Midazolam accord 1mgml - süste-/infusioonilahus (1mg 1ml)

ATC Kood: N05CD08

Toimeaine: midasolaam

Tootja: Accord Healthcare Limited

Artikli sisukord

MIDAZOLAM ACCORD 1MGML
süste-/infusioonilahus (1mg 1ml)

Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale

Midazolam Accord 1 mg/ml, süste- või infusioonilahus

Midazolam Accord 5 mg/ml, süste- või infusioonilahus

Midasolaam

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

Mis ravim on Midazolam Accord ja milleks seda kasutatakse
Mida on vaja teada enne Midazolam Accord’i kasutamist
Kuidas Midazolam Accord’i kasutada
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas Midazolam Accord’i säilitada
Pakendi sisu ja muu teave
Mis ravim on Midazolam Accord ja milleks seda kasutatakse

Midazolam Accord 1 mg/ml ja 5 mg/ml süste- või infusioonilahus sisaldab midasolaami. Midasolaam kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse bensodiasepiinideks (rahustid).

See on lühitoimeline ravim, mida kasutatakse sedatsiooni (väga lõdvestunud ja rahulik seisund, uimasuse või une seisund) esile kutsumiseks ning mis leevendab ärevust ja lihaspinget.

Mida on vaja teada enne Midazolam Accord’i kasutamist

Teadvusel olekus sedatsioon (ärkvel, kuid väga lõdvestunud ja rahulik või uimasuse seisund meditsiinilise testi või protseduuri ajal) täiskasvanutel ja lastel.
Täiskasvanute ja laste sedatsioon intensiivravi osakonnas.
Anesteesia täiskasvanutel kasutatuna üksi või koos teiste ravimitega..
Premedikatsiooni ravim kasutatuna lõdvestunud, rahuliku ja uimasuse seisundi esile kutsumiseks enne anesteetikumi täiskasvanutel ja lastel.

Ärge kasutage Midazolam Accord’i

kui te olete allergiline (ülitundlik) midasolaami, bensodiasepiinideks nimetatud ravimite või Midazolam Accord’i mõne teise koostisosa suhtes.
teadvusel olekus sedatsiooni läbiviimiseks, kui teil esinevad tõsised hingamisraskused.

Teile ei tohi manustada midasolaami, kui mõni ülalnimetatud juhtudest kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega enne kui teile manustatakse seda ravimit.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Midazolam Accord

Midazolam Accord’i tohib kasutada ainult juhul, kui käepärast on vanusele ja suurusele sobivad elustamisvahendid. Midazolam Accord’i manustamine võib vähendada südamelihase kontraktiilsust (südamelihase võime kokku tõmbuda) ja põhjustada apnoed (hingamise katkemine). Harvadel juhtudel on tekkinud rasked südame ja hingamisteede tüsistused, sealhulgas hingamisdepressioon, apnoe, hingamis- ja/või südameseiskus. Nende tüsistuste vältimiseks tuleb ravimit süstida aeglaselt ning annus peab olema nii väike kui võimalik.

Eriti ettevaatlik peab olema Midazolam Accord’i kasutamisel imikutel või lastel. Informeerige oma arsti sellest, kui teie lapsel on südame-veresoonkonna haigus. Teie last jälgitakse hoolikalt ning annust kohandatakse vastavalt.

Alla 6 kuu vanustel patsientidel, kellel viiakse sedatsioon läbi intensiivraviosakonnas, tekivad suurema tõenäosusega hingamishäired, mistõttu nende annuseid suurendatakse väga aeglaselt ning kontrollitakse hingamist ja hapnikusisaldust veres.

Kui Midazolam Accord’i kasutatakse premedikatsiooniks, kontrollitakse teie reageerimist ravimile ning tagatakse õige annuse kasutamine, kuna patsientide tundlikkus on erinev.

Midazolam Accord’i ei soovitata kasutada vastsündinutel ja kuni 6 kuu vanustel lastel. Midazolam Accord’i kasutamisel on kirjeldatud paradoksaalseid reaktsioone ja anterograadset amneesiat (mälukaotus hiljutiste sündmuste osas) (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Enne Midazolam Accord’i manustamist teavitage oma arsti või meditsiiniõde sellest:

kui te olete üle 60 aasta vanune.
kui teil on pikaajaline haigus või teie organism on nõrgestatud (näiteks kroonilised hingamishäired, neeru, maksa või südamehäired).
kui teil on myasthenia gravis (närvilihashaigus, mida iseloomustab lihasnõrkus).
kui te olete kuritarvitanud alkoholi või ravimeid.
kui te võtate teisi ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid (lisainformatsioon vt „Kasutamine koos teiste ravimitega“).
kui te olete rase või kahtlustate rasedust.

Kui mõni ülalnimetatud juhtudest kehtib teie kohta või kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega enne kui teile manustatakse Midazolam Accord’i.

Pikaajaline ravi

Kui te saate Midazolam Accord’i pikaajaliselt, võib teil tekkida tolerantsus (Midazolam Accord’i toime väheneb) või sõltuvus ravimist.

Pärast pikaajalist ravi (nt intensiivraviosakonnas) võivad tekkida järgmised ärajätunähud: peavalud, lihasvalu, ärevus, pingeseisund, rahutus, segasus, ärrituvus, unetus, meeleolu muutused, hallutsinatsioonid ja krambid. Nende kõrvaltoimete tekke vältimiseks vähendab arst annust järk-järgult.

Kasutamine koos teiste ravimitega

Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid ja taimseid ravimeid.

See on äärmiselt tähtis, sest rohkem kui ühe ravimi samaaegsel kasutamisel võib tugevneda või nõrgeneda nende toime.

Öelge kindlasti oma arstile või meditsiiniõele, kui te võtate ükskõik millist järgmistest ravimitest:

rahustid (ärevuse korral või uinumise hõlbustamiseks);
uinutid (ravimid magama panemiseks);
sedatiivsed ained (rahustamiseks või uniseks tegemiseks);
antidepressandid (depressioonivastased ravimid);
narkootilised analgeetikumid (väga tugevad valuvaigistid);
antihistamiinikumid (kasutatakse allergia ravimiseks);
ravimid seennakkuste ravimiseks (ketokonasool, vorikonasool, flukonasool, itrakonasool, posakonasool);
makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin või klaritromütsiin);
diltiaseem (kasutatakse kõrge vererõhu ravimiseks);
HIVi ravimid, mida nimetatakse proteaasi inhibiitoriteks (nt sakvinaviir);
atorvastatiin (kasutatakse kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks);
rifampitsiin (kasutatakse mükobakteriaalsete infektsioonide, nt tuberkuloos, ravimiseks);
ravimtaim naistepuna.

