Normeg – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

Näidustus: Levetiratsetaam on näidustatud monoteraapiana partsiaalsete krambihoogude, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, raviks esmaselt diagnoositud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 16 aasta vanusest. Levetiratsetaam on näidustatud täiendava ravina: -partsiaalsete krambihoogude korral, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutele, noorukitele, lastele ja imikutele alates 1 kuu vanusest; -müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia; -primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist või lapsele andmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Normeg ja milleks seda kasutatakse

Normeg on krambivastane ravim (kasutatakse krambihoogude raviks epilepsia korral).

Normeg’i kasutatakse:

ainuravimina teatud epilepsiavormi raviks täiskasvanutel ja noorukitel alates 16 aasta vanusest, kellel on hiljuti diagnoositud epilepsia. Epilepsia on haigus, millega kaasnevad korduvad krambihood. Levetiratsetaami kasutatakse sellise epilepsiavormi raviks, mil on kahjustatud aju üks poolkera, kuid hiljem võib haigus haarata ka suuremaid piirkondi aju mõlemas poolkeras (partsiaalsed krambihood koos või ilma sekundaarse generaliseerumiseta). Levetiratsetaami määrab arst krambihoogude vähendamiseks;
täiendava ravimina patsientidel, kes juba võtavad mingit muud krambivastast ravimit ▪ partsiaalsete krambihoogude korral, koos generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja imikutel alates 1 kuu vanusest; ▪ müoklooniliste krambihoogude (lühiajalised šokitaolised lihaste või lihasrühmade tõmblused) korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia; ▪ primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude (rasked krambihood, millega kaasneb teadvusekaotus) korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest, kellel on idiopaatiline generaliseerunud epilepsia (epilepsia vorm, mille tekkepõhjust peetakse geneetiliseks).

2. Mida on vaja teada enne Normeg’i võtmist

Normeg’i ei tohi võtta

kui olete levetiratsetaami, pürrolidooni derivaatide või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Normeg’i võtmist pidage nõu oma arstiga:

kui teil on probleeme neerudega, järgige oma arsti nõuandeid. Tema võib otsustada, kas teie ravimiannus vajab kohandamist;
kui te täheldate oma lapse kasvu aeglustumist või ootamatut puberteedi arengut, võtke palun oma arstiga ühendust;
mõnedel inimestel, keda ravitakse epilepsiavastaste ravimitega (nagu Normeg), on esinenud enesevigastamise või enesetapumõtteid. Palun võtke oma arstiga ühendust, kui teil esineb depressiooni ja/või enesetapumõtteid.
kui teil või teie perekonnas on esinenud südame rütmihäireid (nähtavad elektrokardiogrammil) või kui teil on haigus ja/või saate ravi, mis põhjustab südame rütmihäireid või soolade tasakaalu häireid.

Rääkige oma arstile või apteekrile, kui mõni järgmistest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui mõni päev:

tavalisest erinevad mõtted, ärrituvustunne või tavapärasest agressiivsem reageerimine, või kui teie

märkate või teie pereliikmed ja sõbrad märkavad olulisi muutusi meeleolus või käitumises.

epilepsia süvenemine

Krambihood võivad harva süveneda või esineda sagedamini, peamiselt esimese kuu jooksul pärast ravi algust või annuse suurendamist. Väga harvaesineva varase algusega epilepsia (SCN8A mutatsioonidega seotud epilepsia) korral, mis põhjustab mitut tüüpi krambihoogusid ja oskuste kadumist, võite märgata, et krambihood jäävad ravi ajal püsima või süvenevad. Kui teil Normeg’i võtmise ajal esineb mõni neist uutest sümptomitest, pöörduge võimalikult kiiresti arsti poole.

Lapsed ja noorukid Normeg ei ole näidustatud lastele ja alla 16-aastastele noorukitele ainsa ravimina (monoteraapia).

Muud ravimid ja Normeg Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ärge tarvitage makrogooli (lahtisti) ühe tunni jooksul enne ja ühe tunni jooksul pärast levetiratsetaami kasutamist, sest sellisel juhul võib ravimi toime kaduda.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Normeg’i võib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui arst peab seda pärast hoolikat hindamist vajalikuks. Te ei tohi ravimi võtmist lõpetada ilma arstiga nõu pidamata. Sünnidefektide riski teie sündimata lapsele ei saa täielikult välistada. Kaks uuringut ei viita autismi või vaimse puude suuremale riskile lastel, kes sündisid emadel, keda raviti raseduse ajal levetiratsetaamiga. Siiski on saadaolevad andmed levetiratsetaami mõju kohta laste neuroloogilisele arengule piiratud. Rinnaga toitmine ei ole ravi ajal soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Normeg võib mõjutada teie võimet juhtida autot või käsitseda mehhanisme või masinaid, sest Normeg võib muuta teid uniseks. See on tõenäolisem ravi alguses või pärast annuse suurendamist. Te ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda enne, kui on välja selgitatud kas te olete neid tegevusi võimeline sooritama.

Normeg sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Normeg’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke selline arv tablette, nagu arst on teile öelnud. Normeg’i tuleb võtta kaks korda ööpäevas, pool annusest hommikul ja pool annusest õhtul, enam- vähem samal ajal iga päev.

Täiendav ravi ja monoteraapia (alates 16 aasta vanusest)

Täiskasvanud (≥ 18 aastat) ja noorukid (12 kuni 17 aastat) kehakaaluga 50 kg või rohkem:

Soovitatav annus on vahemikus 1000 mg kuni 3000 mg ööpäevas. Ravi alustamisel Normeg’iga kirjutab arst teile kaheks nädalaks välja väiksema annuse, enne kui ta määrab teile madalaima ööpäevase annuse. Näide: kui teie ettenähtud ööpäevane annus on 1000 mg, siis on teie vähendatud algannus üks 250 mg tablett hommikul ja üks 250mg tablett õhtul ja annust suurendatakse järk-järgult 2 nädala jooksul 1000 mg-ni ööpäevas.

Noorukid (12 kuni 17 aastat) kehakaaluga 50 kg või vähem:

Teie arst määrab teile teie kehakaalu ja annuse põhjal kõige sobivama levetiratsetaami ravimvormi.

Annus imikutele (1...23 kuud) ja lastele (2…11-aastased) kehakaaluga alla 50 kg:

Arst peab välja kirjutama vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama levetiratsetaami ravimvormi.

Suukaudne lahus on sobivam ravimvorm imikutele ja alla 6-aastastele lastele ning lastele ja noorukitele (6…17-aastased) kehakaaluga alla 50 kg ning olukorras, mil tablettidega ei ole võimalik saavutada soovitatud ravimiannust.

Manustamisviis Neelake Normeg’i tabletid alla koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäis vett). Te võite Normeg’i võtta sõltumata söögiaegadest. Te võite tunda levetiratsetaami mõru maitset pärast ravimi sukaudset manustamist. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist.

Ravi kestus:

Normeg’i kasutatakse n.ö kroonilises ravis. Te peate ravi Normeg’iga jätkama nii kaua, kui arst on seda öelnud.
Ärge katkestage ravi ilma arsti nõuandeta, vastasel korral võivad teil krambihood sageneda.

Kui te võtate Normeg’i rohkem, kui ette nähtud Levetiratsetaami üleannustamisel võib täheldada järgmisi kõrvaltoimeid: unisus, agiteeritus, agressiivsus, teadvuse häired, hingamise aeglustumine ja kooma. Kui te võtsite rohkem tablette kui ette nähtud, võtke ühendust oma arstiga. Teie arst korraldab parima võimaliku ravi üleannustamise korral.

Kui te unustate Normeg’i võtta Võtke ühendust oma arstiga, kui unustasite ühe või enam annuseid võtta. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Normeg’i võtmise Kui te katkestate ravi, tuleb Normeg ära jätta järk-järgult, et vältida krampide ägenemist. Kui teie arst otsustab ravi Normeg’iga katkestada, õpetab ta teid seda tegema järk-järgult.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige viivitamatult oma arstiga või pöörduge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda kui teil tekib:

nõrkus, uimasus või pearinglustunne või hingamisraskused, sest need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni (anafülaksia) sümptomid;
näo-, huulte, keele- ja kõriturse (Quincke ödeem);
gripilaadsed sümptomid ja lööve näol, millele järgneb laialdane lööve koos kõrge palavikuga, maksaensüümide kõrgenenud tase vereanalüüsides ja teatud tüüpi valgete vererakkude hulga suurenemine (eosinofiilia) ning lümfisõlmede suurenemine ja keha teiste elundite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon [DRESS]);
sümptomid, nagu näiteks uriini vähenenud kogus, väsimus, iiveldus, oksendamine, segasusseisund ning jalgade, pahkluude või jalalabade turse võivad olla neerufunktsiooni järsu halvenemise tunnused;
nahalööve, mis võib moodustada ville ja näha välja nagu väikesed märklauad (keskel tumedad täpid, mida ümbritseb heledam ala koos tumeda ringiga selle ümber) (multiformne erüteem);
laialdane lööve koos villidega ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom);
veelgi tõsisem lööve, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs);
tõsised vaimse tervise häire nähud või kui keegi teine märkab teie puhul tunnuseid, nagu segasusseisund, somnolentsus (unisus), amneesia (mälukaotus), mäluhäired (unustamine), ebanormaalne käitumine või teised neuroloogilised nähud, sealhulgas tahtmatud või kontrollimatud liigutused. Need võivad olla entsefalopaatia tunnused.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on ninaneelupõletik, somnolentsus (unisus), peavalu, väsimus ja pearinglus. Kõrvaltoimed, nagu unisus, väsimus ja pearinglus on tavalisemad ravi alguses või annuse suurendamisel. Need kõrvaltoimed peaksid aja jooksul vähenema.

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

ninaneelupõletik
somnolentsus (unisus), peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

anoreksia (söögiisu kaotus)
depressioon, vaenulikkus või agressiivsus, ärevus, unetus, närvilisus või ärrituvus
krambid, tasakaaluhäired, pearinglus (ebakindluse tunne), letargia (energia ja ettevõtlikkuse puudus), treemor (tahtmatud tõmblused)
vertiigo (pöörlemistunne)
köha
ülakõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia (seedehäired), oksendamine, iiveldus
nahalööve
väsimus.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

vereliistakute arvu langus, vere valgeliblede arvu langus
kehakaalu langus, kehakaalu tõus
enesetapu katsed ja enesetapu mõtted, vaimsed häired, ebatavaline käitumine, hallutsinatsioonid, viha, segasus, paanikahoog, emotsionaalne ebastabiilsus/meeleolu kõikumine, agiteeritus
amneesia (mälu kaotus), mäluhäired (unustamine), koordinatsioonihäired/ataksia (koordineeritud liigutuste häired), paresteesia (torkimine), tähelepanu häired (keskendumisraskused)
diploopia (kaheli nägemine), ähmane nägemine
tõusnud/kõrvalekaldunud väärtused maksafunktsiooni testides

juuste väljalangemine, ekseem, kihelus
lihasnõrkus, müalgia (lihasvalu)
vigastus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

infektsioon

igat tüüpi vereliblede arvu vähenemine tõsine allergiline reaktsioon (DRESS, anafülaktiline reaktsioon [tõsine ja oluline allergiline reaktsioon], Quincke ödeem [näo-, huulte, keele ja kõriturse])

enesetapud, isiksuse häired (käitumisprobleemid), ebatavalised mõtted (aeglane mõtlemine, võimetus keskenduda)
naatriumivaegus veres
deliirium
entsefalopaatia (vt alalõiku “Rääkige viivitamatult oma arstiga” sümptomite täpsema kirjelduse lugemiseks)
krambihood võivad süveneda või sagedamini esineda
kontrollimatud lihasspasmid, mis mõjutavad pea, kehatüve ja jäsemete lihaseid, liigutuste kontrollimise raskused, hüperkineesia (hüperaktiivsus)
südame rütmi muutused (elektrokardiogrammil)
kõhunäärmepõletik
maksapuudulikkus, maksapõletik (hepatiit)
järsku tekkiv neerufunktsiooni halvenemine
nahalööve, mis võib tekitada ville ja näeb välja nagu väike märklaud (keskel tume täpp, mis on ümbritsetud heledama alaga, mida ümbritseb tume rõngas) (multiformne erüteem), laiaulatuslik lööve villide ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom) ning palju raskem vorm, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs)
rabdomüolüüs (lihaskoe lagunemine) ja sellega kaasnev kreatiniinfosfokinaasi taseme tõus veres. Esinemissagedus on jaapani päritolu patsientidel tunduvalt kõrgem võrreldes mitte- jaapani päritolu patsientidega
lonkamine või kõndimisraskused
palavik koos lihasjäikuse, ebastabiilse vererõhu ja südame löögisagedusega, segasusega ja alanenud teadvusetasemega (need nähud võivad viidata tervisehäirele, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks). Esineb oluliselt sagedamini jaapanlastest patsientidel võrreldes mittejaapanlastest patsientidega.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

korduvad soovimatud mõtted või tajud või tung teha midagi üha uuesti ja uuesti (obsessiiv-kompulsiivne häire).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Normeg’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile, blistrile ja purgi etiketile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Normeg sisaldab

Toimeaine on levetiratsetaam.

