Nycopin - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nycopin, 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastav tablett


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet modifitseeritult vabastav tablett sisaldab 40 mg nifedipiini.
INN: Nifedipinum

Abiained: laktoos.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3.
RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.


4.
KLIINILISED ANDMED

4.1
Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stabiilne stenokardia.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annustamine on individuaalne.
Nõrgenenud maksafunktsiooniga haiget tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada.
Täiskasvanutele ja üle 14-aastastele lastele võib manustada 40 mg ööpäevas. Vajaduse korral võib
annust suurendada kuni 80 mg ööpäevas, mida võib annustada korraga või 40 mg kaks korda ööpäevas.
Ööpäevane annus ei tohiks ületada 120 mg.

Manustamine koos CYP3A4 inhibiitorite või CYP3A4 indutseerijatega võib nõuda nifedipiini annuse
kohaldamist või nifedipiini manustamisest loobumist (vt lõik 4.5).

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett neelatakse alla tervelt, koos vähese vedelikuga. Toimeaine
imendumine ei sõltu söögiaegadest. Tablette ei tohi enne neelamist närida ega purustada.
Tuleb vältida greipfruudimahla kasutamist (vt lõik 4.5)

4.3
Vastunäidustused

Ülitundlikkus nifedipiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Kardiovaskulaarne sokk. Arteriaalne hüpotensioon (süstoolne rõhk alla 90 mmHg).
Nifedipiin on vastunäidustatud enne 20ndat rasedusnädalat ja imetamise ajal.
Nifedipiini ei tohi kasutada kombinatsioonis rifampitsiiniga, sest ensüüminduktsiooni tõttu ei saavutata
efektiivset plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.5).
Äge müokardiinfarkt ja 8 päeva jooskul pärast ägedat müokardiinfarkti. Ravimata südamepuudulikkus.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimit ei ole soovitatav kasutada juhul, kui haigel on väga madal vererõhk (süstoolne rõhk <90 mm
Hg), südamepuudulikkus või raske aordistenoos.

Nifedipiini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelle südame reservjõud on väike. Ravimit ei tohi
kasutada infarktijärgse stenokardia raviks esimese 8 päeva jooksul pärast ägedat müokardiinfarkti.
Ettevaatlik tuleb olla ka hemodialüüsi vajavate patsientidega, pahaloomulise neerukahjustuse ja sellele
lisanduva hüpovoleemia korral, sest vasodilatsioon võib põhjustada märkimisväärset vererõhu langust.

Väga harvadel juhtudel võivad tekkida besoaarid, mis võivad vajada kirurgilist sekkumist.
Võimalike seedetrakti kõrvaltoimete tõttu ei tohi Nycopin tablette määrata patsientidele, kel on tehtud
proktokolektoomia järgselt ileostoom Kocki kotiga.
Nifedipiini toime võib väheneda kroonilise kõhulahtisusega kulgevate haiguste korral (nt Crohni tõbi,
haavandiline koliit).

Maksapuudulikkusega patsientidel on vajalik hoolikas jälgimine ja raskete juhtude korral annuse
vähendamine.
Röntgenuuringul baariumiga võib Nycopin anda valepositiivse tulemuse (täitumisdefekt polüübiks
interpreteerituna).
Nifedipiini manustamisel koos CYP3A4 indutseerijate (nt fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal,
rifampitsiin) või inhibeerijatega (nt ketokonasool, tsimetidiin) on vajalik ettevaatus (vt lõik 4.5).

Patsiendid kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsioon ei tohi antud ravimit kasutada.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nifedipiini koosmanustamisel teiste antihüpertensiivsete ravimitega võib nifedipiini vererõhku alandav
toime potentseeruda. Kombinatsioonis nitraatidega tugevneb mõju vererõhule ja südame
löögisagedusele.
-adrenoblokaatoritega kooskasutamisel täheldatakse antiangioosse ja antihüpertensiivse toime
tugevnemist. Seetõttu tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugev vererõhu langus.
Üksikutel juhtudel on täheldatud südamepuudulikkuse nähtude kujunemist/süvenemist.

