Metfogamma 500 - õhukese polümeerikattega tablett (500mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Metfogamma 500, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 389,9 mg metformiinile. INN. Metforminum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Valge sile läikiv ümar õhukese polümeerikattega tablett.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kellel ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
- Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana, kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid (GFR ≥ 90 ml/min)
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega
Üldiselt on algannus 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki. 10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust vastavalt veresuhkru tasemele kohandada. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.
Metformiini maksimaalne lubatud annus on 3 g ööpäevas, jagatuna kolmeks annuseks.
Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt metformiinvesinikkloriidile, siis on vajalik eelnev ravi katkestada ja asendada ülalpool mainitud metformiini annusega.
Kombinatsioonis insuliiniga
Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme üle. Standardne algannus on 500 mg või 850 mg 2...3 korda ööpäevas ja insuliini annus sõltub mõõdetud veresuhkru väärtustest.
Eakad patsiendid
Kuna eakatel patsientidel on neerufunktsioon sageli kahjustunud, peab metformiini annust kohandama vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Seetõttu on vajalik regulaarne neerufunktsiooni hindamine (vt lõik 4.4).
Neerukahjustus
Enne ravi alustamist metformiini sisaldavate ravimitega tuleb hinnata glomerulaarfiltratsiooni (GFR) ja edaspidi vähemalt üks kord aastas. Patsientidel, kellel esineb suurenenud risk neerukahjustuse progresseerumiseks, samuti eakatel, tuleb neerufunktsiooni hinnata sagedamini, nt iga 3...6 kuu järel.
GFR ml/min | Maksimaalne ööpäevane koguannus | Täiendavad asjaolud, mida arvesse võtta |
| (jagatuna 2...3 annuseks) |
|
60...89 | 3000 mg | Halveneva neerufunktsiooni korral võib |
|
| kaaluda annuse vähendamist. |
45...59 | 2000 mg | Enne ravi alustamist metformiiniga tuleb üle |
|
| vaadata tegurid, mis võivad suurendada |
|
| laktatsidoosi riski (vt lõik 4.4). Algannus on |
30...44 | 1000 mg | |
|
| kõige rohkem pool maksimaalsest annusest. |
< 30 | - | Metformiin on vastunäidustatud. |
Lapsed ja noorukid
Monoteraapiana ja kombinatsioonis insuliiniga:
- Ravimit võib kasutada noorukitel ja lastel alates 10. eluaastast.
- Üldiselt on algannus üks 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi õhukese
polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10...15 päeva pärast ravi algust tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru tasemele. Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust. Maksimaalne lubatud annus on 2 g metformiini ööpäevas, jagatuna 2 või 3 annuseks.
Manustamisviis
Metfogamma 500 manustatakse suukaudselt ning seda võib võtta söögi ajal või pärast sööki.
Vastunäidustused
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Igat tüüpi äge metaboolne atsidoos (nt laktatsidoos, diabeetiline ketoatsidoos).
- Raske neerupuudulikkus (GFR < 30 ml/min).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt:
- dehüdratsioon,
- raske infektsioon,
- šokk.
- Haigused, mis võivad põhjustada koe hüpoksiat (eriti ägedad haigused või krooniliste haiguste ägenemine), nt:
- kompenseerimata südamepuudulikkus,
- südame või hingamispuudulikkus,
- hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt,
- šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
Laktatsidoos
Laktatsidoos on väga harv, kuid tõsine ainevahetuslik tüsistus, mis võib kõige sagedamini ilmneda neerufunktsiooni ägeda halvenemise, kardiorespiratoorse haiguse või sepsise korral. Neerufunktsiooni ägedal halvenemisel metformiin kuhjub ja suureneb laktatsidoosi tekkerisk.
Dehüdratsiooni korral (raske kõhulahtisus või oksendamine, palavik või vähenenud vedeliku tarbimine) tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada ja soovitatav on pidada nõu arstiga.
