Nitrocine - infusioonilahuse kontsentraat (1mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nitrocine, 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ampull (10 ml) sisaldab 10 mg glütserüültrinitraati (GTN) 10 ml isotoonilises lahuses.

Üks pudel (50 ml) sisaldab 50 mg glütserüültrinitraati 50 ml isotoonilises lahuses.

INN. Nitroglycerinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: glükoos.

10 ml ampull sisaldab 0,48 g glükoosi annuse kohta.

50 ml pudel sisaldab 2,472 g glükoosi annuse kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat

Lahus on selge, värvitu ja lõhnatu vedelik.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Raskekujuline stenokardia (nt vasospastiline stenokardia). Äge müokardiinfarkt.

Äge vasaku vatsakese puudulikkus.

Hüpertensiivne kriis koos südamepuudulikkuse riskiga. Juhitav hüpotensioon kirurgiliste operatsioonide ajal.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamine on individuaalne, sõltudes patsiendi kliinilistest ja hemodünaamilistest näitajatest ning ravivastusest.

Glütserüültrinitraadi (GTN) annus on 0,75...8 mg GTN/h, harva 10 mg GTN/h.

Ägeda koronaarsündroomiga patsientidel tuleks kasutada annust 2...8 mg GTN/h (33...133 mikrogrammi/min).

Ägeda vasaku vatsakese puudulikkuse (kopsuturse) ja ägeda müokardi infarkti korral: alustada aeglase intravenoosse infusiooniga 1 mg GTN 3 minuti jooksul, edasi pidevinfusioon 2...8 mg GTN/h 1...2 ööpäeva.

Hüpertensiivne kriis: 2...8 mg GTN/h infusioonina, jälgides pidevalt vererõhku ja südame löögisagedust. Juhitav hüpotensioon: sõltuvalt anesteesia meetodist ja soovitud vererõhu väärtustest

2...10 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta/min. Vajalik EKG monitooring ja invasiivne vererõhu mõõtmine.

GTN i.v. annustamist peab kohandama, et saavutada soovitud kliiniline ravivastus.

Glütserüültrinitraadi ohutust ja efektiivsust lastel pole tõestatud.

Eripopulatsioonid

•Eakad

Puuduvad tõendid annuse kohandamise vajalikkuse kohta eakatel.

•Lapsed

Glütserüültrinitraadi ohutust ja efektiivsust lastel ei ole kindlaks tehtud.

•Neeru- ja maksapuudulikkus

Raske maksa- või neerupuudulikkusega patsientidel võib olla vajalik täiendav annuse korrigeerimine ja neid tuleks täiendavalt jälgida.

Manustamisviis

Glütserüültrinitraadi lahust võib manustada lahjendatult või lahjendamata, lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

•Ülitundlikkus glütserüültrinitraadi, teiste nitraatide, või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes

•Äge vereringe puudulikkus (šokk, tsirkulatoorne kollaps)

•Kardiogeenne šokk, kui ei ole tagatud vasaku vatsakese piisavalt kõrge lõppdiastoolne rõhk

•Väljendunud hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg)

•Raskekujuline hüpovoleemia

•Raskekujuline aneemia

•Müokardi puudulikkus, tingituna obstruktsionist, aordi- või mitraalklapi stenoosist, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia või konstriktiivne perikardiit

•Südame tamponaad

•Koljusisese rõhu tõusuga seotud seisundite korral

•Nitrocine`t ei tohi manustada samaaegselt fosfodiesteraasi inhibiitoritega tüüp 5 (PDE5) (sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil), kuna PDE5 inhibiitorid võivad võimendada GTN vasodilateerivat toimet, mille tulemuseks on raske hüpotensioon (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

•Nitraadiravi ajal ei tohi kasutada guanülaadi tsüklaasi stimulaatorit riotsiguaati (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erilist ettevaatust ja meditsiinilist järelvalvet nõuavad:

• Madala täitumisrõhuga äge müokardiinfarkt või vasaku vatsakese funktsiooni kahjustus (vasaku vatsakese puudulikkus), tuleb vältida süstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg
• Kalduvus ortostaatilistele vereringehäiretele

Kirjeldatud on tolerantsuse teket ja rist-tolerantsuse teket teiste nitraatide suhtes.

