Miflonide breezhaler - inhalatsioonipulber kõvakapslis (200mcg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Miflonide Breezhaler, 200 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis

Miflonide Breezhaler, 400 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

200 mcg: üks kõvakapsel sisaldab 230 mikrogrammi budesoniidi ning kasutades Miflonide Breezhaler inhalaatorit, sisaldab üks inhaleeritav annus 200 mikrogrammi budesoniidi.

400 mcg: üks kõvakapsel sisaldab 460 mikrogrammi budesoniidi ning kasutades Miflonide Breezhaler inhalaatorit, sisaldab üks inhaleeritav annus 400 mikrogrammi budesoniidi.

INN. Budesonidum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

200 mcg: üks kõvakapsel sisaldab 24,77 mg laktoosmonohüdraati.

400 mcg: üks kõvakapsel sisaldab 24,54 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Inhalatsioonipulber kõvakapslis.

Miflonide Breezhaler 200 mikrogrammi kapsli kaas on läbipaistmatu heleroosa ja kapsli keha on läbipaistev värvitu ning sellel on märgistus „Φ/BUDE 200“.

Miflonide Breezhaler 400 mikrogrammi kapsli kaas on läbipaistmatu roosa ja kapsli keha on läbipaistev värvitu ning sellel on märgistus „Φ/BUDE 400“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Püsiva astma pikaajaline põletikuvastane ravi, sealhulgas astma ägenemise vältimine 6-aastastel ja vanematel astma diagnoosiga patsientidel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annust tuleb hoolikalt individuaalselt tiitrida, et välja selgitada minimaalne terapeutiliselt efektiivne annus astma sümptomite kontrolliks.

Ühes kapslis on väikseim annus 200 mikrogrammi. Kui üksikannus peab olema väiksem kui 200 mikrogrammi, ei saa seda ravimit kasutada.

Miflonide Breezhaler on vastunäidustatud alla 6-aastastel lastel (vt lõik 4.3).

Täiskasvanud

Kerge raskusastmega astmaga täiskasvanud patsientidel võib ravi alustada minimaalse terapeutiliselt efektiivse annusega, 200 mikrogrammi üks kord ööpäevas.

Tavaline säilitusannus on 200…1600 mikrogrammi kaks korda ööpäevas. Säilitusannust tuleb tiitrida madalaima annuseni, mille kasutamisel säilub kontroll astmasümptomite üle.

Patsientide erirühmad

Lapsed (alates kuue aasta vanusest)

Kliiniliste andmete puudumise tõttu alla 6-aastastel lastel ei tohi Miflonide Breezhalerit selles vanuserühmas kasutada.

Kerge raskusastmega astmaga lastel võib ravi alustada annusega 200 mikrogrammi üks kord ööpäevas. Tavaline säilitusannus on 100…200 mikrogrammi kaks korda ööpäevas (vastab

200…400 mikrogrammile ööpäevasele annusele). Maksimaalne ööpäevane annus lastel on 800 mikrogrammi (jaotatuna 2 manustamiskorraks).

Säilitusannus tuleb tiitrida väikseimaks terapeutiliselt efektiivseks annuseks, mis hoiab astma kontrolli all.

Glükokortikosteroide kasutavad patsiendid

Miflonide Breezhaleri kasutamisel võib välja vahetada või oluliselt vähendada suukaudsete glükokortikosteroidide annust, säilitades astma kontrolli. Patsientidel, kellel on plaanis suukaudsetelt glükokortikosteroididelt üleminek inhaleeritavatele steroididele, peab bronhiaalastma olema eelnevalt kompenseeritud. Paralleelselt suukaudse glükokortikosteroidiga tuleb inhaleeritavat budesoniidi kasutada suures annuses umbes 10 päeva jooksul. Seejärel vähendatakse järk-järgult suukaudse glükokortikosteroidi annust (näiteks vähendades prednisolooni ööpäevast annust 2,5 mg võrra kuus) kuni väikseima võimaliku annuseni. Süsteemset kortikosteroidiga ravi või suukaudselt manustatud ravi budesoniidiga ei tohi järsult lõpetada, vaid see peab toimuma aeglaselt. Paljudel juhtudel on võimalik suukaudne kortikosteroid täielikult asendada Miflonide Breezhaleriga, vt lõik 4.4.

