Mirzaten - tabl 30mg n10; n14; n18; n20; n28; n30; n48; n50; n56; n60; n70; n90; n96; n100; n200; n250; n300; n500

ATC Kood: N06AX11
Toimeaine: Mirtazapine
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

MIRZATEN
tabl 30mg N10; N14; N18; N20; N28; N30; N48; N50; N56; N60; N70; N90; N96; N100; N200; N250; N300; N500


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Mirzaten 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Mirzaten 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Mirzaten 45 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Mirtasapiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Mirzaten ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Mirzaten’i võtmist

3.Kuidas Mirzaten’i võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Mirzaten’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Mirzaten ja milleks seda kasutatakse

Mirzaten kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antidepressantideks.

Mirzaten’i kasutatakse depressiooni raviks.

2. Mida on vaja teada enne Mirzaten`i võtmist

Ärge võtke Mirzaten’i:

-kui olete mirtasapiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui see nii on, rääkige sellest oma arstile esimesel võimalusel enne Mirzaten`i võtmist.

-kui te võtate või olete hiljuti (viimase kahe nädala jooksul) võtnud ravimeid, mida nimetatakse monoaminooksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI-d).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Reeglina ei tohi Mirzaten´i kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel, kuna ravimi tõhusust selles vanuserühmas ei ole kindlaks tehtud. Samuti tuleb silmas pidada, et alla 18-aastastel patsientidel esineb antud ravimite rühma kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks, nt enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt agressiivsus, vastandlik käitumine ja viha). Sellele vaatamata võib arst määrata Mirzaten´i ka alla 18-aastastele patsientidele, kui ta leiab, et see on patsiendile kõige kasulikum. Kui teie arst on Mirzaten`i välja kirjutanud alla 18- aastasele patsiendile ning te soovite seda läbi arutada, pöörduge palun uuesti oma arsti poole. Teavitage oma arsti, kui alla 18-aastasel Mirzaten’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülal nimetatud kõrvaltoimetest. Lisaks sellele ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud Mirzaten`i kasutamise pikaajaline ohutus kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele (tunnetuslikule) ning käitumuslikule arengule. Lisaks on ravi ajal Mirzaten`iga selles vanuserühmas sagedamini täheldatud kehakaalu olulist suurenemist võrreldes täiskasvanutega.

Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni süvenemine

Kui teil on depressioon võib teil vahel tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Kui hakkate antidepressante võtma, võivad need mõtted alguses tekkida sagedamini, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid vahel ka kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

-kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele;

-kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega alla 25-aastastel täiskasvanutel, keda raviti

antidepressandiga.

→Kui teil tekib enesevigastamise- või enesetapumõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon süveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Eriline ettevaatus on Mirzaten'iga vajalik ka siis,

-kui teil on või on kunagi olnud mõni järgnevatest seisunditest.

→Rääkige oma arstile nendest seisunditest enne Mirzaten'i võtmist, kui te ei ole seda varem teinud:

-krambid (epilepsia). Kui teil tekivad krambid või teie krambihood muutuvad sagedamaks, lõpetage Mirzaten'i võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole;

-maksahaigus, sh ikterus. Kui teil tekib ikterus, lõpetage Mirzaten'i võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole;

-neeruhaigus;

-südamehaigus või madal vererõhk;

-skisofreenia. Kui psühhootilised sümptomid, nt paranoilised mõtted muutuvad sagedamaks või raskemaks, pöörduge otsekohe oma arsti poole;

-maniakaalne depressioon (kõrgendatud meeleolu/üliaktiivsuse perioodide vaheldumine depressiivse meeleoluga). Kui teil tekib kõrgendatud meeleolu või olete väga erutunud, lõpetage Mirzaten'i võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole;

-suhkurtõbi (vajalik võib olla insuliini või teiste antidiabeetiliste ravimite annuste kohandamine);

-silmahaigus, nt silmasisese rõhu tõus (glaukoom);

-urineerimisraskused, mis võib olla põhjustatud eesnäärme suurenemisest.

-kui teil tekivad infektsiooninähud, nt põhjendamatult kõrge palavik, kurguvalu ja suuhaavandid. →Lõpetage Mirzaten'i võtmine ja pöörduge otsekohe vereanalüüsi tegemiseks oma arsti poole. Harvaesinevatel juhtudel võivad need sümptomid olla märgiks vererakkude tootmise häiretele luuüdis. Kuigi harva, ilmnevad need nähud sagedamini pärast 4...6-nädalast ravi;

-kui olete eakas inimene. Võimalik, et olete antidepressantide kõrvaltoimete suhtes tundlikum.

Muud ravimid ja Mirzaten

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate (või kavatsete võtta) mingeid järgnevas loetelus toodud ravimitest.

Samuti teatage palun oma arstile või apteekrile kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Ärge võtke Mirzaten`i samaaegselt koos järgmiste ravimitega:

-monoamiini oksüdaasi inhibiitorid. (MAO inhibiitorid). Samuti ärge võtke Mirzaten`i kahe nädala jooksul peale MAO inhibiitorite võtmise lõpetamist. Kui lõpetate Mirzaten`i võtmise, ärge võtke MAO inhibiitoreid järgmise kahe nädala jooksul.

MAO inhibiitorid on näiteks moklobemiid, tranüültsüpromiin (mõlemad on antidepressandid) ja selegeliin (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks).