Kui midagi ülalnimetatust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, pidage enne Midazolam Accord’i kasutamist nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Midazolam Accord’i ja opioidide (tugevad valuvaigistid, asendusravi ravimid ja mõned köharavimid) samaaegne kasutamine suurendab unisuse, hingamisraskuste (respiratoorne depressioon) ja kooma tekkeriski ning võib olla eluohtlik. Seetõttu tuleb samaaegset kasutamist kaaluda ainult siis, kui teised ravivõimalused puuduvad.

Kui teie arst siiski kirjutab Midazolam Accord’i välja koos opioididega, peab ta piirama annust ja samaaegse ravi kestust.

Teatage oma arstile kõigist teie poolt kasutatavatest opioidravimitest ja järgige tähelepanelikult arsti poolt antud annustamise soovitusi. On abiks, kui teavitate oma sõpru või lähedasi eespool kirjeldatud nähtudest ja sümptomitest. Selliste sümptomite tekkimisel pöörduge oma arsti poole.

Operatsioonid

Kui teile planeeritakse anda sissehingatavat anesteetikumi (ravim, mida te hingate sisse) operatsiooni või hambaravi tegemiseks, on oluline öelda oma arstile või hambaarstile, et te saate Midazolam Accord’i.

Midazolam Accord’i kasutamine koos toidu ja joogiga

Midazolam Accord’i kasutamise ajal ei tohi tarvitada mingit alkoholi, sest alkohol võib märgatavalt suurendada Midazolam Accord’i sedatiivset (rahustavat) toimet.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Teie arst otsustab, kas teile võib manustada seda ravimit. Raseduse lõpuosas, sünnituse või keiserlõike ajal, võivad teil tekkida inhalatsiooniga seotud risk ja teie lapsel võib tekkida ebakorrapärane südametegevus, hüpotoonia (nõrk lihastoonus), imemisraskused, madal kehatemperatuur ja pärsitud hingamine (hingamisraskused).
Kui te olete raseduse lõpus saanud seda ravimit pikaajaliselt, võib teie lapsel tekkida füüsiline sõltuvus ja ärajätunähtude risk pärast sündi.
Midasolaam võib erituda rinnapiima, seetõttu ei tohi te last rinnaga toita 24 tundi pärast selle ravimi saamist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravim võib põhjustada unisust, unustamist ning mõjutada keskendumis- ja koordinatsioonivõimet. See mõjutab omakorda selliseid tähelepanu nõudvaid tegevusi, nagu näiteks autojuhtimine või masinatega töötamine. Pärast Midazolam Accord’i manustamist ei tohi te juhtida autot ega töötada masinatega enne, kui ravimi toime on täielikult taandunud. Arst ütleb teile, millal saate nende tegevustega uuesti alustada. Pärast ravi peate alati koju minema koos täiskasvanud saatjaga.

Oluline teave mõningate Midazolam Accord’i koostisainete suhtes

See ravim sisaldab alla 1 mmol naatriumi (23 mg) annuse kohta, st on praktiliselt „naatriumivaba“.

Kuidas Midazolam Accord’i kasutada

Midazolam Accord’i tohivad manustada ainult vastava kogemusega arstid, kui käepärast on hingamise ja südame-veresoonkonna talitluse jälgimiseks ja toetamiseks vajalikud vahendid, ning isikud, kes on saanud eriettevalmistuse teadaolevate kõrvaltoimete äratundmise ja ravi osas.

Annustamine ja manustamisviis

Arst otsustab, milline on teile sobiv annus. Annused on erinevad, sõltudes planeeritud ravist ja vajatavast sedatsioonist. Annuse määramisel arvestatakse ka kehakaalu, vanuse, üldise tervisliku seisundi, samaaegselt kasutatavate ravimite, ravimile reageerimise ja sellega, kas te vajate samaaegselt teisi ravimeid.

Kui te vajate tugevaid valuvaigisteid, manustatakse kõigepealt neid ning seejärel teie jaoks kohandatud Midazolam Accord’i annus.

Midazolam Accord’i süstitakse aeglaselt veeni (intravenoosselt), manustatakse infusiooni teel, süstitakse lihasesse (intramuskulaarselt) või manustatakse rektaalselt.

Peale ravi peab teid alati koju saatma vastutusvõimeline täiskasvanu.

Lapsed ja imikud

Väikelastele ja imikutele alla 6 kuud on midasolaam näidustatud ainult sedatsiooniks intensiivravis. Annus manustatakse järkjärgult veeni.
Lastele vanuses 12 aastat või noorematele manustatakse midasolaam tavaliselt veeni. Kui midasolaami kasutatakse eelravimina (lõõgastumise, rahulikkuse ja unisuse esilekutsumiseks enne anesteetikumi) võib seda manustada pärasoolde (rectum’i).

Kui te kasutate Midazolam Accord’i rohkem kui ette nähtud

Ravimit manustab arst või meditsiiniõde.

Kui te saate kogemata üleannuse, võib see põhjustada unisust, ataksiat (tahtlike lihasliigutuste koordinatsioonihäired), düsartriat (kõnehäire) ja nüstagme (tahtele allumatud silmaliigutused), reflekside kadumist, apnoed (hingamise lakkamine), hüpotensiooni (madal vererõhk), südametegevuse ja hingamisfunktsiooni pärssimist ning harvadel juhtudel koomat. Üleannustamise korral võib olla vajalik eluliste näitajate hoolikas jälgimine, südame-hingamisteede poolsete toimete sümptomaatiline ravi ja bensodiasepiini antagonisti kasutamine.

Kui te lõpetate Midazolam Accord’i kasutamise

Ravi järsu lõpetamisega võivad kaasneda järgmised ärajätunähud: peavalu, lihasvalu, ärevus, pingeseisund, rahutus, segasus, meeleolu muutused, hallutsinatsioonid ja krambid, tagasilöögi unetus, ärrituvus ja krambid. Kuna ärajätunähtude tekkerisk on suurem ravi järsu katkestamise korral, tuleb ravi lõpetamisel annust järk-järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Midazolam Accord põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. On teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (esinemissagedus teadmata).

Lõpetage Midazolam Accord’i kasutamine otsekohe ja pöörduge arsti poole, kui te märkate mõnda järgnevatest kõrvaltoimetest. Need võivad olla eluohtlikud ja te võite vajada kiiresti ravi:

anafülaktiline šokk (eluohtlik allergiline reaktsioon). Selle tunnusteks võib olla äkiline nahalööve, sügelus või mügarlik lööve (nõgestõbi) ja näo, huulte, keele või teiste kehaosade paistetus. Võib tekkida ka hingeldus, vilistav hingamine või hingamisraskused;
südameinfarkt (südame seiskumine). Selle tunnusteks võib olla valu rinnus, mis võib edasi levida kaela ja õlgade piirkonda ning mööda vasakut kätt alla;
hingamishäired või komplikatsioonid (mõnikord põhjustab hingamise lõppemist);
lämbumine ja ootamatu hingamisteede ummistus (larüngospasm).

