Norspan - transdermaalne plaaster (20mcg 1h) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Norspan, 5 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster

Norspan, 10 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster

Norspan, 20 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Norspan 5 mikrogrammi/tunnis

1. Iga transdermaalne plaaster sisaldab 5 mg buprenorfiini 6,25 cm2 suurusel alal ning vabastab nominaalse kiirusega 5 mikrogrammi buprenorfiini tunnis 7-päevase perioodi jooksul.

Norspan 10 mikrogrammi/tunnis

1. Iga transdermaalne plaaster sisaldab 10 mg buprenorfiini 12,5 cm2 suurusel alal ning vabastab nominaalse kiirusega 10 mikrogrammi buprenorfiini tunnis 7-päevase perioodi jooksul.

Norspan 20 mikrogrammi/tunnis

1. Iga transdermaalne plaaster sisaldab 20 mg buprenorfiini 25 cm2 suurusel alal ning vabastab nominaalse kiirusega 20 mikrogrammi buprenorfiini tunnis 7-päevase perioodi jooksul.

INN. Buprenorphinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

5 mikrogrammi/tunnis: Ruudukujuline, beeži värvusega ja ümarate nurkadega plaaster, millele on märgitud Norspan 5 µg/h

10 mikrogrammi/tunnis: Nelinurkne, beeži värvusega ja ümarate nurkadega plaaster, millele on märgitud Norspan 10 µg/h

20 mikrogrammi/tunnis: Ruudukujuline, beeži värvusega ja ümarate nurkadega plaaster, millele on märgitud Norspan 20 µg/h

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Opiaatravi vajav mõõdukas valu, mis ei ole tingitud pahaloomulisest protsessist.

Norspan ei sobi ägeda valu raviks.

Norspan on näidustatud täiskasvanutele.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Norspan’i tuleb manustada iga 7 päeva järel.

18-aastased ja vanemad patsiendid

Algannusena tuleb kasutada Norspan’i madalaimat annust (Norspan, 5 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster). Arvestada tuleb ka eelnevate opioidide kasutamist patsiendil (vt lõik 4.5) ning samuti patsiendi praegust üldist ja meditsiinilist seisundit.

Annuste tiitrimine

Norspan’i kasutamise alustamisel võib olla vajalik kasutada lühikese toimeajaga analgeetikume (vt lõik 4.5), kuni Norspan’i analgeetilise toime avaldumiseni.

Norspan’i annust võib ülestiitrida pärast 3. päeva, kui saabub manustatud annuse maksimaalne toime. Järgnevate annuste suurendamisel tuleb lähtuda vajadusest täiendava valuvaigistamise järele ja patsiendi analgeetilisest reaktsioonist plaastrile.

Annuse suurendamiseks tuleb plaaster, mida patsient hetkel kannab, asendada suurema plaastriga või kasutada soovitud annuse saavutamiseks plaastrite kombinatsioone erinevates piirkondades. Korraga ei soovitata kanda üle kahe plaastri, maksimaalse Norspan’i koguannusega 40 mikrogrammi/tunnis.

Uut plaastrit ei tohi nahal asetada samasse kohta järgneva 3…4 nädala jooksul (vt lõik 5.2). Patsiente tuleb hoolikalt ja regulaarselt jälgida, et hinnata optimaalset annust ja ravi kestust.

Üleminek opioididelt

Norspan’i võib kasutada alternatiivina ravile teiste opioididega. Sellistele patsientidele tuleb ravimit algselt manustada madalaimas saadaolevas annuses (Norspan, 5 mikrogrammi/tunnis transdermaalne plaaster) ja vajadusel jätkata annuste tiitrimise ajal täiendavate lühikese toimeajaga analgeetikumide kasutamist (vt lõik 4.5).

Lapsed

Norspan’i kasutamise ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõstatud. Andmed puuduvad.

Eakad

Eakatel ei ole vaja Norspan’i annuseid kohandada.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja Norspan’i annuseid kohandada.

