Nurofen forte orange - suukaudne suspensioon (40mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nurofen Forte Orange, 40 mg/ml, suukaudne suspensioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 40 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omavad abiained: vedel maltitool 0,442 g / ml naatrium 1,87 mg / ml

nisutärklis 3,1 mg / ml

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Suukaudne suspensioon.

Kahvatuvalge viskoosne apelsinimaitseline suspensioon.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kerge ja mõõduka valu lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Palaviku lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Annustamine ja manustamisviis

Valu ja palavik: Nurofen Forte Orange'i ööpäevane annus on 20...30 mg/kg kehakaalu kohta jagatud annustena. Kaasasolevat mõõtevahendit (suusüstal) kasutades annustada järgnevalt:

Annustada ligikaudu iga 6 kuni 8 tunni järel.

Tundliku maoga patsientidel on soovitatav võtta Nurofen Forte Orange’i söögi ajal.

Nurofen Forte Orange’i ei soovitata kasutada alla 3-kuustel või vähem kui 5 kg kaaluvatel lastel.

Suukaudne.

Ainult lühiajaliseks kasutamiseks.

Kui sümptomid halvenevad, konsulteerida arstiga.

3...5 kuu vanused imikud kehakaaluga alates 5 kg:

3...5 kuu vanuste imikute puhul tuleb konsulteerida arstiga, kui sümptomid halvenevad, või püsivad pärast 24 tunnist kasutamist.

Lapsed vanuses 6 kuud kuni 12 aastat:

Kui lapsel (vanuses ≥6 kuud kuni ≤12 aastat) on seda ravimit vaja võtta üle 3 päeva või kui sümptomid halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4).

Patsientide erigrupid

Neerupuudulikkus (vt lõik 5.2)

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust vähendada (raske neerupuudulikkusega patsiendid, vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus (vt lõik 5.2)

Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust vähendada (raske maksa düsfunktsiooniga patsiendid, vt lõik 4.3).

Lapsed

Imikud, vanuses alla 3 kuu või kehakaaluga alla 5 kg, ei tohi Nurofen Forte Orange’i kasutada, kuna ei ole piisavalt andmeid kasutamise kohta selles vanusegrupis.

Vastunäidustused

Nurofen Forte Orange on vastunäidustatud patsientidel, kellel on

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• ülitundlikkus toimeaine ibuprofeeni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
• varasemalt tekkinud ülitundlikkusreaktsioonid (nt bronhospasm, astma, riniit, angioödeem või urtikaaria), mida seostatakse atsetüülsalitsüülhappe, ibuprofeeni või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisega;
• anamneesis varasema MSPVAde kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
• olemasolev või anamneesis korduv peptiline haavand/verejooks (kaks või rohkem kindlat haavandumise või verejooksu juhtu);
• tserebrovaskulaarne või muu aktiivne verejooks;
• raske maksapuudulikkus või raske neerupuudulikkus;
• raske südamepuudulikkus (NYHA IV);
• selgitamata põhjustega vereloomehäired;
• raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6);
• raske dehüdratsioon (mille on põhjustanud oksendamine, kõhulahtisus või ebapiisav vedelike tarbimine).

Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kui kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks.

Eakad: MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võiva seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni esinemissagedus on eakatel suurem. Eakatel on suurem risk kõrvaltoimetest tingitud tõsiste tagajärgede tekkeks.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on:

• süsteemne erütematoosne luupus, samuti need, kellel on segatüüpi sidekoehaigus, kuna on suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8);
• porfüriini ainevahetuse kaasasündinud häire (nt äge intermiteeruv porfüüria);
• seedetrakti häired ja krooniline põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi) (vt lõik 4.8);
• anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, kuna seoses MSPVAde kasutamisega on teatatud vedelikupeetusest ja ödeemist (vt lõigud 4.3 ja 4.8);
• neerukahjustus, kuna neerufunktsioon võib veelgi halveneda (vt lõigud 4.3 ja 4.8);
• maksa düsfunktsioon (vt lõigud 4.3 ja 4.8);
• kohe pärast suurt operatsiooni;
• heinapalavik, nina polüübid või krooniline obstruktiivne respiratoorne haigus, sest neil on suurem oht allergiliste reaktsioonide tekkeks. Need võivad avalduda astmahoogudena (nn analgeetiline astma), Quincke ödeemi või nõgestõvena;
• tekkinud allergilised reaktsioonid teiste ainete suhtes, kuna ka selle ravimi kasutamisel võib sel juhul olla suurenenud risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks.