Neerukahjustus

Puuduvad kliinilised uuringud neerukahjustusega patsientidel. Suukaudse budesoniidi farmakokineetiliste andmete põhjal on ebatõenäoline, et nimetatud patsientidel ravimi süsteemne toime muutub kliiniliselt olulisel määral (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Puuduvad kliinilised uuringud maksakahjustusega patsientidel. Kuna budesoniid eemaldatakse peamiselt maksa ainevahetuse kaudu, siis tuleks raske maksakahjustusega patsientidel Miflonide Breezhalerit kasutada ettevaatusega. Suukaudse budesoniidi farmakokineetiliste andmete põhjal on ebatõenäoline, et kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ravimi toime muutub kliiniliselt olulisel määral (vt lõik 5.2).

Eakad (üle 65 aasta vanused)

Puuduvad andmed, mille põhjal võiks järeldada, et üle 65-aastastel patsientidel tuleb annustamist muuta võrreldes nooremate täiskasvanud patsientidega.

Manustamisviis

Patsientidel, kes vahetavad ühe inhalaatori tüübi teise vastu, tuleb annust individuaalselt tiitrida. Häälekäheduse ja kurguärrituse vältimiseks, suu ja neelu kandidiaasi tekke vältimiseks, samuti süsteemsete toimete riski vähendamiseks on vajalik pärast ravimi igat manustamist loputada suud veega ja loputusvesi välja sülitada (vt lõik 4.4). Kapslis sisalduv inhaleeritav pulber manustatakse spetsiaalse inhalaatori Miflonide Breezhaler abil.

Ravimi õige manustamise tagamiseks peab arst või tervisehoiutöötaja juhendama patsienti Miflonide Breezhalerit juhendi järgi õigesti kasutama, et ravim jõuaks kopsus sihtmärkkohta. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

•Mitte kasutada alla 6-aastastel lastel.

•Ülitundlikkus budesoniidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

•Aktiivne kopsutuberkuloos.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi profülaktiline toime

Patsientidele tuleb selgitada, et inhaleeritavat budesoniidi kasutatakse bronhiaalastma ägenemise ennetamiseks ning ravimit tuleb tarvitada regulaarselt iga päev ka sümptomite puudumisel. Budesoniid ei leevenda ägeda bronhospasmiga seisundeid, samuti pole see näidustatud status asthmaticus'e esmaseks raviks või teiste bronhiaalastma ägedate seisundite raviks.

Kaasuvad seisundid

Eriline ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on latentne kopsutuberkuloos või hingamisteede seen- või viirusinfektsioon. Neid patsiente tuleb jälgida, kui astma säilitusraviks kasutatakse Miflonide Breezhalerit.

Ravimit tuleb manustada ettevaatusega bronhiektaasiatega ja pneumokonioosiga patsientidele, kuna hingamisteede seennakkuste risk võib suureneda.

Astma ägenemine

Raske bronhiaalastma ägenemise ajal tuleb kaaluda inhaleeritava budesoniidi annuse suurendamist või läbi viia lühiajaline ravikuur suukaudsete glükokortikosteroididega ning hingamisteede põletiku korral ka antibiootikumidega. Budesoniid ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude kiireks leevendamiseks, milleks kasutatakse inhaleeritavat lühitoimelist bronhodilataatorit.

Paradoksaalne bronhospasm

Nagu ka muu inhaleeritava ravi puhul, võib harvadel juhtudel tekkida paradoksaalne bronhospasm, mis avaldub kiiresti süveneva hingamisraskusena pärast ravimi manustamist. Sellisel juhul tuleb ravi inhaleeritava budesoniidiga otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada muud ravi. Astma halvenemisel (sagenenud vajadus kasutada lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit või püsivad respiratoorsed sümptomid) peaksid patsiendid pöörduma arsti poole. Sellisel juhul tuleks patsiendi seisundit uuesti hinnata ja kaaluda põletikuvastase ravi tõstmist, inhaleeritavate või suukaudsete kortikosteroidide annuse suurendamist.