Ettevaatus on vajalik, kui võtate Mirzaten`i samaaegselt koos järgmiste ravimitega:

-antidepressandid, nt SSRI-d, venlafaksiin ja L-trüptofaan või triptaanid (kasutatakse migreeni raviks), tramadool (valuvaigisti), linezoliid (antibiootikum), liitium (kasutatakse teatud psühhiaatriliste seisundite raviks) ja liht-naistepuna– Hypericum perforatum

preparaadid (taimne depressiooni ravim). Väga harvaesinevatel juhtudel võib ainult Mirzaten või Mirzaten´i samaaegne kasutamine koos nende ravimitega põhjustada nn serotoniinisündroomi. Selle sündroomi mõned sümptomid on: põhjendamatu palavik, higistamine, südame löögisageduse kiirenemine, kõhulahtisus, (tahtmatud) lihastõmblused, värisemine, ülemäära aktiivsed refleksid, rahutus, meeleolu muutused ja teadvuse kaotus. Kui teil ilmneb nende sümptomite kombinatsioon, rääkige sellest otsekohe oma arstile;

-antidepressant nefasodoon. See ravim võib tõsta Mirzaten`i taset teie veres. Teavitage oma arsti, kui te seda ravimit kasutate. Vajalik võib olla Mirzaten`i annust vähendada või nefasodooniga ravi lõpetamisel Mirzaten`i annust taas tõsta;

-ärevuse või unetuse vastased ravimid, nt bensodiasepiinid;

-skisofreeniaravimid, nt olansapiin;

-allergiavastased ravimid, nt tsetirisiin;

-tugevad valuvaigistid, nt morfiin;

Nende ravimitega kooskasutamisel võib Mirzaten võimendada nende ravimite poolt põhjustatavat unisust.

-infektsioonivastased ravimid; bakteriaalsete infektsioonide vastased ravimid (nt erütromütsiin), seeninfektsioonide vastased ravimid (nt ketokonasool) ja HIV/AIDS'i ravimid (nt HIV proteaasi inhibiitorid) ja maohaavandite ravimid (nagu tsimetidiin).; Kombinatsioonis Mirzaten´iga võivad need ravimid tõsta Mirzaten’i sisaldust teie veres. Kui kasutate neid ravimeid, siis rääkige sellest oma arstile. Sellisel juhul võib olla vajalik Mirzaten’i annuse vähendamine. Kui nende ravimite võtmine on lõpetatud, siis võib olla vaja taas Mirzaten’i annust suurendada.

-epilepsiaravimid, nt karbamasepiin ja fenütoiin;

-tuberkuloosiravimid, nt rifampitsiin;

Mirzaten'i samaaegne kasutamine nende ravimitega võib Mirzaten'i taset teie veres langetada. Teavitage oma arsti, kui te neid ravimeid kasutate. Vajalik võib olla Mirzaten'i annust suurendada või, kui ravi nende ravimitega lõpetatakse, Mirzaten`i annust taas vähendada.

-vere hüübimist ärahoidvad ravimid, nt varfariin;

Mirzaten võib varfariini toimet verele suurendada. Teavitage oma arsti, kui te seda ravimit kasutate. Nende ravimite samaaegsel kasutamisel on soovitatav, et arst teie vere näitajaid hoolega jälgiks.

Mirzaten koos toidu ja joogiga

Kui tarvitate Mirzaten`i võtmise ajal alkoholi, võib see põhjustada unisust.

Soovitatav on alkoholi mitte tarvitada.

Võite võtta Mirzaten`i koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Piiratud kogemused Mirzaten`i kasutamisel rasedatele naistele ei viita riski suurenemisele. Sellegipoolest peab raseduse ajal ravimit kasutama ettevaatusega.

Kui võtate Mirzaten`i ja rasestute või planeerite rasestuda, küsige oma arsti käest, kas te võite Mirzaten`i võtmist jätkata. Kui võtate Mirzaten`i kuni sünnituseni või vahetult enne sünnitust, peab vastsündinut jälgima võimalike kõrvaltoimete suhtes.

Teavitage kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et kasutate Mirzaten´i. Kui tarvitada raseduse ajal, võivad sarnased ravimid (SSRI-d) suurendada tõsise tervisehäire riski imikutel, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (persistent pulmonary hypertension of the newborn, PPHN). See põhjustab lapse kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Need sümptomid avalduvad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast sündi. Juhul kui teie vastsündinul need sümptomid avalduvad, võtke otsekohe ühendust oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Küsige oma arsti käest, kas võite Mirzaten`i võtmise ajal rinnaga toita.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Mirzaten võib mõjutada teie keskendumisvõimet või erksust. Veenduge, et need võimed ei ole kahjustunud, enne kui asute autot juhtima või masinaid käsitsema.

Mirzaten sisaldab laktoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Mirzaten`i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju võtta

Tavaline algannus on 15 või 30 mg ööpäevas. Peale paaripäevast ravi võib arst teil soovitada annust tõsta kuni teie jaoks sobivaima annuseni (vahemikus 15...45 mg ööpäevas). Reeglina on annus kõikidele vanusegruppidele sama. Siiski, kui olete eakas inimene või kui teil on neeru- või maksahaigus, võib teie arst annust teie jaoks kohandada.

Millal Mirzaten`i võtta

→Võtke Mirzaten`i iga päev samal ajal. Kõige parem on võtta Mirzaten`i ühekordse annusena enne magamaminekut. Siiski võib teie arst pakkuda välja võimaluse jagada Mirzaten`i annus kaheks - üks kord hommikul ja üks kord õhtul enne magamaminekut. Suurema annuse peaks võtma enne magamaminekut.

Võtke tablette suu kaudu. Neelake teile määratud Mirzaten´i annus ilma närimata ja koos piisava koguse vee või mahlaga

Millal võite oodata enesetunde paranemist

Tavaliselt hakkab Mirzaten toimima 1 kuni 2 nädala pärast ja 2 kuni 4 nädala möödudes võite end hakata tundma paremini.

On tähtis, et esimeste ravinädalate jooksul räägite arstiga Mirzaten’i toimest:

→ 2 kuni 4 nädala möödumisel Mirzaten’i kasutamise alustamisest rääkige oma arstile, kuidas see ravim teile mõjub.

Kui te ei tunne end ikka paremini, võib teie arst määrata suurema annuse. Sel juhul rääkige oma arstiga uuesti veel 2 kuni 4 nädala pärast.

Tavaliselt peate võtma Mirzaten’i depressioonisümptomite kadumiseni, 4 kuni 6 kuu jooksul.

Kui te võtate Mirzaten’i rohkem kui ette nähtud

→ Kui teie või keegi teine on võtnud liiga palju Mirzaten’i, teavitage sellest kohe arsti.

