Montelukast alvogen 10 mg - tabl 10mg n7; n10; n20; n28; n30; n50; n56; n90; n98; n100 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Alvogen 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab montelukastnaatriumi, mis vastab 10 mg montelukastile.

INN. MONTELUKASTUM

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Iga tablett sisaldab 89,3 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Helekollane kuni beez, ümmargune, kaksikkumer tablett diameetriga 9 mm. Tableti ühel küljel on märgistus “M9UT” ja „10“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist ravitulemust. Astmaga patsientidel võib montelukastravi vähendada sesoonse allergilise riniidi sümptomeid.

Astma profülaktika, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanutele ning 15-aastastele ja vanematele astmaga või astma ja kaasuva sesoonse allergilise riniidiga patsientidele manustatakse üks 10 mg tablett ööpäevas õhtuti.

Üldised soovitused

Montelukast Alvogen 10 mg ravitoime astma kontrolli näitajatele avaldub ühe ööpäevaga. Montelukast Alvogen 10 mg võib võtta koos toiduga või ilma. Patsientidele tuleb öelda, et nad jätkaksid Montelukast Alvogen 10 mg kasutamist isegi siis, kui astma on kontrolli all, samuti ka astma ägenemise korral.

Neerupuudulikkusega patsientide või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide ravimisel ei ole vaja ravimi annust muuta. Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta. Annustamine on ühesugune mees- ja naissoost patsientide puhul.

Montelukast Alvogen 10 mg ei tohi kasutada koos teiste sama toimeainet (montelukasti) sisaldavate ravimpreparaatidega.

Ravi Montelukast Alvogen 10 mg´ga koos teiste astmaravimitega.

Montelukast Alvogen 10 mg võib lisada patsiendi olemasolevale astmaravile.

Inhaleeritavad kortikosteroidid

Montelukast Alvogen 10 mg võib kasutada täiendavaks raviks patsientidel, kellel ei ole muude ravimitega, nagu inhaleeritavad kortikosteroidid, saavutatud piisavat kliinilist kontrolli astma üle. Inhaleeritavat kortikosteroidi ei tohi asendada Montelukast Alvogen 10 mg´ga (vt lõik 4.4).

6…14-aastaste laste ja noorukite jaoks on Montelukast Alvogen 5 mg närimistabletid. 2…5-aastaste laste jaoks on Montelukast Alvogen 4 mg närimistabletid.

Manustamisviis

Suukaudseks kasutamiseks.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele tuleb öelda, et nad ei kasutaks suukaudset Montelukast Alvogen 10 mg’i kunagi ägedate astmahoogude raviks ja hoiaksid selleks puhuks sobivat esmaabi ravimit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.

Inhaleeritavat ega suu kaudu manustatavat kortikosteroidi ei tohi järsku asendada Montelukast Alvogen 10 mg´iga. Puuduvad andmed selle kohta, et Montelukast Alvogen 10 mg’i samaaegsel manustamisel võib suukaudse kortikosteroidi annust vähendada.

Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh Montelukast Alvogen 10 mg’i, kasutavatel patsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile (seisund, mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia, vaskuliitiline lööve, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed tüsistused ja/või neuropaatia. Patsiente, kellele tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti läbi vaadata ning nende raviskeemid üle vaadata.

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel ei muuda ravi montelukastiga vajadust hoiduda aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisest.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Montelukast Alvogen 10 mg’i võib kasutada koos teiste tavaliselt astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks kasutatavate preparaatidega. Ravimite koostoimete uuringutes ei ole leitud montelukasti kliiniliselt soovitatava annuse kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.

Koos fenobarbitaaliga manustamisel vähenes montelukasti plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Et montelukast metaboliseerub CYP3A4, 2C8 ja 2C9 kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4, 2C8 ja 2C9 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.

IN VITRO uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP 2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP 2C8 IN VIVO. Seetõttu ei muuda montelukast oluliselt selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

IN VITRO uuringud on näidanud, et montelukast on CYP 2C8 substraat ja vähem olulisel määral 2C9 ja 3A4 substraat. Kliinilises ravimite koostoime uuringus montelukasti ja gemfibrosiiliga (nii CYP 2C8 kui ka 2C9 inhibiitor) suurendas gemfibrosiil montelukasti süsteemset ekspositsiooni 4,4 korda. Tavapäraselt ei ole montelukasti annust vaja kohandada manustamisel koos gemfibrosiili või teiste tugevate CYP 2C8 inhibiitoritega, kuid arst peab olema teadlik, et kõrvaltoimed võivad sageneda/tugevneda.

