Linezolid accord - õhukese polümeerikattega tablett (600mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Linezolid Accord 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 600 mg linesoliidi. INN. Linezolidum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks tablett sisaldab 0,82 mg sojaletsitiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge kuni tuhmvalge, ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille pikkus on 18,5 mm ja laius 9,5 mm ja mille ühel küljel on pressitud märgistus “EQ1” ja teine külg on sile.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Haiglatekkene pneumoonia.
Olmetekkene pneumoonia.
Linesoliid on näidustatud olmetekkese pneumoonia ja haiglatekkese pneumoonia raviks täiskasvanutel, mida põhjustavad või arvatakse, et põhjustavad linesoliidile tundlikud grampositiivsed bakterid. Linesoliidi sobivuse määramisel tuleb arvesse võtta mikrobioloogiliste testide tulemusi või teavet antibakteriaalsete ainete suhtes resistentsuse esinemise kohta grampositiivsete bakterite hulgas (vastavate mikroorganismide kohta vt lõik 5.1).
Gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonidesse linesoliid ei toimi. Gramnegatiivse infektsiooni avastamisel või selle kahtluse korral tuleb alustada samaaegselt spetsiifilist ravi gramnegatiivsete organismide vastu.
Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid (vt lõik 4.4)
Linesoliid on näidustatud täiskasvanutel tüsistustega kulgevate naha- ja pehmete kudede infektsioonide raviks ainult juhul, kui mikrobioloogiliste testidega on kindlaks tehtud, et infektsiooni põhjustajaks on grampositiivsed bakterid.
Linesoliid ei toimi gramnegatiivsete patogeenide poolt põhjustatud infektsioonide korral. Teadaolevate või võimalike samaaegsete gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide puhul tohib linesoliidi kasutada ainult siis, kui puuduvad teised ravivõimalused (vt lõik 4.4) ja samaaegselt rakendatakse ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi.
Linesoliidi tohib määrata ainult haiglatingimustes ja pärast vastava eriala spetsialistiga, nt mikrobioloogi või infektsionistiga, konsulteerimist.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke juhendeid.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Ravi alustamisel võib kasutada linesoliidi infusioonilahust, õhukese polümeerikattega tablette või suukaudset suspensiooni. Patsiendid, kes alustavad ravi parenteraalselt manustatava preparaadiga, võib hiljem üle viia ka suukaudsele manustamisele, kui see on kliiniliselt näidustatud. Sel juhul ei vaja annus kohaldamist, kuna linesoliidi biosaadavus peroraalsel manustamisel on ligikaudu 100%.
Täiskasvanutele soovitatavad annused ja ravi kestus:
Ravikuuri kestus sõltub haiguse tekitajast, infektsioonikohast ja -raskusest ning patsiendi ravivastusest.
Järgnevad soovitused ravi kestuse suhtes kajastavad kliiniliste ravimuuringute andmeid. Mõnede infektsioonide korral võib osutuda võimalikuks ka lühem ravikuur, kuid selle kohta puuduvad kliiniliste uuringute andmed.
Maksimaalne ravi kestus on 28 päeva. Linesoliidi ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud üle 28 päeva kestva manustamise korral (vt lõik 4.4).
Infektsioonide korral, millega kaasneb baktereemia, pole vajalik soovitatavat raviannust ja -kestust muuta.
Raviannused infusioonilahuse ja tablettide/suukaudse suspensiooni graanulite kasutamisel on samad ning on toodud alljärgnevas tabelis:
Infektsioon | Annus | Ravi kestus |
Haiglatekkene pneumoonia | 600 mg kaks korda ööpäevas | 10…14 järjestikust päeva |
Olmetekkene pneumoonia |
|
|
Naha ja pehmete kudede | 600 mg kaks korda ööpäevas |
|
tüsistunud infektsioonid |
|
|
Lapsed:
Linesoliidi ohutus ja efektiivsus lastel (vanuses kuni 18 aastat) ei ole kindlaks tehtud. Hetkel olemasolev teave on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise osas ei ole võimalik teha.
Eakad:
Annus ei vaja kohandamist.
Neerupuudulikkus:
Annus ei vaja kohandamist (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Raske neerupuudulikkus (st CLCR < 30 ml/min):
Annust ei ole vaja muuta. Siiski on leitud, et linesoliidi kahe esmase metaboliidi hulk organismis tõuseb raske neerupuudulikkuse korral oluliselt (kuni 10-kordselt) ja selle kliinilist tähendust ei ole veel kindlaks tehtud. Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski.
3-tunnise hemodialüüsi vältel eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidi annusest, seega tuleb vastava ravi näidustusel manustada linesoliidi pärast hemodialüüsi. Hemodialüüsi korral eemaldatakse linesoliidi primaarsed metaboliidid organismist mõningal määral, kuid nende tase jääb siiski
märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni keskmise raskusega neerupuudulikkusega patsientidel.
Seetõttu tuleb raske neerupuudulikkusega patsientidel, kellele teostatakse hemodialüüsi, linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski.
Tänini puuduvad kogemused linesoliidi kasutamisest patsientidel, kellel teostatakse pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (continuous ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) või mõnda muud alternatiivset neerupuudulikkuse ravimeetodit (muu kui hemodialüüs).
Maksapuudulikkus:
Annus ei vaja kohandamist. Andmed linesoliidi kasutamisest taolistel patsientidel on senini piiratud ning seetõttu tuleb maksapuudulikkusega patsientidel linesoliidi kasutada ettevaatusega ning ainult juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab riski (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Manustamisviis
Ravimit manustatakse veenisiseselt või suukaudselt 2 korda ööpäevas. Infusioonilahus manustatakse intravenoosselt 30 kuni 120 minuti jooksul. Soovitav linesoliidi annus manustatakse suukaudselt kaks korda päevas.
Manustamistee: suukaudne.
Õhukese polümeerikattega tablette võib võtta koos toiduga või ilma. Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos veega.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus linesoliidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Linesoliidi ei tohi kasutada patsiendid, kes kasutavad monoaminooksüdaas A või B inhibiitoreid (nt fenelsiin, isokarboksasiid, selegiliin, moklobemiid) või on nimetatud ravimeid kasutanud viimase 2 nädala jooksul.
Ilma vererõhu püsiva jälgimiseta ei tohi linesoliidi manustada patsientidele, kellel on alljärgnev kliiniline seisund või kaasnev ravi:
- antidepressante, serotoniin 5-HT retseptori agoniste (trüptaanid), otsese- ja kaudse sümpatomimeetilise toimega aineid (sh adrenergilised bronhodilataatorid, pseudoefedriin ja fenüülpropanoolamiin), vasopressiivseid ained (nt epinefriin, norepinefriin), dopaminergilised ained (nt dopamiin, dobutamiin), petidiini või buspirooni.