Normeg 250 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg levetiratsetaami. Normeg 500 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami. Normeg 750 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 750 mg levetiratsetaami. Normeg 1000 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg levetiratsetaami

Teised koostisosad on

Tableti sisu: Povidoon 30, naatriumkroskarmelloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, naatriumstearüülfumaraat Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %, sorbiinhape 0,1 %) Normeg 250 mg sisaldab veel indigokarmiin alumiiniumlakki (E132) Normeg 500 mg sisaldab veel kollast raudoksiidi (E172) Normeg 750 mg sisaldab veel punast raudoksiidi (E172), kollast raudoksiidi (E172)

Kuidas Normeg välja näeb ja pakendi sisu Õhukese polümeerikattega tablett. Normeg 250 mg: Sinised piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 12,6 mm ja laiusega ligikaudu 6,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon. Normeg 500 mg: Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 16,1 mm ja laiusega ligikaudu 7,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon. Normeg 750 mg: Oranžid piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 18,6 mm ja laiusega ligikaudu 8,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon. Normeg 1000 mg: Valged kuni valkjad piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 19,1 mm ja laiusega ligikaudu 10,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 250 mg, 500 mg, 750 mg, 1000 mg on pakendatud PVC/Al blistritesse: 10, 20, 30, 50, 60, 80, 100, 120 või 200 tabletti. See tähendab, et pakendis on 1, 2, 3, 5, 6, 8, 10, 12 või 20 blistrit, millest igaüks sisaldab 10 tabletti. Normeg 250 mg, 500 mg on pakendatud HDPE pudelitesse, mis on suletud turvasulguriga PE korgiga: pudelis on 100 või 200 tabletti. Normeg 750, 1000 mg on pakendatud HDPE pudelitesse, mis on suletud turvasulguriga PE korgiga: pudelis on 100 tabletti, või PET pudelitesse PP korgiga: pudelis on 200 tabletti. Kõik pakendi suurused ei ole müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Zentiva, k.s. U kabelovny 130 Dolni Mecholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2026.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist või lapsele andmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Normeg ja milleks seda kasutatakse

Normeg on krambivastane ravim (kasutatakse krambihoogude raviks epilepsia korral).

Normeg’i kasutatakse:

ainuravimina teatud epilepsiavormi raviks täiskasvanutel ja noorukitel alates 16 aasta vanusest, kellel on hiljuti diagnoositud epilepsia. Epilepsia on haigus, millega kaasnevad korduvad krambihood. Levetiratsetaami kasutatakse sellise epilepsiavormi raviks, mil on kahjustatud aju üks poolkera, kuid hiljem võib haigus haarata ka suuremaid piirkondi aju mõlemas poolkeras (partsiaalsed krambihood koos või ilma sekundaarse generaliseerumiseta). Levetiratsetaami määrab arst krambihoogude vähendamiseks;
täiendava ravimina patsientidel, kes juba võtavad mingit muud krambivastast ravimit; ▪ partsiaalsete krambihoogude korral, koos generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja imikutel alates 1 kuu vanusest; ▪ müoklooniliste krambihoogude (lühiajalised šokitaolised lihaste või lihasrühmade tõmblused) korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia; ▪ primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude (rasked krambihood, millega kaasneb teadvusekaotus) korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest, kellel on idiopaatiline generaliseerunud epilepsia (epilepsia vorm, mille tekkepõhjust peetakse geneetiliseks).

2. Mida on vaja teada enne Normeg’i võtmist

Normeg’i ei tohi võtta

kui olete levetiratsetaami, pürrolidooni derivaatide või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Normeg’i võtmist pidage nõu oma arstiga:

kui teil on probleeme neerudega, järgige oma arsti nõuandeid. Tema võib otsustada, kas teie ravimiannus vajab kohandamist;

kui te täheldate oma lapse kasvu aeglustumist või ootamatut puberteedi arengut, võtke palun oma arstiga ühendust;
mõnedel inimestel, keda ravitakse epilepsiavastaste ravimitega (nagu Normeg), on esinenud enesevigastamise või enesetapumõtteid. Palun võtke oma arstiga ühendust, kui teil esineb depressiooni ja/või enesetapumõtteid;
kui teil või teie perekonnas on esinenud südame rütmihäireid (nähtavad elektrokardiogrammil) või kui teil on haigus ja/või saate ravi, mis põhjustab südame rütmihäireid või soolade tasakaalu häireid.

Rääkige oma arstile või apteekrile, kui mõni järgmistest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui mõni päev:

tavalisest erinevad mõtted, ärrituvustunne või tavapärasest agressiivsem reageerimine, või kui teie märkate või teie pereliikmed ja sõbrad märkavad olulisi muutusi meeleolus või käitumises;
epilepsia süvenemine;

Lapsed ja noorukid Normeg ei ole näidustatud lastele ja alla 16-aastastele noorukitele ainsa ravimina (monoteraapia).

Muud ravimid ja Normeg Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ärge tarvitage makrogooli (lahtisti) ühe tunni jooksul enne ja ühe tunni jooksul pärast levetiratsetaami kasutamist, sest sellisel juhul võib ravimi toime kaduda.

Normeg sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Normeg’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke selline arv tablette, nagu arst on teile öelnud. Normeg’i tuleb võtta kaks korda ööpäevas, pool annusest hommikul ja pool annusest õhtul, enam- vähem samal ajal iga päev.

Täiendav ravi ja monoteraapia (alates 16 aasta vanusest)

Täiskasvanud (≥ 18 aastat) ja noorukid (12 kuni 17 aastat) kehakaaluga 50 kg või rohkem:

Näide: kui teie ettenähtud ööpäevane annus on 1000 mg, siis on teie vähendatud algannus üks 250 mg tablett hommikul ja üks 250 mg tablett õhtul ja annust suurendatakse järk-järgult 2 nädala jooksul 1000 mg-ni ööpäevas.

Noorukid (12 kuni 17 aastat) kehakaaluga 50 kg või vähem:

Teie arst määrab teile teie kehakaalu ja annuse põhjal kõige sobivama levetiratsetaami ravimvormi.

Annus imikutele (1...23 kuud) ja lastele (2…11-aastased) kehakaaluga alla 50 kg:

Arst peab välja kirjutama vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama levetiratsetaami ravimvormi.

Normeg’i kasutatakse n.ö kroonilises ravis. Te peate ravi Normeg’iga jätkama nii kaua, kui arst on seda öelnud.
Ärge katkestage ravi ilma arsti nõuandeta, vastasel korral võivad teil krambihood sageneda.

Kui te unustate Normeg’i võtta Võtke ühendust oma arstiga, kui unustasite ühe või enam annuseid võtta. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige viivitamatult oma arstiga või pöörduge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda kui teil tekib:

nõrkus, uimasus või pearinglustunne või hingamisraskused, sest need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni (anafülaksia) sümptomid;
näo-, huulte, keele- ja kõriturse (Quincke ödeem);
gripilaadsed sümptomid ja lööve näol, millele järgneb laialdane lööve koos kõrge palavikuga, maksaensüümide kõrgenenud tase vereanalüüsides ja teatud tüüpi valgete vererakkude hulga suurenemine (eosinofiilia) ning lümfisõlmede suurenemine ja keha teiste elundite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon [DRESS]);
sümptomid, nagu näiteks uriini vähenenud kogus, väsimus, iiveldus, oksendamine, segasusseisund ning jalgade, pahkluude või jalalabade turse võivad olla neerufunktsiooni järsu halvenemise tunnused;
nahalööve, mis võib moodustada ville ja näha välja nagu väikesed märklauad (keskel tumedad täpid, mida ümbritseb heledam ala koos tumeda ringiga selle ümber) (multiformne erüteem);
laialdane lööve koos villidega ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom);
veelgi tõsisem lööve, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs);
tõsised vaimse tervise häire nähud või kui keegi teine märkab teie puhul tunnuseid, nagu segasusseisund, somnolentsus (unisus), amneesia (mälukaotus), mäluhäired (unustamine), ebanormaalne käitumine või teised neuroloogilised nähud, sealhulgas tahtmatud või kontrollimatud liigutused. Need võivad olla entsefalopaatia tunnused.

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st):

ninaneelupõletik
somnolentsus (unisus), peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

anoreksia (söögiisu kaotus)
depressioon, vaenulikkus või agressiivsus, ärevus, unetus, närvilisus või ärrituvus
krambid, tasakaaluhäired, pearinglus (ebakindluse tunne), letargia (energia ja ettevõtlikkuse puudus), treemor (tahtmatud tõmblused)
vertiigo (pöörlemistunne)
köha
ülakõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia (seedehäired), oksendamine, iiveldus
nahalööve
väsimus.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

vereliistakute arvu langus, vere valgeliblede arvu langus
kehakaalu langus, kehakaalu tõus
enesetapu katsed ja enesetapu mõtted, vaimsed häired, ebatavaline käitumine, hallutsinatsioonid, viha, segasus, paanikahoog, emotsionaalne ebastabiilsus/meeleolu kõikumine, agiteeritus
amneesia (mälu kaotus), mäluhäired (unustamine), koordinatsioonihäired/ataksia (koordineeritud liigutuste häired), paresteesia (torkimine), tähelepanu häired (keskendumisraskused)
diploopia (kaheli nägemine), ähmane nägemine
tõusnud/kõrvalekaldunud väärtused maksafunktsiooni testides

juuste väljalangemine, ekseem, kihelus
lihasnõrkus, müalgia (lihasvalu)
vigastus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

infektsioon
igat tüüpi vereliblede arvu vähenemine
tõsine allergiline reaktsioon (DRESS, anafülaktiline reaktsioon [tõsine ja oluline allergiline reaktsioon], Quincke ödeem [näo-, huulte, keele ja kõriturse])
enesetapud, isiksuse häired (käitumisprobleemid), ebatavalised mõtted (aeglane mõtlemine, võimetus keskenduda)
naatriumivaegus veres
deliirium
entsefalopaatia (vt alalõiku “Rääkige viivitamatult oma arstiga” sümptomite täpsema kirjelduse lugemiseks)
krambihood võivad süveneda või sagedamini esineda
kontrollimatud lihasspasmid, mis mõjutavad pea, kehatüve ja jäsemete lihaseid, liigutuste kontrollimise raskused, hüperkineesia (hüperaktiivsus)
südame rütmi muutused (elektrokardiogrammil)
kõhunäärmepõletik
maksapuudulikkus, maksapõletik (hepatiit)
järsku tekkiv neerufunktsiooni halvenemine
nahalööve, mis võib tekitada ville ja näeb välja nagu väike märklaud (keskel tume täpp, mis on ümbritsetud heledama alaga, mida ümbritseb tume rõngas) (multiformne erüteem), laiaulatuslik lööve villide ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi- Johnsoni sündroom) ning palju raskem vorm, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs)
rabdomüolüüs (lihaskoe lagunemine) ja sellega kaasnev kreatiniinfosfokinaasi taseme tõus veres. Esinemissagedus on jaapani päritolu patsientidel tunduvalt kõrgem võrreldes mitte-jaapani päritolu patsientidega
lonkamine või kõndimisraskused
palavik koos lihasjäikuse, ebastabiilse vererõhu ja südame löögisagedusega, segasusega ja alanenud teadvusetasemega (need nähud võivad viidata tervisehäirele, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks). Esineb oluliselt sagedamini jaapanlastest patsientidel võrreldes mittejaapanlastest patsientidega.

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

korduvad soovimatud mõtted või tajud või tung teha midagi üha uuesti ja uuesti (obsessiiv- kompulsiivne häire).