Maksakahjustus

Buprenorfiin metaboliseerub maksas. Maksakahjustus võib mõjutada ravimi toime tugevust ja kestust. Seetõttu tuleks maksapuudulikkusega patsiente Norspan-ravi ajal hoolikalt jälgida.

Raske maksakahjustusega patsientidel võib buprenorfiin Norspan-ravi ajal organismi kumuleeruda. Kaaluda tuleb alternatiivse ravi võimalust ja kui sellistel patsientidel siiski otsustatakse Norspan’i kasutada, tuleb seda teha ettevaatlikult.

Manustamisviis

Manustamistee

Transdermaalset plaastrit tuleb kanda 7 ööpäeva vältel. Plaastrit ei tohi jagada ega tükkideks lõigata.

Plaastri asetamine

Norspan tuleb asetada ärritamata ja vigastamata nahale käe välises ülaosas, rindkere ülaosas, selja ülaosas või rindkere külgedel, kuid mitte nahale, millel esineb suuri arme. Norspan tuleb asetada suhteliselt karvadeta või peaaegu karvadeta kohale nahal. Kui see ei ole võimalik, tuleb karvad nimetatud kohalt ära lõigata kääridega, mitte raseerida.

Kui kohta, kuhu plaaster asetatakse, tuleb puhastada, peab seda tegema ainult puhta veega. Kasutada ei tohi seepe, alkoholi, õlisid, tualettvett ega abrasiivseid vahendeid. Enne plaastri kohaleasetamist tuleb nahk kuivatada. Norspan tuleb kohale asetada vahetult pärast kinnipitseeritud kotikesest väljavõtmist.

Pärast kaitsva kihi eemaldamist tuleb transdermaalne plaaster kohale asetada, seda tugevalt ligikaudu 30 sekundi jooksul peopesaga surudes ning tehes kindlaks, et kontakt nahaga on täielik (eelkõige plaastri äärtes). Kui plaastri ääred hakkavad lahti kooruma, võib need tavalise plaastri abil uuesti kinnitada, et võimaldada plaastri kandmist 7 ööpäeva jooksul. Plaastrit tuleb kanda pidevalt 7 ööpäeva jooksul. Vannis- ja duši all käimine või ujumine ei tohiks plaastrit mõjutada. Kui plaaster tuleb lahti, tuleb kasutada uut plaastrit ning kanda seda 7 ööpäeva.

Kasutamise kestus

Norspan’i ei tohi mingil tingimusel kasutada kauem, kui tingimata vajalik. Kui haiguse iseloomu ja raskuse tõttu on vajalik pikaajaline valu ravi Norspan’ga, tuleb patsienti hoolikalt ja regulaarselt jälgida (vajadusel tuleb ravis pause pidada), et teha kindlaks, kas ja missuguses ulatuses edaspidist ravi läbi viia.

Ravi lõpetamine

Pärast plaastri eemaldamist langeb vereplasma buprenorfiinisisaldus järk-järgult ja seetõttu püsib valuvaigistav toime ainult teatud aja jooksul. Sellega tuleb arvestada, kui Norspan-ravile järgneb teiste opioidide manustamine. Üldreeglina ei tohi teisi opioide manustada 24 tunni jooksul pärast plaastri eemaldamist. Hetkel on ainult piiratult andmeid selle kohta, milline peaks olema teiste opioidide algannus pärast transdermaalse plaastri kasutamise lõpetamist (vt lõik 4.5).

Palavikuga patsiendid ja patsiendid, kes puutuvad kokku välise kuumusega

Patsientidele tuleb öelda, et nad väldiksid plaastri kandmise ajal kokkupuudet väliste soojusallikatega, nagu soojenduspadjad, elektrilised tekid, soojenduslambid, saun, kuumavee vannid, soojendatud vesivoodid jne, kuna buprenorfiini imendumine võib suureneda. Palavikuga patsientide ravimisel tuleb meeles pidada, et ka palavik võib imendumist suurendada, mille tagajärjel suureneb buprenorfiini plasmakontsentratsioon ja seega ka opioidsete reaktsioonide tekkeoht.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeaine, buprenorfiini, või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Opioidsõltuvusega patsientide ravi ja narkootikumide ärajäturavi.
• Seisundid, kus hingamiskeskus ja selle funktsioon on raskelt kahjustatud või kui on oht sellise seisundi tekkeks.
• MAO inhibiitorite samaaegne või viimase kahe nädala jooksul kasutamine (vt lõik 4.5).
• Müasteenia (myasthenia gravis).
• Delirium tremens.