Metformiinravi saavatel patsientidel tuleb ravi neerufunktsiooni tugevalt mõjutavate ravimitega (nt antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja MSPVA-d) alustada ettevaatusega. Teisteks riskiteguriteks, mis võivad põhjustada laktatsidoosi teket, on liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus, ebapiisavalt kontrollitud diabeet, ketoos, pikaaegne paastumine ja mis tahes hüpoksiaga seotud haigusseisundid, samuti teiste laktatsidoosi tekitada võivate ravimite samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Patsiente/hooldajaid tuleb teavitada laktatsidoosi tekkeriskist. Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalu, lihaskrambid, asteenia ja hüpotermia, millele järgneb kooma. Nende sümptomite tekkekahtluse korral peab patsient ravi katkestama ja pöörduma viivitamatult arsti poole. Diagnostilise tähendusega laboratoorsetes tulemustes on vere pH vähenemine (< 7,35), plasma laktaadisisalduse suurenemine (> 5 mmol/l), suurenenud anioonivaegus ja laktaadi/püruvaadi suhe.
Neerufunktsioon
Enne ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal tuleb määrata glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR), vt lõik 4.2. Metformiin on vastunäidustatud patsientidele, kelle GFR on alla 30 ml/min ning ravi tuleb ajutiselt katkestada neerufunktsiooni mõjutavate seisundite tekkimisel, vt lõik 4.3.
Südamefunktsioon
Südamepuudulikkusega patsientidel on suurem hüpoksia ja neerupuudulikkuse tekkerisk. Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse patsientidel tohib metformiini kasutada juhul, kui südame- ja neerufunktsiooni jälgitakse regulaarselt.
Ägeda ja ebastabiilse südamepuudulikkuse korral on metformiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Jodeeritud kontrastaine manustamine
Jodeeritud kontrastaine intravaskulaarne manustamine võib viia kontrastaine indutseeritud nefropaatia tekkeni, mille tulemusel metformiin kuhjub ja seega suureneb laktatsidoosi risk. Selliste uuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.5.
Kirurgia
Ravi metformiiniga peab katkestama, kui operatsiooniks kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi võib uuesti alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või toidu suukaudse manustamisega taasalustamist ning eeldusel, et neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne.
Lapsed ja noorukid
Enne ravi alustamist metformiiniga peab II tüübi suhkurtõve diagnoos olema kinnitatud.
Ühe-aastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti eelpuberteediealisi lapsi, hoolikalt jälgida.
Lapsed vanuses 10...12 aastat
Laste ja noorukitega läbi viidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud vaid 15 isikut vanuses 10...12 aastat. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei erinenud efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel, on lastele vanuses 10...12 aastat soovitatav ravimit määrata ettevaatusega.
Teised ettevaatusabinõud
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
- Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja kindlustama, et süsivesikute jaotumine ööpäeva lõikes oleks regulaarne. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madala kalorsusega dieeti.
- Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi monitooringuks.
- Metformiin üksinda ei tekita hüpoglükeemiat. Siiski on nõutav ettevaatus, kui seda kasutatakse kombinatsioonis insuliini või suukaudsete diabeedivastaste ravimitega (nt sulfonüüluuread või gliniidid).
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav
Alkohol
Alkoholimürgistus on seotud laktatsidoosi suurenenud riskiga, eriti paastumise, alatoitumise või maksakahjustuse korral.
Jodeeritud kontrastaine
Röntgenuuringute puhul tuleb metformiini kasutamine ajutiselt katkestada protseduuri ajaks või enne seda ja mitte uuesti alustada enne, kui uuringust on möödunud vähemalt 48 tundi ning neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja see on stabiilne, vt lõigud 4.2 ja 4.4.
Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust
Mõned ravimid võivad avaldada neerufunktsioonile mittesoovitavat toimet ning seega suurendada laktatsidoosi riski, nt MSPVA-d, sh selektiivsed tsüklo-oksügenaas (COX) II inhibiitorid, AKE- inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid ja diureetikumid, eriti lingudiureetikumid. Kasutades neid ravimeid kombinatsioonis metformiiniga, on vajalik hoolikas neerufunktsiooni jälgimine.
Sisemise hüperglükeemilise aktiivsusega ravimid (nt glükokortikoidid (süsteemselt või lokaalselt manustatavad) ja sümpatomimeetikumid)
Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse määramine, eriti ravi algul. Vajadusel tuleb metformiini annust ravi jooksul kohandada teiste kasutatavate ravimitega.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kontrollimatu suhkurtõbi raseduse ajal (gestatsiooniline või püsiv) on seotud kaasasündinud väärarendite ja suurenenud perinataalse suremuse riskiga.