Süsteemsed toimed

Suurte annuste pikaajalisel manustamisel võib inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel ilmneda ka steroidide süsteemne toime. Tõenäosus süsteemsete toimete tekkeks on inhaleeritava ravi korral tunduvalt väiksem kui suukaudse kortikosteroidravi korral. Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks on hüperadrenokortitsism/Cushingi sündroom, kušingoidsed nähud, neerupealiste funktsiooni supressioon, lastel ja noorukitel kasvupeetus, osteoporoos, katarakt ja glaukoom, ja harvem mitmed psühholoogilised või käitumishäired, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressioon (peamiselt lastel). Seepärast on oluline, et inhaleeritavate kortikosteroidide annus oleks viidud väikseimale astma kontrolli tagavale tasemele.

Maksafunktsiooni langus mõjutab kortikosteroidide eliminatsiooni, põhjustades aeglasemat eritumist ja suuremat süsteemset ekspositsiooni. Pöörata tähelepanu võimalikele süsteemsetele kõrvaltoimetele. Inhaleeritavate kortikosteroidide suurte, eriti soovitatust suuremate annuste pikaajalisel kasutamisel võib tekkida kliiniliselt oluline neerupealiste supressioon. Tugeva stressiga kokkupuutel võivad nendel patsientidel tekkida neerupealiste puudulikkuse nähud ja sümptomid. Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide korral tuleks kaaluda täiendava süsteemse kortikosteroidravi kasutamist.

Neerupealiste funktsiooni tuleb regulaarselt kontrollida süsteemse hormooni annuse vähendamisel, kui patsient viiakse üle süsteemselt kortikosteroidravilt inhaleeritavale kortikosteroidile, samuti patsientidel, kellel kasutatakse pikaajaliselt suuri annuseid.

Toime kasvule

Pikaajaliselt inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel lastel on soovitatav regulaarselt jälgida kasvu. Kasvu aeglustumisel tuleb ravi uuesti hinnata eesmärgiga vähendada inhaleeritavate kortikosteroidide annust ja võimalusel viia see väikseimale astma kontrolli tagavale tasemele. Hoolikalt tuleb kaaluda kortikoidsteroidravist saadava kasu ja võimaliku kasvu aeglustava toime riski suhet. Lisaks peaks kaaluma patsiendi suunamist vastava eriala pediaatri juurde. Inhaleeritavate kortikosteroididega seostatava kasvupeetuse pikaajalised mõjud ja mõju täiskasvanu kasvule ei ole teada. Võimalust kasvus „järele võtta“ peale inhaleeritavate kortikosteroidide ravi lõpetamist, ei ole piisavalt uuritud.

Samaaegselt kasutatavad ravimpreparaadid

Hoiduda tuleb samaaegsest ravist itrakonasooli, atasanaviiri, ketokonasooli, ritonaviiri või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt mitmed asooli tüüpi antimükootikumid, HIV proteaasi inhibiitorid ja makroliidantibiootikumid) (vt lõik 4.5).

Ravi ajal inhaleeritavate kortikosteroididega võib tekkida suuõõne kandidiaas. See nakkus võib vajada sobivat seenevastast ravi ning mõnedel patsientidel võib vajalikuks osutuda ravi katkestamine (vt ka lõik 4.2).

Nägemishäired

Kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel.

Abiained

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Erihoiatused:

Glükokortikosteroidraviga alustavad patsiendid

Ravimi terapeutiline toime saabub tavaliselt 10 ööpäeva jooksul. Bronhide suurenenud limaerituse korral võib kaaluda lisaks lühikese (2-nädalase) ravikuuri läbiviimist suukaudsete glükokortikosteroididega.

Glükokortikosteroidsõltuvad patsiendid

Patsientidel, kellel on plaanis suukaudsetelt glükokortikosteroididelt üleminek inhaleeritavatele steroididele, peab bronhiaalastma olema eelnevalt kompenseeritud. Paralleelselt suukaudse glükokortikosteroidiga tuleb inhaleeritavat budesoniidi kasutada suures annuses umbes 10 päeva jooksul. Seejärel vähendatakse järk-järgult suukaudse glükokortikosteroidi annust (näiteks vähendades prednisolooni ööpäevast annust 2,5 mg võrra kuus) kuni väikseima võimaliku annuseni. Paljudel juhtudel on võimalik suukaudne kortikosteroid täielikult asendada Miflonide Breezhaleriga.