Norspan’i tuleb eriti ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on äge alkoholimürgistus, peavigastus, šokk, teadmata põhjusega teadvuse häired, koljusisesed haiguskolded või koljusisese rõhu tõus või patsientidel, kellel on raske maksakahjustus (vt lõik 4.2).

Buprenorfiin võib alandada krambiläve patsientidel, kellel on varasemalt esinenud krambihooge.

Buprenorfiini kasutamisega (eelkõige intravenoosse manustamisega) on seostatud märkimisväärset hingamise depressiooni. Mitmel korral on esinenud surmajuhtumeid, kui sõltlased on intravenoosselt manustatavat buprenorfiini kuritarvitanud, kasutades tavaliselt samaaegselt ka bensodiasepiine. Lisaks on täheldatud ka üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid, kui buprenorfiiniga koos kasutati etanooli ja bensodiasepiine.

CYP3A4 inhibiitoriga ravitavatel patsientidel tuleb Norspan’i annust hoolikalt tiitrida, sest neile patsientidele võib olla piisav väiksem annus, tulenevalt CYP3A4 inhibiitorite võimalikust buprenorfiini kontsentratsiooni tõstvast toimest (vt lõik 4.5).

Norspan’i ei soovitata kasutada valu vaigistamiseks vahetult pärast operatsiooni või teistes situatsioonides, mida iseloomustab kitsas terapeutiline indeks või kiirelt kõikuv vajadus valuvaigisti järele.

Kontrollitud inim- ja loomuuringud on näidanud, et buprenorfiinil on madalam sõltuvusttekitav toime kui puhastel agonistidest analgeetikumidel. On näidatud, et buprenorfiinil on inimestele vähene euforiseeriv toime. See võib anda põhjuse ravimi mõningaseks kuritarvitamiseks ja seetõttu tuleb olla ettevaatlik ravimi määramisel patsientidele, kelle anamneesis esineb ravimite või alkoholi kuritarvitamine või tõsine vaimne häire või kellel mõnda neist kahtlustatakse.

Nagu ka kõigi teiste opioidide puhul võib buprenorfiini krooniline kasutamine põhjustada füüsilist sõltuvust. Kui ärajätunähud (abstinentsi sündroom) tekkivad, on need üldiselt kerged, algavad 2 päeva pärast ravimi kasutamise lõpetamist ja võivad kesta kuni 2 nädalat. Ärajätunähtude hulka kuuluvad agiteeritus, ärevus, närvilisus, unetus, hüperkineesia, treemor ja seedetrakti häired.

Norspan’i ei tohi kasutada soovitatust suuremas annuses.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Norspan’i ei tohi kasutada samaaegselt MAOI-dega või patsientidel, kes on MAOI-sid kasutanud kahe eelneva nädala jooksul (vt lõik 4.3).

Teiste ravimite toime buprenorfiini farmakokineetikale

Buprenorfiin metaboliseerub peamiselt glükuroniseerumise teel ja vähemal määral (ligikaudu 30% ulatuses) CYP3A4 abil. Samaaegne ravi CYP3A4 inhibiitoritega võib buprenorfiini plasmakontsentratsiooni suurendada ja seega tema toimet tugevdada.

Ravimiuuringutes CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga ei näidatud Norspan’i ja ketokonasooli samaaegsel manustamisel mingit kliiniliselt olulist suurenemist buprenorfiini keskmises maksimaalses (CMAX) või üldises (AUC) ekspositsioonis, võrreldes ainult Norspan’i manustamisega.

Koostoimeid buprenorfiini ja ensüümi CYP3A4 indutseerijate vahel ei ole uuritud. Norspan’i ja ensüümide indutseerijate (nt fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin ja rifampitsiin) samaaegne manustamine võib viia kliirensi suurenemisele, mis võib omakorda ravimi toimet nõrgendada.

