Montelukast Actavis

Montelukast Actavis

Montelukast Actavis on leukotrieeniretseptorite antagonist, mis takistab leukotrieenideks nimetatud ainete toimimist.

Montelukast Actavis

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Montelukast Actavis, 4 mg närimistabletid 2...5 aastastele lastele

Montelukast
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. 
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased. 
- Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Montelukast Actavis ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Montelukast Actavis’e võtmist 
3. Kuidas Montelukast Actavis’t võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed 
5. Kuidas Montelukast Actavis’t säilitada 
6. Lisainfo

1. MIS RAVIM ON MONTELUKAST ACTAVIS JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Montelukast Actavis on leukotrieeniretseptorite antagonist, mis takistab leukotrieenideks nimetatud ainete toimimist.
Leukotrieenid põhjustavad kopsus hingamisteede ahenemist ja turset. Leukotrieenide toimet takistades leevendab Montelukast Actavis astma sümptomeid ja aitab hoida astmat kontrolli all.

Arst on määranud Montelukast Actavis’e teie lapse astma raviks, et vältida astma sümptomite teket nii päeval kui öösel.

- Montelukast Actavis’t kasutatakse 2…5-aastaste patsientide raviks, kelle astma ei ole astmaravimitega piisavalt kontrollitud ja kes vajavad täiendavat ravi.
- Montelukast Actavis’t võib kasutada ka inhaleeritavate kortikosteroidide (hormoonide) asemel 2…5aastastel patsientidel, kes ei ole hiljuti saanud suukaudseid kortikosteroide astma raviks ning on ilmnenud, et nad ei ole võimelised inhaleeritavaid kortikosteroide kasutama.
- Montelukast Actavis takistab ka 2-aastaste ja vanemate patsientide füüsilise koormuse poolt põhjustatud hingamisteede ahenemist.

Teie arst otsustab teie lapse astma sümptomite ja astma raskusastme põhjal, kuidas Montelukast Actavis’t kasutada.

2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE MONTELUKAST ACTAVIS’E VÕTMIST

Teavitage oma arsti kõigist teie lapsel esinevatest või varem esinenud tervisehäiretest või allergiatest.

Ärge andke Montelukast Actavis’t oma lapsele
- kui teie laps on ülitundlik (allergiline) montelukasti või Montelukast Actavis’e mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Montelukast Actavis
- Kui teie lapse astma või hingamine halveneb, rääkige sellest otsekohe oma arstile.
- Suukaudne Montelukast Actavis ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude raviks. Astmahoo tekkimisel järgige arstilt selleks puhuks saadud juhiseid. Kandke endaga alati kaasas inhaleeritavat hooravimit.
- On tähtis, et teie laps kasutaks kõiki arsti poolt määratud astmaravimeid. 
Montelukast Actavis’t ei tohi kasutada arsti poolt määratud teiste astmaravimite asemel.

- Kui teie laps kasutab astmaravimeid, siis teadke, et kui tekivad sellised sümptomid, nagu gripitaoline haigus, käte või jalgade surisemine või tuimus, kopsusümptomite halvenemine ja/või lööve, tuleb nõu pidada arstiga.
- Teie laps ei tohi võtta atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ega teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, kui nende toimel astma süveneb.


Võtmine koos teiste ravimitega
Mõned ravimid võivad mõjutada Montelukast Actavis’e toimet või Montelukast Actavis võib mõjutada teiste ravimite toimet.
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui teie laps kasutab või on hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Teavitage oma arsti enne Montelukast Actavis’e ravi alustamist sellest, kui teie laps võtab järgmisi ravimeid:
- fenobarbitaal (kasutatakse epilepsia raviks);
- fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks);
- rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja mõnede teiste nakkuste raviks).

Montelukast Actavis’e võtmine koos toidu ja joogiga
Montelukast Actavis’e 4 mg närimistablette ei tohi võtta vahetult söögi ajal; neid tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki.

