RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Medsamic 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg traneksaamhapet. INN: Acidum tranexamicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mõõtmetega 18 x 9 mm, mille mõlemal küljel on sügav poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lühiajaline kasutamine verejooksu või verejooksu riski korral suurenenud fibrinolüüsi või fibrinogenolüüsi esinemisel. Lokaalselt esinev fibrinolüüs, näiteks järgmistel juhtudel:

• prostatektoomia ja kusepõie operatsioon;
• menorraagia;
• ninaverejooks;
• emakakaela konisatsioon; -traumaatiline hüfeem.

Pärilik angioneurootiline turse. Hamba väljatõmbamine hemofiiliahaigetel. Seedetrakti ülaosa verejooksu ravi. Medsamic on näidustatud täiskasvanutele ja 8 kuni 18 aasta vanustele lastele ja noorukitele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Lokaalselt esinev fibrinolüüs Soovitatav standardannus on 15...25 mg/kg kehakaalu kohta (2...3 tabletti) 2...3 korda ööpäevas. Allpool loetletud näidustuste korral võib kasutada järgmisi annuseid:

Prostatektoomia: Hemorraagia profülaktikat ja ravi kõrge riskiga patsientidel tuleb alustada pre- või postoperatiivselt traneksaamhappe süstelahusega; seejärel jätkata 2 tabletiga (1 g) 3…4 korda ööpäevas kuni makroskoopilist hematuuriat enam ei esine.

Menorraagia: Soovitatav annus on 2 tabletti (1 g) 3 korda ööpäevas vastavalt vajadusele kuni 4 päeva. Väga tugevate menstruatsiooni verejooksude korral võib annust suurendada. Ööpäevast koguannust 4 g (8 tabletti) ei tohi ületada. Ravi Medsamic’uga ei tohi alustada enne menstruatsiooni vereerituse algust.

Ninaverejooks: Korduvate verejooksude korral suukaudselt manustada 2 tabletti (1 g) 3 korda ööpäevas 7 päeva vältel.

Emakakaela konisatsioon: 3 tabletti (1,5 g) 3 korda ööpäevas.

Traumaatiline hüfeem: 2...3 tabletti (1,0...1,5 g) 3 korda ööpäevas. Annus põhineb arvutusel 25 mg/kg 3 korda ööpäevas.

Pärilik angioneurootiline turse 2...3 tabletti (1,0...1,5 g) 2…3 korda ööpäevas vahelduvalt mõne päeva jooksul või pidevalt, olenevalt sellest, kas patsiendil esineb prodromaalseid sümptomeid või mitte.

Hemofiilia Hamba väljatõmbamise korral 2...3 tabletti (1,0...1,5 g) iga kaheksa tunni järel. Annus põhineb arvutusel 25 mg/kg.

Seedetrakti ülaosa verejooks 10 ml traneksaamhapet süstitakse aeglaselt intravenoosselt iga 6 tunni järel esimesel 3 päeval, seejärel 2...3 tabletti (1,0...1,5 g) suu kaudu iga 6 tunni järel järgmised 3...4 päeva.

Patsientide erirühmad Lapsed Lastel on annus lõigus 4.1 kirjeldatud praeguste heakskiidetud näidustuste korral 20 mg/kg ööpäevas. Alla 8-aastaste lastel, kelle kehakaal on <25 kg ja traneksaamhappe arvutatud annus on väiksem kui 500 mg, tuleb kasutada traneksaamhappe teisi ravimvorme. Nende näidustuste korral on efektiivsuse, annustamise ja ohutuse kohta andmed siiski piiratud.

Eakad patsiendid Annuse vähendamine ei ole vajalik, välja arvatud neerupuudulikkuse korral.

Neerukahjustus Intravenoosse ravimvormi kliirensi andmete ekstrapoleerimise teel on kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel soovitatav suukaudse annuse vähendamine järgmiselt.

Seerumi kreatiniin (μmol/l) Traneksaamhappe annus* 120...249 15 mg/kg kehakaalu kohta 2x ööpäevas 250...500 15 g/kg kehakaalu kohta ööpäevas *Väiksemate annuste korral kui 500 mg tuleb kasutada traneksaamhappe teisi ravimvorme.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Manustamisviis Suukaudne. Ravimit tuleb alati võtta koos klaasitäie veega, toidukorrast sõltumata.

4.3 Vastunäidustused

Traneksaamhappe tabletid on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• raske neerukahjustus (akumuleerumise oht).
• subarahnoidaalne hemorraagia. Piiratud kliiniline kogemus näitab, et verejooksu retsidiivi

vähenenud riski kaalub üles ajuisheemia esinemissageduse suurenemine.