Mõnedest üldanesteetikumidest (nt halotaan) ja teistest ravimitest tingitud maksa verevarustuse vähenemine võib vähendada buprenorfiini eliminatsiooni maksas.

Farmakodünaamilised koostoimed

Norspan’i tuleb kasutada ettevaatlikult koos:

Teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega: teised opioidide derivaadid (analgeetikumid ja köhavastased ravimid, mis sisaldavad nt morfiini, dekstropropoksüfeeni, kodeiini, dekstrometorfaani või noskapiini). Teatud antidepressandid, sedatiivsed H1-retseptori antagonistid, alkohol, anksiolüütikumid, neuroleptikumid, klonidiin ja sarnased ained. Need kombinatsioonid suurendavad kesknärvisüsteemi pärssivat toimet. Bensodiasepiinidega: See kombinatsioon võib tugevdada tsentraalset respiratoorset depressiooni (vt lõik 4.4).

Tavalistes analgeetilistes annustes on buprenorfiin puhas µ-retseptori agonist. Norspan’i kliinilistes uuringutes, uuringus osalejad, kes said opioide, mis olid täielikud µ-retseptori agonistid (kuni 90 mg suukaudselt manustatavat morfiini või suukaudselt manustatavaid morfiinilaadseid aineid ööpäevas), viidi üle ravile Norspan’iga. Abstinentsi sündroomi ega opioidide ärajätunähte ei täheldatud, kui opioidi kasutamiselt mindi üle Norspan’i kasutamisele (vt lõik 4.4).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Norspan’i kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Raseduse lõppfaasis võivad buprenorfiini suured annused põhjustada vastsündinul hingamise depressiooni, isegi pärast lühiajalist manustamisperioodi. Buprenorfiini pikaajaline manustamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinul opioidi ärajätusündroomi. Seetõttu ei tohi Norspan’i kasutada raseduse ajal ning fertiilses eas naised, kes ei kasuta efektiivset rasestumisvastast meetodit.

Imetamine

Buprenorfiin eritub inimese rinnapiima. Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et buprenorfiin võib piimaeritust pärssida. Olemasolevad farmakodünaamika ja toksikoloogia loomkatsete andmed on näidanud buprenorfiini eritumist piimaga (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb Norspan’i kasutamist imetamise ajal vältida.

Fertiilsus

Puuduvad andmed buprenorfiini toime kohta inimeste fertiilsusele. Fertiilsuse ja varajase embrüonaalse arengu loomkatsetes ei täheldatud toimeid isaste ega emaste rottide reproduktiivsuse näitajatele (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Norspan mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Isegi kui seda kasutatakse nii nagu ette nähtud, võib Norspan mõjutada patsiendi reaktsioonivõimet sellisel määral, et see võib pärssida auto ohutu juhtimise ja masinate käsitsemise võimet. See kehtib eelkõige ravi alustamisel ja teiste kesknärvisüsteemi toimivate ainete, sh alkoholi, trankvillisaatorite, rahustite ja uinutite, samaaegsel kasutamisel. Arst peaks sellisel juhul andma individuaalseid soovitusi. Stabiilse annuse kasutamisel ei ole üldisi piiranguid vaja.

Patsiendid, keda see puudutab ja kes kogevad kõrvaltoimeid (nt pearinglus, uimasus, hägune nägemine) ravi algusjärgus või annuse suurendamisel, ei tohi juhtida autot ega kasutada masinaid vähemalt 24 tunni jooksul pärast plaastri eemaldamist.

Kõrvaltoimed

Tõsised kõrvaltoimed, mida võib seostada Norspan’i kliinilise kasutamisega, on sarnased nendele, mida on täheldatud teiste opioidsete analgeetikumide kasutamisel, sh hingamise depressioon (eelkõige kasutamisel koos teiste KNS-i pärssivate ravimitega) ja hüpotensioon (vt lõik 4.4).