Rasedus ja imetamine
See lõik ei ole asjakohane Montelukast Actavis’e 4 mg närimistablettidele, kuna need on mõeldud kasutamiseks lastel vanuses 2…5 aastat, kuid järgnev on oluline informatsioon toimeaine, montelukasti, kohta.
Kasutamine raseduse ajal
Naised, kes on rasedad või planeerivad rasedust, peavad enne Montelukast Actavis’e kasutamist nõu pidama oma arstiga. Arst otsustab, kas te tohite Montelukast Actavis’t raseduse ajal kasutada.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Ei ole teada, kas Montelukast Actavis eritub rinnapiima. Kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha, peate enne Montelukast Actavis’e kasutamist nõu pidama oma arstiga

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See lõik ei ole asjakohane Montelukast Actavis’e 4 mg närimistablettidele, kuna need on mõeldud kasutamiseks lastel vanuses 2…5 aastat, kuid järgnev on oluline informatsioon toimeaine, montelukasti, kohta.
Montelukast Actavis ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Kuid individuaalne reageerimine ravimile võib olla erinev. Teatud kõrvaltoimed (nt pearinglus ja uimasus), mida on Montelukast Actavis’e kasutamisel kirjeldatud väga harva, võivad mõnedel inimestel mõjutada autojuhtimise või masinatega töötamise võimet.

Oluline teave mõningate Montelukast Actavis’e koostisainete suhtes
Montelukast Actavis närimistabletid sisaldavad aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Võib olla ohtlik fenüülketonuuriaga patsientidele (ainevahetust mõjutav geneetiline häire).
Montelukast Actavis’e närimistabletid sisaldavad laktoosi. Kui teile on öeldud, et teie laps ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. KUIDAS MONTELUKAST ACTAVIS’T VÕTTA

- Montelukast Actavis’t peab võtma alati täpselt nii, nagu arst on määranud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Seda ravimite antakse lapsele täiskasvanu järelvalve all.
- Teie laps peab võtma ainult ühe tableti Montelukast Actavis’t üks kord päevas, nagu arst on määranud.
- Seda tuleb võtta isegi juhul, kui teil või teie lapsel haigusnähud puuduvad või tekib äge astmahoog.
- Ravimit võetakse suu kaudu.

2...5-aastastele lastele:
Üks 4 mg närimistablett päevas võetakse õhtul. Montelukast Actavis’e 4 mg närimistablette ei tohi võtta vahetult söögi ajal; neid tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki.

Kui teie laps võtab Montelukast Actavis’t, siis veenduge, et te ei kasuta samaaegselt teisi sama toimeainet (montelukasti) sisaldavaid ravimeid.

Teistele vanuserühmadele:
Teistele vanusegruppidele on saadaval teised montelukasti sisaldavad ravimvormid.

Montelukast Actavis ei ole soovitav alla 2-aastastele lastele.

Kui teie laps võtab Montelukast Actavis’t rohkem kui ette nähtud
Konsulteerige kohe oma arstiga.
Enamikel üleannustamise juhtudel ei ole kõrvaltoimetest teatatud. Kõige sagedasemad sümptomid, mida on kirjeldatud üleannustamise korral nii täiskasvanutel kui lastel, olid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja hüperaktiivsus.

Kui te unustate Montelukast Actavis’t võtta või oma lapsele anda
Püüdke kasutada ravimit nii, nagu arst määras. Juhul, kui teil või teie lapsel jäi üks annus vahele, tuleb ravimi võtmist jätkata tavalise skeemi kohaselt üks kord ööpäevas.
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teie laps lõpetab Montelukast Actavis’e võtmise
Montelukast Actavis ravib astmat ainult juhul, kui teie või teie laps jätkab ravimi võtmist.
On tähtis, et Montelukast Actavis’e võtmist jätkatakse senikaua, kui arst määrab. See aitab astmat kontrolli all hoida.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu arsti või apteekriga.