Vähemalt 24 tunni jooksul (tadalafiili korral 48 tunni jooksul) ei tohi glütserüültrinitraadi lahust kasutada patsientidel, kes võtavad fosfodiesteraasi inhibiitoreid sisaldavaid ravimeid (nt sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil). Glütserüültrinitraadi ravi saavaid patsiente tuleb hoiatada, et nad ei võtaks fosfodiesteraasi inhibiitoreid sisaldavaid ravimeid (nt sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil) (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Glütserüültrinitraadiravi ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist, kuna see võib tugevdada glütserüültrinitraadi vererõhku alandavat ja veresooni laiendavat toimet.

Hüpokseemia

Ettevaatust tuleb rakendada raskekujulisest aneemiast (sh G6PD puudusest tingitud vormid) põhjustatud arteriaalse hüpokseemiaga patsientide puhul, kuna nendel patsientidel on nitroglütseriini biotransformatsioon vähenenud.

Sarnaselt tuleb olla ettevaatlik patsientidega, kellel on kopsuhaigusest või isheemilisest südamepuudulikkusest tingitud hüpokseemia ja/või ventilatsiooni/perfusiooni tasakaaluhäire.

Stenokardia, müokardiinfarkti või ajuisheemiaga patsientidel esineb sageli väikeste hingamisteede anormaaliaid (eriti alveolaarset hüpoksiat).

Sel juhul esineb kopsudes vasokonstriktsioon, mis lokaliseerib kopsuperfusiooni alveolaarse hüpoksia aladelt paremini ventileeritud piirkondadesse (vt ka lõik 4.8). Nitroglütseriinil, mis on tugev vasodilataator, võib olla sellise protektiivse vasokonstriktsiooni suhtes vastupidine toime, mille tagajärjel suureneb halvasti ventileeritud piirkondade perfusioon, mis süvendab perfusiooni/ventilatsiooni tasakaalu häiret ning vähendab veelgi hapniku arteriaalset osarõhku.

Methemoglobineemia

Pärast GTN-ravi on teatatud methemoglobineemiast. Methemoglobineemia ravi metüleensinisega on vastunäidustatud glükoos-6- fosfaat-dehüdrogenaasi puudulikkuse või methemoglobiini reduktaasi puudulikkusega patsientidel (vt ka lõik 4.9).

Polüetüleenist (PE), polüpropüleenist (PP) või polütetrafluoretüleenist (PTFE) materjalid on sobilikud glütserüültrinitraadi lahuse infundeerimiseks. Polüvinüülkloriidist (PVC) ja polüuretaanist (PU) infusioonimaterjalid on samas indutseerinud toimeaine kadu adsorptsiooni tõttu. Nende materjalide kasutamisel tuleb annust kohandada vastavalt patsiendi vajadustele.

Lahus sisaldab glükoosi; sellega peab arvestama suhkurtõvega patsientide puhul. 10 ml ampull sisaldab 0,48 g glükoosi annuse kohta. 50 ml pudel sisaldab 2,472 g glükoosi annuse kohta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne vererõhku langetavate ravimite (nt beetablokaatorid, kaltsiumikanal antagonistid, vasodilataatorid (nt PDE5 inhibiitorid nagu vardenafiil, tadalafiil, sildenafiil), AKE-inhibiitorid, monoamiini oksüdaasi inhibiitorid, diureetikumid ja/või alkohol) manustamine võib tugevdada glütserüültrinitraadi hüpotensiivset toimet. See võib juhtuda ka neuroleptikumide ja tritsükliliste antidepressantidega.

Glütserüültrinitraadi vererõhku langetav toime tugevneb, kui seda kasutatakse koos fosfodiesteraasi inhibiitoritega (nt sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). See võib viia eluohtlike kardiovaskulaarsete komplikatsioonide tekkeni. Patsiente, kes on hiljuti kasutanud fosfodiesteraasi inhibiitoreid, ei tohi seetõttu ravida glütserüültrinitraadi lahusega vähemalt 24 tunni jooksul (tadalafiili puhul 48 tunni jooksul).