Esinenud on järgnevad kõrvaltoimed:

Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100), harv (≥1/10000, <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

* Mõningatel juhtudel on ilmnenud hilinenud allergilisi reaktsioone koos märkimisväärsete põletikunähtudega. Sellisel juhul tuleb ravi Norspan’iga lõpetada.

sh punetus, turse, sügelus ja lööve manustamiskohal.

Buprenorfiinil on madal risk füüsilise sõltuvuse tekkeks. Ärajätunähtude tekkimine pärast Norspan’i kasutamise lõpetamist on ebatõenäoline. Seda võib seletada sellega, et buprenorfiin eraldub opioidretseptoritelt väga aeglaselt ja tema plasmakontsentratsioonid langevad järk-järgult (tavaliselt 30 tunni jooksul pärast viimase plaastri eemaldamist). Samas ei saa täielikult välistada ärajätusümptomite esinemist pärast Norspan’i pikaajalist kasutamist – sellisel juhul sarnanevad ärajätunähud nendele, mida täheldatakse pärast opioidide kasutamise lõpetamist. Nende sümptomite hulka kuuluvad agiteeritus, ärevus, närvilisus, unetus, hüperkineesia, treemor ja seedetrakti häired.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Tekkivad sümptomid on sarnased teiste tsentraalselt toimivate analgeetikumide puhul täheldatutega. Nende hulka kuuluvad hingamise depressioon, sedatsioon, uimasus, iiveldus, oksendamine, vereringe kollaps ja märkimisväärne mioos.

Ravi

Eemaldage patsiendi nahalt kõik plaastrid. Vabastage ja säilitage vabana patsiendi hingamisteed, hinnake või kontrollige hingamist vastavalt juhistele ja säilitage adekvaatne kehatemperatuur ja vedelikutasakaal. Vajadusel tuleb manustada hapnikku, intravenoosseid vedelikke, vasopressoreid ja rakendada teisi toetavaid meetmeid.

Spetsiifiline opioidide antagonist, nagu naloksoon, võib buprenorfiini toimet pöörata, kuigi buprenorfiini toime blokeerimisel võib naloksoon olla vähem tõhus kui teiste µ-opioidagonistide puhul. Ravi naloksooni intravenoosse pidevinfusiooniga tuleb alustada tavalises annuses, kuid vajalikuks võib osutuda ka suuremate annuste manustamine.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Analgeetikumid, opioidid;

ATC-kood: N02AE01

Buprenorfiin on opioidretseptori osaline agonist, toimides µ-opioidretseptoritesse. Tal on antagonistlik toime ka kappa-opioidretseptoritele.

Tõhusust näidati seitsmes keskse tähtsusega kolmanda faasi uuringus, mille kestus oli kuni 12 nädalat ning mis hõlmasid erineva etioloogiaga mitte-pahaloomulisest protsessist tingitud valuga patsiente. Sealhulgas mõõduka ja tõsise osteoartriidiga ning seljavaluga patsiendid. Norspan näitas kliiniliselt olulist valu väärtuste alanemist (ligikaudu 3 punkti BS-11 skaalal) ja oluliselt suuremat valu kontrolli platseeboga võrreldes.

Pikaajaline avatud jätku-uuring (n=384) viidi samuti läbi mitte-pahaloomulisest protsessist tingitud valuga patsientidel. Korduva annustamisega saavutati 63% patsientidest valu kontroll 6 kuu vältel, 39% patsientidest 12 kuu vältel, 13% patsientidest 18 kuu vältel ja 6% patsientidest 21 kuu vältel.

Ligikaudu 17% stabiliseeriti 5 mg annusega, 35% 10 mg annusega ja 48% 20 mg annusega.

Farmakokineetilised omadused

On tõendeid enterohepaatilise retsirkulatsiooni kohta.

Mitte-tiinetel ja tiinetel rottidel läbiviidud uuringud on näidanud, et buprenorfiin läbib hematoentsefaal- ja platsentaarbarjääri. Pärast parenteraalset manustamist oli ravimi sisaldus ajus (kus buprenorfiin oli ainult muutumatul kujul) 2...3 korda suurem kui pärast suukaudset manustamist. Buprenorfiin akumuleerub pärast intramuskulaarset või suukaudset manustamist loote seedetrakti valendikku – tõenäoliselt seetõttu, et ta eritub sapiga, kuna enterohepaatiline ringe ei ole täielikult välja arenenud.