4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võivad ka Montelukast Actavis põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui te märkate mõnd järgnevalt kirjeldatud tõsistest kõrvaltoimetest, mida on teatatud montelukastiga,
katkestage Montelukast Actavis’e võtmine ja võtke viivitamatult ühendust arstiga.
-ootamatult tekkinud hingeldus, huulte, keele ja kõri või keha turse, lööve, minestamine või neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon).
- gripilaadne haigestumine, torkimistunne või tuimus kätes või jalgades, kopsukaebuste tugevnemine ja/või lööve (Chrugi-Straussi sündroom).

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud montelukastiga:
Sagedased kõrvaltoimed: mõjutavad 1…10 kasutajat 100st
- peavalu;
- kõhuvalu;
- janu.

Lisaks on montelukasti müügiletuleku järgselt kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
-suurenenud eelsoodumus verejooksude tekkeks;
- allergilised reaktsioonid, sh lööve, näo, huulte, keele ja/või kõri turse, mis võib põhjustada hingamis- või neelamisraskust;
- teatud ainete suurenemine veres (transaminaasid);
- ebaharilikud unenäod, sh õudusunenäod, hallutsinatsioonid, ärrituvus, ärevus, väsimus, rahutus, (sh agressiivne käitumine), värisemine, depressioon, unehäired, enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (väga harvadel juhtudel); 
- pearinglus, uimasus ja surisemine/tuimus, krambid;
- südamepekslemine;
- ninaverejooks;
- kõhulahtisus, suukuivus, seedehäired, iiveldus, oksendamine;
- hepatiit, maksaprobleemid (hepaatiline eosinofiilne infiltratsiooni);
- verevalumite teke, sügelemine, nõgestõbi, valulikud punetavad muhud naha all, kõige sagedamini säärtel (nodoosne erüteem);
- liigese- või lihasvalu, lihaskrambid;
- väsimus, halb enesetunne, tursed, palavik.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

5. KUIDAS MONTELUKAST ACTAVIS’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Montelukast Actavis’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. LISAINFO

Mida Montelukast Actavis sisaldab

- Toimeaine on montelukast. Üks närimistablett sisaldab 4 mg montelukasti.
- Abiained on: mikrokristalliline tselluloos, hüdroksüpropüleentselluloos, kroskarmelloosnaatrium, laktoosmonohüdraat, punane raudoksiid (E172), mannitool, silarom kirsimaitseaine (looduslähedane maitseaine, maitsepreparaadid, looduslik maitseaine, maltodekstriin (kartul), kummiaraabik (akaatsiakummi) (E414), triatsetiin (E1518), etüülmaltool, maltool, alfatokoferool (E307)), aspartaam (E951), magneesiumstearaat.

Kuidas Montelukast Actavis välja näeb ja pakendi sisu 
Montelukast Actavis 4 mg närimistabletid on roosad, kirjud, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille ühel
küljel on märgistus „M4“.

Blisterpakendid.
Pakendisuurused: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 98 või 100 närimistabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja Actavis Group PTC ehf, Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island
Tootja:
Actavis Ltd.,
BLB016,
Bulebel Industrial Estate,
Zejtun ZTN 3000,
Malta

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. 
UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,
Tiigi 28 / Kesk tee 23a,
Rae vald,75301 Harjumaa,
Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati kooskõlastatud mais 2010.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Montelukast Actavis, 4 mg närimistabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Montelukast Actavis 4 mg närimistablett sisaldab 4 mg montelukasti. 
INN. Montelukastum

Abiained:
Iga Montelukast Actavis 4 mg närimistablett sisaldab 3,6 mg laktoosmonohüdraati ja 1,2 mg aspartaami.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Närimistablett
Roosa, kirju, ovaalne, kaksikkumer tablett märgistusega „M4“ ühel küljel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Kerge kuni keskmise raskusega astma adjuvantravi 2…5-aastastel patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist kontrolli.
Alternatiivravina väikse annusega inhaleeritavate kortikosteroididega ravitavatel kerge raskusega astmaga 2…5-aastastel patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud astmahoogu, mis oleks nõudnud suukaudsete kortikosteroidide kasutamist ning kes ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).
Astma profülaktika alates 2 aasta vanusest, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioonil.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis
Suukaudne. Tabletti tuleb närida.
Seda ravimit manustatakse lapsele täiskasvanu järelvale all. 2…5-aastastele patsientidele manustatakse üks 4 mg närimistablett ööpäevas õhtuti. Söögiga koos manustades, tuleb Montelukast Actavis’t võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki. Montelukast Actavis 4 mg närimistablette ei soovitata alla 2-aastastele.

