Nexodal 0,4 mgml - süste-/infusioonilahus (0,4mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nexodal 0,4 mg/ml, infusioonilahussüste-/

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ampull 1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 0,4 mg naloksoonvesinikkloriidi (naloksoonvesinikkloriiddihüdraadina).

INN. NALOXONUM

Abiaine: 1 ml sisaldab 3,54 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus.

Selge ja värvitu lahus pH = 3,0…4,0

Osmolaalsus= 0,3 Osmol/kg

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Looduslike või sünteetliste ja osaliste agonist/antagonist opioidide poolt põhjustatud kesknärvisüsteemi pärssiva toime täielik või osaline antagoniseerimine, eelkõige hingamise depressiooni puhul.

Opioidi üleannustamise kahtluse või intoksikatsiooni diagnoosimine.

Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis

Seda ravimit võib manustada intravenoosselt (i.v.), intramuskulaarselt (i.m.) või intravenoosse infusioonina.

Sobimatuste ja ravimi manustamiseelse lahjendamise kohta vt lõigud 6.2 ja 6.6. Naloksoonvesinikkloriidi lihasesisest manustamist võib kasutada ainult juhul, kui intravenoosne manustamine ei ole võimalik.

Kiireim toime saadakse intravenoossel manustamisel, mistõttu seda manustamisteed soovitatakse ägeda mürgistuse korral.

Kui naloksoonvesinikkloriidi manustatakse lihasesiseselt, tuleb arvestada toime hilisema algusega võrreldes intravenoosse manustamisega, kuid lihasesisese manustamise järgselt kestab toime kauem kui intravenoosse manustamise järgselt. Toimeaeg sõltub naloksoonvesinikkloriidi annusest ja manustamisviisist, varieerudes 45 minutist 4 tunnini.

Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et lihasesiseselt tuleb kasutada suuremaid annuseid kui intravenoosselt ning et annust tuleb igale patsiendile individuaalselt kohandada.

Kuna on võimalik, et mõnede opioidide toimeaeg on pikem kui naloksoonvesinikkloriidil, tuleb

patsienti pidevalt jälgida ning vajadusel manustamist korrata.

Annustamine

Kesknärvisüsteemi pärssiva toime täielik või osaline antagoniseerimine, eriti hingamise depressiooni korral, mis on põhjustatud looduslike, sünteetiliste või osaliste agonist/antagonist opioidide poolt.

Täiskasvanud

Annus määratakse igale patsiendile eraldi, et saavutada optimaalne respiratoorne vastus ning samal ajal tagada adekvaatne analgeesia. Tavaliselt piisab intravenoosse süste korral 0,1…0,2 mg naloksoonvesinikkloriidist. Vajadusel võib 2…3 minutiliste intervallidega manustada veel intravenoosselt 0,1 mg kuni rahuldava respiratoorse vastuseni ja teadvusele tulekuni. Korduva annuse manustamine võib osutuda vajalikuks 1…2 tunni möödudes, sõltuvalt antagoniseeritava aine omadustest (lühitoimeline või aeglase vabanemisega), manustatud kogusest ja manustamisviisist ning -ajast.

Alternatiivselt võib Nexodal 0,4 mg/ml manustada ka intravenoosse infusioonina, sest mõnede opioidide toime on pikem kui naloksoonvesinikkloriidi intravenoosse boolussüste toimeaeg. Infusiooni kiirus määratakse lähtuvalt individuaalsest patsiendist, sõltuvalt patsiendi vastusest intravenoossele boolusele ja reageerimisest intravenoossele infusioonile (vt lõik 6.6).

Lapsed ja noorukid

Algannusena 0,01…0,02 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg kehakaalu kohta intravenoosselt 2…3 minutiliste intervallidega kuni rahuldava respiratoorse vastuseni ja teadvusele tulekuni. Korduva annuse manustamine võib osutuda vajalikuks 1...2 tunni möödudes, sõltuvalt patsiendi vastusest ning kasutatud opioidi kogusest ja toime kestvusest.

Lastele ja noorukitele manustatavad annused võivad olla erinevad, sõltuvalt kohalikest ravijuhistest.

Eakad

Anamneesis kardiovaskulaarse haigusega või potentsiaalselt kardiotoksilisi ravimeid kasutavatel eakatel patsientidel tuleb naloksoonvesinikkloriidi kasutada ettevaatusega tõsiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski tõttu, nt on postoperatiivsetel patsientidel naloksoonvesinikkloriidi manustamise järgselt esinenud ventrikulaarset tahhükardiat ja fibrillatsiooni.