Hingamisteed

Bronhospasm võib tekkida patsientidel, kellel on või on anamneesis bronhiaalastma või allergia.

Teised MSPVA-d

Tuleb vältida samaaegset MSPVA-de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite kasutamist.

Gastrointestinaalne ohutus

Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide MSPVA-de kasutamisega ravi mis tahes ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite anamneesiga või ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk on suurem MSPVA-de annuste suurendamisel, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama väikseima võimaliku annusega.

Sellistel patsientidel, samuti neil, kes kasutavad samaaegselt väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi koos protektiivsete ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi või verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Kui ibuprofeen-ravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi katkestada.

MSPVA-sid peavad ettevaatusega kasutama seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsiendid, sest MSPVA-d võivad põhjustada nende haiguste ägenemist (vt lõik 4.8).

Dermatoloogilised toimed

MSPVA-de kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, milledest mõned võivad lõppeda surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nahareaktsioonide tekkeks on varases ravijärgus, enamusel juhtudest tekib reaktsioon ravi esimesel kuul. Nurofen Forte Orange manustamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustused või mõni muu ülitundlikkuse sümptom.

Erandlikult võivad tuulerõuged olla tõsiste naha ja pehmete kudede infektsioonide tekkepõhjuseks. Hetkel ei saa välistada nende infektsioonide halvenemises ka MSPVA-de rolli. Seetõttu on soovitatav Nurofen Forte Orange’i tuulerõugete korral mitte kasutada.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed

Kliinilised uuringud lubavad oletada, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste häirete vähese kõrgenenud riskiga (nt müokardiinfarkt või insult). Epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) ibuprofeeni seost arteriaalsete trombootiliste häirete kõrgenenud riskiga.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III), diagnoositud isheemilise südamehaiguse, perifeersete arterite haiguse ja/või peaaju veresoonte haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes hoolika kaalumise järel ja vältida tuleb suurte annuste (2400 mg ööpäevas) kasutamist.

Hoolikalt tuleb kaaluda ka kardiovaskulaarsete haiguste (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkruhaigus, suitsetamine) riskifaktoritega patsientide pikaajalist ravi, eriti kui ibuprofeeni on vaja kasutada suurtes annustes (2400 mg ööpäevas).

Muud märkused

Väga harva on täheldatud raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktiline šokk). Ülitundlikkusreaktsioonide esmaste nähtude tekkimisel pärast Nurofen Forte Orange’i võtmist/manustamist tuleb ravi katkestada. Sõltuvalt sümptomite raskusastmest peavad kvalifitseeritud meditsiinitöötajad rakendama vastavaid ravivõtteid.

Nurofen Forte Orange’i toimeaine ibuprofeen võib ajutiselt inhibeerida trombotsüütide funktsiooni (trombotsüütide agregatsioon). Seetõttu tuleb hüübimishäiretega patsiente hoolikalt jälgida.

Nurofen Forte Orange’i pikemaajalisel manustamisel on vajalik regulaarne maksanäitajate, neerufunktsiooni ning samuti verepildi kontroll.

Mis tahes liiki valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalu korral võib teha selle halvemaks. Kui selline olukord on tekkinud või seda kahtlustatakse, tuleb pöörduda arsti poole ja katkestada ravi. Ravimite liigsest tarvitamisest tingitud peavalu diagnoosi tuleks kahtlustada patsientidel, kellel esineb sagedasi või igapäevaseid peavalusid, vaatamata peavalu ravimite regulaarsele kasutamisele (või selle tõttu).

Alkoholi samaaegsel tarvitamisel võib toimeainega seotud kõrvaltoimete, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete, esinemine MSPVA-de kasutamisel sageneda.

