Nebiscop

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Nebiscop 5 mg, tabletid
Nebivolool


Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Nebiscop ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Nebiscop`i kasutamist
3. Kuidas Nebiscop`i kasutada
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Nebiscop`i säilitada
6. Lisainfo


1. MIS RAVIM ON NEBISCOP JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Nebiscop sisaldab nebivolooli, mis on selektiivne beeta-adrenoblokaator ja mis laiendab veresooni
(vasodilataator). Seda kasutatakse kõrgenenud vererõhu raviks (hüpertensioon).

Nebiscop`i kasutatakse ka 70 aastastel ja vanematel patsientidel kroonilise südamepuudulikkuse
raviks.


2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE NEBISCOP´i KASUTAMIST

Ärge kasutage Nebiscop`i
· kui te olete allergiline (ülitundlik) nebivolooli või Nebiscop"i mõne koostisosa suhtes (vt lõik
6),
· kui teil on madal vererõhk (süstoolne ehk "ülemine"rõhk on madalam kui 90 mmHg),
· kui teil on tõsised vereringehäired kätes või jalgades,
· kui teil on väga aeglane pulss (vähem kui 60 lööki minutis),
· kui teil on diagnoositud südamehäired (siinussõlme nõrkuse sündroom, AV-blokaad) ja teil ei
ole südamestimulaatorit,
· kui teil on äge südamepuudulikkus või te saate veeni kaudu ravi (intravenoosne tilkinfusioon)
parandamaks teie südame tööd,
· kui teil on hingamisraskused või vilistav hingamine (praegu või on esinenud varem),
· kui teil on neerupealise kasvaja, mida nimetatakse feokromotsütoomiks,
· kui teil on tõsine maksahaigus või maksafunktsiooni häire,
· kui teil on metaboolne atsidoos (näiteks kui diabeetikul tõuseb veresuhkru tase liiga kõrgeks
ning veri muutub happeliseks),
· kui te kasutate kas floktafeniini või sultopriidi sisaldavaid ravimeid.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Nebiscop
kui teil on ilmnenud mõni all-loetletud probleemidest:

- südamepuudulikkus (süda ei ole võimeline pumpama kehale vajalikku kogust verd)
- kerge (esimese astme) südame atrioventrikulaarblokaad (teatud kergemat tüüpi südamejuhtehäire,
mis mõjutab südame löögisagedust)
- valu rinnakus, mis on tingitud koronaararterite krampidest (nimetatakse Prinzmetali stenokardiaks
või muuks stenokardiaks)
- vereringehäired kätes või jalgades, nt Raynaud´i haigus või sündroom, krambilaadsed valud
kõndimisel
- pikenenud hingamishäired
- diabeet: Nebiscop´il puudub toime veresuhkrule, kuid see võib maskeerida madala veresuhkru
taseme sümptomeid (nt värisemine, kiirenenud südamerütm).
- hüpertüreoidism: Nebiscop võib varjata selle seisundi tõttu tekkivat ebanormaalselt kiiret pulssi;
- Allergia, kuna allergilised reaktsioonid võivad tugevneda
- Nahahaigus nagu psoriaas, kuna Nebiscop võib raskendada selle sümptomeid
- Kontaktläätsede kandmine, kuna Nebiscop võib vähendada lakrimatsiooni ja põhjustada silmade
kuivust.

Sellistel juhtudel kohandab arst Teie ravi või teostab sagedast kontrolli.

Lapsed ja noorukid
Ravimit ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad piisavad andmed
efektiivsuse ja ohutuse kohta.

Kui teil on tulemas kirurgiline operatsioon ja vajadus anesteetikumi kasutamiseks, informeerige oma
kirurgi või hambaarsti, et te kasutate seda ravimit.

Kui teil on tõsiseid probleeme neerudega, ärge võtke seda ravimit südamepuudulikkuse näidustusel ja
informeerige oma arsti.

Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Informeerige oma arsti alati kui kasutate mõnda järgmistest ravimitest lisaks Nebiscop´ile:

· diltiaseem või verapamiil (kasutatakse kõrge vererõhu või teiste südameprobleemide raviks).
Nebiscop´i ravi ajal ei tohiks verapamiili süstida veeni
· teised kaltsiumikanali blokaatoritena tuntud ravimid kõrge vererõhu või teiste
südameprobleemide raviks nagu amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin, nikardipiin,
nimodipiin, nitrendipiin.
· teised antihüpertensiivsed ravimid või orgaanilised nitraadid stenokardia raviks
· kõrge vererõhu raviks kasutatavad ravimid nagu klonidiin, guanfasiin, moksonidiin,
metüüldopa, rilmenidiin
· ebaregulaarse südame töö korral kasutatavd ravimid (südame rütmihäired) nagu kinidiin,
hüdrokinidiin, amiodaroon, tsibesoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin, meksiletiin,
propafenoon.
· tritsüklilised ravimid (depressiooni raviks), fenotiasiinid (psühhooside raviks) või
barbituraadid (epilepsia raviks)
· diabetes mellitus´e ravimid (insuliin ja suukaudsed preparaadid)
· digoksiin ja teised nn digitaalise glükosiidid (südamepuudulikkuse raviks) põletikuvastased
analgeetikumid (MSPVA) valu ja põletiku raviks. Märkimisväärne on see, et väikse päevase
antitrombootilise annuse atsetüülsalitsüühappe (nt 50 või 100 mg) kasutamine koos nebivolooliga
on ohutu.
· astmaravimid, kinnise nina ja teatud silmahaiguste nagu glaukoomi (silmasise rõhu tõus) või
pupilli laienemise korral kasutatavad ravimid
· anesteetikumid: anestesioloogi tuleb Nebiscop-ravist alati informeerida
· tsimetidiin (mao ülihappseuse raviks) ­ Nebiscop´i tuleb võtta söögi ajal ja antatsiidi
söögikordade vahel
· ravimid, mis mõjutavad nebivolooli metabolismi nagu terfenadiin (seen- või pärmseente
infektsioonid), bupropioon (suitsetamisest loobumine), klorokviin (malaaria ja reumatoidartriit),
levomepromasiin (psühhoosid), paroksetiin, fluoksetiin, tioridasiin (depressioon).
· amifostiin (kaitsev aine kemoteraapia või kiiritusravi ajal)
· baklofeen (lihaslõõgasti)
· meflokviin (malaariavastane).

