Artikli sisukord
Näidustus: Täiskasvanud Nplate on näidustatud esmase immuuntrombotsütopeenia (ITP) raviks täiskasvanud patsientidel, kes ei allu muule ravile (nt kortikosteroidid, immuunglobuliinid; vt lõigud 4.2 ja 5.1). Lapsed Nplate on näidustatud kroonilise esmase immuuntrombotsütopeenia (ITP) raviks vähemalt ühe aasta vanustel lastel, kes ei allu muule ravile (nt kortikosteroidid, immuunglobuliinid; vt lõigud 4.2 ja 5.1).
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Nplate ja milleks seda kasutatakse
Nplate’i toimeaine on romiplostiim; see on valk, mida kasutatakse vereliistakute (trombotsüütide) vähesuse ravimiseks primaarse immuuntrombotsütopeeniaga (nimetatakse ITP-ks) patsientidel. ITP on haigus, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda vereliistakuid. Vereliistakud on vererakud, mis moodustavad verehüübeid ja aitavad sulgeda haavu. Väga madal vereliistakute arv võib põhjustada verevalumite teket ja raskeid verejookse.
Nplate’i kasutatakse ITP raviks täiskasvanud patsientidel, kelle põrn on eemaldatud või mitte ja kelle eelnev ravi kortikosteroidide või immuunglobuliinidega on osutunud ebaefektiivseks. Nplate’i kasutatakse ka kroonilise ITP raviks vähemalt ühe aasta vanustel lastel, kelle põrn on eemaldatud või mitte ja kelle eelnev ravi kortikosteroidide või immuunglobuliinidega on osutunud ebaefektiivseks. Nplate stimuleerib luuüdi (luude osa, mis toodab vererakke) tootma rohkem vereliistakuid. See peaks aitama ära hoida ITP-ga seotud verevalumeid ja verejookse.
2. Mida on vaja teada enne Nplate’i kasutamist
Nplate’i ei tohi kasutada
- kui olete romiplostiimi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui te olete allergiline teiste ravimite suhtes, mis on toodetud mikroorganism Escherichia coli't (E.coli) kasutava DNA tehnoloogia abil.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
- kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, võib teie vereliistakute arv tõenäoliselt uuesti langeda (trombotsütopeenia). Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, tuleb jälgida teie vereliistakute arvu ning arst arutab teiega vajalikke ettevaatusabinõusid.
- Kui teil on oht soonesiseste verehüüvete tekkeks või soonesiseste verehüüvete teke on teie perekonnas sagedane. Verehüüvete tekke oht on samuti suurem, kui: teil on probleeme maksaga, te olete eakas (65-aastane või vanem), te olete voodirežiimil, te põete vähki, te võtate rasestumisvastaseid ravimeid või saate hormoonasendusravi, te olete hiljuti läbi teinud kirurgilise operatsiooni või trauma, te olete rasvunud (ülekaaluline), te olete suitsetaja.
Enne Nplate’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kui teie vereliistakute arv on väga suur, võib see suurendada vere hüübimise riski. Teie arst kohandab Nplate’i annust, et vereliistakute arv ei tõuseks liiga kõrgeks.
Luuüdi muutused (retikuliini hulga tõus ja võimalik luuüdi fibroos)
Nplate’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada muutusi teie luuüdis. Need muutused võivad viia ebanormaalse vererakkude arvuni või vererakkude vähenenud tekkeni teie kehas. Nende luuüdi muutuste kergekujulist vormi nimetatakse „retikuliini hulga tõusuks“ ja seda on täheldatud Nplate’i kliinilistes uuringutes. Ei ole teada, kas see võib progresseeruda tõsisemaks vormiks, mida nimetatakse „fibroosiks“. Luuüdi muutuste märgid võivad ilmneda kõrvalekalletena teie vereproovis. Teie arst otsustab, kas kõrvalekalded vereproovis tähendavad, et teil tuleb uurida luuüdi või teil tuleb lõpetada Nplate’i kasutamine.
Verevähi süvenemine
Teie arst võib otsustada võtta luuüdi proovi, kui osutub vajalikuks kinnitada, et teil on ITP ja mitte teine seisund nagu müelodüsplastiline sündroom (MDS). Kui teil on MDS ja te saate ravi Nplate’ga, võib teil blastsete rakkude arv suureneda ja teie MDS süveneda ning muutuda ägedaks müeloidseks leukeemiaks, mis on verevähi vorm.
Ravivastuse kadumine romiplostiimile
Kui teil kaob ravivastus või ei õnnestu säilitada trombotsüütide ravivastust ravile romiplostiimiga, uurib teie raviarst selle põhjusi, sealhulgas seda, kas kiudude (retikuliini) hulk teie luuüdis on tõusnud või teil on moodustunud antikehad, mis neutraliseerivad romiplostiimi aktiivsust. Lapsed ja noorukid
Nplate’i ei soovitata kasutada alla 1-aastastel lastel.
Muud ravimid ja Nplate
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Kui te kasutate ka verehüübimist takistavaid ravimeid (antikoagulandid või antiagregandid), on verejooksu risk suurem. Arst arutab seda teiega.
Kui te võtate oma ITP raviks kortikosteroide, danasooli ja/või asatiopriini samaaegselt Nplate’iga, võidakse nende annust vähendada või manustamine peatada.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Nplate’i kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav, välja arvatud juhtudel, kui arst on nii määranud.
Ei ole teada, kas romiplostiim eritub rinnapiima. Nplate’i ei ole soovitav kasutada, kui te toidate last rinnaga. Otsuse, kas lõpetada rinnapiimaga toitmine või ravi romiplostiimiga, peab tegema, arvestades imetamise kasu teie lapsele ja romiplostiimi kasu teile.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Enne autojuhtimist või masinate käsitsemist pidage nõu oma arstiga, sest mõned kõrvaltoimed (nt ajutised peapööritushood) võivad kahjustada võimet teha seda ohutult.
3. Kuidas Nplate’i kasutada
Täiskasvanud ja lapsed (1…17-aastased):
Nplate’i manustatakse teie arsti järelevalve all, kes hoolikalt kontrollib teile manustatavat Nplate’i annust.
Nplate’i manustatakse üks kord nädalas nahaaluse (subkutaanse) süstena.
Teie esialgne annus on 1 mikrogramm Nplate’i kehakaalu kilogrammi kohta üks kord nädalas. Arst ütleb teile, kui palju peab manustama. Selleks, et vereliistakute arvu säilitada, tuleb Nplate’i süstida üks kord nädalas. Teie arst määrab regulaarselt vereanalüüse, et hinnata, kuidas vereliistakute arv ravile reageerib, ning kohandab vajadusel annust.
Kui vereliistakute arv on jõudnud normväärtuseni, jätkab arst vereanalüüside regulaarset kontrolli. Arst võib annuseid edaspidigi korrigeerida, et vereliistakute arvu pikema aja jooksul normi piirides hoida.
Lapsed (1…17-aastased): lisaks annuse kohandamisele vereliistakute arvu alusel hindab teie arst annuse kohandamiseks regulaarselt teie kehakaalu. Kui te kasutate Nplate’i rohkem, kui ette nähtud
Teie arst tagab, et teile manustatakse õige kogus Nplate’i. Kui teile manustatakse Nplate’i rohkem kui vaja, ei pruugi teil tekkida ühtki kehalist sümptomit, kuid vereliistakute arv võib tõusta väga kõrgele tasemele, mis suurendab vere hüübimise ohtu. Seepärast, kui arst kahtlustab, et teile on manustatud Nplate’i rohkem kui vaja, on soovitatav, et teil jälgitakse kõrvaltoimetele viitavate nähtude ja sümptomite teket ning vajadusel rakendatakse otsekohe asjakohast ravi.
Kui te kasutate Nplate’i vähem kui ette nähtud
Teie arst tagab, et teile manustatakse õige kogus Nplate’i. Kui teile manustatakse Nplate’i vähem kui vaja, ei pruugi teil tekkida ühtki kehalist sümptomit, kuid vereliistakute arv võib langeda madalale tasemele, mis suurendab verejooksu ohtu. Seepärast, kui arst kahtlustab, et teile on manustatud Nplate’i vähem kui vaja, on soovitatav, et teil jälgitakse kõrvaltoimetele viitavate nähtude ja sümptomite teket ning vajadusel rakendatakse otsekohe asjakohast ravi.
Kui te unustate Nplate’i kasutada
Kui teil on Nplate’i annus vahele jäänud, peab arst teiega nõu, millal tuleb manustada järgmine annus.
Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise
Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, siis vereliistakute arv langeb tõenäoliselt uuesti (trombotsütopeenia). Teie arst otsustab, millal peate Nplate’i kasutamise lõpetama.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Võimalikud kõrvaltoimed ITP-ga täiskasvanutel
Väga sage: võib tekkida enam kui 1 inimesel 10-st
- peavalu;
- allergiline reaktsioon;
- ülemiste hingamisteede infektsioon.
Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st
- luuüdi häire, sh luuüdi kiudude (retikuliin) hulga suurenemine;
- unehäired (insomnia);
- peapööritus;
- surin või tuimus kätes või jalgades (paresteesia);
- migreen;
- nahapunetus (õhetus);
- kopsuarteri tromb (kopsuemboolia);
- iiveldus;
- kõhulahtisus;
- kõhuvalu;
- seedehäire (düspepsia);
- kõhukinnisus;
- nahasügelus (pruritus);
- nahaalune verejooks (ekhümoos);
- verevalum (põrutus);
- lööve;
- liigesevalu (artralgia);
- lihasevalu või -nõrkus (müalgia);
- valu kätes ja jalgades;
- lihasekramp;
- seljavalu;
- luuvalu;
- väsimus (jõuetus);
- süstekoha reaktsioonid;
- käte ja jalgade turse (perifeerne ödeem);
- gripile sarnased sümptomid (gripitaoline haigus);
- valu;
- nõrkus (asteenia);
- palavik (püreksia);
- külmavärinad;
- põrutus;
- näo, huulte, suu, keele või kõri turse, mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskust (angioödeem);
- gastroenteriit;
- südamepekslemine;
- ninakõrvalurgete põletik (sinusiit);
- õhku kopsu juhtivate hingamisteede põletik (bronhiit);
- verehüüve veenides (süvaveenitromboos).
Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st (võib avalduda vere- või uriiniproovi laboratoorse uuringu tulemustes)
- vereliistakute vähesus veres (trombotsütompeenia) ja vereliistakute vähesus veres (trombotsütopeenia) pärast ravi lõpetamist Nplate’iga;
- normist kõrgem vereliistakute arv (trombotsütoos);
- aneemia.
Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st
- luuüdi puudulikkus; luuüdi kahjustus, mis põhjustab armistumist (müelofibroos); põrna suurenemine (splenomegaalia); verejooks tupest (vaginaalne hemorraagia); verejooks pärakust (rektaalhemorraagia); verejooks suust (suu hemorraagia); verejooks süstekohast (süstekoha hemorraagia);
- südameatakk (müokardiinfarkt); südame löögisageduse tõus;
- pearinglus või pööritustunne (vertiigo);
- probleemid silmadega, k.a verejooks silmas (konjunktivaalne hemorraagia); fokuseerimisraskus või hägune nägemine (akommodatsioonihäire, papilliödeem või silmakahjustus); pimedus; silmade sügelus (silma pruritus); suurenenud pisaravoolus (lakrimatsioon); nägemishäired;
- probleemid seedimisega, k.a oksendamine, halb hingeõhk, neelamisraskus (düsfaagia); seedehäire või kõrvetised (gastroösofageaalne refluks); veri väljaheites (hematokeesia); ebamugavustunne kõhus; haavandid või villid suus (stomatiit); hammaste värvuse muutus;
- kehakaalu langus, kehakaalu tõus; alkoholitalumatus; isutus (anoreksia või söögiisu langus); veetustumine (dehüdratsioon);
- üldine halb enesetunne (haiglane olek); valu rindkeres; ärrituvus; näo turse (näo ödeem); kuumatunne; kehatemperatuuri tõus; närvilisus;
- gripp; paikne infektsioon; ninaõõnte ja neelu põletik (nasofarüngiit);
- nina ja neelu probleemid, k.a köha, eritis ninast (rinorröa); neelu kuivus; hingeldus või hingamisraskus (düspnoe); nina turse, hingamise valulikkus;
- valulikud ja tursunud liigesed tingituna kusihappe (ainevahetuse jääkprodukt) ladestumisest (podagra);
- lihasjäikus; lihasnõrkus; õlavalu; lihastõmblused;
- probleemid närvisüsteemiga, k.a tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed (kloonus); moonutatud maitsetundlikkus (düsgeusia); maitsetundlikkuse langus (hüpogeusia); tundlikkuse langus, eriti nahal (hüpesteesia); käte ja jalgade närvitalitluse häire (perifeerne neuropaatia);verehüüve teatud koljusiseses veresoones (sinus transversus’e tromboos);
- depressioon, ebanormaalsed unenäod;
- juuste väljalangemine (alopeetsia); valgustundlikkus (fotosensitiivsusreaktsioon); akne; allergiline reaktsioon nahal kokkupuutel allergeeniga (kontaktdermatiit); nahalööve ja villid (ekseem); nahakuivus; nahapunetus (erüteem); tõsine ketendav või kooruv lööve (eksfoliatiivne lööve); ebanormaalne juuksekasv; naha sügelus ja tihkestumine korduva sügamise tagajärjel (pruriigo); nahasisene verejooks või nahaalused verevalumid (purpur); kublaline nahalööve (papuloosne lööve); sügelev nahalööve (pruriitiline lööve); sügelev lööve kogu kehal (urtikaaria); nahasõlmed (noodulid); ebanormaalne nahalõhn;
- vereringehäired, k.a verehüüve maksaveenis (portaalveenitromboos); madal vererõhk (hüpotensioon); vererõhu tõus; veresoone sulgus (perifeerse veresoone embolism); verevoolu vähenemine kätes, pahkluude piirkonnas ja labajalgades (perifeerne isheemia); veenide turse ja ummistus hüüvetega, mille tõttu võivad veenid muutuda katsumisel eriti hellaks (flebiit või pindmine tromboflebiit); soonesisesed verehüübed (tromboos);
- harvaesinev häire, mida iseloomustab käte ja jalgade põletav valu, punetus ja kuumus (erütromelalgia).
Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st (võivad ilmneda vere- või uriiniproovides)
- harvaesinev aneemia vorm, mille korral punaste ja valgete vereliblede ning vereliistakute arv on langenud (aplastiline aneemia);
- valgete vereliblede arvu tõus (leukotsütoos);
- trombotsüütide liigtootmine (trombotsüteemia); trombotsüütide arvu tõus; verejooksu tõkestavate vererakkude ebanormaalne arv (ebanormaalne trombotsüütide arv);
- mõnede laboratoorsete näitajate muutused (transaminaaside aktiivsuse tõus, laktaatdehüdrogenaasi aktiivsuse tõus veres);
- või valgete vereliblede kasvaja (hulgimüeloom);
- valk uriinis.
Võimalikud kõrvaltoimed ITP-ga lastel Väga sage: võib tekkida enam kui 1 inimesel 10-st
- ülemiste hingamisteede infektsioon;
- valu suus ja neelus (orofarüngeaalne valu);
- sügelev, vesine või kinnine nina (riniit);
- köha;
- ülakõhu valu;
- kõhulahtisus;
- lööve;
- palavik (püreksia);
- verevalum (põrutus).
Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st
- gastroenteriit (mao- ja peensoole limaskesta põletik);
- neelatamisel kurguvalu ja ebamugavustunne (farüngiit);
- silmapõletik (konjunktiviit);
- kõrvapõletik;
- ninakõrvalurgete põletik (sinusiit);
- jäsemete (käte või jalgade) turse;
- naha pealispinna alune veritsus või nahaalune verevalum (purpur);
- sügelev lööve (urtikaaria ehk nõgestõbi).
Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st
- normist suurem vereliistakute arv (trombotsütoos).
Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Nplate’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja viaali etiketil pärast „Kõlblik kuni” või „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
Seda ravimit võib külmkapist välja võtta kuni 30 ööpäevaks, kui hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25 °C).
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Nplate sisaldab
- Toimeaine on romiplostiim.
Iga viaal Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulbriga sisaldab kokku 230 mikrogrammi romiplostiimi. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 125 mikrogrammi romiplostiimi manustamise. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,25 ml lahust 125 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
Iga viaal Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulbriga sisaldab kokku 375 mikrogrammi romiplostiimi. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 mikrogrammi romiplostiimi manustamise. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,5 ml lahust 250 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
Iga viaal Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulbriga sisaldab kokku 625 mikrogrammi romiplostiimi. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 mikrogrammi romiplostiimi manustamise. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 1 ml lahust 500 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
- Abiained on mannitool (E421), sahharoos, L-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20.
Kuidas Nplate välja näeb ja pakendi sisu
Nplate on valge süstelahuse pulber, pakendatud üheannuselisse klaasist viaali.
Karbis on 1 või 4 viaali kas 125 mikrogrammi (beež kate), 250 mikrogrammi (punane kate) või 500 mikrogrammi (sinine kate) romiplostiimiga. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
Müügiloa hoidja Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
Tootja Amgen Technology (Ireland) Unlimited Company Pottery Road Dun Laoghaire Co Dublin Iirimaa
Tootja Amgen NV Telecomlaan 5-7 1831 Diegem Belgia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
België/Belgique/Belgien Lietuva s.a. Amgen n.v. Amgen Switzerland AG Vilniaus filialas Tél/Tel: +32 (0)2 7752711 Tel: +370 5 219 7474
България Luxembourg/Luxemburg Амджен България ЕООД s.a. Amgen Тел.: +359 (0)2 424 7440 Belgique/Belgien
Česká republika Magyarország Amgen s.r.o. Amgen Kft. Tel: +420 221 773 500 Tel.: +36 1 35 44 700
Danmark Malta Amgen, filial af Amgen AB, Sverige Amgen S.r.l. Tlf.: +45 39617500 Italy Deutschland Nederland Amgen GmbH Amgen B.V. Tel.: +49 89 1490960 Tel: +31 (0)76 5732500
Eesti Norge Amgen Switzerland AG Vilniaus filialas Amgen AB Tel: +372 586 09553 Tlf: +47 23308000
Ελλάδα Österreich Amgen Ελλάς Φαρμακευτικά Ε.Π.Ε. Amgen GmbH Τηλ.: +30 210 3447000 Tel: +43 (0)1 50 217
España Polska Amgen S.A. Amgen Biotechnologia Sp. z o.o. Tel: +34 93 600 18 60 Tel.: +48 22 581 3000
France Portugal Amgen S.A.S. Amgen Biofarmacêutica, Lda. Tél: +33 (0)9 69 363 363 Tel: +351 21 4220606
Hrvatska România Amgen d.o.o. Amgen România SRL Tel: +385 (0)1 562 57 20 Tel: +4021 527 3000
Ireland Slovenija Amgen Ireland Limited AMGEN zdravila d.o.o. Tel: +353 1 8527400 Tel: +386 (0)1 585 1767
Ísland Slovenská republika Vistor hf. Amgen Slovakia s.r.o. Sími: +354 535 7000 Tel: +421 2 321 114 49
Italia Suomi/Finland Amgen S.r.l. Amgen AB, sivuliike Suomessa/Amgen AB, filial Tel: +39 02 6241121 i Finland
Kύπρος Sverige C.A. Papaellinas Ltd Amgen AB Τηλ.: +357 22741 741 Tel: +46 (0)8 6951100
Latvija Amgen Switzerland AG Rīgas filiāle Tel: +371 257 25888
Infoleht on viimati uuendatud
Muud teabeallikad
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgnev teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Lahustamine:
Nplate on steriilne, kuid ilma säilitusaineteta ravim ning on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Nplate’i tuleb lahustada aseptika reegleid järgides.
- Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 0,44 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 0,25 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 125 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
- Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 0,72 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 0,5 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
- Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 1,2 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 1 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
Viaalide sisu:
Nplate’i Kogu viaali Steriilse Manustatav Lõppkontsentratsioon ühekordseks romiplostiimi süstevee ravim ja selle kasutamiseks sisaldus mahuline mahuline kogus mõeldud kogus viaal 125 µg 230 µg + 0,44 ml = 125 µg 0,25 ml-s 500 µg/ml 250 µg 375 µg + 0,72 ml = 250 µg 0,50 ml-s 500 µg/ml 500 µg 625 µg + 1,20 ml = 500 µg 1,00 ml-s 500 µg/ml
Ravimi lahustamiseks tohib kasutada ainult steriilset süstevett. Ravimi lahustamiseks ei tohi kasutada naatriumkloriidi lahuseid ega bakteriostaatilist süstevett.
Süstevesi tuleb süstida viaali. Viaali sisu võib lahustamise ajal õrnalt keerutada ja üles-alla pöörata. Viaali ei tohi tugevalt raputada ega loksutada. Tavaliselt võtab Nplate’i lahustamine aega kuni 2 minutit. Enne manustamist peab lahust visuaalselt kontrollima sademe esinemise ja värvuse muutuste suhtes. Valmislahus peab olema selge ja värvitu ning seda ei tohi manustada, kui täheldatakse sadet ja/või värvuse muutust.
Mikrobioloogilise ohutuse seisukohalt tuleb ravim manustada koheselt. Kui koheselt ei kasutata, vastutab kasutaja kasutusaegse kõlblikkusaja ja tingimuste eest, mis tavaliselt ei ületa 24 tundi temperatuuril 25 °C või 24 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) valguse eest kaitstult.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Lahjendamine (on vajalik, kui arvutatud individuaalne patsiendi annus on väiksem kui 23 µg)
Rimoplostiimi esialgne lahustamine määratud koguse steriilse süsteveega annab kõigi viaali suuruste korral tulemuseks kontsentratsiooni 500 µg/ml. Kui arvutatud individuaalne patsiendi annus on väiksem kui 23 µg (vt lõik 4.2), on täpse mahu tagamiseks vajalik täiendav lahjendamine säilitusainevaba steriilse naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega kuni kontsentratsioonini 125 µg/ml (vt tabel allpool).
Lahjendamise juhised:
Nplate’i ühekordseks Lisage see kogus säilitusainevaba steriilset Kontsentratsioon pärast kasutamiseks mõeldud naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust lahjendamist viaal lahustatud viaali 125 µg 1,38 ml 125 µg/ml 250 µg 2,25 ml 125 µg/ml 500 µg 3,75 ml 125 µg/ml
Lahjendamiseks tohib kasutada ainult säilitusainevaba steriilset naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust. Lahjendamiseks ei tohi kasutada dekstroosi (5%) vees või steriilset süstevett. Ühtegi teist lahjendit ei ole testitud.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega ületa tavaliselt 4 tundi temperatuuril kuni 25 °C ühekordselt kasutatavas süstlis või 4 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) originaalviaalis valguse eest kaitstult.
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Nplate ja milleks seda kasutatakse
Nplate’i toimeaine on romiplostiim; see on valk, mida kasutatakse vereliistakute (trombotsüütide) vähesuse ravimiseks primaarse immuuntrombotsütopeeniaga (nimetatakse ITP-ks) patsientidel. ITP on haigus, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda vereliistakuid. Vereliistakud on vererakud, mis moodustavad verehüübeid ja aitavad sulgeda haavu. Väga madal vereliistakute arv võib põhjustada verevalumite teket ja raskeid verejookse.
Nplate’i kasutatakse ITP raviks täiskasvanud (18-aastastel ja vanematel) patsientidel, kelle põrn on eemaldatud või mitte ja kelle eelnev ravi kortikosteroidide või immuunglobuliinidega on osutunud ebaefektiivseks. Nplate stimuleerib luuüdi (luude osa, mis toodab vererakke) tootma rohkem vereliistakuid. See peaks aitama ära hoida ITP-ga seotud verevalumeid ja verejookse.
2. Mida on vaja teada enne Nplate’i kasutamist
Nplate’i ei tohi kasutada
- kui olete romiplostiimi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui te olete allergiline teiste ravimite suhtes, mis on toodetud mikroorganism Escherichia coli't (E.coli) kasutava DNA tehnoloogia abil.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
- kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, võib teie vereliistakute arv tõenäoliselt uuesti langeda (trombotsütopeenia). Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, tuleb jälgida teie vereliistakute arvu ning arst arutab teiega vajalikke ettevaatusabinõusid.
- Kui teil on oht soonesiseste verehüüvete tekkeks või soonesiseste verehüüvete teke on teie perekonnas sagedane. Verehüüvete tekke oht on samuti suurem, kui: teil on probleeme maksaga, te olete eakas (65-aastane või vanem), te olete voodirežiimil, te põete vähki, te võtate rasestumisvastaseid ravimeid või saate hormoonasendusravi, te olete hiljuti läbi teinud kirurgilise operatsiooni või trauma, te olete rasvunud (ülekaaluline), te olete suitsetaja.
Enne Nplate’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kui teie vereliistakute arv on väga suur, võib see suurendada vere hüübimise riski. Teie arst kohandab Nplate’i annust, et vereliistakute arv ei tõuseks liiga kõrgeks.