5. Kuidas Normeg’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile ja blistrile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Normeg sisaldab

Toimeaine on levetiratsetaam. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami.
Teised koostisosad on Tableti sisu: Povidoon 30, naatriumkroskarmelloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, naatriumstearüülfumaraat. Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4%, simetikoon 30,0%, metüültselluloos 2,5%, sorbiinhape 0,1%), kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Normeg välja näeb ja pakendi sisu Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 16,1 mm ja laiusega ligikaudu 7,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon. Normeg 500 mg on pakendatud PVC/Al blistritesse: 30 tabletti pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

Tootja Zentiva k.s. U Kabelovny 130 Dolni Měcholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“ Vytauto g. 6 LT-55175 Jonava Leedu või

UAB „ENTAFARMA“ Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 95-050 Konstantynów Łódzki Poola

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Normeg 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Normeg 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Normeg 750 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Normeg 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Normeg 250 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg levetiratsetaami. Normeg 500 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami. Normeg 750 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 750 mg levetiratsetaami. Normeg 1000 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg levetiratsetaami.

INN: Levetiracetamum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Normeg 250 mg: Sinised piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 12,6 mm ja laiusega ligikaudu 6,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 500 mg: Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 16,1 mm ja laiusega ligikaudu 7,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 750 mg: Oranžid piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 18,6 mm ja laiusega ligikaudu 8,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon. Normeg 1000 mg: Valged kuni valkjad piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 19,1 mm ja laiusega ligikaudu 10,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levetiratsetaam on näidustatud monoteraapiana partsiaalsete krambihoogude, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, raviks esmaselt diagnoositud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 16 aasta vanusest.

Levetiratsetaam on näidustatud täiendava ravina:

partsiaalsete krambihoogude korral, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutele, noorukitele, lastele ja imikutele alates 1 kuu vanusest;
müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia;
primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Partsiaalsed krambihood Soovitatav annus monoteraapiana (alates 16 aasta vanusest) ja ka täiendava ravina on sama, vastavalt allpool kirjeldatule.

Kõik näidustused Täiskasvanud (≥18-aastased) ja noorukid (12…17-aastased) kehakaaluga 50 kg ja rohkem

Esialgne annus on 500 mg kaks korda ööpäevas. Sellise raviannusega võib alustada esimesel päeval. Kuid raviarsti hinnangul krambihoogude vähenemisele ja potentsiaalsete kõrvaltoimete tekkimisele võib manustada väiksema algannuse 250 mg kaks korda ööpäevas. Seda võib suurendada kahe nädala pärast annuseni 500 mg kaks korda ööpäevas.

Sõltuvalt kliinilisest vastusest ja taluvusest võib ööpäevast annust suurendada kuni 1500 mg-ni kaks korda ööpäevas. Annust võib suurendada või vähendada 250 mg või 500 mg kaupa kaks korda ööpäevas iga kahe kuni nelja nädala järel.

Noorukid (12...17-aastased) kehakaaluga alla 50 kg ja lapsed alates 1 kuu vanusest

Arst peab määrama kõige sobivama ravimvormi, müügipakendi ja tugevuse vastavalt kehakaalule, vanusele ja annusele. Annuse kohandamist vastavalt kehakaalule vt lõigust „Lapsed“.

Ravi katkestamine Kui on vajadus levetiratsetaam-ravi katkestamiseks, on soovitatav see ära jätta järk-järgult (nt täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga üle 50 kg 500 mg kaupa kaks korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel; üle 6-kuu vanustel imikutel, lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg ei tohi annuse vähendamine ületada 10 mg/kg kaks korda ööpäevas iga kahe nädala järel; alla 6-kuu vanustel imikutel ei tohi annuse vähendamine ületada 7 mg/kg kaks korda ööpäevas iga kahe nädala järel).

Patsientide erigrupid

Eakad (65-aastased ja vanemad) Annuse kohandamine on soovitatav neerukahjustusega eakatel patsientidel (vt “Neerukahjustus” allpool). Neerukahjustus Ööpäevane annus tuleb määrata individuaalselt, lähtuvalt neerufunktsioonist. Täiskasvanud patsientide puhul lähtuge alltoodud tabelist ja kohandage annus vastavalt. Selle tabeli kasutamiseks tuleb eelnevalt määrata patsiendi kreatiniini kliirens (CLcr) ml/min. CLcr ml/min võib määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi (mg/dl), kasutades järgmist valemit täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:

CLcr (ml/min) = ------------------------------------------------------------- (x 0,85 naistel)

Seejärel kohandatakse CLcr keha pindalale (BSA) järgnevalt:

CLcr (ml/min/1,73 m2) = ------------------------------------------x 1,73

Annuse kohandamine neerukahjustusega täiskasvanud patsientidele ja noorukitele kehakaaluga üle 50 kg:

Grupp kreatiniini kliirens Annus ja sagedus

Normaalne ≥ 80 500…1500 mg kaks korda ööpäevas Kerge 50…79 500…1000 mg kaks korda ööpäevas Mõõdukas 30…49 250…750 mg kaks korda ööpäevas Raske < 30 250…500 mg kaks korda ööpäevas Lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsiendid käimasoleva dialüüsiga (1) 500…1000 mg üks kord ööpäevas (2) (1) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 750 mg levetiratsetaami. (2) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 250…500 mg. Neerukahjustusega lastel tuleb levetiratsetaami annust kohandada vastavalt neerufunktsiooni kahjustuse astmele, sest levetiratsetaami kliirens on seotud neerufunktsiooniga. See soovitus põhineb uuringul neerukahjustusega täiskasvanud patsientidega.

Noorukite, laste ja imikute CLcr ml/min/1,73m2 võib määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi (mg/dl), kasutades järgmist valemit (Schwartzi valem):

CLcr (ml/min/1,73 m2) = -------------------------------------------

ks= 0,45 (kuni 1-aastaste imikute puhul); ks= 0,55 (alla 13-aastaste laste ja naissoost noorukite puhul); ks= 0,7 (meessoost noorukite puhul)

Annuse kohandamine neerukahjustusega imikutel, lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg:

(1) suukaudset lahust kasutada annuses alla 250 mg ja olukorras, mil soovitatud annus ei ole saavutatav mitme 250 mg tableti koosmanustamisel ning patsientidel, kes ei ole võimelised tablette neelama. (2) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 10,5 mg/kg (0,105 ml/kg) levetiratsetaami. (3) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 15 mg/kg (0,15 ml/kg) levetiratsetaami. (4) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 3,5…7 mg/kg (0,035…0,07 ml/kg). (5) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 5…10 mg/kg (0,05…0,10 ml/kg).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustuse korral võib kreatiniini kliirens varjata neerupuudulikkust. Seetõttu on soovitav kreatiniini kliirensi korral <60 ml/min/1,73m2 ööpäevast säilitusannust vähendada 50%.

Lapsed Arst peab välja kirjutama vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama ravimvormi, pakendi suuruse ja tugevuse.

Tabletid ei ole kohandatud kasutamiseks imikutel ja alla 6-aastastel lastel. Selles vanuserühmas eelistada suukaudset lahust. Lisaks ei ole tabletid kohandatud kasutamiseks algannusena kehakaaluga alla 25 kg lastel, patsientidel, kellel on probleeme tableti neelamisega ning väiksemate annuste puhul kui 250 mg. Kõigil neil juhtudel on vajalik kasutada suukaudset lahust.

Monoteraapia Levetiratsetaami monoteraapia ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 16-aastastel noorukitel pole tõestatud. Andmed puuduvad.

Esmaselt diagnoositud epilepsiaga noorukid (16- ja 17-aastased) kehakaaluga 50 kg või rohkem, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Vt eeltoodud lõiku täiskasvanute (≥ 18 aastat) ja noorukite (12 kuni 17 aastat) kohta kehakaaluga 50 kg või rohkem.

Täiendav ravi imikutele (6...23-kuu vanused), lastele (2…11-aastased) ja noorukitele (12…17- aastased) kehakaaluga alla 50 kg Suukaudne lahus on eelistatud ravimvorm imikute ja alla 6-aastaste laste jaoks. 6-aastastel ja vanematel lastel kasutada suukaudset lahust alla 250 mg annuse korral ja olukorras, mil soovitatud annus ei ole saavutatav mitme 250 mg tableti koosmanustamisel ning patsientidel, kes ei ole võimelised tablette neelama.

Kõigi näidustuste puhul tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust. Lastel või noorukitel, kelle kehakaal on 25 kg, alustatakse ravi algannusega 250 mg kaks korda ööpäevas kuni maksimumannuseni 750 mg kaks korda ööpäevas. Annused lastele, kelle kehakaal on 50 kg või üle selle, on kõigi näidustuste puhul samad, mis täiskasvanutel. Vt eespool lõiku „Täiskasvanud (≥ 18-aastased) ja noorukid (12…17-aastased) kehakaaluga 50 kg ja rohkem“ kõigi näidustuste puhul.

Täiendav ravi imikutele (1…6-kuu vanused) Imikutele on saadaval suukaudne lahus.

Manustamisviis Õhukese polümeerikattega tablette võetakse suu kaudu, neelatakse alla koos piisava koguse vedelikuga ning neid võib võtta ilma või koos toiduga. Pärast suukaudset manustamist võib tunda suus levetiratsetaami mõru maitset. Ööpäevane annus manustatakse kaheks võrdseks annuseks jagatuna.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerukahjustus Levetiratsetaami manustamine neerufunktsioonihäirega patsientidele nõuab annuse kohandamist. Raske maksafunktsioonihäirega patsientidel on soovitav enne annuse valimist hinnata neerufunktsiooni (vt lõik 4.2).

Äge neerukahjustus Levetiratsetaami kasutamist on väga harva seostatud ägeda neerukahjustusega, mis on tekkinud mõne päeva kuni mõne kuu jooksul.

Vererakkude arv Levetiratsetaami manustamisega seoses on harvadel juhtudel kirjeldatud vähenenud vererakkude arvu (neutropeenia, agranulotsütoos, leukopeenia, trombotsütopeenia ja pantsütopeenia), mis esines üldjuhul ravi alguses. Täielik vererakkude analüüs soovitatakse teha patsientidel, kellel esineb väljendunud nõrkus, püreksia, korduvad infektsioonid või koagulatsioonihäired (lõik 4.8).

Suitsiid Epilepsiavastaste ainetega (k.a levetiratsetaam) ravitud patsientidel on täheldatud suitsiide, suitsiidikatseid ning suitsidaalseid mõtteid ja käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrollitud uuringute metaanalüüs näitab suitsidaalsete mõtete ja käitumise tekke vähest tõusu. Mehhanism pole teada.

Seetõttu peab patsiente jälgima depressiooni ja/või suitsidaalsete mõtete ja käitumise suhtes ning kaaluda tuleb sobiva ravi vajalikkust. Patsiente (ja nende hooldajaid) peab teavitama, et nad annaksid igast depressiooni ja/või suitsidaalse mõtte või käitumise ilmingust koheselt teada meditsiinilise nõustamise saamiseks.

Tavalisest erinev ja agressiivne käitumine Levetiratsetaam võib põhjustada psühhootilisi sümptomeid ja käitumuslikke anomaaliaid, sh ärrituvust ja agressiivsust. Levetiratsetaamiga ravitavaid patsiente tuleb jälgida psühhiaatriliste nähtude ilmnemise suhtes, mis osutavad olulistele meeleolu ja/või isiksuse muutustele. Sellise käitumise täheldamisel tuleb kaaluda ravi kohandamist või järkjärgulist lõpetamist. Lõpetamise kaalumisel vt lõik 4.2. Krambihoogude süvenemine Nagu ka muud tüüpi epilepsiaravimid, võib levetiratsetaam harva krambihoogude sagedust või tõsidust süvendada. Sellisest paradoksaalsest mõjust teatati enamasti esimesel kuul pärast levetiratsetaami kasutamise alustamist või annuse suurendamist ning see oli pöörduv pärast ravimi ärajätmist või annuse vähendamist. Patsientidele tuleb soovitada epilepsia süvenemisel kohe arstiga nõu pidada. Näiteks on patsientidel, kellel epilepsia on seotud pingest sõltuva naatriumikanali alfaalaüksus 8 (SCN8A) mutatsioonidega, teatatud toime puudumisest või krambihoogude süvenemisest. Elektrokardiogrammil QT-intervalli pikenemine Harva on turuletulekujärgse jälgimise ajal täheldatud EKG-l QT-intervalli pikenemist. Pikenenud QTc-intervalliga patsientide, samaaegselt QTc-intervalli mõjutavate ravimitega ravitavate patsientide või juba olemasoleva südamehaigusega või elektrolüütide häiretega patsientide ravimisel tuleb levetiratsetaami kasutada ettevaatusega.

Lapsed Tablett ei ole kohandatud kasutamiseks imikutel ja alla 6-aastastel lastel.