Uuringud näitavad, et glütserüültrinitraadi manustamine koos dihüdroergotamiiniga (DHE) võib suurendada DHE taset ja tugevdada viimase vererõhku tõstvat toimet. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata südame isheemiatõvega patsientidele, sest dihüdroergotamiin on glütserüültrinitraadi toime antagonist ja võib põhjustada koronaarset vasokonstriktsiooni.

Glütserüültrinitraadi samaaegne manustamine koos atsetüülsalitsüülhappega võib võimendada glütserüültrinitraadi vererõhku langetavat toimet.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained, v.a atsetüülsalitsüülhape, võivad vähendada ravivastust GTN- ile.

Sapropteriin (tetrahüdrobiopteriin, BH4) on lämmastikoksiidi süntetaasi kofaktor. Ettevaatus on soovitatav sapropteriini sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel koos kõigi ainetega, mis põhjustavad vasodilatsiooni, mõjutades lämmastikoksiidi (NO) metabolismi või toimet, kaasa arvatud klassikalised lämmastikoksiidi (NO) doonorid (nt glütserüültrinitraat (GTN), isosorbiitdinitraat (ISDN), isosorbiit-5-mononitraat (5-ISMN) ja teised).

Hepariini ja glütserüültrinitraadi samaaegne intravenoosne manustamine võib viia hepariini osalise toime kadumiseni.

Samaaegne koe plasminogeeni aktivaatori (tPA) (nt alteplaas) ja gütserüültrinitraadi infusioon võib maksa verevoolu suurendades kiirendada tPA plasma kliirensit.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Erinevate manustamisviisidega reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidel ja küülikutel ei näidanud mingit mõju paaritumise, viljakuse ja üldise reproduktiivse parameetritele.

Puuduvad andmed GTN-i toime kohta inimese fertiilsusele.

Rasedus

Arengutoksilisuse uuringutes rottidel ja küülikutel ei ilmnenud isegi emasloomale toksiliste annuste puhul mingeid toimeid embrüole, lootele ega noorloomadele.

Siiski, puuduvad adekvaatsed hästi kontrollitud uuringud rasedatel naistel.

Kuna loomkatsed ei ennusta alati reaktsiooni inimestel, tohib glütserüültrinitraati raseduse ajal kasutada ainult äärmisel vajadusel ja ainult arsti juhendamisel ja pideva järelvalve all.

Imetamine

Olemasolevad tõendid pole piisavad selgitamaks riski imikule ravimi kasutamisel rinnaga toitmise ajal.

On andmeid, et nitraadid erituvad rinnapiima ja võivad imikutel põhjustada methemoglobineemiat. Rinnapiima eritumise ulatus pole kindlaks tehtud. Riski rinnatoidul olevale lapsele ei saa välistada.

Otsus imetamise katkestamise või glütserüültrinitraat-ravi katkestamise/mittealustamise kohta tuleb langetada võttes arvesse imetamise kasulikkust lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Glütserüültrinitraat võib mõjutada patsiendi reaktsiooni, nii et tema võime juhtida autot või käsitseda masinaid on halvenenud. See toime suureneb kombinatsioonis alkoholiga.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete sagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10,000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Nitrocine manustamise ajal on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

Orgaaniliste nitraatide kasutamisel on täheldatud tõsist vererõhulangust ja see väljendub iivelduse, oksendamise, rahutuse, kahvatuse ja liigse higistamisena.

Nitrocine kasutamine võib ajutiselt põhjustada hapniku hulga vähenemist arteriaalses veres seoses vere relatiivse ümberjaotumisega hüpo-ventileeritud alveolaarpiirkonda. See võib koronaarhaigust põdeval patsiendil põhjustada müokardi isheemiat.

Sarnaselt teistele nitropreparaatidele tekib ka GTN’i kasutamisel sageli tserabraalse vasodilatsiooni tõttu annusest sõltuv peavalu, mis taandub ravi jätkamisel. Kui peavalu püsib katkendliku ravi ajal, võib seda ravida nõrkade valuvaigistitega. Ravile mittealluv peavalu on näidustuseks GTN-i annuse vähendamiseks või ravi lõpetamiseks.