Paljud patsiendid, kes viiakse üle süsteemselt hormoonravilt inhaleeritavatele glükokortikosteroididele, võivad kogeda vähenenud üldist steroidide toimet. Varasemad allergilised sümptomid, nagu riniit ja ekseem, võivad taasavalduda ning patsiente võib tabada unisus, lihas- või liigesvalu, mõnikord iiveldus ja oksendamine. Nendel juhtudel võib osutuda vajalikuks aktiivne ravi, et julgustada patsiente jätkama ravi Miflonide Breezhaleriga ja lõpetama ravi suukaudsete steroididega, välja arvatud juhul, kui viimane on meditsiiniliselt näidustatud.

Allergilisi haigusi tuleb ravida antihistamiinsete ravimitega ja/või lokaalselt manustatavate kortikosteroididega. Õigustatud võib olla suukaudse steroidi annuse ajutine suurendamine.

Ravi täiendava süsteemse kortikosteroidiga või budesoniidiga ei tohi järsult katkestada. Eriti just esimestel kuudel pärast üleminekut süsteemselt kortikosteroidilt inhaleeritavale budesoniidile tuleb patsienti hoolikalt jälgida veendumaks, et patsiendi neerupealiste koore reserv suudab adekvaatselt toime tulla spetsiifiliste kriisiolukordadega, nagu traumad, kirurgilised operatsioonid ja ägedad põletikud.

Ravimi vale manustamine

Teatatud on juhtumitest, kus patsiendid on Miflonide Breezhaleri inhalaatori kasutamise asemel Miflonide Breezhaleri kapsli alla neelanud. Enamikul juhtudel ei seostatud allaneelamist kõrvaltoimete tekkega. Tervishoiutöötajad peavad juhendama patsienti Miflonide Breezhalerit õigesti kasutama (vt lõik 4.2). Kui patsiendi hingamise seisund ei parane Miflonide Breezhaleri kasutamisel, tuleb patsiendilt küsida, kuidas ta Miflonide Breezhalerit kasutab.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

CYP3A4 inhibeerivad ained

Samaaegne ravi CYP3A4 inhibiitoritega, kaasa arvatud kobitsistaati sisaldavad ravimid, eeldatavalt suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab kortikosteroidide süsteemsete suurenenud kõrvaltoimete riski. Nende ravimite kooskasutamise korral peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Budesoniid metaboliseerub peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 3A4 (CYP3A4) kaudu. CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamine (nt itrakonasool, ketokonasool, ritonaviir, sakvinaviir, nelfinaviir, amiodaroon, klaritromütsiin, telitromütsiin ja erütromütsiin) võib oluliselt suurendada budesoniidi süsteemset ekspositsiooni (vt lõik 4.4). Budesoniidi koosmanustamist potentsete CYP3A4 inhibiitoritega tuleb vältida. Kui see ei ole võimalik, peab vahe koostoimet omavate ravimite manustamise vahel olema võimalikult pikk ning koosmanustamisel tuleb jälgida neerupealiste talitlust. Kaaluda võib ka budesoniidi annuse vähendamist.

Suures annuses inhaleeritava budesoniidi kasutamisega seotud piiratud andmed näitavad, et plasmakontsentratsioon võib märkimisväärselt suureneda (keskmiselt neljakordne), kui samaaegselt inhaleeritava budesoniidiga (ühekordne annus 1000 mikrogrammi) manustatakse intrakonasooli annuses 200 mg üks kord ööpäevas.

CYP3A4 indutseerivad ained

Tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin) koosmanustamisel võib budesoniidi metabolism kiireneda ja seetõttu väheneda süsteemne ekspositsioon (vt lõik 5.2). Ei ole teada, kas see mõjutab ka ekspositsiooni kopsudes.

Kortikosteroidide plasmakontsentratsiooni suurenemist ja toime tugevnemist on täheldatud naistel, kes said ka östrogeene ja hormonaalseid kontratseptiive, kuid seda toimet ei ole täheldatud budesoniidi ja väikeseannuseliste kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide samaaegsel kasutamisel.