Eluohtlikud kõrvaltoimed võivad kõige tõenäolisemini esineda üle 60-aastastel täiskasvanutel ja isikutel kellel juba on olemasolevad hingamisraskused või probleemid südamega, eriti kui süsti manustatakse liiga kiiresti või ravimi suurte annuste korral.

Teised võimalikud kõrvaltoimed:

Immuunsüsteemi häired:

üldised allergilised reaktsioonid (nahareaktsioonid, südame ja veresoonkonna reaktsioonid, vilisev hingamine).

Psühhiaatrilised häired:

segasus;
eufooria (ülemäärane õnne või erutustunne);
hallutsinatsioonid (asjade, mida tegelikult ei ole olemas nägemine ja võimalik kuulmine);
agitatsioon;
rahutus;
vaenulikkus, raev või agressiivsus;
erutus;
ravimi sõltuvus, kuritarvitamine.

Närvisüsteemi häired:

uimasus ja sedatsiooni pikenemine;
vähenenud erksus;
peavalu;
pearinglus;
lihaste koordineerimise raskused;
krambid (konvulsioon) enneaegsetel imikutel ja vastsündinutel;
mööduv mälukaotus. Selle kestus sõltub manustatud annuse kogusest. See võib tekkida pärast ravi. Üksikjuhtudel on see olnud pikaajaline (kestis pikka aega);

Südame ja vaskulaarsed häired:

madal vererõhk;
aeglane südame löögisagedus;
näo ja kaela punetus (kuumahood), minestamine või peavalu.

Seedetrakti häired:

iiveldus;
oksendamine;
kõhukinnisus;
suukuivus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

lööve;
nõgestõbi (muhud nahal);
sügelus.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

lihaskrambid ja lihaste värinad (lihaste värisemine, mida ei suuda kontrollida).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

väsimus (kurnatus);
punetus;
naha turse;
verehüübed või süstekoha valulikkus.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused:

bensodiasepiine kasutavatel patsientidel on kukkumiste ja luumurdude oht. See oht on suurem eakatel ja neil, kes võtavad teisi rahusteid (sh alkohol).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Midazolam Accord’i säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Midazolam Accord’i pärast kõlblikkusaega (EXP), mis on märgitud karbil ja ampullil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Preparaat on ühekordseks kasutamiseks ja allesjäänud lahus tuleb minema visata.
Ärge kasutage Midazolam Accord’i, kui pakend lekib, lahus ei ole selge ja sisaldab võõrosakesi või lahuse värvus on muutunud.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Midazolam Accord sisaldab

Toimeaine on midasolaam (midasolaami vesinikkloriidina).

1 mg/ml

Süstelahuse 1 ml sisaldab 1 mg midasolaami (midasolaamvesinikkloriidina)

Ampullis	5 ml
Midasolaami kogus	5 mg

5 mg/ml

Süstelahuse 1 ml sisaldab 5 mg midasolaami (midasolaamvesinikkloriidina)

Ampullis	1 ml	3 ml	10 ml
Midasolaami kogus	5 mg	15 mg	50 mg

Abiained on süstevesi, naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks) ja kontsentreeritud vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks).

Kuidas Midazolam Accord välja näeb ja pakendi sisu

Midazolam Accord süstelahus on selge, värvitu kuni kahvatukollane lahus värvitust klaasist ampullis.

Midazolam Accord 1 mg/ml on saadaval pakendis, mis sisaldab 10 x 5 ml ampulli.

Midazolam Accord 5 mg/ml on saadaval pakendis, mis sisaldab 10 x 1 ml, 10 x 3 ml, 1 x 10 ml ja 10 x 10 mlampulli.

Ampull on saadaval blisterpakendis / alusplaadil.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Accord Healthcare Limited,

Sage House, 319 Pinner Road, North Harrow, Middlesex, HA1 4HF, Ühendkuningriik

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2018.

Järgnev informatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale

Infusioonilahuse valmistamine

Midazolam Accord süstelahust võib lahjendada 0,9% naatriumkloriidilahusega, 5% või 10% glükoosilahusega või Ringeri või Hartmanni lahusega. Pideva veenisisese infusiooni korral võib midasolaami süstelahust lahjendada ühe eelmainitud lahusega vahemikus 0,015...0,15 mg milliliitri kohta.

Need lahused on stabiilsed 24 tundi toatemperatuuril ja 3 päeva temperatuuril 8°C. Midazolam Accord süstelahust ei tohi segada muude kui ülalloetletud lahustega. Kindlasti ei tohi Midazolam Accord süstelahust lahjendada 6% dekstraanilahusega (0,9% naatriumkloriidilahusega), mis sisaldab glükoosi ega segada leeliseliste süstelahustega. Midasolaam annab vesinikkarbonaadiga sademe.

Enne manustamist tuleb süstelahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult lahust, milles ei ole võõrosakesi.

Kõlblikkusaeg ja säilitamine

Midazolam Accord süstelahuse ampullid on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Ampull enne avamist

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ampull pärast lahjendamist

Valmislahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 15...25°C ning 3 päeva jooksul säilitamisel temperatuuril 8°C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb valmislahus kohe ära kasutada.

Kui seda ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks üldjuhul ületada 24 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Veenisisese püsiinfusiooni korral võib Midazolam Accord süstelahust lahjendada vahemikus 0,015...0,15 mg/ml ühega ülalloetletud lahustest.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Midazolam Accord 1 mg/ml, süste- või infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Süste- või infusioonilahuse 1 ml sisaldab 1 mg midasolaami (midasolaamvesinikkloriidina)

Ampullis	5 ml
Midasolaami kogus	5 mg
INN. Midazolamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 3,53 mg naatriumi (naatriumkloriidina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahus.

Selge, värvitu kuni kahvatukollane lahus, mille pH on 2,9...3,7 ja osmolaalsus 270...330 mOsm/kg.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Midasolaam on lühitoimeline uinuti, mida kasutatakse:

Täiskasvanutel

•Teadvusel olekus sedatsioon diagnostiliste või raviprotseduuride (lokaalanesteesiaga või ilma) eelselt ja nende ajal.

•Anesteesia

Premedikatsioon enne anesteesia induktsiooni.
Anesteesia induktsioon.
Sedatiivse komponendina kombineeritud anesteesias.

•Sedatsioon intensiivravi osakonnas.

Lastel

•Teadvusel olekus sedatsioon diagnostiliste või raviprotseduuride (lokaalanesteesiaga või ilma) eelselt ja nende ajal.