Nifedipiin metaboliseerub ensüüm CYP3A4 vahendusel, mis asub nii soole limaskestas kui maksas.
Ravimid, mis kas inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad suukaudsel
manustamisel mõjutada nifedipiini esmast maksapassaazi või eritumist.

Digoksiin. Samaaegne manustamine koos digoksiiniga võib vähendada digoksiini eritumist ja seega
suurendada digoksiini plasmakontsentratsiooni. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida digoksiini
üleannustamise nähtude suhtes, vajadusel tuleb digoksiini annust vähendada.
Kinidiin. Samaaegne manustamine koos kinidiiniga on mõnedel juhtudel põhjustanud kinidiini
kontsentratsiooni vähenemist. Nifedipiinravi katkestamisel aga on ette tulnud kinidiini
plasmakontsentratsiooni järsku suurenemist. Seetõttu tuleb nifedipiini koosmanustamise alustamisel või
katkestamisel jälgida kinidiini kontsentratsiooni vereplasmas ja vajadusel muuta kinidiini annust.
Kinidiini lisamisel nifedipiinravile tuleb seetõttu hoolikalt jälgida vererõhku. Vajadusel tuleb nifedipiini
annust vähendada.
Tsimetidiin. Ensüüm CYP3A4 inhibeeriva toime tõttu suurendab tsimetidiin nifedipiini
kontsentratsiooni vereplasmas ja võib potentseerida nifedipiini antihüpertensiivset toimet.
Rifampitsiin. Rifampitsiin indutseerib tugevalt ensüüm CYP3A4. Nifedipiini koosmanustamisel
rifampitsiiniga väheneb nifedipiini biosaadavus oluliselt ja seetõttu nõrgeneb toime. Nifedipiini ja
rifampitsiini koosmanustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Diltiaseem. Diltiaseemi toimel võib nifedipiini plasmakontsentratsioon suureneda 50%. Mõlema ravimi
samaaegne manustamine peab toimuma suure ettevaatlikkusega ja nifedipiini annust on soovitatav
vähendada.
Tsütokroom P4503A4 süsteemi indutseerivad epilepsiaravimid, nt fenütoiin, karbamasepiin ja
fenobarbitaal. Fenütoiin indutseerib P4503A4 süsteemi. Fenütoiiniga koosmanustamisel väheneb
nifedipiini biosaadavus ja sellega ka toime. Mõlema ravimi koosmanustamisel tuleb jälgida ravivastust
nifedipiinile ning vajadusel kaaluda nifedipiini annuse suurendamist. Kui ravimite koosmanustamise
ajal nifedipiini annust suurendatakse, tuleb fenütoiinravi lõpetamisel kaaluda nifediipini annuse
vähendamist.
Ametlikke uuringuid nifedipiini ja karbamasepiini või fenobarbitaali võimalike koostoimete
hindamiseks ei ole läbi viidud. Kuna mõlemad ravimid vähendavad ensüüminduktsiooni tõttu
struktuurilt sarnase kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsiooni, ei saa välistada
nifedipiini plasmakontsentratsiooni vähenemist ja seega ka toime vähenemist.
Kinupristiini/daltopristiini koosmanustamisel nifedipiiniga suureneb viimase plasmasisaldus.
Tsisapriid võib suurendada nifedipiini plasmasisaldust, mistõttu võib olla vajalik annuse vähendamine.