Neerupealiste funktsiooni võimaliku pärssimise tõttu võib AKTH stimulatsioonitest hüpofüüsi puudulikkuse diagnoosimiseks anda valesid tulemusi (madalad väärtused).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud uuringud Miflonide Breezhaleri kasutamisest rasedatel. Enamik epidemioloogilistest uuringutest ja ülemaailmsetest turuletulekujärgsetest andmetest ei ole näidanud inhaleeritava budesoniidi rasedusaegsel kasutamisel suurenenud riski kõrvaltoimeteks lootel ja vastsündinud lastel. Raseduse ajal on oluline nii lootele kui ka emale jätkata adekvaatset astmaravi. Nii nagu ka teiste raseduse ajal kasutatavate ravimite puhul, on oluline, et budesoniidi manustamine emale kaaluks üles riskid lootele.

Kasutada tuleb madalaimat budesoniidi annust, et astmat kontrolli all hoida.

Ligikaudu 2000 ravi saanud raseda andmed osutavad, et suurenenud teratogeenset riski inhaleeritava budesoniidi kasutamisega ei kaasnenud. Loomkatsetes on tõendatud, et glükokortikosteroidid tekitavad väärarenguid (vt lõik 5.3). See ei ole tõenäoliselt oluline inimestele soovitatud annuste kohta. Samuti on loomkatsetes tõendatud, et glükokortikosteroidide liiasus sünnieelses perioodis võib suurendada emakasisese kasvupeetuse, täiskasvanueas avalduva südameveresoonkonna haiguse, glükokortikoidide retseptorite tiheduse ja närvikoe virgatsainete ringluse püsivate muutuste ning käitumishäirete riski ka teratogeensest annusest väiksemate annuste korral.

Imetamine

Budesoniid eritub rinnapiima. Kuid budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole oodata toimet rinnapiimatoidul lapsele. Budesoniidi võib imetamise ajal kasutada.

Kui astmaga imetav naine saab säilitusravi inhaleeritava budesoniidiga (200 või 400 mikrogrammi kaks korda ööpäevas), on budesoniidi süsteemne ekspositsioon rinnapiimatoidul lapse organismis ebaoluline. Farmakokineetika uuringus oli hinnanguline ööpäevane lapse annus 0,3% ema ööpäevasest

annusest mõlema annusesuuruse puhul ning keskmine plasmakontsentratsioon lastel oli hinnanguliselt 1/600 ema plasmakontsentratsioonist, eeldades täielikku suukaudset biosaadavust. Budesoniidi kontsentratsioon kõikides laste plasmaproovides oli allpool määratavuse piiri.

Inhaleeritava budesoniidi kohta saadud andmete ja fakti põhjal, et budesoniidil on lineaarsed farmakokineetilised omadused pärast terapeutiliste annusevahemike nasaalset, inhaleeritavat, suukaudset või rektaalset manustamist, on budesoniidi terapeutiliste annuste kasutamisel rinnapiimatoidul lapseni jõudev ravimi kogus hinnanguliselt väike.

Fertiilsus

Puuduvad andmed budesoniidi kasutamisest ja selle toimest fertiilsusele. Subkutaanselt manustatud budesoniid ei avaldanud toimet rottide fertiilsusele. Fertiilses eas naistele erisoovitusi ei ole.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Reaktsioonikiirusele toime avaldumise tõenäosus on väike.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud sageduskategooriates, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Allpool olev tabel 1 sisaldab budesoniidiga ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimeid, mis on toodud MedDRA-süsteemi organklasside kaupa.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Endokriinsüsteemi häired

Harv:Süsteemsete kortikosteroidide toime nähud ja sümptomid, neerupealiste funktsiooni supressioon, kasvupeetus*, hüpoadrenokortitsism, hüperadrenokortitsism, Cushingi sündroom

**Ühendati inhaleeritavat budesoniidi saanud 13119 patsiendi ja platseebot saanud 7278 patsiendi kliiniliste uuringute andmed. Ärevuse esinemissagedus oli 0,52% inhaleeritava budesoniidi ja 0,63% platseeborühmas; depressiooni esines 0,67% inhaleeritava budesoniidi ja 1,15% platseeborühmas.