Kõige tõenäolisemad Mirzaten’i üleannustamise nähud (ilma muude ravimite või alkoholita) on uimasus, desorienteeritus ja südame löögisageduse kiirenemine.

Kui te unustate Mirzaten’i võtta

Kui peate annuse võtma üks kord päevas

-Kui unustasite Mirzaten’i annuse võtta, ärge võtke vahelejäänud annust. Jätke see lihtsalt vahele.

Võtke oma järgmine annus tavalisel ajal.

Kui peate annuse võtma kaks korda päevas

-Kui unustasite võtta oma hommikuse annuse, võtke see sisse koos õhtuse annusega.

-Kui unustasite võtta oma õhtuse annuse, ärge võtke seda koos järgmise hommikuse annusega, vaid jätke see vahele ja jätkake oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste annustega.

-Kui unustasite võtta mõlemad annused, ärge proovige vahelejäänud annuseid tasa teha. Jätke vahele mõlemad annused ja jätkake järgmisel päeval oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste annustega.

Kui te lõpetate Mirzaten’i kasutamise

→Lõpetage Mirzaten’i kasutamine ainult pärast arstiga nõu pidamist.

Kui lõpetate kasutamise liiga vara, võib teie depressioon taastuda. Kui tunnete end paremini, rääkige sellest oma arstiga. Teie arst otsustab, millal ravi võib lõpetada.

Ärge lõpetage Mirzaten’i võtmist äkki, isegi kui teie depressioon on kadunud. Kui te lõpetate Mirzaten’i kasutamise äkki, võib teil tekkida halb enesetunne, võite tunda pearinglust, erutust või ärevust ja peavalusid. Neid sümptomeid saab vältida ravimi kasutamise järk-järgulise lõpetamisega. Teie arst ütleb teile, kuidas ravimi annust järk-järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed ilmnevad suurema tõenäosusega kui teised. Mirzaten'i võimalikud kõrvaltoimed on toodud järgnevas loetelus ning need jagunevad järgmiselt:

-Väga sage: esineb rohkem kui 1 kasutajal 10-st

-Sage: esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st

-Aeg-ajalt: esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st

-Harv: esineb 1 kuni 10 kasutajal 10000-st

-Väga harv: esineb vähem kui 1 kasutajal 10000-st

-Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Väga sage:

-söögiisu suurenemine ja kehakaalu suurenemine,

-uimasus või unisus,

-peavalu,

-suukuivus.

Sage:

-letargia,

-pearinglus,

-värisemine või treemor,

-iiveldus,

-kõhulahtisus,

-oksendamine,

-lööve või nahanähud (eksanteem),

-liigesevalu (artralgia) või lihasvalu (müalgia),

-seljavalu,

-pearingluse või minestamise tunne kui tõusete äkki püsti (ortostaatiline hüpotensioon),

-tursed (tüüpiliselt pahkluudel või labajalgadel), mis on põhjustatud vedelikupeetusest (ödeem),

-väsimus,

-värvikad unenäod,

-segasus,

-ärevustunne,

-unehäireid.

Alla 18-aastastel lastel täheldati kliinilistes uuringutes sageli järgnevaid kõrvaltoimeid: kehakaalu oluline suurenemine, nõgestõbi ja vere triglütseriidide sisalduse suurenemine.

Aeg-ajalt:

-kõrgenenud meeleolu või emotsionaalselt „kõrgendatud“ meeleseisund (mania), →Lõpetage Mirzaten’i võtmine ja rääkige sellest kohe oma arstile.

-ebatavalised nahaaistingud, nt põletus-, torkimistunne, kihelus või surisemine (paresteesia),

-„rahutute“ jalgade sündroom,

-minestamine (sünkoop),

-tuimustunne suus (oraalne hüpoesteesia),

-madal vererõhk,

-hirmuunenäod,

-agiteeritus (erutus),

-hallutsinatsioonid,

-liikumistung.

Harv:

-silmade või naha kollasus, mis võib viidata maksafunktsiooni häirele (ikterus), Lõpetage Mirzaten’i võtmine ja rääkige sellest kohe oma arstile.

-lihastõmblused või -kontraktsioonid (müokloonus),,

-agressiivne käitumine.

Teadmata:

-infektsiooninähud, nt äkki tekkiv põhjendamatult kõrge palavik, kurguvalu ja haavandid suus, (agranulotsütoos),

Lõpetage Mirzaten’i võtmine ja pöörduge otsekohe vereanalüüsi tegemiseks oma arsti poole. Harvaesinevatel juhtudel võib Mirzaten põhjustada vererakkude tootmise häireid (luuüdi supressioon). Mõne inimese puhul langeb nende vastupanuvõime infektsioonidele (nakkustele), sest Mirzaten võib põhjustada ajutist vere valgeliblede vähesust (granulotsütopeenia). Samuti võib Mirzaten harvaesinevatel juhtudel põhjustada vere puna- ja valgeliblede ning ka trombotsüütide vähesust (aplastiline aneemia), trombotsüütide vähesust (trombotsütopeenia) või vere teatud tüüpi valgeliblede arvu suurenemist (eosinofiilia).

-epilepsiahood (krambid),

Lõpetage Mirzaten’i võtmine ja rääkige sellest kohe oma arstile.

-selliste sümptomite kombinatsioon, nagu põhjendamatu palavik, higistamine, südame löögisageduse kiirenemine, kõhulahtisus, (tahtmatud) lihastõmblused, värisemine, ülemäära aktiivsed refleksid, rahutus, meeleolu muutused ja teadvuse kaotus. Väga harvaesinevatel juhtudel võivad need nähud viidata serotoniinisündroomile,

Lõpetage Mirzaten’i võtmine ja rääkige sellest kohe oma arstile.

-enesevigastamise- või enesetapumõtted,

Võtke otsekohe oma arstiga ühendust või minge haiglasse.