Teoreetilised potentsiaalsed koostoimed.
Erütromütsiin. Nifedipiini jaerütromütsiini vahel ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud. On teada, et
erütromütsiin pärsib ensüüm CYP3A4 poolt vahendatud teiste ravimite metabolismi, seega ei saa nende
ravimite koosmanustamisel välistada nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusmise võimalust.
Ketokonasool, itrakonasool, flukonasool. Seni ei ole veel koostoimeuuringut mainitud ravimite ja
nifedipiini vahel läbi viidud. On teada, et selle rühma ravimid inhibeerivad ensüüm CYP3A4, niisiis ei
saa välistada nifedipiini biosaadavuse tõusu. Koosmanustamise korral on vajalik vererõhu jälgimine,
vajadusel nifedipiiniannuse vähendamine.
Takrolimus. On tõestatud, et takrolimus metaboliseerub ensüüm CYP3A4 vahendusel ning et üheaegselt
nifedipiiniga manustatud takrolimuse annust võib mõnedel juhtudel vähendada. Mõlema ravimi
koosmanustamise korral tuleb jälgida takrolimuse plasmakontsentratsiooni ning võimalusel kaaluda
selle ravimi annuse vähendamist.
Fluoksetiin. Nifedipiini ja fluoksetiini võimalike koostoimete kohta ei ole kliinilist uuringut läbi viidud.
Fluoksetiin takistab in vitro ensüüm CYP3A4 poolt vahendatavat nifedipiini metabolismi. Seetõttu ei
saa välistada võimalust, et samaaegsel fluoksetiini kasutamisel tõuseb nifedipiini sisaldus plasmas.
Mõlema ravimi samaaegsel manustamisel peab jälgima vererõhku ja vajadusel alandama nifedipiini
annust.
Indinaviir, ritonaviir, sakinaviir. Kliinilist uuringut nifedipiini ja indinaviiri, ritonaviiri ning sakinaviiri
võimalikest koostoimetest ei ole veel läbi viidud. On tõestatud, et sellesse rühma kuuluvad ravimid
inhibeerivad ensüüm CYP3A4. Indinaviir ja ritonaviir inhibeerivad in vitro ensüüm CYP3A4
vahendatavat nifedipiini metabolismi. Kasutades neid ravimeid samaaegselt nifedipiiniga ei ole
välistatud, et nifedipiini sisaldus plasmas tõuseb vähenenud esmase maksapassaazi ja eritumise tõttu.
Samaaegse ravi ajal peab jälgima vererõhku ja vajadusel nifedipiini annust vähendama.
Nefasodoon. Kliinilist uuringut nifedipiini ja nefasodooni võimaliku koostoime hindamiseks ei ole läbi
viidud. Nefasodoon inhibeerib teadaolevalt tsütokroom P4503A4 poolt vahendatud teiste ravimite
metabolismi. Seetõttu ei saa mõlema ravimi koosmanustamisel välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist.
Valproehape. Ametlikke uuringuid nifedipiini ja valproehappe võimalike koostoimete hindamiseks ei
ole läbi viidud. Kuna valproehape suurendab ensüümsüsteemi pärssimise tõttu struktuurilt sarnase
kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsiooni, ei saa välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist ja seega ka toime tugevnemist.