Luuüdi muutused (retikuliini hulga tõus ja võimalik luuüdi fibroos)
Nplate’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada muutusi teie luuüdis. Need muutused võivad viia ebanormaalse vererakkude arvuni või vererakkude vähenenud tekkeni teie kehas. Nende luuüdi muutuste kergekujulist vormi nimetatakse „retikuliini hulga tõusuks“ ja seda on täheldatud Nplate’i kliinilistes uuringutes. Ei ole teada, kas see võib progresseeruda tõsisemaks vormiks, mida nimetatakse „fibroosiks“. Luuüdi muutuste märgid võivad ilmneda kõrvalekalletena teie vereproovis. Teie arst otsustab, kas kõrvalekalded vereproovis tähendavad, et teil tuleb uurida luuüdi või teil tuleb lõpetada Nplate’i kasutamine.
Verevähi süvenemine
Teie arst võib otsustada võtta luuüdi proovi, kui osutub vajalikuks kinnitada, et teil on ITP ja mitte teine seisund nagu müelodüsplastiline sündroom (MDS). Kui teil on MDS ja te saate ravi Nplate’ga, võib teil blastsete rakkude arv suureneda ja teie MDS süveneda ning muutuda ägedaks müeloidseks leukeemiaks, mis on verevähi vorm.
Ravivastuse kadumine romiplostiimile
Kui teil kaob ravivastus või ei õnnestu säilitada trombotsüütide ravivastust ravile romiplostiimiga, uurib teie raviarst selle põhjusi, sealhulgas seda, kas kiudude (retikuliini) hulk teie luuüdis on tõusnud või teil on moodustunud antikehad, mis neutraliseerivad romiplostiimi aktiivsust. Lapsed ja noorukid
Nplate’i ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel.
Muud ravimid ja Nplate
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Kui te kasutate ka verehüübimist takistavaid ravimeid (antikoagulandid või antiagregandid), on verejooksu risk suurem. Arst arutab seda teiega.
Kui te võtate oma ITP raviks kortikosteroide, danasooli ja/või asatiopriini samaaegselt Nplate’iga, võidakse nende annust vähendada või manustamine peatada.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Nplate’i kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav, välja arvatud juhtudel, kui arst on nii määranud.
Ei ole teada, kas romiplostiim eritub rinnapiima. Nplate’i ei ole soovitav kasutada, kui te toidate last rinnaga. Otsuse, kas lõpetada rinnapiimaga toitmine või ravi romiplostiimiga, peab tegema, arvestades imetamise kasu teie lapsele ja romiplostiimi kasu teile.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Enne autojuhtimist või masinate käsitsemist pidage nõu oma arstiga, sest mõned kõrvaltoimed (nt ajutised peapööritushood) võivad kahjustada võimet teha seda ohutult.
3. Kuidas Nplate’i kasutada
Nplate’i manustatakse teie arsti järelevalve all, kes hoolikalt kontrollib teile manustatavat Nplate’i annust.
Nplate’i manustatakse üks kord nädalas nahaaluse (subkutaanse) süstena.
Teie esialgne annus on 1 mikrogramm Nplate’i kehakaalu kilogrammi kohta üks kord nädalas. Arst ütleb teile, kui palju peab manustama. Selleks, et vereliistakute arvu säilitada, tuleb Nplate’i süstida üks kord nädalas. Teie arst määrab regulaarselt vereanalüüse, et hinnata, kuidas vereliistakute arv ravile reageerib, ning kohandab vajadusel annust.
Kui vereliistakute arv on jõudnud normväärtuseni, jätkab arst vereanalüüside regulaarset kontrolli. Arst võib annuseid edaspidigi korrigeerida, et vereliistakute arvu pikema aja jooksul normi piirides hoida.
Kasutage Nplate’i alati täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole kindel, kuidas Nplate’i kasutada, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Juhised Nplate’i ettevalmistamiseks ja süstimiseks Pärast asjakohast koolitust võib teie arst lubada teil Nplate’i ise endale süstida. Palun lugege käesoleva infolehe lõpus olevaid juhiseid Nplate’i süstimiseks, nagu oma arstiga arutasite. Kui teie arst on lubanud teil ise endale süstida, peate iga kuu laskma arstil kontrollida, kas Nplate’i toimib või peab kaaluma mõnda teist ravi.
Pärast esimest kuud Nplate’i iseseisvat manustamist peate demonstreerima, et olete endiselt suuteline Nplate’i õigesti ette valmistama ja süstima.
Kui te kasutate Nplate’i rohkem, kui ette nähtud
Teie arst tagab, et teile manustatakse õige kogus Nplate’i. Kui teile manustatakse Nplate’i rohkem kui vaja, ei pruugi teil tekkida ühtki kehalist sümptomit, kuid vereliistakute arv võib tõusta väga kõrgele tasemele, mis suurendab vere hüübimise ohtu. Seepärast, kui arst kahtlustab, et teile on manustatud Nplate’i rohkem kui vaja, on soovitatav, et teil jälgitakse kõrvaltoimetele viitavate nähtude ja sümptomite teket ning vajadusel rakendatakse otsekohe asjakohast ravi.
Kui teie arst on lubanud teil ennast ise süstida ja te manustate Nplate’i rohkem, kui ette nähtud, peate sellest arsti kohe teavitama.
Kui te kasutate Nplate’i vähem kui ette nähtud
Teie arst tagab, et teile manustatakse õige kogus Nplate’i. Kui teile manustatakse Nplate’i vähem kui vaja, ei pruugi teil tekkida ühtki kehalist sümptomit, kuid vereliistakute arv võib langeda madalale tasemele, mis suurendab verejooksu ohtu. Seepärast, kui arst kahtlustab, et teile on manustatud Nplate’i vähem kui vaja, on soovitatav, et teil jälgitakse kõrvaltoimetele viitavate nähtude ja sümptomite teket ning vajadusel rakendatakse otsekohe asjakohast ravi.
Kui teie arst on lubanud teil ise endale süstida ja te manustate Nplate’i vähem kui ette nähtud, peate sellest kohe arsti teavitama.
Kui te unustate Nplate’i kasutada
Kui teil on Nplate’i annus vahele jäänud, peab arst teiega nõu, millal tuleb manustada järgmine annus.
Kui teie arst on lubanud teil ise endale süstida ja te unustate endale süsti tegemata, peate sellest kohe arsti teavitama.
Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise
Kui te lõpetate Nplate’i kasutamise, siis vereliistakute arv langeb tõenäoliselt uuesti (trombotsütopeenia). Teie arst otsustab, millal peate Nplate’i kasutamise lõpetama.
Nplate’i süstimine endale
Teie arst võib otsustada, et on kõige parem, kui te ise endale Nplate’i süstite. Teie arst, meditsiiniõde või apteeker näitavad teile, kuidas Nplate’i ise endale süstida. Ärge üritage ise endale süstida, kui teid ei ole koolitatud. On väga tähtis, et valmistate Nplate’i süstimiseks ette õigesti ja manustate õige annuse (vt käesoleva infolehe lõpust lõik 7, Juhised Nplate’i ettevalmistamiseks ja süstimiseks“).
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sage: võib tekkida enam kui 1 inimesel 10-st
- peavalu;
- allergiline reaktsioon;
- ülemiste hingamisteede infektsioon.
Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st
- luuüdi häire, sh luuüdi kiudude (retikuliin) hulga suurenemine;
- unehäired (insomnia);
- peapööritus;
- surin või tuimus kätes või jalgades (paresteesia);
- migreen;
- nahapunetus (õhetus);
- kopsuarteri tromb (kopsuemboolia);
- iiveldus;
- kõhulahtisus;
- kõhuvalu;
- seedehäire (düspepsia);
- kõhukinnisus;
- nahasügelus (pruritus);
- nahaalune verejooks (ekhümoos);
- verevalum (põrutus);
- lööve;
- liigesevalu (artralgia);
- lihasevalu või -nõrkus (müalgia);
- valu kätes ja jalgades;
- lihasekramp;
- seljavalu;
- luuvalu;
- väsimus (jõuetus);
- süstekoha reaktsioonid;
- käte ja jalgade turse (perifeerne ödeem);
- gripile sarnased sümptomid (gripitaoline haigus);
- valu;
- nõrkus (asteenia);
- palavik (püreksia);
- külmavärinad;
- põrutus;
- näo, huulte, suu, keele või kõri turse, mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskust (angioödeem);
- gastroenteriit;
- südamepekslemine;
- ninakõrvalurgete põletik (sinusiit);
- õhku kopsu juhtivate hingamisteede põletik (bronhiit);
- verehüüve veenides (süvaveenitromboos).
Sage: võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st (võib avalduda vere- või uriiniproovi laboratoorse uuringu tulemustes)
- vereliistakute vähesus veres (trombotsütompeenia) ja vereliistakute vähesus veres (trombotsütopeenia) pärast ravi lõpetamist Nplate’iga;
- normist kõrgem vereliistakute arv (trombotsütoos);
- aneemia.
Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st
- luuüdi puudulikkus; luuüdi kahjustus, mis põhjustab armistumist (müelofibroos); põrna suurenemine (splenomegaalia); verejooks tupest (vaginaalne hemorraagia); verejooks pärakust (rektaalhemorraagia); verejooks suust (suu hemorraagia); verejooks süstekohast (süstekoha hemorraagia);
- südameatakk (müokardiinfarkt); südame löögisageduse tõus;
- pearinglus või pööritustunne (vertiigo);
- probleemid silmadega, k.a verejooks silmas (konjunktivaalne hemorraagia); fokuseerimisraskus või hägune nägemine (akommodatsioonihäire, papilliödeem või silmakahjustus); pimedus; silmade sügelus (silma pruritus); suurenenud pisaravoolus (lakrimatsioon); nägemishäired;
- probleemid seedimisega, k.a oksendamine, halb hingeõhk, neelamisraskus (düsfaagia); seedehäire või kõrvetised (gastroösofageaalne refluks); veri väljaheites (hematokeesia); ebamugavustunne kõhus; haavandid või villid suus (stomatiit); hammaste värvuse muutus;
- kehakaalu langus, kehakaalu tõus; alkoholitalumatus; isutus (anoreksia või söögiisu langus); veetustumine (dehüdratsioon);
- üldine halb enesetunne (haiglane olek); valu rindkeres; ärrituvus; näo turse (näo ödeem); kuumatunne; kehatemperatuuri tõus; närvilisus;
- gripp; paikne infektsioon; ninaõõnte ja neelu põletik (nasofarüngiit);
- nina ja neelu probleemid, k.a köha, eritis ninast (rinorröa); neelu kuivus; hingeldus või hingamisraskus (düspnoe); nina turse, hingamise valulikkus;
- valulikud ja tursunud liigesed tingituna kusihappe (ainevahetuse jääkprodukt) ladestumisest (podagra);
- lihasjäikus; lihasnõrkus; õlavalu; lihastõmblused;
- probleemid närvisüsteemiga, k.a tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed (kloonus); moonutatud maitsetundlikkus (düsgeusia); maitsetundlikkuse langus (hüpogeusia); tundlikkuse langus, eriti nahal (hüpesteesia); käte ja jalgade närvitalitluse häire (perifeerne neuropaatia);verehüüve teatud koljusiseses veresoones (sinus transversus’e tromboos);
- depressioon, ebanormaalsed unenäod;
- juuste väljalangemine (alopeetsia); valgustundlikkus (fotosensitiivsusreaktsioon); akne; allergiline reaktsioon nahal kokkupuutel allergeeniga (kontaktdermatiit); nahalööve ja villid (ekseem); nahakuivus; nahapunetus (erüteem); tõsine ketendav või kooruv lööve (eksfoliatiivne lööve); ebanormaalne juuksekasv; naha sügelus ja tihkestumine korduva sügamise tagajärjel (pruriigo); nahasisene verejooks või nahaalused verevalumid (purpur); kublaline nahalööve (papuloosne lööve); sügelev nahalööve (pruriitiline lööve); sügelev lööve kogu kehal (urtikaaria); nahasõlmed (noodulid); ebanormaalne nahalõhn;
- vereringehäired, k.a verehüüve maksaveenis (portaalveenitromboos); madal vererõhk (hüpotensioon); vererõhu tõus; veresoone sulgus (perifeerse veresoone embolism); verevoolu vähenemine kätes, pahkluude piirkonnas ja labajalgades (perifeerne isheemia); veenide turse ja ummistus hüüvetega, mille tõttu võivad veenid muutuda katsumisel eriti hellaks (flebiit või pindmine tromboflebiit); soonesisesed verehüübed (tromboos);
- harvaesinev häire, mida iseloomustab käte ja jalgade põletav valu, punetus ja kuumus (erütromelalgia).
Aeg-ajalt: võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st (võivad ilmneda vere- või uriiniproovides)
- harvaesinev aneemia vorm, mille korral punaste ja valgete vereliblede ning vereliistakute arv on langenud (aplastiline aneemia);
- valgete vereliblede arvu tõus (leukotsütoos);
- trombotsüütide liigtootmine (trombotsüteemia); trombotsüütide arvu tõus; verejooksu tõkestavate vererakkude ebanormaalne arv (ebanormaalne trombotsüütide arv);
- mõnede laboratoorsete näitajate muutused (transaminaaside aktiivsuse tõus, laktaatdehüdrogenaasi aktiivsuse tõus veres);
- või valgete vereliblede kasvaja (hulgimüeloom);
- valk uriinis.
Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Nplate’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali etiketil pärast „Kõlblik kuni” või „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
Seda ravimit võib külmkapist välja võtta kuni 30 ööpäevaks, kui hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25 °C).
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Nplate sisaldab
- Toimeaine on romiplostiim.
Iga viaal Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulbriga sisaldab kokku 375 mikrogrammi romiplostiimi. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 mikrogrammi romiplostiimi manustamise. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,5 ml lahust 250 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
Iga viaal Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulbriga sisaldab kokku 625 mikrogrammi romiplostiimi. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 mikrogrammi romiplostiimi manustamise. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 1 ml lahust 500 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
- Abiained on: Pulber: mannitool (E421), sahharoos, L-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20. Lahusti: süstevesi.
Kuidas Nplate välja näeb ja pakendi sisu
Nplate on valge süstelahuse pulber, pakendatud 5 ml üheannuselisse klaasist viaali.
Nplate’i väljastatakse üksikpakendina või hulgipakendina, mis sisaldab 4 üksikpakendit. Iga üksikpakend sisaldab: 1 viaal 250 mikrogrammi või 500 mikrogrammi romiplostiimiga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 0,72 või 1,2 ml süstevett süstelahuse valmistamiseks. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
Müügiloa hoidja Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
Tootja Amgen Technology (Ireland) Unlimited Company Pottery Road Dun Laoghaire Co Dublin Iirimaa
Tootja Amgen NV Telecomlaan 5-7 1831 Diegem Belgia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
België/Belgique/Belgien Lietuva s.a. Amgen n.v. Amgen Switzerland AG Vilniaus filialas Tél/Tel: +32 (0)2 7752711 Tel: +370 5 219 7474
България Luxembourg/Luxemburg Амджен България ЕООД s.a. Amgen Тел.: +359 (0)2 424 7440 Belgique/Belgien
Česká republika Magyarország Amgen s.r.o. Amgen Kft. Tel: +420 221 773 500 Tel.: +36 1 35 44 700
Danmark Malta Amgen, filial af Amgen AB, Sverige Amgen S.r.l. Tlf.: +45 39617500 Italy
Deutschland Nederland Amgen GmbH Amgen B.V. Tel.: +49 89 1490960 Tel: +31 (0)76 5732500
Eesti Norge Amgen Switzerland AG Vilniaus filialas Amgen AB Tel: +372 586 09553 Tlf: +47 23308000 Ελλάδα Österreich Amgen Ελλάς Φαρμακευτικά Ε.Π.Ε. Amgen GmbH Τηλ: +30 210 3447000 Tel: +43 (0)1 50 217
España Polska Amgen S.A. Amgen Biotechnologia Sp. z o.o. Tel: +34 93 600 18 60 Tel.: +48 22 581 3000
France Portugal Amgen S.A.S. Amgen Biofarmacêutica, Lda. Tél: +33 (0)9 69 363 363 Tel: +351 21 4220606
Hrvatska România Amgen d.o.o. Amgen România SRL Tel: +385 (0)1 562 57 20 Tel: +4021 527 3000
Ireland Slovenija Amgen Ireland Limited AMGEN zdravila d.o.o. Tel: +353 1 8527400 Tel: +386 (0)1 585 1767
Ísland Slovenská republika Vistor hf. Amgen Slovakia s.r.o. Sími: +354 535 7000 Tel: +421 2 321 114 49
Italia Suomi/Finland Amgen S.r.l. Amgen AB, sivuliike Suomessa/Amgen AB, filial Tel: +39 02 6241121 i Finland
Kύπρος Sverige C.A. Papaellinas Ltd Amgen AB Τηλ: +357 22741 741 Tel: +46 (0)8 6951100
Latvija Amgen Switzerland AG Rīgas filiāle Tel: +371 257 25888
Infoleht on viimati uuendatud
Muud teabeallikad
Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
7. Juhised Nplate’i ettevalmistamiseks ja süstimiseks
Selles lõigus on teave Nplate’i ise endale süstimise kohta. On tähtis mitte üritada ennast süstida enne, kui teie arst, meditsiiniõde või apteeker on teid koolitanud. Kui teil on küsimusi süstimise kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga. Ravimi õige ettevalmistamine ja õige annuse manustamine on väga tähtsad.
See lõik on jaotatud järgnevateks alalõikudeks:
Enne kui alustate Samm 1. Süstetarvikute valmisseadmine Samm 2. Viaali kasutamiseks ettevalmistamine, viaali adapteri kinnitamine Samm 3. Steriilse süsteveega süstla ettevalmistamine Samm 4. Nplate’i lahustamine, süstides vee viaali Samm 5. Uue süstla ettevalmistamine süstimiseks Samm 6. Süstenõela ettevalmistamine Samm 7. Süstekoha valik ja ettevalmistamine Samm 8. Nplate’i lahuse süstimine Samm 9. Tarvikute ohutu kõrvaldamine Enne kui alustate
Lugege kõiki kasutusjuhiseid tähelepanelikult. Need juhised on patsientidele, keda tervishoiutöötaja – arst, meditsiiniõde või apteeker – on juba koolitanud ise endale süstima. Kui teid ei ole koolitatud, pidage nõu tervishoiutöötajaga.
Nplate’i ise endale süstimise komplekti tuleb enne kasutamist hoida originaalpakendis, et kaitsta Nplate’i viaali valguse eest. Hoidke Nplate’i ise endale süstimise komplekti külmkapis temperatuuril 2 °C...8 °C.
Nplate’i tuleb süstida kohe pärast lahustamist.
Pärast määratud annuse manustamist, võib Nplate’i üle jääda. Ärge kasutage Nplate’i mitu korda! Lahustatud Nplate’i ülejääk tuleb pärast süstimisprotsessi lõpetamist kohe ära visata. Nplate’i ülejääki viaalis ei tohi KUNAGI kasutada järgmise süsti jaoks.
Samm 1. Süstetarvikute valmisseadmine
Tehke järgnevat:
- Valige hästi valgustatud sile tööpind, nt laud.
- Võtke Nplate’i ise endale süstimise komplekt külmkapist välja. Ärge kasutage, kui see on jäätunud. Kui teil on küsimusi säilitamise kohta, küsige lisateavet oma tervishoiutöötajalt. Kontrollige isemanustamiseks mõeldud komplekti kõlblikkusaega. Kui kõlblikkusaeg on möödas, ärge seda kasutage. Katkestage tegevus ja võtke ühendust oma tervishoiutöötajaga.
- Märkus. Kui teie tervishoiutöötaja on öelnud, et Nplate’i annuseks on vaja rohkem kui ühte Nplate’i süsti, tuleb teil kasutada rohkem kui ühte isemanustamiseks mõeldud komplekti. Järgige selles infolehes kirjeldatud samme ja kasutage nii mitut süstekomplekti, kui on vaja teile määratud Nplate’i annuse manustamiseks.
- Veenduge, et teil on järgnevad tarvikud:
Alkoholiga immutatud puhastuslapi pakid x4
Viaal pulbriga, kas 250 mikrogrammi VÕI 13 mm viaali adapter x1 500 mikrogrammi x1
Steriilse süsteveega eeltäidetud süstla kolvivars x1 Steriilse süsteveega eeltäidetud süstal x1
1 ml Luer-otsikuga süstal x1 Ohutu süstenõel x1
- Ärge avage pakendeid varem kui juhendis kirjeldatud.
- Ärge kasutage vahendeid, mis on kahjustatud või vigastatud.
- Ärge kasutage vahendeid korduvalt.
Samm 2. Viaali kasutamiseks ettevalmistamine, viaali adapteri kinnitamine
Vaja läheb: 2 pakki alkoholiga immutatud puhastuslappe, 1 viaal ja 1 viaali adapteri pakk.
Tehke järgnevat:
- Peske käed seebi ja sooja veega.
- Puhastage sile tööpind alkoholiga immutatud uue puhastuslapiga.
- Eemaldage viaalilt punane (250 mikrogrammi) või sinine (500 mikrogrammi) plastikust kate.
- Kasutage viaali korgi puhastamiseks uut alkoholiga immutataud puhastuslappi.
- Ärge puudutage viaali korki pärast puhastamist.
- Rebige paberkate viaali adapterilt aeglaselt ära, hoides viaali adapterit plastikust pakendis.
- Ärge puudutage viaali korki ega viaali adapteri teravikku.
- Hoides viaali laual ja viaali adapterit plastikust pakendis, asetage viaali adapteri teravik viaali korgi keskkoha kohale.
- Suruge viaali adapter viaali otsa külge kuni see asetub kindlalt paigale ja te ei saa seda enam allapoole suruda.
- Eemaldage viaali adapteri pakend, jättes viaali adapteri viaali kluge.
- Ärge puutuge viaali adapteri otsa.
Samm 3. Steriilse süsteveega süstla ettevalmistamine
Vaja läheb: steriilse süsteveega eeltäidetud süstal ja kolvivars.
Enne 3. sammu alustamist pange palun tähele järgnevat:
- Läbipaistvast plastikust kolvivarre PEAB alati kinnitama enne valge otsiku äramurdmist süsteveega süstlalt. Sooritage 3a. samm enne 3b. sammu.
Tehke järgnevat:
- Samm 3a: Kinnitage läbipaistvast plastikust kolvivars süsteveega süstla külge, surudes keermestatud kolviotsa süstlasse ja keerates kolvivarre päripäeva hoolikalt halli kolvi külge kuni tunnete kerget vastupanu. Ärge üle keerake.
- Samm 3b: Hoides süstalt ühe käega, painutage teise käega valge plastikkatte otsa allapoole. See murrab valge plastikkatte kinnituse.
- Pärast lahtimurdmist tõmmake valge plastikkate ära. Te näete hallist kummist süstlaotsa.
Samm 4. Nplate’i lahustamine, süstides vee viaali
Vaja läheb: süsteveega süstal ja viaal koos sellele kinnitatud adapteriga.
Enne 4. sammu alustamist pange palun tähele järgnevat:
- Lahustage aeglaselt ja hoolikalt. See on valguline ravim ning ebaõige segamine ja ülemäärane loksutamine võib valke kergesti kahjustada.
Tehke järgnevat:
- Kinnitage süsteveega süstal laual oleva viaali adapteri külge, hoides viaali adapterit külgedelt ühe käega ja keerates teise käega süstlaotsa viaali adapteri külge päripäeva kuni tunnete kerget vastupanu.
- Vajutage väga aeglaselt ja õrnalt kolvivars alla, et süstida kogu süstlas olev vesi viaali. Vesi peab voolama pulbrile aeglaselt.
- Ärge suruge vett jõuga viaali.
- Märkus. Pärast vee süstimist viaali on tavaline, et kolb liigub tagasi üles. Te ei pea hoidma kolbi allavajutatuna 4. sammu ülejäänud toimingute vältel.
Enne jätkamist:
- Veenduge enne lahustamist, et kogu süstlas olev vesi on süstitud viaali.
- Hoides sõrmedega kinni viaali adapteri ja viaali ühenduskohast, keerutage viaali õrnalt kätt randmest pööritades kuni pulber on täielikult lahustunud ning vedelik viaalis on selge ja värvitu.
- Keerutage viaali õrnalt.
- Ärge loksutage viaali.
- Ärge rullige viaali peopesade vahel.
- Märkus. Pulbri täielikuks lahustumiseks võib kuluda kuni 2 minutit.
Enne jätkamist:
- Kontrollige visuaalselt osakeste sisaldust lahuses ja selle värvimuutusi. Lahus peab olema selge, värvitu ja täielikult lahustunud.
- Märkus. Kui lahus on värvunud või sisaldab osakesi, võtke ühendust oma tervishoiutöötajaga.
- Veenduge enne süstla eemaldamist, et pulber on täielikult lahustunud.
- Kui Nplate on täielikult lahustunud, eemaldage tühi süstal viaali adapteri küljest, keerates süstalt vastupäeva.
- Kõrvaldage tühi süstal teravate ja ohtlike jäätmete mahutisse. Jätke lahustunud Nplate’i viaal alles. Otsekohe valmistage ette uus süstal süstmiseks.