MSPVA-d võivad varjata infektsiooni ja palaviku sümptomeid.

Neerud

Üldiselt võib analgeetikumide harjumuslik kasutamine, eriti mitmete valuvaigistavate ainete kombineeritud kasutamine, viia püsiva neerukahjustuse tekkimiseni riskiga neerupuudulikkuse tekkeks (analgeetiline nefropaatia).

Dehüdreeritud lastel on risk neerukahjustuse tekkeks.

Ravimispetsiifilised hoiatused:

See ravim sisaldab vedelat maltitooli.

Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Vedela maltitooli sisalduse tõttu võib see ravim omada nõrka lahtistavat toimet.

Maltitooli kalorsus on 2,3 kcal/g.

See ravimpreparaat sisaldab 28,09 mg naatriumi 15 ml suspensiooni kohta (=1,87 mg naatriumi 1 ml suspensiooni kohta). Seda peab arvestama patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

See ravim sisaldab nisutärklist.

Nisutärklis võib sisaldada gluteeni, kuid ainult jälgedena, ja seetõttu loetakse seda tsöliaakiahaigetele ohutuks. (Nisutärklises sisalduva gluteeni kogus on piiratud Euroopa Farmakopöas kirjeldatud koguvalgu testis.)

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tuleb vältida ibuprofeeni kasutamist kombinatsioonis koos järgmiste ravimitega:

Teised MSPVA-d, kaasa arvatud selektiivsed tsüklogenaas-2 inhibiitorid: vältida kahe või enama MSPVA samaaegset kasutamist, kuna võib suureneda risk kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.4).

Atsetüülsalitsüülhape:

Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav, kuna suureneb kõrvaltoimete tekkimise potentsiaalne risk.

Eksperimentaalsed andmed viitavad, et ibuprofeen võib takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid ravimeid manustatakse samaaegselt. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Ibuprofeeni (nagu teisi MSPVA-sid) tuleb ettevaatusega kasutada koos järgmiste ravimitega:

Antihüpertensiivsed ravimid (AKE-inhibiitorid, beetablokaatorid ja angiotensiin II antagonistid) ning diureetikumid:

MSPVA-d võivad vähendada nende ravimite toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (näiteks dehüdreeritud patsiendid või eakad neerufunktsiooni halvenemisega patsiendid) võib AKE- inhibiitori, beetablokaatori või angiotensiin II antagonisti samaaegne manustamine koos ensüüm tsüklooksügenaasi inhibeeriva ravimiga põhjustada neerufunktsiooni edasise halvenemise, sealhulgas ägeda neerupuudulikkuse, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb nimetatud ravimite kombineerimisel olla ettevaatlik, eelkõige eakate patsientide puhul. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ning samaaegse ravi alustamisel ning seejärel regulaarsete ajavahemike järel tuleb kontrollida nende neerufunktsiooni. Diureetikumid võivad tõsta MSPVA-de nefrotoksilist riski.

Südameglükosiidid (nt digoksiin): MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarse filtratsiooni taset ja suurendada plasma glükosiidide taset. Nurofen Forte Orange’i samaaegne kasutamine koos digoksiinipreparaatidega võib suurendada digoksiini sisaldust seerumis. Seerumi digoksiinisisalduse kontrollimine ei ole õige kasutamise puhul (maksimaalselt 3 päeva jooksul) tavaliselt nõutav.

Liitium: on tõendeid potentsiaalsest liitiumi taseme tõusust plasmas. Seerumi liitiumisisalduse kontrollimine ei ole õige kasutamise puhul (maksimaalselt 3 päeva jooksul) tavaliselt nõutav.

Kaaliumi säästvad diureetikumid: Nurofen Forte Orange’i samaaegne kasutamine koos kaaliumi säästvate diureetikumidega võib viia hüperkaleemiani (soovitav on kontrollida seerumi kaaliumisisaldust).

Fenütoiin: Nurofen Forte Orange’i samaaegne kasutamine koos fenütoiini preparaatidega võib suurendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni. Seerumi fenütoiinisisalduse kontrollimine ei ole õige kasutamise puhul (maksimaalselt 3 päeva jooksul) tavaliselt nõutav.