IN VITRO andmete põhjal ei eeldata kliiniliselt olulisi ravimi koostoimeid vähem tugevate CYP 2C8 inhibiitoritega (nt trimetoprim). Montelukasti manustamine koos itrakonasooliga (tugev CYP 3A4 inhibiitor) ei suurendanud oluliselt montelukasti süsteemset ekspositsiooni.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.

Olemasolevatest raseduse andmebaasidest saadud vähesed andmed ei näita põhjuslikku seost montelukasti ja väärarengute (s.o jäsemete defektid) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmse turuletulekujärgse kogemuse käigus.

Montelukasti tohib rasedatele kasutada ainult selge vajaduse korral.

Imetamine

Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piimaga (vt lõik 5.3). Montelukasti eritumine inimese rinnapiima ei ole teada.

Montelukasti tohib rinnaga toitvatel emadel kasutada ainult selge vajaduse korral.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Montelukast ei mõjuta tõenäoliselt patsiendi autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet. Kuid väga harvadel juhtudel on mõnedel isikutel kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8Kõrvaltoimed

Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:

−10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000-l täiskasvanud patsiendil vanuses alates 15 eluaastat.

−10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 400-l täiskasvanud sesoonse allergilise riniidiga astmahaigel patsiendil vanuses alates 15-eluaastat.

−5 mg närimistablette ligikaudu 1750-l lapsel vanuses 6...14 aastat.

Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud patsientidel.

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni 12 kuu jooksul lastel vanuses 6…14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.

Turuletulekujärgne kogemus

Turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud kõrvaltoimed on alltoodud tabelis loetletud organsüsteemi klasside kaupa ja spetsiifilise kõrvaltoime mõiste järgi. Sageduskategooriaid hinnati asjakohaste kliiniliste uuringute alusel.

* Sageduskategooria: määratud iga kõrvaltoime mõiste jaoks kliiniliste uuringute andmebaasis esitatud esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

† Seda kõrvaltoimet, mida esines kliinilistes uuringutes montelukasti saanud patsientidel väga sageli, esines ka platseeboravimit saanud patsientidel väga sageli.

‡ Seda kõrvaltoimet, mida esines kliinilistes uuringutes montelukasti saanud patsientidel sageli, esines ka platseeboravimit saanud patsientidel sageli.

§ Sageduskategooria: harv.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest: www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Ägedast üleannustamisest montelukastiga on teatatud ravimi turuletulekujärgselt ja samuti kliinilistes uuringutes. Teateid on saadud nii täiskasvanute kui laste kohta annustega 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanutel ja lastel kooskõlas ravimi ohutusprofiiliga. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.

Ravi

Montelukasti üleannustamise ravi käsitlevat spetsiifilist informatsiooni ei ole saadaval. Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg ööpäevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg ööpäevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, leukotrieeniretseptorite antagonistid.

ATC-kood: RO3DCO3

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC, LTD, LTE) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega. CysLT 1. tüüpi (CysLT) retseptoreid leidub inimese hingamisteedes (sh hingamisteede silelihasrakud ja makrofaagid) ning teistes proinflammatoorsetes rakkudes (sh eosinofiilid ja teatud müeloidsed tüvirakud). Tsüsteinüülleukotrieenide

puhul on tõestatud korrelatsioon astma ja allergilise riniidi patofüsioloogiaga. Astma korral on leukotrieenide poolt vahendatud toimed bronhide ahenemine, rögaeritus, veresoonte läbilaskvus ja eosinofiilide kogunemine.

Allergilise riniidi korral vabanevad tsüsteinüülleukotrieenid nina limaskestast pärast kokkupuudet allergeeniga nii varase kui ka hilise faasi reaktsioonide ajal ning neid seostatakse allergilise riniidi sümptomitega. On näidatud, et tsüsteinüülleukotrieenide intranasaalne manustamine suurendab nina hingamisteede resistentsust ja ninakinnisuse sümptomeid.

Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui ka lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukasti toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes (määratuna rögas) ja perifeerses veres ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes hommikuse esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorse mahu (FEV) (10,4% VS. 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min VS. 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (–26,1% VS.– 4,6% muutus algväärtusest).

Patsientide poolt kirjeldatud päevasel ajal ja öösel esinevate astmanähtude skoori paranemine oli oluliselt suurem kui platseebo puhul.

Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni ning montelukasti VS. beklometasooni puhul vastavalt FEV: 5,43% VS. 1,04%; beetaagonisti kasutamine: –8,70% VS. 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda ööpäevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti VS. beklometasooni puhul vastavalt FEV: 7,49% VS. 13,3%; beetaagonisti kasutamine: –28,28% VS. –43,89%). Kuid võrreldes beklometasooniga saavutas suur protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnased kliinilised ravivastused (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse).