Ravim-toit koostoimed
Greipfruudimahl. Greipfruudimahl inhibeerib ensüüm CYP3A4. Nifedipiini koosmanustamisel
greipfruudimahlaga võib ravimi biosaadavuse tõus põhjustada nifedipiini kontsentratsiooni tõusu
vereplasmas, mille tulemusena võib tugevneda nifedipiini antihüpertensiivne toime. Greiprfruudimahla
regulaarse kasutamise järel võib selline toime kesta vähemalt 3 päeva pärast greipfruudimahla viimast
kasutamist. Nifedipiini kasutamise ajal tuleb seetõttu vältida greipfruudi söömist/mahla joomist (vt lõik
4.2).

Muud koostoimed: Nifedipiin võib põhjustada uriinis vanilliinmandelhappe sisalduse suurenemist
spektrofotomeetrilisel meetodil määrates, mõõtmist HPLC-ga ei ole sooritatud.

4.6
Rasedus ja imetamine

Ravim on vastunäidustatud kuni 20nda rasedusnädalani.

Rasedate naiste kohta puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud uuringud.
Loomkatsetes on ilmnenud nifedipiini teratogeenne, embrüo- ja fetotoksiline toime (vt lõik 5.3).

Kliiniliste andmete alusel ei ole täheldatud spetsiifilist prenataalset riski. Siiski on teatatud perinataalse
asfüksia, keisrilõike vajaduse, enneaegsuse ning emakasisese kasvupeetuse sagenemisest. Ei ole selge,
kas need teated on tingitud kaasuvast hüpertensioonist, selle ravist või ravimi teatud toimest.
Seetõttu tohib ravimit pärast raseduse 20ndat nädalat kasutada ainult suure ettevaatusega pärast
individuaalse kasu/riski suhte hindamist ning juhul, kui kõik teised ravivõimalused ei ole näidustatud
või ei toimi.

Nifedipiini manustamisel koos intravenoosse magneesiumsulfaadiga tuleb hoolikalt jälgida vererõhku,
sest tugev vererõhu langus võib kahjustada nii ema kui loodet.

Üksikutel kunstliku viljastamise juhtudel on kaltsiumikanalite blokaatoreid (sh nifedipiini) seostatud
pöörduvate biokeemiliste muutustega spermatosoidi peaosas, mis võivad kahjustada sperma omadusi.
Nendel meestel, kellel ilma nähtava põhjuseta on ebaõnnestunud kunstliku viljastamise teel isaks
saamine, võib põhjusena kahtlustada kõnesoleva ravimi kasutamist.

Nifedipiin eritub rinnapiima. Kuna võimalike mõjude kohta rinnalastel puudub vastav kogemus, tuleb
nifedipiinravi vajadusel rinnaga toitmine lõpetada.

4.7
Toime reaktsioonikiirusele

Reaktsioonid ravimile on isikuti varieeruva intensiivsusega ning võivad häirida autojuhtimise või
masinate käsitsemise võimet. See kehtib eriti ravi alguse, ravimi vahetamise ja samaaegse alkoholi
tarvitamise kohta.

4.8
Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on toodud organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on esitatud
järgmiselt: sage (1/100, <1/10), aeg-ajalt (1/1000, <1/100), harv (1/10000, <1/1000) ja väga harv
(<1/10000), sealhulgas üksikjuhud.

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: allergiline reaktsioon, allergiline turse/angioödeem.
Iharv
pruuritus,
urtikaaria,
lööve
Väga harv:

anafülaktiline reaktsioon.

Südame häired.
Aeg-ajalt: stabiilne stenokardia, rinnavalu, tahhükardia, südamepekslemine.

Vere ja lümfisüsteemi häired.
Väga harv:

leukopeenia, purpur.

Närvisüsteemi häired.
Sage:

pearinglus, peavalu.
Aeg-ajalt: hüpesteesia, unetus, närvilisus, ärevus, paresteesia, hämarolek, pearinglus.
Harv:

treemor.

Silma kahjustused.
Harv:

nägemishäired.
Väga harv:

topeltnägemine.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired.
Aeg-ajalt: ninaverejooks, ninakinnisus, hingeldus.

Seedetrakti häired.
Sage:

iiveldus, kõhukinnisus.
Aeg-ajalt: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, kõhupuhitus, iiveldus.
Harv:

oksendamine, anoreksia, meteorism, gingiviit, igemete hüperplaasia.
Väga harv:

düsfaagia, ösofagiit, sooleobstruktsioon, soolehaavand, bezoaar.

Neerude ja kuseteede häired.
Aeg-ajalt: öine urineerimine, polüuuria.
Harv:

sagenenud urineerimine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused.
Sage:

näo ja naha punetus.
Aeg-ajalt: makulopapuloosne lööve, sügelus, lööve, higistamine.
Harv:

angioödeem, nõgestõbi.
Väga harv:

eksfoliatiivne dermatiit, fotosensitiivne dermatiit.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused.
Aeg-ajalt: müalgia.
Harv:

artralgia.
Väga harv:

lihaskrambid.

Ainevahetus- ja toitumishäired.
Väga harv:

hüperglükeemia, kehakaalu vähenemine.