- Ärge viivitage Nplate’i süstimisega.
Samm 5. Uue süstla ettevalmistamine süstimiseks
Vaja läheb: pakend uue 1 ml süstlaga ja viaal Nplate’i selge lahusega.
Enne jätkamist:
- Kontrollige oma annust enne selle sammu alustamist.
- Märkus. Nplate’i lahus on väga tugevatoimeline, mistõttu täpsus ja õige annuse mõõtmine on väga tähtsad.
- Veenduge, et kõik õhumullid on enne süstimist eemaldatud.
Tehke järgnevat:
- Võtke 1 ml süstal pakendist välja.
- Tõmmake süstlasse õhku kuni 1 ml märgini.
- Ärge tõmmake kolbi tagasi üle 1 ml.
- Kinnitage 1 ml süstal lahustatud Nplate’i viaali adapteri külge, keerates süstlaotsa päripäeva viaali adapteri külge kuni tunnete kerget vastupanu.
A. Suruge õhk viaali. B. Hoidke kolb allavajutatuna.
C. Pöörake süstlaga ühendatud viaal põhjaga ülespoole, nii et viaal on süstla kohal.
- Tõmmake kogu lahus süstlasse.
- Maksimaalne manustatav maht 250-mikrogrammises viaalis on 0,5 ml ja 500-mikrogrammises viaalis 1 ml.
- Ärge tõmmake kolbi süstlast välja.
- Veenduge, et kolb jääb süstlasse.
- Kontrollige ja eemaldage kõik õhumullid süstlast. Koputage sõrmega õrnalt süstlale, et eraldada õhumullid lahusest. Suruge kolbi aeglaselt üles, et väljutada õhumullid süstlast.
- Suruge aeglaselt kolbi tagasi, jättes alles ainult koguse, mille tervishoiutöötaja on määranud.
- Veenduge, et kolvi tipp on kohakuti märgisega süstla skaalal, mis vastab teile määratud annusele. Vajadusel suruge lahust viaali tagasi, et saavutada soovitud annus.
- Kontrollige viimast korda, et süstlas on õige kogus lahust, mis vastab teile määratud annusele, ja et kõik õhumullid on eemaldatud.
Enne jätkamist:
- Veenduge, et süstlasse jääb õige kogus lahust, mis vastab teile määratud annusele.
- Veenduge, et kõik õhumullid on süstlast eemaldatud.
- Kui kõik õhumullid on eemaldatud ja süstlas on teie õige annus ravimit, keerake süstal viaali adapteri küljest lahti.
- Hoidke täidetud süstalt käes ja ärge puudutage süstlaotsa.
- Ärge pange täidetud süstalt käest pärast eemaldamist viaali küljest.
Samm 6. Süstenõela ettevalmistamine
Vaja läheb: täidetud süstal Nplate’i määratud annusega ja ohutu nõel.
Tehke järgnevat:
- Hoides süstalt peos otsaga ülespoole, võtke ohutu nõel pakendist välja.
- Kinnitage ohutu nõel täidetud süstla külge. Ohutu nõela süstlale kinnitamisel rakendage, keerates tugevat jõudu. Keerake päripäeva Luer-tüüpi otsiku kinnitamiseks.
- Ravim on nüüd süstimiseks valmis. Jätkake OTSEKOHE sammuga 7.
Samm 7. Süstekoha valik ja ettevalmistamine
Vaja läheb: uus alkoholiga immutatud puhastuslapp.
Tehke järgnevat:
- Valige oma süstekoht. Kolm soovitatavat süstekohta Nplate’i jaoks on: reite esikülje keskkoht. Kõht, välja arvatud 5-sentimeetrine piirkond naba ümber.
- Kui teid süstib keegi teine, saab süstida ka õlavarre väliskülge.
- Vahetage süstekohti roteeruvalt iga süstekorraga.
- Ärge süstige piirkonda, kus nahk on valulik, verevalumitega ja tihke.
- Ärge süstige kohta, kus on armid või sünnimärgid.
- Puhastage kohta, kuhu hakkate Nplate’i süstima, alkoholiga immutatud puhastuslapiga ringikujuliste liigutustega.
- Ärge puudutage seda piirkonda uuesti enne süstimist.
Samm 8. Nplate’i lahuse süstimine
Vaja läheb: täidetud süstal koos kinnitatud nõelaga.
Tehke järgnevat:
- Tõmmake tagasi roosa ohutuskate (süstla poole, nõelast eemale).
- Eemaldage läbipaistev nõelakate, hoides süstalt ühes käes ja tõmmates katte teise käega ettevaatlikult otse ära.
- Eemaldage läbipaistev nõelakate enne süstimist.
- Võtke puhastatud nahapiirkond õrnalt ühe käe sõrmede vahele volti ja hoidke seda kindlalt. Teise käega hoidke süstalt (nagu pliiatsit) 45-kraadise nurga all naha suhtes.
- Torgake nõel läbi naha lühikese terava liigutusega.
- Süstige määratud annus naha alla nagu teie arst, meditsiiniõde või apteeker on juhendanud.
- Kui süstal on tühi, tõmmake nõel nahast välja, säilitades hoolikalt sama nurka, mis sissetorkamisel.
- Süstekoht võib pisut veritseda. Te võite suruda süstekohta vatitupsu või marlitampooniga10 sekundit.
- Ärge hõõruge süstekohta. Vajadusel võite süstekoha katta plaastriga.
- Pärast süstimist aktiveerige roosa ohutuskate pöidla või sõrmeotsaga, surudes katet ettepoole kuni kuulete või tunnete klõpsatust selle lukustumisel nõela ümber.
- Kontrollige visuaalselt, et nõelaots on kaetud. Enne kõrvaldamist katke alati nõelaots roosa ohutuskattega.
Samm 9. Tarvikute ohutu kõrvaldamine
Tehke järgnevat:
- Kõrvaldage süstal koos kaetud nõelaga otsekohe teravate asjade mahutisse.
- Kõrvaldage Nplate’i kasutatud viaal otsekohe asjakohasesse jäätmemahutisse.
- Veenduge, et kõik muud tarvikud on kõrvaldatud asjakohastesse mahutitesse.
Süstevahendit ja Nplate’i viaali ei tohi KUNAGI korduvalt kasutada.
- Kõrvaldage kasutatud nõel ja süstal torkekindlasse mahutisse.
- Kõrvaldage kogu ülejäänud Nplate asjakohasesse jäätmemahutisse. Üle jäänud Nplate’i viaalis ei tohi KUNAGI kasutada järgmise süsti jaoks.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber
Üks viaal sisaldab 125 µg romiplostiimi (romiplostimum). Pärast lahustamist sisaldab 0,25 ml lahust 125 µg romiplostiimi (500 µg/ml). Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 125 µg romiplostiimi manustamise.
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber
Üks viaal sisaldab 250 µg romiplostiimi (romiplostimum). Pärast lahustamist sisaldab 0,5 ml lahust 250 µg romiplostiimi (500 µg/ml). Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 µg romiplostiimi manustamise.
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber
Üks viaal sisaldab 500 µg romiplostiimi (romiplostimum). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml lahust 500 µg romiplostiimi (500 µg/ml). Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 µg romiplostiimi manustamise.
Romiplostiimi toodetakse rekombinantse DNA tehnoloogiaga Escherichia coli’s (E.coli).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber.
Pulber on valge.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Täiskasvanud
Nplate on näidustatud esmase immuuntrombotsütopeenia (ITP) raviks täiskasvanud patsientidel, kes ei allu muule ravile (nt kortikosteroidid, immuunglobuliinid; vt lõigud 4.2 ja 5.1).
Lapsed
Nplate on näidustatud kroonilise esmase immuuntrombotsütopeenia (ITP) raviks vähemalt ühe aasta vanustel lastel, kes ei allu muule ravile (nt kortikosteroidid, immuunglobuliinid; vt lõigud 4.2 ja 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab toimuma hematoloogiliste haiguste ravis pädeva arsti järelevalve all.
Annustamine
Nplate’i manustatakse üks kord nädalas subkutaanse süstena.
Algannus
Romiplostiimi algannus on 1 µg/kg tegeliku kehakaalu kohta.
Annuse arvutamine
Manustatava romiplostiimi maht arvutatakse kehakaalu, vajaliku annuse ja ravimi kontsentratsiooni põhjal.
Tabel 1. Juhised individuaalse annuse ja manustatava romiplostiimi mahu arvutamiseks patsiendile
Individuaalne patsiendi Individuaalne patsiendi annus (μg) = kaal (kg) x annus (μg/kg) annus (μg)
Kui individuaalne Lahustage lüofiliseeritud ravim vastavalt lõigus 6.6 kirjeldatule. patsiendi annus on Tulemuseks on kontsentratsioon 500 μg/ml. ≥ 23 μg
Kui individuaalne Täpseks annustamiseks on vajalik lahjendamine. Lahustage lüofiliseeritud patsiendi annus on ravim ja seejärel lahjendage see vastavalt lõigus 6.6 kirjeldatule. < 23 μg Tulemuseks on kontsentratsioon 125 μg/ml.
Näide: Patsiendil kehakaaluga 10 kg alustatakse romiplostiimi manustamist
Annuse kohandamine
Annus tuleb arvutada isiku tegeliku kehakaalu alusel ravi alguses. Romiplostiimi iganädalane annus peab suurenema 1 µg/kg kaupa, kuni patsiendi trombotsüütide arvuks saavutatakse ≥ 50 x 109/l. Trombotsüütide arvu peab kontollima iga nädal, kuni on saavutatud stabiilne trombotsüütide arv (≥ 50 x 109/l vähemalt 4 nädala jooksul, annust kohandamata). Seejärel kontrollitakse trombotsüütide arvu korra kuus ja sobiv annuse kohandamine tehakse vastavalt annuse kohandamise tabelile 2, et
hoida trombotsüütide arv soovitatud vahemikus. Annuse kohandamiseks ja jälgimiseks vt allpool tabelit 2. Maksimaalset annust 10 µg/kg üks kord nädalas ei tohi ületada.
Tabel 2. Annuse kohandamine trombotsüütide arvu alusel
Trombotsüütide arv (x 109/l) < 50 Suurendage annust üks kord nädalas 1 µg/kg võrra > 150 kaks nädalat järjest > 250
Individuaalselt varieeruva trombotsüütide ravivastuse tõttu võib annuse vähendamisel või ravi katkestamisel trombotsüütide arv mõnedel patsientidel järsult langeda allapoole 50 x 109/l. Sellistel juhtudel võib kliinilise põhjendatuse korral vastavalt arsti hinnangule kaaluda kõrgemaid trombotsüütide arvu piirväärtusi annuse vähendamiseks (200 x 109/l) ja ravi katkestamiseks (400 x 109/l).
Trombotsüütide ravivastuse puudumisel või selle säilitamise ebaõnnestumise korral romiplostiimiga soovitatud annusvahemikus peab otsima seda põhjustavaid asjaolusid (vt lõik 4.4, ravivastuse puudumine romiplostiimile). Ravi katkestamine
Ravi romiplostiimiga tuleb katkestada, kui pärast neljanädalast ravi maksimaalse romiplostiimi annusega 10 µg/kg nädalas ei tõuse trombotsüütide arv piisavale tasemele, et hoida ära kliiniliselt ohtlikku verejooksu.
Patsiente tuleb perioodiliselt kliiniliselt hinnata ja ravi jätkamise otsustab raviarst individuaalsel alusel. Eemaldamata põrnaga patsientidel peab hindama splenektoomia näidustatust. Pärast ravi katkestamist on trombotsütopeenia taasteke tõenäoline (vt lõik 4.4).
Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)
Üldiseid ohutuse ja efektiivsuse erinevusi < 65- ja ≥ 65-aastastel patsientidel ei ole täheldatud (vt lõik 5.1). Ehkki nende andmete alusel ei ole eakatel patsientidel vaja annust kohandada, on soovitatav olla ettevaatlik, arvestades siiani kliinilistes uuringutes osalenud eakate patsientide väikest arvu.
Lapsed
Romiplostiimi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 1 aasta ei ole veel tõestatud.
Maksakahjustusega patsiendid
Romiplostiimiga ei tohi ravida mõõduka kuni tõsise maksakahjustusega (Child-Pugh’i skoor ≥ 7) patsiente, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu ületab portaalveenitromboosi tuvastatud riski patsientidel, kellel on trombotsütopeenia seoses maksapuudulikkusega, mida ravitakse trombopoetiini (TPO) agonistidega (vt lõik 4.4).
Kui romiplostiimi kasutamine on vajalik, peab hoolikalt jälgima trombotsüütide arvu, et minimeerida trombemboolsete tüsistuste riski.
Neerukahjustusega patsiendid
Nendes populatsioonides ei ole kliinilisi uuringuid tehtud. Nplate’i peab nendes populatsioonides kasutama ettevaatlikult.
Manustamisviis
Subkutaanne.
Pärast pulbri lahustamist manustatakse Nplate’i süstelahust subkutaanselt. Süstitava lahuse maht võib olla väga väike. Nplate’i ettevalmistamisel peab olema ettevaatlik annuse arvutamisel ja lahustamisel õige süstevee kogusega. Kui arvutuslik individuaalne annus patsiendile on väiksem kui 23 μg, on täpse annustamise tagamiseks vajalik lahjendamine säilitusainevaba steriilse naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega (vt lõik 6.6). Peab olema eriti ettevaatlik, et subkutaanseks manustamiseks tõmmatakse viaalist süstlasse õige kogus Nplate’i; selleks peab kasutama 0,01 ml gradueeringuvahemikuga süstalt.
Lastel ei ole lubatud ise endale Nplate manustada.
Juhiseid ravimpreparaadi lahustamiseks enne manustamist vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või E. coli valkude suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Jälgitavus
Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.
Trombotsütopeenia taasteke ja veritsus pärast ravi katkestamist
Pärast ravi katkestamist romiplostiimiga on trombotsütopeenia taasteke tõenäoline. Kui ravi romiplostiimiga katkestatakse antikoagulantide või antiagregantide foonil, suureneb verejooksu risk. Pärast ravi katkestamist romiplostiimiga on vaja tähelepanelikult jälgida trombotsüütide arvu vähenemist patsientidel ja veritsusi meditsiiniliselt vältida. On soovitatav, et koos romiplostiimi katkestamisega taasalustatakse ITP ravi kooskõlas käibivate ravijuhistega. Täiendavate ravimeetmete hulka kuuluvad ravi lõpetamine antikoagulantide ja/või antiagregantidega, hüübimisvastase toime kummutamine või trombotsüütide ülekanne. Retikuliini hulga suurenemine luuüdis
Retikuliini hulga suurenemine luuüdis on usutavasti TPO retseptorite stimulatsiooni tulemus, mis viib megakarüotsüütide arvu tõusule luuüdis, mis seejärel võib vabastada tsütokiine. Retikuliini hulga tõus võib viidata morfoloogilistele muutustele perifeersetes vererakkudes ja on sedastatav luuüdi biopsial. Seetõttu on soovitatav uurida rakkude morfoloogilisi anomaaliaid perifeerse vere äigepreparaadis ja täisvere analüüsis enne ravi ja ravi ajal romiplostiimiga. Informatsiooni romiplostiimi kliinilistes uuringutes ilmnenud retikuliinihulga suurenemise kohta vt lõik 4.8.
Kui täheldatakse efektiivsuse langust ja patsiendi perifeerse vere äigepreparaat on ebanormaalne, tuleb romiplostiimi manustamine lõpetada, teha arstlik läbivaatus ja kaaluda luuüdi biopsiat koos sobiva värvimisega retikuliini sedastamiseks. Võimalusel peab võrdlema varasema luuüdi biopsiaga. Kui efektiivsus püsib ja patsiendil leitakse ebanormaalne perifeerse vere äigepeparaat, peab arst lähtuma
asjakohasest kliinilisest hinnangust, sh kaaluma luuüdi biopsia vajadust ning taashindama romiplostiimi riski/kasu suhet ja alternatiivseid ITP ravi võimalusi.
Trombootilised/trombemboolsed tüsistused
Romiplostiimi kasutamisel ITP-ga patsientidel on täheldatud trombootilisi/trombemboolseid juhte, sealhulgas süvaveenitromboosi, kopsuembooliat ja müokardiinfarkti. Need tüsistused on tekkinud olenemata trombotsüütide arvust (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes täheldatud trombootiliste/trombemboolsete juhtude sagedus oli romiplostiimiga 6,0% ja platseeboga 3,6%. Peab olema ettevaatlik, manustades romiplostiimi patsientidele, kellel on teadaolevad trombemboolia ohutegurid, sealhulgas pärilikud ohutegurid (nt Leiden’i V faktor) või omandatud (nt ATIII puudulikkus, antifosfolipiidsündroom), kõrge vanus, kes on pikaajalisel voodirežiimil, pahaloomuliste kasvajatega, saavad rasestumisvastast või hormoonasendusravi ning kirurgia/trauma, rasvumuse ja suitsetamise korral. Soovitatav on jälgida patsiente trombootiliste/trombemboolsete nähtude ja sümptomite suhtes ning ravida neid viivitamatult vastavalt asutusesisestele juhistele ja tavapärasele ravipraktikale.
Romiplostiimiga ravitud kroonilise maksahaigusega patsientidel on teatatud trombembooliajuhtudest, sh portaalveenitromboosist, ehkki põhjuslikku seost ei ole kindlaks tehtud. Nende populatsioonide ravimisel romiplostiimiga peab olema ettevaatlik. Peab järgima annuse kohandamise juhiseid (vt lõik 4.2).
Ravivead
Nplate’iga ravitavatel patsientidel on teatatud ravivigadest, sealhulgas üle- ja alaannustamisest; annuse arvutamise ja kohandamise juhiseid peab järgima. Mõnel lapsel põhineb õige annustamine täiendaval lahjendamisel pärast manustamiskõlblikuks muutmist, mis võib suurendada ravivigade riski (vt lõik 4.2).
Üleannustamise tulemuseks võib olla trombotsüütide arvu ülemäärane tõus koos trombootiliste ja trombemboolsete tüsistustega. Trombotsüütide arvu ülemäärase tõusu korral katkestage ravi Nplate’iga ja jälgige trombotsüütide arvu. Taasalustage ravi Nplate’iga vastavalt annustamis- ja manustamissoovitustele. Alaannustamise tulemuseks võib olla ootuspärasest madalam trombotsüütide arv ja veritsusoht. Nplate’iga ravitavatel patsientidel peab monitoorima trombotsüütide arvu (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.9).
Olemasolevate müelodüsplastiliste sündroomide (MDS) progresseerumine Positiivne riski/kasu suhe on kindlaks tehtud ainult ITP-ga seotud trombotsütopeenia ravis romiplostiimiga (vt lõik 4.1) ja romiplostiimi ei tohi kasutada muude kliiniliste seisunditega seotud trombotsütopeenia korral.
ITP diagnoos täiskasvanud ja eakatel patsientidel peab olema kinnitatud teiste, trombotsütopeeniat põhjustavate kliiniliste seisundite välistamisega; eriti tuleb välistada MDS diagnoos. Luuüdi aspiratsioonbiopsia peab tavapäraselt olema tehtud haiguse ja ravi vältel neil, kellel on süsteemsed sümptomid või ebatavalised nähud, nt blastsete rakkude arvu suurenemine perifeerses veres.
Kliinilistes uuringutes täheldati MDS-iga täiskasvanud patsientide ravimisel romiplostiimiga blastsete rakkude arvu transitoorse tõusu juhte ja MDS-i progresseerumist ägedaks müeloidseks leukeemiaks. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus peatati MDS-iga uuritavate ravi romiplostiimiga enneaegselt haiguse AML-iks progresseerumiste arvulise ülekaalu ja tsirkuleerivate blastsete rakkude arvu suurenemise tõttu üle 10%-l romiplostiimiga ravitud patsientidel. MDS-i AML-iks progresseerumise täheldatud juhtude hulgas oli haiguse AML-iks progresseerumise tõenäosus suurem patsientidel, kelle haigus lähteseisundis vastas RAEB-1 klassifikatsioonile, võrreldes madalama riskiga MDS-iga patsientidega.
Romiplostiimi ei tohi kasutada MDS-ist põhjustatud trombotsütopeenia või mistahes ITP-st erineval põhjusel tekkinud trombotsütopeenia raviks, välja arvatud kliinilistes uuringutes.
Ravivastuse kadumine romiplostiimile
Trombotsüütide ravivastuse kadumisel või selle säilitamise ebaõnnestumise korral romiplostiimiga soovitatud annusvahemikus peab otsima seda põhjustavaid asjaolusid, sh immunogeensust (vt lõik 4.8) ja luuüdi retikuliinisisalduse tõusu (vt eespool).
Romiplostiimi toime punavere- ja valgevererakkudele
Mittekliinilistes toksikoloogiauuringutes (rotid ja ahvid) on täheldatud kõikumisi punavererakkude arvus (langus) ja valgevererakkude arvus (tõus) nagu ka ITP-ga patsientidel. Kaasuvad aneemia ja leukotsütoos (4 nädala jooksul) võivad patsientidel tekkida sõltumata sellest, kas põrn on eemaldatud, kuid neid on täheldatud sagedamini eemaldatud põrnaga patsientidel. Romiplostiimiga ravitavatel patsientidel peab kaaluma nende näitajate jälgimist.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud. Romiplostiimi võimalikud koostoimed samaaegselt manustatavate ravimitega, tulenevalt seondumisest vereplasma valkudega, ei ole teada.
Kliinilistes uuringutes koos romiplostiimiga ITP raviks kasutatud ravimite hulka kuulusid kortikosteroidid, danasool ja/või asatiopriin, intravenoosne immuunglobuliin (IVIG) ja anti-D immuunglobuliin. Romiplostiimi kasutamisel koos teiste ITP ravimitega peab jälgima trombotsüütide arvu, säilitamaks trombotsüütide arvu soovitatud piirides (vt lõik 4.2).
Samaaegsel ravil romiplostiimiga võib kortikosteroidide, danasooli ja asatiopriini kasutamist vähendada või need hoopis ära jätta (vt lõik 5.1). Kui teiste ITP ravimite kasutamist vähendatakse või jäetakse need ära, peab jälgima trombotsüütide arvu, vältimaks selle langust allapoole soovitatud vahemikku (vt lõik 4.2).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Romiplostiimi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud, et romiplostiim läbib platsentat ja suurendab trombotsüütide arvu lootel. Loomkatsetes ilmnes ka implantatsioonijärgne tiinuse katkemine ning järglasisendite suremus sünnijärgselt (vt lõik 5.3).
Romiplostiimi ei soovitata raseduse ajal ning rasestumisvõimelistele naistele, kes ei kasuta rasestumisvastast vahendit.
Imetamine
Ei ole teada, kas romiplostiim ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Ohtu vastsündinutele ja imikutele ei saa välistada. Tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või ravi romiplostiimiga, arvestades imetamise kasu imikule ja ravist saadavat kasu naisele.
Fertiilsus
Andmeid mõjust fertiilsusele ei ole.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Nplate’il on mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kliinilistes uuringutes kogesid mõned patsiendid kergeid või mõõdukaid mööduvaid pööritushooge.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal oli romiplostiimiga ravitud uuritavatel kõikide kõrvaltoimete üldine esinemissagedus 91,5% (248/271). Uuritavate keskmine kokkupuude romiplostiimiga oli 50 nädalat.
Kõige tõsisemad kõrvaltoimed, mis võivad tekkida ravi ajal Nplate’iga, on muuhulgas trombotsütopeenia taasteke ja veritsemine pärast ravi lõpetamist, retikuliini sisalduse suurenemine luuüdis, trombootilised ja trombemboolsed tüsistused, ravivead ja olemasoleva MDS progresseerumine AML-iks. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid ülitundlikkusreaktsioonid (sh lööbe, urtikaaria ja angioödeemi juhud) ja peavalu.
Kõrvaltoimete tabel
Esinemissagedus on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas MedDRA organsüsteemi klassis ja sagedusgrupis on kõrvaltoimed esitatud esinemissageduse vähenemise järjekorras.
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Infektsioonid ja Ülemiste Gastroenteriit Gripp infestatsioonid hingamisteede Farüngiit*** Paikne infektsioon Hea-, pahaloomulised Hulgimüeloom ja täpsustamata Müelofibroos kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi Luuüdi häire* Aplastiline aneemia häired Trombotsütopeenia* Luuüdi puudulikkus Immuunsüsteemi Ülitundlikkus** Angioödeem häired Ainevahetus- ja Alkoholitalumatus toitumishäired Anoreksia
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Psühhiaatrilised häired Insomnia Depressioon Närvisüsteemi häired Peavalu Peapööritus Kloonus Silma kahjustused Konjunktiivi Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Südame häired Palpitatsioon Müokardiinfarkt Vaskulaarsed häired Õhetus Hüpotensioon Respiratoorsed, Orofarüngeaalne Kopsuarteri Köha rindkere ja valu*** trombemboolia* Rinorröa mediastiinumi häired Neelukuivus Seedetrakti häired Ülakõhu valu*** Iiveldus Oksendamine Maksa ja sapiteede Portaalveenitromboos häired Transaminaaside tõus
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Naha ja nahaaluskoe Sügelus Alopeetsia kahjustused Ekhümoos Fotosensitiivsus- Lihaste, luustiku ja Artralgia Lihasjäikus sidekoe kahjustused Müalgia Lihasnõrkus Neerude ja kuseteede Valk uriinis häired Reproduktiivse Tupeverejooks süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Väsimus Süstekoha verevalum manustamiskoha Perifeerne ödeem Valu rindkeres reaktsioonid Gripisarnane haigus Ärrituvus Uuringud Vererõhu tõus Vigastus, mürgistus ja Põrutus protseduuri tüsistused * Vt lõik 4.4. ** Ülitundlikkusreaktsioonid hõlmavad lööbe, urtikaaria ja angioödeemi juhte. *** Täiendavad kõrvaltoimed, mida täheldati laste uuringutes. **** Täiendavad kõrvaltoimed, mida täheldati täiskasvanud patsientidel, kellel ITP oli kestnud kuni 12 kuud.