Üldised soovitused.
Montelukast Actavis’e ravitoime avaldub esimesel päeval. Patsientidele tuleb meenutada, et nad kasutaksid ravimit pidevalt, nii siis, kui kaebusi ei ole, kui ka sümptomite süvenemise korral.
Neerupuudulikkusega patsientide või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientide ravimisel ei ole vaja ravimi annust muuta. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Annustamine on ühesugune meeste ja naiste puhul.

Montelukast Actavis alternatiivse ravina väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge raskusega astma korral:
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana keskmise raskusega astmaga patsientidel. Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel kerge raskusega astmaga lastel tuleks kaaluda vaid patsientide puhul, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud raskeid astmahoogusid ning kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1). Kerge raskusastmega astmat defineeritakse kui astma sümptomid esinevad rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui üks kord päevas, öised sümptomid rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord nädalas ning astmahoogude vahepeal on kopsufunktsioon normaalne. Kui järelkontrolli ajaks (tavaliselt ühe kuu jooksul) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb hinnata vajadust täiendava või muu põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järk-järgulisel raviskeemil. Patsiente tuleb perioodiliselt hinnata astma kontrolli osas.

Montelukast Actavis astma profülaktikaks 2…5-aastastel patsientidel, kui valdavaks komponendiks on füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon:
2...5-aastastel patsientidel võib püsiva astma valdavaks ilminguks olla füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsioon, mis vajab ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Patsiente tuleb hinnata peale 2 kuni 4 nädalast ravi montelukastiga. Kui rahuldavat tulemust ei saavutata, tuleb kaaluda lisaravi või teist ravimeetodit.
Montelukast Actavis-ravi koos teiste astmaravimitega
Kui Montelukast Actavis’t kasutatakse lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavat kortikosteroidi järsult asendada Montelukast Actavis’ega (vt lõik 4.4). 
Teistele vanusegruppidele on teised tugevused ja ravimvormid.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsiente tuleb nõustada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda astmahoo raviks ja hoiaksid selleks puhuks oma tavalised sobivad esmaabivahendid käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise beetaagonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.

Inhaleeritavat ega suukaudu manustatavat kortikosteroidi ei tohi järsult montelukastiga asendada.
Puuduvad andmed selle kohta, et montelukasti samaaegsel manustamisel võib suukaudse kortikosteroidi annust vähendada.
Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti saavatel patsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churgi-Straussi sündroomile (mida sageli ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churgi-Straussi sündroomi tekkega ei ole
välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil tekib eosinofiilia,
vaskuliitiline lööve, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või neuropaatia.
Patsiente, kellel tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti üle hinnata ning nende raviskeemid üle
vaadata.

Montelukast Actavis sisaldab aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Võib olla ohtlik
fenüülketonuuriaga patsientidele.
Montelukast Actavis sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega,
laktaaspuudulikkusega või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koos fenobarbitaaliga manustamisel vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) ligikaudu 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.
Montelukasti võib kasutada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks kasutatavate preparaatidega. Ravimite koostoimeuuringutes ei ole leitud montelukastil soovitatavas annuses kliiniliselt olulist toimet järgmiste ravimpreparaatide farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP2C8 in vivo. Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid).

