaalrakkude happelises keskkonnas aktiivseks vormiks, kus ta pärsib ensüümi -ATPaasi,+/K+H st mao soolhappe produktsiooni viimast etappi. Inhibeeriv toime sõltub annusest ning mõjutab nii basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Enamikul patsientidel saavutatakse sümptomite taandumine 2 nädala jooksul. Sarnaselt teistele prootonpumba inhibiitoritele ja -retseptoriteH inhibiitoritele põhjustab pantoprasoolravi mao happesuse vähenemist ja seeläbi suurendab gastriinisisaldust proportsionaalselt happesuse langusega. Gastriinisisalduse tõus on pöörduv. Kuna pantoprasool seondub ensüümiga raku retseptoritasemest distaalsel, võib ta inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumatult teiste ainete (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin) stimulatsioonist. Toime on ühesugune nii ravimi suukaudsel kui ka intravenoossel manustamisel.
Farmakodünaamilised toimed
Pantoprasooli kasutamisel suureneb tühja kõhu gastriinisisaldus. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamikul juhtudel normivahemiku ülempiiri. Pikaajalisel kasutamisel gastriinisisaldus enamasti kahekordistub. Liigset suurenemist esineb siiski ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena võib pikaajalise ravi korral üksikjuhtudel vähesel kuni mõõdukal määral suureneda spetsiifiliste endokriinrakkude (ECL) arv maos (lihtne kuni adenomatoosne hüperplaasia). Kuid seni inimestel läbi viidud uuringutes ei ole täheldatud loomkatsetes leitud kartsinoidi-eelseid seisundeid (atüüpiline hüperplaasia) ega mao kartsinoide (vt lõik 5.3).
Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriinisisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Ka CgA sisaldus suureneb maohappesuse vähenemise tagajärjel. CgA suurenenud sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid.
Olemasolevad avaldatud tõendid näitavad, et prootonpumba inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada 5 päeva kuni 2 nädalat enne CgA mõõtmist. See võimaldab PPI-ravi järel suurenenud CgA sisaldusel langeda referentsvahemikku.
Vastavalt loomkatsete tulemustele ei saa üle ühe aasta kestva pantoprasoolravi korral täielikult välistada mõju kilpnäärme endokriinsetele parameetritele.
Farmakokineetilised omadused
Üldine farmakokineetika
Farmakokineetika ei erine ühekordse ega korduva manustamise järgselt. Annusevahemikus 10...80 mg on pantoprasooli plasma kliirens lineaarne nii pärast suukaudset kui veenisisest manustamist.
Jaotumine
Pantoprasooli seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98%. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg.
Eritumine
Toimeaine metaboliseerub peaaegu täielikult maksas. Peamiseks metabolismiteeks on demetüleerimine CYP2C19 poolt, millele järgneb konjugeerimine sulfaadiga, ning teiseks metabolismiteeks on oksüdeerimine CYP3A4 poolt. Terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu 1 tund ja kliirens ligikaudu 0,1 l/h/kg. Üksikjuhtudel on täheldatud eliminatsiooniaja pikenemist. Pantoprasooli spetsiifilise seondumise tõttu parietaalraku prootonpumbaga ei ole eliminatsiooni poolväärtusaeg korrelatsioonis ravimi toime (soolhappe sekretsiooni pärssimine) kestusega, mis on märksa pikem.
Pantoprasooli metaboliidid erituvad peamiselt (ligikaudu 80%) neerude kaudu ning ülejäänud osa eritub väljaheitega. Peamine metaboliit on nii seerumis kui uriinis desmetüülpantoprasool, mis konjugeeritakse sulfaadiga. Põhimetaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 tundi) ei ole oluliselt pikem kui pantoprasoolil endal.
Patsientide/erirühmade iseloomustus
Neerukahjustus
Neerufunktsiooni kahjustusega (sealhulgas dialüüsravi saavad patsiendid) patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik. Sarnaselt tervete isikutega on pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Pantoprasool on dialüüsitav ainult väga vähesel määral. Kuigi põhimetaboliidi poolväärtusaeg on mõõdukalt pikenenud (2...3 tundi), on eritumine siiski kiire ja seega ravimi kumuleerumist ei teki.
Maksakahjustus
Kuigi maksatsirroosi korral (klass A ja B Child’i järgi) on ravimi poolväärtusaeg pikenenud
7...9 tunnini ja AUC väärtused suurenenud 5...7 korda, on ravimi maksimaalne plasmakontsentratsioon tervete isikutega võrreldes suurenenud ainult 1,5 korda.