Piiratud andmed metformiini kasutamise kohta rasedatel naistel ei viita kaasasündinud väärarendite riski tõusule. Loomkatsetes ei ilmne kahjulikku toimet rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, ei soovitata suhkurtõbe ravida metformiiniga, vaid tuleb kasutada insuliini vere glükoosisisalduse hoidmiseks võimalikult lähedal normaalsele, et vähendada loote väärarendite riski.
Imetamine
Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade rinnapiima saavatel vastsündinutel/imikutel metformiini kõrvaltoimeid ei täheldatud. Et kättesaadaval on ainult piiratud andmed, ei soovitata siiski ravi ajal metformiiniga imetada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine, arvestades imetamise kasu ja võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks lapsel.
Fertiilsus
Metformiini manustamine annustes kuni 600/mg/kg/ööpäevas ei mõjutanud isaste ega emaste rottide fertiilsust. Kehapindalade võrdlemisel on see annus on ligikaudu kolmekordne maksimaalne inimestele soovitatud annus.
Toime reaktsioonikiirusele
Monoteraapia Metfogamma 500’ga ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seepärast ei oma see mingit toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele. Siiski, kui metformiini kasutatakse kombinatsioonis
teiste antidiabeetiliste ravimitega (sulfonüüluuread, insuliin, repagliniid), peab patsient olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia riskist.
Kõrvaltoimed
Ravi alustamisel on kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kaotus, mis enamikul juhtudest mööduvad iseeneslikult. Nende kõrvaltoimete vältimiseks on soovitatav metformiini võtta 2 või 3 annusena ööpäevas ning annuseid tõsta aeglaselt.
Metformiinravi ajal võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv:
- Laktatsidoos (vt lõik 4.4).
- Vitamiin B12 imendumise vähenemine ja taseme langus seerumis metformiinvesinikkloriidi pikaajalisel kasutamisel. Patsientidel, kellel esineb megaloblastiline aneemia, on soovitatav arvestada sellise etioloogia võimalusega.
Närvisüsteemi häired
Sage: Maitsetundlikkuse häired.
Seedetrakti häired
Väga sage: Seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu kadu. Need kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini ravi alustamisel ja enamikul juhtudel lahenevad spontaanselt. Nende ärahoidmiseks on soovitatav, et metformiini võetakse 2 või 3 korda ööpäevas söögi ajal või pärast sööki. Annuse aeglane suurendamine võib samuti parandada seedetrakti poolset taluvust.
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: Üksikud teated hepatiidi või maksafunktsiooni analüüside kõrvalekallete kohta, mis lahenesid pärast metformiinvesinikkloriidi manustamise katkestamist.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, urtikaaria.
Lapsed
Avaldatud turuletulekujärgsete andmete järgi ning piiratud pediaatrilise populatsiooniga (vanuses 10…16 aastat, said ravi 1 aasta jooksul) läbi viidud kontrollitud kliiniliste uuringute jooksul teatatud kõrvaltoimed olid iseloomult ja raskuselt samasugused kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiinvesinikkloriidi annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuigi sellistes olukordades on laktatsidoosi esinenud. Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks organismist on hemodialüüs.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: vere glükoosisisaldust vähendavad ained, biguaniidid ATC-kood: A10BA02
Toimemehhanism
Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab nii basaalset kui söögijärgset plasma glükoositaset. See ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat.
Metformiin võib avaldada toimet kolme erineva mehhanismi kaudu:
1)redutseerib maksasisest glükoosi produktsiooni inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi;
2)tõstab insuliini tundlikkust lihastes, parandades perifeerset glükoosi tagasihaaret ja kasutamist;
3)pärsib glükoosi imendumist soolestikust.
Metformiin stimuleerib glükogeeni rakusisest sünteesi, mõjutades glükogeeni süntetaasi. Metformiin parandab kõigi membraanitüüpide glükoosi transporterite (GLUT) transpordivõimet.