4.6 Rasedus ja imetamine
Kasutamine raseduse ajal
Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.
Piiratud andmed saadaolevatest raseduse andmebaasidest ei näita põhjuslikku seost montelukasti ja väärarengute (jäsemete defektide) tekke vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmsete turustamisjärgsete kogemuste põhjal.
Montelukast Actavis’t tohib rasedatele manustada ainult kindla vajaduse korral.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal
Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast eritub inimese rinnapiima.
Montelukast Actavis’t tohib rinnaga toitvale emale manustada ainult kindla vajaduse korral.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Teadaolevatel andmetel ei mõjuta montelukast autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet. Kuid väga harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8 Kõrvaltoimed 
Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:
- 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 täiskasvanud patsiendil vanuses alates 15. eluaastast
- 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat ning
- 4 mg närimistablette 851 lapsel vanuses 2…5 aastat.

Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (≥1/100 kuni <1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud patsientidel:
Organsüsteemi klass  Täiskasvanud patsiendid alates 15eluaastast (kaks 12nädalast uuringut; n=795)  Lapsed vanuses 6...14 aastat (üks 8-nädalane uuring; n=201) (kaks 56-nädalast uuringut; n=615)  Lapsed vanuses 2...5 aastat (üks 12-nädalane uuring; n=461) (üks 48-nädalast uuring; n=278) 
Närvisüsteemi häired  Peavalu  Peavalu  
Seedetrakti häired  Kõhuvalu   Kõhuvalu 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Janu  

Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni 12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.
Kokku raviti montelukastiga 502 2…5 aasta vanust patsienti vähemalt 3 kuu vältel, 338 patsienti 6 kuu vältel või kauem, ning 534 patsienti 12 kuu vältel või kauem. Pikaajalise ravi vältel nende patsientide ohutusprofiil ei muutunud.

Turustamisjärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, unetus, ärrituvus, ärevus, rahutus, agitatsioon, sh agressiivne käitumine, treemor, depressioon, väga harva enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Respiratoorsed ja mediastiinumi häired: epistaksis.
Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine, kolestaatiline hepatiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed, püreksia. 
Väga harva on montelukasti kasutamisel astmaga patsientidel kirjeldatud Churgi-Straussi sündroomi
juhtusid (vt lõik 4.4).


4.9 Üleannustamine
Puuduv spetsiifiline informatsioon montelukasti üleannustamise ravi kohta. Pikaajalistes astma uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg päevas 22 nädala jooksul ja lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste kõrvaltoimete tekketa.

Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi müügiletuleku järgselt ning samuti montelukasti kliinilistes uuringutes. Teateid on tulnud nii täiskasvanute kui ka laste kohta annustega kuni 1000 mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanutel ja lastel ohutusprofiililt sarnased. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.
Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused 
Farmakoterapeutiline grupp: leukotrieeniretseptorite antagonistid ATC-kood: R03DC03
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida leidub inimese hingamisteedes ja mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.

Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1 retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset manustamist. Beetaagonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist. Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel kui lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes (määratuna rögas). Täiskasvanuil ning 2…14 aastastel lastel võrreldes paltseeboga, alandas montelukast eosinofiilide arvu perifeerses veres ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas platseeboga võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning beetaagonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsientide poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astma sümptomite skoori paranemine oli oluliselt parem kui platseebo puhul.
Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroide kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 7,49% vs 13,3%; beetaagonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase kliinilise ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest ligikaudu 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas samasuguse ravivastuse).

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas montelukast 5 mg manustatuna üks kord päevas platseeboga võrreldes oluliselt hingamisfunktsiooni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja vähendas „vastavalt vajadusele” beetaagonisti kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus algväärtusest). 