Opioidi üleannustamise kahtluse või intoksikatsiooni diagnoosimine

Täiskasvanud

Tavaline algannus täiskasvanutele on 0,4…2 mg naloksoonvesinikkloriidi intravenooselt. Kui kohe pärast intravenoosset süstet soovitud taastumisefekti ja respiratoorse funktsiooni paranemist ei saavutatud, võib intravenoosset annustamist 2...3 minutiliste intervallidega korrata. Kui intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib naloksoonvesinikkloriidi süstida ka lihasesse.

Kui 10 mg naloksoonvesinikkloriidi ei tekita piisavat taastumist, viitab see asjaolule, et pärssumine on kas osaliselt või täielikult tekkinud muudel patoloogilistel asjaoludel või muudest ainetest kui opioidid.

Lapsed ja noorukid

Tavaline algannus on 0,01 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg kehakaalu kohta manustatuna intravenoosselt. Kui rahuldatavat kliinilist vastust ei saavutatud, võib täiendava süstena manustada 0,1 mg/kg. Sõltuvalt individuaalsest patsiendist võib vajalikuks osutuda ka intravenoosne infusioon. Kui intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib Nexodal 0,4 mg/ml süstida ka lihasesse (algannus 0,01 mg/kg), jagatuna mitmeks annuseks.

Lastele ja noorukitele manustatavad annused võivad olla erinevad, sõltuvalt kohalikest ravijuhistest.

Opioide saanud emade vastsündinud

Tavaline annus on 0,01 mg naloksoonvesinikkloriidi/kg manustatuna intravenoosselt. Kui hingamisfunktsioon selle annusega nõutavale tasemele ei taastu, võib 2…3 minutiliste intervallidega annustamist korrata. Kui intravenoosselt ei ole võimalik manustada, võib Nexodal 0,4 mg/ml süstida ka lihasesse (algannus 0,01 mg/kg).

Vastsündinute annused võivad olla sõltuvalt kohalikest ravijuhistest erinevad.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nexodal 0,4 mg/ml tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes on saanud opioidide suuri annuseid või on füüsiliselt opioid-sõltlased (k.a opioid-sõltuvuses olevate naiste vastsündinud). Sellisel juhul võib opioidi efekti kiire ja täielik antagoniseerimine Nexodal’i liiga suurte annustega esile kutsuda ärajätusündroomi. Kirjeldatud on hüpertensiooni, arütmiaid, kopsuturset ja südame seiskust. See kehtib ka selliste patsientide vastsündinute kohta.

Naloksoonvesinikkloriidile rahuldavalt reageerinud patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Opioidi toime võib kesta kauem kui naloksoonvesinikkloriidi oma, mistõttu võib olla vajalik uue annuse manustamine.

Naloksoonvesinikkloriidi liiga suured annused postoperatiivsetele patsientidele võivad põhjustada analgeesia kadumise, erutuse ja vererõhu tõusu. Liiga kiiresti esile kutsutud opioidi toime pöördumine tekitab iiveldust, oksendamist, higistamist või tahhükardiat.

Naloksoonvesinikkloriid ei ole muude ainete poolt tekitatud tsentraalse depressiooni korral efektiivne. Buprenorfiinist tekitatud respiratoorse depressiooni antagoniseerimine ei pruugi olla täielik. Kui saadakse mittetäielik antagoniseerimine, tuleb hingamist mehaaniliselt toetada.

Naloksooni tuleb kasutada ettevaatusega olemasoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel või patsientidel, kes kasutavad võrdlemisi kardiotoksilisi ravimeid (nt kaltsiumkanali blokaatorid, beetablokaatorid, digoksiin) (vt lõik 4.8).

Üks ampull 1 ml lahust sisaldab 3,54 mg naatriumi, mis vastab naatriumi kogusele 17,7 mg naloksoonvesinikkloriidi 2 mg annuse (5 ml) kohta ning naatriumi kogusele 3,8 mmol (88,5 mg) naloksoonvesinikkloriidi 10 mg maksimaalse ööpäevase annuse kohta. Seda peavad arvesse võtma patsiendid, kes on naatriumikogust piiraval dieedil.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Naloksooni toime põhineb opioidi ja opioid antagonisti interaktsioonil. Naloksooni tavaannuste manustamise korral barbituraatide ja trankvillisaatoritega koostoimeid ei esine. Andmed koostoime kohta alkoholiga ei ole ühesed. Opioidide ja rahustite või alkoholiga hulgimürgistusega patsientidel võib naloksooni toime avaldumine selle manustamise järgselt, sõltuvalt intoksikatsiooni põhjustajast, viibida.

Naloksooni manustamisel patsientidele, kes on saanud analgeesiaks buprenorfiini, võib taastuda täielik analgeesia. Arvatakse, et see toime on põhjustatud buprenorfiini annus-vastus kõvera kaarekujulisusest koos analgeesia vähenemisega (üli)suurte annuste korral. Kuid buprenorfiinist põhjustatud respiratoorse depressiooni antagonism on piiratud.