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antiepileptilised ravimid Täiskasvanutega läbiviidud turuletulekueelsete kliiniliste uuringute andmed viitavad sellele, et levetiratsetaam ei mõjuta kasutatava antiepileptilise ravimi (fenütoiin, karbamasepiin, valproehape, fenobarbitaal, lamotrigiin, gabapentiin ja primidoon) seerumikontsentratsiooni ja et need antiepileptilised ravimid ei mõjuta levetiratsetaami farmakokineetikat.

Sarnaselt täiskasvanutega ei ole pediaatrilistel patsientidel tõendeid kliiniliselt oluliste ravimi koostoimete kohta, kui ravimit manustatakse päevas kuni 60 mg ühe kg kehakaalu kohta. Farmakokineetiliste interaktsioonide retrospektiivne hinnang epilepsiaga lastel ja noorukitel (4...17- aastased) kinnitas, et täiendav ravi suukaudselt manustatava levetiratsetaamiga ei mõjutanud samaaegselt manustatavate karbamasepiini ja valproaadi tasakaalukontsentratsiooni. Kuigi andmed viitavad sellele, et levetiratsetaami kliirens on ensüüme indutseerivaid antiepileptilisi ravimeid kasutavatel lastel 20% suurem. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Probenetsiid Probenetsiid (500 mg neli korda ööpäevas), renaalse tubulaarse sekretsiooni blokaator, inhibeerib põhimetaboliidi renaalset kliirensit, kuid mitte levetiratsetaami oma. Sellegipoolest jääb selle metaboliidi kontsentratsioon madalaks.

Metotreksaat Levetiratsetaami ja metotreksaadi koosmanustamisel on teatatud metotreksaadi kliirensi langusest, mis viib suurenenud/pikenenud metotreksaadi kontsentratsioonini veres kuni võimaliku mürgistuseni. Nende ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb hoolikalt jälgida metotreksaadi ja levetiratsetaami sisaldust veres.

Suukaudsed kontratseptiivid ja teised farmakokineetilised koostoimed Levetiratsetaam 1000 mg ööpäevas ei mõjutanud suukaudsete kontratseptiivide (etünüülöstradiool ja levonorgestreel) farmakokineetikat; endokriinsed parameetrid (luteiniseeriv hormoon ja progesteroon) ei muutunud. Levetiratsetaam annuses 2000 mg ööpäevas ei mõjutanud digoksiini ja varfariini farmakokineetikat; protrombiini aeg ei muutunud. Digoksiini, suukaudsete kontratseptiivide ja varfariini koosmanustamine levetiratsetaami farmakokineetikat ei mõjutanud. Lahtistid Üksikjuhtudel on teatatud levetiratsetaami vähenenud toimest, kui osmootilist lahtistavat makrogooli manustatakse koos suukaudse levetiratsetaamiga. Seetõttu ei tohi makrogooli suukaudselt manustada 1 tund enne ja 1 tund pärast levetiratsetaami manustamist.

Toit ja alkohol Levetiratsetaami imendumist toit ei muutnud, küll aga vähenes veidi imendumise kiirus. Puuduvad andmed levetiratsetaami koostoime kohta alkoholiga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

millel võivad olla naisele ja lootele tõsised tagajärjed. Võimaluse korral tuleb eelistada monoteraapiat, sest ravi mitme epilepsiaravimiga võib, sõltuvalt kasutatavatest epilepsiaravimitest, olla seotud suurema kaasasündinud väärarengute riskiga kui monoteraapia.

Rasedus Turuletulekujärgselt levetiratsetaami monoteraapiana kasutanud rasedate kohta saadud suur hulk andmeid (rohkem kui 1800 raseda andmed, kellest rohkem kui 1500 kasutasid ravimit esimesel trimestril) ei viita suurte kaasasündinud väärarengute suuremale riskile. Monoteraapiale levetiratsetaamiga in utero eksponeeritud laste neuroloogilise arengu kohta on saadaval piiratud andmed. Kahe populatsioonipõhise registril põhineva jälgimisuuringu andmed, mis põhinevad suuresti samal Põhjamaade andmekogumil, ja mis hõlmavad enam kui 1000 last, kes sündisid epilepsiaga naistel, kes puutusid sünnituseelselt kokku levetiratsetaami monoteraapiaga, ei esinenud autismispektri häirete või vaimse puude suuremat riski, kui võrrelda neid lastega, kes sündisid epilepsiaga naistel, kes ei puutunud kokku epilepsiavastase ravimiga in utero. Laste keskmine järelkontrolli aeg levetiratsetaami rühmas oli lühem võrreldes laste rühmaga, kes ei puutunud kokku epilepsiavastase ravimiga (näiteksühes uuringus 4,4 aastat vs 6,8 aastat). Kui pärast hoolikat hindamist leitakse, et see on kliiniliselt vajalik, võib levetiratsetaami raseduse ajal kasutada. Sellisel juhul on soovitatav kasutada väikseimat toimivat annust.

Füsioloogilised muutused raseduse ajal võivad avaldada toimet levetiratsetaami kontsentratsioonile. Raseduse ajal on ilmnenud levetiratsetaami plasmakontsentratsiooni langust. Sagedamini esineb langust raseduse III trimestril (kuni 60% raseduseelse kontsentratsiooni tasemest). Rasedatele naistele, keda ravitakse levetiratsetaamiga, tuleb tagada adekvaatne kliiniline jälgimine.

Imetamine Levetiratsetaam eritub rinnapiima. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine soovitatav. Kui levetiratsetaam-ravi on vajalik rinnaga toitmise ajal, siis tuleb hinnata ravimi kasu/riski suhet.

Fertiilsus Loomkatsetes ei ilmnenud mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3). Kliinilisi andmeid ei ole saadaval, võimalik risk inimesele on teadmata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levetiratsetaam mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Võimaliku erineva individuaalse tundlikkuse tõttu võivad mõned patsiendid, eriti ravi alguses või pärast annuse suurendamist, kogeda unisust või teisi kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid. Seetõttu on soovitav nimetatud patsientidel olla ettevaatlik tähelepanu nõudvate tegevuste sooritamisel, nt autojuhtimisel või masinate käsitsemisel. Patsientidele tuleb soovitada mitte autot juhtida ega masinaid käsitseda enne, kui nende võimekus selliste tegevuste sooritamiseks on selgunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Kõige sagedamini teatati järgmistest kõrvaltoimetest: nasofarüngiit, somnolentsus, peavalu, väsimus ja pearinglus. Kõrvaltoimete kokkuvõte põhineb kõigi näidustuste ühendatud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes osalenud patsientide (kokku oli 3416 levetiratsetaamiga ravitud patsienti) koguandmetel. Nimetatud andmeid on täiendatud levetiratsetaami avatud jätku-uuringutest saadud ning ka turuletulekujärgsete andmetega. Levetiratsetaami ohutuskokkuvõte on üldiselt sarnane kõigil vanusegruppidel (täiskasvanud ja lapsed) ning kinnitatud epilepsianäidustuste korral.

Loetletud kõrvaltoimed Järgnevalt on toodud kliinilistes uuringutes (täiskasvanud, noorukid, lapsed ja üle 1 kuu vanused imikud) ja ravimi turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed organsüsteemide ja esinemissageduse kaupa. Kõrvaltoimed on esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras ja nende esinemissagedust määratleti järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000).

MedDRA Esinemissagedus organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv klass Infektsioonid ja Nasofarüngiit Infektsioon infestatsioonid Vere ja Trombotsütopee Pantsütopeenia, lümfisüsteemi nia, leukopeenia neutropeenia, häired agranulotsütoos

Immunsüsteemi Eosinofiilia ja Immunsüsteemi häired süsteemsete häired

Ainevahetus- ja Anoreksia Kehakaalu Hüponatreemia toitumishäired langus,

Psühhiaatrilised Depressioon, Suitsiidikatse, Täideviidud Obsessiiv- häired vaenulikkus/ suitsidaalne suitsiid, kompulsiivne

Närvisüsteemi Unisus, Krambid, Amneesia, Koreoatetoos, häired peavalu tasakaaluhäired, mäluhäired, düskineesia,

Silma Diploopia, kahjustused ähmane

Kõrva ja Vertiigo labürindi kahjustused Südame häired Elektrokardiogra

Respiratoorsed, Köha rindkere ja mediastiiniumi häired

Seedetrakti Kõhuvalu, Pankreatiit häired diarröa,

Maksa ja Kõrvalekalded Maksapuudulik- sapiteede maksafunktsioo kus, hepatiit häired ni testide

Naha ja Nahalööve Alopeetsia, Toksiline nahaaluskoe ekseem, epidermise kahjustused pruuritus nekrolüüs,

Lihaste, Lihasnõrkus, Rabdomüolüüs ja luustiku ja müalgia vere sidekoe kreatiniinfosfokin kahjustused aasi taseme

Neerude ja Äge kuseteede neerukahjustus häired Üldised häired Väsimus/

ja manustamiskoh a reaktsioonid Vigastus, Vigastus mürgistus ja protseduuri tüsistused * Vt valitud kõrvaltoimete kirjeldust. **Turuletulekujärgse järelevalve käigus on patsientidel, kellel on anamneesis obsessiiv-kompulsiivne häire või psüühikahäired, väga harvadel juhtudel täheldatud obsessiiv-kompulsiivse häire teket. *** Esinemissagedus on jaapani päritolu patsientidel tunduvalt kõrgem võrreldes mitte-jaapani päritolu patsientidega.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Mitut elundit hõlmavad ülitundlikkusreaktsioonid Levetiratsetaamiga ravitud patsientidel on harva esinenud mitut elundit hõlmavaid ülitundlikkusreaktsioone (ehk ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega, Drug Reaction with Eosinophilia and Systemic Symptoms, DRESS). See võib kliiniliselt avalduda 2 kuni 8 nädala jooksul pärast ravi alustamist. Need reaktsioonid võivad avalduda erinevalt, kuid tüüpiliselt tekivad palavik, lööve, näoturse, lümfadenopaatiad ja hematoloogilised kõrvalekalded ning nendega võib kaasneda eri elundisüsteemide, peamiselt maksa haaratus. Kui tekib mitut elundit hõlmava ülitundlikkusreaktsiooni kahtlus, tuleb ravi levetiratsetaamiga lõpetada.

Anoreksia risk on suurem kui levetiratsetaami manustatakse koos topiramaadiga. Mitmetel juhtudel täheldati pärast levetiratsetaami ärajätmist alopeetsia paranemist. Pantsütopeenia mõnedel juhtudel täheldati luuüdi supressiooni. Entsefalopaaatia juhud esinesid üldiselt ravi alguses (mõne päeva kuni mõne kuu jooksul pärast ravi alustamist) ning olid ravi ärajätmisel pöörduvad.

Lapsed Platseebokontrollitud ja avatud jätku-uuringus raviti levetiratsetaamiga 190 last, vanuses 1 kuu…4- aastat; neist 60 patsiendile anti levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Levetiratsetaami anti platseebokontrollitud ja jätku-uuringus 645-le 4...16-aastasele patsiendile; neist 233 patsienti said levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Mõlemale vanusegrupile on lisatud ka levetiratsetaami kasutamise turuletulekujärgne kogemus.

Lisaks viidi läbi turuletulekujärgne ohutusuuring 101 imikul, vanuses alla 12 kuud. Alla 12-kuu vanustel epilepsiaga imikutel ei tuvastatud levetiratsetaami uusi ohutuse alaseid muutusi.

Levetiratsetaami kõrvaltoimete profiil on üldiselt sarnane kõigil vanusegruppidel ning kinnitatud epilepsianäidustuste korral. Pediaatrilisete patseebokontrollitud uuringute ohutusandmed vastasid täiskasvanute andmetele, v.a käitumuslikud ja psühhiaatrilised kõrvaltoimed, mis esinesid sagedamini lastel kui täiskasvanutel. Võrreldes teiste vanusegruppidega teatati ohutusprofiili kokkuvõttes sagedamini 4...16-aastastel lastel järgmistest kõrvaltoimetest: oksendamine (väga sage, 11,2%), agiteeritus (sage, 3,4%), meeleolu kõikumine (sage, 2,1%), labiilsus (sage, 1,7%), agressioon (sage, 8,2%), ebatavaline käitumine (sage, 5,6%) ja letargia (sage, 3,9%). Võrreldes teiste vanusegruppidega teatati ohutusprofiili kokkuvõttes sagedamini 1-kuu vanustel...4-aastastel lastel järgmistest kõrvaltoimetest: ärrituvus (väga sage, 11,7%) ja koordinatsioonihäire (sage, 3,3%). Topeltpimedas platseebokontrollitud pediaatrilises mittehalvemusuuringus hinnati levetiratsetaami kognitiivseid ja neurofüsioloogilisi toimeid partsiaalsete krambihoogudega 4…16-aastastel lastel. Järeldati, et levetiratsetaam ei olnud erinev (mitte halvem) platseebost Leiter-R Attention and Memory, Memory Screen Composite skooris võrreldes protokollijärgse populatsiooni algandmetega. Tulemused käitumuslikes ja tundmuslikes funktsioonides, mis osutavad levetiratsetaam-ravi saanud patsientide tervise halvenemisele, on agressiivne käitumine, mida mõõdetakse standardiseeritult ja süstematiseeritult kasutades valideeritud vahendit (CBCL – Achenbach Child Behavior Checklist). Patsientidel, kes said levetiratsetaam-ravi avatud jätku-uuringus, ei täheldatud käitumuslike ja tundmuslike funktsioonide halvenemist; ülalmainitud kriteeriumide järgi ei olnud agressiivne käitumine halvenenud võrreldes algandmetega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Levetiratsetaami üleannustamisel täheldati unisust, agiteeritust, agressiooni, teadvuse häireid, hingamise depressiooni ja koomat.