Täiskasvanud, kellel ITP on kestnud kuni 12 kuud
Romiplostiimi ohutusprofiil oli sarnane kõigil täiskasvanud patsientidel ega sõltunud ITP kestusest. Täpsemalt hõlmas ITP kestusega ≤ 12 kuud (n = 311) kompleksanalüüs 277 täiskasvanud patsienti 9 ITP-uuringust, kellel ITP oli kestnud ≤ 12 kuud ja kes said vähemalt ühe annuse romiplostiimi (vt ka lõik 5.1). Selles kompleksanalüüsis ilmnesid romiplostiimravi saanud kuni 12 kuud kestnud ITP-ga patsientidel järgmised kõrvaltoimed (esinemissagedus vähemalt 5% ja vähemalt 5% sagedamini Nplate’i kasutamisel võrreldes platseebo või tavaraviga), mida aga ei täheldatud täiskasvanud patsientidel, kelle ITP kestus oli > 12 kuud: bronhiit, sinusiit (teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10)).
Lapsed
Laste uuringutes raviti romiplostiimiga 282 immunoloogilise (idiopaatilise) trombotsütopeenilise purpuraga (ITP) last 2 kontrolliga ja 3 kontrollrühmata kliinilises uuringus. Ravimiga kokkupuute mediaanne kestus oli 65,4 nädalat. Üldine ohutusprofiil oli sarnane täiskasvanutel nähtuga.
Kõrvaltoimed lastel pärinevad kõigist laste ITP juhuslikustatud ohutusandmete kogumitest (2 kontrolliga kliinilist uuringut) ja laste ITP ohutusandmete kogumitest (2 kontrolliga ja 3 kontrollrühmata kliinilist uuringut), kus kõrvaltoime tekkesagedus uuritava kohta oli romiplostiimirühmas vähemalt 5% kõrgem kui platseeboga ning tekkesagedus uuritava kohta oli romiplostiimiga ravitud isikutel vähemalt 5%.
Kõige sagedamad kõrvaltoimed vähemalt 1-aastastel ITP-ga lastel olid ülemiste hingamisteede infektsioon, riniit, köha, orofarüngeaalne valu, ülakõhuvalu, diarröa, lööve, püreksia, verevalumid (teatati väga sageli (≥ 1/10)) ning farüngiit, konjunktiviit, kõrvapõletik, gastroenteriit, sinusiit, purpur, urtikaaria ja perifeerne turse (teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10)).
Orofarüngeaalne valu, ülakõhu valu, riniit, farüngiit, konjunktiviit, kõrvapõletik, sinusiit ja perifeerne turse olid täiendavad kõrvaltoimed laste uuringutes, võrreldes täiskasvanutel täheldatutega.
Mõned täiskasvanutel täheldatud kõrvaltoimed ilmnesid lastel sagedamini, nt köha, diarröa, lööve, püreksia ja verevalumid, millest teatati väga sageli (≥ 1/10), ning purpur ja urtikaaria, millest teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10).
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Lisaks arvati alljärgnevalt loetletud kõrvaltoimed olevat seotud romiplostiimiga. Verejooksud
Kogu ITP täiskasvanute kliinilise programmi raames täheldati pöördvõrdelist seost veritsusjuhtude ja trombotsüütide arvu vahel. Kõik kliiniliselt olulised (≥ 3. raskusaste) veritsusjuhud ilmnesid siis, kui trombotsüütide arv oli < 30 x 109/l. Kõik ≥ 2. raskusastme veritsusjuhud ilmnesid, kui trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Veritsusjuhtude üldine tekkesagedus Nplate’iga ravitud ja platseebot saanud patsientide vahel ei erinenud statistiliselt olulisel määral.
Kahes täiskasvanute platseebokontrolliga uuringus teatati 9 patsiendil veritsusjuhtudest, mida peeti tõsiseks (5 (6,0%) romiplostiimi rühmas, 4 (9,8%) platseeborühmas; šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,59; 95% CI = (0,15; 2,31)). 2. või kõrgema raskusastmega veritsusjuhtudest teatati 15%-l romiplostiimiga ravitud patsientidest ja 34%-l platseeboga ravitud patsientidest (šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,35; 95% CI =(0,14; 0,85)).
Laste 3. faasi uuringus oli verejooksu episoodide liitnäitaja keskmine arvväärtus (SD) romiplostiimirühmas 1,9 (4,2) ja platseeborühmas 4,0 (6,9); vt lõik 5.1.
Trombotsütoos
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal teatati 3 trombotsütoosi juhust, n = 271. Ühelgi neist 3 uuritavast ei kaasnenud trombotsüütide arvu tõusuga kliinilisi tüsistusi.
Trombotsütoos tekkis lastel aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), esinemissagedus uuritavatel oli 1 (0,4%). ≥ 3. raskusastme ehk raske trombotsütoosi esinemissagedus oli 1 (0,4%).
Trombotsütopeenia pärast ravi lõpetamist
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal teatati ravi lõpetamise järgselt 4 trombotsütopeenia juhust, n = 271 (vt lõik 4.4).
Olemasolevate müelodüsplastiliste sündroomide (MDS) progresseerumine
Randomiseeritud platseebokontrolliga täiskasvanute uuringus peatati MDS-iga uuritavate ravi romiplostiimiga enneaegselt haiguse AML-iks progresseerumiste arvulise ülekaalu ja tsirkuleerivate blastsete rakkude arvu mööduva suurenemise tõttu romiplostiimiga ravitud patsientidel, võrreldes platseebot saanutega. MDS-i AML-iks progresseerumise täheldatud juhtude hulgas oli haiguse AML-iks progresseerumise tõenäosus suurem patsientidel, kelle haigus lähteseisundis vastas RAEB-1 klassifikatsioonile (vt lõik 4.4). Üldine elulemus oli platseeboga sarnane.
Retikuliini hulga suurenemine luuüdis
Kliinilistes täiskasvanute uuringutes katkestati romiplostiimi manustamine 4 patsiendil 271-st retikuliini ladestumise tõttu luuüdis. Lisaks leiti 6 patsiendil retikuliini luuüdi biopsial (vt lõik 4.4).
Käimasolevas laste kliinilises uuringus (vt lõik 5.1) suurenes luuüdi retikuliinisisaldus pärast 1-aastast romiplostiimravi (1. kohort) 5 uuritaval 27-st (18,5%) ja pärast 2-aastast romiplostiimravi (2. kohort) 17 uuritaval 36-st (47,2%), arvestades uuritavaid, kelle puhul oli olemas hinnatav uuringuaegne luuüdi biopsia. Ühelgi uuritaval ei esinenud siiski ei ravi alustades ega ravi ajal ITP haiguspildile mitteiseloomulikku luuüdi kõrvalekallet.
Immunogeensus Nagu kõigi terapeutiliste valkudega, on immunogeensus võimalik. Kliinilistes uuringutes täiskasvanud, ITP-ga patsientidega uuriti romiplostiimi- ja TPO-vastaseid antikehi. Antikehi romiplostiimile leiti 5,7%-l (60/1046) uuritavatest ja TPO-le 3,2%-l (33/1046) uuritavatest; ainult 4 uuritaval oli tegemist neutraliseerivate antikehadega romiplostiimile, kuid need ei ristreageerinud endogeense TPO-ga. Uuringu viimasel ajahetkel oli neist 4 uuritavast 2-l neutraliseerivate antikehade leid negatiivne (ajutine positiivne) ning 2 uuritaval jäi leid positiivseks (püsivad antikehad). Ravieelselt leiti antikehi romiplostiimile 3,3%-l (35/1046) ja TPO-le 3,0%-l (31/1046) juhtudest.
Laste uuringutes leiti romiplostiimivastaseid antikehi mistahes ajahetkel 9,6%-l patsientidest (27/282). Neist 27 uuritavast 2-l olid mitteneutraliseerivad antikehad romiplostiimile olemas juba ravieelselt. Lisaks tekkisid 2,8%-l uuritavatest (8/282) ravi ajal neutraliseerivad antikehad romiplostiimile. Kokku oli 3,9%-l (11/282) uuritavatest antikehi TPO-le millal tahes romiplostiimravi ajal. Neist 11 uuritavast 2-l olid mitteneutraliseerivad antikehad TPO-le olemas juba ravieelselt. Ühel uuritaval (0,35%) saadi uuringu ajal pärast ravi alustamist TPO-vastastele neutraliseerivatele antikehadele nõrgalt positiivne tulemus (romiplostiimivastaste antikehade analüüsi tulemus oli püsivalt negatiivne), kuigi ravieelne tulemus oli negatiivne. Uuritaval tekkis ajutine antikehavastus TPO-vastastele neutraliseerivatele antikehadele, kuid uuringuperioodi viimasel ajahetkel tehtud analüüsi tulemus oli negatiivne.
Turuletulekujärgsetesse registriuuringutesse kaasati 19 kinnitatud diagnoosiga last. Pärast ravi lõppu esines antikehi romiplostiimile 16%-l (3/19) patsientidest, neist 5,3%-l (1/19) olid romiplostiimi
neutraliseerivad antikehad. TPO-vastaseid antikehi ei tuvastatud. Sellesse uuringusse kaasati kokku 184 täiskasvanud patsienti, kellel oli ravijärgselt antikehi romiplostiimile 3,8%-l (7/184), neist 0,5%-l (1/184) romiplostiimi neutraliseerivad antikehad. 2,2%-l (4/184) täiskasvanud patsientidest tekkisid mitteneutraliseerivad antikehad TPO-le.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Rottidel ei ilmnenud mingeid kõrvaltoimeid pärast romiplostiimi ühekordset manustamist annuses 1000 µg/kg ja ahvidel pärast korduvat manustamist annuses 500 µg/kg (maksimaalsest kliinilisest annusest – 10 µg/kg – vastavalt 100 või 50 korda suuremas annuses).
Üleannustamise korral võib trombotsüütide arv tõusta liigselt ning põhjustada trombootilisi/trombemboolseid tüsistusi. Trombotsüütide arvu ülemäärase tõusu korral katkestage ravi Nplate’iga ja jälgige trombotsüütide arvu. Taasalustage ravi Nplate’iga vastavalt annustamis- ja manustamisjuhistele (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: verejooksu tõkestavad ained, teised süsteemsed hemostaatilised ained; ATC-kood: B02BX04
Toimemehhanism
Romiplostiim on Fc-peptiidi sünteesiv valk (peptiidkeha), mis edastab signaali ja aktiveerib TPO retseptorite (nimetatakse ka cMpl) kaudu rakusiseseid transkriptsiooniteid, suurendades trombotsüütide produktsiooni. Peptiidkeha molekul sisaldab endas inimese immuunglobuliini IgG1 Fc domeeni, mille iga üksikahela komponent on kovalentselt seotud C-lõpposaga peptiidahelal, mis sisaldab 2 TPO retseptorit siduvat domeeni. Romiplostiimi aminohapete järjestus ei ole homoloogne endogeense TPO-ga. Prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes ei ristreageerinud romiplostiimivastased antikehad endogeense TPO-ga.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust on hinnatud kuni 3-aastase pideva ravi käigus. Kliinilistes uuringutes oli romiplostiimravi tulemuseks annusest sõltuv trombotsüütide arvu suurenemine. Trombotsüütide maksimaalse arvuni jõudmiseks kuluv aeg on ligikaudu 10...14 päeva, sõltumata annusest. Pärast romiplostiimi ühekordset subkutaanset manustamist ITP-ga patsientidele annuses 1...10 μg/kg oli maksimaalne trombotsüütide arv 1,3...14,9 korda suurem kui enne manustamist 2...3-nädalase perioodi jooksul ning ravivastus oli patsienditi varieeruv. Enamusel ITP-ga patsientidest, kellele manustati romiplostiimi 6 nädala vältel iganädalase annusena 1 või 3 μg/kg, oli trombotsüütide arv vahemikus 50...450 × 109/l. ITP kliinilistes uuringutes romiplostiimi saanud 271 patsiendist 55 (20%) olid vähemalt 65-aastased ja 27 (10%) vähemalt 75-aastased. Platseebokontrolliga uuringutes ei täheldatud üldist erinevust ohutuses ja efektiivsuses vanemate ja nooremate patsientide vahel.
Platseebokontrolliga olulise tähtsusega uuringute tulemused
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust hinnati kahes platseebokontrolliga, topeltpimemeetodil teostatud uuringus ITP-ga täiskasvanud patsientidel, kellel enne uuringusse kaasamist oli lõpule viidud vähemalt üks ravi ning kes esindasid selliste ITP patsientide kogu spektrit.
Uuringus S1 (20030212) hinnati eemaldamata põrnaga patsiente, kes ei talunud eelnevat ravi või kelle ravivastus eelnevale ravile oli ebapiisav. Patsientidel oli diagnoositud ITP 2,1 (mediaan, vahemik 0,1...31,6) aastat enne uuringusse kaasamist. Patsiendid olid enne uuringut saanud 3 ITP ravi (mediaan, vahemik 1...7). Eelnevate ravide hulka kuulusid kortikosteroidid (90% kõigist patsientidest), immuunglobuliinid (76%), rituksimab (29%), tsütotoksilised ravimid (21%), danasool (11%) ja asatiopriin (5%). Patsientide trombotsüütide arvu mediaan uuringusse kaasamisel oli 19 x 109/l.
Uuringus S2 (20030105) hinnati patsiente, kellel oli tehtud splenektoomia ja trombotsütopeenia püsis. Patsientidel oli ITP diagnoositud 8 (mediaan, vahemik 0,6...44,8) aastat enne uuringusse kaasamist. Splenektoomiale lisaks olid patsiendid enne uuringusse kaasamist saanud 6 ITP ravi (mediaan, vahemik 3...10). Eelnevate ravide hulka kuulusid kortikosteroidid (98% kõigist patsientidest), immuunglobuliinid (97%), rituksimab (71%), danasool (37%), tsütotoksilised ravimid (68%) ja asatiopriin (24%). Patsientide trombotsüütide arvu mediaan uuringusse kaasamisel oli 14 x 109/l.
Mõlemad uuringud olid ülesehituselt sarnased. Patsiendid (≥ 18-aastased) randomiseeriti suhtes 2:1 saama romiplostiimi algannust 1 μg/kg või platseebot. Patsiendid said 24 nädala jooksul ühe subkutaanse süsti nädalas. Annust kohandati trombotsüütide arvu säilitamiseks (50...200 x 109/l). Mõlemas uuringus oli efektiivsus määratletud püsiva trombotsütaarse vastuse saavutanud patsientide osakaalu suurenemisena. Keskmise nädalase annuse mediaan splenektoomiaga patsientidel oli 3 μg/kg ja splenektoomiata patsientidel 2 μg/kg.
Mõlemas uuringus saavutati kestev trombotsütaarne ravivastus oluliselt suuremal osal romiplostiimi saanud patsientidest, võrreldes platseebot saanutega. Platseebokontrolliga uuringutes säilitas romiplostiim 50%...70%-l patsientidest pärast esimest 4 nädalat trombotsüütide arvu tasemel ≥ 50 x 109/l 6-kuulise raviperioodi jooksul. Platseeborühmas saavutas 6-kuulise ravi jooksul trombotsüütide arvu ravivastuse 0%...7% patsientidest. Järgnevalt on esitatud põhiliste efektiivsuse tulemusnäitajate kokkuvõte.
Platseebokontrolliga uuringute olulisemate efektiivsustulemuste kokkuvõte
splenektoomiata patsiendid Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo (n = 41) (n = 21) (n = 42) (n = 21) (n = 83) (n = 42) Püsiva trombo- tsütaarse 25 (61%) 1 (5%) 16 (38%) 0 (0%) 41 (50%) 1 (2%) vastusega patsientide arv (%)a (95% usaldus- (45%, 76%) (0%, 24%) (24%, 54%) (0%, 16%) (38%, 61%) (0%, 13%) vahemik) p-väärtus < 0,0001 0,0013 < 0,0001
splenektoomiata patsiendid Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo (n = 41) (n = 21) (n = 42) (n = 21) (n = 83) (n = 42) Üldise trombo- tsütaarse 36 (88%) 3 (14%) 33 (79%) 0 (0%) 69 (83%) 3 (7%) vastusega patsientide arv (%)b (95% usaldus- (74%, 96%) (3%, 36%) (63%, 90%) (0%, 16%) (73%, 91%) (2%, 20%) vahemik) p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 Trombo- tsütaarse vastuse 15 1 12 0 14 1 keskmine kestus nädalatesc (SD) 3,5 7,5 7,9 0,5 7,8 2,5 p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 Päästvat ravi vajavate 8 (20%) 13 (62%) 11 (26%) 12 (57%) 19 (23%) 25 (60%) patsientide arv (%)d (95% usaldus- (9%, 35%) (38%, 82%) (14%, 42%) (14%, 33%) (43%, 74%) vahemik) p-väärtus 0,001 0,0175 < 0,0001 Trombo- tsütaarse vastusega patsientide 21 (51%) 0 (0%) 13 (31%) 0 (0%) 34 (41%) 0 (0%) arv (%) stabiilse annuse korrale (95% usaldus- (35%, 67%) (0%, 16%) (18%, 47%) (0%, 16%) (30%, 52%) (0%, 8%) vahemik) p-väärtus 0,0001 0,0046 < 0,0001 a Püsiv trombotsütaarne vastus oli määratletud iganädalase trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l 6 või enamal korral 18. kuni 25. uuringunädalal päästvat ravi kasutamata. b Üldine trombotsütaarne vastus oli määratletud püsiva või mööduva trombotsütaarse vastuse saavutamisena. Mööduva trombotsütaarse vastusena määratleti iganädalast trombotsüütide arvu ≥ 50 x 109/l vähemalt 4 korral 2. kuni 25. uuringunädalal, kuid ilma püsiva trombotsütaarse vastuseta. Patsiendil võib iganädalast vastust mitte esineda 8 nädala jooksul pärast päästeravimite saamist. c Trombotsütaarse vastuse kestusena määratletakse nädalate arvu, kus trombotsüütide arv on ≥ 50 x 109/l 2. kuni 25. uuringunädala jooksul. Patsiendil võib iganädalast vastust mitte esineda 8 nädala jooksul pärast päästeravimite saamist. d Päästev ravi oli määratletud kui mis tahes ravi, mida manustati trombotsüütide arvu tõstmiseks. Päästeravimeid vajanud patsiente ei arvestatud püsiva trombotsütaarse vastuse hulka. Uuringus lubatud päästeravimiteks olid IVIG, trombotsüütide ülekanded, anti-D immuunglobuliin ja kortikosteroidid. e Stabiilse annusena määratleti annust, mis jäi viimase 8 ravinädala jooksul piiridesse ± 1 µg/kg.
Esmadiagnoositud püsiva ITP-ga täiskasvanud patsientidel läbi viidud uuringute tulemused
Uuring S3 (20080435) oli ühe ravirühmaga avatud uuring täiskasvanud patsientidel, kellel oli esmavalikuravile ebapiisav ravivastus (trombotsüütide arv ≤ 30 x 109/l). Uuringusse kaasati 75 patsienti, kelle vanuse mediaan oli 39 (vahemik 19…85) aastat ja kellest 59% olid naissoost.
ITP diagnoosimise ja uuringusse kaasamise vahele jääva aja mediaan oli 2,2 (vahemik 0,1…6,6) kuud. 60%-l patsientidest (n = 45) oli ITP kestnud < 3 kuud ja 40%-l (n = 30) ≥ 3 kuud. Sõelumisel oli trombotsüütide arvu mediaan 20 x 109/l. Varem oli neil ITP-d ravitud kortikosteroidide, immuunglobuliinide ja anti-D immuunglobuliiniga. Patsientidel, kellel juba raviti ITP-d püsiva raviskeemi alusel, lubati seda ravi jätkata ka uuringu kestel. Päästeravimid (st kortikosteroidid, IVIG, trombotsüütide ülekanded, anti-D immuunglobuliin, dapsoon, danasool ja asatiopriin) olid lubatud.
Patsiendid said 12-kuulise raviperioodi jooksul ühe subkutaanse romiplostiimisüsti nädalas, kusjuures annust kohandati individuaalselt, et trombotsüütide arv püsiks vahemikus 50 x 109/l kuni 200 x 109/l. Iganädalane romiplostiimiannuse mediaan oli uuringu jooksul 3 µg/kg (25. kuni 75. protsentiil: 2…4 μg/kg).
Uuringusse 20080435 kaasatud 75 patsiendist 70 (93%) saavutasid 12-kuulise raviperioodi jooksul ravivastusena trombotsüütide arvu ≥ 50 x 109/l. Keskmine trombotsütaarse ravivastusega kuude arv 12-kuulise raviperioodi jooksul oli 9,2 (95% CI: 8,3; 10,1) kuud; mediaan oli 11 (95% CI: 10; 11) kuud. Kaplani-Meieri meetodil saadud aja mediaan esimese trombotsütaarse ravivastuseni oli 2,1 nädalat (95% CI: 1,1; 3,0). Ilma ravita remissioon, mis määratleti kui trombotsüütide arvu püsimine ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 kuu jooksul ilma romiplostiimi ega ühtegi teist ITP-ravimit (ei kaasuvat ega päästeravimit) võtmata, säilis 24 (32%) patsiendil; mediaanaeg, mille jooksul saavutati kõigi trombotsüütide näitude püsimine tasemel ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 kuu jooksul, oli 27 nädalat (vahemik 6...57).
Efektiivsuse kompleksanalüüs hõlmas 277 täiskasvanud patsienti, kellel ITP oli kestnud ≤ 12 kuud ja kes said vähemalt ühe annuse romiplostiimi, 9 ITP-uuringust (sealhulgas uuring S3). Neist 277-st romiplostiimravi saanud patsiendist 140-l oli esmadiagnoositud ITP (ITP kestus < 3 kuud) ja 137-l püsiv ITP (ITP kestus ≥ 3 kuni ≤ 12 kuud). Patsiente, kes saavutasid püsiva trombotsütaarse ravivastuse, mis määratleti trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 nädalal 18. kuni 25. ravinädala jooksul, oli 50% (95% CI: 41,4%…58,6%) 140-st esmadiagnoositud ITP-ga patsiendist ja 55% (95% CI: 46,7%…64,0%) 137-st püsiva ITP-ga patsiendist. Trombotsütaarse ravivastusega ≥ 50 x 109/l aja protsendi mediaan oli 100,0% (70,3%; 100,0%) esmadiagnoositud ITP-ga patsientidel ja 93,5% (72,2%; 100,0%) püsiva ITP-ga patsientidel. Esmadiagnoositud ITP-ga patsientidest vajas päästeravimit 47,4% ja püsiva ITP-ga patsientidest 44,9%. Standardraviga võrdlevate uuringute tulemused eemaldamata põrnaga patsientidel
Uuring S4 (20060131) oli avatud, randomiseeritud 52-nädalane uuring, milles täiskasvanud uuritavatele manustati romiplostiimi või standardravi. Patsientidel oli ITP diagnoositud 2 (mediaan, vahemik 0,01…44,2) aastat enne uuringusse kaasamist. ITP-ga uuritavatel oli põrn eemaldamata ja trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Romiplostiimi manustati 157 uuritavale subkutaanse süstina üks kord nädalas, alustades annusega 3 µg/kg, mida edaspidi kohandati uuringu vältel vahemikus 1…10 µg/kg, et hoida trombotsüütide arv vahemikus 50…200 x 109/l; 77 uuritavat said standardravi vastavalt raviasutuse ravipraktikale või ravijuhistele.
Splenektoomiat vajanud isikute osakaal oli 8,9% (14 uuritavat 157-st) romiplostiimi rühmas ja 36,4% (28 uuritavat 77-st) standardravi rühmas, mis teeb šansside suhteks (romiplostiim vs standardravi) 0,17 (95% CI: 0,08; 0,35).
Ebaõnnestunud raviga isikute osakaal oli 11,5% (18 uuritavat 157-st) romiplostiimi rühmas ja 29,9% (23 uuritavat 77-st) standardravi rühmas, mis teeb šansside suhteks (romiplostiim vs standardravi) 0,31 (95% CI: 0,15; 0,61).