Metotreksaat: on tõendeid potentsiaalsest metotreksaadi taseme tõusust plasmas. Nurofen Forte Orange’i manustamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi sisalduse suurenemist ja süvendada selle toksilist toimet.

Takroliimus: MSPVA-de ja takroliimuse samaaegsel kasutamisel suureneb võimalik nefrotoksilisuse risk.

Tsüklosporiin: suurenenud nefrotoksilisuse risk.

Kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti haavandite või verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide toimet, näiteks varfariini oma (vt lõik 4.4).

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Sulfonüüluurea preparaadid: kliinilised uuringud on näidanud koostoimeid MSPVA-de ja antidiabeetiliste ravimite (sulfonüüluurea preparaadid) vahel. Ehkki kuni praeguseni puuduvad andmed ibuprofeeni ja sulfanüüluurea preparaatide koostoime kohta, on samaaegsel kasutamisel soovitatav ettevaatusabinõuna kontrollida vere glükoosisisaldust.

Zidovudiin: HIV-positiivsetel hemofiiliaga patsientidel, kes on samaaegselt kasutanud zidovudiini ja ibuprofeeni, on täheldatud suurenenud riski hemartroosi ja verevalumite tekkeks.

Probenetsiid ja sulfiinpürasoon: probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

Baklofeen: ibuprofeeni kasutamise alustamisel võib suureneda baklofeeni toksilisus.

Ritonaviir: ritonaviir võib tõsta MSPVA-de plasmakontsentratsiooni.

Aminoglükosiidid: MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist.

Kinoloonantibiootikumid: loomuuringud on näidanud, et MSPVA-d suurendavad krampide tekkimise riski, mida seostatakse kinoloonantibiootikumide kasutamisega. Patsientidel, kes kasutavad üheaegselt MSPVA-d ja kinoliini, võib suureneda risk krampide tekkeks.

CYP2C9 inhibiitorid: ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Uuring vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C inhibiitorid) näitas S(+)-ibuprofeeni hulga suurenemist ligikaudu 80...100%. Ibuprofeeni annuse vähendamist tuleb kaaluda, kui CYP2C9 inhibiitoreid manustatakse samaaegselt, eriti kui suureannuselist ibuprofeeni manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

Kaptopriil: eksperimentaalsed uuringud näitavad, et ibuprofeen inhibeerib kaptopriili toimet naatriumi eraldumisele.

Kolestüramiin: ibuprofeeni ja kolestüramiini samaaegne manustamine pidurdab ja vähendab (25%) ibuprofeeni imendumist. Neid ravimeid tuleb manustada mõnetunniste vaheaegadega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ebasoodsalt mõjuda rasedusele ja/või embro/loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed on näidanud, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varajases faasis võib põhjustada raseduse katkemiste, südame väärarendite ja gastroskiisi ohu suurenemist. Arvatavasti see risk suureneb vastavalt annuse suurenemisele ja ravi kestusele. Absoluutne risk südame-veresoonkonna väärarengute tekkeks oli suurenenud vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Loomkatsetes on prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamine põhjustanud loote pre- ja postimplantatsioonilist hukkumist ning embrüo/loote suremust. Lisaks sellele on loomadel, kellele prostaglandiinide sünteesi inhibiitorit manustati organogeneesi perioodil, täheldatud erinevate väärarendite (sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendid) esinemissageduse suurenemist.

Raseduse esimesel ja teisel trimestril tohib ibuprofeeni kasutada ainult äärmise vajaduse korral. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes püüab rasestuda, või kasutab seda raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel järgmisi kõrvalekaldeid:

• kardiopulmonaalne toksilisus (koos arterioosjuha enneaegse sulgumise ja pulmonaalhüpertensiooniga);
• neerufunktsiooni häire, mis võib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos lootevee vähesusega.

emal ja vastsündinul, raseduse lõpus, järgmisi häireid:

• võimalik veritsusaja pikenemine – trombotsüütide agregatsioonivastane toime, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral;
• emaka kontraktsioonide pärssimine, mille tulemuseks on sünnitustegevuse hilinemine või pikenemine.