-ebanormaalsed aistingud suus (oraalne paresteesia),

-kõneraskused,

-turse suus (suu ödeem),

-suurenenud süljeeritus,

-hüponatreemia,

-antidiureetilise hormooni liignõristus,

-uneskõndimine,

-rasked nahareaktsioonid (Stevensi-Johnsoni sündroom, bulloosne dermatiit, multiformne erüteem, toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5.Kuidas Mirzaten`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Mirzaten sisaldab

-Toimeaine on mirtasapiin. Üks tablett sisaldab 15, 30 või 45 mg mirtasapiini (hemihüdraadina)

-Abiained 15 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, pulbristatud tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, preželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, makrogool 6000, kollane raudoksiid (E172) tableti kattes.

-Abiained 30 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, pulbristatud tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, preželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, makrogool 6000, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172) tableti kattes.

-Abiained 45 mg tablettides on laktoosmonohüdraat, pulbristatud tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, preželatiniseeritud maisitärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat tableti sisus ja hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, makrogool 6000 tableti kattes.

Kuidas Mirzaten välja näeb ja pakendi sisu

Mirzaten, 15 mg tabletid on ovaalsed, kergelt kaksikkumerad, kollakaspruunid, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel pool.

Mirzaten, 30 mg tabletid on ovaalsed, kaksikkumerad, oranžikaspruunid, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel pool.

Mirzaten, 45 mg tabletid on ovaalsed, kaksikkumerad, valged, õhukese polümeerikattega tabletid.

Mirzaten, 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval 6, 10, 14, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 100, 200, 250, 300, 500, 100 x 1 tabletti blisterpakendis ja 300 tabletti kõrgtihedusega polüetüleen plastikpurgis(HDPE).

Mirzaten, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval 10, 14, 18, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 96, 100, 200, 250, 300, 500, 1 x 100 tabletti blisterpakendis ja 200 ning 500 tabletti kõrgtihedusega polüetüleen plastikpurgis(HDPE).

Mirzaten, 45 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval 10, 14, 18, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 96, 100, 200, 250, 300, 500, 1 x 100 tabletti blisterpakendis ja 250 tabletti kõrgtihedusega polüetüleen plastikpurgis(HDPE).

Müügiloa hoidja ja tootja

Krka, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Krka, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal

Pärnu mnt 141 11314 Tallinn Tel. 6671658

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Soome: Mirtazapin Krka Austria: Mirtazapin Alternova Tšehhi Vabariik: Mirzaten Taani: Mirtazapin Krka

Eesti: Mirzaten

Kreeka: Azapin

Rootsi: Mirtazapin Krka

Slovakkia Vabariik: Mirzaten

Itaalia: Mirtazapina Krka

Poola: Mirzaten 30 mg/45 mg

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2014


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Mirzaten, 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Mirzaten, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Mirzaten, 45 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 15 mg, 30 mg või 45 mg mirtasapiini (hemihüdraadina). INN. Mirtazapinum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

 

15 mg tabletid

30 mg tabletid

45 mg tabletid

laktoos

60,28 mg

120,56 mg

180,84 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

15 mg tabletid: Ovaalsed kergelt kaksikkumerad kollakaspruunid õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel pool.

30 mg tabletid: Ovaalsed kaksikkumerad oranžikaspruunid õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega ühel pool.

45 mg tabletid: Ovaalsed kaksikkumerad valged õhukese polümeerikattega tabletid.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Depressioon.

Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

Efektiivne ööpäevane annus on tavaliselt 15 kuni 45 mg; algannus on 15 või 30 mg. Mirtasapiini toime avaldub tavaliselt pärast ühe- kuni kahenädalast kasutamist. Ravi adekvaatse

annusega peaks andma positiivse ravitulemuse 2...4 nädala jooksul. Ebapiisava ravivastuse korral võib annust suurendada kuni maksimaalse annuseni. Kui ravivastus puudub järgneva 2...4 nädala jooksul, tuleb ravi lõpetada.

Eakad

Soovutuslik annus on sama mis täiskasvanute puhul. Rahuldava ja ohutu ravivastuse tagamiseks tuleb eakatel patsientidel annust suurendada tähelepaneliku jälgimise all.

Lapsed ja noorukid (alla 18-aastased)

Mirzaten´i ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, sest efektiivsust ei näidatud kahes lühiajalises kliinilises uuringus (vt lõik 5.1) ning ohutuskaalutlustel (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Neerukahjustus

Mõõduka kuni raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 40 ml/min) patsientidel võib mirtasapiini kliirens olla vähenenud. Seda tuleb selle kategooria patsientidele Mirzaten´i määramisel arvestada (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientide mirtasapiini kliirens võib olla vähenenud. Seda tuleb arvestada, kui määrata Mirzaten´i selle kategooria patsientidele, eriti raske maksakahjustusega patsientidele, sest raske maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud (vt lõik 4.4).

Mirtasapiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20...40 tundi ja seetõttu sobib Mirzaten manustamiseks üks kord ööpäevas. Ravimit tuleks eelistatult võtta ühekordse õhtuse annusena enne magamaminekut. Mirzaten´i võib manustada ka kaheks annuseks jagatuna (üks kord hommikul ja üks kord õhtul,suurem annus tuleks võtta õhtul).

Tabletid tuleb sisse võtta suu kaudu, vedelikuga ja neelata ilma närimata.

Depressiooniga patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja - vähemalt 6 kuu jooksul, tagamaks, et neil ei ole enam sümptomeid.

Ravi mirtasapiiniga soovitatakse ärajätusümptomite vältimiseks lõpetada järk-järgult (vt lõik 4.4).

(*Ainult 45 mg tugevus

Mirzaten tabletid on saadaval 3 tugevuses (15 mg, 30 mg ja 45 mg), et hõlbustada täpset annustamist.)

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Mirtasapiini samaaegne kasutamine koos monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel

Mirzateni i ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsiidaalset käitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga. Risk püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda. Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või –katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Antidepressantide ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Seoses suitsiidivõimalusega, eriti ravi alguses, tuleb patsiendi kätte anda ainult piiratud arvul Mirzaten’i polümeerikattega tablette.