• anamneesis venoosne või arteriaalne tromboos.
• fibrinolüütilised seisundid pärast tarbimiskoagulopaatiat.
• anamneesis krampide esinemine.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerupuudulikkusega patsientidel on soovitatav annust vähendada (vt lõik 4.2) akumuleerumise ohu tõttu.

Traneksaamhapet tuleb kasutada ettevaatusega ülemiste kuseteede massiivse hematuuria korral (eriti hemofiilia korral), kuna mõnel juhul on teatatud kusejuha obstruktsioonist (st kusejuha hüübe teke).

Traneksaamhapet tuleb kasutada ettevaatusega intravaskulaarse koagulatsiooni ajal.

Suure tromboosiriskiga patsiendid (varasem trombemboolia ja trombemboolia perekonna anamneesis) peavad traneksaamhapet kasutama ainult selge meditsiinilise näidustuse korral ja range meditsiinilise järelevalve all.

Ebaregulaarse menstruaalverejooksuga patsiendid ei tohi traneksaamhapet kasutada enne ebaregulaarsuse põhjuse kindlakstegemist. Kliinilised kogemused traneksaamhappega alla 15-aastaste menorraagiaga noorukite puhul puuduvad.

Enne traneksaamhappe kasutamist tuleb uurida trombemboolia riskitegureid.

Traneksaamhapet tuleb suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatele patsientidele manustada ettevaatusega tromboosiriski suurenemise tõttu.

Krambid Patsientidele, kellel esineb anamneesis krampe, ei tohi traneksaamhapet manustada. Traneksaamhappe raviga seoses on teatatud krampide esinemist. Südameoperatsiooni puhul on teatatud enamikust neist juhtudest pärast traneksaamhappe suurte annuste intravenoosset (iv) süstimist.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Traneksaamhape neutraliseerib fibrinolüütiliste ravimite trombolüütilist toimet. Traneksaamhappe manustamisel suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatele patsientidele tuleb olla ettevaatlik tromboosiriski suurenemise tõttu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei ole näidanud teratogeenset toimet. Kliiniline kasutamine rasedatel on piiratud ja kuna traneksaamhape läbib platsentat, ei tohi seda raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui arst peab seda hädavajalikuks.

Imetamine Traneksaamhape eritub rinnapiima kontsentratsioonis, mis on ligikaudu üks sajandik ema veres olevast kontsentratsioonist.

Fertiilsus Traneksaamhappe toime kohta fertiilsusele kliinilised andmed puuduvad. Loomkatsetes ei mõjutanud traneksaamhape kliiniliselt oluliste annuste korral isaste ega emaste rottide fertiilsust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole teada.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemi klassi ja esinemissageduse alusel. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired Väga harv: Ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia.

Silma kahjustused Harv: Värvinägemise häired, võrkkesta/arteri oklusioon.

Südame häired Väga harv: Hüpotensiooniga seotud halb enesetunne, koos teadvusekaotusega või ilma (tavaliselt pärast liiga kiiret intravenoosset süstimist, erandjuhtudel pärast suukaudset manustamist).

Vaskulaarsed häired Harv: Trombembooliad Väga harv: Arteriaalne või venoosne tromboos mis tahes kohas.

Seedetrakti häired Väga harv: Võib esineda seedetrakti kõrvaltoimeid, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mis kaovad annuse vähendamisel.

Närvisüsteemi häired Väga harv: Krambid, eriti väärkasutamise korral (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: Allergilised nahareaktsioonid.

Turuletulekujärgselt: Traneksaamhappe kasutamisel on harva teatatud kõrvaltoimeid: trombembooliad, värvinägemise häired ja muud nägemishäired ning pearinglus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtumeid ei ole teatatud. Nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla pearinglus, peavalu, hüpotensioon ja krambid. On täheldatud, et krambid kipuvad esinema sagedamini traneksaamhappe annuse suurendamisel. Oksendamise esilekutsumine, siis maoloputus ja akiivsöe manustamine. Neerude kaudu eritumise soodustamiseks tuleb manustada suures koguses vedelikku.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antihemorraagilised ained, antifibrinolüütilised ained, aminohapped, ATC-kood: B02AA02