Kerget reflektoorset südame löögisageduse suurenemist võib vältida, kasutades vajadusel kombineeritud ravi beetablokaatoritega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid:

−Vererõhu langus ≤90 mmHg

−Kahvatus

−Higistamine

−Nõrk pulss

−Reflektoorne tahhükardia

−Kollaps

−Sünkoop

−Posturaalne pearinglus

−Peavalu

−Asteenia

−Pearinglus

−Iiveldus

−Oksendamine

−Kõhulahtisus

Teisi orgaanilisi nitraate manustanud patsientidel on täheldatud methemoglobineemiat. Glütserüültrinitraadi biotransformatsioonil vabanevad nitriti ioonid, mis võivad põhjustada methemoglobineemiat ja tsüanoosi koos kaasneva tahhüpnoe, ärevuse, teadvuskao ja südame seiskumisega. Ei saa välistada, et glütserüültrinitraadi üleannustamine võib põhjustada sellist kõrvaltoimet.

Väga suurte annuste puhul võib tõusta intrakraniaalne rõhk. See võib viia tserebraalsete sümptomiteni.

Üldine ravi:

−Ravimi manustamise lõpetamine

−Üldine ravi nitraatidega seotud hüpotensiooni korral:

OPatsient peab heitma pikali pea madalamal ja jalad kõrgemal või vajadusel koos kompresssidemega jalgadel

OHapniku manustamine

OVeremahu suurendamine (i.v. vedelikud)

OSpetsiifiline šoki ravi (intensiivravi osakonnas)

Spetsiifiline ravi:

−Vererõhu tõstmine, kui see on väga madal

−Vasokonstriktori manustamine, nt norepinefriinvesinikkloriid.

−Methemoglobineemia ravi:

•Valikravi kas C-vitamiini, metüleensinise või toluidiinsinisega

•Hapniku manustamine (vajadusel)

•Kunstliku hingamise alustamine

•Hemodialüüs (vajadusel)

−Methemoglobineemia ravi metüleensinisega on vastunäidustatud glükoos-6- fosfaat- dehüdrogenaasi puudulikkuse või methemoglobiini reduktaasi puudulikkusega patsientidel (vt ka lõik 4.4) Kui see ravi on vastunäidustatud või ei ole efektiivne, on soovitatav verevahetus ja/või erütrotsüütide ülekanne.

−Elustamine

Hingamise ja vereringe seiskumise korral tuleb otsekohe alustada elustamisega.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südamehaiguste korral kasutatavad vasodilataatorid, orgaanilised nitraadid ATC-kood: C01DA02

Farmakodünaamilised toimed

Glütserüültrinitraat põhjustab veresoonte silelihaste relaksatsiooni ja seeläbi kutsub esile vasodilatatsiooni. Glütserüültrinitraat lõõgastab nii perifeerseid arterid kui veene. Viimane toime suurendab venoosset mahtuvust ja seeläbi vähendab venoosse vere naasmist südamesse, sellega seoses väheneb südame vatsakeste maht ja täitumisrõhk (eelkoormus).

Toime arteritele ja suurtes annustes ka arterioolidele vähendab süsteemset vaskulaarset resistentsust (järelkoormus). See omakorda vähendab südame koormust.

Toime nii eel- kui järelkoormusele viib südame hapnikutarbimise vähenemiseni.

Lisaks põhjustab glütserüültrinitraat verevoolu ümberjaotumist südame subendokardiaalsetesse osadesse, kus koronaarne vereringe on osaliselt häiritud arteriosklerootiliste muutuste tõttu. Viimati mainitud toime on tõenäoliselt tingitud suurte koronaarveresoonte valikulisest laienemisest. Nitraatide poolt põhjustatud kollateraalarterite dilateerumine parandab poststenootilise müokardi perfusiooni. Nitraadid laiendavad ka ekstsentrilist stenoosi, kuna toimivad vastupidiselt võimalikele konstriktsiooni põhjustavatele teguritele koronaaride ahenemiskohas, mis mõjutavad sinna kinnituvate silelihaste residuaalkaart. Nitraadid lõõgastavad ka koronaarspasme.

On tõestatud, et nitraadid parandavad puhke- ja koormuspuhust hemodünaamikat südame paispuudulikkusega patsientidel. Selle kasuliku toime saavutamisel on kaasatud mitmed mehhanismid, sealhulgas klappide regurgitatsiooni vähenemine (vatsakeste dilatatsiooni vähenemise tõttu) ja südamelihase hapnikuvajaduse vähenemine.