Luuüdi supressioon

Mirtasapiini ravi ajal on täheldatud luuüdi depressiooni, mis väljendub tavaliselt granulotsütopeenia või agranulotsütoosina. Pöörduvat agranulotsütoosi on harvadel juhtudel täheldatud ka mirtasapiiniga teostatud kliinilistes uuringutes. Turuletulekujärgselt on mirtasapiini puhul teatatud väga harvadest agranulotsütoosi juhtudest, enamus neist on olnud pöörduvad, kuid mõned juhud on lõppenud fataalselt. Fataalsed juhud esinesid peamiselt patsientidel vanuses üle 65 aasta. Arst peab olema tähelepanelik, kui tekivad sellised sümptomid, nagu palavik, kurguvalu, stomatiit või muud nakkusele viitavad nähud; selliste nähtude ilmnemisel tuleb ravi katkestada ja teha vereanalüüs.

Ikterus

Ikteruse tekkimisel tuleb ravi lõpetada.

Jälgimist vajavad seisundid

Ravimi ettevaatlik annustamine ja hoolikas jälgimine on vajalikud patsientide puhul, kellel esineb:

epilepsia ja orgaaniline ajusündroom. Kuigi kliiniline kogemus näitab, et epilepsiahooge esineb mirtasapiinravi ajal nagu ka teiste antidepressantide puhul, harva, tuleb ravi Mirzaten’iga alustada ettevaatlikult patsientidel, kellel on anamneesis krambid. Kõikidel patsientidel, kellel tekivad krambid või kellel krampide esinemissagedus suureneb, tuleb ravi lõpetada.

maksakahjustus; pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli mirtasapiini kliirens ligikaudu 35 % vähenenud kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon oli suurenenud ligikaudu 55 % võrra.

neerukahjustus; pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli mõõduka (kreatiniini kliirens < 40 ml/min) ja raske (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) neerukahjustusega patsientidel mirtasapiini kliirens vähenenud vastavalt ligikaudu 30 % ja 50 % võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Keskmine mirtasapiini plasmakontsentratsioon oli suurenenud vastavalt ligikaudu 55 % ja 115 % võrra. Olulist erinevust ei leitud kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 80 ml/min) patsientidel võrreldes kontrollrühmaga.

südamehaigused, näiteks erutusjuhtehäired, stenokardia ja hiljutine müokardiinfarkt, millega seoses tuleb rakendada tavapäraseid ettevaatusabinõusid ja kaasuvaid ravimeid manustada ettevaatlikult.

hüpotensioon.

diabeet; suhkurtõvega patsientidel võivad antidepressandid muuta kontrolli veresuhkru sisalduse üle. Insuliini ja/või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annus võib vajada kohandamist, soovitatav on tähelepanelik jälgimine.

Nagu teistegi antidepressantide puhul, tuleb arvesse võtta järgmist.

Patsientidel, kes põevad skisofreeniat või teisi psüühikahäireid, võivad antidepressantide manustamisel psühhootilised nähud süveneda; paranoilised mõtted võivad tugevneda.

Kui ravitakse bipolaarse häire depressiivset faasi, võib see üle minna maaniliseks faasiks. Mania/hüpomania anamneesiga patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida. Kõigil patsientidel, kellel algab mania faas, tuleb mirtasapiinravi katkestada.

Kuigi Mirzaten ei tekita sõltuvust, näitab turuletulekujärgne kogemus, et ravi järsk katkestamine pärast ravimi pikaajalist kasutamist võib vahel põhjustada ärajätunähtude tekkimist. Enamus ärajätureaktsioone on kerged ja iseenesest mööduvad. Erinevatest ärajätusümptomitest on kõige sagedamini teatatud pearinglusest, erutusest, ärevusest, peavalust ja iiveldusest. Hoolimata sellest,et neist on teatatud kui ärajätusümptomitest, tuleb mõista, et need sümptomid võivad olla seotud foonhaigusega. Nagu soovitatud lõigus 4.2, tuleb ravi mirtasapiiniga lõpetada järk-järgult.

Tähelepanelik tuleb olla urineerimishäiretega patsientidega, nagu eesnäärme hüpertroofia, ning ägeda kitsa nurga glaukoomi ja silma suurenenud siserõhuga patsientide puhul (kuigi Mirzateni´ga seotud probleemide võimalus on väike tema nõrga antikolinergilise aktiivsuse tõttu).

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus: antidepressantide kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivne ebameeldiv või häiriv rahutus ja liikumisvajadus, millega

kaasneb võimetus paigal istuda või seista. See ilmneb kõige tõenäolisemalt esimese paari ravinädala jooksul. Patsientidel, kellel need sümptomid tekivad võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Hüponatreemia

Mirtasapiini kasutamisel on väga harva teatatud hüponatreemiast, mis on tõenäoliselt tingitud antidiureetilise hormooni liignõristusest (SIADH). Suurenenud riskiga patsientidel, nagu eakatel patsientidel või patsientidel, keda ravitakse samaaegselt ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad hüponatreemiat, tuleb rakendada ettevaatust.

Serotoniinisündroom

Koostoime serotonergiliste toimeainetega: serotoniinisündroom võib esineda siis, kui selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d) kasutatakse samaaegselt teiste serotonergiliste toimeainetega (vt lõik 4.5). Serotoniinisündroomi sümptomiteks võivad olla hüpertermia, rigiidsus, müokloonus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus koos võimaliku eluliste näitajate kiire kõikumisega, vaimse seisundi muutused, sealhulgas segasus, ärritatavus, äärmuslik agiteeritus, mis võivad progresseeruda deliiriumi ja koomani. Kui neid toimeaineid kombineeritakse mirtasapiiniga, on soovitatav ettevaatus ja hoolikas kliiniline jälgimine. Mirtasapiin-ravi tuleb selliste juhtude esinemisel katkestada ja alustada toetava raviga. Turuletulekujärgse kogemuse kohaselt esineb serotoniinisündroom väga harva ainult mirtasapiiniga ravitud patsientidel (vt lõik 4.8).

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid on sageli tundlikumad, eriti antidepressantide kõrvaltoimete suhtes. Mirtasapiiniga tehtud kliiniliste uuringute käigus ei teatatud kõrvaltoimetest eakate patsientide hulgas sagedamini kui teistes vanuserühmades.