Nebiscop"i kasutamine koos toidu ja joogiga
Nebiscop"i võib võtta koos toiduga või ilma.
Tabletid või selle osad tuleks neelata koos mõningase veega või muu vedelikuga.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Raseduse ajal ei tohi Nebiscop`i kasutada, välja arvatud juhul kui see on selgelt näidustatud.

Imetamine
Imetamise perioodil pole soovitav Nebiscop`i kasutada.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Nebivolooli toime kohta sõidukite juhtimisele ja kasutamisele, ei ole uuringuid läbi viidud. Vererõhu
languse tõttu võib selle ravimi tarvitamine põhjustada pearinglust või minestamist.
Selliste sümptomite ilmnemisel hoiduge sõiduki juhtimisest või masinate käsitsemisest. Need
sümptomid võivad tõenäolisemalt ilmneda ravi alguses või peale annuse suurendamist (vt ka lõik 4).

Oluline teave mõningate Nebiscop"i koostisainete suhtes
Ravim sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima arstiga.


3. KUIDAS NEBISCOP`i KASUTADA

Kasutage Nebiscop`i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrge vererõhu ravi (hüpertensioon)
- Tavaline annus on 5 mg (1 tablett) ööpäevas. Eelistatult tuleks annus võtta iga päev samal ajal.
- Eakatele ja neerutalitluse häirega patsientidele on soovitatav algannus 2,5 mg (½ tabletti) ööpäevas.
- Vererõhku alandav toime ilmneb 1...2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse
optimaalne toime alles nelja nädala pärast.

Krooniline südamepuudulikkus.
- Teie ravi alustab ja jälgib kogenud spetsialist.
- Teie arst alustab ravi 1,25 mg-ga (¼ tabletti) ööpäevas. Annust võib suurendada 1...2 nädala
möödudes 2,5 mg ­ni (½ tabletti) ööpäevas, seejärel 5 mg- ni (1 tablett) ning siis kuni 10 mg-ni (2
tabletti) ööpäevas, kuni on leitud teile sobiv annus.
- Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg nebivolooli (2 tabletti) ööpäevas.
- Pärast ravi alustamist või annuse suurendamist on vajalik, et kogenud raviarst jälgiks teie ravi kulgu
2 tunni jooksul.
- Vajadusel võib teie arst annust ka vähendada, te ei tohi ravimi kasutamist järsku katkestada, kuna see
võib halvendada südamepuudulikkuse seisundit.
- Patsiendid, kellel esineb tõsiseid probleeme neerudega ei tohi seda ravimit kasutada.

Võtke ravimit üks kord päevas, eelistatult iga päev samal kellaajal.

Vastavalt teie seisundile võib teie arst otsustada ravimit kombineerida mõne muu ravimiga.

Nebiscop ei ole soovitatav lastele ja noorukitele.

Kui te kasutate Nebiscop`i rohkem kui ette nähtud
Kui teie olete kogemata võtnud tablette rohkem kui vaja (üledoos), võite kogeda pulsi aeglustumist,
vererõhu langust või teisi südameprobleeme, hingamisraskuseid või vilistavat hingamist. Võtke
koheselt ühendust lähima haiglaga või oma arsti või apteekriga. Palun võtke kaasa ravimi pakend koos
allesjäänud tablettidega.

Kui te unustate Nebiscop"i võtta
Kui te unustate ravimi võtta, kuid see meenub teile veidi aja möödudes, võtke oma annus nagu
tavaliselt. Kui aga tavaline annustamise aeg on ammu möödas (N: terve päev) võtke järgmine tablett
järgmisel päeval tavapärasel ajal ning jätke vahelejäänud annus võtmata. Ärge võtke kahekordset või
suuremat annust vahelejäänud annuse tasategemiseks. Korduvat annuse vahelejätmist tuleb vältida.

Kui te lõpetate Nebiscop`i kasutamise
Ärge katkestage Nebiscop´i võtmist ilma arstiga eelnevalt konsulteerimata. Kui ravi Nebiscop`iga
lõpetatakse järsult, võib patsiendi südamepuudulikkuse seisund ajutiselt halveneda. Eriti puudutab see
stenokardiaga patsiente.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Nebiscop põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui Nebiscop´i kasutatakse kõrge vererõhu raviks, siis võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:

Sagedased kõrvaltoimed (esinevad rohkem kui 1-l patsiendil 100-st, kuid vähem kui 1-l 10-st):
- peavalu
- pearinglus
- väsimus
- sügelus või torkimistunne (paresteesia)
- kõhulahtisus
- kõhukinnisus
- iiveldus
- õhupuudus
- tursed kätel või jalgadel.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad rohkem kui 1-l patsiendil 1000-st, kuid vähem kui 1-l 100-
st):