Romiplostiimi rühma randomiseeritud 157 uuritavast kolmele ei manustatud romiplostiimi. 154 uuritaval, kellele manustati romiplostiimi, oli ravi mediaanne kestus 52,0 nädalat, vahemikus 2 kuni 53 nädalat. Kõige sagedamini manustatud nädalane annus oli vahemikus 3…5 µg/kg (vastavalt 25…75 protsentiil, mediaan 3 µg/kg).
Standardravi rühma randomiseeritud 77 uuritavast ei saanud 2 uuritavat standardravi. 75 uuritaval, kellele manustati vähemalt üks standradravi annus, oli standardravi mediaanne kestus 51 nädalat, vahemikus 0,4 kuni 52 nädalat.
Samaaegse lubatud ITP medikamentoosse ravi vähendamine
Mõlemas täiskasvanute platseebokontrolliga, topeltpimemeetodil teostatud uuringus lubati patsientidel, kes juba said ITP ravi (kortikosteroidid, danasool ja/või asatiopriin) püsiva annustamisskeemi alusel, jätkata seda ravi kogu uuringu kestel. 21 splenektoomiata ja 18 splenektoomiaga patsienti said alguses uuringu ajal lisatud ITP ravimeid (peamiselt kortikosteroide). Kõigil (100%) splenektoomiaga patsientidel, kes said romiplostiimi, oli võimalik vähendada annust vähemalt 25% või lõpetada samaaegne medikamentoosne ITP ravi raviperioodi lõpuks, võrreldes 17%-ga platseebot saanud patsientidest. 73%-l splenektoomiata patsientidest, kes said romiplostiimi, oli võimalik vähendada annust vähemalt 25% või lõpetada samaaegne medikamentoosne ITP ravi raviperioodi lõpuks, võrreldes 50%-ga platseebot saanud patsientidest (vt lõik 4.5).
Verejooksud
Kogu ITP täiskasvanute kliinilise programmi raames täheldati pöördvõrdelist seost veritsusjuhtude ja trombotsüütide arvu vahel. Kõik kliiniliselt olulised (≥ 3. raskusaste) veritsusjuhud esinesid siis, kui trombotsüütide arv oli < 30 x 109/l. Kõik ≥ 2. raskusastme veritsusjuhud ilmnesid, kui trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Romiplostiimiga ja platseeboga ravitud patsientidel ei täheldatud statistiliselt olulisi erinevusi verejooksude üldises esinemissageduses.
Kahes täiskasvanute platseebokontrolliga uuringus teatati 9 patsiendil veritsusjuhtudest, mida peeti tõsiseks (5 (6,0%) romiplostiimi rühmas, 4 (9,8%) platseeborühmas; šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,59; 95% CI = (0,15; 2,31)). 2. või kõrgema raskusastmega veritsusjuhtudest teatati 15%-l romiplostiimiga ravitud patsientidest ja 34%-l platseeboga ravitud patsientidest (šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,35; 95% CI = (0,14; 0,85)).
Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Nplate’ga läbi viidud uuringute tulemusi kuni üheaastaste laste kohta.
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust hinnati kahes topeltpimemeetodil platseebokontrolliga uuringus. Uuring S5 (20080279) oli 24-nädalane 3. faasi romiplostiimravi uuring ja uuring S6 (20060195) oli 12-nädalane 1./2. faasi romiplostiimravi uuring (kuni 16 nädalat ravivastusega patsientidele, kes kaasati 4-nädalasse farmakokineetika hindamise perioodi).
Mõlemasse uuringusse kaasati ITP-ga (mis määratleti mõlemas uuringus kui kahel korral mõõdetud trombotsüütide arvu keskmine ≤ 30 x 109/l ja mitte kumbki näitaja > 35 x 109/l) lapsed (vanuses ≥ 1 aasta kuni < 18 aastat), sõltumata sellest, kas neil oli põrn eemaldatud.
Uuringus S5 juhuslikustati 62 uuritavat suhtes 2:1 saama ravi romiplostiimiga (n = 42) või platseebot (n = 20) ja kihistati vanuse järgi ühte 3-st kohordist. Romiplostiimi algannus oli 1 µg/kg ja annuseid kohandati, et säilitada trombotsüütide arvu (50…200 x 109/l). Kõige sagedamini kasutatud nädalane annus oli 3…10 µg/kg ja maksimaalne lubatud annus uuringus oli 10 µg/kg. Patsiendid said 24 nädala jooksul ühe subkutaanse süsti nädalas. 62 uuritavast oli 48 puhul ITP kestus > 12 kuu (32 uuritavale manustati romiplostiimi ja 16 uuritavale platseebot).
Esmane tulemusnäitaja oli püsiva ravivastuse määr, mis määratleti trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 nädalal 18-ndast kuni 25. ravinädalani. Ühtekokku saavutas esmase tulemusnäitaja oluliselt suurem hulk patsiente romiplostiimi rühmas võrreldes platseeborühmaga (p = 0,0018). Kokku 22 uuritaval (52%) oli püsiv trombotsüütide ravivastus romiplostiimi rühmas, võrreldes 2 uuritavaga (10%) platseeborühmas: ≥ 1…< 6-aastased 38%-l versus 25%-l; ≥ 6…< 12-aastased 56%-l versus 11%-l; ≥ 12…< 18-aastased 56%-l vs 0%-l.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuu, oli samuti püsiva ravivastuse esinemissagedus oluliselt suurem romiplostiimi rühmas võrreldes platseeborühmaga (p = 0,0022). Kokku 17 uuritaval (53,1%) oli püsiv trombotsüütide ravivastus romiplostiimi rühmas võrreldes 1 uuritavaga (6,3%) platseeborühmas: ≥ 1…< 6-aastased 28,6%-l versus 25%-l; ≥ 6…< 12-aastased 63,6%-l versus 0%-l; ≥ 12…< 18-aastased 57,1%-l vs 0%-l.
Verejooksu episoodide liitnäitaja oli määratletud kliiniliselt olulise verejooksuna või päästeravimi kasutamisena kliiniliselt olulise verejooksu ärahoidmiseks 2. kuni25. ravinädalal. Kliiniliselt oluline verejooks määratleti vastavalt kõrvaltoimete terminoloogia üldiste kriteeriumite (Common Terminology Criteria for Adverse Events, CTCAE) versioonile 3.0 kui ≥ 2 astme verejooks. Keskmine (SD) verejooksu episoodide liitnäitaja oli 1,9 (4,2) romiplostiimirühmas ja 4,0 (6,9) platseeborühmas, verejooksu episoodide mediaan (Q1, Q3) oli 0,0 (0, 2) romiplostiimirühmas ja 0,5 (0, 4,5) platseeborühmas. Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuud, oli keskmine (SD) verejooksu episoodide liitnäitaja 2,1 (4,7) romiplostiimirühmas ja 4,2 (7,5) platseeborühmas, verejooksu episoodide mediaan (Q1, Q3) oli 0,0 (0, 2) romiplostiimirühmas ja 0,0 (0, 4) platseeborühmas. Päästeravimi kasutamise statistiline esinemissagedus ei olnud oluline, seetõttu ei tehtud verejooksu episoodide liitnäitajale statistilist analüüsi.
Uuringus S6 juhuslikustati 22 uuritavat suhtes 3:1 saama ravi romiplostiimiga (n = 17) või platseebot (n = 5). Annuseid suurendati 2 µg/kg võrra iga 2 nädala järel ja trombotsüütide arvu sihtväärtus oli ≥ 50 x 109/l. Romiplostiimravi tulemusena saavutati statistiliselt oluliselt suurem trombotsütaarse vastuse esinemissagedus võrreldes platseeboga (p = 0,0008). Neist 22 uuritavast oli 17 puhul ITP kestus > 12 kuu (14 uuritavale manustati romiplostiimi ja 3 uuritavale platseebot). Romiplostiimravi tulemusena saavutati statistiliselt oluliselt suurem trombotsütaarse vastuse esinemissagedus võrreldes platseeboga (p = 0,0147).
Lapsi, kes olid eelnevalt läbinud romiplostiimi uuringu (k.a uuringu S5), oli lubatud kaasata uuringusse S7 (20090340), avatud jätku-uuringusse, mis hindab romiplostiimi pikaajalise manustamise ohutust ja efektiivsust trombotsütopeenilistel ITP-ga lastel. Kokku kaasati sellesse uuringusse 66 last, sh 54 uuritavat (82%), kes olid läbinud uuringu S5. Neist 65 uuritavat (98,5%) said vähemalt 1 annuse romiplostiimi. Ravi kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 135,0 nädalat (95,0 nädalat, 184,0 nädalat). Nädala keskmise annuse mediaan (Q1, Q3) oli 4,82 µg/kg (1,88 µg/kg, 8,79 µg/kg). Kõige sagedamini saadud annuse mediaan (Q1, Q3) uuritavatel oli 5,0 µg/kg (1,0 µg/kg, 10,0 µg/kg). Neist 66 uuritavast oli 63 puhul ITP kestus > 12 kuu. Kõik 63 uuritavat said vähemalt 1 annuse romiplostiimi. Ravi kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 138,0 nädalat (91,1 nädalat, 186,0 nädalat). Nädala keskmise annuse mediaan (Q1, Q3) oli 4,82 µg/kg (1,88 µg/kg, 8,79 µg/kg). Kõige sagedamini saadud annuse mediaan (Q1, Q3) uuritavatel oli 5,0 µg/kg (1,0 µg/kg, 10,0 µg/kg).
Uuringu kestel oli üldine trombotsütaarse vastuse esinemissagedus (1 või enam korda trombotsüütide arv ≥ 50 x 109/l ilma päästeravimita) 93,8% (n = 61) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades. Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastuse kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 30,0 kuud (13,0 kuud; 43,0 kuud) ja uuringus osalemise kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 34,0 kuud (24,0 kuud; 46,0 kuud). Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastusega kuude protsendi mediaan (Q1, Q3) oli 93,33% (67,57%; 100,00%) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuu, oli üldine trombotsütaarse vastuse esinemissagedus 93,7% (n = 59) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades. Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastuse kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 30,0 kuud (13,0 kuud; 43,0 kuud) ja uuringus osalemise kestuse mediaan
(Q1, Q3) oli 35,0 kuud (23,0 kuud; 47,0 kuud). Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastusega kuude protsendi mediaan (Q1, Q3) oli 93,33% (67,57%; 100,00%) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades.
Kokku 31 uuritavat (47,7%) said uuringu ajal kaasuvat ITP ravi, sh 23 uuritavat (35,4%) manustasid päästeravimit ja 5 uuritavat (7,7%) kaasuvat ITP ravimit uuringuravi alguses. Kaasuva ITP ravi saavate uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 30,8%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 20,0%-ni (13. kuni 240. nädalal) ja 0%-ni alates 240. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuud, kasutasid uuringu ajal kaasuvat ITP ravi 29 uuritavat (46,0%), sh 21 uuritavat (33,3%) manustasid päästeravimit ja 5 uuritavat (7,9%) kaasuvat ITP ravimit uuringuravi alguses. Kaasuvat ITP ravi saavate uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 31,7%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 20,0%-ni (13. kuni 240. nädalal) ja 0%-ni alates 240. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Päästeravimit kasutanud uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 24,6%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 13,0%-ni (13. kuni 216. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 216. nädalat kuni uuringu lõpuni. Samasugune langus päästeravimit kasutanud uuritavate osakaalus toimus alarühmas, kus ITP kestis > 12 kuud: 25,4%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni ≤ 13,1%-ni (13. kuni 216. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 216. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Uuring S8 (20101221) oli pikaajaline mitmekeskuseline ühe ravirühmaga avatud 3 faasi uuring, mis viidi läbi 203 lapsel, kellel oli ITP diagnoos olnud vähemalt 6 kuud ja kes olid saanud varem vähemalt ühte ITP-ravi (välja arvatud romiplostiim) või kellele teised ravimid ei sobinud. Romiplostiimi manustati iga nädal subkutaanse süstina, alustades annusega 1 µg/kg, mida suurendati iga nädala järel kuni maksimaalse annuseni 10 µg/kg, et jõuda trombotsüütide arvu sihtväärtuseni vahemikus 50 x 109/l kuni 200 x 109/l. Patsientide vanuse mediaan oli 10 aastat (vahemik 1…17 aastat) ja ravi kestuse mediaan oli 155,9 (vahemik 8,0 kuni 163,0) nädalat.
Trombotsütaarse ravivastusega (trombotsüütide arv ≥ 50 x 109/l) aja keskmine (SD) ja mediaan protsentides esimesel 6 kuul pärast romiplostiimravi alustamist ilma 4 viimase nädala jooksul päästeravimit kasutamata olid vastavalt 50,57% (37,01) ja 50,0%. Päästeravimeid said kokku 60 (29,6%) uuritavat. Päästeravimid (st kortikosteroidid, trombotsüütide ülekanded, IVIG, asatiopriin, anti-D immuunglobuliin ja danasool) olid lubatud.
Uuringus S8 hinnati romiplostiimravi saavatel ITP-ga lastel ka retikuliini ja kollageeni moodustumist ning kõrvalekaldeid luuüdis. Retikuliini- ja kollageenisisalduse hindamiseks kasutati kohandatud Bauermeisteri skaalat, luuüdi kõrvalekallete määramiseks tsütogeneetilist analüüsi ja in situ fluorestsentshübriidimist (FISH). Sõltuvalt kohordist, kuhu patsient uuringusse kaasamisel määrati, hinnati tema luuüdi retikuliini- ja kollageenisisalduse muutust, võrreldes ravieelsega uuringu alguses, kas 1 aasta (1. kohort) või 2 aasta (2. kohort) möödumisel. Kahte kohorti kuuluvast, kokku 79 patsiendist oli 1. kohordis 27 patsiendil 30-st (90%) ja 2. kohordis 36 patsiendil 49-st (73,5%) olemas hinnatav uuringuaegne luuüdi biopsia. Retikuliinkiudude moodustumise suurenemisest teatati 1. kohordis 18,5%-l (5 patsiendil 27-st) ja 2. kohordis 47,2%-l patsientidest (17 patsiendil 36-st). Mitte ühelgi patsiendil kummaski kohordis ei tekkinud kollageenfibroosi ega ITP haiguspildile mitteiseloomulikku luuüdi kõrvalekallet.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Romiplostiimi farmakokineetika hõlmab ümberpaiknemist sihtmärgi vahendusel, mida vahendavad eeldatavasti TPO retseptorid trombotsüütidel ja teistel trombopoeetilise rea rakkudel, nt megakarüotsüütidel.
Imendumine
Pärast 3...15 μg/kg romiplostiimi subkutaanset manustamist täheldati romiplostiimi maksimaalset taset seerumis ITP-ga patsientidel 7...50 tunni pärast (mediaan 14 tundi). Kontsentratsioon seerumis
varieerus patsienditi ja ei olnud korrelatsioonis manustatava annusega. Romiplostiimi tase seerumis oli pöördvõrdeline trombotsüütide hulgaga.
Jaotumine
Romiplostiimi jaotusruumala tervetel inimestel vähenes mittelineaarselt 122; 78,8 kuni 48,2 ml/kg pärast romiplostiimi veenisisest manustamist annuses vastavalt 0,3; 1,0 ja 10 μg/kg. Jaotusruumala mittelineaarne vähenemine on kooskõlas romiplostiimi seondumisega sihtmärkidega (megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid), mis võivad küllastuda kõrgemate annuste kasutamisel.
Eritumine
Romiplostiimi eliminatsiooni poolväärtusaeg ITP-ga patsientidel on vahemikus 1...34 päeva (mediaan 3,5 päeva).
Romiplostiimi eliminatsioon seerumist on osalt sõltuv TPO retseptorist trombotsüütidel. Selletõttu on konkreetse annusega seotud kontsentratsioon seerumis suure trombotsüütide arvuga patsientidel madal ja vastupidi. Teises ITP kliinilises uuringus ei täheldatud ravimi seerumkontsentratsioonide kumulatsiooni pärast romiplostiimi iganädalast manustamist (3 μg/kg) 6 nädalat.
Patsientide erirühmad
Romiplostiimi farmakokineetikat ei ole uuritud neeru- ja maksakahjustusega patsientidel. Vanus, kehakaal ja sugu ei mõjuta romiplostiimi farmakokineetikat ilmselt kliiniliselt olulisel määral.
Lapsed
Romiplostiimi farmakokineetilised andmed on kogutud kahest uuringust 21 ITP-ga lapselt. Uuringus S6 (20060195) oli romiplostiimi kontsentratsioon teada 17 uuritaval, kes manustasid annuseid vahemikus 1…10 µg/kg. Uuringus S7 (20090340) oli romiplostiimi kontsentratsioon teada 4 uuritaval (2 neist annusega 7 µg/kg ja 2 annusega 9 µg/kg). ITP-ga lastel oli romiplostiimi kontsentratsioon seerumis samas vahemikus ITP-ga täiskasvanutega, kes manustasid sarnases annusevahemikus romiplostiimi. Sarnaselt ITP-ga täiskasvanutele on lastel romiplostiimi farmakokineetika väga varieeruv ja ei ole usaldusväärne ega ennustatav. Andmed on siiski ebapiisavad selleks, et teha tähendusrikas kokkuvõte annuse ja vanuse mõju kohta romiplostiimi farmakokineetikale.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Romiplostiimi korduvmanustamise toksikoloogilised uuringud tehti rottidega 4 nädala ja ahvidega kuni 6 kuu jooksul. Nendes uuringutes täheldatud toime oli üldiselt seotud romiplostiimi trombopoeetilise aktiivsusega ega sõltunud uuringu kestusest. Ka süstekoha reaktsioonid olid seotud romiplostiimi manustamisega. Rottide luuüdis täheldati müelofibroosi kõigi testitud annuste korral. Pärast 4-nädalast ravist taastumise perioodi müelofibroosi katseloomadel ei leitud, mis viitab muutuste pöörduvusele.
1-kuulistes toksilisuse uuringutes rottide ja ahvidega täheldati erütrotsüütide arvu, hematokriti ja hemoglobiini vähest langust. Ilmnes ka leukotsüütide tootmist stimuleeriv toime, sest neutrofiilide, lümfotsüütide, monotsüütide ja eosinofiilide arv perifeerses veres tõusis pisut. Pikema kestusega loomkatses ahvidega puudus toime erütrotsüütide ja leukotsüütide reale, kui romiplostiimi manustati 6 kuud ning romiplostiimi manustamist vähendati kolmelt korralt nädalas ühele korrale. Lisaks ei mõjutanud romiplostiim 3. faasi uuringutes erütrotsüütide ja leukotsüütide rida, võrreldes platseebot saanud patsientidega.
Neutraliseerivate antikehade moodustumise tõttu vähenesid romiplostiimi farmakodünaamilised toimed rottidel sageli pikaajalisel manustamisel. Toksikokineetilised uuringud näitasid koostoime puudumist antikehadega mõõdetud kontsentratsioonides. Kuigi loomkatsetes uuriti ravimi suuri annuseid, ei ole võimalik ohutuse piire inimesel usaldusväärselt hinnata, kuna labori loomaliikide ja
inimese tundlikkus romiplostiimi farmakodünaamilisele toimele ja neutraliseerivate antikehade toimele on erinev.
Kartsinogeensus
Romiplostiimi võimalikku kartsinogeenset toimet ei ole hinnatud, mistõttu kartsinogeensuse risk inimesel ei ole teada.
Reproduktsioonitoksilisus
Kõigis arengu uuringutes moodustusid neutraliseerivad antikehad, mis võivad pärssida romiplostiimi toimet. Embrüofetaalse arengu uuringutes hiirte ja rottidega leiti emaslooma kehamassi langus ainult hiirtel. Hiirtel täheldati sagedamat loote implantatsioonijärgset surma. Sünnieelse ja -järgse arengu uuringus rottidega leiti tiinuse kestuse pikenemine ja veidi suurem perinataalne poegade suremus. On teada, et rottidel läbib romiplostiim platsentaarbarjääri ning võib üle kanduda emalt arenevale lootele ja stimuleerida loote trombotsüütide produktsiooni. Romiplostiimil ei ole täheldatud mõju rottide fertiilsusele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Sahharoos L-histidiin Soolhape (pH korrigeerimiseks) Polüsorbaat 20
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat. Pärast lahustamist: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja temperatuuril 2 °C...8 °C 24 tundi valguse eest kaitstult ja originaalviaalis.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui koheselt ei kasutata, vastutab kasutaja kasutusaegse kõlblikkusaja ja tingimuste eest, mis ei tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 25 °C või 24 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) valguse eest kaitstult.
Pärast lahjendamist: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C, kui lahjendatud toodet hoida ühekordselt kasutatavas süstlis või 4 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) originaalviaalis.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega ületa tavaliselt 4 tundi temperatuuril kuni 25 °C ühekordselt kasutatavas süstlis või 4 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) originaalviaalis valguse eest kaitstult.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C…8 °C).
Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult. Võib külmkapist välja võtta kuni 30 ööpäevaks, kui hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25 °C).
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Üheannuseline viaal (I tüüpi läbipaistev klaas) korgiga (klorobutüülkumm), kattega (alumiinium) ja rebitava kaanega (polüpropüleen). 125 µg viaali kaas on beež, 250 µg viaali kaas on punane ja 500 µg viaali kaas on sinine.
Karbis on 1 või 4 viaali romiplostiimiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Lahustamine
Nplate on steriilne, kuid ilma säilitusaineteta ravimpreparaat ning on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Nplate’i tuleb lahustada aseptika reegleid järgides.
Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber
Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 0,44 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 0,25 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 125 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 0,72 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 0,5 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit). Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 1,2 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 1 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
Viaalide sisu:
Nplate’i Kogu viaali Steriilse Manustatav Lõppkontsentratsioon ühekordseks romiplostiimi süstevee ravim ja selle kasutamiseks sisaldus mahuline mahuline kogus mõeldud kogus viaal 125 µg 230 µg + 0,44 ml = 125 µg 0,25 ml-s 500 µg/ml 250 µg 375 µg + 0,72 ml = 250 µg 0,50 ml-s 500 µg/ml 500 µg 625 µg + 1,20 ml = 500 µg 1,00 ml-s 500 µg/ml
Ravimi lahustamiseks tohib kasutada ainult steriilset süstevett. Ravimi lahustamiseks ei tohi kasutada naatriumkloriidi lahuseid ega bakteriostaatilist süstevett.
Süstevesi tuleb süstida viaali. Viaali sisu võib lahustamise ajal õrnalt keerutada ja üles-alla pöörata. Viaali ei tohi tugevalt raputada ega loksutada. Tavaliselt võtab Nplate’i lahustamine aega kuni 2 minutit. Enne manustamist peab lahust visuaalselt kontrollima sademe esinemise ja värvuse muutuste suhtes. Valmislahus peab olema selge ja värvitu ning seda ei tohi manustada, kui täheldatakse sadet ja/või värvuse muutust.
Lahustatud ravimi säilitustingimusi vt lõik 6.3.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Lahjendamine (on vajalik, kui arvutatud individuaalne patsiendi annus on väiksem kui 23 µg)
Rimoplostiimi esialgne lahustamine määratud koguse steriilse süsteveega annab kõigi viaali suuruste korral tulemuseks kontsentratsiooni 500 µg/ml. Kui arvutatud individuaalne patsiendi annus on väiksem kui 23 µg (vt lõik 4.2), on täpse mahu tagamiseks vajalik täiendav lahjendamine säilitusainevaba steriilse naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega kuni kontsentratsioonini 125 µg/ml (vt tabel allpool).
Lahjendamise juhised:
Nplate’i ühekordseks Lisage see kogus säilitusainevaba steriilset Kontsentratsioon pärast kasutamiseks mõeldud naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust lahjendamist viaal lahustatud viaali 125 µg 1,38 ml 125 µg/ml 250 µg 2,25 ml 125 µg/ml 500 µg 3,75 ml 125 µg/ml
Lahjendamiseks tohib kasutada ainult säilitusainevaba steriilset naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust. Lahjendamiseks ei tohi kasutada dekstroosi (5%) vees või steriilset süstevett. Ühtegi teist lahjendit ei ole testitud.
Säilitamistingimused pärast lahustatud toote lahjendamist: vt lõik 6.3.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/08/497/009 EU/1/08/497/010 EU/1/08/497/001 EU/1/08/497/003 EU/1/08/497/002 EU/1/08/497/004
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 4. veebruar 2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. detsember 2013
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti
Üks viaal sisaldab 250 µg romiplostiimi (romiplostimum). Pärast lahustamist sisaldab 0,5 ml lahust 250 µg romiplostiimi (500 µg/ml). Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 µg romiplostiimi manustamise.
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti
Üks viaal sisaldab 500 µg romiplostiimi (romiplostimum). Pärast lahustamist sisaldab 1 ml lahust 500 µg romiplostiimi (500 µg/ml). Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 µg romiplostiimi manustamise.
Romiplostiimi toodetakse rekombinantse DNA tehnoloogiaga Escherichia coli’s (E.coli).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber ja lahusti (süstelahuse pulber).
Pulber on valge. Lahusti on selge värvitu vedelik.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Nplate on näidustatud esmase immuuntrombotsütopeenia (ITP) raviks täiskasvanud patsientidel, kes ei allu muule ravile (nt kortikosteroidid, immuunglobuliinid; vt lõigud 4.2 ja 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab toimuma hematoloogiliste haiguste ravis pädeva arsti järelevalve all.