Iga plaaster varustab organismi stabiilselt buprenorfiiniga kuni seitsme päeva jooksul. Tasakaalukontsentratsioonid saavutatakse esimese plaastri kasutamisega. Buprenorfiini kontsentratsioon langeb pärast Norspan’i plaastri eemaldamist nahalt, vähenedes 12 tunni jooksul (ajavahemikus 10…24 tundi) ligikaudu 50%.

Imendumine

Pärast Norspan’i kohaleasetamist difundeerub buprenorfiin plaastrist organismi läbi naha. Kliinilise farmakoloogia uuringutes oli keskmine aeg, mille jooksul Norspan 10 mikrogrammis/tunnis plaastriga saavutati organismis määratavad buprenorfiini kontsentratsioonid (25 pikogrammi/ml), ligikaudu 17 tundi. Plaastrisse jäänud buprenorfiini uuringud näitasid, et pärast 7-päevast kasutamist oli plaastris ainet 15% sinna algselt viidud aine hulgast. Biosaadavuse uuring, kus võrdlusena kasutati intravenoosset manustamist, kinnitas, et selline ravimi kogus on ka süsteemselt imendunud. 7 ööpäeva jooksul, mil plaastrit kasutatakse, on buprenorfiini kontsentratsioonid suhteliselt konstantsed.

Manustamiskoht

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuring näitas, et Norspan’i abil manustatud buprenorfiini farmakokineetiline profiil oli sarnane plaastri asetamisel käe välisele ülaosale, rindkere ülaosale, selja ülaosale või rindkere külgedele (kesktelje joon, 5. interkostaalne piirkond). Imendumine varieerub teatud määral sõltudes manustamiskohast ja ekspositsioon on ligikaudu 26% suurem, kui plaaster asetatakse selja ülaosale, võrreldes rindkere külgedega.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus, kus Norspan’i plaaster asetati korduvalt samale kohale, oli ekspositsioon 14 päevase perioodi jooksul peaaegu kahekordne. Seetõttu soovitatakse manustamiskohta vahetada ja uut plaastrit ei tohiks 3…4 nädala jooksul samale kohale asetada.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus põhjustas soojenduspadja asetamine otse transdermaalsele plaastrile buprenorfiini plasmakontsentratsiooni mööduva, vähemalt 26…55%, suurenemise. Kontsentratsioonid muutusid normaalseteks 5 tunni jooksul pärast soojusallika eemaldamist. Seetõttu ei soovitata suunata otse plaastrile kuumust soojusallikatest, nagu kuumavee pudelid, soojenduspadjad või elektrilised tekid. Soojenduspadi, mis asetati nahale vahetult pärast Norspan’i plaastri eemaldamist, ei mõjutanud nahasse deponeerunud ravimi imendumist.

Jaotumine

Buprenorfiin seondub plasmavalkudega ligikaudu 96% ulatuses.

Intravenoosselt manustatava buprenorfiini uuringutes on näidatud suurt jaotusruumala, mis viitab buprenorfiini laialdasele jaotumisele. Tervetel vabatahtlikel läbiviidud buprenorfiini intravenoosse manustamise uuringus oli jaotusruumala tasakaaluseisundis 430 l, mis näitab, et toimeaine on lipofiilne ja tal on suur jaotusruumala.

Pärast intravenoosset manustamist erituvad buprenorfiin ja tema metaboliidid sapiga ja jaotuvad mõne minuti jooksul ka tserebrospinaalsesse vedelikku. Buprenorfiini kontsentratsioonid tserebrospinaalses vedelikus moodustavad ligikaudu 15% kuni 25% plasmakontsentratsioonidest.