Naloksooni manustamine klonidiini üleannusest tingitud kooma korral on tekitanud tõsise hüpertensiooni.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Naloksoonvesinikkloriidi manustamise kohta rasedatele naistele ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele ei ole teada. Seda ravimit ei tohi raseduse ajal kasutada, v.a elupuhusel näidustusel.

Naloksoonvesinikkloriid võib vastsündinul tekitada ärajätusümptomeid (vt lõik 4.4).

Imetamine

Ei ole teada, kas naloksoonvesinikkloriid eritub rinnapiima ja ei ole ka kindlaks tehtud, kas imetavale imikule naloksoonvesinikkloriid mõjub. Seetõttu tuleb 24 tundi pärast ravi imetamisest hoiduda.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Patsiente, kes on saanud naloksoonvesinikkloriidi opioidide toime antagoniseerimiseks, tuleb hoiatada, et nad ei suunduks liiklusesse, ei käsitseks masinaid ega teeks mingeid füüsilisi või vaimseid võimeid nõudvaid tegevusi vähemalt 24 tunni jooksul, sest opiaatide toime võib taastuda.

Kõrvaltoimed

Alltoodud kõrvaltoimed on jagatud organsüsteemi klassidesse nende esinemissageduse järgi. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥1/100 kuni < 1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100)

Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000)

Väga harv (< 1/10000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Immuunsüsteemi häired

Väga harv: allergilised reaktsioonid (urtikaaria, riniit, düspnoe, Quincke ödeem), anafülaktiline šokk

Närvisüsteemi häired

Krampe esineb naloksoonvesinikkloriidi manustamise järgselt harva; kuid põhjuslikku seost ravimiga ei ole veel selgitatud. Postoperatiivselt soovitatust suuremate annuste manustamine võib viia pingsustunde tekkeni.

Naloksoonvesinikkloriidi postoperatiivse manustamise järgselt on täheldatud samuti hüpotensiooni, hüpertensiooni ja arütmiate (k.a ventrikulaarne tahhükardia ja fibrillatsioon) teket. Kardiovaskulaarseid kõrvaltoimed on esinenud enamasti eelneva kardiovaskulaarse haigusega postoperatiivsetel patsientidel või patsientidel, kes kasutavad sarnaseid kardiovaskulaarseid kõrvaltoimed tekitavaid ravimeid.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Väga harv: kopsuturse

Kopsuturset on esinenud ka naloksoonvesinikkloriidi postoperatiivse manustamise korral.

Iiveldust ja oksendamist on esinenud soovitatust suuremaid annuseid saanud postoperatiivsetel patsientidel. Sellegipoolest ei ole põhjuslik seos ravimiga selge ja need sümptomid võivad olla opioidi toime liiga kiire antagoniseerimise tulemus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga harv: multiformne erüteem

Teada on üks multiformse erüteemi juhtum, mis lahenes koheselt pärast naloksoonvesinikkloriidi ärajätmist.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Soovitatust suuremate annuste manustamine võib postoperatiivses perioodis viia valu taastekkele. Opioidide toime kiire antagonism võib tekitada hüperventilatsiooni.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Lähtuvalt näidustusest ja laiast terapeutilisest indeksist ei ole üleannustamist oodata.

Ilma kõrvaltoimete ja muutusteta laboratoorsetes parameetrites on hästi talutud naloksoonvesinikkloriidi ühekordset annust 10 mg manustatuna intravenoosselt ja kumulatiivset annust kuni 90 mg ööpäevas manustatuna nahaalusi.

Praeguseks ei ole ühestki üleannustamise juhtumist teada.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antidoodid

ATC-kood: V03AB15

Naloksoonvesinikkloriid on spetsiifiline opioid-antagonist, mis konkureerib opioid retseptorite suhtes. Tal on opioid-retseptorite seondumiskohtades väga kõrge afiinsus ja seetõttu tõrjub seondumiskohast välja nii opioid agoniste kui osalisi antagoniste.

Naloksoonvesinikkloriid ei neutraliseeri uinutitest või muudest mitte-opioididest tekitatud tsentraalset pärssumist ning ei oma „agonistlikke” või morfiini-laadseid toimeid, mis on omased teistele opioid- antagonistidele. Isegi ravimi suured annused (10 korda üle terapeutilise annuse) tekitavad ainult vähese analgeesia, kerge uimasuse ning puuduvad hingamise pärssumine, psühhotomimeetilised toimed, vereringe muutused või mioos.

Opioidide või teiste opioid-antagonistide toime puudumisel naloksoonvesinikkloriidil farmakoloogiline toime praktiliselt puudub. Kuna naloksoonvesinikkloriid, erinevalt nalorfiinist, ei

ägesta teiste ainete poolt tekitatud respiratoorset depressiooni, võib seda seetõttu kasutada ka diferentsiaaldiagnoosi püstitamiseks.