Traneksaamhape on antifibrinolüütiline ühend, mis on plasminogeeni plasmiiniks aktivatsiooni tugevatoimeline konkureeriv inhibiitor. Palju suuremates kontsentratsioonides on ta plasmiini mitte-

konkureeriv inhibiitor. Traneksaamhappe inhibeeriv toime urokinaasi pool on 6…100 korda ja streptokinaasi poolt tekitatud plasminogeeni aktivatsiooni 6…40 korda suurem kui aminokaproonhappel. Traneksaamhappe antifibrinolüütiline aktiivsus on ligikaudu 10 korda suurem kui aminokaproonhappel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Traneksaamhappe tablettide biosaadavus on 0,5...2,0 g annuse korral ligikaudu 35% ja see ei sõltu samaaegsest toidu tarbimisest. Pärast suukaudset manustamist suureneb C ja neerude kaudu eritumine lineaarselt annusega vahemikus 0,5...2 g. Pärast traneksaamhappe ühekordse suukaudset annuse 0,5 g manustamist on C ligikaudu 5 μg/ml, pärast 2 g manustamist 15 μg/ml. Pärast traneksaamhappe ühekordset suukaudset annust 2 g püsib terapeutiline kontsentratsioon plasmas kuni 6 tundi. Jaotumine Parenteraalselt manustatud traneksaamhape jaotub kahekambrilise jaotusmudeli järgi. Traneksaamhape jõuab rakuvahelisse ruumi ja tserebrospinaalvedelikku viivitusega. Jaotusruumala on ligikaudu 33% kehakaalust. Traneksaamhape läbib platsentaarbarjääri ja võib saavutada imetava naise rinnapiimas ühe sajandiku vereseerumis olevast maksimaalsest kontsentratsioonist. Eritumine Traneksaamhape eritub uriiniga muutumatul kujul. 90% manustatud annusest eritub esimese kaheteistkümne tunni jooksul pärast manustamist neerude kaudu (glomerulaarne eritumine ilma tubulaarse imendumiseta). Pärast suukaudset manustamist eritus 3 ja 24 tunni möödudes vastavalt 1,13% ja 39% manustatud annusest. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi. Neerupuudulikkusega patsientidel on plasmakontsentratsioon suurenenud.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus Traneksaamhape eritub muutumatul kujul uriiniga. Neerufunktsiooni häirega patsientidel võib ravimi eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda. Vahetult pärast traneksaamhappe annuse manustamist oli traneksaamhappe plasmakontsentratsioon kõigil südameoperatsiooni patsientidel sarnane. See peegeldab jaotumist kehavedelikesse. 24 tunni möödudes täheldati plasmakontsentratsiooni lineaarset suurenemist koos neerufunktsiooni langusega (seerumi kreatiniinitaseme tõusuga), mis kinnitab neerukahjustusega patsientidel annuse vähendamise vajadust (vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis). Maksakahjustus Farmakokineetilised andmed olemasoleva maksakahjustusega patsientide kohta, keda raviti traneksaamhappega, ei ole kättesaadavad. Kuna traneksaamhape eritub muutumatul kujul, ei ole annuse kohandamine maksakahjustuse tõttu vajalik.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus Traneksaamhape ei olnud mutageenne B. subtilis'e suhtes ega avaldanud kromosomaalset mõju hiina hamstri rakkudele. Kromosoomikahjustuste esinemissagedus suurenes roti luuüdis 3 g/kg annuse juures. Letaalset mutageensust ei tuvastatud domineeriva letaalsusega katses 100 mg/kg ja 3 g/kg juures. Piiratud hulga mutageensuskatsete põhjal võib järeldada, et traneksaamhape ei ole mutageenne.

Kantserogeensus Shermann-Wyckoffi rottidel läbi viidud toidukantserogeensuse uuring näitas suurte annuste korral sapiteede hüperplaasia, kolangioomi ja maksa adenokartsinoomi esinemissageduse suurenemist. Neid leide ei ole aga korratud mitmetes teistes eluaegsetes uuringutes SD- või CDF1-hiirtega. Hiirtel, kes

said toiduga traneksaamhapet annustes kuni 5 g/kg/ööpäevas 20 kuu jooksul, täheldati võimalikku raviga seotud leukeemia esinemissageduse suurenemist.

Reproduktiivtoksilisus Viljakuse ja varase embrüonaalse arengu uuringus manustati isastele rottidele traneksaamhapet 0,3% ja 1% ravimina toidus (keskmised annused 222 ja 856 mg/kg/päev) või emastele rottidele annustes 0,3% ja 1,2% ravimina toidus. Traneksaamhappel ei olnud mõju isaste ega emaste rottide viljakusele ega reproduktiivfunktsioonile annustes, mis olid vastavalt 4 või 5 korda suuremad kui inimesele soovitatav maksimaalne annus kehapindala põhjal.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos (PH 101) Eelželatiniseeritud tärklis (mais) Povidoon (K30) Mikrokristalliline tselluloos (PH 102) Naatriumkroskarmelloos Talk Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Õhuke polümeerikate: Opadry White 03F180011 Hüpromelloos (2910) Titaandioksiid (E171) Makrogool 8000

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC-Alumiinium blisterpakendid pappkarbis. Pakendi suurused: 10, 20, 30, 60 või 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd

1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBER

1208625

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.07.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025