Biotransformatsioon ja eritumine

Buprenorfiini metaboliseerumine nahas pärast Norspan’i manustamist on ebaoluline. Pärast transdermaalset manustamist elimineeritakse buprenorfiin maksas toimuva eliminatsiooni tagajärjel, millele järgneb eritumine sapiga ja lahustuvate metaboliitide eritumine neerude kaudu. Maksas toimuva metabolismi (ensüümide CYP3A4 ja UGT1A1/1A3 abil) tulemusel tekib kaks peamist metaboliiti – vastavalt norbuprenorfiin ja buprenorfiin 3-O-glükuroniid. Norbuprenorfiin glükuroniseeritakse enne eliminatsiooni. Buprenorfiin eritatakse ka väljaheidetega. Operatsioonijärgselt patsientidel läbiviidud uuringus oli buprenorfiini üldiseks eliminatsioonikiiruseks ligikaudu 55 l/h.

Norbuprenorfiin on buprenorfiini ainus teadaolev aktiivne metaboliit.

Buprenorfiini mõju teiste ravimite farmakokineetikale

Inimese mikrosoomidel ja hepatotsüütidel läbiviidud in vitro uuringute tulemustest nähtub, et kontsentratsioonides, mida annab Norspan’i 20 mikrogrammi/tunnis transdermaalse plaastri kasutamine, ei ole buprenorfiinil potentsiaali inhibeerimaks CYP450 ensüümide CYP1A2, CYP2A6 ja CYP3A4 abil katalüüsitavat metabolismi. Toimet metabolismile, mida katalüüsivad ensüümid CYP2C8, CYP2C9 ja CYP2C19, ei ole uuritud.

Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus

Buprenorfiiniga ravitud rottidel ei täheldatud toimet fertiilsusele ega üldistele reproduktiivsuse näitajatele. Embrüo-loote arengu toksilisuse uuringutes buprenorfiini saanud rottidel ja küülikutel ei täheldatud embrüo-loote toksilisi toimeid. Buprenorfiini pre- ja postnataalse arengutoksilisuse uuringus rottidel ilmnes järglaste suremus ning vähenenud järglaste kehakaal koos kaasuva vähenenud emaslooma toidu tarbimise ja kliiniliste nähtudega.

Genotoksilisus

Genotoksilisuse standardtestides buprenorfiinil genotoksilist toimet ei leitud.

Kartsinogeensus

Rottidel ja hiirtel läbiviidud pikaajalistes uuringutes ei leitud mingeid tõendeid inimestele olulise kartsinogeense potentsiaali kohta.

Süsteemne ja nahatoksilisus

Ühekordse ja korduvtoksilisuse uuringutes rottidel, küülikutel, merisigadel, koertel ja minisigadel, põhjustas Norspan minimaalselt süsteemseid kõrvaltoimeid või ei põhjustanud neid üldse, samas kui nahaärritust täheldati kõigil uuritud liikidel. Olemasolevatest toksikoloogilistest andmetest ei nähtu, et transdermaalse plaastri lisaainetel oleksid sensibiliseerivad omadused.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Polüakrülaat,

levuliinhape,

oleüüloleaat, povidoon K90, polüetüleen-tereftalaat.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kuumsuletud kotike, mis koosneb identsetest üla- ja alakihtidest, mis on valmistatud kuumsuletavast laminaadist, mis omakorda koosneb (väljastpoolt sissepoole) paberist, LDPE-st, alumiiniumist ja polü(akrüülhappe-ko-etüleenist).

Pakendi suurused: 1, 2, 3, 4, 5, 8, 10, 12 transdermaalset plaastrit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Plaastrit ei tohi kasutada, kui kotikese kinnitus on katki.

Hävitamine pärast kasutamist

Plaastri vahetamisel tuleb kasutatud plaaster eemaldada, kleepuva kihi suunas kaheks kokku murda ja visata ohutult ja laste eest varjatud ja kättesaamatusse kohta.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mundipharma Ges.m.b.H

Apollogasse 16-18

A-1070 Vienna

Austria

MÜÜGILOA NUMBRID

Norspan, 5 mikrogrammi/tunnis: 579008

Norspan, 10 mikrogrammi/tunnis: 578908

Norspan, 20 mikrogrammi/tunnis: 578808

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 18.04.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 12.12.2008

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

märts 2018