Eakad
Eakatel vabatahtlikel täheldati noorematega võrreldes AUC ja CMAX väärtuste vähest suurenemist, millel ei ole samuti kliinilist tähtsust.
Teised patsientide erirühmad
Aeglased metaboliseerijad
Ligikaudu 3% euroopa elanikkonnast puudub funktsioneeriv CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nimetatud indiviididel katalüüsib pantoprasooli metabolismi ilmselt CYP3A4. Pärast 40 mg pantoprasoooli ühekordset manustamist oli keskmine kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 6 korda suurem kui funktsioneeriva CYP2C19 ensüümiga indiviididel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon oli aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 60% võrra kõrgem. See aga ei nõua pantoprasooli annustamise muutmist.
Lapsed
Pärast pantoprasooli ühekordse 0,8 mg/kg või 1,6 mg/kg intravenoosse annuse manustamist lastele vanuses 2...16 aastat ei täheldatud olulist seost pantoprasooli kliirensi ning vanuse või kehakaalu vahel. AUC ja jaotusruumala olid vastavuses täiskasvanutel saadud andmetega.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Rottidel teostatud kaheaastases kartsinogeensusuuringus leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks sellele leiti rottidel eesmaos soomusrakulisi papilloome. Asendatud bensimidasoolide mehhanismi, mis viib maokartsinoidide tekkeni, on hoolikalt uuritud ning selle alusel on võimalik järeldada, et tegemist on sekundaarse reaktsiooniga seerumi gastriinitaseme massiivsele kõrgenemisele, mis tekib rottidel pikaajalise ravi käigus suurte annustega. Närilistel teostatud kaheaastastes uuringutes täheldati maksakasvajate esinemissageduse suurenemist rottidel ja emastel hiirtel ning seda tõlgendati kui pantoprasooli intensiivse metabolismi tagajärge maksas.
Rottidel, kellele manustati ravimit suurimas annuses (200 mg/kg), täheldati kilpnäärmekasvajate vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemist seostatakse pantoprasooli poolt põhjustatud türoksiini katabolismi muutustega roti maksas. Kuna inimesel kasutatavad terapeutilised annused on väikesed, ei ole põhjust oodata kahjulikke toimeid kilpnäärmele.
Katseloomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes täheldati vähest fetotoksilist toimet annuste puhul, mis ületasid 5 mg/kg.
Uuringutest ei ole ilmnenud andmeid teratogeense toime või toime kohta fertiilsusele.
Rottidel uuriti ravimi platsenta läbimist ning leiti, et see suureneb gestatsiooniaja kasvades. Selle tagajärjel suureneb pantoprasooli kontsentratsioon loote veres vahetult enne sündi.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mannitool (E421)
Naatriumtsitraatdihüdraat
Naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks)
Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Kõlblikkusaeg
Müügipakendis: 3 aastat
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist või manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist on preparaadi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 12 tunni jooksul temperatuuril 25°C. Mitte hoida külmkapis.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.
Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel.
Säilitamise eritingimused
Müügipakend:
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist või manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist:
Mitte hoida külmkapis.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.
Pakendi iseloomustus ja sisu
15 ml I tüüpi värvitust klaasist viaal, mis on suletud halli klorobutüülkummist korgi ja alumiiniumist eemaldatava kattega ning mis sisaldab 40 mg süstelahuse pulbrit.
Pakendi suurused: 1, 5, 10 ja 20 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Intravenoosse lahuse valmistamiseks süstida 10 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust viaali, milles on lüofiliseeritud pulber. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus peab olema selge ja värvitu. Seda lahust võib manustada otse või lahjendada 100 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse või glükoosi 50 mg/ml (5%) süstelahusega. Lahjendamiseks tuleb kasutada klaasist või plastmassist konteinereid.
Nolpaza 40 mg süstelahuse pulbrit ei tohi lahustada ega lahjendada teiste kui ülalnimetatud lahustitega.
Selle ravimi intravenoosse manustamise kestus on 2...15 minutit.
Viaali sisu on ainult ühekordseks kasutamiseks. Allesjäänud või muutunud väljanägemisega lahus (nt kui lahus on hägune või selles esineb sade) tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto Sloveenia
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.04.2014
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:13.02.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
veebruar 2018