Üleannustamise ravi Ägeda üleannustamise korral tuleb magu tühjendada maoloputuse või oksendamise esilekutsumise teel. Levetiratsetaami jaoks puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja võib sisaldada hemodialüüsi. Dialüüsiga on organismist eemaldatav 60% levetiratsetaamist ja 74% põhimetaboliidist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained ATC-kood: N03AX14.

Toimeaine, levetiratsetaam, on pürrolidooni derivaat (alfa-etüül-2-okso-1-pürrolidiinatsetamiidi S- enantiomeer), mis ei ole keemiliselt sarnane olemasolevate epilepsiavastaste toimeainetega.

Toimemehhanism Levetiratsetaami toimemehhanismi ei ole veel täielikult välja selgitatud. In vitro ja in vivo uuringud kinnitavad, et levetiratsetaam ei mõjuta raku põhiomadusi ega normaalset neurotransmissiooni.

In vitro uuringud näitavad, et levetiratsetaam mõjutab intraneuronaalset Ca2+ ioonide sisaldust pärssides osaliselt N-tüüpi Ca2+-kanaleid ja vähendades Ca2+ vabanemist rakusisestest depoodest. Lisaks sellele pöörab ta ka osaliselt tagasi tsingi ja beeta-karboliinide poolt põhjustatud GABA- ja glütsiinitundlike voolude vähenemise. Peale selle on näidatud in vitro uuringutes, et levetiratsetaam seondub näriliste ajukoe teatud spetsiifiliste sidumiskohtadega. See sidumiskoht on sünaptilise vesiikli valk 2A, mida arvatakse olevat seotud vesiiklite fusiooni ja mediaatorite eksotsütoosiga. Levetiratsetaamil ja selle analoogidel on näidatud rida afiinseid sidumiskohti vesiiklite valguga 2A, mis korreleerub nende krambivastase toimega audiogeenses epilepsia mudelis hiirtel. See leid viitab, et interaktsioon levetiratsetaami ja sünaptiliste vesiiklite valguga 2A, võib omada tähtsust ravimi antiepileptilises toimemehhanismis.

Farmakodünaamilised toimed Levetiratsetaam kutsub paljudes loommudelites esile (partsiaalsete ja esmaselt generaliseerunud haigushoogudega) krambivastase kaitse, avaldamata pro-konvulsandi toimet. Põhimetaboliit on inaktiivne. Inimesel on ravimi toime nii partsiaalsete kui generaliseerunud epilepsiahoogude korral (epileptiformne hoog/fotoparoksüsmaalne reaktsioon) kinnitanud farmakoloogilise profiili laia spektrit. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Täiendav ravi partsiaalsete krampide puhul koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja imikutel alates 1 elukuu vanusest. Täiskasvanutel on levetiratsetaami efektiivsust näidatud kolmes platseebokontrollitud topeltpimeuuringus, kus kasutati annuseid 1000 mg, 2000 mg või 3000 mg ööpäevas, manustatuna 2 annusena, ravi kestusega kuni 18 nädalat. Koondanalüüsis leiti, et patsiente, kes stabiilse annuse juures (12/14 nädala jooksul) saavutasid partsiaalsete krambihoogude nädalase sageduse 50%-lise või suurema vähenemise võrreldes esialgsega oli levetiratsetaami 1000, 2000 või 3000 mg annuse grupis vastavalt 27,7%, 31,6% ja 41,3% ning platseebogrupis 12,6%.

Lapsed Pediaatrilistel patsientidel (4...16-aastased) tõestati levetiratsetaami efektiivsus platseebokontrollitud topeltpimeuuringus, mis hõlmas 198 patsienti, ravi kestusega 14 nädalat. Selles uuringus said patsiendid levetiratsetaami fikseeritud annust 60 mg/kg ööpäevas (manustati kaks korda ööpäevas).

44,6% levetiratsetaamiga ravitud patsientidel ning 19,6% platseebogrupi patsientidel täheldati partsiaalsete krambihoogude iganädalase esinemissageduse 50%-list või enamat vähenemist. Jätkuva pikaajalise ravi foonil olid 11,4% patsientidest krambivabad vähemalt 6 kuud ning 7,2% patsientidest vähemalt 1 aasta.

Lastel (1-kuu kuni alla 4-aasta vanused) hinnati levetiratsetaami efektiivsust 5-päevase ravi kestvusega topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, millesse kaasati 116 patsienti. Selles uuringus määrati patsientidele ööpäevaannusteks 20 mg/kg, 25 mg/kg, 40 mg/kg või 50 mg/kg suukaudset lahust lähtuvalt nende vanusele sobivast tiitrimise skeemist. Uuringus kasutati 1…6-kuu vanustele imikutele annuse tiitrimist 20 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 40 mg/kg ööpäevas ja 6-kuu kuni alla 4-aasta vanustele 25 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 50 mg/kg ööpäevas. Ööpäevane koguannus manustati kaheks annuseks jagatuna.

Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes osales 35 alla 1-aastast partsiaalsete krampidega imikut, kellest ainult 13 olid alla 6-kuu vanused.

Monoteraapia partsiaalsete krambihoogude korral koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma, esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel alates 16 aasta vanusest. Levetiratsetaami efektiivsus monoteraapiana tõestati topeltpimedas, paralleelgruppidega mittehalvemusuuringus võrrelduna kontrollitud vabanemisega (CR) karbamasepiiniga, mis hõlmas 576 esmaselt või hiljuti diagnoositud epilepsiaga patsienti, kes olid 16-aastased või vanemad. Patsientide kaasamiskriteeriumiks olid provotseerimata partsiaalsed krambihood või ainult generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood. Patsiendid randomiseeriti karbamasepiin CR (400...1200 mg ööpäevas) või levetiratsetaami (1000...3000 mg ööpäevas) gruppi. Ravi kestus oli sõltuvalt ravivastusest kuni 121 nädalat.

Kuuekuune krambivaba periood saavutati 73,0% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 72,8% karbamasepiin CR-ga ravitud patsientidest; kohandatud absoluutne erinevus ravigruppide vahel oli 0,2% (95% CI: -7,8 8,2). Rohkem kui pooled uuritavatest jäid krambivabaks kuni 12 kuuks (levetiratsetaami ja karbamasepiin CR grupist vastavalt 56,6% ja 58,5%). Kliinilist kogemust peegeldavas uuringus võis piiratud arvul patsientidel, kellel saadi ravivastus levetiratsetaami ravile (36 täiskasvanut 69-st), ära jätta samaaegsed antiepileptikumid.

Täiendav ravi müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia. Levetiratsetaami efektiivsust uuriti 16 nädalat kestnud platseebokontrollitud topeltpimeuuringus, kus osalesid üle 12-aastased patsiendid idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga ja müoklooniliste krambihoogudega erinevate sündroomide korral. Enamikul patsientidest oli juveniilne müoklooniline epilepsia. Selles uuringus anti levetiratsetaami 3000 mg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks. 58,3% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ja 23,3% platseebogrupi patsientidest oli müoklooniliste krambihoogudega päevi nädala kohta vähemalt 50% vähem. Pikaajalise jätkuravi kestel ei esinenud 28,6% patsientidest müokloonilisi krambihoogusid vähemalt 6 kuu ja 21,0% vähemalt 1 aasta jooksul.

lapsi, kellel erinevate sündroomidena (juveniilne müoklooniline epilepsia, juveniilne absaans-tüüpi epilepsia, lapsea absaans-tüüpi epilepsia, epilepsia grand mal hoogudega ärkveloleku ajal) esinesid primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (PGTC). Selles uuringus oli täiskasvanute ja noorukite annuseks 3000 mg ööpäevas ning laste annuseks 60 mg/kg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks. 72,2% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 45,2% platseebogrupi patsientidest saadi PGTC- krambihoogude enam kui 50%-line vähenemine nädalas. Pikaajalise jätkuravi kestel ei esinenud 47,4% patsientidest toonilis-kloonilisi krambihoogusid vähemalt 6 kuud ning 31,5%-l vähemalt 1 aasta jooksul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Levetiratsetaam on suure lahustuvuse ja permeaablusega ühend. Farmakokineetiline profiil on lineaarne, intra- ja interindividuaalsed erinevused on minimaalsed. Korduval manustamisel ravimi kliirens ei muutu. Puuduvad andmed soolistest, rassilistest või ööpäevase rütmi erinevustest. Farmakokineetiline profiil on võrreldav tervetel vabatahtlikel ja epilepsiahaigetel. Täieliku ja lineaarse imendumise tõttu on võimalik ette aimata levetiratsetaami suukaudse annuse manustamise järgset plasmataset väljendatuna mg/kg kehakaalu kohta. Seetõttu puudub vajadus levetiratsetaami plasmataseme jälgimiseks.

Sülje ja plasmakontsentratsiooni vahel leiti täiskasvanutel ja lastel oluline korrelatsioon (sülje/plasma kontsentratsioonide suhe oli suukaudse tableti jaoks ja 4 tunni järel suukaudse lahuse jaoks vahemikus 1…1,7).

Täiskasvanud ja noorukid

Imendumine Levetiratsetaam imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti. Suukaudne absoluutne biosaadavus on 100% lähedane.

Plasmakontsentratsiooni maksimum (C ) saabub 1,3 tundi pärast manustamist. Tasakaalukontsentratsioon saabub 2 päeva pärast manustamist 2 korda ööpäevas. Kontsentratsiooni maksimumid (C ) on tüüpiliselt 31 ja 43 mikrogrammi/ml pärast vastavalt ühekordset 1000 mg ööpäevaannust ja korduvat 1000 mg annust manustatuna kaks korda ööpäevas. Imendumise määr on annusest sõltumatu, toit seda ei mõjuta. Jaotumine Kudedesse jaotumise kohta inimestel andmed puuduvad. Levetiratsetaam ega tema põhimetaboliit ei ole plasmavalkudega märkimisväärselt seondunud (<10%). Levetiratsetaami jaotusruumala on ligikaudu 0,5...0,7 l/kg, väärtus, mis on lähedane kogu organismi veemahule. Biotransformatsioon Inimestel ei ole levetiratsetaami metabolism ulatuslik. Põhiline metaboolne rada (24% annusest) on atsetamiidgrupi ensümaatiline hüdrolüüs. Põhimetaboliidi, ucb L057, moodustumist maksa tsütokroom P450 isoensüümid ei toeta. Atsetamiidgrupi hüdrolüüs oli määratav paljudes kudedes, kaasa arvatud vererakkudes. Metaboliit ucb L057 on farmakoloogiliselt inaktiivne.

Kindlaks on tehtud ka kaks vähemtähtsat metaboliiti. Üks saadi pürrolidoonrõnga hüdroksüülimisel (1,6% annusest) ja teine pürrolidoonrõnga avamisel (0,9% annusest). Muud kindlakstegemata komponendid moodustasid vaid 0,6% annusest.

Enantiomeeride vastastikust teineteiseks üleminekut ei leitud in vivo ei levetiratsetaami ega ka põhimetaboliidi puhul.

In vitro levetiratsetaam ja tema põhimetaboliit ei inhibeeri inimese tähtsamaid maksa tsütokroom P450 isoensüüme (CYP3A4, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 1A2), glükuronüültransferaasi (UGT1A1 ja UGT1A6) ja epoksiidhüdroksülaasi aktiivsust. Lisaks ei mõjuta levetiratsetaam in vitro valproehappe glükuronidatsiooni.