Seega on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine

Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad erituda väikeses koguses rinnapiima. Et kahjulikke toimeid imikule ei ole praeguseni teada, ei ole ibuprofeeni lühiaegsel kasutamisel soovitatud annuses valu ja palaviku korral üldiselt vaja rinnaga toitmist katkestada.

Fertiilsus

On mõningaid andmeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi pärssivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Ravi lõpetamisel on see toime mööduv.

Toime reaktsioonikiirusele

Lühiajalisel kasutamisel see ravimpreparaat ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Allpool toodud kõrvaltoimete loetelu hõlmab kõiki kõrvaltoimeid, mida ibuprofeeniga ravimise ajal on täheldatud, sealhulgas ka neid kõrvaltoimeid, mis on tekkinud ibuprofeeni suurte annuste pikaaegsel kasutamisel reumaatiliste haigustega patsientide ravis. Toodud kõrvaltoimete esinemissagedus, mis katab ka väga haruldasi kirjeldusi, põhineb ibuprofeeni lühiaegsel kasutamisel maksimaalses ööpäevases annuses kuni 1200 mg suukaudsete ravimvormide korral ja 1800 mg suposiitide korral.

Tuleb arvestada, et alltoodud kõrvaltoimed on valdavalt annusest sõltuvad ja võivad indiviiditi varieeruda.

Ibuprofeeniga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool. Need on loetletud organisüsteemide ja esinemissageduse järgi. Sagedused on defineeritud järgnevalt:

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras:

Kõige sagedamini on täheldatud seedetraktiga seotud kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad, eriti seedetrakti verejooksu esinemise risk, mis sõltub annustamisvahemikust ja ravi kestusest. Võib tekkida peptiline haavand, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mis võib mõnikord lõppeda fataalselt, eriti eakatel (vt lõik 4.4). On teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, meleenast, hematemeesist, haavandilisest stomatiidist, haavandilise koliidi ja Crohni tõve ägenemisest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti.

Seoses MSPVA-raviga on kirjeldatud turseid, hüpertensiooni ja südamepuudulikkust.

Kliinilised uuringud lubavad oletada, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste häirete (nt müokardiinfarkt või insult) veidi suurenenud riskiga (vt lõik 4.4).

On kirjeldatud infektsioossete põletike ägenemist (nt nekrotiseeruva fastsiidi teke) mittesteroidsete põletikuvastaste ainete süsteemse kasutamise ajal. See võib olla seotud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite toimemehhanismiga.

Kui Nurofen Forte Orange’i kasutamise ajal tekivad või ägenevad infektsiooni tunnused, soovitatakse patsiendil viivitamata arsti juurde minna. Tuleb kindlaks teha, kas on näidustatud infektsioonivastane/antibiootikumravi.

Pikaajalise ravi korral tuleb regulaarselt kontrollida verepilti.

Patsienti tuleb instrueerida, et kui tekib mõni ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib juhtuda isegi esmasel kasutamisel, tuleb kohe arsti teavitada ja lõpetada Nurofen Forte Orange’i võtmine, vajalik on viivitamatu arstiabi.

Patsienti tuleb instrueerida lõpetama ravimi võtmine ja pöörduma kohe arsti poole, kui tekib valu ülakõhus, meleena või hematemees.

Viidatud kõrvaltoimete kirjeldused:

1. Pärast ravi ibuprofeeniga on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest. Need võivad olla: (a) mittespetsiifiline allergiline reaktsioon ja anafülaksia, (b) hingamisteedega seotud reaktsioonid, hõlmates astmat, astma süvenemist, bronhospasmi või düspnoed, või (c) mitmesugused nahareaktsioonid, sh erinevat tüüpi lööbed, sügelus, urtikaaria, purpur, angioödem ja, harvemini, eksfoliatiivne ja villiline dermatoos (sh toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem).
2. Ravimitest põhjustatud aseptilise meningiidi patogeenne mehhanism ei ole täielikult selge. Siiski, kättesaadavad andmed MSPVA-dega seotud aseptilise meningiidi kohta viitavad ülitundlikkusreaktsioonile (tänu ajalisele seosele ravimi võtmisega ja sümptomite kadumisega ravimi