- Patsiendid, kellel on ravile allumatu hüpertensioon, feokromotsüstoom, kartsinoid, türeotoksikoos, bipolaarne depressioon, skisoafektiivne häire, äge segasusseisund.
- Patsiendid, kes võtavad serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (vt lõik 4.4), tritsüklilisi
Loomkatsete põhjal võib arvata, et linesoliid ja tema metaboliidid imenduvad rinnapiima ning seetõttu tuleb enne ravi ja ravi ajal rinnaga toitmine lõpetada (vt lõik 4.6).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Müelosupressioon
Linesoliidi kasutamisel on esinenud müelosupressiooni (sh aneemia, leukopeenia, pantsütopeenia ja trombotsütopeenia). Teadaolevatel juhtudel on pärast linesoliidravi lõpetamist hematoloogilised näitajad saavutanud ravimi manustamiseelse taseme. Sellise toime ilmnemine näib olevat seotud ravi kestusega. Eakatel linesoliidiga ravitavatel patsientidel võib olla nooremate patsientidega võrreldes suurem risk vere düskraasiate tekkeks. Trombotsütopeenia võib sagedamini ilmneda raske neerupuudulikkusega haigetel, seoses dialüüsiga või ka ilma. Seetõttu tuleb trombotsüütide arvu jälgida patsientidel, kellel esineb eelnevalt aneemia, granulotsütopeenia või trombotsütopeenia; kes saavad kaasnevat ravi, mis võib langetada vere hemoglobiini taset, vähendada 4 trombotsüütide arvu
või omada kõrvaltoimena mõju vererakkude hulgale või funktsioonile; samuti ka patsientidel, kellel on raskekujuline neerupuudulikkus ja kes kasutavad linesoliidi enam kui 10…14 päeva. Taolistele haigetele tohib linesoliidi manustada ainult juhul, kui on võimalik hemoglobiini taseme, vererakkude ja trombotsüütide hulga pidev jälgimine.
Kui linesoliidravi ajal ilmneb märkimisväärne müelosupressioon, tuleb ravikuur katkestada, va juhul, kui jätkamist peetakse absoluutselt vajalikuks. Ravi jätkamise korral tuleb kohaldada patsiendi vereseisundi intensiivset jälgimist ja muid vajalikke meetmeid.
Samuti on soovitatav iganädalaselt jälgida patsiendi täielikku verepilti (sh hemoglobiin, trombotsüüdid, leukotsüütide koguhulk ja erivormid) ja võrrelda seda algnäitudega.
Ravimi tasuta kasutamise (compassionate use studies) uuringutes täheldati tõsise aneemia suuremat esinemissagedust patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui soovitatud maksimaalne 28-päevane ravi kestus. Nendel patsientidel oli sagedamini vaja teha vereülekannet. Vereülekannet vajavatest aneemiajuhtudest on teatatud ka turuletulekujärgselt, kusjuures sagedamini esines see patsientidel, kes said linesoliidi kauem kui soovitatud maksimaalne 28-päevane ravi kestus.
Turuletulekujärgselt on teatatud sideroblastilise aneemia juhtudest. Enamik patsientidest, kelle kohta oli teada aneemia tekke aeg, olid linesoliidi kasutanud enam kui 28 päeva vältel. Enamik patsientidest paranes aneemiast täielikult või osaliselt pärast ravi lõpetamist linesoliidiga koos samaaegse aneemia raviga või ilma.
Suremuse erinevus veenikateetriga seotud grampositiivsete bakterite poolt põhjustatud vereringeinfektsioonidega patsientide kliinilises uuringus
Avatud uuringus täheldati raskete, kateetriga seotud intravaskulaarsete infektsioonidega ja linesoliidravi saavate patsientide suurenenud suremust võrreldes patsientidega, kellele manustati vankomütsiini/dikloksatsilliini/oksatsilliini [78/363 (21,5%) vs 58/363 (16,0%)]. Peamiseks suremust mõjutavaks teguriks oli grampositiivse infektsiooni raskusaste enne ravi algust. Ainult grampositiivse tekitaja poolt põhjustatud infektsioonide puhul (šansside suhe 0,96; 95%; usaldusintervall 0,58…1,59) olid suremusmäärad sarnased, kuid osutusid linesoliidi manustavate patsientide hulgas märkimisväärselt suuremateks (p=0,0162) teiste patogeenide puhul või juhul, kui patogeene algselt ei olnudki (šansside suhe 2,48; 95% usaldusintervall 1,38…4,46). Suurim erinevus esines ravi ajal ja 7 päeva jooksul pärast ravi katkestamist uuritava ravimiga. Uuringu käigus tekkis linesoliidi saavate patsientide hulgas rohkem gramnegatiivseid infektsioone ja sagenes surm gramnegatiivsete ning segainfektsioonide tagajärjel. Linesoliidi võib kasutada naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonidega patsientidel ainult juhul, kui on teada või kahtlustatakse samaaegset gramnegatiivsete mikroorganismide poolt põhjustatud infektsiooni ja ainult siis, kui alternatiivseid ravivõimalusi ei ole (vt lõik 4.1). Viimasel juhul peab samaaegselt rakendama ka gramnegatiivsete mikroorganismide vastast ravi.
Antibiootikumraviga seotud kõhulahtisus ja koliit
Peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas ka linesoliidi kasutamisel on täheldatud antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust ja koliiti, sealhulgas ka pseudomembranoosset koliiti ja Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisust, kusjuures nende raskusaste on kõikunud kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppenud koliidijuhtudeni. Seetõttu tuleb haigete puhul, kellel tekib ravi ajal või pärast ravi linesoliidiga tõsine kõhulahtisus, arvestada eelpool nimetatud haigusseisundite võimalusega. Kui haigel kahtlustatakse antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust või koliiti või kui see leiab kinnitust, tuleb ravi antibakteriaalse ravimiga, sealhulgas ka linesoliidiga lõpetada ning alustada vastavate ravivõtetega. Seedetrakti peristaltikat pärssivate ravimite kasutamine on sellises olukorras vastunäidustatud.
Laktaatatsidoos
Linesoliidi kasutamisel on teatatud laktaatatsidoosi juhtudest. Patsientide puhul, kellel tekivad metaboolse atsidoosi nähud või sümptomid, nagu püsiv iiveldus ja korduv oksendamine, kõhuvalu, vere väike bikarbonaatide sisaldus või hüperventilatsioon, tuleb kohe võtta kasutusele vastavad
ravimeetmed. Laktaatatsidoosi tekkimisel tuleb kaaluda linesoliidravi jätkamisest oodatava kasu ja atsidoosiga seotud võimalike riskide suhet.