- pulsi aeglustumine või teised südamega seotud kaebused
- liiga madal vererõhk
- krambilaadsed valud jalgades kõndimisel
- nägemishäired
- impotentsus (raskus erektsiooni saamisel)
- depressioon
- seedehäired (düspepsia), gaasid kõhus või soolestikus, oksendamine
- nahapunetus, sügelus
- hingamisteid ümbritsevate lihaste krampide (bronhospasm) tagajärjel tekkiv õhupuudus (astma)
- hirmuunenäod

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui ühel patsiendil 10 000-st):
- minestus
- psoriaasi halvenemine (nahahaigus- ketendavad rooskad laigud nahal)
- väga kiiresti tekkiv paistetus, eriti huulte, silmade või keele piirkonnas, millega võivad kaasneda
äkilised hingamisraskused (angioödeem)

Ravi ajal Nebiscop´iga on väga üksikutel juhtudel teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
· Tervet keha hõlmavad allergilised reaktsioonid, mis väljenduvad lööbena nahal
(ülitundlikkusreaktsioonid)

Kroonilise südamepuudulikkuse kliinilises uuringus täheldati järgmiseid kõrvaltoimeid:

Väga sagedased kõrvaltoimed (esinevad rohkem kui 1-l patsiendil 10-st):
· aeglane südamelöögisagedus
· pearinglus

Sagedased kõrvaltoimed (esinevad rohkem kui 1-l patsiendil 100-st, kuid vähem kui 1-l 10-st):
· südamepuudulikkuse halvenemine
· madal vererõhk (minestamise tunne püsti tõusmisel)
· talumatus selle ravimi suhtes
· teatud kergemat tüüpi südamejuhtehäired, mis mõjutavad südame löögisagedust (AV-blokaadi
I aste)
· alajäsemete tursed (pahkluude turse)

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS NEBISCOP`i SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Nebiscop`i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg
viitab kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Nebiscop sisaldab
Toimeaine on nebivolool.
1 tablett sisaldab 5 mg nebivolooli, mis on ekvivalentne 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidiga.

Abiained on: laktoosmonohüdraat, krospovidoon tüüp A, poloksameer 188, povidoon K 30,
mikrokristalne tselluloos, magneesiumstearaat.

Kuidas Nebiscop välja näeb ja pakendi sisu

Nebiscop on valged, ümarad, kaksikkumerad tabletid, mille ühel poolel on ristpoolitusjoon
läbimõõduga 9 mm.
Tableti saab jagada võrdseteks veeranditeks.

Tabletid on PVC/PE/PVDC//Aluminiium blistrites 7, 10 ja 14 kaupa.
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100, 120 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Specifar S.A.
1, 28 Octovriou str., Ag. Varvara
123 51 Ateena
Kreeka

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Leedu: Nebiscop 5 mg tablets
Taani: Nebiscop, tabletter 5 mg
Läti: Nebiscop 5 mg tabletes



Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
CentralPharma Communications OÜ
Selise 26-11
Tallinn 13522
Tel: +372 6 015 540

Infoleht on viimati kooskõlastatud: veebruaris 2009.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nebiscop, 5 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 tablett sisaldab 5 mg nebivolooli, mis on ekvivalentne 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidiga.
INN. Nebivololum

Abiained: 85,96 mg laktoosmonohüdraati 1 tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
Valged, ümarad, kaksikkumerad tabletid, mille ühel poolel on ristpoolitusjoon läbimõõduga 9 mm.
Tableti saab jagada võrdseteks veeranditeks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi lisaks standardravile 70 aastastel ja
vanematel patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis
Suukaudseks manustamiseks.
Tablett või selle osad tuleks neelata piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega). Tabletti võib
võtta sõltumata söögiaegadest.

Hüpertensioon
Täiskasvanud
Üks tablett (5 mg) ööpäevas, eelistatult alati samal kellaajal.
Vererõhku alandav toime ilmneb 1...2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse
optimaalne
toime alles nelja nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku alandavate ravimitega
Beeta-adrenoblokaatoreid võib kasutada eraldi või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete
ravimitega.
Seni on vererõhku alandava toime suurenemist täheldatud vaid Nebiscop"i kombineerimisel 12,5...25
mg hüdroklorotiasiidiga.

Neerupuudulikkusega patsiendid
Neerupuudulikkusega patsientidele soovitatav algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Maksapuudulikkusega või maksfunktsiooni häirega patsientide kohta piisavad andmed puuduvad.
Seetõttu on Nebiscop tabletid neile patsientidele vastunäidustatud.

Eakad patsiendid
Üle 65-aastastele patsientidele soovitatav algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast
annust suurendada 5 mg-ni. Kuna üle 75-aastaste patsientide kohta piisavad andmed puuduvad, tuleb
neile patsientidele ravimit manustada ettevaatusega ja hoolikal jälgimisel.

Lapsed ja noorukid
Ravimit ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel, kuna puuduvad piisavad andmed efektiivsuse ja
ohutuse kohta selles populatsioonis.

Krooniline südamepuudulikkus (KSP)
Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi tuleb alustada annuse järk-järgulise suurendamisega
individuaalse optimaalse säilitusannuse saavutamiseni.

Eelneva kuue nädala jooksul peab patsiendi krooniline südamepuudulikkus olema stabiilne ilma ägeda
südamepuudulikkuse episoodideta. On soovitatav, et raviarst omaks kogemusi kroonilise
südamepuudulikkuse ravis.

Patsiendid, kes saavad kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid, kaasaarvatud diureetikume ja/või
digoksiini ja/või AKE inhibiitoreid ja/või angiotensiin II antagoniste, tuleb enne ravi alustamist
Nebiscop`iga nende ravimite annused kahe nädala jooksul stabiliseerida.