võtmise katkestamisel). Tuleb märkida, et autoimmuunsete häiretega (nagu süsteemne erütematoosne luupus, segatüüpi sidekoe haigus) patsientidel täheldati ravi ajal ibuprofeeniga üksikuid aseptilise meningiidi sümptomeid, nagu kaela kangus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või teadvuse hägustumine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõikidest võimalikest kõrvatoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Ibuprofeeni annused, mis ületavad 400 mg/kg kohta, võivad põhjustada mürgistusnähte. Samas ei saa välistada mürgiste toimete riski annusega üle 100 mg/kg kohta.

a)Üleannustamise sümptomid:

Üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või harvemini kõhulahtisus. Võimalik on ka nüstagm, ebaselge nägemine, tinnitus, peavalu ja seedetrakti verejooks. Tõsisema mürgistuse korral esineb toksilisus kesknärvisüsteemis, mis avaldub vertiigo, pearingluse, uimasuse, mõnikord erutuse, disorientatsiooni, teadvusekaotuse või koomana. Vahetevahel tekivad patsientidel krambid. Tõsise mürgistuse korral võib esineda metaboolne atsidoos. Samuti võib esineda hüpotermia ja hüperkaleemia ning protrombiini aeg/INR võib pikeneda, tõenäoliselt seoses ringlevate hüübimisfaktorite tegevuse häiretele. Võib tekkida akuutne neerupuudulikkus, maksakahjustus, hüpotensioon, respiratoorne depressioon ja tsüanoos. Astmaatikutel on võimalik astma süvenemine.

b) Üleannustamise ravi: Spetsiifilist antidooti ei ole.

Ravi on sümptomaatiline ja toetav ning sisaldab hingamisteede avatust ja südame ning teiste elutähtsate organite monitooringut kuni seisundi stabiliseerumiseni. Juhul kui potentsiaalse toksilise koguse üleannustamisest ei ole möödunud rohkem kui 1 tund, tuleks kaaluda maoloputust või suukaudselt aktiivsöe manustamist. Kui ibuprofeen on juba imendunud, võib manustada aluselisi aineid, et soodustada happelise ibuprofeeni eritumist uriiniga. Korduvate ja pikka aega kestvate krampide raviks manustada intravenoosselt diasepaami või lorasepaami. Astma korral anda bronhodilataatoreid. Meditsiiniliste nõuannete saamiseks pöörduda mürgistusteabekeskusesse.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid.

ATC-kood: M01AE01

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mille tõhusust prostaglandiinide sünteesi inhibiitorina põletiku ja valu mudelite suhtes on tõestatud traditsioonilistes loomkatsetes. Inimesel vähendab ibuprofeen põletikuga kaasnevat valu, turset ja palavikku. Lisaks inhibeerib ibuprofeen pöörduvalt trombotsüütide agregatsiooni.

Ibuprofeeni kliinilist efektiivsust on demonstreeritud nõrga kuni keskmise valu, nagu hamba- ja peavalu, ning palaviku sümptomaatilisel ravil.

Analgeetiline ühekordne annus lastele on 7 kuni 10 mg/kg kehakaalu kohta, maksimaalne ööpäevane annus on 30 mg/kg kehakaalu kohta. Nurofen Forte Orange sisaldab ibuprofeeni, mis näitas avatud märgistusega uuringus antipüreetilist toimet 15 minuti pärast ja alandas lastel palavikku kuni 8 tundi.

Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt inhibeerida väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid ravimeid manustatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamilised uuringingud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast kiirelt vabaneva atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) annustamist võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5).

Farmakokineetilised omadused

Spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid lastel ei ole läbi viidud. Kirjanduse andmed kinnitavad, et ibuprofeeni imendumine, metabolism ja eritumine toimuvad lastel samamoodi nagu täiskasvanutel.