•Anesteesia

Premedikatsioon enne anesteesia induktsiooni.

•Sedatsioon intensiivravi osakonnas.

Annustamine ja manustamisviis

STANDARDANNUSED

Midasolaam on tugeva sedatiivse toimega ravim, mida tuleb manustada aeglaselt ja mille annust tuleb tiitrida. Kliinilisele vajadusele, patsiendi füüsilisele seisundile, vanusele ja samaaegselt manustatavatele ravimitele vastava sedatsiooni taseme ohutuks saavutamiseks on rangelt soovitatav annuse tiitrimine. Üle 60-aastastele täiskasvanutele, nõrgestatud organismiga või krooniliste haigustega patsientidele ja lastele tuleb ravimit manustada ettevaatusega ning iga patsiendi puhul hinnatakse riskitegureid individuaalselt. Standardannused on toodud järgnevas tabelis.

Täpsustav informatsioon on esitatud tabelile järgnevas tekstis.

Näidustus	< 60 aastased	≥60 aastased	Lapsed
	täiskasvanud	täiskasvanud /
		nõrgestatud
		organismiga või
		krooniliste
		haigustega patsiendid
Sedatsioon	intravenoosselt	intravenoosselt	intravenoosselt 6 kuu...5 aasta
teadvusel olekus	Algannus: 2...2,5 mg	Algannus: 0,5...1 mg	vanustele
	Tiitrimisannused:	Tiitrimisannused:	Algannus: 0,05...0,1 mg/kg
	1 mg	0,5...1 mg	Koguannus: < 6 mg
	Koguannus:	Koguannus: <3,5 mg	intravenoosselt
	3,5...7,5 mg		6...12-aastastele
			Algannus: 0,025...0,05 mg/kg
			Koguannus: <10 mg
			rektaalselt > 6 kuu vanustele
			0,3...0,5 mg/kg
			intramuskulaarselt 1...15 aasta
			vanustele
			0,05...0,15 mg/kg
Anesteesia	intravenoosselt	intravenoosselt	rektaalselt > 6 kuu vanustele
premedikatsioon	1...2 mg korduvalt	Algannus: 0,5 mg	0,3...0,5 mg/kg
	intramuskulaarselt	Aeglane annuse	intramuskulaarselt 1...15 aasta
	0,07...0,1 mg/kg	suurendamine	vanustele
		vastavalt vajadusele	0,08...0,2 mg/kg
		intramuskulaarselt
		0,025...0,05 mg/kg
Anesteesia	intravenoosselt	intravenoosselt
induktsioon	0,15...0,2 mg/kg	0,05...0,15 mg/kg
	(0,3...0,35 mg/kg	(0,15...0,3 mg/kg ilma
	ilma	premedikatsioonita)
	premedikatsioonita)
Sedatiivse	intravenoosselt	intravenoosselt
komponendina	0,03...0,1 mg/kg	<60-aastastele
kombineeritud	korduvate annustena	täiskasvanutele
anesteesias	või püsiinfusioonina	soovitatust
	0,03...0,1 mg/kg/t	väiksemates annustes

Sedatsioon	intravenoosselt		intravenoosselt <32
intensiivravi	Küllastusannus: 0,03...0,3 mg/kg, suurendades		rasedusnädalat sündinud
osakonnas	annuseid 1...2,5 mg kaupa		enneaegsetele vastsündinutele
	Säilitusannus: 0,03...0,2 mg/kg/t		0,03 mg/kg/t
			intravenooselt >32
			rasedusnädalat sündinud
			vastsündinutele ja kuni 6 kuu
			vanustele lastele

0,06 mg/kg/t intravenooselt > 6 kuu vanustele lastele

Küllastusannus: 0,05...0,2 mg/kg Säilitusannus:

0,06...0,12 mg/kg/t

ANNUSED TEADVUSEL OLEKUS SEDATSIOONI LÄBIVIIMISEKS

Diagnostiliste või kirurgiliste protseduuride puhul vajalikuks sedatsiooniks teadvusel olekus manustatakse midasolaami intravenoosselt. Annus määratakse individuaalselt. Ravimit ei tohi manustada kiiresti või boolussüstena, vaid annust tuleb tiitrida. Sedatiivse toime algus võib individuaalselt varieeruda, olenedes patsiendi seisundist ja kasutatud annustamise üksikasjadest (nt manustamise kiirus, annuse suurus). Kui on vajalik, võib manustada lisaannuseid vastavalt individuaalsele vajadusele. Toime algab ligikaudu 2 minutit pärast süstimist. Maksimaalne toime saavutatakse ligikaudu 5...10 minutiga.

Täiskasvanud

Midasolaami tuleb süstida veeni aeglaselt, manustades ligikaudu 1 mg ravimit 30 sekundi jooksul.

Alla 60-aastased täiskasvanud

Alla 60-aastastele täiskasvanutele manustatakse 5...10 minutit enne protseduuri algust algannusena 2...2,5 mg. Vajadusel võib algannusele järgnevalt manustada 1 mg lisaannuseid. Koguannus on keskmiselt 3,5...7,5 mg. Suurema kui 5 mg koguannuse manustamine ei ole tavaliselt vajalik.

Üle 60-aastased täiskasvanud

Üle 60-aastaste, nõrgestatud organismiga või krooniliste haigustega patsientide puhul on algannuseks 0,5...1 mg, mida manustatakse 5...10 minutit enne protseduuri algust. Vajadusel võib edaspidi manustada lisaannustena 0,5...1 mg. Kuna nendel patsientidel võib maksimaalne toime saabuda aeglasemalt, tuleb midasolaami lisaannuseid tiitrida väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Suurema kui

3,5 mg koguannuse manustamine ei ole tavaliselt vajalik.

Lapsed

Intravenoosne manustamine:

Midasolaami annuseid tiitritakse aeglaselt kuni soovitud kliinilise toime saavutamiseni. Algannus manustatakse 2..3 minuti jooksul. Sedatiivse toime täielikuks hindamiseks tuleb enne protseduuri alustamist või annuse kordamist oodata veel 2...5 minutit. Kui on vajalik sedatiivset toimet suurendada, jätkata väikeste lisaannuste manustamist kuni sobiva sedatsioonitaseme saavutamiseni. Imikute ja alla 5-aastaste laste puhul võivad olla vajalikud oluliselt suuremad annused (mg/kg), võrreldes vanemate laste ja noorukitega.

•Alla 6 kuu vanused lapsed: alla 6 kuu vanused lapsed on eelkõige tundlikud hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekke suhtes. Seetõttu ei soovitata alla 6 kuu vanustele imikutele kasutada ärkvelolekus sedatsiooni.