Annuste järk-järgulist suurendamist tuleb alustada 1 kuni 2 nädalase intervalliga vastavalt patsiendi
taluvusele:
1,25 mg nebivolooli annust suurendatakse 2,5 mg-ni üks kord ööpäevas, järgnevalt 5 mg üks kord
ööpäevas ja seejärel 10 mg-ni üks kord ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg
nebivolooli ööpäevas.

Esimese annuse ja iga järgneva suurendatud annuse manustamise järgselt peab patsient olema kogenud
raviarsti järelvalve all vähemalt kahe tunni jooksul, et veenduda seisundi stabiilsuses (eriti mis
puudutab vererõhku, südame löögisagedust, ülejuhtehäireid, südamepuudulikkuse süvenemise märke).
Kõrvaltoimete esinemine võib takistada kõigil patsientidel maksimaalse soovitatud annuse kasutamist.
Vajadusel võib annust järk-järgult vähendada ja vajadusel alustada taas annuse suurendamist.

Kui annuse tiitrimise faasis südamepuudulikkuse süveneb või pole ravim talutav, on soovitatav
nebivolooli annust vähendada või vajadusel kasutamine koheselt lõpetada (kui esineb raske
hüpotensioon, südamepuudulikkuse süvenemine koos ägeda kopsuödeemiga, kardiogeenne sokk,
sümptomaatiline bradükardia, või AV-blokaad).

Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi on üldjuhul pikaajaline.

Ravi nebivolooliga ei tohi katkestada järsku, sest see võib viia mööduva südamepuudulikkuse
süvenemiseni. Kui ravi katkestamine on siiski vajalik, tuleb annust vähendada järk-järgult 1-nädalaste
intervallidega poole võrra eelnevast doosist.

Neerupuudulikkusega patsiendid
Kerge ja mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel pole annust vaja kohandada, sest maksimaalne
talutav annus kohandatakse individuaalselt. Raske neerupuudulikkusega patsientide (seerumi
kreatiniin 250µmol/l) kohta andmed puuduvad. Seetõttu pole nebivolooli kasutamine nendel
patsientidel soovitatav.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Kogemused maksapuudulikkusega patsientidel on piiratud. Seetõttu on Nebiscop"i kasutamine
nimetatud
patsientidel vastunäidustatud.

Eakad patsiendid
Annust ei ole vajalik kohandada, sest maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt.

Lapsed ja noorukid
Ravimit ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel, kuna puuduvad piisavad andmed efektiivsuse ja
ohutuse kohta selles populatsioonis.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus nebivolooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,
- maksapuudulikkus või maksatalitluse häire,
- äge südamepuudulikkus, kardiogeenne sokk või südamepuudulikkuse dekompensatsiooniepisoodid,
mis vajavad intravenoosset inotroopset ravi,
- siinussõlme nõrkuse sündroom (sealhulgas sinuatriaalne-blokaad),
- 2. ja 3. astme atrio-ventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita),
- eelnevalt esinenud bronhospasm ja bronhiaalastma,
- ravimata feokromotsütoom,
- metaboolne atsidoos,
- bradükardia (südamefrekvents vähem kui 60 lööki minutis enne ravi algust),
- hüpotensioon (süstoolne vererõhk <90mmHg),
- rasked perifeerse verevarustuse häired.
- kombinatsioon floktafeniini ja ja sultopriidiga (vt ka lõik 4.5)

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vt ka lõik 4.8
Järgmised hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad üldiselt beeta-adrenoblokaatorite kohta.

Anesteesia.
Beetablokaator-ravi foonil väheneb rütmihäirete tekke oht üldasnesteesia sissejuhatamisel ning
intubatsioonil. Kui beetablokaad operatsiooni ettevalmistamisel katkestatakse, peab beeta-
adrenoblokaatori manustamise lõpetama vähemalt 24 tundi enne operatsiooni. Ettevaatus on vajalik
selliste anesteetikumide kasutamisel, mis põhjustavad müokardi depressiooni. Vagaalse reaktsiooni
eest saab patsienti kaitsta atropiini intravenoosse manustamisega.

Südameveresoonkond
Üldiselt ei või beeta-adrenoblokaatoreid ravimata südamepuudulikkusega haigetele manustada enne,
kui seisund on stabiliseerunud.

Südame isheemiatõvega haigetel peab beeta-adrenoblokaatoritega ravi lõpetama järk-järgult nt 1...2
nädala vältel. Vajadusel tuleb samal ajal alustada asendusraviga, et vältida stenokardia raskenemist.

Beeta-adrenoblokaatorid võivad indutseerida bradükardiat: kui pulss rahuolekus on vähem kui 50...55
lööki minutis ja/või patsiendil tekivad bradükardia sümptomid, tuleb annust vähendada.

Beeta-adrenoblokaatoreid peab ettevaatlikult manustama järgmistel juhtudel:
· patsientidele, kellel on perifeerse verevarustuse häired (Raynaud tõbi või Raynaud sündroom,
claudicatio intermittens), sest nende haiguste sümptomaatika võib süveneda;

· patsientidele, kellel on 1. astme AV-blokaad, sest beeta-adrenoblokaatorid pikendavad
ülejuhteaega,
· patsientidele, kellel on - retseptorite vahendusel tekkinud koronaararterite
vasokonstriktsioonist tingitud Prinzmetali stenokardia: beeta-adrenoblokaatorid võivad
suurendada stenokardiahoo sagedust ja kestvust.

Nebivolool kombinatsioonis verapamiili ning diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorite, I klassi
antiarütmikumide või tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega pole üldjuhul
soovitatav, detailide teadasaamiseks vt lõiku 4.5.