Suukaudsel manustamisel imendub ibuprofeen osaliselt juba maost ja seejärel täielikult peensoolest. Pärast metaboliseerumist maksas (hüdroksülatsioon, karboksülatsioon, konjugatsioon) eritatakse farmakoloogiliselt inaktiivsed metaboliidid täielikult, peamiselt neerude kaudu (90%), aga ka sapiga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel, aga ka maksa- või neeruhaigusega patsientidel on 1,8 kuni 3,5 tundi. Seondumine plasmavalkudega on ligikaudu 99%.

Neerukahjustus

Kuna ibuprofeen ja tema metaboliidid elimineeritakse peamiselt neerude kaudu, siis erineva neerukahjustuse tasemega patsientidel võib ravimi farmakokineetika olla muutunud. Neerukahjustusega patsientidel on võrreldes tervete isikute kontrollgrupiga teatatud vähenenud valkudega seondumisest, suurenenud kogu ibuprofeeni ja sidumata (S)-ibuprofeeni tasemest plasmas, suurenenud (S)-ibuprofeeni AUC-väärtusest ja tõusnud enantiomeeride AUC(S/R) suhtest. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, kellel teostatakse dialüüsi, on keskmine vaba ibuprofeeni määr ligikaudu 3% võrreldes 1%, mis esines tervetel vabatahtlikel. Raske neerufunktsiooni kahjustus võib põhjustada ibuprofeeni metaboliitide kuhjumist. Selle toime kliiniline tähtsus on teadmata. Metaboliite saab eemaldada hemodialüüsiga (vt ka lõik 4.3).

Maksakahjustus

Alkohoolne maksahaigus koos kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega ei põhjustanud olulisi muutusi farmakokineetilistes parameetrites. Maksahaigus võib muuta ibuprofeeni dispositsioonikineetikat. Tsirroosiga patsientidel, kellel esines mõõdukas maksakahjustus (Child Pugh aste 6...10), täheldati poolväärtusaja 2-kordset pikenemist ning enantiomeeride AUC suhe (S/R) oli oluliselt madalam võrreldes tervete isikute kontrollgrupiga, mis viitab (R)-ibuprofeeni metaboolse inversiooni halvenemist (S)- enantiomeeriks (vt ka lõik 4.3).

Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni subkrooniline ja krooniline toksilisus ilmnes loomkatsetes peamiselt seedetrakti kahjustuste ja haavanditena. Ei in vitro ega in vivo uuringutes ei ole ibuprofeenil tuvastatud kliiniliselt olulise tähendusega viiteid mutageensusele. Rottide ja hiirtega tehtud uuringutes ei leitud ibuprofeenil mingit kantserogeenset toimet.

Ibuprofeen pärssis ovulatsiooni küülikutel ja kahjustas erinevatel loomaliikidel (küülik, rott ja hiir) implantatsiooni. Eksperimentaaluuringud rottide ja küülikutega näitasid, et ibuprofeen läbib platsentaarbarjääri. Emasloomale toksiliste annuste korral täheldati rottide järglastel väärarendite (vatsakeste vaheseina defektid) esinemissageduse suurenemist.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Sidrunhappe monohüdraat

Naatriumtsitraat

Naatriumkloriid

Naatriumsahhariin

Polüsorbaat 80

Domifeenbromiid

Vedel maltitool

Glütserool

Ksantaankummi

Apelsinimaitseaine (sisaldab nisutärklist)

Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Pudel 50 ml, 100 ml, 150 ml ja 200 ml: 2 aastat.

Pudel 30 ml: 1 aasta.

Pärast esmakordset pudeli avamist: 6 kuud.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Merevaiguvärvi polüetüleenterftalaadist (PET) pudel valge kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) lastekindla sulguriga, millel on madaltihedusega polüetüleenist (LDPE) sisu.

Pakend sisaldab mõõtevahendit.

5 ml suusüstal koosneb polüetüleenist kolvist ja polüpropüleenist silindrist, mis on gradueeritud: 1,25 ml; 2,5 ml; 3,75 ml ja 5 ml.

Pudel sisaldab 30, 50, 100, 150 või 200 ml suukaudset suspensiooni.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Reckitt Benckiser (Poland) S.A.

Ul. Okunin 1

05-100 Nowy Dwor Mazowiecki

Poola

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.09.2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 14.09.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018