Farmakodünaamilised toimed
Kliinilistes uuringutes seostati metformiini kasutamist kas püsiva kehakaaluga või kehakaalu vähese langusega. Metformiinil on inimorganismile lisaks veresuhkru tasemele mõjutamisele ka veel sellest sõltumatu positiivne toime rasvade ainevahetusele. Seda on näidatud kontrollitud keskmistes ja pikemaajalistes kliinilistes uuringutes. Metformiin langetab üldkolesterooli, LDL kolesterooli ja triglütseriidide taset.
Kliiniline efektiivsus
Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust veresuhkru taseme kontrollile II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.
Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast dieetravi ebaõnnestumist) näitas:
- diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski olulist vähenemist metformiini grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta ), p = 0,0023 ja võrreldes kombineeritud sulfonüüluurea grupi ja insuliini monoteraapia grupiga (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), p = 0,0034.
- diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski olulist langust: metformiinil 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017.
- üldsuremuse absoluutse riski olulist vähenemist: metformiinil 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, võrreldes ainult dieediga 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ning kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia grupi 18,9 juhuga 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021).
- müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärset langust: metformiiniga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiini kasutamisel täiendava ravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu.
I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust ei ole formaalselt tõestatud.
Lapsed
Kontrollitud kliinilised uuringud piiratud arvul patsientidel vanuses 10…16 aastat, keda raviti 1 aasta jooksul näitasid samasugust toimet veresuhkrutaseme väärtustele, kui on näidatud täiskasvanutel.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast suukaudset metformiinvesinikkloriidi manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas (CMAX) ligikaudu 2,5 tunniga. Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiinvesinikkloriidi tableti puhul on tervetel isikutel umbes 50...60%. Pärast suukaudset manustamist on roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%.
Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et metformiini imendumine on mittelineaarne.
Kasutades soovitatud annuseid ja tavapäraseid annustamisintervalle saavutatakse plasma püsikontsentratsioon 24...48 tunniga ja tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei tõusnud metformiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas (CMAX) üle 4 µg/ml, isegi maksimaalsete annuste korral. Toit vähendab metformiini imendumise määra ja lükkab imendumist veidi edasi. 850 mg annuse manustamise järgselt oli plasma maksimaalne kontsentratsioon 40% madalam, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) 25% väiksem ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg 35 minuti võrra pikem.
Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada.
Jaotumine
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises esindavad erütrotsüüdid kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala (VD) on vahemikus 63…276 liitrit.
Biotransformatsioon
Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole metaboliite identifitseeritud.
Eritumine
Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Neerufunktsiooni kahjustuse korral on renaalne kliirens aeglustunud vastavalt kreatiniini kliirensile ja selle eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisele, viies metformiini taseme tõusule plasmas.
Patsientide erigrupid
Neerukahjustus:
Mõõduka neerupuudulikkusega patsientide kohta on andmeid vähe ning usaldusväärseid hinnanguid metformiini süsteemse ekspositsiooni kohta selles alamgrupis võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega ei saa anda. Seetõttu tuleb annuse kohandamisel võtta arvesse kliinilist efektiivsust ja talutavust (vt lõik 4.2).
Lapsed
Üksikannuse uuring: pärast metformiini 500 mg üksikannuse manustamist lastele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused, nagu ilmnesid tervetel täiskasvanutel.
Korduva annuse uuring: pärast korduvaid 500 mg metformiini annuseid 2 korda ööpäevas 7 päeva jooksul vähenesid maksimaalne plasmakontsentratsioon (CMAX) ja süsteemne ekspositsioon (AUC) lastel vastavalt umbes 33% ja 40%, võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg annuseid 2 korda ööpäevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on see kliiniliselt väheoluline.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Povidoon K30, naatriumtärklisglükolaat, maisitärklis, kolloidne veevaba räni, hüpromelloos, magneesiumstearaat, talk, titaandioksiid (E171), propüleenglükool, makrogool 6000.
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
4 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendid 30 õhukese polümeerikattega tabletiga
Pakendid 120 õhukese polümeerikattega tabletiga
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG
Calwer Str. 7
71034 Böblingen
Saksamaa
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 9.03.2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 1.03.2012
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Aprill 2017