Mitokondrite funktsioonihäire
Linesoliid inhibeerib valkude sünteesi mitokondrites. Antud inhibeerimise tulemusel võivad tekkida sellised kõrvaltoimed nagu laktaatatsidoos, aneemia ja neuropaatia (nägemisnärvi ja perifeerne neuropaatia). Nimetatud kõrvaltoimeid täheldati sagedamini patsientidel, kes olid linesoliidi kasutanud enam kui 28 päeva vältel.
Serotoniinisündroom
Linesoliidi kasutamisel samal ajal koos serotonergiliste ravimite, näiteks selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka kuuluvate antidepressantidega, on teatatud serotoniinisündroomi juhtudest. Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3), välja arvatud juhtudel, kui seda peetakse hädavajalikuks. Samaaegsel kasutamisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida serotoniinisündroomi nähtude ja sümptomite suhtes, nagu kognitiivne düsfunktsioon, hüperpüreksia, hüperrefleksia ja koordinatsioonihäired. Serotoniinisündroomi nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb ühe või mõlema ravimi kasutamine lõpetada, samuti tuleb arvestada ärajätusümptomite tekke võimalusega serotonergilise ravi lõpetamisel.
Perifeerne ja nägemisnärvi neuropaatia
Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud perifeersest neuropaatiast ja nägemisnärvi neuropaatiast ning neuriidist, mis mõnedel juhtudel on progresseerunud kuni nägemise kaotuseni. Nimetatud teated pärinevad eelkõige patsientidelt, keda on linesoliidiga ravitud kauem kui maksimaalne soovitatav 28- päevane raviperiood.
Kõiki patsiente tuleb informeerida, et nad teataksid kohe nägemise halvenemise sümptomitest, nagu nägemisteravuse või värvide nägemise muutused, ähmane nägemine või nägemisvälja defektid. Sellistel juhtudel on soovitatav patsienti kohe uurida ja vajadusel suunata silmaarstile. Kui patsiendid võtavad linesoliidi kauem, kui on soovitatav 28-päevane raviperiood, tuleb nende nägemisfunktsiooni regulaarselt kontrollida.
Perifeerse või nägemisnärvi neuropaatia tekkimisel tuleb kaaluda linesoliidi ravi jätkamisest oodatava kasu ja neuropaatiaga seotud võimalike riskide suhet.
Neuropaatia tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel kasutatakse linesoliidi koos mükobakterite vastaste tuberkuloosiravimitega või kes on neid ravimeid hiljuti kasutanud.
Krambid
Linesoliidiga ravitud patsientidel on teatatud krampidest. Enamikul juhtudest on need esinenud patsientidel, kellel on anamneesis krambid või soodustavad riskitegurid. Patsientidele tuleb öelda, et nad teavitaksid oma arsti, kui neil on esinenud krampe.
Monoaminooksüdaasi inhibiitorid
Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitor, kuid antibakteriaalses ravis kasutatavad annused ei avalda antidepressiivset efekti. Piiratud andmeid on ravimi koostoimete ja ohutuse kohta patsientidel, kellel võib esineda MAO inhibeerimise seisund ja/või kaasub ravi MAO inhibiitoritega. Seetõttu tuleb linesoliidi kasutada ainult juhul, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega
Patsiendid peavad vältima türamiinirikka toidu suurte koguste söömist (vt lõik 4.5).
Superinfektsioon
Linesoliidravi mõju normaalsele mikrofloorale ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud.
Antibiootikumide kasutamine võib mõningatel juhtudel põhjustada mittetundlike mikroobide vohamise. Nii näiteks täheldati kliinilistes uuringutes ligikaudu 3% patsientidest, kes said linesoliidi soovitatavaid annuseid, raviga seotud kandidiaasi. Kui ravi ajal tekib superinfektsioon, tuleb kasutusele võtta vastavad ravimeetmed.
Patsientide eripopulatsioonid
Linesoliidi kasutamisel raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb olla eriti ettevaatlik ja seda võib teha üksnes juhul, kui ravist oodatav kasu kaalub üles võimalikud riskid (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Raske maksapuudulikkusega patsientidel võib linesoliidi kasutada üksnes juhul, kui ravist oodatav kasu kaalub üles võimalikud riskid (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Viljakuse vähenemine
Täiskasvanud isasrottidel mõjutas linesoliid pöörduvalt fertiilsust ning põhjustas sperma arenguhäireid annuses, mis on võrreldav inimeste annustega. Linesoliidi toime meeste reproduktiivsele süsteemile on teadmata (vt lõik 5.3).
Kliinilised uuringud
Linesoliidi ohutus ja efektiivsus enam kui 28-päevase kasutamisperioodi korral ei ole tõestatud.
Kontrollitud kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kellel oli diabeetilised jalakahjustused, lamatised või isheemilised kahjustused, rasked põletused või gangreen. Seetõttu on linesoliidi kasutamise kogemus antud seisundite ravis piiratud.
Allergilised reaktsioonid sojaletsitiiniga:
Linesoliidi tablett sisaldab sojaletsitiini. Sojaletsitiin võib põhjustada allergilisi reaktsioone patsientidel, kes on allergilised sojale.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Monoaminooksüdaasi inhibiitorid
Linesoliid on pöörduva toimega mitteselektiivne monoaminooksüdaasi inhibiitor. Andmed ravimi koostoimete ja ohutuse kohta patsientidel, kellel teostatakse kaasnevat ravi ainetega, mis võivad põhjustada MAO inhibeerimise, on piiratud. Seetõttu tuleb patsientidel linesoliidi kasutada ainult juhul, kui on võimalikud täpsemad uuringud ja jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Võimalikud koostoimed, mis tõstavad vererõhku
Normaalse vererõhuga tervetel vabatahtlikel teostatud uuringud on näidanud, et linesoliid suurendab pseudoefedriini ja fenüülpropanoolamiinhüdrokloriidi poolt indutseeritud vererõhu tõusu. Linesoliidi koosmanustamisel pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiiniga tõusis süstoolne rõhk 30…40 mmHg võrra, ainult linesoliidi manustamisel 11…15 mmHg võrra, ainult pseudoefedriini või fenüülpropanoolamiini manustamisel 14…18 mmHg võrra, platseebo manustamisel 8…11 mmHg võrra. Hüpertensiivsete patsientidega pole sarnaseid uuringuid teostatud. Seega tuleb vasopressiivse toimega ravimite, ka dopamiinergiliste ainete koosmanustamisel linesoliidiga nende soovitatav annus välja tiitrida.