Vaskulaarsed häired.
Sage:

vasodilatsioon.
Aeg-ajalt: minestus, hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid.
Sage:

asteenia, tursed, kuumatunne.
Aeg-ajalt: valu.

Maksa ja sapiteede häired.
Harv:

maksafunktsiooni testide hälve, sh kõrgenenud GGTP.
Väga harv:

ikterus, tõusnud S-GPT väärtus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired.
Aeg-ajalt erektsioonihäired
Väga harv:

günekomastia.

Maliigse hüpertensiooni ja hüpovoleemiaga dialüüsipatsientidel võib vasodilatsiooni tulemusel tekkida
vererõhu märgatav langus.

4.9
Üleannustamine

Üleannustamise korral võib tekkida hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon, südame rütmihäired
(tahhükardia, bradükardia), kardiogeenne sokk koos kopsutursega, teadvushäired kuni koomani,
hüperglükeemia, metaboolne atsidoos ja hüpoksia..
Ravi on sümptomaatiline. Eesmärgiks on toimeaine elimineerimine ja stabiilse kardiovaskulaarse
seisundi taastamine. Suukaudse üleannustamise korral on vajalik põhjalik maoloputus, mis peaks
hõlmama ka peensoolt, et vältida toimeaine edasist imendumist. Vajadusel ka klistiir (see on eriti vajalik
toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamise korral).
Hemodialüüs ei ole otstarbekas, kuna nifedipiin ei ole dialüüsitav. Plasmaferees on soovitatav (kõrge
valgusiduvus, suhteliselt väike jaotuvusruumala).
Bradüarütmiaid võib ravida sümptomaatiliselt beeta-adrenomimeetikumidega, eluohtlike
bradüarütmiate korral soovitatakse ajutist kardiostimulaatorit.
Kardiogeensest sokist ja arteriaalsest vasodilatsioonist tulenenud hüpotensiooni võib ravida kaltsiumiga
(10...20 ml 10%-list kaltsiumglükonaadi lahust aeglaselt veeni manustada, vajadusel korrata). Selle
tulemusena võib kaltsiumi plasmatase ulatuda normi ülemise piirini või veidi üle selle.
Vajadusel lisaks kasutada vasokonstriktoorseid sümpatomimeetikume (dopamiini või noradrenaliini).
Nende ravimite annused määratakse kindlaks ainult saavutatud toime järgi.
Veremahu suurendamine peab südame ülekoormuse ohu tõttu toimuma ettevaatlikult.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Kaltsiumikanali blokaatorid, Dihüdropüridiini derivaadid, ATC-kood:
C08CA05.

Nifedipiin toimib selektiivselt kaltsiumikanalitele, pärssides kaltsiumi jõudmist müokardirakkudesse,
koronaararterite ja perifeersete kapillaaride silelihasrakkudesse. Nifedipiin vähendab müokardi
hapnikunõudlust. Nifedipiin laiendab peamiselt koronaarartereid, vähendab koronaararterite
lihastoonust, parandades müokardi varustatust hapnikuga. Perifeerse vastupanu vähenemisest tuleneb
väiksem nõudlus müokardi tööle, millest omakorda hapnikunõudlus veelgi väheneb. Pikaajalisel
kasutamisel võib nifedipiin vältida ka koronaararterite uute aterosklerootiliste kahjustuste arenemist.
Ravi alguses võivad südame löögisagedus ja minutimaht suureneda seoses baroretseptorrefleksi
aktiveerimisega. Pärast kestvat ravi nifedipiiniga langevad löögisagedus ja minutimaht tagasi
ravieelsetele väärtustele. Hüpertooniatõve korral täheldatakse vererõhku vähendavat toimet. Nifedipiin
suurendab naatriumi ja vee eritumist nii lühiajalisel kui pikaajalisel kasutamisel.