Ainevahetuse- ja endokriinsüsteem
Nebivolool ei mõjuta diabeetikutel veresuhkru taset. Sellest hoolimata peab diabeedi korral olema
ettevaatlik, sest nebivolool võib maskeerida hüpoglükeemia mõningaid sümptomeid (tahhükardia,
südamekloppimine).

Beeta-adrenoblokaatorid võivad hüpertüreoidismi korral varjata tahhükardiat. Ravi järsk katkestamine
võib neid sümptomeid tugevdada.

Hingamisteed.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidele peab adrenoblokaatoreid manustama
ettevaatlikult, sest hingamisteede konstriktsioonid võivad tugevneda.

Muud.
Patsientidele, kellel on olnud psoriaas, peab beetablokaatoreid andma hoolikalt kaalutledes.

Beeta-adrenoblokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja raskendada
anafülaktilisi reaktsioone.

Beeta-adrenoblokaatorid võivad põhjustada lakrimatsiooni vähenemist.

Ravi alustamine nebivolooliga kroonilise südamepuudulikkuse korral vajab regulaarset järelevalvet.
Annustamist ja manustamisviisi vt lõigus 4.2. Ravi ei tohi katkestada järsku, kui see ei ole
erakorraliselt näidustatud. Edasise informatsiooni saamiseks vt lõik 4.2.

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäired, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Kombinatsioonid, mis on vastunäidustatud:

Floktafeniin (NSAID): Beeta­adrenoblokaatorid võivad takistada südameveresoonkonna
kompensatoorseid reaktsioone, mis on seotud floktafeniini indutseeritud hüpotensiooni või sokiga.

Sultopriid (antipsühhootikum): nebivolooli ei tohiks samaaegselt manustada sultopriidiga, kuna
suureneb risk ventrikulaarse arütmia tekkeks.

Kombinatsioonid mida ei soovitata:

Klass I antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin,
meksiletiin, propafenoon): toime AV ülejuhteajale võib potentseeruda ja negatiivne inotroopne toime
tugevneda (vt lõik 4.4).
Verapamiili/diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorid: negatiivne mõju kontraktiilsusele ja AV
ülejuhtele. Verapamiili intravenoosne manustamine patsientidele, kes samaaegselt saavad ravi beeta-
adrenoblokaatoritega võib viia tõsise hüpotensioonini ja AV blokaadini (vt lõik 4.4)

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained (klonidiin, guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa,
rilmenidiin): samaaegne kasutamine koos tsentraalselt toimivate hüpertensiooni ravimitega võib
tsentraalset sümpaatilist toonust vähendades halvendada südamepuudulikkuse seisundit (südame
löögisageduse ja südame väljutusmahu langus, vasodilatatsioon) (vt lõik 4.4). Ravimi kasutamise
järsul lõpetamisel, võib suureneda nn tagasilöögi efekt.

Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatusega:

Klass III antiarütmikumid (amiodaroon): toime AV ülejuhteajale võib potentseeruda.

Anesteetikumid (inhaleeritavad): beeta-adrenoblokaatorite ja anesteetikumide samaaegne kasutamine
võib pärssida reflekstahhükardiat ja sellega suurendada hüpotoonia tekkimise ohtu. (vt lõik 4.4).
Üldjuhul tuleb vältida beeta-adrenoblokaatorite ravi järsku lõpetamist. Kui kasutatakse Nebiscop
tablette, tuleb sellest anestesioloogi teavitada
.
Insuliin ja suukaudsed antidiabeetikumid. Kuigi nebivolool ei mõjuta glükoosi sisaldust veres, võib
see maskeerida hüpoglükeemia mõningaid sümptomeid (südamekloppimine, tahhükardia).

Baklofeen (antispastiline aine), amifostiin (antineoplastiline aine): samaaegne kasutamine
antihüpertensiivsete ravimitega suurendab tõenäoliselt vererõhu langust, seega tuleb
antihüpertensiivsete ravimite annust vastavalt kohandada.

Meflokviin (malaariavastane ravim): teoreetiliselt võib beeta-aderenoblokaatoritega koosmanustamine
soodustada QT- intervalli pikenemist.

Kombinatsioonid, mille kasutamisel tuleb olla tähelepanelik:

Südameglükosiidid. Südameglükosiidid võivad koos beeta-adrenoblokaatoritega pikendada AV
ülejuhteaega.
Nebivolooliga tehtud kliinilistel uurimistel siiski niisugust koostoimet ei täheldatud. Nebivolool ei
mõjuta digoksiini kineetikat.
Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorid (amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin,
nikardipiin, nimodipiin, nitrendipiin): samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni ohtu ja
südamepuudulikkusega patsientide puhul ei saa välistada vatsakese pumba funktsiooni edasist
halvenemist.

Antipsühhootikumid, antidepressandid (tritsüklilised, barbituraadid ja fenotiasiinid), orgaanilised
nitraadid ning samuti teised antihüpertensiivsed ained: samaaegne kasutamine võib tugevdada beeta-
adrenoblokaatorite hüpotensiivset toimet (aditiivne toime).

MSPVA-mittesteroidsed põletikuvastased ained: ei mõjuta nebivolooli vererõhku langetavat toimet.
Märkimisväärne on see, et väikse päevase antitrombootilise annuse atsetüülsalitsüühappe (nt 50 või
100 mg) kasutamine koos nebivolooliga on ohutu.

Sümpatomimeetilised ained: Samaaegne kasutamine võib toimida vastupidiselt beeta­
adrenoblokaatorite toimele. Beeta-adrenergilised ained võivad viia takistamatu alfa-adrenergilise
aktiivsuse korral nii sümpaatomimeetiliste ainete alfa- kui ka beeta-adrenergiliste toimeteni
(hüpertensiooni risk, raske bradükardia ja südame blokaadi oht).