Viidi läbi kliiniline uuring, et hinnata montelukasti kasutamist sesoonse allergilise riniidi sümptomaatiliseks raviks 15-aastastel ja vanematel astmahaigetel, kellel esines kaasuv sesoonne allergiline riniit. Selles uuringus paranes üks kord ööpäevas manustatud montelukasti 10 mg tablettide toimel statistiliselt olulisel määral päevasel ajal esinevate riniidi sümptomite skoor võrreldes platseeboga. Päevane riniidi sümptomite skoor on päevasel ajal esinevate nasaalsete sümptomite (ninakinnisus, rinorröa, aevastamine, kihelus ninas) ja öösel esinevate sümptomite (ninakinnisus ärkamisel, raskendatud uinumine ja öised ärkamised) keskmine. Võrreldes platseeboga paranes oluliselt patsientide ja arstide poolt allergilisele riniidile antud üldhinnang. Selles uuringus ei olnud esmaseks eesmärgiks astma ravi tõhususe hindamine.

8-nädalases uuringus 6…14-aastastel lastel viis montelukast annuses 5 mg üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes hingamisfunktsiooni olulise paranemiseni (FEV1 8,71% VS. 4,16% muutus algväärtusest; hommikune PEFR 27,9 l/min VS. 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja „vajaduse järgi” beetaagonisti kasutamise vähenemiseni (–11,7% VS. +8,2% muutus algväärtusest).

Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti VS. 32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min VS. 60,64 min). See toime püsis kogu 12- nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus 6…14-aastastel lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% VS. 26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min VS. 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti toimet üks kord ööpäevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samal ajal inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni võrreldes platseeboga (FEV1 8,55% VS. –1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise vähenemine –27,78% VS. 2,09% muutus algväärtusest).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Montelukast imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga sisse võetud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas (CMAX) keskmiselt kolme tunniga (TMAX). Keskmine suukaudne biosaadavus on 64%. Tavapärane toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja CMAX-i. Ohutust ja efektiivsust on demonstreeritud kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati söögiaegadest sõltumatult.

Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistableti CMAX kahe tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.

Jaotumine

Montelukast seondub plasmavalkudega rohkem kui 99% ulatuses. Montelukasti püsikontsentratsiooni keskmine jaotusruumala on 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga läbi viidud uuringud rottidel näitasid, et selle tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivse materjali kontsentratsioon kõigis teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon

Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast montelukasti tasakaalukontsentratsiooni saavutamist ei ole montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni lastel ega täiskasvanutel plasmas võimalik kindlaks määrata.

Tsütokroom P450 2C8 on montelukasti metabolismi peamine ensüüm. Lisaks võivad vähesel määral kaasa aidata CYP 3A4 ja 2C9, kuigi CYP 3A4 inhibiitori itrakonasooli korral on näidatud, et see ei muutnud montelukasti farmakokineetilisi muutujaid tervetel katsealustel, kes said igapäevaselt 10 mg montelukasti. IN VITRO uuringute tulemusel inimese maksa mikrosoomidega selgus, et montelukasti terapeutilise annuse manustamise korral saavutatav plasma kontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide osa montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.

Eritumine

Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86% radioaktiivsusest roojas ja < 0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustamisel, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.

Patsientide erigrupid

Eakate patsientide või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega haigete ravimisel ei ole vaja annust muuta. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Et montelukast ja tema metaboliidid

erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja annust muuta. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh’ skoor > 9).

Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALT, glükoosi-, fosfori- ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel roe ja ioonide tasakaalu häired. Need tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid > 17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg ööpäevas (> 232 korda suurem kui süsteemne ekspositsioon kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus rottidel täheldati annuse 200 mg/kg ööpäevas (> 69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontroll-loomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid > 24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub piimaga.

Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15 000 mg/m2 ja 30 000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel), mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25 000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendil kehakaaluga 50 kg).

Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste puhul kuni 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu > 200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).

Montelukast ei olnud mutageenne IN VITRO ja IN VIVO testides ega tumorigeenne näriliste liikidel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Kroskarmelloosnaatrium (E468)

Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos (E463)

Magneesiumstearaat (E470b)

Tableti kate:

Hüpromelloos (E464)

Hüdroksüpropüültselluloos (E463)

Titaandioksiid (E171)

Kollane raudoksiid (E172)

Punane raudoksiid (E172)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blistrid

Pakendi suurused

Pakend sisaldab: 7, 10, 20, 28, 30, 50, 56, 90, 98, 100 õhukese polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Alvogen IPCo S.àr.l

5, Rue Heienhaff

L-1736 Senningerberg

Luksemburg

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/ MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.08.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.12.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2013