Hapnikuvajaduse vähenemisel ja hapnikuga varustatuse paranemisel väheneb südamelihase kahjustuse piirkond. Seetõttu võib glütserüültrinitraat olla kasulik valitud müokardiinfarktipatsientidele. Toime teistele organsüsteemidele seisneb bronhide lihaste, seedetrakti lihaste, sapi- ja kuseteede lõõgastamises. On teatatud ka silelihaseid lõõgastavast toimest emakas.

Toimemehhanism:

Sarnaselt kõigile orgaanilistele nitraatidele toimib glütserüültrinitraat lämmastikoksiidi (NO) allikana. NO lõõgastab veresoonte silelihaseid, aktiveerides guanülüültsüklaasi, mis põhjustab guanosiinmonofosfaadi (cGMP) intratsellulaarse sisalduse suurenemist. Seetõttu aktiveerub cGMP- sõltuv proteiini kinaas, mis muudab mitmete valkude fosforüleerimist silelihasrakkudes.

See viib lõpuks müosiini kerge ahela defosforüleerimiseni ja kontraktiilsuse vähenemiseni.

Farmakokineetilised omadused

Jaotumine

Seondumine plasmavalkudega on ligikaudu 60%.

Biotransformatsioon

Glütserüültrinitraadi metabolism toimub nii maksas kui ka paljudes teistes kudedes ja rakkudes, nt punaverelibledes ja see seisneb ühe või mitme nitraatrühma vabastamises. Glütserüültrinitraat metaboliseerub organismis väga kiiresti ja peaaegu täielikult. Degradatsiooni produktid ei oma või omavad vähest vasodilateerivat toimet.

Glütserüültrinitraat denitreeritakse ensümaatiliselt järkjärgult glütserüüldinitraadiks, glütserüülmononitraadiks ja lõpuks glütserooliks. Selleks protsessiks on vajalik ensüüm glutatioon- Stransferaas. Seda ensüümi esineb paljudes kudedes ja rakkudes. Glütserool liitub vahemetabolismiga

(valkude, glükogeeni, lipiidide ja ribonukleiinhappe sünteesiga) ja oksüdeerub osaliselt -ksCO ning eritub organismist väljahingamisel.

Ka glütserüüldinitraadid ja glütserüülmononitraadid glükuroniseeruvad ja erituvad uriiniga ning vähemal määral sapiteede kaudu. Enamus andmeid glütserüültrinitraadi metabolismi kohta on saadud loomkatsetest. Inimese uriinis on olnud võimalik leida glütserüültrinitraadi mononitraate. Glütserüültrinitraat ja selle metaboliidid (1,2-glütserüüldinitraat ja 1,3-glütserüüldinitraat) ei akumuleeru.

Eliminatsioon

Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2…4 minutit. Glütserüültrinitraadi metabolismi kõrval toimub metaboliitide eritumine neerude kaudu.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus:

Rottidel ja hiirtel täheldati märkimisväärset letaalsust (LD) vastavalt ühekordsete annuste 23,2 mg/kg ja 10,6 mg/kg manustamisel intravenoosselt.

Rottidel ja hiirtel täheldati märkimisväärset letaalsust (LD) vastavalt ühekordsete annuste 94 mg/kg ja 110 mg/kg manustamisel subkutaanselt.

1. Registry of Toxic Effects of Chemical Substances (RTECS) järgi on glütserüültrinitraadi LD50 väärtused pärast ühekordset annust järgmised:

Korduva manustamise toksilisus:

Suukaudselt manustatud erinevate annustega 13-nädalases toksilisuse uuringus ei ilmnenud toksilisi toimeid kuni annuseni:

Koerad kuni 5 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas

Koertel, kellele manustati suu kaudu annuseid 1 mg/kg, 5 mg/kg ja 25 mg/kg kehakaalu kohta 12 kuud, tekkis mõnikord methemoglobineemia, mis on orgaaniliste nitraatide puhul tavapärane. Intravenoosne manustamine rottidele annuses kuni 5 mg/kg kehakaalu kohta ja koertele annuses

3 mg/kg kehakaalu kohta 2 nädalat ei põhjustanud toksilisi toimeid; 2 rotti, kellele manustati 10 mg/kg kehakaalu kohta, surid teadmata põhjusel.