Võimalikud serotonergilised koostoimed
Tervetel vabatahtlikel uuriti võimalikke koostoimeid dekstrometorfaaniga. Isikutele manustati dekstrometorfaani (kaks 20 mg annust neljatunnise vahega) koos linesoliidiga või ilma. Tervetel vabatahtlikel ei ole leitud linesoliidi ja dekstrometorfaani samaaegsel kasutamisel serotoniinisündroomi tunnuseid (segasus, deliirium, rahutus, treemor, punetus, diaforees, hüperpüreksia).
Turuletulekujärgne kogemus: on teatatud ühest patsiendist, kellel tekkis linesoliidi ja dekstrometorfaani kooskasutamisel serotoniinisündroomi taoline toime, mis aga lahenes, kui mõlema ravimi kasutamine katkestati.
Linesoliidi kliinilisel kasutamisel koos serotonergiliste ravimite, näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka kuuluvate antidepressantidega, on teatatud serotoniinisündroomi juhtudest. Seetõttu on linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Patsientide jälgimist, kelle huvides linesoliidi ja serotonergiliste ravimite samaaegset kasutamist peetakse hädavajalikuks, on kirjeldatud lõigus 4.4.
Kasutamine koos türamiinirikaste toitudega
Isikutel, kes said linesoliidi ja vähem kui 100 mg türamiini koos linesoliidiga, ei tekkinud märkimisväärset vererõhu tõusu. Soovituslikult tuleks vältida suure türamiinisisaldusega toiduainete ja jookide ohtrat kasutamist (nt laagerdunud juust, pärmiekstraktid, mittedestilleeritud alkohoolsed joogid, sojakaste jt fermenteeritud tooted sojaubadest).
Tsütokroom P450 poolt metaboliseeritavad ravimid
Linesoliidi ei metaboliseerita tsütokroom P450 (CYP) ensüümsüsteemi vahendusel tuvastataval määral ja ta ei inhibeeri inimese kliiniliselt oluliste CYP- isovormide (1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1, 3A4) aktiivsust. Linesoliid ei indutseeri P450 isoensüüme ka rottidel. Seetõttu ei tekita linesoliid CYP450 poolt indutseeritud koostoimeid teiste ravimitega.
Rifampitsiin
Rifampitsiini mõju linesoliidi farmakokineetikale uuriti 16 tervel täiskasvanul meessoost vabatahtlikul, kellele manustati 2,5 päeva vältel linesoliidi annuses 600 mg kaks korda ööpäevas koos rifampitsiiniga või ilma annuses 600 mg üks kord ööpäevas. Rifampitsiini manustati 8 päeva vältel. Rifampitsiin vähendas linesoliidi keskmist -iMAXC ja AUC-d vastavalt 21% [90% usalduspiirid: 15; 27] ja 32% [90% usalduspiirid: 27; 37]. Selle koostoime tekkepõhjus ja kliiniline tähendus ei ole selged.
Varfariin
Kui püsikontsentratsiooni tingimustes lisati linesoliidile varfariin, langes maksimaalne INR keskmiselt 10%, AUC INR vähenes koosmanustamisel 5%. Ei ole piisavalt andmeid nende patsientide kohta, kes on saanud linesoliidi ja varfariini koos, et hinnata nende andmete kliinilist tähendust.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Andmed linesoliidi kasutamise kohta raseduse ajal on piiratud. Loomkatsetes on ilmnenud toksiline toime reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Sarnane risk esineb ka inimestel.
Linesoliidi tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab võimaliku ohu.
Imetamine
Loomkatsed on näidanud, et linesoliid ja tema metaboliidid võivad erituda rinnapiima. Seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja selle ajal rinnaga toitmine lõpetada.
Fertiilsus
Loomkatsetes põhjustas linesoliid viljakuse vähenemist (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Patsiente tuleb hoiatada pearingluse ja nägemise halvenemise sümptomite suhtes (kirjeldatud lõikudes 4.4 ja 4.8), mis võivad linesoliidravi ajal tekkida. Neil tuleb soovitada mõne nimetatud sümptomi esinemise korral mitte juhtida autot ega kasutada masinaid.
Kõrvaltoimed
Allolevas tabelis on loetletud kõigis kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid enam kui 2000 täiskasvanud patsienti ja milles linesoliidi kasutati soovitavates annustes kuni 28 päeva vältel, täheldatud kõrvaltoimed koos sagedustega.
Kõige sagedamini oli teatatud diarröast (8,4%), peavalust (6,5%), iiveldusest (6,3%) ja oksendamisest (4,0%).
Ravi katkestamist nõudnud kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid peavalu, diarröa, iiveldus ja oksendamine. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi 3% patsientidest.
Ravimi turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed on tabelis esitatud esinemissageduse kategooria alla “teadmata”, sest olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik nende tegelikku esinemissagedust hinnata.