Laktoos

See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoosi talumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohiks seda ravimit võtta.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

-Mirtasapiini ei tohi manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega või kuni kahe nädala jooksul pärast MAO inhibiitorravi lõppu. Vastupidisel juhul peab ligikaudu kaks nädalat mööduma, enne kui mirtasapiinravi saanud patsiente võib ravida MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Lisaks, nagu SSRI-dega, võib manustamine koos teiste serotonergiliste toimeainetega (L-trüptofaan, triptaanid, tramadool, linesoliid, SSRI-d, venlafaksiin, liitium ja liht-naistepuna - Hypericum perforatum - preparaadid) viia serotoniiniga seotud mõjude (serotoniinisündroom: vt lõik 4.4) ilmnemiseni. Neid toimeaineid tuleb mirtasapiiniga kombineerida ettevaatusega ja vajalik on põhjalikum kliiniline jälgimine.

-Mirtasapiin võib suurendada bensodiasepiinide ja teiste rahustite (antipsühhootikumid, antihistamiinsed H1 antagonistid, opiaadid) sedatiivset toimet. Nende ravimite määramisel koos mirtasapiiniga tuleb olla ettevaatlik.

-Mirtasapiin võib suurendada alkoholi kesknärvisüsteemi pidurdavat toimet. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada alkohoolsete jookide vältimist mirtasapiinravi ajal.

-Mirtasapiin annuses 30 mg üks kord ööpäevas põhjustas väikese, kuid statistiliselt olulise rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) suurenemise varfariiniga ravitud patsientidel. Ei saa välistada, et mirtasapiini suuremate annuste korral on see toime rohkem väljendunud, seega on varfariini ja mirtasapiini samaaegse ravi korral soovitatav kontrollida patsiendi INR-i taset.

Farmakokineetilised koostoimed

- CYP3A4 indutseerijad karbamasepiin ja fenütoiin suurendavad mirtasapiini kliirensit ligikaudu kaks korda, mille tulemuseks on plasma mirtasapiinikontsentratsiooni vähenemine vastavalt 60 % ja 45 % võrra. Kui karbamasepiin või mõni teine maksa metabolismi indutseerija (nt rifampitsiin) lisatakse mirtasapiinravile, võib osutuda vajalikuks mirtasapiini annuse suurendamine. Kui ravi selliste ravimitega katkestatakse, võib osutuda vajalikuks mirtasapiini annuse vähendamine.

-Tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli samaaegne manustamine suurendas mirtasapiini maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja AUC-d ligikaudu 40 % ja 50 % võrra.

-Kui tsimetidiini (nõrk CYP1A2, CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor) manustatakse koos mirtasapiiniga võib mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon suureneda enam kui 50%.

Mirtasapiini samaaegsel manustamisel koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, HIV proteaasi inhibiitorite, asoolsete seentevastaste ravimite, erütromütsiini, tsimetidiini või nefasodooniga tuleb rakendada ettevaatust ja vajalikuks võib osutuda annuse vähendamine.

-Koostoimeuuringud ei viidanud olulisele farmakokineetilisele toimele mirtasapiini manustamisel koos paroksetiini, amitriptülliini, risperidooni või liitiumiga.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Piiratud andmed mirtasapiini kasutamise kohta rasedatel naistel ei näita kaasasündinud väärarengute suurenenud riski. Loomkatsed ei ole näidanud mingeid kliiniliselt olulisi teratogeenseid toimeid, kuid siiski on täheldatud arengutoksilisust (vt lõik 5.3). Rasedatele naistele tuleb määrata ettevaatusega.

Kui Mirzaten’i kasutatakse kuni sünnituseni või vahetult enne sünnitust, on vajalik vastsündinu sünnijärgne jälgimine, arvestades võimalikke ärajätunähte.

Epidemioloogilised andmed näitavad, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse lõpus, võib suurendada püsiva pulmonaalse hüpertensiooni riski vastsündinutel (pulmonary hypertension in the newborn, PPHN). Kuigi uuringutes ei ilmne seost PPHN-i ja mirtasapiinravi vahel, ei saa välistada potentsiaalset riski, võttes arvesse sarnast toimemehhanismi (serotoniini konsentratsiooni suurenemine).

Loomkatsed ja piiratud andmed inimeste kohta on näidanud mirtasapiini eritumist rinnapiima ainult väga väikestes kogustes. Otsus, kas jätkata/katkestada imetamine või kas jätkata/katkestada ravi Mirzaten’iga, tuleb vastu võtta, arvestades imetamise kasu lapsele ja Mirzaten-ravi kasu naisele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Mirzaten’il on vähene või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Mirzaten võib vähendada kontsentratsioonivõimet ja erksust (eriti ravi alguses). Patsiendid, keda ravitakse antidepressantidega, peavad vältima potentsiaalselt ohtlike, tähelepanu- ja head kontsentratsioonivõimet nõudvate ülesannete täitmist, nagu mootorsõiduki juhtimine ja masinatega töötamine.

4.8Kõrvaltoimed

Depressiooniga patsientidel esineb hulgaliselt haiguse endaga seotud sümptomeid. Seepärast on aeg- ajalt raske kindlaks teha, millised sümptomid on haiguse tulemusel tekkinud ning millised on tingitud ravist Mirzaten´iga.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis esinesid enam kui 5 % mirtasapiiniga ravitud patsientidest randomiseeritud platseebokontrollitud uuringutes (vt allpool), olid unisus, sedatsioon, suukuivus, kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine, pearinglus ja kurnatus.

Kõigis platseebokontrollitud uuringutes (sealhulgas muudel näidustustel peale depressiooni) on hinnatud mirtasapiini kõrvaltoimeid. Metaanalüüs vaatles 20 uuringut planeeritud kestusega kuni 12 nädalat 1501 patsiendiga (134 patsiendiaastat), kes said mirtasapiini annuseid kuni 60 mg ja 850 patsiendiga (79 patsiendiaastat), kes said platseebot.