26-nädalases uuringus isastel küülikutel manustati nahale 10% glütserüültrinitraati üks kord ööpäevas; ei ilmnenud toksilist toimet annuse korral 15 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas ja süsteemselt oli see 60 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas.

Reproduktsioonitoksilisus ja toksiline toime arengule:

Rottidel ja küülikutel viidi läbi reproduktsiooni- ja arengulise toksilisuse uuringud, milles kasutati erinevaid manustamisviise (intravenoosset, intraperitoneaalset, transdermaalset). Nendes katsetes uuriti võrdlevalt fertiilsust, reproduktsioonikapatsiteeti, embrüotoksilisust ja peri- ning postnataalset arengut ja ei leitud mingit toimet embrüole, lootele või noorloomadele, isegi emasloomale toksiliste

annuste puhul (5…20 mg/kg kehakaalu kohta). Mingeid eeskätt GTN teratogeensetele omadustele viitavaid tulemusi ei saadud.

Teratogeensuse uuringutes manustati rottidele ja küülikutele lokaalselt glütserüültrinitraadi salvi vastavalt annustes kuni 80 mg/kg ööpäevas ja 240 mg/kg ööpäevas ning toksilist toimet emasloomadele ega loodetele ei leitud ühegi testitud annuse puhul. Glütserüültrinitraadi plaastritega ei ole teratogeensuse loomkatseid läbi viidud.

Mutageensus:

Glütserüültrinitraati ei ole mutageense toime suhtes ekstensiivselt uuritud. Geenimutatsiooni testis S. typhimurium’il (Ames’i test) oli tulemus negatiivne.

Kartsinogeensus:

Glütserüültrinitraadi kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole läbi viidud kartsinogeense toksilisuse kõrgtaseme uuringuid.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Glükoos, propüleenglükool, süstevesi, vesinikkloriidhape (vajadusel pH kohandamiseks).

Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

Ampullide kõlblikkusaeg: 5 aastat.

Pudelite kõlblikkusaeg: 3 aastat.

Lahjendatud lahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril +2…+8OC. Kui lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutada kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamiseks eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml värvitu, ühe sälguga O(ne) P(oint) C(ut) klaasist ampull.

50 ml värvitu, klaasist süstepudel.

Ampulli pakendi suurus: 10

Pudeli pakendi suurus: 1

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Glütserüültrinitraadi lahust tuleb manustada haiglatingimustes, pideva kardiovaskulaarse jälgimise all kas lahjendatud kujul pideva intravenoosse infusioonina, kasutades automaatset infusiooni seadet või lahjendamata kujul, kasutades süstlapumpa.

Lahjendamise korral tuleb glütserüültrinitraadi lahus segada valmis aseptilistes tingimustes otsekohe pärast avamist.

Sõltuvalt haiguse tüübist ja raskusastmest, tuleb tavapärased järelkontrollid (sümptomid, vererõhk, südame löögisagedus, uriin) läbi viia kasutades invasiivseid hemodünaamilisi mõõtmisi.

Glütserüültrinitraadi manustamisel võib kasutada polüetüleenist (PE), polüpropüleenist (PP) või polütetrafluoretüleenist (PTFE) infusioonitarvikuid. Glütserüültrinitraat võib adsorbeeruda polüvinüülkloriidist (PVC) ja polüuretaanist (PU) infusioonitarvikutele.

Glütserüültrinitraadi lahust võib kasutada koos tavaliselt haiglas manustatavate infusioonilahustega, nagu füsioloogiline naatriumkloriidi lahus, 5…30% glükoosi lahus, Ringer’i lahus. Glütserüültrinitraadi lahus ei sisalda etanooli ega kaaliumioone.

Glütserüültrinitraat on steriilne, kuid ei sisalda säilitusaineid. Pudel ei ole mõeldud mitmekordseks kasutamiseks.

Lahjendustabel

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Merus Labs Luxco II S.à r.l. 26-28, rue Edward Steichen L-2540 Luxembourg Luksemburg

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14/06/2000

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28/02/2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2018