Alljärgnevaid kõrvaltoimeid linesoliidiga on täheldatud ja teatatud järgneva esinemissagedusega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1 000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni
<1/1 000); väga harv (<1/10 000); teadmata sagedus (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata sagedus |
klass | (≥1/100 kuni | (≥1/1000 kuni | (≥1/10 000 | (<1/10 000) | (ei saa hinnata |
| <1/10) | <1/100) | kuni <1/1000) |
| olemasolevate |
|
|
|
|
| andmete alusel) |
|
|
|
|
|
|
Infektsioonid | Kandidiaas, suu | Vaginiit | Antibiootikumi |
|
|
ja | kandidiaas, tupe |
| dest tingitud |
|
|
infestatsioonid | kandidiaas, |
| koliit, sh |
|
|
| seeninfektsioonid |
| pseudo- |
|
|
|
|
| membranoosne |
|
|
|
|
| koliit* |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vere ja | Aneemia*† | Leukopeenia*, | Pantsütopeenia |
| Müelosupressioon*, |
lümfisüsteemi |
| neutropeenia, | * |
| sideroblastiline |
häired |
| trombotsütopeeni |
|
| aneemia* |
|
| a*, eosinofiilia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immuunsüstee |
|
|
|
| Anafülaksia |
mi häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ainevahetus- |
| Hüponatreemia |
|
| Laktaatatsidoos* |
ja |
|
|
|
|
|
toitumishäired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Psühhiaatrilise | Unetus |
|
|
|
|
d häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Närvisüsteemi | Peavalu, maitse- | Krambid*, |
|
| Serotoniini- |
häired | tundlikkuse häired | hüpesteesia, |
|
| sündroom**, |
| (metalli maitse | paresteesia |
|
| perifeerne |
| suus), pearinglus |
|
|
| neuropaatia* |
|
|
|
|
|
|
Silma |
| Nägemise | Nägemisvälja |
| Nägemisnärvi |
kahjustused |
| hägustumine* | defekti |
| neuropaatia*, |
|
|
| muutus* |
| nägemisnärvi |
|
|
|
|
| neuriit*, nägemise |
|
|
|
|
| kaotus*, |
|
|
|
|
| nägemisteravuse |
|
|
|
|
| muutus*, |
|
|
|
|
| värvinägemise |
|
|
|
|
| muutus* |
|
|
|
|
|
|
Kõrva ja |
| Tinnitus |
|
|
|
labürindi |
|
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Südame häired |
| Arütmia |
|
|
|
|
| (tahhükardia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata sagedus |
klass | (≥1/100 kuni | (≥1/1000 kuni | (≥1/10 000 | (<1/10 000) | (ei saa hinnata |
| <1/10) | <1/100) | kuni <1/1000) |
| olemasolevate |
|
|
|
|
| andmete alusel) |
|
|
|
|
|
|
Vaskulaarsed | Hüpertensioon | Transitoorne |
|
|
|
häired |
| isheemiline atakk, |
|
|
|
|
| flebiit, |
|
|
|
|
| tromboflebiit |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti | Kõhulahtisus, | Pankreatiit, | Hammaste |
|
|
häired | iiveldus, | gastriit, | pindmine |
|
|
| oksendamine, | kõhupuhitus, | värvimuutus |
|
|
| lokaliseeritud või | suukuivus, |
|
|
|
| üldine kõhuvalu, | glossiit, vedel |
|
|
|
| kõhukinnisus, | väljaheide, |
|
|
|
| düspepsia | stomatiit, keele |
|
|
|
|
| värvuse muutus |
|
|
|
|
| või muud häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksa ja | Kõrvalekalded | Üldbilirubiini |
|
|
|
sapiteede | maksa-funktsiooni | sisalduse |
|
|
|
häired | testide tulemustes, | suurenemine |
|
|
|
| aspartaadi amino- |
|
|
|
|
| transferaasi |
|
|
|
|
| (ASAT), alaniini |
|
|
|
|
| amino-transferaasi |
|
|
|
|
| (ALAT) või |
|
|
|
|
| alkaalse fosfataasi |
|
|
|
|
| sisalduse |
|
|
|
|
| suurenemine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Naha ja | Nahasügelus, | Urtikaaria, |
|
| Villilised nahalööbed |
nahaaluskoe | nahalööve | dermatiit, |
|
| nagu näiteks |
kahjustused |
| diaforees |
|
| Stevensi-Johnsoni |
|
|
|
|
| sündroom ja toksiline |
|
|
|
|
| epidermise |
|
|
|
|
| nekrolüüs, |
|
|
|
|
| angioödeem, |
|
|
|
|
| alopeetsia |
|
|
|
|
|
|
Neerude ja | Jääklämmastiku | Neeru- |
|
|
|
kuseteede | sisalduse | puudulikkus, |
|
|
|
häired | suurenemine | kreatiniini |
|
|
|
|
| sisalduse |
|
|
|
|
| suurenemine, |
|
|
|
|
| polüuuria |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reproduktiivse |
| Vulvovaginaalsed |
|
|
|
süsteemi ja |
| häired |
|
|
|
rinnanäärme |
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Üldised häired | Palavik, lokaalne | Külmavärinad, |
|
|
|
ja | valu | väsimus, |
|
|
|
manustamisko |
| süstekoha valu, |
|
|
|
ha |
| suurenenud |
|
|
|
reaktsioonid |
| janutunne |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Uuringud | Keemilised | Keemilised |
|
|
|
| muutused | muutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata sagedus |
klass | (≥1/100 kuni | (≥1/1000 kuni | (≥1/10 000 | (<1/10 000) | (ei saa hinnata |
| <1/10) | <1/100) | kuni <1/1000) |
| olemasolevate |
|
|
|
|
| andmete alusel) |
|
|
|
|
|
|
| Laktaat- | Naatriumi või |
|
|
|
| dehüdrogenaasi | kaltsiumi |
|
|
|
| (LDH), kreatiniin- | sisalduse |
|
|
|
| kinaasi, lipaasi, | suurenemine. |
|
|
|
| amülaasi või vere | Glükoosi |
|
|
|
| glükoosi sisalduse | sisalduse |
|
|
|
| suurenemine | vähenemine |
|
|
|
| täiskõhu | täiskõhu |
|
|
|
| tingimustes. | tingimustes. |
|
|
|
| Üldvalgu-, | Kloriidide |
|
|
|
| albumiini-, | sisalduse |
|
|
|
| naatriumi või | suurenemine või |
|
|
|
| kaltsiumi sisalduse | vähenemine |
|
|
|
| vähenemine. |
|
|
|
|
| Kaaliumi või |
|
|
|
|
| bikarbonaatide |
|
|
|
|
| sisalduse |
|
|
|
|
| suurenemine või |
|
|
|
|
| vähenemine. |
|
|
|
|
| Hematoloogilised |
|
|
|
|
| muutused |
|
|
|
|
| Neutrofiilide või |
|
|
|
|
| eosinofiilide | Hematoloogilised |
|
|
|
| sisalduse | muutused |
|
|
|
| suurenemine. |
|
|
|
|
| Hemoglobiini, | Retikulotsüütide |
|
|
|
| hematokriti või | arvu suurenemine. |
|
|
|
| erütrotsüütide | Neutrofiilide arvu |
|
|
|
| hulga vähenemine. | vähenemine. |
|
|
|
| Trombotsüütide |
|
|
|
|
| või leukotsüütide |
|
|
|
|
| hulga suurenemine |
|
|
|
|
| või vähenemine. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- *Vt lõik 4.4
- **Vt lõigud 4.3 ja 4.5
† Vt allpool
Tõsisteks tuleb lugeda järgmisi isoleeritud kõrvaltoimeid: lokaliseeritud kõhuvalu, transitoorne isheemiline atakk ja hüpertensioon.
† Kontrollitud kliinilistes uuringutes, kus linesoliidi manustati kuni 28 päeva, täheldati aneemiat vähem kui 2,0% patsientidest. Ravimi tasuta kasutamise programmis eluohtlike nakkuste ja kaasuvate haigustega patsientidele, tekkis aneemia 2,5% (33/1326) patsiendil, kes said linesoliidi ≤28 päeva, patsientidel, keda raviti >28 päeva, oli see 12,3% (53/430). Vereülekannet vajava ravimiga seotud tõsise aneemia juhte esines patsientidel, keda raviti ≤28 päeva, 9% (3/33), kuid patsientidel, keda raviti >28 päeva, oli juhtusid 15% (8/53).