Inimese maksarakkude kultuuris on levetiratsetaami toime ensüümidele CYP1A2, SULT1E1 või UGT1A1 vähene või puudub üldse. Levetiratsetaam põhjustab kerget CYP2B6 ja CYP3A4 induktsiooni. Andmed, mis on saadud in vitro ja koostoimes suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega, digoksiini ning varfariiniga in vivo, viitavad sellele, et in vivo ei teki olulist ensüüminduktsiooni. Seetõttu ei ole levetiratsetaami koostoimed teiste ainetega tõenäolised ja vastupidi.

Levetiratsetaami ja põhimetaboliidi kumulatiivne eritumine uriiniga esimese 48 tunni jooksul oli vastavalt 66% ja 24% annusest. Levetiratsetaami ja ucb L057 renaalne kliirens on vastavalt 0,6 ja 4,2 ml/min/kg, mis näitab, et levetiratsetaam eritub glomerulaarfiltratsiooni teel sellele järgneva tagasiimendumisega neerutorukestes ja et põhimetaboliit eritub samuti glomerulaarfiltratsiooni ning lisaks veel aktiivse tubulaarsekretsiooni teel. Levetiratsetaami eliminatsioon on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga.

Eakad Eakatel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud ligikaudu 40% võrra (10...11 tundi). See on seotud neerufunktsiooni langusega (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus Nii levetiratsetaami kui põhimetaboliidi kliirens on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga. Seetõttu on mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel soovitatav korrigeerida levetiratsetaami ööpäevast säilitusannust kreatiniini kliirensi alusel (vt lõik 4.2).

Anuuriaga lõppstaadiumis neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel oli poolväärtusaeg 25 ja 3,1 tundi vastavalt dialüüsivahelisel perioodil ja dialüüsi ajal. Tüüpilise 4-tunnise hemodialüüsi käigus eemaldati organismist 51% levetiratsetaamist. Maksakahjustus Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustuse korral levetiratsetaami kliirens oluliselt ei muutunud. Enamikel raske maksakahjustusega patsientidel vähenes levetiratsetaami kliirens üle 50% samaaegse neerukahjustuse tõttu (vt lõik 4.2).

Lapsed

Pärast korduva suukaudse annuse (20…60 mg/kg ööpäevas) manustamist epilepsiaga lastele (4…12- aastased) imendus levetiratsetaam kiiresti. Kontsentratsiooni maksimum plasmas tekkis 0,5…1,0 tund pärast annustamist. Plasmakontsentratsiooni maksimum ja kõvera alune pindala suurenesid lineaarselt ja annusest sõltuvalt. Eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 5 tundi. Totaalne kliirens oli 1,1 ml/min/kg.

Vastsündinud ja väikelapsed (1-kuu kuni 4-aasta vanused) Pärast suukaudse lahuse (100 mg/ml) ühekordse annuse (20 mg/kg) manustamist epilepsiaga lastele (1-kuu kuni 4-aasta vanused) imendus levetiratsetaam kiiresti ja maksimaalset plasmakontsentratsiooni täheldati ligikaudu 1 tund pärast annustamist. Farmakokineetilised tulemused näitavad, et poolväärtusaeg oli lühem (5,3 tundi) kui täiskasvanutel (7,2 tundi) ja kliirens lühem (1,5 ml/min/kg) kui täiskasvanutel (0,96 ml/min/kg).

Populatsiooni farmakokineetiline analüüs viidi läbi 1-kuu kuni 16-aasta vanustel lastel, kehakaal korreleerus oluliselt kliirensi väärtusega (kliirens kiirenes kehakaalu suurenemisega) ning jaotusruumalaga. Samuti mõjutab mõlemat parameetrit patsiendi vanus. Toime oli väljendunum noorematel vastsündinutel, vähenes vanuse suurenedes ja muutus ebaoluliseks 4 eluaastaks.

Mõlema populatsiooni farmakokineetilises analüüsis esines ligikaudu 20% levetiratsetaami kliirensi tõus, kui seda manustati koos ensüümsüsteemi indutseerivate krambivastaste ravimitega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ei ole ilmnenud kõrvaltoimeid isaste ja emaste rottide fertiilsusele või reproduktsioonile täiskasvanute ja F1 generatsioonis annuses kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis vastab 6-kordsele soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta).

Kahes embrüo-fetaalse arengu uuringus manustati rottidele 400, 1200 ja 3600 mg/kg ööpäevas. Ainult ühes uuringus (annusega 3600 mg/kg ööpäevas) esines kerge langus loote kehakaalus, mida seostati skeleti väärarengute/väiksemate anomaaliate marginaalse tõusuga. Toimet loote suremusele ja malformatsioonide esinemissageduse tõusule ei olnud. NOAEL (No Observed Adverse Effect Level) oli tiinetel emasrottidel 3600 mg/kg ööpäevas (mis vastab 12-kordsele soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta) ja loodetel 1200 mg/kg ööpäevas.

Neljas embrüo-fetaalse arengu uuringus manustati küülikutele 200, 600, 800, 1200 ja 1800 mg/kg ööpäevas. 1800 mg/kg ööpäevane annus põhjustas märkimisväärset toksilisust emasloomal ja loote kehakaalu langust koos loodete kardiovaskulaarsete/skeletimuutuste esinemise tõusuga. NOAEL oli emasloomadel <200 mg/kg ööpäevas ja loodetel 200 mg/kg ööpäevas (mis vastab soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta). Peri- ja postnataalse arengu uuringus manustati rottidele 70, 350 ja 1800 mg/kg ööpäevas levetiratsetaami. NOAEL oli ≥ 1800 mg/kg ööpäevas F0 emasloomadel ja elulemus, kasv ja areng F1 pesakonnal vähene (6-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus inimesel mg/m2 kohta). Neonataalsete ja juveniilsete katseloomadega (rotid ja koerad) läbiviidud uuringud annuste puhul kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis on 6…17-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus inimesel mg/m2 kohta) näitasid, et kõrvalekaldeid katseloomade arengu ja küpsuse tulemusnäitajates ei tekkinud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Normeg 250 mg Tableti sisu:

Povidoon 30 Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5 Makrogool 6000 Talk Titaandioksiid (E171) Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %, sorbiinhape 0,1 %) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

Normeg 500 mg Tableti sisu: Povidoon 30 Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat

Normeg 750 mg Tableti sisu: Povidoon 30 Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5 Makrogool 6000 Talk Titaandioksiid (E171) Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %, sorbiinhape 0,1 %) Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172)

Normeg 1000 mg Tableti sisu: Povidoon 30 Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5 Makrogool 6000

Talk Titaandioksiid (E171) Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %, sorbiinhape 0,1 %)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Normeg 250 mg, 500 mg, 750 mg, 1000 mg PVC/Al blistrid.

Pakendi suurus: 10, 20, 30, 50, 60, 80, 100, 120 või 200 tabletti, st ühes karbis on 1, 2, 3, 5, 6, 8, 10, 12, 20 blistrit, milles igaühes on 10 tabletti.

Normeg 250 mg, 500 mg tabletid HDPE pudel, turvasulguriga PE kork. Pakendi suurus: 100 või 200 tabletti.

Normeg 750 mg, 1000 mg tabletid HDPE pudel, turvasulguriga PE kork. Pakendi suurus: 100 tabletti. Või PET pudel PP korgiga. Pakendi suurus: 200 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s. U kabelovny 130 Dolni Mecholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Normeg 250 mg: 774912 Normeg 500 mg: 775312 Normeg 750 mg: 775212

Normeg 1000 mg: 775112

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.01.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.12.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Normeg 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Normeg 500 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami.

INN: Levetiracetamum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 16,1 mm ja laiusega ligikaudu 7,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Levetiratsetaam on näidustatud täiendava ravina:

partsiaalsete krambihoogude korral, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutele, noorukitele, lastele ja imikutele alates 1 kuu vanusest;
müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia;
primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Partsiaalsed krambihood Soovitatav annus monoteraapiana (alates 16 aasta vanusest) ja ka täiendava ravina on sama, vastavalt allpool kirjeldatule.

Kõik näidustused Täiskasvanud (≥ 18-aastased) ja noorukid (12…17-aastased) kehakaaluga 50 kg ja rohkem

võib manustada väiksema algannuse 250 mg kaks korda ööpäevas. Seda võib suurendada kahe nädala pärast annuseni 500 mg kaks korda ööpäevas.

Noorukid (12...17-aastased) kehakaaluga alla 50 kg ja lapsed alates 1 kuu vanusest

Arst peab määrama kõige sobivama ravimvormi, müügipakendi ja tugevuse vastavalt kehakaalule, vanusele ja annusele. Annuse kohandamist vastavalt kehakaalule vt lõigust „Lapsed“.

Ravi katkestamine Kui on vajadus levetiratsetaamiga ravi katkestamiseks, on soovitatav see ära jätta järk-järgult (nt täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga üle 50 kg 500 mg kaupa kaks korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel; üle 6-kuu vanustel imikutel, lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg ei tohi annuse vähendamine ületada 10 mg/kg kaks korda ööpäevas iga kahe nädala järel; alla 6-kuu vanustel imikutel ei tohi annuse vähendamine ületada 7 mg/kg kaks korda ööpäevas iga kahe nädala järel).

Patsientide erigrupid

Eakad (65-aastased ja vanemad) Annuse kohandamine on soovitatav neerukahjustusega eakatel patsientidel (vt “Neerukahjustus” allpool).

Neerukahjustus Ööpäevane annus tuleb määrata individuaalselt, lähtuvalt neerufunktsioonist. Täiskasvanud patsientide puhul lähtuge alltoodud tabelist ja kohandage annus vastavalt. Selle tabeli kasutamiseks tuleb eelnevalt määrata patsiendi kreatiniini kliirens (CLcr) ml/min. CLcr ml/min võib määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi (mg/dl), kasutades järgmist valemit täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:

CLcr (ml/min) =---------------------------------------------------------------- (x 0,85 naistel)

Seejärel kohandatakse CLcr keha pindalale (BSA) järgnevalt: CLcr (ml/min/1,73 m2) =------------------------------------------x 1,73

Annuse kohandamine neerukahjustusega täiskasvanud patsientidele ja noorukitele kehakaaluga üle 50 kg: Grupp kreatiniini kliirens Annus ja sagedus Normaalne ≥ 80 500…1500 mg kaks korda ööpäevas

Kerge 50…79 500…1000 mg kaks korda ööpäevas Mõõdukas 30…49 250…750 mg kaks korda ööpäevas Raske < 30 250…500 mg kaks korda ööpäevas Lõpp-staadiumis neerukahjustusega patsiendid käimasoleva dialüüsiga (1) 500...1000 mg üks kord ööpäevas (2) (1) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 750 mg levetiratsetaami. (2) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 250…500 mg.

Neerukahjustusega lastel tuleb levetiratsetaami annust kohandada vastavalt neerufunktsiooni kahjustuse astmele, sest levetiratsetaami kliirens on seotud neerufunktsiooniga. See soovitus põhineb uuringul neerukahjustusega täiskasvanud patsientidega.

Noorukite, laste ja imikute CLcr ml/min/1,73 m2 võib määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi (mg/dl), kasutades järgmist valemit (Schwartzi valem):

CLcr (ml/min/1,73 m2) =-----------------------------------------------

ks= 0,45 (kuni 1-aastaste imikute puhul); ks= 0,55 (alla 13-aastaste laste ja naissoost noorukite puhul); ks= 0,7 (meessoost noorukite puhul)

Annuse kohandamine neerukahjustusega imikutel, lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg:

Grupp Kreatiniini Annus ja sagedus (1) Normaalne ≥ 80 7…21 mg/kg 10…30 mg/kg Kerge 50…79 7…14 mg/kg 10…20 mg/kg Mõõdukas 30…49 3,5…10,5 mg/kg 5…15 mg/kg Raske < 30 3,5…7 mg/kg 5…10 mg/kg Lõpp-staadiumis -- 7…14 mg/kg 10…20 mg/kg neeruhaigusega (0,07…0,14 ml/kg) (0,10...0,20 ml/kg) üks kord patsiendid käimasoleva üks kord ööpäevas (2) ööpäevas (3) (5) dialüüsiga (4) (1) suukaudset lahust kasutada annuses alla 250 mg ja olukorras, mil soovitatud annus ei ole saavutatav mitme 250 mg tableti koosmanustamisel ning patsientidel, kes ei ole võimelised tablette neelama. (2) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 10,5 mg/kg (0,105 ml/kg) levetiratsetaami. (3) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 15 mg/kg (0,15 ml/kg) levetiratsetaami. (4) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 3,5…7 mg/kg (0,035…0,07 ml/kg). (5) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 5…10 mg/kg (0,05…0,10 ml/kg). Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustuse korral võib kreatiniini kliirens varjata neerupuudulikkust. Seetõttu on soovitav kreatiniini kliirensi korral < 60 ml/min/1,73 m2 ööpäevast säilitusannust vähendada 50 %.