Farmakokineetilised koostoimed:

Kuna CYP2D6 isoensüüm osaleb nebivolooli ainevahetuses, võib samaaegne manustamine koos
ainetega mis inhibeerivad seda ensüümi, eriti paroksetiin, fluoksetiin, tioridasiin, kinidiin, terbinafiin,
bupropioon, klorokviin ja levomepromasiin viia nebivolooli suurenenud plasmasisaldusele,
põhjustades rasket bradükardiat ja kõrvaltoimeid.

Koosmanustamine tsimetidiiniga suurendab nebivolooli sisaldust plasmas, kuid ei mõjuta selle
kliinilist toimet. Ranitidiini samaaegne kasutamine ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Kuna
nebivolooli soovitatakse võtta söögi ajal ja antatsiide söögiaegade vahel, võib mõlemaid ravimeid
koos kasutada.

Kombineerides nebivolooli nikardipiiniga suureneb veidi mõlema aine sisaldus plasmas, ilma et
kliiniline toime muutuks. Alkoholi, furosemiidi või hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei
mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Nebivolool ei mõjuta varfariini farmakokineetikat ja
farmakodünaamikat.

4.6 Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal.
Nebivolool omab farmatseutilisi toimeid, mis võivad olla kahjulikud rasedusele ja/või lootele ja/või
vastsündinule. Beeta-adrenoblokaatorid vähendavad platsenta verevarustust, mis võib põhjustada loote
kasvupeetust, loote surma, nurisünnitust ja enneaegset sünnitust. Lisaks võivad lootel ja vastsündinul
ilmneda ebasoovitavad toimed (hüpoglükeemia ja bradükardia). Kui ravi beeta­adrenoblokaatoritega
raseduse ajal on vajalik, siis tuleks eelistada selektiivseid beeta­adrenoblokaatoreid. Nebivolooli ei
tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole just tingimata vajalik. Kui ravi nebivolooliga peetakse
vajalikuks, siis tuleb jälgida emaka-platsenta verega varustatust ning loote kasvu. Juhul kui ilmnevad
kahjulikud toimed rasedusele või lootele, tuleb kaaluda alternatiivset ravi. Vastsündinut tuleb hoolikalt
jälgida. Üldjuhul võivad hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid ilmneda esimese kolme elupäeva
jooksul.

Kasutamine imetamise ajal.
Loomkatsed on näidanud, et nebivolool eritub rinnapiima. Ei ole teada, kas nebivolool eritub inimese
rinnapiima. Enamus beeta­adrenoblokaatoritest, eriti lipofiilsed ained nagu nebivolool ja tema
aktiivsed metaboliidid, erituvad erinevas hulgas emapiima. Seega ei ole rinnaga toitmine nebivolooli
kasutamise ajal soovitatav.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Nebivolooli toime kohta sõidukite juhtimisele ja kasutamisele, ei ole uuringuid läbi viidud.
Farmakodünaamilised uurimised on näidanud, et nebivolool ei mõjuta psühhomotoorset talitlust.
Mõned patsiendid võivad kogeda kõrvatoimeid (vt lõik 4.8), mis on enamjaolt seotud vererõhu
langusega, nt pearinglus või minestamine. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleks hoiduda sõiduki
juhtimisest ja teistest tähelepanu nõudvatest tegevustest. Need sümptomid võivad tõenäolisemalt
ilmneda ravi alguses või peale annuse suurendamist.

4.8 Kõrvaltoimed


Kõrvaltoimed, mis tekivad hüpertensiooni ja kroonilist südamepuudulikkus (KSP) põdevatel
patsientidel, on tulenevalt põhihaiguste erinevusest esitatud eraldi.

Hüpertensioon
Enamus kõrvatoimetest alltoodud tabelis on loetletud organsüsteemide kaupa ja järjestatud
esinemissageduse järgi

ORGANSÜSTEEM Sage
Aeg-ajalt
Väga
Teadmata
(1/100 kuni <1/10) (1/1000 kuni
harv(1/10000)
1/100)
Immuunsüsteemi
angioneurootiline
ülitundlikkus
häired
ödeem
Psühhiaatrilised
Õudusunenäod,


häired
depressioon
Närvisüsteemi Peavalu,
pearinglus,

Minestamine/sünko
häired
paresteesia op
Silmakahjustused

Halvenenud


nägemine
Südame häired

Bradükardia,


südame
puudulikkus,
aeglustunud AV-
juhtivus/AV
blokaad
Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon,


claudicatio
intermittens"i
raskenemine
Respiratoorsed,
Düspnoe Bronhospasm


rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired Kõhukinnisus,
düspepsia,


iiveldamine,
meteorism,
kõhulahtisus
oksendamine
Naha- ja

Pruuritus,
psoriaasi ägenemine
nahaaluskoe
erütematoosne naha
kahjustused
punetus
Reproduktiivse

impotensus


süsteemi ja
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Väsimus,
turse

manustamiskoha
reaktsioonid


Lisaks on mõnel beeta-adrenoblokaatoril kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid: hallutsinatsioonid,
psühhoosid, segasusseisundid, külmad ja tsüanootilised jäsemed, Raynaud" sündroom, kuivad silmad
ja praktolooltüüpi okulo-mukokutaanne toksilisus.

Beeta-adrenoblokaatorid võivad põhjustada vähenenud lakrimatsiooni.