Annustamine
Nplate’i manustatakse üks kord nädalas subkutaanse süstena.
Algannus
Romiplostiimi algannus on 1 µg/kg tegeliku kehakaalu kohta.
Annuse arvutamine
Algannus või Kaal* (kg) x annus μg/kg = individuaalne patsiendi annus (μg) järgnevad annused üks kord nädalas: Manustatav maht: 1 ml Näide: 75 kg patsiendil alustatakse romiplostiimi manustamist 1 µg/kg. *Romiplostiimi annuse arvut amiseks peab alati kasutama tegelikku kehakaalu ravi alguses. Hilisemad annuse kohandamised põhinevad ainult trombotsüütide arvu muutusel ja need teostatakse 1 µg/kg kaupa (vt tabel allpool). Annuse kohandamine Annus tuleb arvutada isiku tegeliku kehakaalu alusel ravi alguses. Romiplostiimi iganädalane annus peab suurenema 1 µg/kg kaupa, kuni patsiendi trombotsüütide arvuks saavutatakse ≥ 50 x 109/l. Trombotsüütide arvu peab kontollima iga nädal, kuni on saavutatud stabiilne trombotsüütide arv (≥ 50 x 109/l vähemalt 4 nädala jooksul, annust kohandamata). Seejärel kontrollitakse trombotsüütide arvu korra kuus. Maksimaalset annust 10 µg/kg üks kord nädalas ei tohi ületada.
Kohandage annust järgmiselt:
Trombotsüütide arv (x 109/l) < 50 Suurendage annust üks kord nädalas 1 µg/kg võrra > 150 kaks nädalat järjest > 250 Individuaalselt varieeruva trombotsüütide ravivastuse tõttu võib annuse vähendamisel või ravi katkestamisel trombotsüütide arv mõnedel patsientidel järsult langeda allapoole 50 x 109/l. Sellistel juhtudel võib kliinilise põhjendatuse korral vastavalt arsti hinnangule kaaluda kõrgemaid trombotsüütide arvu piirväärtusi annuse vähendamiseks (200 x 109/l) ja ravi katkestamiseks (400 x 109/l).
Trombotsüütide ravivastuse puudumisel või selle säilitamise ebaõnnestumise korral romiplostiimiga soovitatud annusvahemikus peab otsima seda põhjustavaid asjaolusid (vt lõik 4.4, ravivastuse puudumine romiplostiimile).
Ravi katkestamine
Ravi romiplostiimiga tuleb katkestada, kui pärast neljanädalast ravi maksimaalse romiplostiimi annusega 10 µg/kg nädalas ei tõuse trombotsüütide arv piisavale tasemele, et hoida ära kliiniliselt ohtlikku verejooksu. Patsiente tuleb perioodiliselt kliiniliselt hinnata ja ravi jätkamise otsustab raviarst individuaalsel alusel. Eemaldamata põrnaga patsientidel peab hindama splenektoomia näidustatust. Pärast ravi katkestamist on trombotsütopeenia taasteke tõenäoline (vt lõik 4.4).
Eakad patsiendid (≥ 65-aastased)
Üldiseid ohutuse ja efektiivsuse erinevusi < 65- ja ≥ 65-aastastel patsientidel ei ole täheldatud (vt lõik 5.1). Ehkki nende andmete alusel ei ole eakatel patsientidel vaja annust kohandada, on soovitatav olla ettevaatlik, arvestades siiani kliinilistes uuringutes osalenud eakate patsientide väikest arvu.
Lapsed
Romiplostiim 250/500 µg süstelahuse pulbri ja lahusti, mida kasutatakse ka iseseisvaks manustamiseks sobivatel täiskasvanud patsientidel, efektiivsus ja ohutus patsientidel vanuses kuni 18 aastat ei ole kindlaks tehtud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8 ja 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.
Lapsed ei tohi ravimit iseseisvalt manustada. Andmed puuduvad.
Sellele populatsioonile võivad manustamiseks paremini sobida teised ravimvormid/tugevused.
Maksakahjustusega patsiendid
Romiplostiimiga ei tohi ravida mõõduka kuni tõsise maksakahjustusega (Child-Pugh’i skoor ≥ 7) patsiente, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu ületab portaalveenitromboosi tuvastatud riski patsientidel, kellel on trombotsütopeenia seoses maksapuudulikkusega, mida ravitakse trombopoetiini (TPO) agonistidega (vt lõik 4.4).
Kui romiplostiimi kasutamine on vajalik, peab hoolikalt jälgima trombotsüütide arvu, et minimeerida trombemboolsete tüsistuste riski.
Neerukahjustusega patsiendid
Nendes populatsioonides ei ole kliinilisi uuringuid tehtud. Nplate’i peab nendes populatsioonides kasutama ettevaatlikult.
Manustamisviis
Subkutaanne. Pärast pulbri lahustamist manustatakse Nplate’i süstelahust subkutaanselt. Süstitava lahuse maht võib olla väga väike. Nplate’i ettevalmistamisel peab olema ettevaatlik annuse arvutamisel ja lahustamisel õige süstevee kogusega. Peab olema eriti ettevaatlik, et subkutaanseks manustamiseks tõmmatakse viaalist süstlasse õige kogus Nplate’i; selleks peab kasutama 0,01 ml gradueeringuvahemikuga süstalt.
Patsiendid, kelle trombotsüütide arv on stabiilselt ≥ 50 x 109/l vähemalt 4 nädalat ilma annust kohandamata, võivad raviarsti otsusel manustada Nplate’i lahust iseseisvalt. Nplate’i iseseisvaks manustamiseks kõlbulikud patsiendid peavad saama manustamiskoolituse.
Pärast esimest 4 nädalat iseseisvat manustamist tuleb patsienti jälle kontrollida Nplate’i lahustamise ja manustamise ajal. Ainult need patsiendid, kes tõendavad oma võimekust ravimit lahustada ja iseseisvalt manustada, võivad seda jätkata.
Ravimpreparaadi lahustamise ja manustamise juhiseid vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või E. coli valkude suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Jälgitavus
Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.
Trombotsütopeenia taasteke ja veritsus pärast ravi katkestamist
Pärast ravi katkestamist romiplostiimiga on trombotsütopeenia taasteke tõenäoline. Kui ravi romiplostiimiga katkestatakse antikoagulantide või antiagregantide foonil, suureneb verejooksu risk. Pärast ravi katkestamist romiplostiimiga on vaja tähelepanelikult jälgida trombotsüütide arvu vähenemist patsientidel ja veritsusi meditsiiniliselt vältida. On soovitatav, et koos romiplostiimi katkestamisega taasalustatakse ITP ravi kooskõlas käibivate ravijuhistega. Täiendavate ravimeetmete hulka kuuluvad ravi lõpetamine antikoagulantide ja/või antiagregantidega, hüübimisvastase toime kummutamine või trombotsüütide ülekanne.
Retikuliini hulga suurenemine luuüdis
Retikuliini hulga suurenemine luuüdis on usutavasti TPO retseptorite stimulatsiooni tulemus, mis viib megakarüotsüütide arvu tõusule luuüdis, mis seejärel võib vabastada tsütokiine. Retikuliini hulga tõus võib viidata morfoloogilistele muutustele perifeersetes vererakkudes ja on sedastatav luuüdi biopsial. Seetõttu on soovitatav uurida rakkude morfoloogilisi anomaaliaid perifeerse vere äigepreparaadis ja täisvere analüüsis enne ravi ja ravi ajal romiplostiimiga. Informatsiooni romiplostiimi kliinilistes uuringutes ilmnenud retikuliinihulga suurenemise kohta vt lõik 4.8.
Kui täheldatakse efektiivsuse langust ja patsiendi perifeerse vere äigepreparaat on ebanormaalne, tuleb romiplostiimi manustamine lõpetada, teha arstlik läbivaatus ja kaaluda luuüdi biopsiat koos sobiva värvimisega retikuliini sedastamiseks. Võimalusel peab võrdlema varasema luuüdi biopsiaga. Kui efektiivsus püsib ja patsiendil leitakse ebanormaalne perifeerse vere äigepeparaat, peab arst lähtuma asjakohasest kliinilisest hinnangust, sh kaaluma luuüdi biopsia vajadust ning taashindama romiplostiimi riski/kasu suhet ja alternatiivseid ITP ravi võimalusi.
Trombootilised/trombemboolsed tüsistused
Romiplostiimi kasutamisel ITP-ga patsientidel on täheldatud trombootilisi/trombemboolseid juhte, sealhulgas süvaveenitromboosi, kopsuembooliat ja müokardiinfarkti. Need tüsistused on tekkinud olenemata trombotsüütide arvust (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes täheldatud trombootiliste/trombemboolsete juhtude sagedus oli romiplostiimiga 6,0% ja platseeboga 3,6%. Peab olema ettevaatlik, manustades romiplostiimi patsientidele, kellel on teadaolevad trombemboolia ohutegurid, sealhulgas pärilikud ohutegurid (nt Leiden’i V faktor) või omandatud (nt ATIII puudulikkus, antifosfolipiidsündroom), kõrge vanus, kes on pikaajalisel voodirežiimil, pahaloomuliste kasvajatega, saavad rasestumisvastast või hormoonasendusravi ning kirurgia/trauma, rasvumuse ja suitsetamise korral. Soovitatav on jälgida patsiente trombootiliste/trombemboolsete nähtude ja sümptomite suhtes ning ravida neid viivitamatult vastavalt asutusesisestele juhistele ja tavapärasele ravipraktikale. Romiplostiimiga ravitud kroonilise maksahaigusega patsientidel on teatatud trombembooliajuhtudest, sh portaalveenitromboosist, ehkki põhjuslikku seost ei ole kindlaks tehtud. Nende populatsioonide ravimisel romiplostiimiga peab olema ettevaatlik. Peab järgima annuse kohandamise juhiseid (vt lõik 4.2).
Ravivead
Nplate’iga ravitavatel patsientidel on teatatud ravivigadest, sealhulgas üle- ja alaannustamisest; annuse arvutamise ja kohandamise juhiseid peab järgima (vt lõik 4.2).
Üleannustamise tulemuseks võib olla trombotsüütide arvu ülemäärane tõus koos trombootiliste ja trombemboolsete tüsistustega. Trombotsüütide arvu ülemäärase tõusu korral katkestage ravi Nplate’iga ja jälgige trombotsüütide arvu. Taasalustage ravi Nplate’iga vastavalt annustamis- ja manustamissoovitustele. Alaannustamise tulemuseks võib olla ootuspärasest madalam trombotsüütide arv ja veritsusoht. Nplate’iga ravitavatel patsientidel peab monitoorima trombotsüütide arvu (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.9).
Olemasolevate müelodüsplastiliste sündroomide (MDS) progresseerumine
Positiivne riski/kasu suhe on kindlaks tehtud ainult ITP-ga seotud trombotsütopeenia ravis romiplostiimiga (vt lõik 4.1) ja romiplostiimi ei tohi kasutada muude kliiniliste seisunditega seotud trombotsütopeenia korral.
ITP diagnoos täiskasvanud ja eakatel patsientidel peab olema kinnitatud teiste, trombotsütopeeniat põhjustavate kliiniliste seisundite välistamisega; eriti tuleb välistada MDS diagnoos. Luuüdi aspiratsioonbiopsia peab tavapäraselt olema tehtud haiguse ja ravi vältel neil, kellel on süsteemsed sümptomid või ebatavalised nähud, nt blastsete rakkude arvu suurenemine perifeerses veres.
Kliinilistes uuringutes täheldati MDS-iga patsientide ravimisel romiplostiimiga blastsete rakkude arvu transitoorse tõusu juhte ja MDS-i progresseerumist ägedaks müeloidseks leukeemiaks. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus peatati MDS-iga uuritavate ravi romiplostiimiga enneaegselt haiguse AML-iks progresseerumiste arvulise ülekaalu ja tsirkuleerivate blastsete rakkude arvu suurenemise tõttu üle 10%-l romiplostiimiga ravitud patsientidel. MDS-i AML-iks progresseerumise täheldatud juhtude hulgas oli haiguse AML-iks progresseerumise tõenäosus suurem patsientidel, kelle haigus lähteseisundis vastas RAEB-1 klassifikatsioonile, võrreldes madalama riskiga MDS-iga patsientidega.
Romiplostiimi ei tohi kasutada MDS-ist põhjustatud trombotsütopeenia või mistahes ITP-st erineval põhjusel tekkinud trombotsütopeenia raviks, välja arvatud kliinilistes uuringutes.
Ravivastuse kadumine romiplostiimile
Trombotsüütide ravivastuse kadumisel või selle säilitamise ebaõnnestumise korral romiplostiimiga soovitatud annusvahemikus peab otsima seda põhjustavaid asjaolusid, sh immunogeensust (vt lõik 4.8) ja luuüdi retikuliinisisalduse tõusu (vt eespool).
Romiplostiimi toime punavere- ja valgevererakkudele Mittekliinilistes toksikoloogiauuringutes (rotid ja ahvid) on täheldatud kõikumisi punavererakkude arvus (langus) ja valgevererakkude arvus (tõus) nagu ka ITP-ga patsientidel. Kaasuvad aneemia ja leukotsütoos (4 nädala jooksul) võivad patsientidel tekkida sõltumata sellest, kas põrn on eemaldatud, kuid neid on täheldatud sagedamini eemaldatud põrnaga patsientidel. Romiplostiimiga ravitavatel patsientidel peab kaaluma nende näitajate jälgimist.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud. Romiplostiimi võimalikud koostoimed samaaegselt manustatavate ravimitega, tulenevalt seondumisest vereplasma valkudega, ei ole teada.
Kliinilistes uuringutes koos romiplostiimiga ITP raviks kasutatud ravimite hulka kuulusid kortikosteroidid, danasool ja/või asatiopriin, intravenoosne immuunglobuliin (IVIG) ja anti-D immuunglobuliin. Romiplostiimi kasutamisel koos teiste ITP ravimitega peab jälgima trombotsüütide arvu, säilitamaks trombotsüütide arvu soovitatud piirides (vt lõik 4.2).
Samaaegsel ravil romiplostiimiga võib kortikosteroidide, danasooli ja asatiopriini kasutamist vähendada või need hoopis ära jätta (vt lõik 5.1). Kui teiste ITP ravimite kasutamist vähendatakse või
jäetakse need ära, peab jälgima trombotsüütide arvu, vältimaks selle langust allapoole soovitatud vahemikku (vt lõik 4.2).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Romiplostiimi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal.
Loomkatsed on näidanud, et romiplostiim läbib platsentat ja suurendab trombotsüütide arvu lootel. Loomkatsetes ilmnes ka implantatsioonijärgne tiinuse katkemine ning järglasisendite suremus sünnijärgselt (vt lõik 5.3).
Romiplostiimi ei soovitata raseduse ajal ning rasestumisvõimelistele naistele, kes ei kasuta rasestumisvastast vahendit.
Imetamine
Ei ole teada, kas romiplostiim ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Ohtu vastsündinutele ja imikutele ei saa välistada. Tuleb otsustada, kas katkestada rinnaga toitmine või ravi romiplostiimiga, arvestades imetamise kasu imikule ja ravist saadavat kasu naisele.
Fertiilsus
Andmeid mõjust fertiilsusele ei ole.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Nplate’il on mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kliinilistes uuringutes kogesid mõned patsiendid kergeid või mõõdukaid mööduvaid pööritushooge.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal oli romiplostiimiga ravitud uuritavatel kõikide kõrvaltoimete üldine esinemissagedus 91,5% (248/271). Uuritavate keskmine kokkupuude romiplostiimiga oli 50 nädalat. Kõige tõsisemad kõrvaltoimed, mis võivad tekkida ravi ajal Nplate’iga, on muuhulgas trombotsütopeenia taasteke ja veritsemine pärast ravi lõpetamist, retikuliini sisalduse suurenemine luuüdis, trombootilised ja trombemboolsed tüsistused, ravivead ja olemasoleva MDS progresseerumine AML-iks. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid ülitundlikkusreaktsioonid (sh lööbe, urtikaaria ja angioödeemi juhud) ja peavalu.
Kõrvaltoimete tabel
Esinemissagedus on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas MedDRA organsüsteemi klassis ja sagedusgrupis on kõrvaltoimed esitatud esinemissageduse vähenemise järjekorras.
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Infektsioonid ja Ülemiste Gastroenteriit Gripp infestatsioonid hingamisteede Farüngiit*** Paikne infektsioon Hea-, pahaloomulised Hulgimüeloom ja täpsustamata Müelofibroos kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi Luuüdi häire* Aplastiline aneemia häired Trombotsütopeenia* Luuüdi puudulikkus Immuunsüsteemi Ülitundlikkus** Angioödeem häired Ainevahetus- ja Alkoholitalumatus toitumishäired Anoreksia Psühhiaatrilised Insomnia Depressioon häired Ebanormaalsed unenäod Närvisüsteemi häired Peavalu Peapööritus Kloonus Silma kahjustused Konjunktiivi verevalumid Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Südame häired Palpitatsioon Müokardiinfarkt Vaskulaarsed häired Õhetus Hüpotensioon
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Respiratoorsed, Orofarüngeaalne Kopsuarteri Köha rindkere ja valu*** trombemboolia* Rinorröa mediastiinumi häired Neelukuivus Seedetrakti häired Ülakõhuvalu*** Iiveldus Oksendamine Maksa ja sapiteede Portaalveenitromboos häired Transaminaaside tõus Naha ja nahaaluskoe Sügelus Alopeetsia kahjustused Ekhümoos Fotosensitiivsusreaktsioon Lihaste, luustiku ja Artralgia Lihasjäikus sidekoe kahjustused Müalgia Lihasnõrkus Neerude ja kuseteede Valk uriinis häired Reproduktiivse Tupeverejooks süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Väsimus Süstekoha verevalum manustamiskoha Perifeerne ödeem Valu rindkeres reaktsioonid Gripisarnane haigus Ärrituvus
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt organsüsteemi klass Uuringud Vererõhu tõus Vigastus, mürgistus ja Põrutus protseduuri tüsistused * Vt lõik 4.4. ** Ülitundlikkusreaktsioonid hõlmavad lööbe, urtikaaria ja angioödeemi juhte. *** Täiendavad kõrvaltoimed, mida täheldati laste uuringutes. **** Täiendavad kõrvaltoimed, mida täheldati täiskasvanud patsientidel, kellel ITP oli kestnud kuni 12 kuud. Täiskasvanud, kellel ITP on kestnud kuni 12 kuud
Romiplostiimi ohutusprofiil oli sarnane kõigil täiskasvanud patsientidel ega sõltunud ITP kestusest. Täpsemalt hõlmas ITP kestusega ≤ 12 kuud (n = 311) kompleksanalüüs 277 täiskasvanud patsienti, kellel ITP oli kestnud ≤ 12 kuud ja kes said vähemalt ühe annuse romiplostiimi, 9 ITP-uuringust (vt ka lõik 5.1). Selles kompleksanalüüsis ilmnesid romiplostiimravi saanud kuni 12 kuud kestnud ITP-ga patsientidel järgmised kõrvaltoimed (esinemissagedus vähemalt 5% ja vähemalt 5% sagedamini Nplate’i kasutamisel võrreldes platseebo või tavaraviga), mida aga ei täheldatud täiskasvanud patsientidel, kelle ITP kestus oli > 12 kuud: bronhiit, sinusiit (teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10)).
Lapsed
Laste uuringutes raviti romiplostiimiga 282-t ITP-ga last kahes kontrolliga ja kolmes kontrollrühmata kliinilises uuringus. Ravimiga kokkupuute kestuse mediaan oli 65,4 nädalat. Üldine ohutusprofiil oli sarnane täiskasvanutel nähtuga. Kõrvaltoimed lastel pärinevad kõigist laste ITP juhuslikustatud ohutusandmete kogumitest (2 kontrolliga kliinilist uuringut) ja laste ITP ohutusandmete kogumitest (2 kontrolliga ja 3 kontrollrühmata kliinilist uuringut), kus kõrvaltoime tekkesagedus uuritava kohta oli romiplostiimirühmas vähemalt 5% kõrgem kui platseeboga ning tekkesagedus uuritava kohta oli romiplostiimiga ravitud isikutel vähemalt 5%.
Kõige sagedamad kõrvaltoimed vähemalt 1-aastastel ITP-ga lastel olid ülemiste hingamisteede infektsioon, riniit, köha, orofarüngeaalne valu, ülakõhuvalu, diarröa, lööve, püreksia, verevalumid (teatati väga sageli (≥ 1/10)) ning farüngiit, konjunktiviit, kõrvapõletik, gastroenteriit, sinusiit, purpur, urtikaaria ja perifeerne turse, (teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10)).
Orofarüngeaalne valu, ülakõhuvalu, riniit, farüngiit, konjunktiviit, kõrvapõletik, sinusiit ja perifeerne turse olid täiendavad kõrvaltoimed laste uuringutes, võrreldes täiskasvanutel täheldatutega.
Mõned täiskasvanutel täheldatud kõrvaltoimed ilmnesid lastel sagedamini, nt köha, diarröa, lööve, püreksia ja verevalumid, millest teatati väga sageli (≥ 1/10), ning purpur ja urtikaaria, millest teatati sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10).
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Lisaks arvati alljärgnevalt loetletud kõrvaltoimed olevat seotud romiplostiimiga.
Verejooksud
Kogu ITP täiskasvanute kliinilise programmi raames täheldati pöördvõrdelist seost veritsusjuhtude ja trombotsüütide arvu vahel. Kõik kliiniliselt olulised (≥ 3. raskusaste) veritsusjuhud esinesid siis, kui
trombotsüütide arv oli < 30 x 109/l. Kõik ≥ 2. raskusastme veritsusjuhud ilmnesid, kui trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Veritsusjuhtude üldine tekkesagedus Nplate’iga ravitud ja platseebot saanud patsientide vahel ei erinenud statistiliselt olulisel määral.
Kahes täiskasvanute platseebokontrolliga uuringus teatati 9 patsiendil veritsusjuhtudest, mida peeti tõsiseks (5 (6,0%) romiplostiimi rühmas, 4 (9,8%) platseeborühmas; šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,59; 95% CI = (0,15; 2,31)). 2. või kõrgema raskusastmega veritsusjuhtudest teatati 15%-l romiplostiimiga ravitud patsientidest ja 34%-l platseeboga ravitud patsientidest (šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,35; 95% CI = (0,14; 0,85)).
Laste 3. faasi uuringus oli verejooksu episoodide liitnäitaja keskmine arvväärtus (SD) romiplostiimi rühmas 1,9 (4,2) ja platseeborühmas 4,0 (6,9); vt lõik 5.1.
Trombotsütoos
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal teatati 3 trombotsütoosi juhust, n = 271. Ühelgi neist 3 uuritavast ei kaasnenud trombotsüütide arvu tõusuga kliinilisi tüsistusi.
Trombotsütoos tekkis lastel aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), esinemissagedus uuritavatel oli 1 (0,4%). ≥ 3. raskusastme ehk raske trombotsütoosi esinemissagedus oli 1 (0,4%).
Trombotsütopeenia pärast ravi lõpetamist
4 kontrollitud ja 5 kontrollimata kliinilises uuringus osalenud kõikide romiplostiimi saanud täiskasvanud, ITP-ga patsientide analüüsi põhjal teatati ravi lõpetamise järgselt 4 trombotsütopeenia juhust, n = 271 (vt lõik 4.4).
Olemasolevate müelodüsplastiliste sündroomide (MDS) progresseerumine
Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus peatati MDS-iga uuritavate ravi romiplostiimiga enneaegselt haiguse AML-iks progresseerumiste arvulise ülekaalu ja tsirkuleerivate blastsete rakkude arvu mööduva suurenemise tõttu romiplostiimiga ravitud patsientidel, võrreldes platseebot saanutega. MDS-i AML-iks progresseerumise täheldatud juhtude hulgas oli haiguse AML-iks progresseerumise tõenäosus suurem patsientidel, kelle haigus lähteseisundis vastas RAEB-1 klassifikatsioonile (vt lõik 4.4). Üldine elulemus oli platseeboga sarnane. Retikuliini hulga suurenemine luuüdis
Kliinilistes uuringutes katkestati romiplostiimi manustamine 4 patsiendil 271-st retikuliini ladestumise tõttu luuüdis. Lisaks leiti 6 patsiendil retikuliini luuüdi biopsial (vt lõik 4.4).
Käimasolevas laste kliinilises uuringus (vt lõik 5.1) suurenes luuüdi retikuliinisisaldus pärast 1-aastast romiplostiimravi (1. kohort) 5 uuritaval 27-st (18,5%) ja pärast 2-aastast romiplostiimravi (2. kohort) 17 uuritaval 36-st (47,2%), arvestades uuritavaid, kelle puhul oli olemas hinnatav uuringuaegne luuüdi biopsia. Ühelgi uuritaval ei esinenud siiski ei ravi alustades ega ravi ajal ITP haiguspildile mitteiseloomulikku luuüdi kõrvalekallet.