***Katarakti täheldati ka platseebogrupis esinemissagedusega „aeg-ajalt“.

****vt ka lõik 4.4

Esmaselt diagnoositud kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel, kes alustavad ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega, esineb kopsupõletiku riski tõus. Siiski ei leitud kopsupõletiku riski tõusu kaheksa kliinilise uuringu tulemuste (kokku 4643 budesoniidi saavat KOK-i patsienti ja 3643 patsienti kontrollrühmas) kaalutud analüüsis. Nendest kaheksast uuringust seitsme tulemused on avaldatud metaanalüüsina.

Vahetevahel võivad inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel tekkida glükokortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete sümptomid ja nähud, mis tõenäoliselt sõltuvad annusest, ekspositsiooniajast, samaaegsest ja eelnevast kortikosteroidide kasutamisest ja individuaalsest tundlikkusest.

Lapsed

Kasvupeetuse ohu tõttu lastel tuleb kasvu jälgida vastavalt lõigus 4.4 kirjeldatule.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Budesoniid ei põhjusta ägedaid üleannustamisnähte. Suurte annuste manustamisel lühikese aja vältel võib ilmneda hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje funktsiooni pärssumine, mille korral ei ole vaja kohaldada erilisi esmaabivõtteid. Miflonide Breezhaleriga ravi võib jätkata soovitatavaid ööpäevaseid annuseid kasutades.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Teised inhaleeritavad hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, glükokortikoidid, ATC-kood: R03BA02

Budesoniid on tugeva lokaalse põletikuvastase toimega glükokortikosteroid. Sarnaselt teiste inhaleeritavate glükokortikoididega avaldub budesoniidi farmakoloogiline toime intratsellulaarsete glükokortikoidretseptoritega koostoime kaudu. Ravim inhibeerib mitmete erinevate tsütokiinide, kemokiinide, ensüümide ja rakkude adhesioonimolekulide sünteesi. Patsientidel, kes vajavad bronhiaalastma raviks glükokortikosteroide, saabub inhaleeritava budesoniidi toime tavaliselt 10 päeva jooksul. Inhaleeritava budesoniidi pidev kasutamine vähendab bronhiaalastma korral kopsudes kroonilist põletikuseisundit, parandades seeläbi kopsude funktsiooni ja vähendades astma sümptomeid, alandades bronhide hüperreaktiivsust ja ennetades astma ägenemisi.

Lapsed

Kuigi puuduvad spetsiifilised andmed Miflonide Breezhaleri kohta, näitavad andmed teiste erinevate inhalaatoritega kasutatavate budesoniidide kohta lastel vanuses 5...16 aastat, et budesoniidi ei seostata tagumise subkapsulaarse katarakti suurenenud esinemisega.

Mõju kortisooli plasmakontsentratsioonile

Uuringud tervete vabatahtlikega on näidanud annusest sõltuvat toimet kortisooli kontsentratsioonile plasmas ja uriinis.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Kopsudesse ladestunud budesoniid imendub kiiresti ja täielikult vereringesse. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 5…10 minutit pärast ravimi manustamist. Ligikaudu 25…30% üksikannusest ladestub kopsudes. Märkimisväärse presüsteemse metabolismi tõttu maksas on biosaadav ainult 10...13% inhaleeritud annuse allaneelatud osast.

Jaotumine

Kontsentratsioonivahemikus 1...100 nmol on budesoniidi seonduvus plasmavalkudega 85...90%. Budesoniid jaotub laialdaselt kudedesse, budesoniidi püsikontsentratsiooni jaotusruumala on 183…301 liitrit.

Budesoniid eritub rinnapiima, kusjuures rinnapiima ja plasma kontsentratsioonide suhe on ligikaudu 0,46. Imiku ööpäevane annus on hinnanguliselt 0,3% ema ööpäevasest annusest ja eeldatavasti saavutab imikute keskmine plasmakontsentratsioon 1/600 ema plasmakontsentratsiooni tasemest, isegi juhul, kui eeldada, et imiku suukaudse annuse biosaadavus on täielik.