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni toimet astmakontrollile 6...14aastastel kerge raskusega astmaga lastel, oli montelukast samaväärne flutikasooniga esmase tulemusnäitaja – astma hooravimi vabade päevade protsendi – suurendamisel. Keskmiselt suurenes 12kuulise raviperioodi jooksul astma hooravimi vabade päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti rühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni rühmas. Astma hooravimi vabade päevade protsendi vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (-2,8%, 95% CI -4,7; -0,9), kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse. Nii montelukasti kui flutikasooni toimel paranesid ka astmakontrolli teisesed muutujad, mida hinnati 12-kuulise raviperioodi jooksul: FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukasti rühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini flutikasooni rühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -0,02 l, 95% CI -0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine algväärtusest oli 0,6% montelukasti ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava FEV1 algväärtusest muutuse LS keskmiste erinevus oli oluline: -2,2%, 95% CI -3,6; -0,7. Beetaagonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni flutikasooni rühmas. Beetaagonisti kasutamise päevade protsendi LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 2,7, 95% CI 0,9; 4,5. Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise perioodi, mis vajas suukaudset hormoonravi, plaanivälist külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni rühmas; riskisuhe (95% CI) oli oluline: 1,38 (1,04; 1,84). Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi kasutanud patsientide protsent oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas. LS keskmiste rühmadevaheline erinevus oli oluline: 7,3%, 95% CI 2,9; 11,7.

Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo puhul; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu 12nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist demonstreeriti ka lühiajalises uuringus lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%; aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus demonstreeriti toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni platseeboga võrreldes (FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu beetaagonisti kasutamise vähenemine -27,78% vs 2,09% muutus algväärtusest).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub montelukast kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga sisse võetud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on preparaadi biosaadavus keskmiselt 64%. Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust on demonstreeritud kliinilistes uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati söögiaegadest sõltumatult.
Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistableti Cmax 2 tunni jooksul. Suu kaudu manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni. 2…5-aastastel lastel saabub tühja kõhuga manustatud 4 mg närimistablettide Cmax 2 tunni jooksul. Keskmine Cmax on 66% kõrgem, samal ajal kui Cmin on madalam kui 10 mg tablette saavatel täiskasvanutel.

Jaotumine
Montelukast seondub plasmavalkudega rohkem kui 99% ulatuses. Montelukasti püsikontsentratsiooni keskmine jaotusruumala on 8…11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud montelukastiga teostatud uuringud rottidel näitasid, et ravimi tungimine läbi hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivse materjali kontsentratsioon kõigis teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise korral pärast montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole montelukasti metaboliitide kontsentratsiooni lastel ja täiskasvanutel plasmas võimalik kindlaks määrata.
Inimorganismi maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Edasiste in vitro uuringute tulemusel inimorganismi maksa mikrosoomidega selgus, et montelukasti terapeutilise annuse manustamise korral saavutatav kontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide roll montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.

Eritumine
Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86% isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustades, võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.

Patsientide erigrupid
Eakate patsientide või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientide ravimisel ei ole vaja annust kohandada. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja annust kohandada. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega haigetel (Child-Pugh’ skoor >9).

Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud soovitatava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed 
Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg päevas (>232 korda suurem süsteemsest ekspositsioonist kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus rottidel täheldati 200 mg/kg päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist) kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontrollloomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid >24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. 

Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel), mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).
Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste kuni 500 mg/kg ööpäevas puhul (ligikaudu >200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).
Montelukast ei olnud in vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel mutageenne ega tumorigeenne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu 
Mikrokristalliline tselluloos Hüdroksüpropüleentselluloos Kroskarmelloosnaatrium Mannitool Aspartaam (E951) Magneesiumstearaat
Värvaine PB-24880:
Laktoosmonohüdraat Punane raudoksiid (E172)
Silarom kirsimaitseaine:
Looduslähedane maisteaine Maitsepreparaadid Loomulikud maitseained Maltodekstriin (kartul) Kummiaraabik (akaatsiakummi) (E414) Triatsetiin (E1518) Etüülmaltool Maltool Alfatokoferool (E307)

6.2 Sobimatus 
Ei ole kohaldatav. 

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu 
OPA-Al-PVC/Alumiinium blisterpakendid.
Pakendisuurused: 7, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 98 või 100 närimistabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 

6.6 Erinõuded hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf, Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörður, Island

8. MÜÜGILOA NUMBER

685510

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2010.