Immunogeensus
Nagu kõigi terapeutiliste valkudega, on immunogeensus võimalik. Kliinilistes uuringutes täiskasvanud, ITP-ga patsientidega uuriti romiplostiimi- ja TPO-vastaseid antikehi. Antikehi romiplostiimile leiti 5,7%-l (60/1046) uuritavatest ja TPO-le 3,2%-l (33/1046) uuritavatest; ainult 4 uuritaval oli tegemist neutraliseerivate antikehadega romiplostiimile, kuid need ei ristreageerinud endogeense TPO-ga. Uuringu viimasel ajahetkel oli neist 4 uuritavast 2-l neutraliseerivate antikehade leid negatiivne (ajutine positiivne) ning 2 uuritaval jäi leid positiivseks (püsivad antikehad). Ravieelselt leiti antikehi romiplostiimile 3,3%-l (35/1046) ja TPO-le 3,0%-l (31/1046) juhtudest.
Laste uuringutes leiti romiplostiimivastaseid antikehi mistahes ajahetkel 9,6%-l patsientidest (27/282). Neist 27 uuritavast 2-l olid mitteneutraliseerivad antikehad romiplostiimile olemas juba ravieelselt. Lisaks tekkisid 2,8%-l (8/282) uuritavatest ravi ajal neutraliseerivad antikehad romiplostiimile. Kokku oli 3,9%-l (11/282) uuritavatest antikehi TPO-le millal tahes romiplostiimravi ajal. Neist 11 uuritavast 2-l olid mitteneutraliseerivad antikehad TPO-le olemas juba ravieelselt. Ühel uuritaval (0,35%) saadi uuringu ajal pärast ravi alustamist TPO-vastastele neutraliseerivatele antikehadele nõrgalt positiivne tulemus (romiplostiimivastaste antikehade analüüsi tulemus oli püsivalt negatiivne), kuigi ravieelne tulemus oli negatiivne. Uuritaval tekkis ajutine antikehavastus TPO-vastastele neutraliseerivatele antikehadele, kuid uuringuperioodi viimasel ajahetkel tehtud analüüsi tulemus oli negatiivne.
Turuletulekujärgsetesse registriuuringutesse kaasati 19 kinnitatud diagnoosiga last. Pärast ravi lõppu esines antikehi romiplostiimile 16%-l (3/19) patsientidest, neist 5,3%-l (1/19) olid romiplostiimi neutraliseerivad antikehad. TPO-vastaseid antikehi ei tuvastatud. Sellesse uuringusse kaasati kokku 184 täiskasvanud patsienti, kellest oli ravijärgselt antikehi romiplostiimile 3,8%-l (7/184), neist 0,5%-l (1/184) romiplostiimi neutraliseerivad antikehad. 2,2%-l (4/184) täiskasvanud patsientidest tekkisid mitteneutraliseerivad antikehad TPO-le.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Rottidel ei ilmnenud mingeid kõrvaltoimeid pärast romiplostiimi ühekordset manustamist annuses 1000 µg/kg ja ahvidel pärast korduvat manustamist annuses 500 µg/kg (maksimaalsest kliinilisest annusest – 10 µg/kg – vastavalt 100 või 50 korda suuremas annuses).
Üleannustamise korral võib trombotsüütide arv tõusta liigselt ning põhjustada trombootilisi/trombemboolseid tüsistusi. Trombotsüütide arvu ülemäärase tõusu korral katkestage ravi Nplate’iga ja jälgige trombotsüütide arvu. Taasalustage ravi Nplate’iga vastavalt annustamis- ja manustamisjuhistele (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: verejooksu tõkestavad ained, teised süsteemsed hemostaatilised ained; ATC-kood: B02BX04
Toimemehhanism
Romiplostiim on Fc-peptiidi sünteesiv valk (peptiidkeha), mis edastab signaali ja aktiveerib TPO retseptorite (nimetatakse ka cMpl) kaudu rakusiseseid transkriptsiooniteid, suurendades trombotsüütide produktsiooni. Peptiidkeha molekul sisaldab endas inimese immuunglobuliini IgG1 Fc domeeni, mille iga üksikahela komponent on kovalentselt seotud C-lõpposaga peptiidahelal, mis sisaldab 2 TPO retseptorit siduvat domeeni.
Romiplostiimi aminohapete järjestus ei ole homoloogne endogeense TPO-ga. Prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes ei ristreageerinud romiplostiimivastased antikehad endogeense TPO-ga.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust on hinnatud kuni 3-aastase pideva ravi käigus. Kliinilistes uuringutes oli romiplostiimravi tulemuseks annusest sõltuv trombotsüütide arvu suurenemine. Trombotsüütide maksimaalse arvuni jõudmiseks kuluv aeg on ligikaudu 10...14 päeva, sõltumata annusest. Pärast romiplostiimi ühekordset subkutaanset manustamist ITP-ga patsientidele annuses 1...10 μg/kg oli maksimaalne trombotsüütide arv 1,3...14,9 korda suurem kui enne manustamist 2...3-nädalase perioodi jooksul ning ravivastus oli patsienditi varieeruv. Enamusel ITP-ga patsientidest, kellele manustati romiplostiimi 6 nädala vältel iganädalase annusena 1 või 3 μg/kg, oli trombotsüütide arv vahemikus 50...450 x 109/l. ITP kliinilistes uuringutes romiplostiimi saanud 271 patsiendist 55 (20%) olid vähemalt 65-aastased ja 27 (10%) vähemalt 75-aastased. Platseebokontrolliga uuringutes ei täheldatud üldist erinevust ohutuses ja efektiivsuses vanemate ja nooremate patsientide vahel.
Platseebokontrolliga olulise tähtsusega uuringute tulemused
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust hinnati kahes platseebokontrolliga, topeltpimemeetodil teostatud uuringus ITP-ga täiskasvanud patsientidel, kellel enne uuringusse kaasamist oli lõpule viidud vähemalt üks ravi ning kes esindasid selliste ITP patsientide kogu spektrit.
Uuringus S1 (20030212) hinnati eemaldamata põrnaga patsiente, kes ei talunud eelnevat ravi või kelle ravivastus eelnevale ravile oli ebapiisav. Patsientidel oli diagnoositud ITP 2,1 (mediaan, vahemik 0,1…31,6) aastat enne uuringusse kaasamist. Patsiendid olid enne uuringut saanud 3 ITP ravi (mediaan, vahemik 1...7). Eelnevate ravide hulka kuulusid kortikosteroidid (90% kõigist patsientidest), immuunglobuliinid (76%), rituksimab (29%), tsütotoksilised ravimid (21%), danasool (11%) ja asatiopriin (5%). Patsientide trombotsüütide arvu mediaan uuringusse kaasamisel oli 19 x 109/l.
Uuringus S2 (20030105) hinnati patsiente, kellel oli tehtud splenektoomia ja trombotsütopeenia püsis. Patsientidel oli ITP diagnoositud 8 (mediaan, vahemik 0,6...44,8) aastat enne uuringusse kaasamist. Splenektoomiale lisaks olid patsiendid enne uuringusse kaasamist saanud 6 ITP ravi (mediaan, vahemik 3...10). Eelnevate ravide hulka kuulusid kortikosteroidid (98% kõigist patsientidest), immuunglobuliinid (97%), rituksimab (71%), danasool (37%), tsütotoksilised ravimid (68%) ja asatiopriin (24%). Patsientide trombotsüütide arvu mediaan uuringusse kaasamisel oli 14 x 109/l.
Mõlemad uuringud olid ülesehituselt sarnased. Patsiendid (≥ 18-aastased) randomiseeriti suhtes 2:1 saama romiplostiimi algannust 1 μg/kg või platseebot. Patsiendid said 24 nädala jooksult ühe subkutaanse süsti nädalas. Annust kohandati trombotsüütide arvu säilitamiseks (50...200 x 109/l). Mõlemas uuringus oli efektiivsus määratletud püsiva trombotsütaarse vastuse saavutanud patsientide osakaalu suurenemisena. Keskmise nädalase annuse mediaan splenektoomiaga patsientidel oli 3 μg/kg ja splenektoomiata patsientidel 2 μg/kg. Mõlemas uuringus saavutati kestev trombotsütaarne ravivastus oluliselt suuremal osal romiplostiimi saanud patsientidest, võrreldes platseebot saanutega. Platseebokontrolliga uuringutes säilitas romiplostiim 50%...70%-l patsientidest pärast esimest 4 nädalat trombotsüütide arvu tasemel ≥ 50 x 109/l 6-kuulise raviperioodi jooksul. Platseeborühmas saavutas 6-kuulise ravi jooksul trombotsüütide arvu ravivastuse 0%...7% patsientidest. Järgnevalt on esitatud põhiliste efektiivsuse tulemusnäitajate kokkuvõte.
Platseebokontrolliga uuringute olulisemate efektiivsustulemuste kokkuvõte
Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo Romiplostiim Platseebo Püsiva trombo- tsütaarse vastusega 25 (61%) 1 (5%) 16 (38%) 0 (0%) 41 (50%) 1 (2%) patsientide arv (%)a (95% (0%, (45%, 76%) (0%, 24%) (24%, 54%) (0%, 16%) (38%, 61%) usaldusvahemik) 13%) p-väärtus < 0,0001 0,0013 < 0,0001 Üldise trombo- tsütaarse vastusega 36 (88%) 3 (14%) 33 (79%) 0 (0%) 69 (83%) 3 (7%) patsientide arv (%)b (95% (2%, (74%, 96%) (3%, 36%) (63%, 90%) (0%, 16%) (73%, 91%) usaldusvahemik) 20%) p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 Trombo- tsütaarse vastuse keskmine kestus nädalatesc (SD) 3,5 7,5 7,9 0,5 7,8 2,5 p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 Päästvat ravi vajavate patsientide arv (%)d (95% (38%, (34%, (43%, usaldusvahemik) 82%) 78%) 74%) p-väärtus 0,001 0,0175 < 0,0001 Trombo- tsütaarse vastusega patsientide 21 (51%) 0 (0%) 13 (31%) 0 (0%) 34 (41%) 0 (0%) arv (%) stabiilse annuse korrale (95% (35%, 67%) (0%, 16%) (18%, 47%) (0%, 16%) (30%, 52%) (0%, 8%) usaldusvahemik) p-väärtus 0,0001 0,0046 < 0,0001 a Püsiv trombotsütaarne vastus oli määratletud iganädalase trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l 6 või enamal korral 18. kuni 25. uuringunädalal päästvat ravi kasutamata. b Üldine trombotsütaarne vastus oli määratletud püsiva või mööduva trombotsütaarse vastuse saavutamisena. Mööduva trombotsütaarse vastusena määratleti iganädalast trombotsüütide arvu ≥ 50 x 109/l vähemalt 4 korral 2. kuni 25. uuringunädalal, kuid ilma püsiva trombotsütaarse vastuseta. Patsiendil võib iganädalast vastust mitte esineda 8 nädala jooksul pärast päästeravimite saamist. c Trombotsütaarse vastuse kestusena määratletakse nädalate arvu, kus trombotsüütide arv on ≥ 50 x 109/l 2. kuni 25. uuringunädala jooksul. Patsiendil võib iganädalast vastust mitte esineda 8 nädala jooksul pärast päästeravimite saamist.
d Päästev ravi oli määratletud kui mis tahes ravi, mida manustati trombotsüütide arvu tõstmiseks. Päästeravimeid vajanud patsiente ei arvestatud püsiva trombotsütaarse vastuse hulka. Uuringus lubatud päästeravimiteks olid IVIG, trombotsüütide ülekanded, anti-D immuunglobuliin ja kortikosteroidid. e Stabiilse annusena määratleti annust, mis jäi viimase 8 ravinädala jooksul piiridesse ± 1 µg/kg.
Esmadiagnoositud püsiva ITP-ga täiskasvanud patsientidel läbi viidud uuringute tulemused
Uuring S3 (20080435) oli ühe ravirühmaga avatud uuring täiskasvanud patsientidel, kellel oli esmavalikuravile ebapiisav ravivastus (trombotsüütide arv ≤ 30 x 109/l). Uuringusse kaasati 75 patsienti, kelle vanuse mediaan oli 39 (vahemik 19...85) aastat ja kellest 59% olid naissoost.
ITP diagnoosimise ja uuringusse kaasamise vahele jääva aja mediaan oli 2,2 (vahemik 0,1...6,6) kuud. 60%-l patsientidest (n = 45) oli ITP kestnud < 3 kuud ja 40%-l (n = 30) ≥ 3 kuud. Sõelumisel oli trombotsüütide arvu mediaan 20 x 109/l. Varem oli neil ITP-d ravitud kortikosteroidide, immuunglobuliinide ja anti-D immuunglobuliiniga. Patsientidel, kellel juba raviti ITP-d püsiva raviskeemi alusel, lubati seda ravi jätkata ka uuringu kestel. Päästeravimid (st kortikosteroidid, IVIG, trombotsüütide ülekanded, anti-D immuunglobuliin, dapsoon, danasool ja asatiopriin) olid lubatud.
Patsiendid said 12-kuulise raviperioodi jooksul ühe subkutaanse romiplostiimisüsti nädalas, kusjuures annust kohandati individuaalselt, et trombotsüütide arv püsiks vahemikus 50 x 109/l kuni 200 x 109/l. Iganädalane romiplostiimiannuse mediaan oli uuringu jooksul 3 µg/kg (25. kuni 75. protsentiil: 2...4 μg/kg).
Uuringusse 20080435 kaasatud 75 patsiendist 70 (93%) saavutasid 12-kuulise raviperioodi jooksul ravivastusena trombotsüütide arvu ≥ 50 x 109/l. Keskmine trombotsütaarse ravivastusega kuude arv 12-kuulise raviperioodi jooksul oli 9,2 (95% CI: 8,3; 10,1) kuud; mediaan oli 11 (95% CI: 10; 11) kuud. Kaplani-Meieri meetodil saadud aja mediaan esimese trombotsüütide ravivastuseni oli 2,1 nädalat (95% CI: 1,1; 3,0). Ilma ravita remissioon, mis määratleti kui trombotsüütide arvu püsimine ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 kuu jooksul ilma romiplostiimi ega ühtegi teist ITP-ravimit (ei kaasuvat ega päästeravimit) võtmata, säilis 24 (32%) patsiendil; mediaanaeg, mille jooksul saavutati kõigi trombotsüütide näitude püsimine tasemel ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 kuu jooksul, oli 27 nädalat (vahemik 6...57). Efektiivsuse kompleksanalüüs hõlmas 277 täiskasvanud patsienti, kellel ITP oli kestnud ≤ 12 kuud ja kes said vähemalt ühe annuse romiplostiimi, 9 ITP-uuringust (sealhulgas uuring S3). Neist 277-st romiplostiimravi saanud patsiendist 140-l oli esmadiagnoositud ITP (ITP kestus < 3 kuud) ja 137-l püsiv ITP (ITP kestus ≥ 3 kuni ≤ 12 kuud). Patsiente, kes saavutasid püsiva trombotsütaarse ravivastuse, mis määratleti trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 nädalal 18. kuni 25. ravinädala jooksul, oli 50% (95% CI: 41,4%...58,6%) 140-st esmadiagnoositud ITP-ga patsiendist ja 55% (95% CI: 46,7%...64,0%) 137-st püsiva ITP-ga patsiendist. Trombotsütaarse ravivastusega ≥ 50 x 109/l aja protsendi mediaan oli 100,0% (70,3%; 100,0%) esmadiagnoositud ITP-ga patsientidel ja 93,5% (72,2%; 100,0%) püsiva ITP-ga patsientidel. Esmadiagnoositud ITP-ga patsientidest vajas päästeravimit 47,4% ja püsiva ITP-ga patsientidest 44,9%.
Standardraviga võrdlevate uuringute tulemused eemaldamata põrnaga patsientidel
Uuring S4 (20060131) oli avatud, randomiseeritud 52-nädalane uuring, milles uuritavatele manustati romiplostiimi või standardravi. Patsientidel oli diagnoositud ITP ligikaudu 2 (mediaan, vahemik 0,01...44,2) aastat enne uuringusse kaasamist. ITP-ga uuritavatel oli põrn eemaldamata ja trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Romiplostiimi manustati 157 uuritavale subkutaanse süstina üks kord nädalas, alustades annusega 3 µg/kg, mida edaspidi kohandati uuringu vältel vahemikus 1…10 µg/kg, et hoida trombotsüütide arv vahemikus 50…200 x 109/l; 77 uuritavat said standardravi vastavalt raviasutuse ravipraktikale või ravijuhistele.
Splenektoomiat vajanud isikute osakaal oli 8,9% (14 uuritavat 157-st) romiplostiimi rühmas ja 36,4% (28 uuritavat 77-st) standardravi rühmas, mis teeb šansside suhteks (romiplostiim vs standardravi) 0,17 (95% CI: 0,08; 0,35).
Ebaõnnestunud raviga isikute osakaal oli 11,5% (18 uuritavat 157-st) romiplostiimi rühmas ja 29,9% (23 uuritavat 77-st) standardravi rühmas, mis teeb šansside suhteks (romiplostiim vs standardravi) 0,31 (95% CI: 0,15; 0,61).
Romiplostiimi rühma randomiseeritud 157 uuritavast kolmele ei manustatud romiplostiimi. 154 uuritaval, kellele manustati romiplostiimi, oli ravi mediaanne kestus 52,0 nädalat, vahemikus 2 kuni 53 nädalat. Kõige sagedamini manustatud nädalane annus oli vahemikus 3…5 µg/kg (vastavalt 25…75 protsentiil, mediaan 3 µg/kg).
Standardravi rühma randomiseeritud 77 uuritavast ei saanud 2 uuritavat standardravi. 75 uuritaval, kellele manustati vähemalt üks standradravi annus, oli standardravi mediaanne kestus 51 nädalat, vahemikus 0,4 kuni 52 nädalat.
Samaaegse lubatud ITP medikamentoosse ravi vähendamine
Mõlemas platseebokontrolliga topeltpimemeetodil teostatud uuringus lubati patsientidel, kes juba said ITP ravi (kortikosteroidid, danasool ja/või asatiopriin) püsiva annustamisskeemi alusel, jätkata seda ravi kogu uuringu kestel. 21 splenektoomiata ja 18 splenektoomiaga patsienti said alguses uuringu ajal lisatud ITP ravimeid (peamiselt kortikosteroide). Kõigil (100%) splenektoomiaga patsientidel, kes said romiplostiimi, oli võimalik vähendada annust vähemalt 25% või lõpetada samaaegne medikamentoosne ITP ravi raviperioodi lõpuks, võrreldes 17%-ga platseebot saanud patsientidest. 73%-l splenektoomiata patsientidest, kes said romiplostiimi, oli võimalik vähendada annust vähemalt 25% või lõpetada samaaegne medikamentoosne ITP ravi raviperioodi lõpuks, võrreldes 50%-ga platseebot saanud patsientidest (vt lõik 4.5).
Verejooksud
Kogu ITP kliinilise programmi raames täheldati pöördvõrdelist seost veritsusjuhtude ja trombotsüütide arvu vahel. Kõik kliiniliselt olulised (≥ 3. raskusaste) veritsusjuhud esinesid siis, kui trombotsüütide arv oli < 30 x 109/l. Kõik ≥ 2. raskusastme veritsusjuhud ilmnesid, kui trombotsüütide arv oli < 50 x 109/l. Romiplostiimiga ja platseeboga ravitud patsientidel ei täheldatud statistiliselt olulisi erinevusi verejooksude üldises esinemissageduses.
Kahes täiskasvanute platseebokontrolliga uuringus teatati 9 patsiendil veritsusjuhtudest, mida peeti tõsiseks (5 (6,0%) romiplostiimi rühmas, 4 (9,8%) platseeborühmas; šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,59; 95% CI = (0,15; 2,31)). 2. või kõrgema raskusastmega veritsusjuhtudest teatati 15%-l romiplostiimiga ravitud patsientidest ja 34%-l platseeboga ravitud patsientidest (šansside suhe OR (romiplostiim/platseebo) = 0,35; 95% CI = (0,14; 0,85)). Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Nplate’iga läbi viidud uuringute tulemusi kuni üheaastaste laste kohta.
Romiplostiimi ohutust ja efektiivsust hinnati kahes topeltpimemeetodil platseebokontrolliga uuringus. Uuring S5 (20080279) oli 24-nädalane 3. faasi romiplostiimravi uuring ja uuring S6 (20060195) oli 12-nädalane 1./2. faasi romiplostiimravi uuring (kuni 16 nädalat ravivastusega patsientidele, kes kaasati 4-nädalasse farmakokineetika hindamise perioodi).
Mõlemasse uuringusse kaasati ITP-ga (mis määratleti mõlemas uuringus kui kahel korral mõõdetud trombotsüütide arvu keskmine ≤ 30 x 109/l ja mitte kumbki näitaja > 35 x 109/l) lapsed (vanuses ≥ 1 aasta kuni < 18 aastat), sõltumata sellest, kas neil oli põrn eemaldatud.
Uuringus S5 juhuslikustati 62 uuritavat suhtes 2:1 saama ravi romiplostiimiga (n = 42) või platseebot (n = 20) ja kihistati vanuse järgi ühte 3-st kohordist. Romiplostiimi algannus oli 1 µg/kg ja annuseid kohandati, et säilitada trombotsüütide arvu (50…200 x 109/l). Kõige sagedamini kasutatud nädalane
annus oli 3…10 µg/kg ja maksimaalne lubatud annus uuringus oli 10 µg/kg. Patsiendid said 24 nädala jooksul ühe subkutaanse süsti nädalas. 62 uuritavast oli 48 puhul ITP kestus > 12 kuu (32 uuritavale manustati romiplostiimi ja 16 uuritavale platseebot).
Esmane tulemusnäitaja oli püsiva ravivastuse määr, mis määratleti trombotsüütide arvuna ≥ 50 x 109/l vähemalt 6 nädalal 18-ndast kuni 25. ravinädalani. Ühtekokku saavutas esmase tulemusnäitaja oluliselt suurem hulk patsiente romiplostiimirühmas võrreldes platseeborühmaga (p = 0,0018). Kokku 22 uuritaval (52%) oli püsiv trombotsüütide ravivastus romiplostiimirühmas, võrreldes 2 uuritavaga (10%) platseeborühmas: ≥ 1-…< 6-aastased 38% versus 25%; ≥ 6-…< 12-aastased 56% versus 11%; ≥ 12-…< 18-aastased 56% versus 0%.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuud, oli samuti püsiva ravivastuse esinemissagedus oluliselt suurem romiplostiimirühmas võrreldes platseeborühmaga (p = 0,0022). Kokku 17 uuritaval (53,1%) oli püsiv trombotsütaarne ravivastus romiplostiimirühmas, võrreldes 1 uuritavaga (6,3%) platseeborühmas: ≥ 1-…< 6-aastased 28,6% versus 25%; ≥ 6-…< 12-aastased 63,6% versus 0%; ≥ 12-…< 18-aastased 57,1% versus 0%.
Verejooksu episoodide liitnäitaja oli määratletud kliiniliselt olulise verejooksuna või päästeravimi kasutamisena kliiniliselt olulise verejooksu ärahoidmiseks 2. kuni 25. ravinädalal. Kliiniliselt oluline verejooks määratleti vastavalt kõrvaltoimete terminoloogia üldiste kriteeriumite (Common Terminology Criteria for Adverse Events, CTCAE) versioonile 3.0 kui ≥ 2 astme verejooks. Keskmine (SD) verejooksu episoodide liitnäitaja oli 1,9 (4,2) romiplostiimirühmas ja 4,0 (6,9) platseeborühmas, verejooksu episoodide mediaan (Q1, Q3) oli 0,0 (0, 2) romiplostiimirühmas ja 0,5 (0; 4,5) platseeborühmas. Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuud, oli keskmine (SD) verejooksu episoodide liitnäitaja 2,1 (4,7) romiplostiimirühmas ja 4,2 (7,5) platseeborühmas, verejooksu episoodide mediaan (Q1, Q3) oli 0,0 (0, 2) romiplostiimirühmas ja 0,0 (0, 4) platseeborühmas. Päästeravimi kasutamise statistiline esinemissagedus ei olnud oluline, seetõttu ei tehtud verejooksu episoodide liitnäitajale statistilist analüüsi.
Uuringus S6 juhuslikustati 22 uuritavat suhtes 3:1 saama ravi romiplostiimiga (n = 17) või platseebot (n = 5). Annuseid suurendati 2 µg/kg võrra iga 2 nädala järel ja trombotsüütide arvu sihtväärtus oli ≥ 50 x 109/l. Romiplostiimravi tulemusena saavutati statistiliselt oluliselt suurem trombotsütaarse vastuse esinemissagedus võrreldes platseeboga (p = 0,0008). Neist 22 uuritavast oli 17 puhul ITP kestus > 12 kuu (14 uuritavale manustati romiplostiimi ja 3 uuritavale platseebot). Romiplostiimravi tulemusena saavutati statistiliselt oluliselt suurem trombotsütaarse vastuse esinemissagedus võrreldes platseeboga (p = 0,0147). Lapsi, kes olid eelnevalt läbinud romiplostiimi uuringu (k.a uuringu S5), oli lubatud kaasata uuringusse S7 (20090340), avatud jätku-uuringusse, mis hindab romiplostiimi pikaajalise manustamise ohutust ja efektiivsust trombotsütopeenilistel ITP-ga lastel.