Lapsed
Enam kui 500 lapsel (vastsündinud kuni 17 aastani) läbi viidud kliiniliste uuringute ohutusandmed näitavad, et linesoliidi ohutusprofiil lastel ei erine täiskasvanute omast.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Spetsiifilist antidooti pole teada.
Teatatud ei ole ühestki üleannustamisjuhust, siiski tuleb silmas pidada järgnevat:
Soovitatav on toetav ravi koos glomerulaarse filtratsiooni säilitamisega. 3 tunnise hemodialüüsi jooksul eemaldatakse ligikaudu 30% linesoliidist, kuid puuduvad andmed peritoneaaldialüüsi ja hemoperfusiooni kohta. Linesoliidi kaks esmast metaboliiti eemalduvad hemodialüüsil organismist mõningasel määral.
Rottidel, kes said linesoliidi annuses 3000 mg/kg/päevas, tekkisid toksilisuse tunnused, nagu aktiivsuse vähenemine ja ataksia, samas kui koertel, keda raviti linesoliidiga annuses 2000 mg/kg/päevas, tekkisid oksendamine ja treemor.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Teised antibakteriaalsed ained.
ATC-kood: J01XX08
Üldised omadused
Linesoliid on sünteetiline antibiootikum, mis kuulub uude, oksasolidinoon-antibiootikumide gruppi. See grupp on in vitro aktiivne aeroobsete gram-positiivsete bakterite ja anaeroobsete mikroobide suhtes, inhibeerides ainulaadse mehhanismi abil selektiivselt bakterite valgusünteesi. Linesoliid seondub bakteri ribosoomides (23S alaühikus 50S) ja pidurdab translatsiooniprotsessi olulise komponendi, funktsionaalse 70S algkompleksi teket.
Linesoliidi postantibiootiline toime Staphylococcus aureus’e suhtes oli in vitro ligikaudu 2 tundi. Postantibiootiline toime in vivo loomkatsetes Staphylococcus aureus’e ja Streptococcus pneumoniae suhtes oli vastavalt 3,6 tundi ja 3,9 tundi. Loomkatsetes oli farmakodünaamika efektiivsuse peamine näitaja aeg, mille jooksul linesoliidi plasmakontsentratsioon ületas mikroobi jaoks minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni (MIK).
Murdepunktid
Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid stafülokokkide ja enterokokkide jaoks on tundlik ≤4mg/l ja resistentne >4 mg/l. Streptokokkide (sealhulgas S. pneumoniae) jaoks on murdepunktid tundlik ≤2 mg/l ja resistentne >4 mg/l.
Liikidega mitteseotud MIK murdepunktid on tundlik ≤2 mg/l ja resistentne >4 mg/l. Liikidega mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste (PK/PD) andmete alusel ja ei sõltu spetsiifiliste liikide MIK jaotustest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult organismide jaoks, millel ei ole määratud spetsiifilist murdepunkti, mitte nende liikide puhul, mille tundlikkuse testimine ei ole soovitatav.
Tundlikkus
Omandatud resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja ajaliselt valitud liigi jaoks. Kohalikud andmed resistentsuse kohta on soovitatavad, eriti raskete nakkushaiguste ravimisel.
Vajadusel tuleb otsida ekspertabi, kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt teatud tüüpi nakkuste puhul on küsitav.
Liik
Tundlikud mikroorganismid
Grampositiivsed aeroobid:
Enterococcus faecalis
Enterococcus faecium*
Staphylococcus aureus*
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid
Streptococcus agalactiae*
Streptococcus pneumoniae*
Streptococcus pyogenes*
C-rühma streptokokid
G-rühma streptokokid
Grampositiivsed anaeroobid:
Clostridium perfringens
Peptostreptococcus anaerobius
Peptostreptococcus species
Resistentsed mikroorganismid
Haemophilus influenzae
Moraxella catarrhalis
Neisseria species
Enterobacteriaceae
Pseudomonas species
* Kliiniline efektiivsus on näidatud tundlikel isolaatidel kinnitatud kliinilistes näidustustes.
Kuigi linesoliid on in vitro näidanud aktiivsust Legionella, Chlamydia pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae suhtes, on kliinilise efektiivsuse tõestamiseks andmed ebapiisavad.
Resistentsus
Ristresistentsus
Linesoliidi toimemehhanism erineb teiste antibiootikumigruppide omast. In vitro uuringud kliiniliste isolaatidega (ka metitsilliinresistentsed stafülokokid, vankomütsiinresistentsed enterokokid, penitsilliin- ja erütromütsiinresistentsed streptokokid) on näidanud, et linesoliid on tavaliselt aktiivne mikroorganismide suhtes, mis on resistentsed ühele või enamale antibiootikumide klassile.
Resistentsus linesoliidi suhtes on seotud 23S ribosomaalse RNA paljuastmelise mutatsiooniga.
Nagu dokumenteeritud teiste antibiootikumide puhul, mida kasutatakse raskesti ravitavate nakkushaigustega patsientidel ja/või pikemate perioodide vältel, on linesoliidi puhul täheldatud tekkivat tundlikkuse vähenemist. Resistentsust linesoliidi suhtes on täheldatud enterokokkidel, Staphylococcus aureus’el ja koagulaasnegatiivsetel stafülokokkidel. Seda on tavaliselt seostatud pikaajaliste ravikuuride ja proteesimaterjalide või dreenimata abstsesside olemasoluga. Kui haiglas puututakse kokku antibiootikumide suhtes resistentsete organismidega, on oluline rõhutada nakkuste järelevalvepoliitikat.
Teave kliinilistest uuringutest
Uuringud lastel:
Vastsündinutel ja kuni 11-aastastel lastel võrreldi linesoliidi (annuses 10 mg/kg iga 8 tunni järel) tõhusust avatud uuringus vankomütsiiniga (annuses 10…15 mg/kg iga 6…24 tunni järel) nakkuste ravis, mille tekitajad olid kahtlustatavalt või tõestatult resistensted grampositiivsed mikroobid (näiteks haiglatekkene pneumoonia, tüsistunud naha- ja nahastruktuuride nakkused, kateetrist tingitud
baktereemia, teadmata põhjusega baktereemia ja muud nakkused). Kliinilise tervistumise määr kliiniliselt hinnatavas populatsioonis oli linesoliidi- ja vankomütsiinirühmas vastavalt 89,3% (134/150) ja 84,5% (60/71) [95% usalduspiirid: –4,9; 14,6].
Farmakokineetilised omadused
Linesoliid koosneb peamiselt bioloogiliselt aktiivsest (S)-linesoliidist, mille metabolismi käigus tekivad inaktiivsed derivaadid.
Imendumine
Linesoliid imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja ulatuslikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2 tunni jooksul. Linesoliidi absoluutne suukaudne biosaadavus (suukaudne ja veenisisene manustamine ristuvas uuringus) on täielik (ligikaudu 100%). Toit ei mõjuta imendumist olulisel määral ja suukaudse suspensiooni manustamisel on imendumine sama õhukese polümeerikattega tablettidega.
Vereseerumi CMAX ja CMIN (keskmine ja [SD]) on intravenoossel annustamisel kaks korda ööpäevas annuses 600 mg piiritletud vastavalt 15,1 (2,5) mg/l ja 3,68 (2,68) mg/l.
Teises uuringus peroraalse manustamise korral 600 mg 2 korda ööpäevas oli CMAX ja CMIN vastavalt 21,2 (5,8) mg/l ja 6,15 (2,94) mg/l. Püsitasakaalu kontsentratsioon saabub teisel päeval pärast linesoliidi manustamise algust.
Jaotumine
Jaotusruumala tervel täiskasvanul püsitasakaalu seisundis on ligikaudu 40...50 l ja on ligilähedane keha üldisele vedelikukogusele. Linesoliid seondub plasmavalkudega ligikaudu 31% ulatuses ja seondumine ei sõltu kontsentratsioonist.
Linesoliidi sisaldust erinevates kehavedelikes pärast ravimi mitmekordset manustamist on määratud piiratud arvu vabatahtlikega sooritatud uuringutes. Linesoliidi sisaldus süljes ja higis võrreldes vereplasmaga oli vastavalt 1,2 :1,0 ja 0,55 :1,0. Sisaldus kopsu epiteelkoes ja alveolaarrakkudes oli vastavalt 4,5 :1,0 ja 0,15 :1,0; mõõdetuna püsitasakaalu CMAX staadiumis. Ventrikulaar/peritoneaalšundi ja essentsiaalse mittepõletikulise meningiidi väiksemahulises uuringus oli mitmekordse manustamise järgselt linesoliidi sisaldus tserebrospinaalvedelikus plasma suhtes CMAX korral 0,7:1,0.
Biotransformatsioon
Linesoliid metaboliseeritakse peamiselt morfoliintsükli oksüdatsiooni teel, mille tulemusena moodustub kaks inaktiivset avatud ahelaga karboksüülhappe derivaati: aminoetoksüäädikhappe metaboliit (PNU-142300) ja hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586). Hüdroksüetüülglütsiini metaboliit (PNU-142586) on peamine inimesel esinev metaboliit ja arvatakse, et see tekib mitteensümaatilise protsessiga. Vähemal määral esineb aminoetüüläädikhappe metaboliiti (PNU- 142300). Kirjeldatud on ka teisi, vähem levinud inaktiivseid metaboliite.
Eritumine
Püsitasakaalu staadiumis eritub linesoliid normaalse neerufunktsiooniga patsientidel või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel peamiselt uriiniga, 40% PNU-1422586 metaboliidina, 30% muutumatul kujul ja 10% PNU-142300 metaboliidina. Väljaheites ei ole linesoliidi muutumatut vormi leitud, samas aga esineb ligikaudu 6% metaboliiti PNU-1422586 ja 3% metaboliiti PNU- 142300. Elimineerumise poolväärtusaeg on ligikaudu 5...7 tundi.
Mitterenaalset kliirensit esineb ligikaudu 65% linesoliidi kogukliirensist. Annuse suurendamisel esineb vähesel määral mittelineaarset kliirensit. Selle põhjuseks on madal renaalne ja mitterenaalne kliirens suuremate linesoliidi annuste juures. Siiski on kliirensi erinevus väike ega kajastu eliminatsiooni poolväärtusajas.
Patsientide erigrupid
Neerupuudulikkus: Pärast ühekordset annust 600 mg tõusis raskekujulise neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) haigetel kahe peamise linesoliidi metaboliidi tase vereseerumis 7…8 korda. AUC siiski ei tõusnud. Kuigi hemodialüüsi käigus peamisi metaboliite osaliselt eemaldus, jäi nende tase pärast ühekordset annust 600 mg siiski märkimisväärselt kõrgemaks kui normaalse neerufunktsiooniga või kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega haigetel.
24-st raske neerupuudulikkusega patsiendist 21-l oli pärast mõnepäevast linesoliidi manustamist kahe peamise metaboliidi tase organismis 10 korda kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga haigetel. Linesoliidi maksimaalne tase vereseerumis ei muutunud.
Nende ilmingute kliiniline tähendus pole veel kindlaks tehtud, kuna seni pole kättesaadaval piisavalt andmeid ohutuse kohta (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Maksapuudulikkus: Piiratud kliiniliste andmete põhjal võib väita, et kerge kuni mõõduka maksapuudulikkuse (Child-Pugh klass A ja B) korral linesoliidi, PNU-142300 ja PNU-142586 farmakokineetika ei muutu. Linesoliidi farmakokineetikat raske maksapuudulikkusega (Child-Pugh klass C) patsientidel ei ole uuritud. Kuna linesoliid metaboliseerub mitteensümaatilisel teel, ei ole põhjust oodata muutunud maksafunktsiooni märkimisväärset toimet linesoliidi metabolismile (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Lapsed ja noorukid (<18-aastased): Linesoliidi ohutuse ja efektiivsuse kohta lastel ning noorukitel (<18-aastased) ei ole piisavalt andmeid ja seetõttu ei soovitata sellel vanusegrupil linesoliidi kasutada (vt lõik 4.2). Ohutu ja efektiivse annuse kindlaks tegemiseks on vaja teha täiendavad uuringud. Farmakokineetilised uuringud näitavad, et pärast ühekordset ja korduvat manustamist lastele (1-nädala kuni 12-aastased) oli linesoliidi kliirens (põhinedes kilogrammil kehakaalu kohta) lastel suurem kui täiskasvanutel, kuid vanuse suurenedes see vähenes.
Lastel vanuses 1 nädal kuni 12 aastat andis manustamine annuses 10 mg/kg iga 8 tunni tagant ööpäevas ligikaudu samasuguse eksponeerituse kui 600 mg kaks korda ööpäevas manustamine täiskasvanutele.
Kuni ühenädalastel vastsündinutel suurenes linesoliidi süsteemne kliirens (põhinedes kilogrammil kehamassi kohta) esimestel elunädalatel kiiresti. Seetõttu on vastsündinutel, kes saavad 10 mg/kg iga 8 tunni tagant, esimesel päeval pärast sündimist suurim süsteemne eksponeeritus. Kuid ravimi liigset kuhjumist organismis ei ole selle annustamisskeemi puhul esimesel elunädalal oodata, sest kliirensi kiirus järjest suureneb.
Noorukitel (12...17-aastastel) oli linesoliidi farmakokineetika pärast 600 mg annuse manustamist samasugune kui täiskasvanutel. Niisiis oli noorukitel, kellele manustati linesoliidi ööpäevas 600 mg iga 12 tunni tagant, samasugune ravimile eksponeeritus kui täiskasvanutel, kellele manustati samasugune annus.
Ventrikuloperitoneaalse šundiga lastel, kellele manustati linesoliidi annuses 10 mg/kg iga 12 või 8 tunni järel, täheldati nii ühekordse kui ka korduva manustamise järel tserebrospinaalvedelikus väga erinevaid linesoliidi kontsentratsioone. Tserebrospinaalvedelikus ei saavutatud alati terapeutilisi kontsentratsioone või need püsisid väga lühikest aega. Seetõttu ei ole linesoliidi empiiriline kasutamine kesknärvisüsteemi nakkusega laste raviks soovitatav.
Eakad: Linesoliidi farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt eakatel patsientidel vanuses 65 aastat ja rohkem.
Naispatsiendid: Jaotusruumala on naistel mõnevõrra väiksem kui meestel ja keskmine kliirens on ligikaudu 20% väiksem arvestatuna kehakaalu suhtes. Plasmakontsentratsioon on naistel mõnevõrra kõrgem, mille põhjuseks võib osaliselt olla kehakaalu erinevus. Kuna linesoliidi peamine poolväärtusaeg naistel ja meestel siiski oluliselt ei erine, ei ole tõenäoline linesoliidi plasmakontsentratsiooni suurenemine naistel üle teadaoleva ja hästi talutava piiri; seetõttu ei ole naistel vaja annust korrigeerida.
Prekliinilised ohutusandmed
Linesoliid vähendas isaste rottide fertiilsust ja reproduktiivset võimet samal või suuremal määral kui inimesel. Suguküpsetel loomadel oli see toime pöörduv. Toime ei olnud pöörduv juveniilsetel loomadel, kellele manustati linesoliidi suguküpsemise perioodil. Isasrottidel leiti sperma morfoloogia muutusi testistes ja epiteelirakkude hüpertroofiat ning hüperplaasiat epididüümises. Linesoliid näib mõjutavat rottide spermatosoidide küpsemist. Testosterooni lisamine ei omanud siinkohal positiivset efekti. Koertel, keda raviti 1 kuu vältel, ei esinenud epididümaalset hüpertroofiat, ehkki ilmnes samuti muutusi prostata kaalus, testistes ja epididüümises.
Reproduktiivse toksilisuse uuringutes hiirtel ja rottidel ei leitud teratogeenset toimet annustes, mis on 4 korda suuremad või võrdsed inimese vastava annusega. Samasugused linesoliidi kontsentratsioonid põhjustasid hiirtel maternaalset toksilisust ja see oli seotud loodete suurenenud suremuse, sealhulgas tiinuse täieliku katkemise, loote kehakaalu vähenemise ja normaalse geneetilise predispositsiooni halvenemisega sternaalsete variatsioonide tekkele. Rottidel täheldati kergekujulist toksilisust emasloomadel annustega, mis olid väiksemad kui kliiniliselt kasutatavad annused. Leiti ka mõningast lootetoksilisust, mis avaldus loote kehakaalu vähenemises, rinnaluulülide luustumishäirete, poegade elulemuse vähenemise ja tiinuse aja kerge pikenemisena. Rottidel vähenes poegade elulemus ja esines mõningast tiinuse kulu aeglustumist. Samade rotipoegade tiinuse ajal manustatud linesoliid põhjustas annusest sõltuvaid, pöörduvaid preimplantatsioonihäireid. Väikestes annustes (0,06-kordse inimestel oodatava ekspositsiooni korral – lähtudes AUC-dest) vähendas ravim küülikutel sünnikaalu ainult siis, kui toksilised toimed ilmnesid ka emasloomal (kliinilised sümptomid, kehakaalu ja toidutarbimise vähenemine). On teada, et see loomaliik on antibiootikumide suhtes tundlik.
Linesoliid ja selle metaboliidid erituvad imetavate rottide piima ja täheldatud kontsentratsioonid olid kõrgemad kui nende vereplasma kontsentratsioonid.
Linesoliid põhjustas rottidel ja koertel mööduvat müelosupressiooni.
Rottidel täheldati pärast 6-kuulist linesoliidi suukaudset manustamist annustes 80 mg/kg ööpäevas pöördumatut ja minimaalset kuni kerget istmikunärvi aksonite degeneratsiooni; minimaalset istmikunärvi degeneratsiooni täheldati selliste annuste puhul ühel isasloomal ka kolmandal kuul toimunud lahangul. Nägemisnärvi degeneratsiooni hindamiseks viidi läbi perfusioonil fikseeritud kudede õrn morfoloogiline hindamine. Pärast 6-kuulist ravimi kasutamist täheldati minimaalset kuni mõõdukat nägemisnärvi degeneratsiooni kahel isasel rotil kolmest, kuid et leid oli akuutse iseloomuga ja asümmeetriline, oli selle otsene seos ravimi kasutamisega ebaselge. Täheldatud nägemisnärvi degeneratsioon oli mikroskoopiliselt võrreldav spontaanse unilateraalse nägemisnärvi degeneratsiooniga, mida täheldati vananevatel rottidel ja seda võis süvendada tavapärase keskkonna muutus.
Prekliinilised andmed, mis põhinevad tavalistel korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse uuringutel, ei sisalda lisaks andmeid, mida poleks juba käsitletud ravimi omaduste kokkuvõtte erinevates peatükkides. Kartsinogeensust ega onkogeensust pole seni uuritud, arvestades lühiajalist manustamist ja genotoksilisuse puudumist senistes uuringutes.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Hüdroksüpropüültselluloos-L
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol, osaliselt hüdrolüüsitud
Titaandioksiid (E171)
Talk
Letsitiin (soja)
Ksantaankummi
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: HDPE-pakend, 90 päeva.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Linezolid Accord 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval alumiinium-alumiinium blistrites karbis või HDPE-pudelis. HDPE-pudelid on varustatud valge läbipaistmatu polüpropüleenist lastekindla korgiga (induktsioonkattega) ja kuivatusainega.
Iga karp alumiinium-alumiinium blistritega sisaldab 1, 10, 20, 30, 50, 60 või 100 tabletti. Iga HDPE-pudel sisaldab 10, 30 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Accord Healthcare Limited Sage House
319 Pinner Road North Harrow Middlesex HA1 4HF Ühendkuningriik
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
11.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Aprill 2018