•6 kuu kuni 5 aasta vanused patsiendid: algannuseks on 0,05...0,1 mg/kg. Soovitud toime saavutamiseks võib olla vajalik kuni 0,6 mg/kg annuse manustamine, kuid koguannus ei tohi ületada 6 mg. Suuremate annustega võib kaasneda sedatsiooni pikenemine ja hüpoventilatsiooni risk.

•Lapsed vanuses 6...12 aastat: algannusena 0,025...0,05 mg/kg. Vajalik võib olla koguannuse 0,4 mg/kg (maksimaalse annusena 10 mg) manustamine. Suuremate annustega võib kaasneda sedatsiooni pikenemine ja hüpoventilatsiooni risk.

•12...16-aastased lapsed: kasutada täiskasvanute annuseid.

Rektaalne manustamine:

Midasolaami koguannus on tavaliselt 0,3...0,5 mg/kg. Ampullis olev lahus manustatakse rektaalselt plastmassist aplikaatori abil, mis kinnitatakse süstla otsa. Kui manustatav kogus on liiga väike, võib

sellele lisada vett kuni kogumahuni 10 ml. Koguannus tuleb manustada ühe korraga. Vältida korduvat rektaalset manustamist.

Rektaalset manustamist ei soovitata lastele vanuses alla 6 kuu, kuna andmed selle vanusegrupi kohta on piiratud.

Lihasesisene manustamine:

Kasutatakse annuseid vahemikus 0,05...0,15 mg/kg. Tavaliselt vajatakse koguannusena kuni 10,0 mg. Intramuskulaarset manustamisviisi tuleks kasutada ainult erandjuhtudel. Eelistada tuleks rektaalset manustamist, kuna lihasesisene manustamine on valulik.

Alla 15 kg kehakaaluga lastel ei soovitata kasutada midasolaami lahuseid, mille kontsentratsioon on kõrgem kui 1 mg/ml. Suuremaid kontsentratsioone tuleks lahjendada 1 mg/ml-ni.

ANNUSED ANESTEESIA LÄBIVIIMISEKS

Premedikatsioon

Midasolaami manustamine vahetult enne protseduuri põhjustab sedatsiooni (uinutav või uimastav toime ja teadvuse hägunemine) ning preoperatiivset mälukaotust.

Midasolaami võib manustada ka koos antikolinergikumidega. Sellisel juhul manustatakse midasolaami intravenoosselt või intramuskulaarselt (sügavale lihasesse 20...60 minutit enne anesteesia induktsiooni) ning laste puhul tuleks eelistada rektaalset manustamist (vt allpool). Premedikatsiooni järgselt tuleb patsienti hoolikalt ja pidevalt jälgida, kuna tundlikkus ravimi suhtes on erinev ja tekkida võivad üleannustamise sümptomid.

Täiskasvanud

Preoperatiivseks sedatsiooniks ja preoperatiivseks mälukaotuseks on ASA klassifikatsiooni järgi I ja II klassi kuuluvatele ja alla 60-aastastele patsientidele soovitatavaks annuseks 1...2 mg veenisiseselt, mille manustamist korratakse vastavalt vajadusele, või 0,07...0,1 mg/kg lihasesiseselt. Üle 60-aastaste, nõrgestatud organismiga või krooniliste haigustega patsientide puhul tuleb midasolaami annust vähendada ja määrata individuaalselt. Soovitatav veenisisene algannus on 0,5 mg ja seda tuleb vastavalt vajadusele aeglaselt suurendada. Lihasesisesel manustamisel on soovitatavaks annuseks 0,025...0,05 mg/kg. Narkootiliste preparaatide samaaegsel manustamisel tuleb midasolaami annust vähendada. Tavaline annus on 2...3 mg.

Lapsed

Vastsündinud ja kuni 6 kuu vanused lapsed:

Ravimit ei soovitata kasutada alla 6 kuu vanustel lastel, kuna olemasolevad andmed on piiratud.

Üle 6 kuu vanused lapsed

Rektaalne manustamine: Midasolaami koguannus (tavaliselt vahemikus 0,3...0,5 mg/kg) tuleb manustada 15...30 minutit enne anesteesia induktsiooni. Ampullis olev lahus manustatakse rektaalselt plastmassist aplikaatori abil, mis kinnitatakse süstla otsa. Kui manustatav kogus on liiga väike, võib sellele lisada vett kuni kogumahuni 10 ml.

Lihasesisene manustamine: Kuna lihasesisene manustamine on valulik, tuleks seda manustamisviisi kasutada ainult erandjuhtudel. Eelistatav on rektaalne manustamine. Lihasesisesel manustamisel on tõestatud ohutus ja efektiivsus annusevahemikuks 0,08...0,2 mg/kg. Lapsed vanuses 1...15 aastat vajavad kehakaalu kohta proportsionaalselt suuremaid annuseid kui täiskasvanud.

Lastele kehakaaluga alla 15 kg ei soovitata midasolaami lahuseid, mille kontsentratsioon ületab 1 mg/ml. Kõrgemaid kontsentratsioone tuleks lahjendada 1 mg/ml-ni.

INDUKTSIOON

Täiskasvanud

Midasolaami kasutamisel anesteesia induktsiooniks enne teiste anesteetikumide manustamist on patsientide reaktsioon erinev. Annust tuleb suurendada tiitrides kuni soovitud toime saavutamiseni. Annust suurendatakse patsiendi vanusest ja kliinilisest seisundist lähtuvalt. Kui midasolaami kasutatakse enne või kombinatsioonis teiste anesteesia induktsiooniks kasutatavate intravenoossete või inhaleeritavate ravimitega, tuleks kõikide ravimite algannuseid oluliselt vähendada, mõnikord kuni 25%-ni tavalisest algannusest.

Soovitud anesteesia tase saavutatakse annuse järk-järgulisel suurendamisel. Intravenoosseks anesteesia induktsiooniks manustatakse midasolaami aeglaselt väikeste annustena. Kõik kuni 5 mg annused tuleb süstida 20...30 sekundi jooksul, oodates järgneva annuse manustamiseni 2 minutit.

•Premedikatsiooni saanud alla 60-aastased täiskasvanud

Premedikatsiooni saanud alla 60-aastastele täiskasvanutele piisab tavaliselt intravenoosse annusena 0,15...0,2 mg/kg manustamisest.

•Premedikatsiooni mittesaanud alla 60 aasta vanused patsiendid

Premedikatsiooni mittesaanud alla 60 aasta vanuste patsientide puhul võib kasutada suuremaid annuseid (0,3...0,35 mg/kg i.v.). Kui soovitakse täielikku induktsiooni, võivad lisaannused moodustada ligikaudu 25% patsiendi algannusest. Induktsiooni võib läbi viia ka inhaleeritavate anesteetikumidega. Ravimile resistentsetel juhtudel võib induktsiooniks kasutada koguannust kuni 0,6 mg/kg, kuid sellised suuremad annused võivad põhjustada narkoosist väljumise pikenemist.