Kokku kaasati sellesse uuringusse 66 last, sh 54 uuritavat (82%), kes olid läbinud uuringu S5. Neist 65 uuritavat (98,5%) said vähemalt 1 annuse romiplostiimi. Ravi kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 135,0 nädalat (95,0 nädalat, 184,0 nädalat). Nädala keskmise annuse mediaan (Q1, Q3) oli 4,82 µg/kg (1,88 µg/kg, 8,79 µg/kg). Kõige sagedamini saadud annuse mediaan (Q1, Q3) uuritavatel oli 5,0 µg/kg (1,0 µg/kg, 10,0 µg/kg). Neist 66 uuritavast oli 63 puhul ITP kestus > 12 kuu. Kõik 63 uuritavat said vähemalt 1 annuse romiplostiimi. Ravi kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 138,0 nädalat (91,1 nädalat, 186,0 nädalat). Nädala keskmise annuse mediaan (Q1, Q3) oli 4,82 µg/kg (1,88 µg/kg, 8,79 µg/kg). Kõige sagedamini saadud annuse mediaan (Q1, Q3) uuritavatel oli 5,0 µg/kg (1,0 µg/kg, 10,0 µg/kg).
Uuringu kestel oli üldine trombotsütaarse vastuse esinemissagedus (1 või enam korda trombotsüütide arv ≥ 50 x 109/l ilma päästeravimita) 93,8% (n = 61) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades. Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastuse kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 30,0 kuud (13,0 kuud; 43,0 kuud) ja uuringus osalemise kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 34,0 kuud (24,0 kuud; 46,0 kuud). Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastusega kuude protsendi mediaan (Q1, Q3) oli 93,33% (67,57%; 100,00%) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuu, oli üldine trombotsütaarse vastuse esinemissagedus 93,7% (n = 59) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades. Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastuse kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 30,0 kuud (13,0 kuud; 43,0 kuud) ja uuringus osalemise kestuse mediaan (Q1, Q3) oli 35,0 kuud (23,0 kuud; 47,0 kuud). Kõigi uuritavate trombotsütaarse vastusega kuude protsendi mediaan (Q1, Q3) oli 93,33% (67,57%; 100,00%) ja see oli sarnane kõigis vanuserühmades.
Kokku 31 uuritavat (47,7%) said uuringu ajal kaasuvat ITP ravi, sh 23 uuritavat (35,4%) manustasid päästeravimit ja 5 uuritavat (7,7%) kaasuvat ITP ravimit uuringuravi alguses. Kaasuvat ITP ravi saavate uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 30,8%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 20,0%-ni (13. kuni 240. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 240. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Uuritavate alarühmas, kellel ITP kestis > 12 kuud, kasutasid uuringu ajal kaasuvat ITP ravi 29 uuritavat (46,0%), sh 21 uuritavat (33,3%) manustasid päästeravimit ja 5 uuritavat (7,9%) kaasuvat ITP ravimit uuringuravi alguses. Kaasuvat ITP ravi saavate uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 31,7%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 20,0%-ni (13. kuni 240. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 240. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Päästeravimit kasutanud uuritavate osakaal näitas uuringu jooksul vähenemistrendi: 24,6%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni < 13,0%-ni (13. kuni 216. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 216. nädalast kuni uuringu lõpuni. Samasugune langus päästeravimit kasutanud uuritavate osakaalus toimus alarühmas, kus ITP kestis > 12 kuud: 25,4%-lt (1. kuni 12. nädalal) kuni ≤ 13,1%-ni (13. kuni 216. nädalal) ja seejärel 0%-ni alates 216. nädalast kuni uuringu lõpuni.
Uuring S8 (20101221) oli pikaajaline mitmekeskuseline ühe ravirühmaga avatud 3. faasi uuring, mis viidi läbi 203 lapsel, kellel oli ITP diagnoos olnud vähemalt 6 kuud ja kes olid saanud varem vähemalt ühte ITP-ravi (välja arvatud romiplostiim) või kellele teised ravimid ei sobinud. Romiplostiimi manustati iga nädal subkutaanse süstina, alustades annusega 1 µg/kg, mida suurendati iga nädala järel kuni maksimaalse annuseni 10 µg/kg, et jõuda trombotsüütide arvu sihtväärtuseni vahemikus 50 x 109/l kuni 200 x 109/l. Patsientide vanuse mediaan oli 10 aastat (vahemik 1...17 aastat) ja ravi kestuse mediaan oli 155,9 (vahemik 8,0 kuni 163,0) nädalat.
Trombotsütaarse ravivastusega (trombotsüütide arv ≥ 50 x 109/l) aja keskmine (SD) ja mediaan protsentides esimesel 6 kuul pärast romiplostiimravi alustamist ilma 4 viimase nädala jooksul päästeravimit kasutamata olid vastavalt 50,57% (37,01) ja 50,0%. Päästeravimeid said kokku 60 (29,6%) uuritavat. Päästeravimid (st kortikosteroidid, trombotsüütide ülekanded, IVIG, asatiopriin, anti‑D immuunglobuliin ja danasool) olid lubatud. Uuringus S8 hinnati romiplostiimravi saavatel ITP-ga lastel ka retikuliini ja kollageeni moodustumist ning kõrvalekaldeid luuüdis. Retikuliini- ja kollageenisisalduse hindamiseks kasutati kohandatud Bauermeisteri skaalat, luuüdi kõrvalekallete määramiseks tsütogeneetilist analüüsi ja in situ fluorestsentshübriidimist (FISH). Sõltuvalt kohordist, kuhu patsient uuringusse kaasamisel määrati, hinnati tema luuüdi retikuliini- ja kollageenisisalduse muutust, võrreldes ravieelsega uuringu alguses, kas 1 aasta (1. kohort) või 2 aasta (2. kohort) möödumisel. Kahte kohorti kuuluvast, kokku 79 patsiendist oli 1. kohordis 27 patsiendil 30-st (90%) ja 2. kohordis 36 patsiendil 49-st (73,5%) olemas hinnatav uuringuaegne luuüdi biopsia. Retikuliinkiudude moodustumise suurenemisest teatati 1. kohordis 18,5%-l (5 patsiendil 27-st) ja 2. kohordis 47,2%-l patsientidest (17 patsiendil 36-st). Mitte ühelgi patsiendil kummaski kohordis ei tekkinud kollageenfibroosi ega ITP haiguspildile mitteiseloomulikku luuüdi kõrvalekallet.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Romiplostiimi farmakokineetika hõlmab ümberpaiknemist sihtmärgi vahendusel, mida vahendavad eeldatavasti TPO retseptorid trombotsüütidel ja teistel trombopoeetilise rea rakkudel, nt megakarüotsüütidel.
Imendumine
Pärast 3...15 μg/kg romiplostiimi subkutaanset manustamist täheldati romiplostiimi maksimaalset taset seerumis ITP-ga patsientidel 7...50 tunni pärast (mediaan 14 tundi). Kontsentratsioon seerumis varieerus patsienditi ja ei olnud korrelatsioonis manustatava annusega. Romiplostiimi tase seerumis oli pöördvõrdeline trombotsüütide hulgaga.
Jaotumine
Romiplostiimi jaotusruumala tervetel inimestel vähenes mittelineaarselt 122; 78,8 kuni 48,2 ml/kg pärast romiplostiimi veenisisest manustamist annuses vastavalt 0,3; 1,0 ja 10 μg/kg. Jaotusruumala mittelineaarne vähenemine on kooskõlas romiplostiimi seondumisega sihtmärkidega (megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid), mis võivad küllastuda kõrgemate annuste kasutamisel.
Eritumine
Romiplostiimi eliminatsiooni poolväärtusaeg ITP-ga patsientidel on vahemikus 1...34 päeva (mediaan 3,5 päeva). Romiplostiimi eliminatsioon seerumist on osalt sõltuv TPO retseptorist trombotsüütidel. Selletõttu on konkreetse annusega seotud kontsentratsioon seerumis suure trombotsüütide arvuga patsientidel madal ja vastupidi. Teises ITP kliinilises uuringus ei täheldatud ravimi seerumkontsentratsioonide kumulatsiooni pärast romiplostiimi iganädalast manustamist (3 μg/kg) 6 nädalat.
Patsientide erirühmad
Romiplostiimi farmakokineetikat ei ole uuritud neeru- ja maksakahjustusega patsientidel. Vanus, kehakaal ja sugu ei mõjuta romiplostiimi farmakokineetikat ilmselt kliiniliselt olulisel määral.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Romiplostiimi korduvmanustamise toksikoloogilised uuringud tehti rottidega 4 nädala ja ahvidega kuni 6 kuu jooksul. Nendes uuringutes täheldatud toime oli üldiselt seotud romiplostiimi trombopoeetilise aktiivsusega ega sõltunud uuringu kestusest. Ka süstekoha reaktsioonid olid seotud romiplostiimi manustamisega. Rottide luuüdis täheldati müelofibroosi kõigi testitud annuste korral. Pärast 4-nädalast ravist taastumise perioodi müelofibroosi katseloomadel ei leitud, mis viitab muutuste pöörduvusele. 1-kuulistes toksilisuse uuringutes rottide ja ahvidega täheldati erütrotsüütide arvu, hematokriti ja hemoglobiini vähest langust. Ilmnes ka leukotsüütide tootmist stimuleeriv toime, sest neutrofiilide, lümfotsüütide, monotsüütide ja eosinofiilide arv perifeerses veres tõusis pisut. Pikema kestusega loomkatses ahvidega puudus toime erütrotsüütide ja leukotsüütide reale, kui romiplostiimi manustati 6 kuud ning romiplostiimi manustamist vähendati kolmelt korralt nädalas ühele korrale. Lisaks ei mõjutanud romiplostiim 3. faasi uuringutes erütrotsüütide ja leukotsüütide rida, võrreldes platseebot saanud patsientidega.
Neutraliseerivate antikehade moodustumise tõttu vähenesid romiplostiimi farmakodünaamilised toimed rottidel sageli pikaajalisel manustamisel. Toksikokineetilised uuringud näitasid koostoime puudumist antikehadega mõõdetud kontsentratsioonides. Kuigi loomkatsetes uuriti ravimi suuri annuseid, ei ole võimalik ohutuse piire inimesel usaldusväärselt hinnata, kuna labori loomaliikide ja inimese tundlikkus romiplostiimi farmakodünaamilisele toimele ja neutraliseerivate antikehade toimele on erinev.
Kartsinogeensus
Romiplostiimi võimalikku kartsinogeenset toimet ei ole hinnatud, mistõttu kartsinogeensuse risk inimesel ei ole teada.
Reproduktsioonitoksilisus
Kõigis arengu uuringutes moodustusid neutraliseerivad antikehad, mis võivad pärssida romiplostiimi toimet. Embrüo-fetaalse arengu uuringutes hiirte ja rottidega leiti emaslooma kehamassi langus ainult hiirtel. Hiirtel täheldati sagedamat loote implantatsioonijärgset surma. Sünnieelse ja -järgse arengu uuringus rottidega leiti tiinuse kestuse pikenemine ja veidi suurem perinataalne poegade suremus. On teada, et rottidel läbib romiplostiim platsentaarbarjääri ning võib üle kanduda emalt arenevale lootele ja stimuleerida loote trombotsüütide produktsiooni. Romiplostiimil ei ole täheldatud mõju rottide fertiilsusele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Sahharoos L-histidiin Soolhape (pH korrigeerimiseks) Polüsorbaat 20
Lahusti: Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast lahustamist: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja temperatuuril 2 °C...8 °C 24 tundi valguse eest kaitstult ja originaalviaalis.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui koheselt ei kasutata, vastutab kasutaja kasutusaegse kõlblikkusaja ja tingimuste eest, mis ei tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril kuni 25 °C või 24 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) valguse eest kaitstult.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult. Võib külmkapist välja võtta kuni 30 ööpäevaks, kui hoida originaalpakendis toatemperatuuril (kuni 25 °C).
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pulber:
5 ml üheannuseline viaal (I tüüpi läbipaistev klaas) korgiga (klorobutüülkumm), kattega (alumiinium) ja rebitava kaanega (polüpropüleen).
Lahusti:
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti: eeltäidetud süstal (I tüüpi läbipaistvast klaasist, broombutüülkummist kolviga), mis sisaldab 0,72 ml süstevett süstelahuse valmistamiseks.
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti: eeltäidetud süstal (I tüüpi läbipaistvast klaasist, broombutüülkummist kolviga), mis sisaldab 1,2 ml süstevett süstelahuse valmistamiseks.
Pakendi suurus:
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti: Nplate’i väljastatakse üksikpakendina või hulgipakendina, mis sisaldab 4 üksikpakendit. Iga üksikpakend sisaldab: 1 viaal 250 mikrogrammi romiplostiimiga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 0,72 ml süstevett süstelahuse valmistamiseks. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti: Nplate’i väljastatakse üksikpakendina või hulgipakendina, mis sisaldab 4 üksikpakendit. Iga üksikpakend sisaldab: 1 viaal 500 mikrogrammi romiplostiimiga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 1,2 ml süstevett süstelahuse valmistamiseks. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Nplate on steriilne, kuid ilma säilitusaineteta ravimpreparaat ning on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks. Nplate’i tuleb lahustada aseptika reegleid järgides. Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 0,72 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 0,5 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 250 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber tuleb lahustada 1,2 ml steriilse süsteveega, mille tulemuseks on manustatav maht 1 ml. Iga viaal sisaldab ületäitena lisakogust, mis tagab 500 µg romiplostiimi manustamise (vt allpool viaalide sisu tabelit).
Viaalide sisu:
Nplate’i Kogu viaali Steriilse Manustatav Lõppkontsentratsioon ühekordseks romiplostiimi süstevee ravim ja selle kasutamiseks sisaldus mahuline mahuline kogus mõeldud kogus viaal 250 µg 375 µg + 0,72 ml = 250 µg 0,50 ml-s 500 µg/ml 500 µg 625 µg + 1,20 ml = 500 µg 1,00 ml-s 500 µg/ml
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui koheselt ei kasutata, vastutab kasutaja kasutusaegse kõlblikkusaja ja tingimuste eest, mis ei tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 25 °C või 24 tundi külmkapis (2 °C...8 °C) valguse eest kaitstult.
1. Eemaldage plastikkate Nplate’i pulbri viaalilt ja
puhastage kummikork kaasasoleva alkoholilapikesega.
2. Kinnitage viaali adapter Nplate’i viaali külge. Rebige ära
viaali adapteri paberkate, hoides viaali adapterit pakendis. Hoides viaali alusel suruge viaali adapter viaali keskkohta kuni see on kindlalt paigas.
Märkus: toote saastumise vältimiseks ärge puudutage viaali adapteri teravat otsa ega Luer-otsikut.
3. Eemaldage ja visake ära viaali adapteri pakend.
4. Kinnitage kolvivars süstevett sisaldava eeltäidetud
süstla külge, keerates kolvivart kellaosuti liikumise suunas süstlakolvi külge, kuni te tunnete kerget vastupanu.
5. Hoides ühe käega süsteveega eeltäidetud süstalt, painutage teise käega valge plastikkatte otsa allapoole. See murrab valge plastikkatte kinnituse. Kui kinnitus on murtud, tõmmake kate ära, et eraldada hall kummikork läbipaistvast plastmassist süstlaotsa küljest.
6. Hoides viaali alusel, kinnitage süsteveega eeltäidetud
süstal viaali adapteri külge: hoidke ühe käega viaali adapteri välimisest servast ja keerake teise käega süstlaots kellaosuti liikumise suunas adapteri külge, kuni tunnete kerget vastupanu.
7. Väga aeglaselt ja õrnalt väljutage kogu vesi pulbriga
viaali. Vesi peab voolama aeglaselt pulbrile. Keerutage viaali ÕRNALT, kuni kogu pulber on lahustunud ja vedelik viaalis on läbipaistev ja värvitu.
Ärge raputage viaali.
Märkus: mikrobioloogilisest seisukohast tuleb ravim 2 minutit, et pulber täielikult pärast lahustamist kohe ära kasutada. Kui ravimit ei lahustuks. kasutata koheselt, ei tohi süstalt viaali adapteri küljest eemaldada, säilitamaks mikrobioloogilist puhtust. Enne jätkamist:
Kontrollige visuaalselt valmistatud süstelahust nähtavate osakeste ja värvuse muutuse suhtes. Valmislahus peab olema selge ja värvitu ning seda ei tohi manustada, kui täheldatakse sadet ja/või värvuse muutust.
Veenduge, et lahustumine on täielik, enne kui eemaldate süstla.
8. Eemaldage tühi eeltäidetud süstal viaali adapteri küljest.
9. Võtke 1 ml manustamissüstal pakendist välja. Kinnitage 1 ml manustamissüstal valmis süstelahusega viaali adapteri külge, keerates süstlaotsa adapteri külge, kuni tunnete kerget vastupanu.
10. Pöörake omavahel ühendatud süstal ja viaal
tagurpidi, nii et lahustatud ravimiga viaal on manustamissüstla kohal. Tõmmake kogu ravimilahus manustamissüstlasse.
Veenduge, et kolb jääb süstlasse.
11. Veenduge, et manustamissüstlas on õige kogus
süstelahust patsiendi annuse jaoks, süstides ülemäärase lahuse tagasi viaali. Märkus: eemaldage süstlast kõik õhumullid, tagamaks, et süstlas on täpne kogus lahust.
12. Keerake manustamissüstal viaali adapteri küljest
lahti.
Kinnitage ohutusnõel täidetud manustamissüstlale, keerates nõela kellaosuti liikumise suunas süstla Luer-otsiku külge.
13. Valmistage ette uus süstekoht uue alkoholilapikesega. Tõmmake roosa ohutuskate tagasi süstla suunas ja nõelast eemale.
Eemaldage läbipaistev nõelakaitse ettevalmistatud nõelalt, hoides süstalt ühes käes ja tõmmates teise käega kaitse ettevaatlikult otse ära.
14. Manustage subkutaanse süstena vastavuses kohaliku
ravijuhise ja aseptika hea tavaga.
15. Pärast süsti aktiveerige roosa kaitsekate, surudes katet
sama käega edasi kuni kuulete ja/või tunnete klikki/lukustumist.
16. Visake süstal ja nõel koheselt teravatele esemetele
ettenähtud mahutisse.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahustamist vt lõik 6.3.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/08/497/005 EU/1/08/497/006 EU/1/08/497/007 EU/1/08/497/008
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 4. veebruar 2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. detsember 2013
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJAD JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJAD JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD
Bioloogilise toimeaine tootjate nimed ja aadressid
Amgen Inc One Amgen Center Drive Thousand Oaks, CA 91320 Ameerika Ühendriigid
Amgen Manufacturing Limited LLC State Road 31, Km 24.6, Juncos, Puerto Rico 00777 Ameerika Ühendriigid
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 NL-4817 ZK Breda Holland
Amgen Technology (Ireland) Unlimited Company Pottery Road Dun Laoghaire Co Dublin Iirimaa
Amgen NV Telecomlaan 5-7 1831 Diegem Belgia
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi perioodilisi ohutusaruandeid kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punktis 7 sätestatud ja Euroopa ravimite veebiportaalis avaldatud liidu kontrollpäevade loetelu (EURD loetelu) nõuetega.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
Kui perioodilise ohutusaruande esitamine ja riskijuhtimiskava ajakohastamise kuupäevad kattuvad, võib need esitada samal ajal.
- Riski minimeerimise lisameetmed
Müügiloa hoidja peab kooskõlastama järgnevate koolitusmaterjalide üksikasjad rahvusliku Ravimiametiga ja selle programmi riiklikult juurutama.
Annuse kalkulaator
- Romiplostiimi väljakirjutavatele arstidele antakse annuse kalkulaator õige annuse arvutamise lihtsustamiseks ning õige lahustamise, lahjendamise (kui see on vajalik) ja manustamise juhend.
Iseseisva manustamise koolituspakk
- Arstid, kes on huvitatud iseseisva manustamise alustamisest teatud patsientidel, varustatakse iseseisva manustamise koolituspakiga nende patsientide jaoks. Iseseisva manustamise koolituspakk sisaldab materjale tervishoiutöötajale, kuidas valida ja koolitada patsiente romiplostiimi iseseisvaks manustamiseks, ja patsientidele, et aidata neid ravimi manustamiseks ettevalmistamisel ja õiges annuses romiplostiimi iseseisval manustamisel.
- Nplate iseseisev manustamine lastel ei ole lubatud, iseseisva manustamise koolituspakk on mõeldud kasutamiseks täiskasvanutele, mitte lastele.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 125 mikrogrammi süstelahuse pulber romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 125 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,25 ml lahust 125 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahuse pulber. 1 viaal. 4 viaali.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/009 EU/1/08/497/010
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 125 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
VIAALI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE
Nplate 125 µg süstelahuse pulber romiplostimum s.c.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
125 µg
6. MUU
Amgen Europe B.V.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 250 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,5 ml lahust 250 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahuse pulber. 1 viaal. 4 viaali.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/001 EU/1/08/497/003
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 250 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
VIAALI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE
Nplate 250 µg süstelahuse pulber romiplostimum s.c.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
250 µg
6. MUU
Amgen Europe B.V.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISPAKEND
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 500 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 1 ml lahust 500 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahuse pulber. 1 viaal. 4 viaali.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/002 EU/1/08/497/004
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 500 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
VIAALI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE
Nplate 500 µg süstelahuse pulber romiplostimum s.c.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
500 µg
6. MUU
Amgen Europe B.V.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAKEND SÜSTELAHUSE VALMISTAMISEKS, SISEPAKEND ILMA SINISES RAAMIS TEKSTITA
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 250 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,5 ml lahust 250 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Pulber: mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20. Lahusti: süstevesi.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Osa hulgipakendist, mitte müüa eraldi. Üksikpakend sisaldab: 1 viaal süstelahuse pulbriga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 0,72 ml lahustit. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/006 – 1 viaaliga pakend
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 250 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAKEND SÜSTELAHUSE VALMISTAMISEKS, VÄLISPAKEND SINISES RAAMIS TEKSTIGA
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 250 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 250 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 0,5 ml lahust 250 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Pulber: mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20. Lahusti: süstevesi.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
1 pakend sisaldab: Hulgipakend, mis sisaldab 4 üksikpakendit. Iga üksikpakend sisaldab: 1 viaal süstelahuse pulbriga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 0,72 ml lahustit. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/005 – 1 viaaliga pakend EU/1/08/497/006 – 4 viaaliga pakend
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 250 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
SÜSTEVEE ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE
Lahusti Nplate’i jaoks Süstevesi
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
0,72 ml
6. MUU
250 µg komplektile
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAKEND SÜSTELAHUSE VALMISTAMISEKS, SISEPAKEND ILMA SINISES RAAMIS TEKSTITA
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 500 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 1 ml lahust 500 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Pulber: mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20. Lahusti: süstevesi.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Osa hulgipakendist, mitte müüa eraldi. Üksikpakend sisaldab: 1 viaal süstelahuse pulbriga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 1,2 ml lahustit. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/008 – 1 viaaliga pakend
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 500 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PAKEND SÜSTELAHUSE VALMISTAMISEKS, VÄLISPAKEND SINISES RAAMIS TEKSTIGA
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Nplate 500 mikrogrammi süstelahuse pulber ja lahusti romiplostimum
2. TOIMEAINE SISALDUS
Viaal sisaldab 500 mikrogrammi romiplostiimi. Pärast lahustamist sisaldab manustatav 1 ml lahust 500 mikrogrammi romiplostiimi (500 mikrogrammi/ml).
3. ABIAINED
Pulber: mannitool (E421), sahharoos, l-histidiin, lahjendatud soolhape (pH korrigeerimiseks) ja polüsorbaat 20. Lahusti: süstevesi.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
1 pakend sisaldab: Hulgipakend, mis sisaldab 4 üksikpakendit. Iga üksikpakend sisaldab: 1 viaal süstelahuse pulbriga. 1 eeltäidetud süstal, mis sisaldab 1,2 ml lahustit. 1 kolvivars eeltäidetud süstla jaoks. 1 steriilne viaali adapter. 1 steriilne Luer-otsikuga 1 ml süstal. 1 steriilne ohutusnõel. 4 alkoholilapikest.
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
Pärast lahustamist: 24 tundi temperatuuril 25 °C või külmkapis (2 °C...8 °C), kui hoida originaalviaalis ja valguse eest kaitstult.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMI VÕI SELLEST TEKKINUD
JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Amgen Europe B.V. Minervum 7061 4817 ZK Breda Holland
12. MÜÜGILOA NUMBRID
EU/1/08/497/007 – 1 viaaliga pakend EU/1/08/497/008 – 4 viaaliga pakend
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Nplate 500 mikrogrammi
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KIRJAS VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
SÜSTEVEE ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE
Lahusti Nplate’i jaoks Süstevesi
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
1,2 ml
6. MUU
500 µg komplektile