Lapsed Arst peab välja kirjutama vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama ravimvormi, pakendi suuruse ja tugevuse.

Monoteraapia Levetiratsetaami monoteraapia ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 16-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

6-aastastel ja vanematel lastel kasutada suukaudset lahust alla 250 mg annuse korral ja olukorras, mil soovitatud annus ei ole saavutatav mitme 250 mg tableti koosmanustamisel ning patsientidel, kes ei ole võimelised tablette neelama. Kõigi näidustuste puhul tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust. Lastel või noorukitel, kelle kehakaal on 25 kg, alustatakse ravi algannusega 250 mg kaks korda ööpäevas kuni maksimumannuseni 750 mg kaks korda ööpäevas. Annused lastele, kelle kehakaal on 50 kg või üle selle, on kõigi näidustuste puhul samad, mis täiskasvanutel. Vt eespool lõiku „Täiskasvanud (≥ 18-aastased) ja noorukid (12…17-aastased) kehakaaluga 50 kg ja rohkem“ kõigi näidustuste puhul.

Täiendav ravi imikutele (1…6 kuu vanused) Imikutele on saadaval suukaudne lahus.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Äge neerukahjustus Levetiratsetaami kasutamist on väga harva seostatud ägeda neerukahjustusega, mis on tekkinud mõne päeva kuni mõne kuu jooksul.

Suitsiid

Epilepsiavastaste ainetega (k.a levetiratsetaam) ravitud patsientidel on täheldatud suitsiide, suitsiidikatseid ning suitsidaalseid mõtteid ja käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüs näitab suitsidaalsete mõtete ja käitumise tekke vähest tõusu. Mehhanism ei ole teada.

Krambihoogude süvenemine Nagu ka muud tüüpi epilepsiaravimid, võib levetiratsetaam harva krambihoogude sagedust või tõsidust süvendada. Sellisest paradoksaalsest mõjust teatati enamasti esimesel kuul pärast levetiratsetaami kasutamise alustamist või annuse suurendamist ning see oli pöörduv pärast ravimi ärajätmist või annuse vähendamist. Patsientidele tuleb soovitada epilepsia süvenemisel kohe arstiga nõu pidada. Näiteks on patsientidel, kellel epilepsia on seotud pingest sõltuva naatriumikanali alfaalaüksus 8 (SCN8A) mutatsioonidega, teatatud toime puudumisest või krambihoogude süvenemisest.

Elektrokardiogrammil QT-intervalli pikenemine Harva on turuletulekujärgse jälgimise ajal täheldatud EKG-l QT-intervalli pikenemist. Pikenenud QTc-intervalliga patsientide, samaaegselt QTc-intervalli mõjutavate ravimitega ravitavate patsientide või juba olemasoleva südamehaigusega või elektrolüütide häiretega patsientide ravimisel tuleb levetiratsetaami kasutada ettevaatusega.

Lapsed Tablett ei ole kohandatud kasutamiseks imikutel ja alla 6-aastastel lastel.

Olemasolevad andmed ei viita ravimi mõjule laste kasvu ja puberteedi suhtes. Ometi on teadmata ravimi pikaaegne toime laste õppimisvõimele, intelligentsusele, kasvule, endokriinsele funktsioonile, puberteedile ja võimele rasestuda. Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

viitavad sellele, et levetiratsetaami kliirens on ensüüme indutseerivaid antiepileptilisi ravimeid kasutavatel lastel 20 % suurem. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lahtistid Üksikjuhtudel on teatatud levetiratsetaami vähenenud toimest, kui osmootilist lahtistavat makrogooli manustatakse koos suukaudse levetiratsetaamiga. Seetõttu ei tohi makrogooli suukaudselt manustada 1 tund enne ja 1 tund pärast levetiratsetaami manustamist.

Toit ja alkohol Levetiratsetaami imendumist toit ei muutnud, küll aga vähenes veidi imendumise kiirus. Puuduvad andmed levetiratsetaami koostoime kohta alkoholiga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad konsulteerima spetsialistiga. Kui naine planeerib rasedust, tuleb ravi levetiratsetaamiga üle vaadata. Nagu kõigi epilepsiaravimite puhul, tuleb vältida ka levetiratsetaamiga ravimise järsku lõpetamist, sest see võib kutsuda esile läbimurde krambihooge, millel võivad olla naisele ja lootele tõsised tagajärjed. Võimaluse korral tuleb eelistada monoteraapiat, sest ravi mitme epilepsiaravimiga võib, sõltuvalt kasutatavatest epilepsiaravimitest, olla seotud suurema kaasasündinud väärarengute riskiga kui monoteraapia. Rasedus Turuletulekujärgselt levetiratsetaami monoteraapiana kasutanud rasedate kohta saadud suur hulk andmeid (rohkem kui 1800 raseda andmed, kellest rohkem kui 1500 kasutasid ravimit esimesel trimestril) ei viita suurte kaasasündinud väärarengute suuremale riskile. Monoteraapiale levetiratsetaamiga in utero eksponeeritud laste neuroloogilise arengu kohta on saadaval piiratud andmed. Kahe populatsioonipõhise registril põhineva jälgimisuuringu andmed, mis põhinevad suuresti samal Põhjamaade andmekogumil, ja mis hõlmavad enam kui 1000 last, kes sündisid epilepsiaga naistel, kes puutusid sünnituseelselt kokku levetiratsetaami monoteraapiaga, ei esinenud autismispektri häirete või vaimse puude suuremat riski, kui võrrelda neid lastega, kes sündisid epilepsiaga naistel, kes ei puutunud kokku epilepsiavastase ravimiga in utero. Laste keskmine järelkontrolli aeg levetiratsetaami rühmas oli lühem võrreldes laste rühmaga, kes ei puutunud kokku epilepsiavastase ravimiga (näiteksühes uuringus 4,4 aastat vs 6,8 aastat). Kui pärast hoolikat hindamist leitakse, et see on kliiniliselt vajalik, võib levetiratsetaami raseduse ajal kasutada. Sellisel juhul on soovitatav kasutada väikseimat toimivat annust.

Füsioloogilised muutused raseduse ajal võivad avaldada toimet levetiratsetaami kontsentratsioonile. Raseduse ajal on ilmnenud levetiratsetaami plasmakontsentratsiooni langust. Sagedamini esineb

langust raseduse III trimestril (kuni 60% raseduseelse kontsentratsiooni tasemest). Rasedatele naistele, keda ravitakse levetiratsetaamiga, tuleb tagada adekvaatne kliiniline jälgimine.

Imetamine Levetiratsetaam eritub rinnapiima. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine soovitatav. Kui levetiratsetaam-ravi on vajalik rinnaga toitmise ajal, siis tuleb hinnata ravimi kasu/riski suhet.

Fertiilsus Loomkatsetes ei ilmnenud mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3). Kliinilisi andmeid ei ole saadaval, võimalik risk inimesele on teadmata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

MedDRA Esinemissagedus organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Infektsioonid ja Nasofarüngiit Infektsioon infestatsioonid Vere ja Trombotsütopee Pantsütopeenia, lümfisüsteemi nia, leukopeenia neutropeenia, häired agranulotsütoos Immunsüsteemi Eosinofiilia ja Immunsüstee häired süsteemsete mi häired

Ainevahetus- ja Anoreksia Kehakaalu Hüponatreemia toitumishäired langus, Psühhiaatrilised Depressioon, Suitsiidikatse, Täideviidud Obsessiiv- häired vaenulikkus/ suitsidaalne suitsiid, kompulsiivn Närvisüsteemi Unisus, Krambid, Amneesia, Koreoatetoos, häired peavalu tasakaaluhäired, mäluhäired, düskineesia, Silma Diploopia, kahjustused ähmane Kõrva ja Vertiigo labürindi kahjustused Südame häired Elektrokardiogra Respiratoorsed, Köha rindkere ja mediastiiniumi häired Seedetrakti Kõhuvalu, Pankreatiit häired diarröa, Maksa ja Kõrvalekalded Maksapuudulik- sapiteede maksafunktsioo kus, hepatiit häired ni testide Naha ja Nahalööve Alopeetsia, Toksiline nahaaluskoe ekseem, epidermise kahjustused pruuritus nekrolüüs,

Lihaste, Lihasnõrkus, Rabdomüolüüs ja luustiku ja müalgia vere sidekoe kreatiniinfosfokin kahjustused aasi taseme Neerude ja Äge kuseteede neerukahjustus häired Üldised häired ja Väsimus/ manustamiskoh jõuetus a reaktsioonid Vigastus, Vigastus mürgistus ja protseduuri tüsistused * Vt valitud kõrvaltoimete kirjeldust. ** Turuletulekujärgse järelevalve käigus on patsientidel, kellel on anamneesis obsessiiv-kompulsiivne häire või psüühikahäired, väga harvadel juhtudel täheldatud obsessiiv-kompulsiivse häire teket. *** Esinemissagedus on jaapani päritolu patsientidel tunduvalt kõrgem võrreldes mitte-jaapani päritolu patsientidega. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Lapsed Platseebokontrolliga ja avatud jätku-uuringus raviti levetiratsetaamiga 190 last, vanuses 1 kuu…4- aastat; neist 60 patsiendile anti levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Levetiratsetaami anti platseebokontrollitud ja jätku-uuringus 645-le 4...16-aastasele patsiendile; neist 233 patsienti said levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Mõlemale vanusegrupile on lisatud ka levetiratsetaami kasutamise turuletulekujärgne kogemus.

Lisaks viidi läbi turuletulekujärgne ohutusuuring 101 imikul, vanuses alla 12 kuud. Alla 12-kuu vanustel epilepsiaga imikutel ei tuvastatud levetiratsetaami uusi ohutuse alaseid muutusi.

Levetiratsetaami kõrvaltoimete profiil on üldiselt sarnane kõigil vanusegruppidel ning kinnitatud epilepsianäidustuste korral. Laste patseebokontrolliga uuringute ohutusandmed vastasid täiskasvanute andmetele, v.a käitumuslikud ja psühhiaatrilised kõrvaltoimed, mis esinesid sagedamini lastel kui täiskasvanutel. Võrreldes teiste vanusegruppidega teatati ohutusprofiili kokkuvõttes sagedamini 4...16- aastastel lastel järgmistest kõrvaltoimetest: oksendamine (väga sage, 11,2%), agiteeritus (sage, 3,4%), meeleolu kõikumine (sage, 2,1%), labiilsus (sage, 1,7%), agressioon (sage, 8,2%), ebatavaline käitumine (sage, 5,6%) ja letargia (sage, 3,9%). Võrreldes teiste vanusegruppidega teatati ohutusprofiili kokkuvõttes sagedamini 1-kuu vanustel...4-aastastel lastel järgmistest kõrvaltoimetest: ärrituvus (väga sage, 11,7%) ja koordinatsioonihäire (sage, 3,3%).

Laste topeltpimedas platseebokontrolliga mittehalvemusuuringus hinnati levetiratsetaami kognitiivseid ja neurofüsioloogilisi toimeid partsiaalsete krambihoogudega 4…16-aastastel lastel. Järeldati, et levetiratsetaam ei olnud erinev (mitte halvem) platseebost Leiter-R Attention and Memory, Memory Screen Composite skooris võrreldes protokollijärgse populatsiooni algandmetega. Tulemused käitumuslikes ja tundmuslikes funktsioonides, mis osutavad levetiratsetaam-ravi saanud patsientide tervise halvenemisele, on agressiivne käitumine, mida mõõdetakse standardiseeritult ja süstematiseeritult kasutades valideeritud vahendit (CBCL – Achenbach Child Behavior Checklist). Patsientidel, kes said ravi levetiratsetaamiga avatud jätku-uuringus, ei täheldatud käitumuslike ja tundmuslike funktsioonide halvenemist; ülalmainitud kriteeriumide järgi ei olnud agressiivne käitumine halvenenud võrreldes algandmetega.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Levetiratsetaami üleannustamisel täheldati unisust, agiteeritust, agressiooni, teadvuse häireid, hingamise depressiooni ja koomat.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained ATC-kood: N03AX14. Toimeaine, levetiratsetaam, on pürrolidooni derivaat (alfa-etüül-2-okso-1-pürrolidiinatsetamiidi S- enantiomeer), mis ei ole keemiliselt sarnane olemasolevate epilepsiavastaste toimeainetega.