Biotransformatsioon

Budesoniid ei metaboliseeru kopsudes. Pärast imendumist lõhustatakse budesoniid maksas mitteaktiivseteks metaboliitideks, mille hulgas on 6-beeta-hüdroksübudesoniid ja 16-alfa-hüdroksüprednisoloon.

Budesoniid metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu ja selle inhibiitorite või indutseerijate kasutamine võib metabolismi muuta (vt lõik 4.5).

Eritumine

Radioaktiivselt märgistatud budesoniidi (annustatud inahalaatori kaudu) inhaleerinud vabatahtlikel oli ligikaudu 32% annusest määratav uriinis ja 15% annusest roojas. Pärast inhaleerimist ei olnud budesoniid määratav uriinis, kus seda leiti 16-alfa-hüdroksüprednisoloonina.

Veenisisese manustamise järgselt on budesoniidil suur plasma kliirens (84 l/t). Budesoniidi eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 2,8...5 tundi.

Patsientide erirühmad

Eakad (üle 65 aasta vanused)

Budesoniidi (Miflonide Breezhaler) farmakokineetikat ei ole eakatel patsientidel uuritud. Kuid üle 65- aastastelt patsientidelt saadud vähesed andmed viitavad sellele, et pärast budesoniidi suukaudset ja intravenoosset manustamist ei erine ravimi farmakokineetika eakatel oluliselt nooremate täiskasvanute omast.

Lapsed

Budesoniidi (Miflonide Breezhaler) farmakokineetikat ei ole lastel uuritud. Kuid teiste inhaleeritavate budesoniidi sisaldavate ravimitega saadud andmed viitavad sellele, et üle kolmeaastastel lastel on kehakaalu suhtes normaliseerunud kliirens ligikaudu 50% kõrgem kui täiskasvanutel.

Maksakahjustusega patsiendid

Inhaleeritava budesoniidi farmakokineetikat ei ole maksakahjustusega patsientidel uuritud. Olemasolevate andmete alusel on tsirroosiga patsientidel budesoniidi süsteemne biosaadavus pärast suukaudset manustamist 2,5 korda suurem kui tervetel kontrollitutel. Avaldatud andmete kohaselt mõjutab kerge maksakahjustus suukaudse budesoniidi süsteemset ekspositsiooni vähe.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, naha sensibiliseerumise, mutageensuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Reproduktsioonitoksilisus

Glükokortikosteroidid, sealhulgas budesoniid, on loomuuringutes põhjustanud teratogeenseid toimeid, nagu suulaelõhe ja luustikuanomaaliad. Ei ole tõenäoline, et taoline toime avalduks inimestel terapeutiliste annuste kasutamisel.

Rottidel ei olnud teratogeenseid toimeid inhaleeritud budesoniidiga annuses 0,25 mikrogrammi/kg. Subkutaanselt manustatud budesoniid näitas teratogeenset toimet annuses, mis on suurem või võrdne 100 µg/kg/ööpäevas rottidel ja suurem või võrdne 5 µg/kg/ööpäevas küülikutel, emasloomade ekspositsioon ületas vastavalt ligikaudu 2,4 ja 0,24-kordselt inimese maksimaalse inhalatsioonidoosi 400 mikrogrammi/päevas, lähtuvalt kehapindalast. Rottidel subkutaanselt manustatud budesoniidi pre- ja postnataalse arengu uuringus ei olnud mõju tiinete rottide või nende järglastele. Nagu teistegi glükokortikosteroidide puhul, on rottidele subkutaanselt manustatud budesoniidil teratogeenne ja fetotoksiline (järglaste vähenenud elujõulisus) toime. Lootetoksilisust märgiti ka küülikutel (vähenenud kasvukiirust ja lootesurma täheldati emasloomale toksilistes annustes).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalku)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/Al blisterpakend. Igas blisterpakendis on 10 kõvakapslit. Üksikpakendis on 6x10 kõvakapslit ja 1 inhalaator.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Patsientidel on oluline teada, et želatiinkapsli punkteerimisel inhalaatoris võib harva tekkida kapslikesta tükke, mis sõela läbimisel võivad sattuda suhu või hingamisteedesse. Patsientidele võib kinnitada, et kapsli tükikeste sattumine suhu ja hingamisteedesse pole ohtlik, kuna need sulavad kergesti ja need võib alla neelata.