•Premedikatsiooni saanud üle 60-aastased täiskasvanud, nõrgestatud organismiga või krooniliste haigustega patsiendid

Annust tuleb oluliselt vähendada, nt kuni 0,05...0,15 mg/kg, mis manustatakse veenisiseselt 20...30 sekundi jooksul ning toime saabumist oodatakse 2 minutit.

•Premedikatsiooni mittesaanud üle 60-aastased täiskasvanud

Premedikatsiooni mittesaanud üle 60-aastaste täiskasvanute puhul vajatakse tavaliselt induktsiooniks suuremaid midasolaami annuseid: algannusena soovitavalt 0,15...0,3 mg/kg. Premedikatsiooni mittesaanud nõrgestatud organismiga või raske süsteemse haigusega patsientidele tuleb induktsiooniks tavaliselt manustada vähem midasolaami. Algannusena piisab üldiselt 0,15...0,25 mg/kg manustamisest.

SEDATIIVSE KOMPONENDINA KOMBINEERITUD ANESTEESIAS

Täiskasvanud

Kombineeritud anesteesia sedatiivse komponendina võib midasolaami manustada kas väikeste intravenoossete korduvannustena (vahemikus 0,03...0,1 mg/kg) või veenisisese püsiinfusioonina (vahemikus 0,03...0,1 mg/kg/h), tavaliselt kombinatsioonis analgeetikumidega. Annuste suurused ja annuste vahelised intervallid on indiviiditi erinevad.

Üle 60-aastaste täiskasvanute, nõrgestatud organismiga või krooniliste haigustega patsientide puhul vajatakse väiksemaid säilitusannuseid.

SEDATSIOON INTENSIIVRAVI OSAKONNAS

Soovitud sedatsiooni tase saavutatakse midasolaami annuse järk-järgulisel suurendamisel, millele järgneb kas püsiinfusioon või korduvad boolussüsted. Annustatakse vastavalt kliinilisele vajadusele, patsiendi seisundile, vanusele ja samaaegselt kasutatavatele ravimitele (vt lõik 4.5).

Täiskasvanud

Veenisisene küllastusannus: 0,03...0,3 mg/kg manustatakse aeglaselt annust vähehaaval suurendades. Iga 1...2,5 mg lisaannus tuleb manustada 20...30 sekundi jooksul, oodates järgmise lisaannuse manustamiseni 2 minutit. Hüpovoleemiliste, vasokonstriktsiooniga või hüpotermiliste patsientide puhul tuleks küllastusannust vähendada või see vahele jätta.

Kui midasolaami manustatakse koos tugevatoimeliste analgeetikumidega, tuleks analgeetikume manustada esimesena. Siis on midasolaami sedatiivse toime tiitrimine ohutu, kuna seda ei mõjuta analgeetikumide põhjustatud sedatsioon.

Veenisisene säilitusannus: annuste vahemikuks on 0,03...0,2 mg/kg/h. Hüpovoleemiliste, vasokonstriktsiooniga või hüpotermiliste patsientide puhul tuleks säilitusannust vähendada. Sedatsiooni taset tuleks hinnata regulaarselt. Pikaajalise sedatsiooni korral võib tekkida tolerantsus, mille tõttu võib olla vajalik annuse suurendamine.

Vastsündinud ja kuni 6 kuu vanused lapsed

Midasolaami manustatakse veenisisese püsiinfusioonina. Enne 32. rasedusnädalat sündinud enneaegsete vastsündinute puhul on algannuseks 0,03 mg/kg/h (0,5 mikrogrammi/kg/min) ning pärast 32. rasedusnädalat sündinud enneaegsetele vastsündinutele ja kuni 6 kuu vanustele lastele

0,06 mg/kg/t (1 mikrogrammi/kg/min).

Enneaegsetele imikutele, vastsündinutele ja kuni 6 kuu vanustele lastele ei soovitata veenisiseste küllastusannuste manustamist, pigem peaks terapeutiliste plasmakontsentratsioonide saavutamiseks esimestel tundidel olema infusioonikiirus suurem. Väikseima võimaliku efektiivse annuse valimiseks ja ravimi kuhjumise vältimiseks tuleb infusiooni kiirust sageli ja hoolikalt uuesti hinnata, eriti esimese 24 tunni möödumisel.

Vajalik on hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni hoolikas jälgimine.

Üle 6 kuu vanused lapsed

Intubeeritud ja kunstlikul hingamisel olevatele lastele tuleks küllastusannusena manustada 0,05...0,2 mg/kg i.v. aeglaselt 2...3 minuti jooksul, et saavutada soovitud kliinilist toimet. Midasolaami ei tohi manustada kiire veenisisese süstena. Küllastusannusele järgnevalt manustatakse midasolaami püsiinfusioonina 0,06...0,12 mg/kg/h (1...2 mikrogrammi/kg/min). Vastavalt vajadusele võib infusiooni kiirust suurendada või vähendada (üldiselt 25% algsest või järgnevast infusiooni kiirusest) või manustatakse soovitud toime säilitamiseks või suurendamiseks intravenoosselt midasolaami lisaannuseid.

Kui midasolaami infusiooni alustatakse hemodünaamiliselt ebastabiilsetel patsientidel, tuleb tavalist küllastusannust tiitrida väikeste annuste kaupa ja jälgida patsienti hemodünaamika muutuste suhtes (nt hüpotensioon). Need patsiendid on tundlikumad ka midasolaami hingamist pärssiva toime suhtes ning vajalik on hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni hoolikas jälgimine.

Enneaegsetele imikutele, vastsündinutele ja lastele kehakaaluga alla 15 kg ei soovitata manustada midasolaami lahuseid kontsentratsiooniga üle 1 mg/ml. Kõrgemaid kontsentratsioone tuleks lahjendada 1 mg/ml-ni.

Kasutamine erijuhtudel

Neerukahjustus

Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) patsientidel on ühekordse intravenoosse annuse manustamise järgselt seondumata midasolaami farmakokineetika sarnane tervetel vabatahtlikel kirjeldatuga. Kuid pärast pikemaajalist infusiooni intensiivraviosakonna patsientidel oli sedatiivse toime keskmine kestus neerupuudulikkuse korral oluliselt pikenenud, mis on suurima tõenäosusega tingitud alfa-hüdroksümidasolaami glükuroniidi kuhjumisest.

Puuduvad spetsiifilised andmed raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsientide kohta, kes saavad midasolaami anesteesia induktsiooniks.