Farmakodünaamilised toimed

Levetiratsetaam kutsub paljudes loommudelites esile (partsiaalsete ja esmaselt generaliseerunud haigushoogudega) krambivastase kaitse, avaldamata pro-konvulsandi toimet. Põhimetaboliit on inaktiivne. Inimesel on ravimi toime nii partsiaalsete kui generaliseerunud epilepsiahoogude korral (epileptiformne hoog/fotoparoksüsmaalne reaktsioon) kinnitanud farmakoloogilise profiili laia spektrit.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Täiendav ravi partsiaalsete krampide puhul koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja imikutel alates 1 kuu vanusest. Täiskasvanutel on levetiratsetaami efektiivsust näidatud kolmes platseebokontrollitud topeltpimeuuringus, kus kasutati annuseid 1000 mg, 2000 mg või 3000 mg ööpäevas, manustatuna 2 annusena, ravi kestusega kuni 18 nädalat. Koondanalüüsis leiti, et patsiente, kes stabiilse annuse juures (12/14 nädala jooksul) saavutasid partsiaalsete krambihoogude nädalase sageduse 50%-lise või suurema vähenemise võrreldes esialgsega oli levetiratsetaami 1000, 2000 või 3000 mg annuse grupis vastavalt 27,7%, 31,6% ja 41,3% ning platseebogrupis 12,6%.

Lapsed Lastel (4...16-aastased) tõestati levetiratsetaami efektiivsus platseebokontrolliga topeltpimedas uuringus, mis hõlmas 198 patsienti, ravi kestusega 14 nädalat. Selles uuringus said patsiendid levetiratsetaami fikseeritud annust 60 mg/kg ööpäevas (manustati kaks korda ööpäevas).

Lastel (1 kuu kuni alla 4 aasta vanused) hinnati levetiratsetaami efektiivsust 5-päevase ravi kestvusega topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, millesse kaasati 116 patsienti. Selles uuringus määrati patsientidele ööpäevaannusteks 20 mg/kg, 25 mg/kg, 40 mg/kg või 50 mg/kg suukaudset lahust lähtuvalt nende vanusele sobivast tiitrimise skeemist. Uuringus kasutati 1…6-kuu vanustele imikutele annuse tiitrimist 20 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 40 mg/kg ööpäevas ja 6-kuu kuni alla 4-aasta vanustele 25 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 50 mg/kg ööpäevas. Ööpäevane koguannus manustati kaheks annuseks jagatuna.

Efektiivsuse esmane näitaja oli ravile reageerinute määr (patsientide protsent, kellel esines partsiaalsete krambihoogude igapäevase esinemissageduse langus ≥50 % võrreldes esialgsega), mida määrati pimendatud tsentraallugeja abil 48-tunnise EEG-video järgi. Efektiivsuse analüüsis kasutati 109 patsiendi andmeid, kellel oli vähemalt 24 tunni nii algtaseme kui hindamise perioodi EEG-video. Ravivastus esines 43,6 % levetiratsetaamiga ravitud ja 19,6 % platseeboga ravitud patsientidel. Tulemused olid kogu vanusegrupi piires ühtsed. Pikaajalise jätkuraviga saavutati 8,6% patsientidest krambivaba periood vähemalt 6 kuuks ja 7,8%-l vähemalt 1 aastaks. Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes osales 35 alla 1-aastast partsiaalsete krampidega imikut, kellest ainult 13 olid alla 6-kuu vanused. Monoteraapia partsiaalsete krambihoogude korral koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma, esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel alates 16 aasta vanusest. Levetiratsetaami efektiivsus monoteraapiana tõestati topeltpimedas, paralleelgruppidega mittehalvemusuuringus võrrelduna kontrollitud vabanemisega (CR) karbamasepiiniga, mis hõlmas 576 esmaselt või hiljuti diagnoositud epilepsiaga patsienti, kes olid 16-aastased või vanemad. Patsientide kaasamiskriteeriumiks olid provotseerimata partsiaalsed krambihood või ainult generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood. Patsiendid randomiseeriti karbamasepiin CR (400...1200 mg ööpäevas) või levetiratsetaami (1000...3000 mg ööpäevas) gruppi. Ravi kestus oli sõltuvalt ravivastusest kuni 121 nädalat.

Kuuekuune krambivaba periood saavutati 73,0% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 72,8% karbamasepiin CR-ga ravitud patsientidest; kohandatud absoluutne erinevus ravigruppide vahel oli

0,2% (95% CI: -7,8 8,2). Rohkem kui pooled uuritavatest jäid krambivabaks kuni 12 kuuks (levetiratsetaami ja karbamasepiin CR grupist vastavalt 56,6% ja 58,5%).

Kliinilist kogemust peegeldavas uuringus võis piiratud arvul patsientidel, kellel saadi ravivastus levetiratsetaami ravile (36 täiskasvanut 69-st), ära jätta samaaegsed antiepileptikumid.

Täiendav ravi primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest. Levetiratsetaami efektiivsus tõestati 24-nädalase platseebokontrolliga topeltpimeuuringuga, mis kaasas idiopaatilist generaliseerunud epilepsiat põdevaid täiskasvanuid, noorukeid ja piiratud arvu lapsi, kellel erinevate sündroomidena (juveniilne müoklooniline epilepsia, juveniilne absaans-tüüpi epilepsia, lapseea absaans-tüüpi epilepsia, epilepsia grand mal hoogudega ärkveloleku ajal) esinesid primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (PGTC). Selles uuringus oli täiskasvanute ja noorukite annuseks 3000 mg ööpäevas ning laste annuseks 60 mg/kg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks. 72,2% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 45,2% platseebogrupi patsientidest saadi PGTC- krambihoogude enam kui 50%-line vähenemine nädalas. Pikaajalise jätkuravi kestel ei esinenud 47,4% patsientidest toonilis-kloonilisi krambihoogusid vähemalt 6 kuud ning 31,5%-l vähemalt 1 aasta jooksul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Täiskasvanud ja noorukid

Imendumine Levetiratsetaam imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti. Suukaudne absoluutne biosaadavus on 100 % lähedane.

Jaotumine Kudedesse jaotumise kohta inimestel andmed puuduvad. Levetiratsetaam ega tema põhimetaboliit ei ole plasmavalkudega märkimisväärselt seondunud (< 10 %). Levetiratsetaami jaotusruumala on ligikaudu 0,5...0,7 l/kg, väärtus, mis on lähedane kogu organismi veemahule.

Biotransformatsioon Inimestel ei ole levetiratsetaami metabolism ulatuslik. Põhiline metaboolne rada (24 % annusest) on atsetamiidgrupi ensümaatiline hüdrolüüs. Põhimetaboliidi, ucb L057, moodustumist maksa tsütokroom P450 isoensüümid ei toeta. Atsetamiidgrupi hüdrolüüs oli määratav paljudes kudedes, kaasa arvatud vererakkudes. Metaboliit ucb L057 on farmakoloogiliselt inaktiivne.

Kindlaks on tehtud ka kaks vähemtähtsat metaboliiti. Üks saadi pürrolidoonrõnga hüdroksüülimisel (1,6 % annusest) ja teine pürrolidoonrõnga avamisel (0,9 % annusest). Muud kindlakstegemata komponendid moodustasid vaid 0,6 % annusest.

Enantiomeeride vastastikust teineteiseks üleminekut ei leitud in vivo ei levetiratsetaami ega ka põhimetaboliidi puhul.

Eritumine Plasma poolväärtusaeg täiskasvanutel oli 7±1 tundi ja see ei muutunud annusest, manustamisteest või korduvast manustamisest sõltuvalt. Organismi keskmine totaalne kliirens oli 0,96 ml/min/kg. Peamine eritumistee oli uriiniga. Keskmiselt 95 % annusest eritus uriiniga (ligikaudu 93 % annusest eritus 48 tunni jooksul). Roojaga eritus ainult 0,3 % annusest. Levetiratsetaami ja põhimetaboliidi kumulatiivne eritumine uriiniga esimese 48 tunni jooksul oli vastavalt 66% ja 24% annusest. Levetiratsetaami ja ucb L057 renaalne kliirens on vastavalt 0,6 ja 4,2 ml/min/kg, mis näitab, et levetiratsetaam eritub glomerulaarfiltratsiooni teel sellele järgneva tagasiimendumisega neerutorukestes ja et põhimetaboliit eritub samuti glomerulaarfiltratsiooni ning lisaks veel aktiivse tubulaarsekretsiooni teel. Levetiratsetaami eliminatsioon on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga.

Eakad Eakatel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud ligikaudu 40% võrra (10...11 tundi). See on seotud neerufunktsiooni langusega (vt lõik 4.2).

Anuuriaga lõppstaadiumis neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel oli poolväärtusaeg 25 ja 3,1 tundi vastavalt dialüüsivahelisel perioodil ja dialüüsi ajal.

Tüüpilise 4-tunnise hemodialüüsi käigus eemaldati organismist 51% levetiratsetaamist.

Maksakahjustus Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustuse korral levetiratsetaami kliirens oluliselt ei muutunud. Enamikel raske maksakahjustusega patsientidel vähenes levetiratsetaami kliirens üle 50% samaaegse neerukahjustuse tõttu (vt lõik 4.2).

Lapsed

Lapsed (4…12-aastased) Ühekordse suukaudse annuse (20 mg/kg) manustamise järgselt epilepsiaga lastele (6…12-aastased) oli levetiratsetaami poolväärtusaeg 6,0 tundi. Ilmne kehakaaluga täpsustuv kliirens oli ligikaudu 30% kõrgem kui täiskasvanud epileptikutel. Pärast korduva suukaudse annuse (20…60 mg/kg ööpäevas) manustamist epilepsiaga lastele (4…12- aastased) imendus levetiratsetaam kiiresti. Kontsentratsiooni maksimum plasmas tekkis 0,5…1,0 tund pärast annustamist. Plasmakontsentratsiooni maksimum ja kõvera alune pindala suurenesid lineaarselt ja annusest sõltuvalt. Eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 5 tundi. Totaalne kliirens oli 1,1 ml/min/kg.

Mõlema populatsiooni farmakokineetilises analüüsis esines ligikaudu 20% levetiratsetaami kliirensi tõus, kui seda manustati koos ensüümsüsteemi indutseerivate krambivastaste ravimitega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja võimaliku kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Järgnevalt toodud kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid tekkisid loomkatsetes (rottidel ja vähemal määral hiirtel) inimeste raviannustele sarnaste annuste manustamisel ning need võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised: muutused maksas, mis viitavad adaptatiivset laadi vastusele nagu maksa kaalu suurenemine ja tsentrilobulaarne hüpertroofia, rasvinfiltratsioon ja maksaensüümide aktiivsuse tõus plasmas. Ei ole ilmnenud kõrvaltoimeid isaste ja emaste rottide fertiilsusele või reproduktsioonile täiskasvanute ja F1 generatsioonis annuses kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis vastab 6-kordsele soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta).

kehakaalu langust koos loodete kardiovaskulaarsete/skeletimuutuste esinemise tõusuga. NOAEL oli emasloomadel < 200 mg/kg ööpäevas ja loodetel 200 mg/kg ööpäevas (mis vastab soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta). Peri- ja postnataalse arengu uuringus manustati rottidele 70, 350 ja 1800 mg/kg ööpäevas levetiratsetaami. NOAEL oli ≥ 1800 mg/kg ööpäevas F0 emasloomadel ja elulemus, kasv ja areng F1 pesakonnal vähene (6-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus inimesel mg/m2 kohta).

Neonataalsete ja juveniilsete katseloomadega (rotid ja koerad) läbiviidud uuringud annuste puhul kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis on 6…17-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus inimesel mg/m2 kohta) näitasid, et kõrvalekaldeid katseloomade arengu ja küpsuse tulemusnäitajates ei tekkinud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Povidoon 30 Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate: Hüpromelloos 2910/5 Makrogool 6000 Talk Titaandioksiid (E171) Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4%, simetikoon 30,0%, metüültselluloos 2,5%, sorbiinhape 0,1%) Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Al blistrid. Pakendi suurus: 30 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“

Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1262226

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.06.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026

Normeg – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Normeg ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Normeg’i võtmist

3. Kuidas Normeg’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Normeg’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakendi infoleht: teave patsiendile

1. Mis ravim on Normeg ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Normeg’i võtmist

3. Kuidas Normeg’i võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5. Kuidas Normeg’i säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. MÜÜGILOA HOIDJA

8. MÜÜGILOA NUMBRID

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

4.2 Annustamine ja manustamisviis

4.3 Vastunäidustused

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

4.8 Kõrvaltoimed

4.9 Üleannustamine

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

5.2 Farmakokineetilised omadused

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV