Levomepromazine orion - tablett (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levomepromazine Orion 25 mg tabletid

Levomepromazine Orion 50 mg tabletid

Levomepromazine Orion 100 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Levomepromazine Orion 25 mg tablett

Üks tablett sisaldab levomepromasiinmaleaati, mis vastab 25 mg levomepromasiinile. Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 43 mg laktoosi.

Levomepromazine Orion 50 mg tablett

Üks tablett sisaldab levomepromasiinmaleaati, mis vastab 50 mg levomepromasiinile. Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 86 mg laktoosi.

Levomepromazine Orion 100 mg tablett

Üks tablett sisaldab levomepromasiinmaleaati, mis vastab 100 mg levomepromasiinile. Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 171 mg laktoosi.

INN. Levomepromazinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

25 mg tablett

Valge või peaaegu valge, lame, kaldservaga, poolitusjoonega tablett, märgistusega „ORN 16“ ja läbimõõduga 7 mm.

50 mg tablett

Valge või peaaegu valge, lame, kaldservaga, poolitusjoonega tablett, märgistusega „ORN 235“ ja läbimõõduga 9 mm.

100 mg tablett

Valge või peaaegu valge, lame, kaldservaga, poolitusjoonega tablett, läbimõõduga 12 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Annustamine ja manustamisviis

• Skisofreenia ja teised psühhootilised häired.
• Tugev valu, manustatuna ainuravimina või kombinatsioonis sobilike valuvaigistitega.

Annustamine

Skisofreenia ja teised psühhootilised häired: ööpäevast annust tuleb järk-järgult suurendada, tavaline suukaudne algannus on 25...50 mg ööpäevas. Tavaline ööpäevane annus on 75...250 mg. Suurte individuaalsete erinevuste tõttu levomepromasiini ainevahetuses võidakse määrata suuremaid annuseid. Annuse suurendamine üle 400 mg ööpäevas ei paranda siiski kuigi oluliselt ravi efektiivsust.

Tugev valu

Annust tuleb järk-järgult suurendada, alustades 25...75 mg ööpäevas. Suurim soovituslik ööpäevane annus on 150 mg ambulatoorsetel patsientidel ja 300 mg haiglaravil olevatel patsientidel.

Eakad

Soovitatav on väikseim toimiv annus ning annuse järk-järguline suurendamine, kuna eakad patsiendid võivad olla levomepromasiini kõrvaltoimetele märkimisväärselt tundlikumad (vt ka lõik 4.4).

Maksa või neerupuudulikkus

Soovitatav on väikseim toimiv annus ja annuse järk-järguline suurendamine (vt ka lõik 4.4).

Lapsed

Arvestades klassikaliste antipsühhootikumide ravijärgselt tekkivate võimalike ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimetega ja tardiivse düskineesiaga, ei soovitata levomepromasiini alla 18-aastastele patsientidele.

Üleminekul Levomepromazine Orion’ilt mõne teise ravimitootja levomepromasiini preparaadile, tuleb veenduda annuste ekvivalentsuses.

Manustamisviis

Tabletid tuleb võtta koos klaasitäie veega. Levomepromazine Orion’i võib võtta koos toiduga või ilma.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Feokromotsütoom.
• Luuüdi funktsioonihäired, sh eelnev agranulotsütoos.
• Ajutrauma või tõsiselt vähenenud teadvuse tase (sh ravimimürgistuse korral).
• Maliigne neuroleptiline sündroom.
• Alkoholi tarvitamine levomepromasiini ravi ajal.
• Myasthenia gravis.

Lastel ja noorukitel ei soovitata levomepromasiini kasutada.

Enne ravi ja regulaarselt ravi ajal on soovitatav määrata vererakkude hulk, kuna levomepromasiini ravi ajal on täheldatud leukotsütoosi ja agranulotsütoosi.

Dopamiini retseptori antagonistide kasutamisega on seostatud potentsiaalselt eluohtlikku neuroloogilist seisundit, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks (MNS). MNS’i kliiniliste ilmingute hulka kuuluvad hüperpüreksia, lihasjäikus, vaimse seisundi muutused ja autonoomne ebastabiilsus (ebakorrapärane pulss või vererõhk, tahhükardia, diaforees ja südamerütmi häired). Levomepromasiinravi tuleb hüperpüreksia ilmnedes viivitamatult katkestada.

Neuroleptikumid võivad annusest sõltuvalt pikendada QT-intervalli. Teatatud on torsade de pointes’i ja äkksurma juhtumitest (vt ka lõik 4.8). Olulise bradükardiaga, päriliku või perekondliku QT-

intervalli pikenemisega või samaaegselt mõnda teist teadaolevalt QT-intervalli pikendavat preparaati saavate patsientide ravimisel tuleb rakendada ettevaatust (vt ka lõik 4.5). Elektrolüütide häired (hüpokaleemia ja hüpomagneseemia) suurendavad maliigsete arütmiate riski ja neid tuleb enne fenotiasiinravi alustamist ja samuti ravi ajal korrigeerida (vt ka lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9).

Kui ravitakse maksakahjustusega, neeru- või südamepuudulikkusega patsiente, hüpertüreoidismi või kopsupuudulikkust põdevaid, insuldiga patsiente, diabeetikuid, eakaid või epilepsiaga patsiente, tuleb rakendada ettevaatust ja kasutada väikseimat toimivat annust.

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada levomepromasiini alustamise eelselt ning ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Manustamist koos teiste psühhoosivastaste ravimitega tuleb vältida.

Kui levomepromasiinravi alustatakse fenotiasiinirea teistele antipsühhootikumidele tundlikul patsiendil, tuleb erilist tähelepanu pöörata esimese annuse järgsele jälgimisele, kuna esineb oht ristuva allergia tekkeks.

Antikolinergilisele toimele tundlikele patsientidele, nt eakad või suletudnurga glaukoomiga patsiendid, eesnäärme suurenemisega või parkinsonismiga patsientidele võib levomepromasiin olla kahjulik.

Levomepromazine Orion’i tablettide hüpotensiivset toimet tuleb arvesse võtta juhul, kui seda manustatakse nõrgestatud patsientidele, eakatele, südamepuudulikkuse või mõne muu südamehaigusega patsientidele. Suuri annuseid saavaid patsiente tuleb hoida voodirežiimil.

Levomepromasiini kasutamine suhteliselt või äärmiselt suurtes annustes võib põhjustada ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid. Nagu teistegi antipsühhootikumide puhul, on levomepromasiini kasutamist seostatud pöördumatu düskineesiaga. Tardiivne düskineesia võib kujuneda pikaajalisel ravil, võimalik, et proportsioonis kumulatiivse koguannusega või tekkida isegi pärast farmakoteraapia lõpetamist. Tüüpilisteks sümptomiteks on keele, näo, suu või lõua rütmilised tahtmatud liigutused, millega kaasnevad mõnikord jäsemete tahtmatud liigutused. Sümptomid võivad kesta mõne kuu või isegi aastaid ja mõningatel patsientidel võivad nad olla pöördumatud. Esimeste tardiivsele düskineesiale viitavate sümptomite ilmnedes tuleb hoolikalt kaaluda ravi jätkamisest saadavat kasu pöördumatu tardiivse düskineesia tekkeriski suhtes. Kui on vajalik ravi jätkata, tuleb pidada meeles, et antipsühhootikumid võivad maskeerida düskineesia sümptomeid.

Ravi fenotiasiiniga tuleb lõpetada järk-järgult.

Levomepromasiinravi ajal tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest (vt lõik 4.5).

Pikaajalise ravi käigus võib suukuivus põhjustada hammaste ja suu limaskesta kahjustust. Seetõttu tuleb pesta hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga vähemalt 2 korda päevas.

Suremuse kasv eakatel dementsusega patsientidel

Kahe ulatusliku vaatlusuuringu andmed näitasid, et eakatel dementsusega patsientidel, keda raviti antipsühhootikumidega on võrreldes ravi mittesaavate eakatega veidi suurem suremusrisk. Puuduvad piisavad andmed, et anda konkreetne hinnang ohu täpsest suurusest ja selle suurenenud riski põhjus ei ole teada.

Levomepromazine Orion ei ole näidustatud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

Levomepromazine Orion’i tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on pärilik galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Levomepromasiin potentseerib teiste ainete, nt alkoholi, opiaatide, rahustide, antidepressantide, uinutite ja antihistamiinikumide kesknärvisüsteemi pärssivat toimet. Levomepromasiini annuse ületamine ja samaaegne alkoholi tarvitamine võib lõppeda surmava mürgistusega.

Levomepromasiini saavatel patsientidel võib adrenaliin põhjustada vastupidist reaktsiooni ja langetada vererõhku. Tavaliselt potentseerib levomepromasiin antihüpertensiivsete ravimite toimet, kuid võib ka vähendada guanetidiini, metüüldopa ja klonidiini vererõhku alandavat toimet.

Tuleb vältida manustamist koos teiste QT-intervalli pikenemist (nt tioridasiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin, metadoon, meflokviin, sertindool, tritsüklilised antidepressandid, liitium, tsisapriid) ja elektrolüütide häireid (nt diureetikumid) põhjustavate ravimitega.

Hoiduda tuleb manustamisest koos dopamiini retseptori agonistide (nt bromokriptiin, kabergoliin) ja levodopaga.

Neuroleptikumide ja liitiumi kombineerimisel on suurenenud oht neurotoksiliste kõrvaltoimete tekkeks.

Levomepromasiin potentseerib teiste antikolinergiliste ravimite toimeid ja võib mõjutada muude ravimite imendumist, kuna aeglustab mao tühjenemist.

Kuna levomepromasiini metaboliseeritakse tsütokroom P4502D6 ensüümi kaudu, võivad levomepromasiin ja teised sama metaboolset rada kasutavad ravimid samaaegsel kasutamisel sekkuda üksteise metabolismi. Levomepromasiin võib pärssida nende ravimite metabolismi ja vastupidi. Sellisteks ravimiteks on nt kinidiin, antidepressandid, venlafaksiin, fluoksetiin, paroksetiin, kodeiin ja klomipramiin.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi ohutust rasedusele ei ole uuritud. Levomepromasiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsete põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Levomepromasiin läbib platsentaarbarjääri. Tiinuse hilises järgus olevatel rottidel ja küülikutel haloperidooliga läbi viidud uuringutes on täheldatud käitumis- ja motoorikahäireid. Ei saa välistada, et need toimed võivad ilmneda kõikide dopaminoblokaatorite puhul. Levomepromasiini ei tohi kasutada raseduse esimese trimestri jooksul ning ravi väikseima toimiva annusega tuleb kaaluda teisel ja kolmandal trimestril üksnes siis, kui sellest saadav kasu emale kaalub selgelt üles riski lapsele.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidega (sh Levomepromazine Orion) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed ja/või ärajätusümptomid, mis sünnijärgselt võivad erineda raskusastme ja kestuse poolest. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, hingamishäiretest või toitumishäiretest. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine

Ravimi ohutust imetamise ajal ei ole uuritud. Levomepromasiin eritub rinnapiima. Imetavatele naistele tuleb soovitada levomepromasiini võtmise ajal vältida rinnaga toitmist.

Toime reaktsioonikiirusele

Levomepromasiin põhjustab sedatsiooni ja häirib motoorset võimekust. Levomepromasiini saavatel patsientidel on autojuhtimise ja muude kõrgendatud tähelepanu nõudvate tegevuste sooritamine häiritud eelkõige ravi esimestel nädalatel. Sedatiivse toime suhtes kujuneb ravi jätkudes siiski välja tolerantsus.

Kõrvaltoimed

Levomepromasiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed on ortostaatiline hüpotensioon, pearinglus ja vertiigo. Tavaliselt ilmnevad need ravi alguses ja kaovad ravi jätkudes.

Levomepromasiin võib, eriti ravi alguses, põhjustada sedatsiooni ja väsimust, mille suhtes kujuneb ravi esimeste nädalate jooksul välja tolerantsus.

Levomepromasiini kasutamine võib põhjustada ekstrapüramidaalseid sümptomeid, nt ägedat düstooniat, akatiisiat, parkinsonismilaadseid sümptomeid, tardiivset düskineesiat, perioraalset treemorit ja maliigset neuroleptilist sündroomi, aga ka antikolinergilisi kõrvaltoimeid, nagu suukuivus, kusepeetus, akommodatsioonihäired, südame löögisageduse suurenemine, kõhukinnisus, äge suletudnurga glaukoom, impotentsus ja mäluhäired. Samuti blokeerib see alfaretseptoreid ja võib põhjustada priapismi ning ejakuleerimisraskusi.

Toimeaine dopamiini blokeeriva toime tõttu võib levomepromasiin põhjustada hüperprolaktineemiat ja sellega seotud menstruatsioonihäireid, rindade suurenemist ja günekomastiat. Sarnaselt teiste rahustitega võib levomepromasiin põhjustada libiido muutusi ja orgasmi viibimist.

Enam kui 5%-l patsientidest esineb ülitundlikkusest levomepromasiini suhtes nahareaktsioone (peamiselt urtikaaria, dermatiit, pruuritus). Mõnedel patsientidel põhjustab levomepromasiin valgustundlikkust nähtavale valgusele ja UVA lainepikkusele.

Antipsühhootikumid põhjustavad 30% patsientidest kerget leukotsütoosi või leukopeeniat. Levomepromasiini kasutamisel on tõsised hematoloogilised muutused, nagu agranulotsütoos ja aplastiline aneemia, väga harva esinevad.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: Väga sage (≥ 1/10),

Sage (≥ 1/100 kuni <1/10), Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100), Harv (≥ 1/10000 kuni <1/1000),

Väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Pikaajalise ravi korral võib suukuivus põhjustada hammaste ja suu limaskesta kahjustust.

Antipsühootikumidega seoses on teatatud veeni trombemboolia juhtudest, sh kopsuembooliast ja süvaveenitromboosist. Esinemissagedus on teadmata.

Antipsühhootikumide kasutamisega on seostatud hüpotermiat.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Täiskasvanutel on ühekordne letaalne annus ligikaudu 1 g. Üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad raske kesknärvisüsteemi depressioon ja väiksemas ulatuses ka teised ülalpool loetletud kõrvaltoimed. Ravi on sümptomaatiline. Meditsiiniline aktiivsüsi, maoloputus ja võimalik soolestiku loputus aitavad imendumist ära hoida. Elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu häireid tuleb aktiivselt ravida. Krampe tuleb ravida diasepaamiga (10...20 mg i.v.), ekstrapüramidaalsümptomeid biperideeniga (2...5 mg i.m. või aeglase i.v. infusioonina) ning hüpotensiooni dopamiini või noradrenaliiniga. Adrenaliini ei tohi kasutada. Hemodialüüsist ja hemoperfusioonist ei ole kasu. Kui üleannustamine on ulatuslik ja patsient ei ole teadvusel, on näidustatud pidev EKG jälgimine, kuna üleannustamine võib põhjustada ventrikulaarseid arütmiaid.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: alifaatse külgahelaga fenotiasiinid, ATC kood: N05AA02

Levomepromasiin on alifaatne fenotiasiini derivaat. Ta blokeerib dopamiin -retseptoridD ja ilmselt seeläbi avaldab antipsühhoootilist toimet ning vähendab spontaanset aktiivsust ja agressiivsust. Levomepromasiin avaldab ka antiemeetilist ja anksiolüütilist toimet ning on tugeva sedatiivse toimega. Ta blokeerib D, H, alfa, muskariini ja serotoniini retseptoreid. Lisaks on levomepromasiin ka analgeetilise toimega, isegi kui seda kasutada ainuravimina. Tugeva valu korral võib seda kasutada opioidide vajaduse vähendamiseks ning opioididest tingitud iivelduse leevendamiseks.

Farmakokineetilised omadused

Levomepromasiin imendub seedetraktist kiiresti, kuid esmase maksapassaaži tõttu on selle biosaadavus ligikaudu 50 %. Levomepromasiini kontsentratsiooni maksimum seerumis tekib suukaudse manustamise järgselt 1…4 tunniga ja lihasesisesel manustamisel 30…90 minutiga. Levomepromasiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Ravim kumuleerub kudedesse ja tema jaotusruumala on 23…42 l/kg. Levomepromasiin eritub uriiniga peamiselt osaliselt aktiivsete demetüleeritud ja sulfoksüleeritud metaboliitidena. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on üldiselt 15…30 tundi, kuid võib ulatuda 3 päevani.

Prekliinilised ohutusandmed

Akuutne ja korduvtoksilisus

Akuutse ja korduvtoksilisuse tavapärased uuringud ei ole näidanud erilist kahjulikku toimet inimesele.

Mutageensus ja kartsinogeensus

In vitro andmeid levomepromasiini mutageensest või kartsinogeensest toimest loomadele ei ole. Uuringud närilistega näitavad, et fenotiasiinid tekitavad vere prolaktiinisisalduse tõusu tõttu piimanäärme kasvajaid. Neuroleptikumid suurendavad potentsiaalselt seerumi prolaktiini kontsentratsiooni ka inimesel.

Reproduktsioonitoksilisus

Subkutaanses annuses 15…50 mg/kg/ööpäevas ei osutunud levomepromasiin rottidel teratogeenseks. Harvadel juhtudel on inimestel teatatud vastsündinu väärarenditest. Rottidel põhjustas levomepromasiin fertiilsuse häireid, kui seda manustati nii isas- kui emasloomadele annuses

50 mg/kg/ööpäevas.

Kardiovaskulaarne ohutus

Teadaolevalt blokeerivad fenotiasiinid mikromolaarsetes kontsentratsioonides hERG kaaliumi kanaleid. Need kanalid vastutavad südame aktsioonipotentsiaali repolarisatsiooni eest ja nende blokaad võib kutsuda esile torsade de pointes’ tüüpi arütmia. Otsesed tõendid levomepromasiini pärssivast toimest hERG kanalitele puuduvad.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Želatiin Glütserool (85 %) Talk

Magneesiumstearaat Naatriumtärklisglükolaat (tüüp C)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE pudel, keeratava HDPE korgiga. 25 mg ja 50 mg: 30, 50, 84 ja 100 tabletti. 100 mg: 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation

Orionintie 1

FI-02200 Espoo

Soome

MÜÜGILOA NUMBRID

25 mg: 922816

50 mg: 922916

100 mg: 923016

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.11.2016

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 12.09.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2018