Maksakahjustus

Maksakahjustuse korral väheneb intravenoosselt manustatud midasolaami kliirens, mille tagajärjel pikeneb terminaalne poolväärtusaeg. Seetõttu võib kliiniline toime olla tugevam ja kesta kauem.

Midasolaami vajatav annus võib olla väiksem ning hoolikalt tuleb jälgida elulisi näitajaid. (Vt lõik 4.4).

Lapsed

Vt eespool ja lõik 4.4.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus midasolaami, bensodiasepiinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Raske hingamispuudulikkuse või ägeda hingamisdepressiooniga patsientide puhul ei tohi seda ravimit kasutada teadvusel olekus sedatsiooni läbiviimiseks.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Midasolaami tohivad manustada ainult vastava kogemusega arstid, kui käepärast on respiratoorse ja kardiovaskulaarse funktsiooni jälgimiseks ja toetamiseks vajalikud vahendid, või isikud, kes on saanud eriettevalmistuse kõrvaltoimete äratundmise ja ravi osas, sealhulgas elustamises.

Kirjeldatud on raskeid kardiorespiratoorseid kõrvaltoimeid. Nendeks on hingamisdepressioon, apnoe, hingamis- ja/või südameseiskus. Selliste eluohtlike tüsistuste teke on tõenäolisem ravimi liiga kiirel süstimisel või suurte annuste manustamisel (vt lõik 4.8).

Eriti ettevaatlik peab olema teadvusel olekus sedatsiooni läbiviimisel hingamishäiretega patsientidel.

Alla 6 kuu vanused patsiendid on eriti tundlikud hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekke suhtes. Seetõttu on äärmiselt vajalik annuse tiitrimine väikeste osade kaupa kuni kliinilise toime saavutamiseni ning hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine.

Kui midasolaami kasutatakse premedikatsiooniks, tuleb ravimi manustamise järgselt patsienti hoolikalt jälgida, kuna esineb individuaalseid erinevusi tundlikkuse osas ja tekkida võivad üleannustamise sümptomid.

Erilise ettevaatusega tuleb midasolaami manustada kõrge riskiga patsientidele:

täiskasvanud patsiendid vanuses üle 60 eluaasta
krooniliste haigustega või nõrgestatud organismiga patsiendid
kroonilise hingamispuudulikkusega patsiendid
kroonilise neerupuudulikkuse, maksafunktsiooni kahjustuse või südametegevuse häiretega patsiendid
lapsed, eelkõige südameveresoonkonna ebastabiilse seisundi korral.

Kõrge riskiga patsientidele tuleb manustada väiksemaid annuseid (vt lõik 4.2), jälgides neid pidevalt eluliste näitajate varajaste muutuste osas.

Sarnaselt kõikidele kesknärvisüsteemi pärssivatele ja/või lihastoonust langetavatele ravimitele tuleb müasteeniat (myastenia gravis) põdevatele patsientidele midasolaami manustada erilise ettevaatusega.

Tolerantsus

Intensiivraviosakonnas midasolaami kasutamisel pikaajaliseks sedatsiooniks on kirjeldatud ravimi efektiivsuse teatud langust.

Sõltuvus

Kui midasolaami kasutatakse pikaajaliselt intensiivravis, tuleks arvestada füüsilise sõltuvuse tekkevõimalusega. Sõltuvuse kujunemise risk suureneb suuremate annuste ja ravi pikema kestuse

puhul; see on suurem ka alkoholi ja/või ravimite kuritarvitamise anamneesiga patsientidel (vt lõik 4.8).

Ärajätunähud

Midasolaami pikaajalisel kasutamisel intensiivravis võib kujuneda füüsiline sõltuvus. Seetõttu tekivad ravi järsul lõpetamisel ärajätunähud. Tekkida võivad järgmised sümptomid: peavalu, lihasvalu, ärevus, pingeseisund, rahutus, segasus, ärrituvus, unetuse taasteke, meeleolu muutused, hallutsinatsioonid ja krambihood. Kuna ärajätunähtude tekkerisk on suurem ravi järsul lõpetamisel, soovitatakse annuseid vähendada järk-järgult.

Amneesia

Midasolaam põhjustab anterograadset amneesiat (teatud situatsioonides on see efekt väga soovitav, eelkõige enne kirurgilisi ja diagnostilisi protseduure ning nende ajal), mille kestus sõltub otseselt manustatud annuse suurusest. Pikenenud amneesia võib põhjustada probleeme ambulatoorsetele patsientidele, kes lahkuvad haiglast teostatud protseduuri järgselt. Midasolaami parenteraalsel manustamisel tohib patsiente haiglast välja lubada või ooteruumi saata ainult koos saatjaga.

Paradoksaalsed reaktsioonid

Midasolaami kasutamise ajal on kirjeldatud paradoksaalseid reaktsioone, nagu näiteks agitatsioon, tahtele allumatud liigutused (sh toonilis-koonilised krambid ja lihastreemor), hüperaktiivsus, vaenulikkus, raevuhood, agressiivsus, paroksüsmaalsed erutushood ja kallaletung. Sellised reaktsioonid võivad tekkida suurte annuste kasutamisel ja/või ravimi kiirel manustamisel. Sagedamini on selliseid reaktsioone kirjeldatud laste ja eakate patsientide seas.

Midasolaami eliminatsiooni muutused

Midasolaami eliminatsiooni võivad muuta ravimid, mis pärsivad või indutseerivad CYP3A4 ning vajalikuks võib osutuda midasolaami annuse vastav kohandamine (vt lõik 4.5).

Midasolaami eritumine võib olla pikenenud ka maksafunktsiooni häirete korral, südame madala väljutusmahuga patsientidel ja vastsündinutel (vt lõik 5.2).

Enneaegsed vastsündinud ja imikud

Seoses suurema riskiga apnoe tekkeks tuleb enneaegsetel vastsündinutel ja enneaegsena sündinud intubeerimata imikutel sedatsiooni rakendada äärmise ettevaatusega. Vajalik on hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine.

Vastsündinute puhul tuleb vältida ravimi kiiret süstimist.

Vastsündinutel on elundid ebaküpsed ja/või nende funktsioon langenud ning seetõttu on nad tundlikumad ka midasolaami tugeva ja/või pikaajalise toime suhtes hingamisele. Südame-veresoonkonna ebastabiilse seisundiga lastel on kirjeldatud ebasoodsaid hemodünaamilisi toimeid; nende patsientide puhul tuleb vältida ravimi kiiret veenisisest manustamist.

Alla 6 kuu vanused imikud

Nendel patsientidel on midasolaam näidustatud ainult sedatsiooni läbiviimiseks intensiivraviosakonnas.