5.2
Farmakokineetilised omadused

Nifedipiini võib leida vereplasmast peaaegu kohe pärast toimeainet prolongeeritult vabastavate
tablettide manustamist, ravim imendub peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas
saavutatakse 6...12 tunni pärast. Toimeaine vabanemiskõver tablettidest on peaaegu lineaarne.
Vastavalt Nycopin tablettide farmakokineetikale võib eeldada toime kestvust üle 24 tunni.
Samaaegse söömise korral on nifedipiini maksimaalne plasmakontsentratsioon suurem kui tühja kõhuga
manustamisel, kuid kontsentratsioonid annustamisintervallide lõpus on ühesugused.
Plasmavalkudega (albumiiniga) seondub umbes 95% nifedipiinist. Nifedipiin metaboliseeritakse
peaaegu täielikult inaktiivseteks metaboliitideks. Vähem kui 1% muutumatust toimeainest eritatakse
uriiniga. Nifedipiini poolväärtusaeg pärast Nycopin tablettide sissevõtmist varieerub 9...21 tunnini.
Nifedipiin eritub metaboliitidena peamiselt neerude ja umbes 5...15% ulatuses sapi ja väljaheite kaudu.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral farmakokineetikas olulisi muutusi ei esine. Maksapuudulikkuse
korral on eliminatsiooni poolväärtusaeg oluliselt pikenenud ning totaalne kliirens vähenenud. Rasketel
juhtudel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine.

5.3
Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus: Suukaudsel manustamisel on DL50 hiirtel umbes 500 mg/kg, rottidel umbes 1000 mg/kg
ja koertel >250 mg/kg.
Subakuutne ja subkrooniline toksilisus: Suukaudsel manustamisel rottidele (50 mg/kg/ööpäevas) ja
koertele (100 mg/kg/ööpäevas) vastavalt 13 ja 4 nädala jooksul ei täheldatud toksilisi toimeid
Krooniline toksilisus: Koerad talusid ööpäevast suukaudset annust kuni 100 mg/kg/ööpäevas 1-aastase
perioodi jooksul ilma toksilise kahjustuseta. Rottidel esinesid toksilised toimed kontsentratsioonide
juures 100 ppm toidus (umbes 5...7 mg/kg).
Kartsinogeensus: Pikaajalises uuringus rottidel (2 aastat) ei ilmnenud kartsinogeenset toimet.
Mutageensus: Mutageensete toimete hindamiseks viidi hiirtel läbi Ames"i test, dominantse letaalsuse
test ja mikronukleusetest. Mitte mingit tõendusmaterjali nifedipiini mutageense toime kohta ei leitud.
Reproduktiivne toksilisus: On tõestatud, et nifedipiin põhjustab teratogeenset toimet rottidel ja
küülikutel, millega kaasnevad varvaste anomaaliad. Võimalik, et varvaste anomaaliad on tingitud
pärsitud emakaverevarustusest. Nifedipiini manustamine oli seotud mitmesuguste embrüotoksiliste,
platsentotoksiliste ja fetotoksiliste toimetega, millega kaasnesid loodete kängumine (rotid, hiired,
küülikud), väikesed platsentad ja alaarenenud koorionihatud (ahvid), embrüonaalsed ja fetaalsed surmad
(rotid, hiired, küülikud) ning tiinuse pikenemine/neonataalse elulemuse langus (rotid; teistel liikidel ei
hinnatud). Kõik annused, mis olid seotud teratogeensete, embrüotoksiliste või fetotoksiliste toimetega,
olid toksilised ka emale, ning ületasid mitmekordselt maksimaalse lubatud annuse inimesel.

6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1
Abiainete loetelu

Tableti tuum: mikrokristalne tselluloos, tselluloos, laktoos, hüpromelloos, magneesiumstearaat,
kolloidne ränidioksiid;
Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 400, makrogool 6000, talk, värvained raudoksiidid ja
titaandioksiid .

6.2
Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3
Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4
Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

28 või 30 tabletti blistris.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Nycomed SEFA AS
Jaama 55B
63308 Põlva
Eesti


8.
MÜÜGILOA NUMBER

247299


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.02.1999/19.06.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud: augustis 2009