Kapsli kestast tükikeste eraldumist saab vältida, kui kapsel avada ühekordse liigutusega.

Kapsel tuleb blisterpakendist välja võtta vahetult enne kasutamist.

Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Kuidas inhalaatorit kasutada

Eemaldage kork.

Avage inhalaator:

Hoidke inhalaatori põhjast kindlalt kinni ja kallutage huulikut. Nii saab inhalaatori avada.

Valmistage ette kapsel:

Vahetult enne kasutamist võtke üks kapsel blisterpakendist kuivade kätega välja.

Ärge kapslit alla neelake.

Paigaldage kapsel:

Asetage kapsel kapsli pessa.

Ärge kunagi pange kapslit otse huulikusse.

Sulgege inhalaator:

Sulgege inhalaator, kuni kostub „klõpsatus”.

Läbistage kapsel:

• Hoidke inhalaatorit püstises asendis nii, et huulik on suunaga ülespoole.

• Läbistage kapsel, vajutades kindlalt ja üheaegselt kahte inhalaatori külgedel olevat nuppu. Tehke seda ainult üks kord.

• Kapsli läbistamisel kostub „plõksatus”.

Vabastage külgmised nupud täielikult.

Hingake välja:

Enne kui viite huuliku suhu, hingake sügavalt välja.

Ärge puhuge huulikusse.

Ravimi sissehingamine:

Et ravim jõuaks sissehingamisel sügavale hingamisteedesse:

•Hoidke inhalaatorit nagu pildil näidatud. Inhalaatori külgedel olevad nupud peavad olema suunaga vasakult paremale. Nuppe ei tohi alla vajutada.

•Pange huulik suhu ja sulgege huuled tihedalt selle ümber.

•Hingake sisse kiiresti, kuid ühtlaselt ja nii

sügavalt kui võimalik.

Märkus:

Kui hingate sisse läbi inhalaatori, pöörleb kapsel pesas ja kuulete surisevat heli. Pärast ravimi sissehingamist tunnete suus magusat maitset.

Kui te ei kuule surisevat heli:

Kapsel võib olla kapsli pessa kinni jäänud. Sellisel juhul:

•Avage inhalaator ja vabastage ettevaatlikult kapsel, koputades inhalaatori põhjale. Ärge vajutage külgmisi nuppe.

•Hingake ravim uuesti sisse, korrates punkte 8 ja 9.

Hoidke hinge kinni:

Kui olete ravimi sisse hinganud:

• Hoidke hinge kinni vähemalt

5...10 sekundit või senikaua kui on mugav, eemaldades samal ajal inhalaatori suust.

• Seejärel hingake välja.

• Avage inhalaator, et näha, kas pulbrit on kapslisse alles jäänud.

Kui pulbrit on kapslisse alles jäänud:

• Sulgege inhalaator.

• Korrake punkte 8 kuni 11.

Enamik inimesi suudab kapsli ühe või kahe sissehingamisega tühjendada.

Lisainformatsioon

Kui kapsel on tühi, olete saanud ravimit piisavas koguses.

• Avage uuesti huulik ja eemaldage tühi kapsel pesast. Visake tühi kapsel majapidamisjäätmete hulka.

Kui arst on teile öelnud, et peate võtma rohkem kui 1 kapsli, korrake punkte 3…12.

Kui olete lõpetanud Miflonide Breezhaleri ööpäevase annuse manustamise:

• Sulgege inhalaator ja pange kork tagasi.

Loputage suud korralikult pärast ravimi kasutamist. Sülitage loputusvesi suust välja. See vähendab seeninfektsiooni (soori) tekke riski suus.

Ärge hoidke läbistamata kapsleid inhalaatoris.

MÜÜGILOA HOIDJA

SIA “Novartis Baltics”

Gustava Zemgala gatve 76

LV-1039 Rīga

Läti

MÜÜGILOA NUMBRID

Miflonide Breezhaler 200 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis: 422103 Miflonide Breezhaler 400 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis: 422203

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03/10/2003

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28/10/2013

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018