Krooniline südamepuudulikkus
Andmed kõrvaltoimete kohta südamepuudulikkusega patsientidel põhinevad ühe platseebokontrolliga
uuringu tulemustel, milles osales 1067 nebivolooli saanud patsienti ja 1061 platseebot saanud
patsienti.
Nimetatud uuringus esines vähemalt võimaliku põhjusliku seosega kõrvaltoimeid 449-l (42,1%)
nebivolooli kasutanud patsiendil ning 334-l (31,5%) platseebot kasutanud patsiendil. Nebivolooli
kasutanud patsientidel esinenud sagedasemad kõrvaltoimed olid bradükardia ja pearinglus, mõlemad
esinesid ligikaudu 11%-l patsientidest. Vastavad esinemissagedused platseebogrupis olid 2% ja 7%.

Alljärgnevalt on toodud kõik sellised kõrvaltoimed, mis olid vähemalt võimalikus põhjuslikus seoses
nebivolooli kasutamisega ja mis on olulised kroonilise südamepuudulikkuse ravis:

- Südamepuudulikkuse süvenemine 5,8%-l nebivolooli saanud patsientidel võrreldes 5,2% platseebot
saanud patsientidega.
- Posturaalsest hüpotensioonist teatati 2,1% -l nebivolooli saanud patsientidest võrreldes 1,0%
platseebot saanud patsientidega.
- Ravimi talumatust esines 1,6%-l nebivolooli patsientidel võrreldes 0,8% platseebot saanud
patsientidega.
- Esimese astme AV blokaad esines 1,4%-l nebivolooli saanud patsientidest võrreldes 0,9% platseebot
kasutanud patsientidega.
- Alajäseme tursest teatati 1,0%-l nebivolooli saanud patsientidest võrreldes 0,2% platseebot
kasutanud patsientidega.

4.9 Üleannustamine

Nebivolooli üleannustamise kohta andmed puuduvad.

Sümptomid
Beeta-adrenoblokaatorite üleannustamise sümptomid on: bradükardia, hüpotensioon, bronhospasmid
ja äge südamepuudulikkus.

Ravi
Üleannustamise või ülitundlikkusreaktsiooni korral peab haiget pidevalt jälgima ja rakendama
intensiivravi. Tuleb kontrollida veresuhkru taset. Seedetraktis oleva toimeaine imendumist tuleb
takistada maoloputuse ning aktiivsöe ja lahtistite andmisega. Vajaduse korral rakendada kunstlikku
hingamist. Bradükardia või kõrgenenud vagotoonia ravimiseks tuleb manustada atropiini või
metüülatropiini.
Hüpotoonia ja soki ravimiseks manustada plasmat/plasmaasendajaid ning vajaduse korral
katehhoolamiine. Beeta-adrenoblokaatorite toimet saab nõrgendada, süstides aeglaselt veeni
isoprenaliini, alates annusest umbes 5 µg/min või dobutamiini, alates annusest 2,5 µg/min, kuni on
saavutatud soovitud efekt. Refraktaarsetel juhtudel tuleb kasutada isoprenaliini koos dopamiiniga. Kui
need meetmed ei anna soovitud tulemusi, tuleks kaaluda glükagooni manustamist intravenoosselt
50...100 µg/kg. Vajaduse korral võib süstimist tunni möödumisel korrata ja kui vaja, järgnevalt teha
glükagooni infusioon annuses 70 µg/kg/tunnis. Ekstreemsetel juhtudel raviresistentse bradükardia
korral tuleb haigele paigaldada südame tehisrütmur.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: selektiivne beeta-adrenoblokaator. ATC-kood: C07AB12.

Nebivolool on kahe enantiomeeri, SRRR-nebivolooli (ehk d-nebivolooli) ja RSSS-nebivolooli (ehk l-
nebivolooli) ratseemiline segu. See ühendab kahte farmakoloogilist toimet:

· nebivolool on konkureeriv ja selektiivne beeta-retseptori antagonist: see toime omistatakse
SRRR-enantiomeerile (d-enantiomeerile),
· nebivoloolil on nõrk veresooni laiendav toime, arvatavasti koostoime tõttu Larginiini/
lämmastikoksiidi ainevahetusega.


Nebivolooli ühekordsel ja korduval manustamisel väheneb südame löögisagedus ja alaneb vererõhk
puhkeolekus ja füüsilise koormuse korral, seda nii normaalse kui ka kõrgenenud vererõhuga
patsientidel.
Antihüpertensiivne toime säilib ka pikaajalise ravi korral.

Nebivoloolil puudub terapeutilises annuses alfa-adrenergiline antagonism.

Hüpertensiivsete patsientide lühiajalisel või kauakestval ravil nebivolooliga süsteemne vaskulaarne
resistentsus väheneb. Vaatamata südame löögisageduse vähenemisele ei vähene südame minutimaht
oluliselt ei rahuolekus ega füüsilisel koormusel tänu samaaegsele löögimahu suurenemisele. Selliste
hemodünaamiliste erinevuste kliiniline olulisus võrreldes beeta-1 retseptorite antagonistidega, pole
veel täielikult selge.

Nebivolool suurendab hüpertensiivsetel patsientidel NO-vahendatud vaskulaarset vastust
atsetüülkoliinile, mis on endoteeli düsfunktsiooniga patsientidel vähenenud.