Naloksoonvesinikkloriid ei tekita tolerantsust, füüsilist ega vaimset sõltuvust. Opioidsõltuvuse korral võimendab naloksoonvesinikkloriidi manustamine füüsilise sõltuvuse sümptomeid.

Intravenoosse manustamise järgselt on naloksoonvesinikkloriidi farmakoloogiline toime täheldatav 2 minuti jooksul.

Antagonistliku toime kestvus sõltub annusest, kuid on üldiselt vahemikus 45 minutit kuni 4 tundi.

Korduvannuse manustamise vajadus sõltub antagoniseeritava opioidi kogusest, tüübist ja manustamisviisist.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Naloksoonvesinikkloriid imendub seedetraktist kiiresti, kuid allub esmasele maksapassaažile ja inaktiveeritakse suukaudse manustamise järgselt kiiresti. Kuigi ravim toimib ka suukaudse manustamise järgselt, on opioidide toime täielikuks antagoniseerimiseks vaja palju suuremaid annuseid kui parenteraalsel manustamisel (biosaadavus on ligikaudu 1/50 võrreldes parenteraalse manustamisega). Seetõttu manustatakse naloksoonvesinikkloriidi parenteraalselt.

Jaotumine

Parenteraalse manustamise järgselt jaotub naloksoonvesinikkloriid kiiresti organismi kudedesse ja kehavedelikese, eriti ajju, sest ravim on kõrge lipofiilsusega. Maksimaalse seerumikontsentratsiooni korral (15 minutit pärast süstimist) on ravimi kontsentratsioon ajus 1,5 korda kõrgem kui plasmas. Täiskasvanud inimestel on jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonil ligikaudu 2 l/kg.

Valkudega seonduvus on vahemikus 32…45 %.

Naloksoonvesinikkloriid läbib kergesti platsentaarbarjääri, kuid ei ole teada, kas naloksoonvesinikkloriid eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Naloksoonvesinikkloriid metaboliseerub kiiresti maksas, peamiselt konjugeerimise teel glükuroonhappega ja dealküleerumise teel 6-ketorühma reduktsiooniga. Naloksoonvesinikkloriid ja tema metaboliidid erituvad uriiniga (70 % 72 tunniga).

Eritumine

Naloksoonvesinikkloriidil on lühike plasma poolväärtusaeg, ligikaudu 1…1,5 tundi pärast parenteraalset manustamist. Plasma poolväärtusaeg vastsündinutel on ligikaudu 3 tundi. Totaalne kliirens on 22 ml/min/kg.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse akuutse ja korduvtoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Naloksoonvesinikkloriid oli Ames’i mutageensuse ja IN VITRO inimese lümfotsüüdi kromosoomi kõrvalekalde testis nõrgalt positiivne ning IN VITRO Hiina hamstri V79 raku HGPRT mutageensuse määramise testis ning IN VIVO roti luuüdi kromosoomi kõrvalekalde testis negatiivne.

Praeguseks ei ole naloksoonvesinikkloriidi kartsinogeense toime kohta uuringuid läbi viidud.

Rottidel on intrauteriinse ekspositsiooni järgselt täheldatud annusest sõltuvaid muutusi postnataalse neuro-käitumise arengu kiiruses ning ebanormaalseid tserebraalseid leide. Tiinuse hilises faasis manustamise järgselt on lisaks täheldatud veel vastsündinute suurenenud suremust ja kehakaalu langust.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Lahjendatud vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Nexodal ei sobi bisulfitite, metabisulfitite, “pika-ahelaliste ” või suure molekulkaaluga anioonidega. Samuti on ta sobimatu leeliseliste lahustega.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast esmast avamist:

Ravim tuleb kasutada koheselt.

Pärast lahjendamist:

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2…8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev värvitu klaasampull (tüüp I)

Pakendis 10 1 ml ampulli.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata lahus tuleb ära visata. Palun kontrollige ravimit visuaalselt enne manustamist.

Kasutada tohib ainult selgeid, värvituid, võõrosakestevabu lahuseid.

Intravenoosse infusiooni jaoks lahjendatakse Nexodal 0,4 mg/ml 0,9% naatriumkloriidilahuse või 5% glükoosilahusega.

5 ampulli Nexodal 0,4 mg/ml (2 mg) lahjendatakse 500 ml, saadud lahuse lõplik kontsentratsioon on 4 mikrogrammi/ml.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Οrpha-Devel Handels und Vertriebs GmbH

Wintergasse 85/1B

A-3002 Purkersdorf

Austria

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.06.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.08.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2017