Alla 6 kuu vanustel lastel on eriti suur eelsoodumus hingamisteede obstruktsiooni ja hüpoventilatsiooni tekkeks, mistõttu on vajalik annuse tiitrimine väikeste osade kaupa kuni kliinilise toime saavutamiseni, samuti on vajalik hoolikas hingamissageduse ja hapniku saturatsiooni jälgimine (vt ka lõik ‚Enneaegsed imikud’ eespool).

Alkoholi/kesknärvisüsteemi pärssivate ainete samaaegne kasutamine

Vältida tuleb midasolaami kasutamist koos alkoholi või/ja kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega. Samaaegsel kasutamisel võib suureneda midasolaami kliiniline toime, põhjustades tugevat sedatsiooni või kliiniliselt olulist hingamisdepressiooni (vt lõik 4.5).

Opioidide samaaegse kasutamise risk

Midasolaami ja opioidide samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, respiratoorset depressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tuleb sedatiivseid ravimeid, näiteks bensodiasepiine või sarnaseid ravimeid nagu midasolaam välja kirjutada koos opioididega ainult sellistele patsientidele, kelle puhul alternatiivseid ravimeetodeid ei ole võimalik kasutada. Kui siiski otsustatakse välja kirjutada midasolaami samaaegselt opioididega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike (vt ka üldiseid annustamissoovitusi lõigus 4.2).

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid (kui see on asjakohane) nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).

Anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine

Midasolaami nagu ka teiste bensodiasepiinide kasutamist tuleks vältida patsientidel, kellel on anamneesis teada alkoholi või ravimite kuritarvitamist.

Haiglast väljalubamise kriteeriumid

Pärast midasolaami saamist tohib patsiendi haiglast välja lubada või ooteruumi saata vaid juhul, kui seda soovitab raviarst ja kui patsiendil on olemas saatja. Pärast haiglast kojulubamist ei tohiks patsienti üksi jätta.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23 g) annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Midasolaam metaboliseerub CYP3A4 vahendusel.

CYP3A inhibiitorid ja indutseerijad võivad põhjustada midasolaami plasmakontsentratsiooni ja sellest tulenevalt ravimi toimete tugevnemist ja nõrgenemist, mistõttu on vajalik annuse kohandamine. Farmakokineetilised koostoimed CYP3A4 inhibiitorite või indutseerijatega on enam väljendunud midasolaami suukaudsel kui veenisisesel manustamisel, eriti kuna CYP3A4 leidub ka seedetrakti ülaosas. Sel põhjusel muutuvad ravimi suukaudsel manustamisel nii ravimi süsteemne kliirens kui biosaadavus, samal ajal kui parenteraalse manustamise puhul muutub ainult süsteemne kliirens. Pärast midasolaami ühekordse annuse veenisisest manustamist muutub maksimaalne kliiniline toime CYP3A4 inhibeerimise tõttu vähe, samas võib pikeneda toime kestus. Kuid pärast midasolaami pikaajalist manustamist suurenevad CYP3A4 inhibeerimise korral nii toime efektiivsus kui kestus.

Puuduvad uuringud CYP3A4 moduleerimise toime kohta midasolaami farmakokineetikale pärast rektaalset ja intramuskulaarset manustamist. Arvatakse, et need koostoimed on vähem väljendunud rektaalse kui suukaudse manustamise puhul, sest esimesel juhul ei läbi ravim seedetrakti, samal ajal kui lihasesisese manustamise puhul ei tohiks CYP3A4 moduleerimise mõju olla oluliselt erinev midasolaami veenisisese manustamise puhul täheldatust.

Seetõttu on midasolaami kasutamise ajal soovitatav kliinilise toime ja elutähtsate näitajate hoolikas jälgimine, võttes arvesse seda, et midasolaami kliiniline toime võib olla tugevam ning ka kesta kauem CYP3A4 inhibiitori samaaegsel kasutamisel, isegi kui seda manustatakse ainult ühekordselt. Eriti võivad midasolaami suurte annuste manustamine või pikaajalised infusioonid tugevatoimelisi CYP3A4 inhibiitoreid saavatele patsientidele (nt intensiivravis) põhjustada pikaajalisi hüpnootilisi toimeid, aeglasemat anesteesiast taastumist ja hingamisdepressiooni, mis vajavad annuse kohandamist.

CYP3A4 indutseerimise korral tuleb arvestada sellega, et maksimaalse indutseeriva toime saabumine ning ka kadumine võtab aega mitu päeva. Erinevalt mitmeid päevi kestnud ravist indutseerijaga, viib lühiajaline ravi vähem väljendunud koostoimeteni midasolaamiga. Kuid tugevatoimeliste indutseerijate puhul ei saa isegi lühiajalise ravi korral välistada olulist induktsiooni.

Ei ole teada, et midasolaam muudaks teiste ravimite farmakokineetikat.

CYP3A inhibeerivad ravimid

Asooli tüüpi seenevastased ravimid

•Ketokonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon

5 korda, samal ajal kui terminaalne poolväärtusaeg pikenes ligikaudu 3 korda. Kui parenteraalset midasolaami manustatakse koos tugeva CYP3A inhibiitori ketokonasooliga, peab seda tegema intensiivravi või sarnases osakonnas, kus on tagatud hoolikas kliiniline jälgimine ja vajalik ravi hingamisdepressiooni ja/või pikaajalise sedatsiooni tekkimisel. Kaaluda tuleb ravimi manustamist väiksemateks annusteks jaotatuna või annuse kohandamist, eriti kui manustatakse rohkem kui üks midasolaami veenisisene annus. Sama soovitus võib kehtida ka teiste asooli tüüpi seenevastaste ravimite puhul (vt allpool), sest kirjeldatud on veenisiseselt manustatud midasolaami sedatiivse toime suurenemist, kuigi vähemal määral.

•Vorikonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami ekspositsioon 3 korda, samal ajal kui eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes ligikaudu 3 korda.

•Nii flukonasooli kui itrakonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon 2...3 korda, mida seostati terminaalse poolväärtusaja pikenemisega vastavalt 2,4 korda itrakonasooli ja 1,5 korda flukonasooli toimel.

•Posakonasooli toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 2 korda.

•Tuleb meeles pidada, et suukaudse manustamise järgselt on midasolaami ekspositsioon oluliselt suurem kui ülalnimetatud juhtudel, eriti ketokonasooli, itrakonasooli ja vorikonasooli kasutamisel.

Midasolaami ampullide sisu ei ole ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Makroliidantibiootikumid

•Erütromütsiini toimel suurenes veenisiseselt manustatud midasolaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 1,6...2 korda, mida seostati midasolaami terminaalse poolväärtusaja pikenemisega 1,5...1,8 korda.

•Klaritromütsiini toimel suurenes midasolaami plasmakontsentratsioon kuni 2,5 korda ja terminaalne poolväärtusaeg pikenes 1,5...2 korda.