Nende uuringute laiendusfaasid on välja arvatud, et säilitada võrreldavust platseeboga.

Tabel 1 näitab kategooriatesse jagatud kõrvaltoimete esinemissagedust, mis esinesid kliinilistes uuringutes statistiliselt oluliselt sagedamini ravi ajal mirtasapiiniga kui platseeboga. Tabelisse on samuti lisatud spontaansetest teatistest pärinevad kõrvaltoimed. Spontaansetest teatistest pärinevate kõrvaltoimete sagedused põhinevad kliinilistes uuringutes nendest kõrvaltoimetest teatamise sagedusel. Spontaansetest teatistest pärit kõrvaltoimete sagedus, mille puhul mirtasapiini

randomiseeritud platseebokontrollitud uuringutes juhtusid ei esinenud, on klassifitseeritud kui "teadmata".

Organsüsteem

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

klass

(≥ 1/10)

(≥ 1/100

(≥ 1/1000

(≥ 1/10 000

 

 

 

kuni < 1/10)

kuni < 1/100)

kuni

 

 

 

 

 

<1/1000)

 

Vere ja

 

 

 

 

Luuüdi

lümfisüsteemi

 

 

 

 

supressioon

häired

 

 

 

 

(granulotsüto-

 

 

 

 

 

peenia,

 

 

 

 

 

agranulotsütoos,

 

 

 

 

 

aplastiline

 

 

 

 

 

aneemia,

 

 

 

 

 

trombotsüto-

 

 

 

 

 

peenia)

 

 

 

 

 

Eosinofiilia

Endokriin-

 

 

 

 

Antidiureetilise

süsteemi häired

 

 

 

 

hormooni

 

 

 

 

 

liignõristus

Ainevahetus- ja

Kehakaalu

 

 

 

Hüponatreemia

toitumishäired

suurenemine

 

 

 

 

 

Söögiisu

 

 

 

 

 

suurenemine

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

Eba-

Luupainajad

Agressiivsus

Suitsiidimõtted

häired

 

normaalsed

Mania

 

Suitsidaalne

 

 

unenäod

Erutus

 

käitumine

 

 

Segasus

Hallutsinat-

 

 

 

 

Ärevus2, 5

sioonid

 

 

 

 

Unetus3, 5

Psühhomotoor-

 

 

 

 

 

ne rahutus (sh

 

 

 

 

 

akatiisia,

 

 

 

 

 

hüperkineesia)

 

 

Närvisüsteemi

Unisus1, 4

Letargia

Paresteesia

Müokloonus

Konvulsioonid

häired

Sedatsioon1, 4

Pearinglus

“Rahutute”

 

Serotoniini-

 

Peavalu

Treemor

jalgade

 

sündroom

 

 

 

sündroom

 

Oraalne

 

 

 

Sünkoop

 

paresteesia

 

 

 

 

 

Düsartria

Vaskulaarsed

 

Ortostaatiline

Hüpotensioon

 

 

häired

 

hüpotensioon

 

 

 

Seedetrakti

Suukuivus

Iiveldus

Oraalne

 

Suu turse

häired

 

Kõhulahtisus

hüpoesteesia

 

Suurenenud

 

 

Oksendamine

 

 

süljevoolus

Maksa ja

 

 

 

Seerumi

 

sapiteede häired

 

 

 

transaminaa-

 

 

 

 

 

side

 

 

 

 

 

aktiivsuse

 

 

 

 

 

tõus

 

Naha ja

 

Eksanteem

 

 

Stevensi-

nahaaluskoe

 

 

 

 

Johnsoni

kahjustused

 

 

 

 

sündroom

 

 

 

 

 

Bulloosne

 

 

 

 

 

dermatiit

 

 

 

 

 

Mitmekujuline

 

 

 

 

 

erüteem

 

 

 

 

 

Toksiline

 

 

 

 

 

epidermiline

 

 

 

 

 

nekrolüüs

Lihas-skeleti ja

 

Artralgia

 

 

 

sidekoe

 

Müalgia

 

 

 

kahjustused

 

Seljavalu

 

 

 

Üldised häired ja

 

Perifeersed

 

 

Somnambulism

manustamiskoha

 

tursed

 

 

 

reaktsioonid

 

Väsimus

 

 

 

1 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused statistiliselt oluliselt sagedamini ravi ajal mirtasapiiniga, võrreldes platseeboga.

2 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused sagedamini ravi ajal platseeboga, võrreldes mirtasapiiniga, kuid statistiliselt oluliselt mitte sagedamini.

3 Kliinilistes uuringutes esinesid need sündmused statistiliselt oluliselt sagedamini platseebo puhul, võrreldes mirtasapiiniga.

4 NB! Annuse vähendamine ei põhjusta tavaliselt väiksemat unisust/sedatsiooni, kuid võib ohustada antidepressantide tõhusust.

5 Ravi korral antidepressantidega üldiselt võivad ärevus ja unetus (mis võivad olla depressiooni sümptomid) tekkida või süveneda. Mirtasapiinravi korral on teatatud ärevuse ja unetuse tekkimisest või süvenemisest.

6 Mirtasapiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest (vt lõik 4.4)

Kliiniliste uuringute laboratoorsetes hinnangutes on täheldatud transaminaaside ja gammaglutamüültransferaasi aktiivsuse mööduvat tõusu (siiski ei ole sellega seotud kõrvaltoimetest teatatud sagedamini mirtasapiini korral võrreldes platseeboga).

Lapsed

Lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes täheldati sageli järgnevaid kõrvaltoimeid: kehakaalu suurenemine, urtikaaria ja hüpertriglütserideemia (vt ka lõik 5.1)

4.9Üleannustamine

Senised kogemused mirtasapiini üleannustamisega näitavad, et sümptomid on tavaliselt kerged. On täheldatud kesknärvisüsteemi pärssimist koos desorientatsiooni ja pikaajalise sedatsiooniga, millega kaasneb tahhükardia ja kerge hüper- või hüpotensioon. Siiski on terapeutilistest annustest palju suuremate annuste manustamisel võimalus ka tõsisemateks juhtudeks (sealhulgas surmajuhud), eriti kui üleannustatakse mitmeid ravimeid.