2128 stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega (normipärase või häiritud vasaku vatsakese
väljutusfraktsiooniga - keskmine LVEF: 36±12.3%, jaotunud järgmiselt: LVEF vähem kui 35% 56%-
st patsientidest, LVEF vahemikus 35% ja 45% 25%-st patsientidest, ning LVEF suurem kui 45% 19%-
l patsientidest) patsientidega 70 eluaasta (keskmine vanus 75,2 aastat) läbiviidud suremuse-
haigestumuse platseebokontrolliga uuringus, kus patsiendid said lisaks standardravile 20 kuu jooksul
nebivolooli, pikendas nebivolool standardraviga võrreldes oluliselt surmlõppe tekkimise ja
kardiovaskulaarsetel põhjustel hospitaliseerimise aega (efektiivsuse esmane tulemusnäitaja) ning
vähendas suhtelist riski 14% võrra võrreldes platseeboga (absoluutne vähenemine: 4,2%).
Nimetatud riski vähenemine saavutati 6 kuud kestnud ravi järel ja kestis kogu ravi vältel (keskmine
kestus 18 kuud). Nebivolooli toime ei sõltunud uuritud populatsioonis ei vanusest, soost ega vasaku
vatsakese väljutusfraktsioonist. Üldsuremus ei olnud statistiliselt erinev võrreldes platseeboga
(absoluutne vähenemine: 2,3%).

Nebivolooliga ravitud patsientidel täheldati ka äkksurmade vähenemist (4,1% vs. 6,6%, suhteline
vähenemine 38%).

In vitro ja in vivo loomkatsete põhjal ei ole nebivoloolil sisemist sümpatomimeetilist aktiivsust.

In vitro ja in vivo loomkatsete põhjal ei ole nebivolooli farmakoloogilistel annustel membraane
stabiliseerivat toimet.

Tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud nebivolool märkimisväärselt maksimaalset koormustaluvust ega
vastupidavust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Nebivolool on lipofiilne, kardioselektiivne beeta-adrenoblokaator, millel puuduvad ISA ja membraani
stabiliseerivad omadused (l-enantiomeer). See omab ka nitraatoksiidi vahendatud vasodilatatoorset
toimet (d-enantiomeer).

Imendumine
Suu kaudu manustades imenduvad mõlemad nebivolooli enantiomeerid kiiresti. Toit ei mõjuta
nebivolooli imendumist. Nebivolooli võib võtta söögiaegadest sõltumatult.

Metabolism
Nebivolool metaboliseerub täielikult, osaliselt tekib aktiivseid hüdroksümetaboliite. Nebivolool
metaboliseerub alitsüklilise ja aromaatse hüdroksüleerimise, N-dealküleerimise ja glükuronideerimise
kaudu; lisaks moodustuvad hüdroksümetaboliitide glükuroniidid. Nebivolooli metabolism
hüdroksüleerimise teel on CYP2D6-sõltuva geneetilise oksüdatiivse polümorfismi aluseks. Suu kaudu
antava nebivolooli biosaadavus on nendel kiiresti metaboliseerivatel isikutel keskmiselt 12% ja
aeglaselt metaboliseerivatel inimestel peaaegu täielik. Püsikontsentratsiooni tingimustes ja sama
annuse korral on muutumatu nebivolooli maksimaalne kontsentratsioon plasmas aeglaselt
metaboliseerijatel umbes 23 korda kõrgem kui kiiresti metaboliseerijatel. Võrreldes muutumatu aine ja
aktiivsete metaboliitide summaarset hulka, on maksimaalsete plasmakontsentratsioonide erinevus
1,3...1,4-kordne. Metaboliseerimise kiiruse erinevuse tõttu peab Nebiscop tablette annustama alati
vastavalt haige individuaalsele vajadusele. Aeglaselt metaboliseerijad võivad vajada väiksemaid
annuseid.

Annuse kohandamine on vajalik üle 65-aastastel patsientidel, neeru- ja maksapuudulikkusega
patsientidel (vt lõik 4.2).

Kiiresti metaboliseerijatel on nebivoloolenantiomeeride eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 10
tundi. Aeglaselt metaboliseerijatel on see 3...5 korda pikem. Kiiresti metaboliseerijatel on plasmas
RSSS-enantiomeeri sisaldus veidi kõrgem kui SRRR-enantiomeeril. Aeglaselt metaboliseerijatel on
see erinevus suurem. Kiiresti metaboliseerijatel on mõlema enantiomeeri hüdroksümetaboliitide
elimineerimise poolväärtusaeg keskmiselt 24 tundi ja aeglaselt metaboliseerijatel umbes kaks korda
pikem.

Nebivolooli püsikontsentratsioon plasmas saabub enamusel patsientidest (kiiresti metaboliseerijatel)
24 tunni jooksul, hüdroksümetaboliitidel mitme päeva pärast. 1...30 mg nebivolooli annuste puhul on
plasmakontsentratsioon annusest sõltuv. Vanus ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat.

Jaotumine
Mõlemad enantiomeerid on plasmas seotud peamiselt albumiinidega.

Plasmavalkudega on seotud 98,1% SRRR-nebivoloolist ja 97,9% RSSS-nebivoloolist.

Jaotusruumala on vahemikus 10,1 ja 39,4l/kg.

Eritumine
Nädal pärast manustamist on annusest 38% eritunud neerude kaudu ja 48% väljaheitega. Neerude
kaudu eritub muutumatult vähem kui 0,5% annusest.

5.3 Prekliinilised ohtusandmed

Põhinedes genotoksilisuse ja potentsiaalse kartsinogeensuse konventsionaalsetele uuringutele, ei näita
prekliinilised andmed mingit ohtu inimesele.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat
Krospovidoon tüüp A
Poloksameer 188
Povidoon K 30
Mikrokristalne tselluloos
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on läbipaistvates PVC/PE/PVDC//Aluminiium blistrites 7, 10 ja 14 kaupa.
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 100, 120 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks


Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA
Specifar S.A.
1, 28 Octovriou str., Ag. Varvara
123 51 Ateena
Kreeka


8. MÜÜGILOA NUMBER

619709


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2009.