Üleannustamise korral tuleb rakendada sobivat sümptomaatilist ja toetavat ravi elutähtsate funktsioonide jaoks. Tuleb kaaluda ka aktiivsöe või maoloputuse võimalust.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised antidepressandid,

ATC-kood: N06AX11

Mirtasapiin on tsentraalselt toimiv presünaptiline α2-antagonist, mis suurendab tsentraalset noradrenergilist ja serotonergilist neurotransmissiooni. Serotonergilise neurotransmissiooni suurenemist vahendatakse spetsiifiliselt 5-HT1-retseptorite kaudu, sest 5-HT2- ja 5-HT3- retseptorid blokeerib mirtasapiin. Mõlemal mirtasapiini enantiomeeril on eeldatavasti antidepressiivne toime, nii et S(+) enantiomeer blokeerib α2 ja 5-HT2 retseptorid ning R(-) enantiomeer blokeerib 5-HT3 retseptorid. Mirtasapiini histamiini H1-antagonistlik toime on seotud tema sedatiivsete omadustega.

Tal puudub praktiliselt antikoliinergiline toime ja terapeutilistes annustes ei mõjuta ta kardiovaskulaarsüsteemi.

Lapsed

Kahes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus depressiooniga lastel vanuses 7…18 aastat (n = 259) kasutati esimese 4 nädala jooksul paindlikku annustamisskeemi (15…45 mg mirtasapiini), seejärel manustati 4 nädala jooksul fikseeritud annus (15, 30 või 45 mg mirtasapiini). Uuringute käigus ei suudetud esmaste ega kõigi teiseste tulemusnäitajate osas näidata mirtasapiini ja platseebo vahel märkimisväärseid erinevusi. 48,8%-l mirtasapiini saanud osalejatest täheldati märkimisväärset (≥ 7%) kehakaalu suurenemist võrreldes 5,7%-ga platseeborühmas. Sageli täheldati ka urtikaariat (11,8% vs. 6,8%) ja hüpertriglütserideemiat (2,9% vs. 0%).

5.2Farmakokineetilised omadused

Pärast Mirzaten’i suukaudset manustamist imendub toimeaine mirtasapiin kiiresti ja täielikult (biosaadavus ligikaudu 50 %) ning maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 2 tunni pärast. Mirtasapiin seondub vereplasma valkudega peaaegu 85 % ulatuses. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 20...40 tundi; pikemaid poolväärtusaegu kuni 65 tunnini on juhuslikult täheldatud ja lühemad poolväärtusajad on esinenud noortel meestel.

Eliminatsiooni poolväärtusaeg on piisavalt pikk, et õigustada manustamist üks kord ööpäevas. Tasakaalustaadium saabub 3...4 päeva jooksul, mille järel kumulatsiooni enam ei toimu. Mirtasapiinil on soovitatavas annuste vahemikus lineaarne farmakokineetika. Söömine ei mõjuta mirtasapiini farmakokineetikat.

Mirtasapiin metaboliseerub ulatuslikult ning elimineerub uriini ja väljaheitega mõne päeva jooksul. Biotransformatsiooni peamised teed on demetüleerimine ja oksüdatsioon, millele järgneb konjugatsioon. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega on näidanud, et tsütokroom P450 ensüümid CYP2D6 ja CYP1A2 osalevad mirtasapiini 8-hüdroksü-metaboliidi moodustumises, samas kui CYP3A4 peetakse vastutavaks N-demetüül- ja N-oksiid-metaboliitide tekkimise eest. Demetüleeritud metaboliit on farmakoloogiliselt aktiivne ja tal on ilmselt samasugune farmakokineetiline profiil nagu lähteainel.

Neeru- või maksakahjustuse puhul võib mirtasapiini kliirens olla vähenenud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või genotoksilisuse prekliinilistes uuringutes ei ole ilmnenud erilist ohtu inimesele.

Rottide ja küülikutega tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei täheldatud mingeid teratogeenseid toimeid. Inimese maksimaalse terapeutilise ekspositsiooniga võrreldes kaks korda suurema süsteemse ekspositsiooni juures esines rottide puhul implantatsioonijärgse kao suurenemist, vähenes poegade sünnikaal ja vähenes poegade ellujäämisprotsent esimese kolme imetamispäeva jooksul.

Mitmest geenmutatsiooni ning kromosoomi- ja DNA-kahjustuse testist ilmnes, et mirtasapiin ei ole genotoksiline. Rottidega tehtud kantserogeensuskatsetes avastatud kilpnäärmekasvajaid ja hiirte kantserogeensuskatsetes avastatud hepatotsellulaarseid kasvajaid peetakse liigispetsiifiliseks mittegenotoksiliseks vastuseks, mis on seotud pikaajalise raviga suurte annuste maksaensüümide indutseerijatega.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Pulbristatud tselluloos

Naatriumtärklisglükolaat

Preželatiniseeritud maisitärklis

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

15 mg:

Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Talk

Makrogool 6000

30 mg:

Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Talk

Makrogool 6000

45 mg:

Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Talk

Makrogool 6000

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge PVC/PVDC/Al-blisterpakend.

15 mg:

6, 10, 14, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 100, 200, 250, 300, 500, 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

30 mg:

10, 14, 18, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 96, 100, 200, 250, 300, 500, 1 x 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

45 mg:

10, 14, 18, 20, 28, 30, 48, 50, 56, 60, 70, 90, 96, 100, 200, 250, 300, 500, 1 x 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Pakendid suuruses 200, 250, 300 ja 500, on haiglas kasutamiseks.

Plastikpurgid, kõrgtihedusega polüetüleen (HDPE).

15 mg:

300 õhukese polümeerikattega tabletti.

30 mg:

250, 500 õhukese polümeerikattega tabletti.

45 mg:

250 õhukese polümeerikattega tabletti.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Krka, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8.MÜÜGILOA NUMBRID

Mirzaten, 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 462905

Mirzaten, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 462805

Mirzaten, 45 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 462705

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2005

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.01.2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015